Vaideotsus

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

J. Sütiste tee 19

Tallinn

13419, Harju maakond

17.04.2024 nr 11.2-4/24/297

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lõikele 2, tervise- ja

tööministri 27.03.2015 määruse nr 18 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“ (edaspidi

meetme määrus) §-le 4 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 73 ja 85 punktile 1,

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK või rakendusüksus või vaide lahendaja)

otsustab:

rahuldada SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vaie ja tunnistada rakendusüksuse 06.02.2024

otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta nr 11.2-

4/24/84 kehtetuks.

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks

tegemisest arvates.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. STS § 51, HMS § 73 ning meetme määruse § 4 alusel vaatas RTK läbi SA Põhja-Eesti

Regionaalhaigla (edaspidi ka toetuse saaja või vaide esitaja või hankija) 07.03.2024 esitatud

vaide RTK 06.02.2024 otsusele finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse

muutmise kohta nr 11.2-4/24/84 (edaspidi FKO või vaidlustatud otsus või otsus) projektis nr

2014-2020.2.04.17-0072 „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku Y

korpuse rajamine“ (edaspidi projekt).

1.2. Vaide esitaja taotleb vaides FKO kehtetuks tunnistamist.

2. Asjaolud

2.1. Toetuse saaja viis rahvusvahelise avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 207958 “Y-

korpuse patoloogia osakonna lahangulauad ja koolnukülmikud“ (edaspidi hange; hanketeade

avaldatud 29.07.2019, hanke liigiks asjad), mille tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujaga

töövõtuleping maksumusega 328 745 eurot, mida vähendati 03.03.2022 hankelepingu muudatuse

tulemusel 272 370 euroni.

2.2. Rakendusüksus tuvastas hanke kontrollimisel, et hankija on seadnud kvalifitseerimise

tingimusena netokäibe nõude suuremas summas kui kahekordne hankelepingu eeldatav

maksumus, on tekitanud kehtestatud vastavustingimusega objektiivselt põhjendamatu takistuse

riigihangete avamisel konkurentsile ning on jätnud tagasi lükkamata pakkumuse, mis ei vastanud

riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD) esitatud tingimustele. Rakendusüksuse hinnangul

rikkus hankija sellega RHS § 3 üldpõhimõtteid, § 88 lõiget 7, § 98 lõiget 1, § 100 lõiget 3 ning §

100 lõiget 2.

2.3. Eeltoodud põhjustel luges rakendusüksus FKO-s kokkuvõttes mitteabikõlblikuks 25%

hankega seotud kuludest, s.o 78 186 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus

moodustab 60 171,95 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 18 014,05 eurot, ning vähendas

mitteabikõlbliku kulu ulatuses projekti eelarvet. Sellega seoses muudeti ka projekti taotluse

rahuldamise otsust.

3. Vaide põhjendused

Vaide esitaja leiab, et FKO on vastuolus riigihangete seadusega (edaspidi RHS) ja kohtupraktikaga

ning otsuse andmisel ei ole arvestatud toetuse saaja selgitustega, mistõttu on otsus oluliste

kaalutlusvigadega. Toetuse saaja vaidleb vastu kõikidele otsuses käsitletud rikkumistele järgmistel

põhjustel:

3.1. Netokäibele seatud kvalifitseerimistingimuse osas on vaide esitaja seisukohal, et RHS § 100

lg 3 lubab esitada ka suuremat käibenõuet kui kahekordne hanke eeldatav maksumus ning

kõnealuses sättes viidatud hankelepingu täitmisega seotud riske tuleb tõlgendada hangete

direktiivi 2014/24EL artikkel 58 lg 3 põhjendusest 83 lähtuvalt laiemalt. Hankija näol on tegemist

haiglaga, kes vastutab meditsiiniteenuse kui elutähtsa teenuse osutamise eest kogu Põhja-Eesti

elanikkonnale, mistõttu on toetuse saajal vaja täita avalikke ootusi ning tagada katkematu ravitöö

ja meditsiiniteenuste kättesaadavus, mis on ülekaaluka avaliku huviga teenus. Teenust ei saa

osutada, kui puudub vajalik sisseseade. Seega ei ole võimalik patoloogiaploki rajamisel sõlmida

lepingut pakkujaga, kelle majanduslik seisund ei ole stabiilne või kindlalt tagatud. Hankija on

veendunud, et just tema hoolas ja ettenägelik tegutsemine võimaldas ennetada hilisematest

