Taotlus

Eesti Panga presidendi 02.04.2024. a määruse nr 05 „Eesti Panga presidendi 15. juuni 2021. aasta määruse nr 11 „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine“ muutmine“ lisa 1 Eesti Panga presidendi 15.06.2021. a määruse nr 11 „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine“ lisa 1

Maksete aruanne

1. Aruande valdkond 1.1. Aruandes kajastatakse krediidiasutuse klientide (sh krediidiasutustest kliendid) makstavad riigisisesed ja piiriülesed maksed ning klientidele laekuvad piiriülesed maksed. Makstavad maksed on: a) Kliendi algatatud maksed pangakontoris või elektroonilisi kanaleid kasutades. Siia kuuluvad näiteks: 1) klientidevahelised maksed, sh sularaha sissemaksega algatatud maksed (sh rahasiire); 2) maksed ühe ja sama kliendi erinevate kontode vahel, mis on algatatud arveldusteks ette

nähtud kontodelt (nt arvelduskontolt arvelduskontole, arvelduskontolt üleöö- või tähtajalisele hoiusele);

3) maksed ühe ja sama kliendi üleöö- või tähtajaliselt hoiuselt või muudelt arveldusteks mitte ette nähtud kontodelt arvelduskontodele;

4) finantstehingutest tulenevad maksed; 5) teise teenusepakkuja juures algatatud maksed. b) Kliendi maksed, mille on algatanud raha saaja või aruandev krediidiasutus. Siia kuuluvad näiteks: 1) intressi-, teenustasu- ja laenutagasimaksed (k.a krediitkaardilaenu tagasimaksed) kliendi

kontolt; 2) kliendi finantstulult tasutavad maksud, mis tasutakse eraldi maksena, kuid mille

tegemiseks ei anna klient krediidiasutusele maksejuhist; 3) maksed krediidiasutuse vahekontolt lõplikule saajale (nt töötasu-, pensioni- või muud

nimekirja alusel tehtavad maksed); 4) kliendi eest ja arvel teostatud finantstehingutest tulenevad maksed. 1.2. Aruandes kajastatakse aruandva krediidiasutuse järgmisi makseid: a) halduskuludest tulenevad maksed; b) krediidiasutuse palgamaksed oma töötajatele; c) krediidiasutuse maksed tööde või teenuste eest (nt koolitusteenus, sisekujundusteenus,

juriidilise nõustamise teenus); d) intressi- ja dividendimaksed kliendi (v.a krediidiasutus) kontole; e) laenuväljamaksed kliendi (v.a krediidiasutus) kontole. 1.3. Aruandes ei kajastata: a) aruandvale krediidiasutusele endale laekuvaid piiriüleseid makseid; b) aruandva krediidiasutuse makstavaid piiriüleseid ja riigisiseseid makseid, v.a punktis 1.2

nimetatud maksed; c) valuuta konverteerimist, kui see toimub ühe konto piires; d) makseid krediidiasutuse vahekontole, mis kantakse hiljem nimekirja alusel üle lõplikele

saajatele; e) puudulike rekvisiitide tõttu lõpetamata jäänud ja maksjale tagasi suunatud makseid; f) kaarditehinguid, mis raporteeritakse eraldi aruandes;

2/4

g) süsteemide või muude maksekanalite testimisega seotud makseid, millel puudub majanduslik sisu ja mille eesmärk on vaid süsteemi jõudluse või tehnilise töökindluse testimine.

2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana tuleb kajastada nende maksete käivete summa ja arv, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) Makseliik_1 2) Makseliik_3 3) Maksja/saaja 4) Makseviis 5) Makseviisi täiendav jaotus 6) Makse saaja tegevusala 7) Valuutakood 8) Riigikood 9) Kliendi residentsus 10) Käive 11) Maksete arv

1) Makseliik_1 identifikaatorid

Riigisisene makse 1 Makstav piiriülene makse 2 Laekuv piiriülene makse 3

2) Makseliik_3 identifikaatorid Kliendimakse 1 Pangasisesed maksed sama kliendi erinevate kontode vahel 8 Deebet-raamatupidamiskanne 4 Kreedit-raamatupidamiskanne 5 Teiste krediidiasutuste klientide algatatud maksete vahendamine 9 Identifikaatori „kliendimakse“ (1) all kajastatakse aruandva krediidiasutuse kliendi maksed, v.a pangasisesed maksed sama kliendi erinevate kontode vahel. Siin kajastatakse ka aruandva krediidiasutuse tööjõukulust, halduskuludest või muudest teenustest tulenevad maksed. Identifikaatori „pangasisesed maksed sama kliendi erinevate kontode vahel“ (8) all kajastatakse pangasisesed maksed, mis toimuvad arveldusteks ette nähtud konto(de)lt (nt arvelduskontolt arvelduskontole, arvelduskontolt üleöö- või tähtajalisele hoiusele), samuti maksed kliendi üleöö- või tähtajalistelt hoiustelt või muudelt arveldusteks mitte mõeldud kontodelt arvelduskontole. Identifikaatori „teiste krediidiasutuste klientide algatatud maksete vahendamine“ (9) all näidatakse maksed, mis tulenevad aruandva krediidiasutuse pakutavast maksete vahendamisest teistele krediidiasutustele (nt otseliikme leping kaudse liikmega). 3) Maksja/saaja identifikaatorid

Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Keskpank 12 Krediidiasutus 6 Muu hoiuseid kaasav ettevõtja 15 Rahaturufond 16 Kindlustusandja 17 Pensionifond 18 Muu investeerimisfond 19

3/4

Makseasutus 21 Muu finantseerimisasutus 20 Riigi või kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtja 7 Muu mittefinantsettevõtja 8 Kodumajapidamine 10 Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9 Määramata 11

Kõik maksed, v.a laekuvad piiriülesed maksed, liigitatakse maksja alusel. Laekuvad piiriülesed maksed liigitatakse saaja alusel. Maksja ja saaja klassifitseerimisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EÜT L 174, 26.6.2013, lk. 1–727) A lisas peatükis 2 sätestatud definitsioonidest. Krediidiasutuse vahekontolt lõplikule saajale tehtavate maksete korral (nt töötasu-, pensioni- või muud nimekirja alusel tehtavad maksed) märgitakse maksjaks isik, kes vastavad summad vahekontole kandis. Maksja identifikaator võib olla „määramata“ (11) ainult sularahatehingu korral (v.a sularaha sissemakse enda kontole ja sularaha väljamakse enda kontolt). 4) Makseviisi identifikaatorid

Sularahas algatatud makse (sh rahasiire) 1 Tšekk 18 Otsekorraldus 4 Muu deebet-tüüpi maksekorraldus 5 Püsikorraldus 6 Paberil maksekorraldus 7 Telepanga maksekorraldus 8 Telefonipanga maksekorraldus 9 Internetipanga maksekorraldus 10 Pangalingi maksekorraldus 15 Muu kreedit-tüüpi maksekorraldus 14 SWIFT 12 E-arve püsimaksekorraldus 16 E-arve maksekorraldus 17 Pangaautomaadis algatatud maksekorraldus 19 Teise teenusepakkuja juures algatatud makse 20 P2P mobiilselt algatatud maksekorraldus 21 Muu mobiilselt algatatud maksekorraldus (v.a P2P) 22 Määramata 11

