Komisjoni liikmete määramine

1

TAOTLUSVOORU „KAGU-EESTI ETTEVÕTLUSE ARENGUTOETUS“

PROJEKTIDE HINDAMISMETOODIKA

1. Hindamise kord

1.1 Nõuetele vastavaid taotlusi hindab rakendusüksuse (edaspidi RTK) moodustatud

hindamiskomisjon, mille koosseisu kuuluvad vähemalt Võrumaa Arenduskeskuse,

Valgamaa Arenguagentuuri ja Põlvamaa Arenduskeskuse määratud liikmed.

1.2 Taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel:

Valikukriteerium Osakaal

koondhindest

1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, selle mõju

rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele

40%

2. Projekti põhjendatus ja kulutõhusus 30%

3. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia 20%

4. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega

10%

1.3 Rakendusüksusel on õigus projektile eksperdihinnangu saamiseks kaasata eksperte, tehes

hinnangu kättesaadavaks kõigile projekti hindajatele enne hindamist.

1.4 Hindamiskomisjoni liige ja ekspert peab deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust

hinnatavatest projektidest ja taotlejatest. Kinnitama, et ta ei ole menetletava projektiga

seotud isik, menetlusosaline või tema esindajatega sugulane, abikaasa, registreeritud

elukaaslane või hõimlane, ning isikliku seotuse korral ennast hindamisest taandama. Peab

tagama hindamiskomisjoni liikmeks või eksperdiks oleku ajal ja pärast aja lõppemist

tähtajatult talle hindamiskomisjoni või eksperdi töö käigus teatavaks saanud informatsiooni

konfidentsiaalsuse.

1.5 Valikukriteeriumeid 1-3 hinnatakse skaalal 0–4, millest kõrgeim hinne on 4 ja madalaim 0.

Hindamine toimub täisarvudes.

2

1.6 Valikukriteeriumi 4 alakriteeriume 2 ja 3 hinnatakse hinnetega 0; 2 ja 4 ning alakriteeriumi

1 hinnetega 0 ja 4. Hindamine toimub täisarvudes. Valikukriteeriumi 4 hinne kujuneb

alakriteeriumide hinde keskmisest. Kui projektile mõni alakriteerium ei kohaldu, siis sellele

alakriteeriumile hinnet ei panda.

1.7 Taotluse koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

Valikukriteeriumide hinded ja taotluse koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast

koma.

1.8 Taotluse hinnang loetakse positiivseks, kui koondhinne on vähemalt 2,75 ning

valikukriteeriume 1–3 on hinnatud vähemalt hindega 2,00. Vastasel juhul loetakse hinnang

taotlusele negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele.

1.9 Hindamiskomisjoni hindamistulemused protokollitakse.

3

2. Valikukriteeriumite kirjeldused

I VALIKUKRITEERIUM - Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, projekti mõju

rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – hinnatakse projekti kooskõla

„Kagu-Eesti tegevuskavaga 2030“, projekti panust rakenduskava erieesmärki 3 „VKEde kestliku

majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas

tootlike investeeringute kaudu“, projekti panust meetme eesmärgi ning meetme tulemusnäitaja

„väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“

saavutamisse ning väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu.

Valikukriteeriumi osakaal 40%

Hindamisel arvestatakse järgmist:

• Kas projekt on kooskõlas „Kagu-Eesti tegevuskavaga 2030“1 teise tegevussuunaga

„Tulevikukindlad ettevõtted“?

• Kas projekt panustab 2021-2027 rakenduskava erieesmärki 32?

• Kas projekt panustab meetme eesmärki aidata kaasa Kagu-Eesti piirkonna arengule, toetades

ettevõtluse arengut, uuenduslikkust ja mitmekesisemate töövõimaluste teket?

• Kas projekt panustab meetme tulemusnäitaja „väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad,

kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“ saavutamisse?