maailmas aset leidnud ja majandust mõjutavatest sündmustest (koroonaepideemia, sõda, energia

hinnatõus jms) tingitud võimalikku ebasoodsat mõju lepingu täitmisele ning võimaldas vajalikke

seadmeid õigeaegselt tarnida. Lisaks juhib vaide esitaja tähelepanu, et kõik kolm pakkumuse

esitanud pakkujat täitsid nõutud netokäibe kriteeriumi. Rakendusüksus aga pole toetuse saaja

selgitusi analüüsinud, vaid on leidnud üksnes, et RHAD-s puudub põhjendus kõrgema netokäibe

nõudmise vajalikkuse osas, mistõttu on seatud käibenõue ebaproportsionaalne. Vaide esitaja

arvates ei saa anda kriteeriumi proportsionaalsusele hinnangut läbi selle, kas kaalutlus on leitav

RHAD-st või mitte.

3.2. Hankes seatud vastavustingimuste osas on vaide esitaja seisukohal, et rakendusüksus ei ole

tingimuse proportsionaalsuse hindamisel võtnud arvesse, et hankijaks on tipphaigla, kes omab

tingimuste kehtestamisel kõrgemat standardit kui keskmine hankija. Riigikohus on asjas nr 3-20-

718 tehtud otsuses rõhutanud, et tingimuste kehtestamisel rahvatervise valdkonnas on hankijal eriti

suur kaalutlusruum. Vaide esitaja on veendunud, et iga hankija peab kehtestama tingimused

vastavalt oma valdkonna spetsiifikale. Antud juhul on tegemist patoloogia eriala lahanguteks

vajaliku sisseseadega, mille tootmine on tellimuste põhine ning seetõttu on tootja poolt

lahangualade sisustamise projektide teostamise võimekus oluline näitaja. Hankija patoloogia

osakonna lahanguala sisustamise mahuga projektid (36 külmikukohta) on harvad ning seetõttu

oleks vastavustingimuse sidumine sellises mahus projektidega olnud tõenäoliselt konkurentsi

kahjustav. Seetõttu on seatud vastavustingimuseks tootja poolt rohkemate väiksemate projektide

teostamine (vähemalt 10). Lisaks selgitab vaide esitaja, et külmikud toodetakse valdavalt 3-

kohaliste plokkidena ning vastavustingimuses ei ole nõutud, et referentsiks toodavates projektides

oleks külmikud sama suured, kui hankija projektis ette nähtud. Seega oli vastavustingimusi

võimalik täita ka väikehaiglate lahanguala sisustusega ning summaarselt on vastavustingimus

toetuse saaja projekti suhtes proportsionaalne. Ühtlasi ei nõustu vaide esitaja rakendusüksusega,

et vastavustingimus ei ole seotud hanke esemega. Kuna tingimus kehtestati asjadele, mida

soovitakse hankega osta, siis on tingimus seotud hanke esemega. Tingimuse kohaselt on nõutud,

et pakutavad seadmed on reaalses kasutuses ja töötavad soovitud kombinatsioonis ka tegelikult.

Sellise tingimuse kehtestamine on võimalik ainult vastavustingimusena, sest hanke objekti reaalset

elluviimist ei ole võimalik tuvastada pakkuja varasema kogemusega või hindamiskriteeriumina.

Kui hankija ei saa veenduda, et patoloogiaseadmeid on varasemalt reaalselt kasutusse võetud, siis

puudub ka täielik veendumus nende sobivuses ravitööks.

3.3. Vaide esitaja on seisukohal, et eduka pakkuja pakkumus tunnistati vastavaks õiguspäraselt.

Vaide esitaja heidab siinkohal ette, et FKO ei ole selles osas jälgitav ega arusaadav. Kui otsuse

punktides 1.3.1 ja 1.3.2 on rakendusüksus välja toonud, et pakkuja esitas kinnituse nõutava

spetsialisti olemasolu kohta, siis punktis 1.3.3 väidetakse läbivalt, et nõutud dokument on

esitamata. Vaide esitaja juhib tähelepanu, et vaidlusaluse tingimuse sõnastus võimaldas erinevaid

tõlgendusviise sellest, mida täpselt ja kuidas peab pakkuja oma pakkumuses tõendama. Seda on

möönnud ka rakendusüksus FKO punktis 1.3.1. Pakkuja esitas kinnituse, millega on tõendanud, et