Makseviisi määratlemisel tuleb aluseks võtta see, millist makse algatamise võimalust makse algataja kasutab maksejuhise edastamiseks krediidiasutusele. Tšekkidest kajastatakse ainult lunastatud tšekid (sh reisitšekid). Muude deebet-tüüpi maksekorralduste all kajastatakse kõik deebet-tüüpi maksekorraldused, mis ei kuulu teiste mainitud deebet-tüüpi maksekorralduste liigituse alla, näiteks sundtäitmisele esitatud lahendite (kohtuotsused ja -määrused, maksuhalduri ettekirjutused maksuvõlgade sissenõudmise asjades jne) alusel tehtud maksed. Muude kreedit-tüüpi maksekorralduste all kajastatakse kõik kreedit-tüüpi maksekorraldused, mis ei kuulu teiste nimetatud kreedit-tüüpi maksekorralduste liigituse alla.

4/4

SWIFT-maksete all kajastatakse näiteks kliendi poolt maksja krediidiasutusele SWIFTi teel edastatud maksekorraldused. SWIFT-maksete all ei kajastata kliendi poolt maksja krediidiasutusele muul viisil edastatud maksekorraldusi, mille krediidiasutus hiljem SWIFTi teel edasi saadab. Laekuvate piiriüleste maksete puhul märgitakse makseviisiks „määramata“ (11). 5) Makseviisi täiendav jaotus

Üksikult algatatud makse 1 Failina/kogumina algatatud makse 2

Makseviisi täiendav jaotus näidatakse vastavalt sellele, kas makse on kliendi poolt maksja krediidiasutusele edastatud üksikult või failina/kogumina. Eraisikute poolt algatatud maksete ja makseviisi „P2P mobiilselt algatatud maksekorraldus“ (21) puhul ning laekuvate piiriüleste maksete puhul märgitakse makseviisi täiendavaks jaotuseks „üksikult algatatud makse“ (1). 6) Makse saaja tegevusala Siin näidatakse makseviisi „pangalingi maksekorraldus“ (15) puhul makse saaja peamine tegevusala, mis määratakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) neljanda taseme alusel. Muude makseviiside puhul märgitakse makse saaja tegevusalaks 0 (null). 7) Valuutakood Siia näidatakse valuuta, milles makse teostati. 8) Riigikood Riigikood näidatakse vastavalt kas maksja makseteenuse pakkuja või saaja makseteenuse pakkuja residentsuse järgi. Riigisisese makse korral märgitakse riigikoodiks EE. Makstava piiriülese makse puhul lähtutakse riigikoodi määramisel makse saaja makseteenuse pakkuja residentsusest ja laekuva piiriülese makse korral maksja makseteenuse pakkuja residentsusest. Kui vastaspoole makseteenuse pakkuja residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX. 9) Kliendi residentsus Siin näidatakse riigikood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX. Kõik maksed (v.a laekuvad piiriülesed maksed) liigitatakse maksja residentsuse alusel. Laekuvad piiriülesed maksed liigitatakse saaja residentsuse alusel. 10) Käive Maksete käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Välisvaluutas teostatud maksed arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto debiteerimise või krediteerimise kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. 11) Maksete arv Maksete arv näidatakse tükkides.

Eesti Panga presidendi 24.01.2024. a määruse nr 02 „Eesti Panga presidendi määruste muutmine“ lisa

Eesti Panga presidendi 30.03.2021. a määruse nr 3 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine” lisa 6

Eluasemelaenude aruanne

1. Aruande eesmärk Aruande eesmärk on eluasemelaenude lepingutingimuste seire ja analüüs. Aruandes esitatavad andmed peegeldavad uute eluasemelaenude turutingimusi.

2. Aruande valdkond 2.1. Aruandes kajastatakse aruandva krediidiasutuse sõlmitud eluasemelaenude lepinguid, mille esimene väljamakse tehti aruandeperioodil. Eluasemelaen (edaspidi

laen) on käesoleva aruande tähenduses Eestis tegutseva aruandva krediidiasutuse Eestis paikneva üksuse (nt peakontori) poolt füüsilisest isikust laenusaajale antav hüpoteegiga tagatud laen, mille sihtotstarve on eluaseme ostmine, püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine või renoveerimine. Elamumaa ostmiseks antavat laenu

kajastatakse aruandes vaid juhul, kui sama laenuga finantseeritakse ka eluaseme püstitamist. Laenusaajaks on käesoleva aruande tähenduses kõik laenu saanud füüsilised isikud koos (st laenuvõtja koos kaastaotlejaga) ning nende sissetulekud ja kohustused näidatakse aruandes kokku ühe summana.

2.2. Aruandes kajastatakse laenulepingute muudatusi ja uusi laenulepinguid, mis on sõlmitud varem sõlmitud laenulepingute refinantseerimiseks või restruktureerimiseks, juhul kui uus laenusumma ületab restruktureeritavast või refinantseeritavast laenust

tulenevat nõuet. Aruandes ei kajastata varem sõlmitud laenulepingute refinantseerimiseks või restruktureerimiseks sõlmitud muudatusi või uusi lepinguid, mille puhul laenusumma ei suurene.

3. Aruanderea struktuur 1) laenu arvelduskuupäev 2) laenulepingu lõppkuupäev 3) lepinguline laenusumma

4) restruktureeritud või refinantseeritud laen 5) laenu restruktureerimine makseraskuste tõttu 6) eluasemelaenukohustuste arv 7) elamukinnisvara soetamise eesmärk

8) laenu esimene väljamakse 9) rahaline omafinantseering 10) laenugraafik 11) kaastaotleja

12) baasintressimäära tüüp 13) laenusaaja riskimarginaal 14) intressimäär 15) ostetava kinnisasja väärtus

16) panditud kinnisasjade väärtus 17) KredExi käendus 18) panditud kinnisasjadega tagatud muud kohustused 19) laenusaaja igakuine netosissetulek

2/6

20) laenusaaja muude kohustuste täitmiseks tasutavad laenumaksed 21) graafikujärgne laenumakse 22) arvestuslik laenumakse 23) laenu tagasimaksmise hiliseim lõppkuupäev 24) vastavus piirmääradele

25) eluasemelaenu summa ja tagatise väärtuse suhtarv 26) laenumaksete ja sissetuleku suhtarv 27) laenusaaja muude laenukohustuste suurus

1) Laenu arvelduskuupäev

Siin näidatakse kuupäev, mil laenusaaja sai enda käsutusse eluasemelaenu summa või laenusumma esimese väljamakse, kui eluasemelaen antakse osadena. 2) Laenu lepinguline lõppkuupäev

Siin näidatakse laenu lepinguline lõppkuupäev. 3) Lepinguline laenusumma

Siin näidatakse lepingus fikseeritud laenusumma. 4) Restruktureeritud või refinantseeritud laenu identifikaatorid

Ei ole restruktureeritud või refinantseeritud laen 1

Restruktureeritud või refinantseeritud laen 2

Laen näidatakse restruktureeritud või refinantseeritud laenuna juhul, kui restruktureerimisel või refinantseerimisel kokku lepitud laenusumma ületab

restruktureeritavast või refinantseeritavast laenust tulenevat nõuet. Restruktureeritud või refinantseeritud laenuna tuleb mõista kõiki restruktureeritud ja refinantseeritud laene, mitte ainult makseraskustes laene. Ülejäänud laenude puhul märgitakse identifikaatoriks 1 „ei ole restruktureeritud või refinantseeritud laen“.