• Milline on projekti väljundite ja tulemuste kestlikkus pärast projekti lõppu?

(hindamise aluseks on taotluses „sisu“ lehel esitatud viited ja/või kirjeldus selle kohta, kuidas on

projekt kooskõlas tegevuskavaga, ning kuidas panustab rakenduskava erieesmärki, kuidas on seotud

meetme eesmärkidega ning kuidas on tagatud projekti jätkusuutlikkus).

Hinnete kirjeldus

4 Projekt on kooskõlas „Kagu-Eesti tegevuskavaga 2030“, panustab märkimisväärselt

rakenduskava erieesmärki 3 ning meetme eesmärki. Projekti tulemusena suureneb ettevõtte

lisandväärtus töötaja kohta vähemalt 5% projekti lõppemisele järgnevaks majandusaastaks.

Projekti tulemused on pikaajalised, loodav investeering leiab pikaajalist kasutust, tulemuste

kestlikkus pärast projekti lõppu on läbi mõeldud ning vajalikud tegevused kavandatud.

Esitatud prognoosid on realistlikud.

3 Vahepealne hinnang

2 Projekt on kooskõlas „Kagu-Eesti tegevuskavaga 2030“, panus rakenduskava erieesmärki 3

ning meetme eesmärki on olemas, kuid väike. Projekti tulemusena suureneb ettevõtte

lisandväärtus töötaja kohta vähemalt 2% projekti lõppemisele järgnevaks majandusaastaks.

Projekti tulemuste kestlikkuses, investeeringu kasutusintensiivsuse või vajaduse pikaajalisuse

osas on väiksemaid küsitavusi. Ka esitatud prognoosides on väiksemaid küsitavusi.

1 Vahepealne hinnang

1 Kagu-Eesti tegevuskava 2030 teise tegevussuuna „Tulevikukindlad ettevõtted“ eesmärgiks on ettevõtete kasv ja võimekuse areng piirkonna ressursside tõhusamaks kasutamiseks, et vastata muutuva maailma väljakutsetele ning neist muutustest kasu lõigata piirkonnale suurema tulu toomiseks ja elanikele kõrgema sissetuleku pakkumiseks (läbi piirkonnaspetsiifiliste ressursside väärindamise, rohetehnoloogiate ja ressursitõhususe edendamise ning ettevõtete kasvu soodustamise, ettevõtete võrgustumise ja ettevõtlustaristu arendamise). Piirkonna spetsiifilised ressursid on puidusektori kasutamine, toidutootmine, mida innovatsiooni toel muuta suuremat lisandväärtust pakkuvaks, puhas looduskeskkond, kui eeldus mahe- ehk ökoloogiliseks tootmiseks, kultuuriline omapära, mida ära kasutada toote- ja teenuste arenduses, piirideäärset asukohta, mis võimaldab arendada piirilogistikat jms 2 rakenduskava erieesmärk nr 3 on VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu.

4

0 Projekt ei ole kooskõlas „Kagu-Eesti tegevuskavaga 2030“, ei panusta rakenduskava

erieesmärki 3 ega meetme eesmärki. Projekti tulemusena ei suurene ettevõtte lisandväärtus

töötaja kohta. Projekti tulemused ei ole pikaajaliselt vajalikud ning tulemuste kestlikkus pärast

projekti lõppu ei ole tagatud või ei võimalda esitatud andmed projekti väljundite ja tulemuste

kestlikkust hinnata.

II VALIKUKRITEERIUM - Projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus – Hinnatakse, kas projekti

eesmärgipüstitus on põhjendatud, s.t kas on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata

arenguvõimalus ning kas eesmärk on selgelt sõnastatud; kas projekti planeeritud tulemus on kooskõlas

taotletava toetuse suurusega; kas projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti

eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal, uuenduslikemal ja kulutõhusaimal moel;

kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ning ajalist

järgnevust; kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik ning kas on selge, milliste arvutuste ja

hinnangute alusel on eelarve kokku pandud.