vastavad spetsialistid on olemas (käsitletud FKO punktis 1.3.2), koolitused on läbitud ja isik

hooldab ja remondib pakutavaid seadmeid nõutud perioodi jooksul. Asjaolud on pakkuja poolt

kinnitatud ning hankijal puudus põhjus nendes esitatud andmetes kahelda. Vaide esitaja rõhutab,

et riigihangete läbiviimise üldpõhimõtete kohaselt tuleb mitmetimõistetavused alati tõlgendada

pakkujate kasuks, see tähendab konkurentsi laiendavalt. Seda on kinnitanud valitsev

kohtupraktika, nt halduskohtu lahend asjas 3-21-874 või ringkonnakohtu lahend asjas 3-23-2608.

Lisaks täpsustab vaide esitaja, et FKO-s ei ole küll ette heidetud, et pakkuja kinnitus ei ole piisav

või pakkumuses toodud info täpsustamine ei olnud enam võimalik, kuid ka sellist olukorda antud

juhul hankija hinnangul ei esinenud. Isegi kui hankija oleks tuvastanud puuduse

pakkumusdokumentides, ei oleks see kaasa toonud automaatset pakkumuse mittevastavust, vaid

hankijal oleks olnud põhjendamiskohustus. Antud juhul on eduka pakkuja pakkumus vastanud

kõikidele hankes kehtestatud tingimustele, pakkumuse esitamise hetkel olid pakkujal kõik

faktilised asjaolud täidetud ning see on tuvastatav ja selles on võimalik veenduda.

4. RTK seisukohad

4.1. Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ning kooskõlas HMS §-ga 83 kontrollitakse vaiet läbi vaadates

haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane,

kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

4.2. FKO-s on hankijale ette heidetud kokku kolme erinevat rikkumist ühes ja samas hankes.

Vaidest nähtuvalt ei nõustu vaide esitaja ühegi talle esitatud etteheitega ning leiab, et talle

etteheidetavaid RHS rikkumisi ei esine. Vaide lahendaja käsitleb kõiki rikkumisi eraldiseisvalt

järgnevalt.

4.3. Hankes on seatud pakkuja majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimus, mille

kohaselt „Pakkuja viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta (2016, 2017,

2018) käive peab olema vähemalt 750 000 EUR igal aastal. Edukas pakkuja esitab hankija

nõudmisel viie tööpäeva jooksul kolme viimase lõppenud majandusaasta aruande väljavõtte,

millest selgub pakkuja majandusaasta käive (juriidilisest isikust Eestis registreeritud pakkuja

puhul ei kohaldu, kui andmed või dokumendid on hankijale andmekogust avalikult

kättesaadavad).“.

4.3.1. RHS § 100 lg 1 punkti 4 kohaselt on hankijal õigus kvalifitseerimistingimusena nõuda

andmeid pakkuja kogu majandustegevuse netokäibe kohta või netokäibe kohta hankelepinguga

seotud valdkonnas või selle esemele vastavas osas kuni viimase kolme riigihanke algamise

ajaks lõppenud majandusaasta jooksul. RHS § 100 lg 3 kohaselt võib hankija nõuda pakkujal

netokäibe olemasolu summas, mis ei või olla suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav

maksumus ning kui hankelepingu täitmisega seotud riskide tõttu on vajalik aastakäibe nõude

määramine suuremas summas, peab hankija seda riigihanke alusdokumentides põhjendama.

4.3.2. Vaidlust ei ole selles, et hanke eeldatav maksumus oli 300 000 eurot ning

kvalifitseerimistingimuses nõuti pakkujalt hanke eeldatava maksumusega võrreldes 2,5 korda

suuremat käivet. Vaidlust ei ole ka selles, et RHAD-s puudus RHS § 100 lõike 3 kohane

põhjendus enam kui kahekordse hankelepingu eeldatava maksumuse suuruse käibenõude

seadmise kohta. Vaidlus käib selle üle, kas antud juhul oli hankijal üldse õigustatud nõuda, et

pakkuja iga-aastane käive oleks vähemalt summas 750 000 eurot, ning kas suurema netokäibe

nõude esitamise põhjenduste puudumine RHAD-s on iseenesest aluseks finantskorrektsiooni

tegemiseks. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt, kui nõutud on kahekordsest hanke eeldatavast

maksumusest suurema netokäibe olemasolu ning RHAD-s ei ole sellise netokäibe nõuet

põhjendatud, siis on igal juhul tegemist ebaproportsionaalse kvalifitseerimistingimusega.