5) Laenu makseraskuste tõttu restruktureerimise identifikaator

Restruktureeritud makseraskuste tõttu 1 Ei ole restruktureeritud 0

Siin näidatakse, kas aruandva krediidiasutuse enda poolt väljastatud olemasolev laen restruktureeriti makseraskuste tõttu või mitte. Kui laenu suhtes rakendati kapitalinõuete määruse artikli 47b punktides 1 ja 2 määratletud makseraskuste tõttu restruktureerimise

meetmeid ja kui uus laenusumma ületab restruktureeritavast laenust tulenevat nõuet, märgitakse laenu identifikaatoriks 1 „restruktureeritud makseraskuste tõttu“. Ülejäänud laenude puhul märgitakse identifikaatoriks 0 „ei ole restruktureeritud“. 6) Eluasemelaenukohustuste arvu identifikaator

Esimene eluasemelaen 1 Teine või mitmes eluasemelaen 2

Siin näidatakse, kas laenusaajal või kaastaotlejal on laenu andmise hetkel veel mõni eluasemelaenukohustus (kehtiv eluasemelaenuleping) või mitte. Arvesse tuleb võtta nii aruandva krediidiasutuse, teiste krediidiasutuste kui ka teiste laenuandjate välja antud eluasemelaene. Kui aruandereal kajastatud laenu puhul on tegemist laenusaaja või

kaastaotleja esimese (ainsa) eluasemelaenuga, märgitakse eluasemelaenukohustuste arvu identifikaatoriks 1 „esimene eluasemelaen“. Kui laenusaajal või kaastaotlejal on laenu andmise hetkel veel mõni kehtiv eluasemelaenuleping, märgitakse eluasemelaenukohustuste arvu identifikaatoriks 2 „teine või mitmes eluasemelaen“.

3/6

Juhul kui eluaset vahetatakse ning sel põhjusel on laenusaajal või kaastaotlejal laenu andmise hetkel ajutiselt mitu kehtivat eluasemelaenulepingut (eelnev(ad) eluase(med) müüakse ja laen(ud) makstakse tagasi), siis märgitakse aruandereal kajastatud laenu eluasemelaenukohustuste arvu identifikaatoriks 1 „esimene eluasemelaen“. 7) Elamukinnisvara soetamise eesmärgi identifikaatorid

Soetamine enda tarbeks 1 Soetamine väljaüürimise eesmärgil 2

Siin näidatakse, kas eluasemelaenuga soetatakse elamukinnisvara enda tarbeks või on peamiseks eesmärgiks väljaüürimine üürnikele (buy-to-let housing). Enda tarbeks soetatavaks elamukinnisvaraks peetakse nii laenuvõtjale endale eluasemeks kui ka lähisugulastele soetatud eluasemeid.

8) Laenu esimene väljamakse

Kui laen antakse osadena, siis näidatakse siin laenusumma esimene väljamakse. Kui laen makstakse välja korraga, siis korratakse siin aruanderea veerus „lepinguline

laenusumma“ näidatud väärtust. 9) Rahaline omafinantseering

Siin näidatakse aruandereal kajastatud laenu rahalise omafinantseeringu summa.

Omafinantseering on laenusaaja enda rahalistest vahenditest finantseeritud osa eluaseme soetamise/renoveerimise/ehitamise hinnast. Kui rahalist omafinantseeringut ei ole, siis märgitakse omafinantseeringu suuruseks 0. 10) Laenugraafiku identifikaatorid

Annuiteetmaksed 1 Võrdsed põhiosamaksed 2 Osaline amortisatsioon 4

Ühekordne tagasimakse laenuperioodi lõpus 5 Muud tagasimaksed 3

Siin näidatakse, millise graafiku alusel tagastatakse laenu põhiosa.

11) Kaastaotleja identifikaatorid

Kaastaotlejat ei ole 1 Kaastaotleja on 2

Siin näidatakse, kas laen on võetud koos kaastaotlejaga. 12) Baasintressimäära tüübi identifikaatorid

Fikseeritud intressimäär 1 1 kuu euribor 2 3 kuu euribor 3 6 kuu euribor 4

12 kuu euribor 5 Krediidiasutuse baasintressimäär 6 Muu fikseerimata baasintressimäär 7

Siin näidatakse aruandereal kajastatud laenu baasintressimäära tüüp. Baasintressimäära tüüp on 1 „fikseeritud intressimäär“, kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ning seda ei saa hiljem muuta. Baasintressimäära tüüp 6 „krediidiasutuse baasintressimäär“ on fikseerimata intressimäär, mille suurus

määratakse krediidiasutuse põhimõtete alusel. Kui laenulepingus on teatud ajaks

4/6

määratud fikseeritud intressimäär, mis muutub kindla aja möödudes fikseerimata intressimääraks, siis märgitakse baasintressimäära tüüp fikseerimata intressimäära baasi alusel. Kui laenuleping näeb ette, et laenuperioodi jooksul kasutatakse mitut baasintressimäära, siis näidatakse laenu väljastamise hetkel kehtiv baasintressimäära tüüp.

13) Laenusaaja riskimarginaal

Siin näidatakse laenusaajale määratud riskimarginaal, mis sisaldub aruanderea veerus „intressimäär“ kajastatud laenu intressimääras (st baasintressimäära ületavas osas).

Fikseeritud intressimäära puhul, kui laenusaajale ei ole riskimarginaali määratud, näidatakse siin 0. 14) Intressimäär

Siin näidatakse aruandereal kajastatud laenu lepinguline intressimäär aasta baasil. Kui laenulepingu järgi on ette nähtud fikseerimata intressimäär, siis näidatakse laenu väljastamise hetkel kehtiv intressimäär. 15) Ostetava kinnisasja väärtus

Siin näidatakse aruandereal kajastatud laenuga finantseeritava kinnisasja turuväärtus või ostu-/müügihind olenevalt sellest, kumb on väiksem. Juhul kui kajastatud laenuga ei finantseerita kinnisasja ostmist (vaid nt eluaseme renoveerimist), siis märgitakse

väärtuseks 0. 16) Panditud kinnisasjade väärtus

Siin näidatakse kõikide aruandereal kajastatud laenu tagatiseks olevate hüpoteegiga

koormatud kinnisasjade turuväärtuste summa. Arvesse võib võtta nende kinnisasjade turuväärtused, mille puhul on aruandva krediidiasutuse kasuks seatud esimese järjekoha hüpoteek või järgnevate järjekohtade hüpoteegid, kui kõik eelnevad hüpoteegid on seatud sellesama aruandva krediidiasutuse või riigi kasuks. Aruandereal

kajastatud laenuga finantseeritava kinnisasja puhul arvestatakse väärtuseks turuväärtus või ostu-/müügihind olenevalt sellest, kumb on väiksem. Kui aruandereal kajastatud laenul ei ole lisatagatisi, siis korratakse siin aruanderea veerus „ostetava kinnisasja väärtus“ näidatud väärtust.