Valikukriteeriumi osakaal 30%

Hindamisel arvestatakse järgmist:

• Kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud ning projektis ettenähtud tegevused võimaldavad

saavutada projekti eesmärke ja planeeritud väljundeid?

• Kas projektis planeeritud tulemus on kooskõlas taotletava toetuse suurusega ning tulemused

saavutatakse parimal ja kulutõhusaimal moel?

• Kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik ning kas on selge, milliste arvutuste ja

hinnangute alusel on eelarve kokku pandud?

• Kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ning ajalist

järgnevust?

(hindamise aluseks on taotluses „sisu“, „tegevused“ ja „eelarve“ lehtedel esitatud kirjeldus projekti

vajalikkuse kohta, eelarve kujunemise kohta ning ajakava).

Hinnete kirjeldus

4 Projekti tegevused on loogilised ja põhjendatud ning aitavad saavutada projektile seatud

eesmärke parimal viisil. Projekti tegevustega seotud kulud on detailselt kirjeldatud ning

tõendatud võrreldavate pakkumiste, hinnakalkulatsioonide vms kulude aluseks olevate

dokumentidega. Kõik eelarves väljatoodud kulud vastavad ligikaudsetele turuhindadele.

Projekti eelarve on realistlik, põhjendatud ja kuluefektiivne. Tegevuste ajakava on läbi

mõeldud ja realistlik.

3 Vahepealne hinnang

2 Projekti tegevused on üldjuhul põhjendatud, kuid mõned üksikud tegevused ei ole veenvalt

põhjendatud või selgelt seostatavad projekti eesmärkide saavutamisega. Projekti tegevustega

seotud kulud on kirjeldatud ja tõendatud, kuid neis esineb väiksemaid küsitavusi. Osa eelarves

välja toodud kulusid on reaalsest turuhinnast üle- või alahinnatud või tekitavad proportsioonid

kululiikide vahel või sees küsitavusi. Tegevuste ajakava on läbi mõeldud, kuid selle täitmisel

tekib väiksemaid küsitavusi.

1 Vahepealne hinnang

0 Projekti tegevused ei moodusta loogilist tervikut, ei ole asjakohased ega ole tulemuste

seisukohalt vaadatuna põhjendatud. Projektiga seotud kulud ei ole läbipaistvad ning seotus

projekti eesmärkidega on ebaselge või põhjendamata. Eelarves väljatoodud kulud ei vasta

turuhindadele ja on selgelt kas üle- või alahinnatud. Projekti eelarve on tegevuste elluviimiseks

5

ebapiisav või ülepaisutatud ning toetuse kasutamine ei ole efektiivne. Tegevuste ajakava ei ole

läbi mõeldud ning see on ebarealistlik.

III VALIKUKRITEERIUM - toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – hinnatakse kas toetuse

taotlejal on vajalikud kvalifikatsioon ja kogemused, õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised

eeldused projekti elluviimiseks ning võimekus tagada projekti tulemuste kestlikkus ja jätkusuutlikkus.

Valikukriteeriumi osakaal 20%

Hindamisel arvestatakse järgmist:

• Kas toetuse taotlejal on vajalikud kvalifikatsioon ja kogemused, õiguslikud, organisatsioonilised ja

tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil?

• Kas toetuse taotlejal on võimekus tagada projekti tulemuste kestlikkus ja jätkusuutlikkus (sh

tegevus- või halduskulude katmisel) ning hinnatud on riske?

(hindamise aluseks on taotluses „sisu“ lehel esitatud kirjeldus projekti meeskonna, omafinantseeringu

tagamise ning riskide maandamise kohta).