4.3.3. Vaide lahendaja rakendusüksuse seisukohaga FKO-s ei nõustu. Kuigi nii RHS § 100 lg

3 teine lause kui ka riigihangete direktiivi 2014/24/EL artikkel 58 lg 3 näeb ette kohustuse

esitada enam kui kahekordsele hanke eeldatavale maksumusele vastava käibenõude seadmise

korral RHAD-s taolise nõude vajalikkust näitavad põhjendused, tuleneb viidatud sätetest selgelt

ka see, et enam kui kahekordse käibenõude seadmise keeld ei ole absoluutne ning teatavate

asjaolude esinemisel võib see olla siiski põhjendatud. RHS § 100 lg 3 toob selliste asjaoludena

välja hankelepingu täitmisega seotud riskid ning riigihangete direktiivi 2014/24/EL artikkel 58

lg 3 ehitustööde, teenuste või asjade olemusest tulenevad eririskid. Direktiivi põhjenduste

punkti 83 kohaselt peaks põhjendatud asjaoludel olema võimalik kohaldada miinimumkäibe

nõudmisel rangemaid nõudeid ning sellised asjaolud võivad olla seotud lepingu täitmisega

seotud kõrge riskitasemega või lepingu õigeaegse ja korrektse täitmise otsustava tähtsusega,

kui lepingu täitmine on näiteks muude lepingute täitmise eelduseks. Hankija on nii vaidlustatud

otsusest nähtuvalt juba järelevalvemenetluses kui ka vaides esitanud detailsed selgitused, miks

ta pidas vajalikuks kõrgema käibenõude seadmist. Eelkõige on need põhjused seotud hankija

tegevusvaldkonna eripärast (olulisele osale Eestist meditsiiniteenuste, st elutähtsate teenuste

osutamine) tulenevate riskide maandamise vajadusega hankelepinguga täitmisel. Kuivõrd

hankelepingu täitmine on lahutamatult seotud hankija tegevusvaldkonda kuuluvate

meditsiiniteenuste osutamise võimekusega, siis on vaide lahendaja hinnangul hankija esitatud

põhjendused usutavad ja asjakohased ning rangema netokäibe nõude seadmist ei saa ilmselgelt

põhjendamatuks pidada. Lisaks tuleb siinkohal arvestada, et hanke eeldatavat maksumust

arvestades ei olnud netokäibele seatud nõue kordades suurem RHS-s vaikimisi aktsepteeritavast

piirmäärast (kahekordne hanke eeldatav maksumus) ning saadud eduka pakkumuse maksumust

arvestades oli seatud käibenõue üksnes ca 2,28 korda suurem. Varasemalt on ka kohtupraktikas

(vt nt halduskohtu otsus 3-09-2756) mööndud, et nõutav netokäive võiks ületada hankelepingu

eeldatavat maksumust maksimaalselt 2-3 kordselt.

4.3.4. Ühtlasi ei saa praeguses juhtumis finantskorrektsiooni aluseks olla ka tõik, et RHS §

100 lõikes 3 ettenähtust suurema netokäibe esitamise nõude vajadus oli RHAD-s põhjendamata.

Kõnealune põhjendamiskohustus on seatud eesmärgiga tagada huvitatud isikutele ulatuslik

võimalus vaidlustada netokäibe nõude seadmine kui ebaproportsionaalne tingimus.

Põhjenduste puudumine ei võta huvitatud isikutelt seda võimalust ära. Vaide lahendaja siiski

möönab, et vaidlustamine võib põhjenduste puudumisel olla mõnevõrra ebamugavam, kuid

seda ebamugavust ei saa pidada selliseks, mis oleks eelduslikult kohutanud huvitatud isikuid

hankes osalemast ja pakkumusi esitamast. Hankelepingu eseme spetsiifikast ja RHAD-s

esitatud muudest nõuetest tulenevalt võis eeldada, et hankes osalesid üksnes valdkonna

eripäradega hästi kursis olevad kogemustega ettevõtjad, kes olid teadlikud turul valitsevast

olukorrast ja hinnatasemest, mistõttu saab asuda seisukohale, et huvitatud ettevõtjatel oli

vaidlustamise vajaduse üle otsustamiseks piisavalt infot ka hankija põhjendusteta. Antud juhul

ühtegi vaidlustust netokäibe nõude osas ei esitatud, samuti ei esitatud hankijale nõude kohta

küsimusi. Lisaks on siinkohal oluline ka asjaolu, et hanke eeldatav maksumus oli hankest

huvitatud isikutele ja pakkujatele hanke üldandmetes avalikustamata, mistõttu ettevõtjad ei

saanud hinnata seatud netokäibe nõude põhjendatust pelgalt RHS § 100 lõikes 3 seatud

üldreegli alusel, vaid pidid lähtuma oma valdkondlikest teadmistest.