17) KredExi käenduse identifikaatorid

KredExi käendust ei ole 1 KredExi käendus on 2

Siin näidatakse seda, kas aruandereal kajastatud laenu üheks tagatiseks on KredExi käendus.

18) Panditud kinnisasjadega tagatud muud kohustused

Siin näidatakse laenusaaja muude kohustuste summa, mille tagatiseks on aruandereal kajastatud laenu tagavad kinnisasjad. Kinnisasjaga tagatud muude kohustuste all mõistetakse käesolevas aruandes laenusaaja poolt laenu andvast krediidiasutusest ja

teistest krediidiasutustest ning teistelt laenuandjatelt võetud kõikidest muudest laenudest, liisingutest ja muudest tarbijakrediidilepingutest tulenevaid laenukohustusi. Kinnisasjaga tagatud muude kohustuste kindlaksmääramisel lähtutakse aruandvale krediidiasutusele teada olevatest andmetest. Kui muid kohustusi ei ole, siis näidatakse

summa suuruseks 0.

5/6

19) Laenusaaja igakuine netosissetulek

Siin näidatakse aruandereal kajastatud laenu saaja igakuiste netosissetulekute summa. Laenusaaja netosissetulekuna arvestatakse laenusaaja regulaarset ja tõendatud maksudejärgset sissetulekut. Regulaarne on samas suurusjärgus sissetulek, mida laenusaaja saab igas kuus, kvartalis ja/või aastas ning mille hindamisel on laenusaaja

arvestanud sissetuleku laekumise piisavat ajavahemikku ja kestlikkust. Maksudejärgne on sissetulek, millest on maha arvatud riiklikeks maksudeks ja makseteks minevad summad. 20) Laenusaaja muude kohustuste täitmiseks tasutavad laenumaksed

Siin näidatakse aruandereal kajastatud laenu saaja muude igakuiste finantskohustuste laenumaksete kogusumma (põhiosa koos intressiga), mida laenusaaja peab tasuma aruandvale krediidiasutusele ja teistele krediidiasutustele ning teistele laenuandjatele.

Laenusaaja muude kohustuste all mõistetakse käesolevas aruandes laenusaaja poolt laenu andvast krediidiasutusest ja teistest krediidiasutustest ning teistelt laenuandjatelt võetud kõikidest muudest laenudest, liisingutest ja muudest tarbijakrediidilepingutest tulenevaid igakuiseid laenumaksekohustusi. Laenusaaja muude kohustuste määramisel

lähtutakse aruandvale krediidiasutusele teada olevatest andmetest. Koos teise isikuga tasumisele kuuluvad laenumaksed võib võtta arvesse proportsionaalselt laenusaajale langeva laenumaksete tasumise kohustusega. Kui muude kohustuste laenumaksed ei ole igakuised, siis lähtutakse selle näitaja arvutamisel 12 kuu graafikujärgsete

laenumaksete kuu keskmisest laenumaksest. Laenude puhul, mille laenumaksete tasumine ei toimu annuiteetmaksetega või võrdsete põhiosamaksetega laenugraafiku alusel, arvutatakse igakuine põhiosa- ja intressimaksete summa laenulepingu perioodi kuu keskmisena.

21) Graafikujärgne laenumakse

Siin näidatakse aruandereal kajastatud laenu graafikujärgse igakuise laenumakse (põhiosa koos intressiga) summa. Kui laenumaksed ei ole igakuised, siis lähtutakse

selle näitaja arvutamisel 12 kuu graafikujärgsete laenumaksete kuu keskmisest laenumaksest. Laenu puhul, mille laenumaksete tasumine ei toimu kogu laenuperioodi jooksul annuiteetmaksetega või võrdsete põhiosamaksetega laenugraafiku alusel, arvutatakse igakuine põhiosa- ja intressimaksete summa laenulepingu perioodi kuu

keskmisena. 22) Arvestuslik laenumakse

Siin näidatakse aruandereal kajastatud laenu arvestusliku igakuise laenumakse

(põhiosa koos intressiga) summa, kui intressimäär ei ole kogu laenuperioodiks fikseeritud. Arvestusliku igakuise laenumakse leidmisel arvestatakse intressimäärana kas laenu väljastamise hetkel kehtinud intressimäära või aastaintressimäära 6%. Eelnimetatud intressimääradest tuleb kasutada seda, mis on kõrgem. Kui laenumaksed

ei ole igakuised, siis lähtutakse selle näitaja arvutamisel 12 kuu graafikujärgsete laenumaksete kuu keskmisest laenumaksest. Laenude puhul, mille laenumaksete tasumine ei toimu annuiteetmaksetega või võrdsete põhiosamaksetega laenugraafiku alusel, arvutatakse igakuine põhiosa- ja intressimaksete summa laenulepingu perioodi

kuu keskmisena. Kui laen on kogu laenuperioodi jooksul fikseeritud intressimääraga, siis märgitakse siin 0. Arvestuslike igakuiste laenumaksete arvutamisel on lubatud laenu tagasimaksmise tähtajana arvestada laenulepingus määratud laenu tagasimaksmise tähtaja asemel ka tähtaega, milleni laenusaajal on laenulepingu kohaselt õigus laenu

tagasimaksmise kohustuse täitmist pikendada.

6/6

23) Laenu tagasimaksmise hiliseim lõppkuupäev

Siin näidatakse kuupäev, milleni laenusaajal on laenulepingu kohaselt õigus laenu tagasimaksmise kohustuse täitmist pikendada. Kui sellist õigust ei ole laenulepingus määratud, siis märgitakse siin XX. 24) Vastavus piirmääradele

Ei ületa piirmäärasid 1 Ületab piirmäärasid 2

Siin näidatakse, kas aruandereal kajastatud laen ületab Eesti Panga presidendi 12. detsembri 2014. aasta määrusega nr 17 „Eluasemelaenude andmise piirmäärad ja maksimaalne laenutähtaeg“ kehtestatud eluasemelaenu tagatuse piirmäära, laenumaksete piirmäära ja/või tagasimaksmise tähtaega.