Hinnete kirjeldus

4 Projekti meeskonda on kaasatud inimesed, kellel on varasem kogemus või valdkonnaspetsiifilised

kompetentsid, mis on vajalikud projekti elluviimiseks. Taotlejal on olemas vajalikud vahendid

omafinantseeringu katmiseks ning suutlikkus katta projektiväliseid kulusid. Taotleja

finantsvõimekus on tugev ja finantsriskide esinemise tõenäosus on madal ning väiksemate riskide

realiseerumisel on taotleja võimeline katma projektiga seotud kulusid (sh projekti võimalikku

kallinemist) ilma, et see omaks talle märkimisväärset negatiivset mõju. Projekti teostamise riske

on realistlikult hinnatud ning kõiki olulisi riske saab maandada. Väljatöötatud tulemusi

rakendatakse ka pärast projekti lõppu. Ettevõtjal on selge plaan jätkutegevuste elluviimiseks.

3 Vahepealne hinnang

2 Projektimeeskond on komplekteeritud, kuid kõik projekti elluviimiseks vajalikud kompetentsid ei

pruugi olla kaetud või ei ole arusaadav, kust kaasab ettevõtja vajalikke kompetentse projekti

elluviimiseks. Ettevõtja finantsvõimekus on piisav, et tagada projekti elluviimiseks vajalik

omafinantseering. Juhul kui ettevõtja planeerib omafinantseeringu katmiseks kasutada vahendeid

väljastpoolt ettevõtjat, on planeeritud vahendite kaasamine realistlik ning esitatud on vastavad

garantiikirjad/eelkokkulepped/indikatiivsed laenupakkumused vm asjakohased dokumendid.

Finantsriskide esinemise tõenäosus on vähene ning ettevõtja on võimeline riske maandama viisil,

et need ei mõjutaks oluliselt projekti elluviimist. Projekti teostamise riske on hinnatud, kõiki olulisi

riske on suures osas võimalik maandada. Väljatöötatud tulemusi on tõenäoliselt võimalik

rakendada ka pärast projekti lõppu ning on kirjeldatud mõningaid jätkutegevusi.

1 Vahepealne hinnang

0 Projektimeeskond on ebapiisav ja projekti edukaks elluviimiseks ei ole kaetud vajalik kogemus

või kompetents. Taotleja finantsvõimekus ei ole piisav, et tagada projekti elluviimiseks vajalik

omafinantseering ja ettevõtja väliste lisavahendite kaasamine on ebarealistlik. Taotluses sisalduvad

andmed ei võimalda hinnata taotleja võimekust. Projekti teostamise riske ei ole hinnatud või on

riskid ülemäära kõrged ning maandamata. Projekt ei oma olulist rolli ettevõtja arengus ning

väljatöötatud tulemusi ei ole võimalik rakendada pärast projekti lõppu.

6

IV VALIKUKRITEERIUM - projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete

ja sihtidega - hinnatakse, kas projekti tulemusena suureneb ettevõtte ressursitootlikkus ning kas

ettevõte panustab tegevuste elluviimisel soolise võrdõiguslikkuse edendamisse ja/või ligipääsetavuse

tagamisse.

PS! Projekt peab panustama vähemalt ühte alakriteeriumidest.

PPS! Palun tutvu käesoleva valikumetoodika lisaga, mis kirjeldab täpselt, millega arvestada

alakriteeriumide punktide hindamisel.

Hinnatakse iga alakriteeriumi eraldi juhul, kui projektile kohandub vastav näitaja. Kui näitaja ei

kohaldu, siis jäetakse hindamata. Hinne kujuneb alakriteeriumide keskmisena.

- 1. alakriteerium: ressursitootlikkus

Hindamisel arvestatakse, kas projekti abil suureneb ettevõtte ressursitootlikkus (hindamise aluseks

on taotluses „näitajate“ lehel esitatud kirjeldus selle kohta, kuidas tegevuse tulemusena suureneb

ressursitõhusus).