4.3.5. Vaide lahendaja hinnangul oli hankijal põhjendatud nõuda suuremat netokäivet ning

asjaolu, et sellekohased põhjendused olid RHAD-s märkimata, ei muuda seatud tingimust

ebaproportsionaalseks. Sellest johtuvalt ei ole hankija rikkunud ka RHS § 98 lg 1 teist lauset,

mille kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused vastama hankelepingu esemeks olevate

asjade olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed.

Kvalifitseerimistingimuse osas finantskorrektsiooni tegemine ei ole antud juhul õiguspärane.

4.4. Hankes on seatud vastavustingimus „Pakkuja poolt pakutavate seadmete tootja peab olema

teostanud viimase 3 aasta jooksul (2016-2018) kokku vähemalt 10 lahanguala seadmete projekti,

milles igaühes sisaldus vähemalt üks koolnukülmik, koolnu transporter, lahangulaud ja õhu

sissepuhke element. Pakkuja esitab nimekirja tootja poolt viimase 3 aasta jooksul teostatud

lahanguala seadmete projektidest koos teise poole kontakt andmetega, et hankija saaks kontrollida

nõudele vastavust.“. Sama tingimus on seatud ka tehnilise kirjelduse punktis 1.2.

4.4.1. RHS § 87 lg 1 punkti 1 kohaselt hõlmab tehniline kirjeldus asjade hankelepingu esemeks

olevate asjade omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu. RHS § 87 lg 2 esitab

mitteammendava nimekirja kriteeriumitest, mida asjadele esitatavate nõuete loetelu võib

hõlmata. RHS § 88 lg 7 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed

tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi

riigihangete avamisel konkurentsile.

4.4.2. FKO-s asub rakendusüksus seisukohale, et nõudes seatud projektide mahud on

suuremad, kui hankes olnuks vajalik, ning tootjale seatud tingimust ei saa pidada

vastavustingimuseks, kuivõrd see ei iseloomusta pakkumuse eset ega aita kuidagi kaasa

hangitavate toodete omaduste (sh kvaliteedi) väljaselgitamisele. Kokkuvõttes on

rakendusüksus FKO-s seisukohal, et tingimuse seadmisel puudub objektiivne põhjendatus,

tingimus ei ole proportsionaalne ning tekitab põhjendamatuid takistusi pakkumuse esitamiseks.

4.4.3. Vaide lahendaja rakendusüksuse seisukohaga ei nõustu. Vaidlustatud otsuses kajastatud

toetuse saaja seisukohtadest nähtuvalt seati tingimus eesmärgiga tagada, et pakutavate seadmete

tootjal on reaalne ja piisav tootmiskogemus taoliste seadmete tootmisel. Vaides on hankija

selgitanud täpsemalt, et nõudega sooviti veenduda, et seadmed oleksid ravitööks sobivad ning

et oleks tagatud pakutavate seadmete töökindlus ja kasutus soovitud kombinatsioonis. Seega on

hankija selgitanud nõude seost hanke esemega. Vaide lahendaja arvates on hankija põhjendused

piisavad arvestades muu hulgas ka hanke korraldamise asjaolusid, eelkõige seda, et hankijaks

on olulise tähtsusega haigla ning hanke esemeks on meditsiiniteenuste osutamiseks vajalikud

seadmed, mille kasutuskindlus on hangitud seadmete otstarvet ja kasutusvaldkonda arvestades

oluline. Sellest tulenevalt ei ole õige väita, et vaidlusaluses vastavustingimuses on mindud

kaugemale, kui hankijal hanke eesmärgi saavutamiseks vajalik oli. Nagu vaide esitaja vaides

õigesti märgib, on Riigikohus leidnud, et rahvatervise valdkonnas on hankijal eriti suur

kaalutlusruum tingimuste kehtestamisel ning kui esinevad tingimuse seadmiseks objektiivsed

põhjendused ja tingimus ei ole iseenesest diskrimineeriv, siis tuleb vastavustingimust pidada

RHS § 88 lg 7 tähenduses õiguspäraseks. Antud juhul oli tingimus seatud pakutavate seadmete

tootjale ja sedakaudu pakutavatele seadmetele endale. Huvitatud isikutel oli võimalik leida

sobiva tootja seadmed ning seeläbi ka oma pakkumusi esitada. Seega ei olnud tingimus

pakkujaid diskrimineeriv ega ka hanke eesmärki arvestades ebaproportsionaalne.