25) Eluasemelaenu summa ja tagatise väärtuse suhtarv

Siin näidatakse Eesti Panga presidendi 12. detsembri 2014. aasta määruse nr 17 „Eluasemelaenude andmise piirmäärad ja maksimaalne laenutähtaeg“ § 3 kohaselt

arvutatud eluasemelaenu tagatuse suhtarv. 26) Laenumaksete ja sissetuleku suhtarv

Siin näidatakse Eesti Panga presidendi 12. detsembri 2014. aasta määruse nr 17

„Eluasemelaenude andmise piirmäärad ja maksimaalne laenutähtaeg“ § 4 kohaselt arvutatud laenumaksete ja sissetuleku suhtarv. Arvutuses tuleb kasutada arvestusliku laenumakse summat.

27) Laenusaaja muude laenukohustuste suurus

Siin näidatakse aruandereal kajastatud laenu saaja muude finantskohustuste kogusumma. Laenusaaja muude kohustuste all mõistetakse käesolevas aruandes laenusaaja poolt laenu andvast krediidiasutusest ja teistest krediidiasutustest ning

teistelt laenuandjatelt võetud kõikidest muudest laenudest, liisingutest ja muudest tarbijakrediidilepingutest tulenevate kohustuste jääki. Laenusaaja muude kohustuste määramisel lähtutakse aruandvale krediidiasutusele teada olevatest andmetest. Koos teise isikuga tasumisele kuuluvaid laenukohustusi võib võtta arvesse proportsionaalselt

laenusaajale langeva laenu tasumise kohustusega.

Estonia pst 13 15095 TALLINN

Telefon 668 0719 Faks 668 0836

[email protected] eestipank.ee

Justiitsministeerium Riigi Teataja talitus [email protected]

18.04.2024 nr 14.1/144

Parandustaotlus

Palume asendada Riigi Teatajas avaldatud kaks Eesti Panga presidendi määruste lisa:

1) „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ 01.04.2024 jõustunud redaktsiooni lisa 6 „Eluasemelaenude aruanne“ (lisatud kirjale). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/130012024009

2) „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine“ 01.07.2024 jõustuva redaktsiooni lisa 1 „Maksete aruanne“ (lisatud kirjale). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/116042024002

Esialgselt esitatud lisad on sisuliselt õiged, kuid PDF failide atribuutides kuvatakse vale aruande nime ning seetõttu palume Riigi Teatajas avaldatud failid asendada kirjale lisatud failidega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Pille Vestung asjaajamisteenistuse juhataja

Lisad:

1. Eesti Panga presidendi määruse „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ 01.04.2024 jõustunud redaktsiooni lisa 6 „Eluasemelaenude aruanne“.

2. Eesti Panga presidendi määruse „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine“ 01.07.2024 jõustuva redaktsiooni lisa 1 „Maksete aruanne“.

668 0838, [email protected]

Eesti Panga presidendi 02.04.2024. a määruse nr 05 „Eesti Panga presidendi 15. juuni 2021. aasta määruse nr 11 „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine“ muutmine“ lisa 1 Eesti Panga presidendi 15.06.2021. a määruse nr 11 „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine“ lisa 1

Maksete aruanne

1. Aruande valdkond 1.1. Aruandes kajastatakse krediidiasutuse klientide (sh krediidiasutustest kliendid) makstavad riigisisesed ja piiriülesed maksed ning klientidele laekuvad piiriülesed maksed. Makstavad maksed on: a) Kliendi algatatud maksed pangakontoris või elektroonilisi kanaleid kasutades. Siia kuuluvad näiteks: 1) klientidevahelised maksed, sh sularaha sissemaksega algatatud maksed (sh rahasiire); 2) maksed ühe ja sama kliendi erinevate kontode vahel, mis on algatatud arveldusteks ette

nähtud kontodelt (nt arvelduskontolt arvelduskontole, arvelduskontolt üleöö- või tähtajalisele hoiusele);

3) maksed ühe ja sama kliendi üleöö- või tähtajaliselt hoiuselt või muudelt arveldusteks mitte ette nähtud kontodelt arvelduskontodele;

4) finantstehingutest tulenevad maksed; 5) teise teenusepakkuja juures algatatud maksed. b) Kliendi maksed, mille on algatanud raha saaja või aruandev krediidiasutus. Siia kuuluvad näiteks: 1) intressi-, teenustasu- ja laenutagasimaksed (k.a krediitkaardilaenu tagasimaksed) kliendi

kontolt; 2) kliendi finantstulult tasutavad maksud, mis tasutakse eraldi maksena, kuid mille

tegemiseks ei anna klient krediidiasutusele maksejuhist; 3) maksed krediidiasutuse vahekontolt lõplikule saajale (nt töötasu-, pensioni- või muud

nimekirja alusel tehtavad maksed); 4) kliendi eest ja arvel teostatud finantstehingutest tulenevad maksed. 1.2. Aruandes kajastatakse aruandva krediidiasutuse järgmisi makseid: a) halduskuludest tulenevad maksed; b) krediidiasutuse palgamaksed oma töötajatele; c) krediidiasutuse maksed tööde või teenuste eest (nt koolitusteenus, sisekujundusteenus,

juriidilise nõustamise teenus); d) intressi- ja dividendimaksed kliendi (v.a krediidiasutus) kontole; e) laenuväljamaksed kliendi (v.a krediidiasutus) kontole. 1.3. Aruandes ei kajastata: a) aruandvale krediidiasutusele endale laekuvaid piiriüleseid makseid; b) aruandva krediidiasutuse makstavaid piiriüleseid ja riigisiseseid makseid, v.a punktis 1.2

nimetatud maksed; c) valuuta konverteerimist, kui see toimub ühe konto piires; d) makseid krediidiasutuse vahekontole, mis kantakse hiljem nimekirja alusel üle lõplikele

saajatele; e) puudulike rekvisiitide tõttu lõpetamata jäänud ja maksjale tagasi suunatud makseid; f) kaarditehinguid, mis raporteeritakse eraldi aruandes;

2/4

g) süsteemide või muude maksekanalite testimisega seotud makseid, millel puudub majanduslik sisu ja mille eesmärk on vaid süsteemi jõudluse või tehnilise töökindluse testimine.