Hinnete kirjeldus

4 Kui projekti üks tegevustest või eesmärkidest ressursitõhususe suurendamine, on selleks

kavandatud asjakohased ja piisavad tegevused. 0 Kuigi projekti üks tegevustest või eesmärkidest ressursitõhususe suurendamine, ei ole selleks

kavandatud asjakohaseid ja piisavaid tegevusi.

- 2. alakriteerium: sooline võrdõiguslikkus

Hindamisel arvestatakse, kas projektis on analüüsitud ja milline on kavandatavate tegevuste mõju

soolisele võrdõiguslikkusele ettevõttes (näiteks mõju meeste ja naiste soolisele tasakaalule ettevõttes,

sh naiste ja meeste tööhõivele töökohtade struktuuri muutuste kaudu, tööalastele arenguvõimalustele,

soolisele palgalõhele jms), kui projekti tegevused mõjutavad ettevõtte töötajaid (hindamise aluseks on

taotluses „näitajate“ lehel esitatud kirjeldus selle kohta, kuidas on analüüsitud tegevuste mõju

soolisele võrdõiguslikkusele).

Hinnete kirjeldus

4 Kui projekti tegevused mõjutavad ettevõtte töötajaid, on projekti tegevuste mõju soolisele

võrdõiguslikkusele ettevõttes põhjalikult analüüsitud ja taotluses selgelt kirjeldatud ning

vajadusel on projektis kavandatud tegevusi, mis aitavad ennetada soolise ebavõrdsuse

suurenemist. 2 Kui projekti tegevused mõjutavad ettevõtte töötajaid, on projekti tegevuste mõju soolisele

võrdõiguslikkusele ettevõttes mõningal määral analüüsitud, mõju kirjeldus on liiga üldsõnaline

ning projektis ei ole kavandatud tegevusi, mis aitavad ennetada soolise ebavõrdsuse

suurenemist. 0 Kuigi projekti tegevused mõjutavad ettevõtte töötajaid, ei ole projekti tegevuste mõju soolisele

võrdõiguslikkusele ettevõttes analüüsitud ega ka kavandatud tegevusi, mis aitavad ennetada

soolise ebavõrdsuse suurenemist.

- 3. alakriteerium: ligipääsetavus

Hindamisel arvestatakse, kas avalikkusele suunatud teenuste ja tegevuste (sh müügi- ja

turundustegevused) arendamise puhul on kirjeldatud, kuidas tagatakse teenuste ligipääsetavus

liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuudega inimestele nii füüsilises kui ka digitaalses

keskkonnas (hindamise aluseks on taotluses „näitajate“ lehel esitatud kirjeldus selle kohta,

kuidas arvestatakse ligipääsetavuse nõuetega).

7

Hinnete kirjeldus

4 Juhul kui tegemist on avalikkusele suunatud teenuste või tegevustega, on projekti tegevustes

täpselt ja põhjalikult kirjeldatud ligipääsetavuse nõuete ja universaalse disaini põhimõtete

järgimist.

2 Juhul kui tegemist on avalikkusele suunatud teenuste või tegevustega, on projekti tegevustes

üldiselt ja ebamääraselt kirjeldatud ligipääsetavuse nõuete ja universaalse disaini põhimõtete

järgimist.

0 Kuigi tegemist on avalikkusele suunatud teenuste või tegevustega, ei ole kirjeldatud

ligipääsetavuse nõuete ja universaalse disaini põhimõtete järgimist.

8

Lisa – „Eesti2035“ pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtted ja sihid.

Ressursitootlikkus

Saadud majanduslik tulu eurodes ühe kilogrammi materjali kohta.

Eesti tooted ja teenused on suhteliselt ressursimahukad, samuti on kõrge nende energia- ja

süsinikumahukus. Ressursimahukus väheneb, kui võetakse kasutusele innovaatilisemad

tehnoloogiad ja tootmismeetodid, mis aitavad vähendada loodusressursside vajadust ühe

tootmisühiku tootmiseks ning suurendada tootmisjääkide ringlussevõttu ja nende kasutamist

teisese toormena. Suurem ressursitõhusus aitab kasvatada ka ettevõte lisandväärtust.