4.4.4. Mis puutub sellesse, et tootjalt nõuti vähemalt 10 lahanguala seadmete projekti

kogemust, siis vaide lahendaja hinnangul on selline nõue põhjendatud arvestades hankega

tellitavate seadmete mahtu. Puudub vaidlus, et tehnilise kirjelduse p 1.1.1. kohaselt hangiti 36

koolnu hoiustamiseks vajalikud külmikud, transporterid ja lahangulauad koos õhu sissepuhke

elementidega. Samuti puudub vaidlus selle üle, et vastavustingimuses ei olnud täpsustatud

külmikute mõõte või kohtade arvu. Vaide esitaja on selgitanud, et tavaliselt toodetakse

koolnukülmikuid 3-kohaliste plokkidega. Ühtlasi ei olnud RHAD-s defineeritud mõistet

„projekt“. Vaide esitaja on selgitanud, et patoloogia eriala lahanguteks vajaliku sisseseade

tootmine on tellimuspõhine. Seega võis projekti all mõista nii üksikut tellimust või ka suurema

mahuga lepingu (nagu ka praeguse hanke puhul) täitmist. Eelnevat kogumina arvestades oli

vastavustingimus ka täidetud sellisel juhul, kui pakutavate seadmete tootja oli varasemalt

täitnud 10 eraldiseisvat tellimust ühele 3-kohalisele külmikule koos lisaseadmetega. Selliselt

olnuks tootjal kokkuvõttes kogemus külmikute tootmiseks kokku 30 koolnu hoiustamiseks, mis

aga on isegi vähem kui hanke maht.

4.5. Hankes on seatud järgmine vastavustingimus „Pakkuja meeskonnas peab seadmete

üleandmisest kuni lepingu p-s 4.2.2 nimetatud perioodi lõppemiseni olema vähemalt üks

meditsiinitehnika spetsialist, kellel on vähemalt kolme aastane kogemus seadmete hooldamisel ja

remontimisel ning kes on saanud tootjapoolse väljaõppe konkreetselt pakutavate seadmete

hooldamiseks ja remontimiseks. Pakkuja esitab andmed spetsialisti kohta ning pakutavate

seadmete tootja kinnituse koolituse läbiviimise kohta.“. Edukas pakkuja AS SEMETRON esitas

tingimuse täitmiseks pakkumuse koosseisus järgmise kinnituse „Kinnitame käesolevaga, et AS

Semetron meeskonnas on seadmete üleandmisest kuni lepingu p-s 4.2.2 nimetatud perioodi

lõppemiseni vähemalt üks meditsiinitehnika spetsialist, kellel on vähemalt kolme aastane kogemus

seadmete hooldamisel ja remontimisel ning kes on saanud tootjapoolse väljaõppe konkreetselt

pakutavate seadmete hooldamiseks ja remontimiseks.“.

4.5.1. RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate esitatud või RHS

§ 52 lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras

avatud pakkumuste vastavust RHAD-s esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku

otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Pakkuja, kelle pakkumus

on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. RHS § 114 lg 2 kohaselt lükkab hankija

pakkumuse tagasi, kui see ei vasta RHAD-s esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks

hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata

pakkumuse vastavust RHAD-s esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse

vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-s nimetatud tingimustest.

4.5.2. FKO-s on rakendusüksus asunud seisukohale, et eduka pakkuja pakkumuses on jäetud

esitamata andmed vastavustingimuses nõutud spetsialisti kohta ning sellise pakkuja pakkumuse

vastavaks tunnistamisel on hankija aktsepteerinud sisulist (olulist) kõrvalekallet. Lisaks leidis

rakendusüksus, et hankija teadmine pakkuja spetsialistidest kogemuse ja oskuste kohta ei saa

olla võrdsest kohtlemisest lähtudes aktsepteeritav, kuna teiste pakkujate osas ei rakendanud

hankija sellist lähenemist. Lisaks rikub see rakendusüksuse arvates riigihanke läbipaistvuse

kohustust, sest kohustusliku reegli kohaldamata jätmisega rakendatakse tegelikkuses varem

avaldatust erinevaid tingimusi. Kokkuvõttes jõudis rakendusüksus vaidlustatud otsuses

järeldusele, et vastavaks tunnistati seetõttu mittevastav pakkumus.