2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana tuleb kajastada nende maksete käivete summa ja arv, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) Makseliik_1 2) Makseliik_3 3) Maksja/saaja 4) Makseviis 5) Makseviisi täiendav jaotus 6) Makse saaja tegevusala 7) Valuutakood 8) Riigikood 9) Kliendi residentsus 10) Käive 11) Maksete arv

1) Makseliik_1 identifikaatorid

Riigisisene makse 1 Makstav piiriülene makse 2 Laekuv piiriülene makse 3

2) Makseliik_3 identifikaatorid Kliendimakse 1 Pangasisesed maksed sama kliendi erinevate kontode vahel 8 Deebet-raamatupidamiskanne 4 Kreedit-raamatupidamiskanne 5 Teiste krediidiasutuste klientide algatatud maksete vahendamine 9 Identifikaatori „kliendimakse“ (1) all kajastatakse aruandva krediidiasutuse kliendi maksed, v.a pangasisesed maksed sama kliendi erinevate kontode vahel. Siin kajastatakse ka aruandva krediidiasutuse tööjõukulust, halduskuludest või muudest teenustest tulenevad maksed. Identifikaatori „pangasisesed maksed sama kliendi erinevate kontode vahel“ (8) all kajastatakse pangasisesed maksed, mis toimuvad arveldusteks ette nähtud konto(de)lt (nt arvelduskontolt arvelduskontole, arvelduskontolt üleöö- või tähtajalisele hoiusele), samuti maksed kliendi üleöö- või tähtajalistelt hoiustelt või muudelt arveldusteks mitte mõeldud kontodelt arvelduskontole. Identifikaatori „teiste krediidiasutuste klientide algatatud maksete vahendamine“ (9) all näidatakse maksed, mis tulenevad aruandva krediidiasutuse pakutavast maksete vahendamisest teistele krediidiasutustele (nt otseliikme leping kaudse liikmega). 3) Maksja/saaja identifikaatorid

Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Keskpank 12 Krediidiasutus 6 Muu hoiuseid kaasav ettevõtja 15 Rahaturufond 16 Kindlustusandja 17 Pensionifond 18 Muu investeerimisfond 19

3/4

Makseasutus 21 Muu finantseerimisasutus 20 Riigi või kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõtja 7 Muu mittefinantsettevõtja 8 Kodumajapidamine 10 Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9 Määramata 11

Kõik maksed, v.a laekuvad piiriülesed maksed, liigitatakse maksja alusel. Laekuvad piiriülesed maksed liigitatakse saaja alusel. Maksja ja saaja klassifitseerimisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EÜT L 174, 26.6.2013, lk. 1–727) A lisas peatükis 2 sätestatud definitsioonidest. Krediidiasutuse vahekontolt lõplikule saajale tehtavate maksete korral (nt töötasu-, pensioni- või muud nimekirja alusel tehtavad maksed) märgitakse maksjaks isik, kes vastavad summad vahekontole kandis. Maksja identifikaator võib olla „määramata“ (11) ainult sularahatehingu korral (v.a sularaha sissemakse enda kontole ja sularaha väljamakse enda kontolt). 4) Makseviisi identifikaatorid

Sularahas algatatud makse (sh rahasiire) 1 Tšekk 18 Otsekorraldus 4 Muu deebet-tüüpi maksekorraldus 5 Püsikorraldus 6 Paberil maksekorraldus 7 Telepanga maksekorraldus 8 Telefonipanga maksekorraldus 9 Internetipanga maksekorraldus 10 Pangalingi maksekorraldus 15 Muu kreedit-tüüpi maksekorraldus 14 SWIFT 12 E-arve püsimaksekorraldus 16 E-arve maksekorraldus 17 Pangaautomaadis algatatud maksekorraldus 19 Teise teenusepakkuja juures algatatud makse 20 P2P mobiilselt algatatud maksekorraldus 21 Muu mobiilselt algatatud maksekorraldus (v.a P2P) 22 Määramata 11

Makseviisi määratlemisel tuleb aluseks võtta see, millist makse algatamise võimalust makse algataja kasutab maksejuhise edastamiseks krediidiasutusele. Tšekkidest kajastatakse ainult lunastatud tšekid (sh reisitšekid). Muude deebet-tüüpi maksekorralduste all kajastatakse kõik deebet-tüüpi maksekorraldused, mis ei kuulu teiste mainitud deebet-tüüpi maksekorralduste liigituse alla, näiteks sundtäitmisele esitatud lahendite (kohtuotsused ja -määrused, maksuhalduri ettekirjutused maksuvõlgade sissenõudmise asjades jne) alusel tehtud maksed. Muude kreedit-tüüpi maksekorralduste all kajastatakse kõik kreedit-tüüpi maksekorraldused, mis ei kuulu teiste nimetatud kreedit-tüüpi maksekorralduste liigituse alla.

4/4

SWIFT-maksete all kajastatakse näiteks kliendi poolt maksja krediidiasutusele SWIFTi teel edastatud maksekorraldused. SWIFT-maksete all ei kajastata kliendi poolt maksja krediidiasutusele muul viisil edastatud maksekorraldusi, mille krediidiasutus hiljem SWIFTi teel edasi saadab. Laekuvate piiriüleste maksete puhul märgitakse makseviisiks „määramata“ (11). 5) Makseviisi täiendav jaotus

Üksikult algatatud makse 1 Failina/kogumina algatatud makse 2

Makseviisi täiendav jaotus näidatakse vastavalt sellele, kas makse on kliendi poolt maksja krediidiasutusele edastatud üksikult või failina/kogumina. Eraisikute poolt algatatud maksete ja makseviisi „P2P mobiilselt algatatud maksekorraldus“ (21) puhul ning laekuvate piiriüleste maksete puhul märgitakse makseviisi täiendavaks jaotuseks „üksikult algatatud makse“ (1). 6) Makse saaja tegevusala Siin näidatakse makseviisi „pangalingi maksekorraldus“ (15) puhul makse saaja peamine tegevusala, mis määratakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) neljanda taseme alusel. Muude makseviiside puhul märgitakse makse saaja tegevusalaks 0 (null). 7) Valuutakood Siia näidatakse valuuta, milles makse teostati. 8) Riigikood Riigikood näidatakse vastavalt kas maksja makseteenuse pakkuja või saaja makseteenuse pakkuja residentsuse järgi. Riigisisese makse korral märgitakse riigikoodiks EE. Makstava piiriülese makse puhul lähtutakse riigikoodi määramisel makse saaja makseteenuse pakkuja residentsusest ja laekuva piiriülese makse korral maksja makseteenuse pakkuja residentsusest. Kui vastaspoole makseteenuse pakkuja residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX. 9) Kliendi residentsus Siin näidatakse riigikood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX. Kõik maksed (v.a laekuvad piiriülesed maksed) liigitatakse maksja residentsuse alusel. Laekuvad piiriülesed maksed liigitatakse saaja residentsuse alusel. 10) Käive Maksete käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Välisvaluutas teostatud maksed arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto debiteerimise või krediteerimise kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. 11) Maksete arv Maksete arv näidatakse tükkides.

Eesti Panga presidendi 24.01.2024. a määruse nr 02 „Eesti Panga presidendi määruste muutmine“ lisa

Eesti Panga presidendi 30.03.2021. a määruse nr 3 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine” lisa 6

Eluasemelaenude aruanne

1. Aruande eesmärk Aruande eesmärk on eluasemelaenude lepingutingimuste seire ja analüüs. Aruandes esitatavad andmed peegeldavad uute eluasemelaenude turutingimusi.