Sooline võrdõiguslikkus

Kõik projektid, kus kavandatakse tegevusi, mis võivad avaldada mõju ettevõtte töötajatele, peavad

analüüsima projekti tegevuste mõju ettevõttes töötavatele naistele ja meestele ja vajadusel

kavandama tegevusi ennetamaks soolise ebavõrdsuse suurenemist ja edendamaks soolist võrdsust.

Selleks, et tuvastada, kas taotleja on arvestanud soolise võrdõiguslikkusega, peab projekt vastama

järgmistele asjaoludele:

• Projektis on põhjalikult analüüsitud kavandatavate tegevuste mõju soolise

võrdõiguslikkuse olukorrale ettevõttes - kas ja millised töökohad kaovad ja/või juurde

tekivad, kas mõju ettevõttes töötavatele meestele ja naistele on erinev jne.

• Tegevuste mõju naiste ja meeste tööhõivele on taotluses selgelt ja detailselt välja toodud.

• Kui analüüsi tulemusena on selgunud, et kavandatavad tegevused asetavad ühe soogrupi

halvemasse olukorda (nt selliste töökohtade kadumine, kus töötajad on valdavalt ühest

soost), siis on projektis kavandatud tegevusi halvemuse tasandamiseks (nt ümberõppe

võimaluse pakkumine vms).

Ligipääsetavuse tagamine

Kui projekti raames arendatav teenus on mõeldud kasutamiseks laiemale avalikkusele, siis peab

olema tagatud ka ligipääsetavus erivajadusega inimestele ning sellisel juhul panustab projekt

ligipääsetavuse mõõdikusse. Selleks, et tuvastada, kas taotleja on järginud ligipääsetavuse

nõudeid, peab projekt vastama järgmistele asjaoludele:

• Projekti tegevustes on täpselt ja põhjalikult kirjeldatud ligipääsetavuse nõuete ja

universaalse disaini põhimõtete järgimist.

• Analüüsitud on erivajadusega inimeste osakaalu sihtrühmas.

• Taotluses on kirjeldatud selgelt ja detailselt, kuidas tagatakse avalikkusele suunatud

teenuste, info ja kommunikatsiooni ligipääsetavus liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja

intellektipuudega inimestele füüsilises ja virtuaalses keskkonnas. Lisaks füüsilistele

9

kohandustele tuleb ligipääsetavus tagada ka näiteks veebipõhistel personalikoolitustel ja

turundustegevustes. Avalikkusele suunatud taristuinvesteeringute puhul on öeldud, et

järgitakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrust nr 28 "Puudega

inimeste erivajadusest tulenevad nõuded ehitisele".

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur

[email protected] Meie 16.04.2024 nr 11.2-31/24/1019 -1

Komisjoni liikmete määramine

Regionaalministri 29.09.2023 määruse nr 64 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise

tingimused ning kord“ § 14 lõike 1 hindab nõuetele vastavaid taotlusi Riigi Tugiteenus Keskuse

kui rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseisu kuuluvad vähemalt Võrumaa

Arenduskeskuse, Valgamaa Arenguagentuuri ja Põlvamaa Arenduskeskuse määratud liikmed.

Nimetatud määruse alusel esitavad Kagu-Eesti ettevõtjad taotlusi jooksvalt kuni vahendite

lõppemiseni, mis tähendab, et ka hindamine toimub jooksvalt.

Seoses eeltooduga palun anda teada, kelle võime kinnitada hindamiskomisjoni liikmeks ning kelle

asendusliikmeks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Sepp

elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja

Lisa: Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse hindamismetoodika

Sama:

Sihtasutus Võrumaa Arenduskeskus

Sihtasutus Põlvamaa Arenduskeskus

Terje Kuus 663 1886

[email protected]