4.5.3. Vaide lahendaja rakendusüksuse järeldusega ei nõustu. Kuigi hankijal on kohustus

pidada kinni enda seatud tingimustest ja pakkujal kohustus kõik hankija nõutud dokumendid

esitada, on kohtupraktikas kinnitust leidnud lähenemine, et teatud juhtudel on võimalik

aktsepteerida ka hankijal juba varasemast olemasolevaid tõendeid või pakkuja hiljem juurde

esitatud tõendeid (vt analoogselt nt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-44-13 ja Tallinna

Ringkonnakohtu lahend asjas nr 3-16386). See on näiteks nii olukorras, kus ei rikuta pakkujate

võrdse kohtlemise põhimõtet ja hanke läbipaistvuse printsiipi ning tõendite hilisema

aktsepteerimisega ei võimaldata pakkumuse sisulist muutmist, st uue pakkumuse esitamist

peale pakkumuste esitamise tähtaega. Hankijal on kaalutlusõigus võimaldada pakkumuses

esinevate vigade parandamist, kuid seda teostades peab hankija tagama, et hilisemate tõendite

aktsepteerimisel ei tekiks olukorda, kus võiks arvata, et teisi pakkujaid oli koheldud kuidagi

ebasoodsamalt või ebavõrdsemalt kui edukat pakkujat (vt analoogselt Euroopa Kohtu lahend

asjas C-324/14).

4.5.4. Nõudes pakkujalt andmete esitamist spetsialisti kohta täpsustamata seejuures, milliseid

konkreetseid andmeid on nõutud, oli pakkujal ulatuslik tõlgendusruum, milliselt nõutud

tingimust täita, ning kohaldada tuleb pakkujale soodsaimat tõlgendust. Nagu vaide esitaja ka

oma vaides õigesti märgib, siis on seda põhimõtet korduvalt mööndud ka kohtupraktikas. Antud

juhul oli hankija nõudnud, et pakkuja esitaks tingimuse täitmist näitavad andmed spetsialisti

kohta ja pakkuja esitas tingimuse täitmiseks kinnituse, et tal on vastav spetsialist olemas.

Esitatud kinnitusest nähtuvalt on pakkuja kinnituses üles loetlenud kõik detailsemad

tingimused, millele pakkuja spetsialist vastab. Kuigi kinnitusest ei nähtu, kes oli see pakkuja

spetsialist, kelle kohta kinnitus esitati, ei olnud spetsialisti nime esitamist ka hankija tingimuses

nõutud. Esitatud kinnitust saab võrdsustada andmetega pakkuja spetsialisti kohta. Seega ei ole

õige rakendusüksuse etteheide FKO-s, et andmed spetsialisti kohta olid esitamata. Vaide

lahendaja nõustub vaide esitajaga ka selles, et FKO ei ole hankijale tehtud etteheidete osas

järjepidev, sest ühelt poolt on vaidlustatud otsuses antud rikkumise asjaoludes justkui

nõustutud, et nõutud andmete koosseisu ei ole täpsustatud ja kinnitus oli esitatud, teiselt poolt

on võetud siiski seisukoht, et nõutud andmed on esitamata.

4.5.5. Kuigi FKO p-st 1.3.3 nähtuvalt ei ole rakendusüksus võtnud sõnaselget seisukohta

pakutavate seadmete tootja kinnituse esitamise kohta, võib vaidlustatud otsuse sõnastusest

järeldada, et rakendusüksus on lugenud selle kinnituse spetsialisti andmete nõude hulka ning

kogu FKO p-s 1.3.3 esitatud mõttekäik kohaldub ühtviisi ka tootja kinnituse puudumisele.