2. Aruande valdkond 2.1. Aruandes kajastatakse aruandva krediidiasutuse sõlmitud eluasemelaenude lepinguid, mille esimene väljamakse tehti aruandeperioodil. Eluasemelaen (edaspidi

laen) on käesoleva aruande tähenduses Eestis tegutseva aruandva krediidiasutuse Eestis paikneva üksuse (nt peakontori) poolt füüsilisest isikust laenusaajale antav hüpoteegiga tagatud laen, mille sihtotstarve on eluaseme ostmine, püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine või renoveerimine. Elamumaa ostmiseks antavat laenu

kajastatakse aruandes vaid juhul, kui sama laenuga finantseeritakse ka eluaseme püstitamist. Laenusaajaks on käesoleva aruande tähenduses kõik laenu saanud füüsilised isikud koos (st laenuvõtja koos kaastaotlejaga) ning nende sissetulekud ja kohustused näidatakse aruandes kokku ühe summana.

2.2. Aruandes kajastatakse laenulepingute muudatusi ja uusi laenulepinguid, mis on sõlmitud varem sõlmitud laenulepingute refinantseerimiseks või restruktureerimiseks, juhul kui uus laenusumma ületab restruktureeritavast või refinantseeritavast laenust

tulenevat nõuet. Aruandes ei kajastata varem sõlmitud laenulepingute refinantseerimiseks või restruktureerimiseks sõlmitud muudatusi või uusi lepinguid, mille puhul laenusumma ei suurene.

3. Aruanderea struktuur 1) laenu arvelduskuupäev 2) laenulepingu lõppkuupäev 3) lepinguline laenusumma

4) restruktureeritud või refinantseeritud laen 5) laenu restruktureerimine makseraskuste tõttu 6) eluasemelaenukohustuste arv 7) elamukinnisvara soetamise eesmärk

8) laenu esimene väljamakse 9) rahaline omafinantseering 10) laenugraafik 11) kaastaotleja

12) baasintressimäära tüüp 13) laenusaaja riskimarginaal 14) intressimäär 15) ostetava kinnisasja väärtus

16) panditud kinnisasjade väärtus 17) KredExi käendus 18) panditud kinnisasjadega tagatud muud kohustused 19) laenusaaja igakuine netosissetulek

2/6

20) laenusaaja muude kohustuste täitmiseks tasutavad laenumaksed 21) graafikujärgne laenumakse 22) arvestuslik laenumakse 23) laenu tagasimaksmise hiliseim lõppkuupäev 24) vastavus piirmääradele

25) eluasemelaenu summa ja tagatise väärtuse suhtarv 26) laenumaksete ja sissetuleku suhtarv 27) laenusaaja muude laenukohustuste suurus

1) Laenu arvelduskuupäev

Siin näidatakse kuupäev, mil laenusaaja sai enda käsutusse eluasemelaenu summa või laenusumma esimese väljamakse, kui eluasemelaen antakse osadena. 2) Laenu lepinguline lõppkuupäev

Siin näidatakse laenu lepinguline lõppkuupäev. 3) Lepinguline laenusumma

Siin näidatakse lepingus fikseeritud laenusumma. 4) Restruktureeritud või refinantseeritud laenu identifikaatorid

Ei ole restruktureeritud või refinantseeritud laen 1

Restruktureeritud või refinantseeritud laen 2

Laen näidatakse restruktureeritud või refinantseeritud laenuna juhul, kui restruktureerimisel või refinantseerimisel kokku lepitud laenusumma ületab

restruktureeritavast või refinantseeritavast laenust tulenevat nõuet. Restruktureeritud või refinantseeritud laenuna tuleb mõista kõiki restruktureeritud ja refinantseeritud laene, mitte ainult makseraskustes laene. Ülejäänud laenude puhul märgitakse identifikaatoriks 1 „ei ole restruktureeritud või refinantseeritud laen“.

5) Laenu makseraskuste tõttu restruktureerimise identifikaator

Restruktureeritud makseraskuste tõttu 1 Ei ole restruktureeritud 0

Siin näidatakse, kas aruandva krediidiasutuse enda poolt väljastatud olemasolev laen restruktureeriti makseraskuste tõttu või mitte. Kui laenu suhtes rakendati kapitalinõuete määruse artikli 47b punktides 1 ja 2 määratletud makseraskuste tõttu restruktureerimise

meetmeid ja kui uus laenusumma ületab restruktureeritavast laenust tulenevat nõuet, märgitakse laenu identifikaatoriks 1 „restruktureeritud makseraskuste tõttu“. Ülejäänud laenude puhul märgitakse identifikaatoriks 0 „ei ole restruktureeritud“. 6) Eluasemelaenukohustuste arvu identifikaator

Esimene eluasemelaen 1 Teine või mitmes eluasemelaen 2

Siin näidatakse, kas laenusaajal või kaastaotlejal on laenu andmise hetkel veel mõni eluasemelaenukohustus (kehtiv eluasemelaenuleping) või mitte. Arvesse tuleb võtta nii aruandva krediidiasutuse, teiste krediidiasutuste kui ka teiste laenuandjate välja antud eluasemelaene. Kui aruandereal kajastatud laenu puhul on tegemist laenusaaja või

kaastaotleja esimese (ainsa) eluasemelaenuga, märgitakse eluasemelaenukohustuste arvu identifikaatoriks 1 „esimene eluasemelaen“. Kui laenusaajal või kaastaotlejal on laenu andmise hetkel veel mõni kehtiv eluasemelaenuleping, märgitakse eluasemelaenukohustuste arvu identifikaatoriks 2 „teine või mitmes eluasemelaen“.

3/6

Juhul kui eluaset vahetatakse ning sel põhjusel on laenusaajal või kaastaotlejal laenu andmise hetkel ajutiselt mitu kehtivat eluasemelaenulepingut (eelnev(ad) eluase(med) müüakse ja laen(ud) makstakse tagasi), siis märgitakse aruandereal kajastatud laenu eluasemelaenukohustuste arvu identifikaatoriks 1 „esimene eluasemelaen“. 7) Elamukinnisvara soetamise eesmärgi identifikaatorid

Soetamine enda tarbeks 1 Soetamine väljaüürimise eesmärgil 2

Siin näidatakse, kas eluasemelaenuga soetatakse elamukinnisvara enda tarbeks või on peamiseks eesmärgiks väljaüürimine üürnikele (buy-to-let housing). Enda tarbeks soetatavaks elamukinnisvaraks peetakse nii laenuvõtjale endale eluasemeks kui ka lähisugulastele soetatud eluasemeid.

8) Laenu esimene väljamakse

Kui laen antakse osadena, siis näidatakse siin laenusumma esimene väljamakse. Kui laen makstakse välja korraga, siis korratakse siin aruanderea veerus „lepinguline

laenusumma“ näidatud väärtust. 9) Rahaline omafinantseering

Siin näidatakse aruandereal kajastatud laenu rahalise omafinantseeringu summa.

Omafinantseering on laenusaaja enda rahalistest vahenditest finantseeritud osa eluaseme soetamise/renoveerimise/ehitamise hinnast. Kui rahalist omafinantseeringut ei ole, siis märgitakse omafinantseeringu suuruseks 0. 10) Laenugraafiku identifikaatorid

Annuiteetmaksed 1 Võrdsed põhiosamaksed 2 Osaline amortisatsioon 4

Ühekordne tagasimakse laenuperioodi lõpus 5 Muud tagasimaksed 3

Siin näidatakse, millise graafiku alusel tagastatakse laenu põhiosa.