Seega saab järeldada, et rakendusüksus heitis FKO-s hankijale ette muu hulgas ka seda, et tootja

kinnitus spetsialisti koolituse läbimise kohta oli esitamata. Asja materjalidest nähtuvalt (FKO p

1.3.2 toetuse saaja selgitused) möönab hankija ka ise, et tingimuses nõutud tootja kinnitus oli

eduka pakkumuse koosseisus esitamata. Vaatamata sellele leidis hankija, et pakkujal on

hankijale teadaolevalt tingimus täidetud ning pakkumuse saab vastavaks tunnistada. Vaide

lahendaja hinnangul käitus hankija asjaolusid arvestades pakkumuse vastavaks lugemisel siiski

õiguspäraselt.

4.5.6. Hankija on nii järelevalvemenetluses (FKO p 1.3.2 selgitustes) kui ka vaide lahendamise

ajal (12.04.2024 e-kirjas RTK-le) korduvalt selgitanud, et tal oli valdkonna spetsiifikast

tulenevalt kindel teadmine, et pakkuja omab nõutud spetsialisti. 12.04.2024 kirjas selgitas

hankija täiendavalt, et enne hanke alustamist viidi läbi turu-analüüs, millest nähtuvalt peeti

potentsiaalseteks pakkujateks kokku nelja pakkujat, sh AS SEMETRON, ning kõigi nende

puhul oli hankija turu-analüüsist lähtuvalt veendunud, et neil on võimekus vaidlusalust

vastavustingimust täita. Ühtlasi selgitas vaide esitaja, et oma tegevusspetsiifika tõttu vajab

pidevalt hooldust ja remonti ca 15 800 meditsiiniseadet ning neid töid tellitakse tootjatehase

väljaõppega spetsialistidelt, keda vahendavad Eestis meditsiiniseadmete müügiga tegelevad

ettevõtted. Keskmiselt teostatakse hankija juures ca 1400 hooldust ja ca 1500 remonditööd

aastas ning kõnealused spetsialistid viibivad hankija juures ka kohapeal. Hankija rõhutas ka, et

tal on seetõttu kogemus ja teadmised kõigi pikemaaegselt turul tegutsenud meditsiiniseadmete

müügiga tegelevate ettevõtete osas. Vaide lahendaja nõustub hankijaga siinkohal, et oma

tegevuse eripära ja varasema kogemuse tõttu võis hankija omada suuremat teadmist huvitatud

isikute spetsialistide kohta.

4.5.7. Järelevalvemenetluse kestel esitas hankija rakendusüksusele tõendi eduka pakkuja AS

SEMETRON spetsialisti vastava koolituse läbiviimise kohta. Esitatud tõend on väljastatud juba

2003. aastal, seega enne hanke alustamist. Kuivõrd kõnealune tõend oli edukal pakkujal olemas

juba enne pakkumuse esitamist ning hankija oli tõendi olemasolust teadlik, siis ei saanud selle

tõendiga arvestamine peale pakkumuste esitamise tähtpäeva kohelda pakkujaid ebavõrdselt.

Vaide lahendaja hinnangul ei ole hankija asjaolusid arvestades rikkunud ka läbipaistvuse nõuet,

kuivõrd hankija sisustas vaidlusalust tingimust ka peale pakkumuste esitamise tähtpäeva

samamoodi. Lisaks ei ole kuskil RHAD-s märget, et dokumendi mitteesitamisel on pakkumus

automaatselt mittevastav, millisel juhul puuduks hankijal kaalutlusõigus tingimuse täitmise üle

(vt analoogselt Euroopa Kohtu praktika asjades C-496/99, C-336/12 ja C-171/15). Seega oli

AS SEMETRON pakkumuse vastavaks lugemine õiguspärane.

4.5.8. Eelnevale vaatamata peab vaide lahendaja siiski vajalikuks juhtida hankija tähelepanu

sellele, et hankija peab hankemenetluste läbiviimisel olema eriti hoolas ja valvas veendumaks,

et kõik nõutud dokumendid oleksid pakkujatel pakkumuse koosseisus siiski olemas või kui on

vajalik pakkujatelt küsida lisaselgitusi või võimaldada parandada pakkumuses esinevaid

mittesisulisi vigu, siis seda tehtaks juba hankemenetluse kestel.

4.6. Eeltoodud põhjendusi arvestades peab vaide lahendaja esitatud vaiet põhjendatuks ning

rahuldab vaide. Vaidlustatud finantskorrektsiooni otsus tuleb kehtetuks tunnistada ning

mitteabikõlblikuks loetud toetus summas 60 171,95 eurot toetuse saajale välja maksta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Katri Oja

5667 1349

katri.oja@rtk.ee