11) Kaastaotleja identifikaatorid

Kaastaotlejat ei ole 1 Kaastaotleja on 2

Siin näidatakse, kas laen on võetud koos kaastaotlejaga. 12) Baasintressimäära tüübi identifikaatorid

Fikseeritud intressimäär 1 1 kuu euribor 2 3 kuu euribor 3 6 kuu euribor 4

12 kuu euribor 5 Krediidiasutuse baasintressimäär 6 Muu fikseerimata baasintressimäär 7

Siin näidatakse aruandereal kajastatud laenu baasintressimäära tüüp. Baasintressimäära tüüp on 1 „fikseeritud intressimäär“, kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ning seda ei saa hiljem muuta. Baasintressimäära tüüp 6 „krediidiasutuse baasintressimäär“ on fikseerimata intressimäär, mille suurus

määratakse krediidiasutuse põhimõtete alusel. Kui laenulepingus on teatud ajaks

4/6

määratud fikseeritud intressimäär, mis muutub kindla aja möödudes fikseerimata intressimääraks, siis märgitakse baasintressimäära tüüp fikseerimata intressimäära baasi alusel. Kui laenuleping näeb ette, et laenuperioodi jooksul kasutatakse mitut baasintressimäära, siis näidatakse laenu väljastamise hetkel kehtiv baasintressimäära tüüp.

13) Laenusaaja riskimarginaal

Siin näidatakse laenusaajale määratud riskimarginaal, mis sisaldub aruanderea veerus „intressimäär“ kajastatud laenu intressimääras (st baasintressimäära ületavas osas).

Fikseeritud intressimäära puhul, kui laenusaajale ei ole riskimarginaali määratud, näidatakse siin 0. 14) Intressimäär

Siin näidatakse aruandereal kajastatud laenu lepinguline intressimäär aasta baasil. Kui laenulepingu järgi on ette nähtud fikseerimata intressimäär, siis näidatakse laenu väljastamise hetkel kehtiv intressimäär. 15) Ostetava kinnisasja väärtus

Siin näidatakse aruandereal kajastatud laenuga finantseeritava kinnisasja turuväärtus või ostu-/müügihind olenevalt sellest, kumb on väiksem. Juhul kui kajastatud laenuga ei finantseerita kinnisasja ostmist (vaid nt eluaseme renoveerimist), siis märgitakse

väärtuseks 0. 16) Panditud kinnisasjade väärtus

Siin näidatakse kõikide aruandereal kajastatud laenu tagatiseks olevate hüpoteegiga

koormatud kinnisasjade turuväärtuste summa. Arvesse võib võtta nende kinnisasjade turuväärtused, mille puhul on aruandva krediidiasutuse kasuks seatud esimese järjekoha hüpoteek või järgnevate järjekohtade hüpoteegid, kui kõik eelnevad hüpoteegid on seatud sellesama aruandva krediidiasutuse või riigi kasuks. Aruandereal

kajastatud laenuga finantseeritava kinnisasja puhul arvestatakse väärtuseks turuväärtus või ostu-/müügihind olenevalt sellest, kumb on väiksem. Kui aruandereal kajastatud laenul ei ole lisatagatisi, siis korratakse siin aruanderea veerus „ostetava kinnisasja väärtus“ näidatud väärtust.

17) KredExi käenduse identifikaatorid

KredExi käendust ei ole 1 KredExi käendus on 2

Siin näidatakse seda, kas aruandereal kajastatud laenu üheks tagatiseks on KredExi käendus.

18) Panditud kinnisasjadega tagatud muud kohustused

Siin näidatakse laenusaaja muude kohustuste summa, mille tagatiseks on aruandereal kajastatud laenu tagavad kinnisasjad. Kinnisasjaga tagatud muude kohustuste all mõistetakse käesolevas aruandes laenusaaja poolt laenu andvast krediidiasutusest ja

teistest krediidiasutustest ning teistelt laenuandjatelt võetud kõikidest muudest laenudest, liisingutest ja muudest tarbijakrediidilepingutest tulenevaid laenukohustusi. Kinnisasjaga tagatud muude kohustuste kindlaksmääramisel lähtutakse aruandvale krediidiasutusele teada olevatest andmetest. Kui muid kohustusi ei ole, siis näidatakse

summa suuruseks 0.

5/6

19) Laenusaaja igakuine netosissetulek

Siin näidatakse aruandereal kajastatud laenu saaja igakuiste netosissetulekute summa. Laenusaaja netosissetulekuna arvestatakse laenusaaja regulaarset ja tõendatud maksudejärgset sissetulekut. Regulaarne on samas suurusjärgus sissetulek, mida laenusaaja saab igas kuus, kvartalis ja/või aastas ning mille hindamisel on laenusaaja

arvestanud sissetuleku laekumise piisavat ajavahemikku ja kestlikkust. Maksudejärgne on sissetulek, millest on maha arvatud riiklikeks maksudeks ja makseteks minevad summad. 20) Laenusaaja muude kohustuste täitmiseks tasutavad laenumaksed

Siin näidatakse aruandereal kajastatud laenu saaja muude igakuiste finantskohustuste laenumaksete kogusumma (põhiosa koos intressiga), mida laenusaaja peab tasuma aruandvale krediidiasutusele ja teistele krediidiasutustele ning teistele laenuandjatele.

Laenusaaja muude kohustuste all mõistetakse käesolevas aruandes laenusaaja poolt laenu andvast krediidiasutusest ja teistest krediidiasutustest ning teistelt laenuandjatelt võetud kõikidest muudest laenudest, liisingutest ja muudest tarbijakrediidilepingutest tulenevaid igakuiseid laenumaksekohustusi. Laenusaaja muude kohustuste määramisel

lähtutakse aruandvale krediidiasutusele teada olevatest andmetest. Koos teise isikuga tasumisele kuuluvad laenumaksed võib võtta arvesse proportsionaalselt laenusaajale langeva laenumaksete tasumise kohustusega. Kui muude kohustuste laenumaksed ei ole igakuised, siis lähtutakse selle näitaja arvutamisel 12 kuu graafikujärgsete

laenumaksete kuu keskmisest laenumaksest. Laenude puhul, mille laenumaksete tasumine ei toimu annuiteetmaksetega või võrdsete põhiosamaksetega laenugraafiku alusel, arvutatakse igakuine põhiosa- ja intressimaksete summa laenulepingu perioodi kuu keskmisena.

21) Graafikujärgne laenumakse

Siin näidatakse aruandereal kajastatud laenu graafikujärgse igakuise laenumakse (põhiosa koos intressiga) summa. Kui laenumaksed ei ole igakuised, siis lähtutakse

selle näitaja arvutamisel 12 kuu graafikujärgsete laenumaksete kuu keskmisest laenumaksest. Laenu puhul, mille laenumaksete tasumine ei toimu kogu laenuperioodi jooksul annuiteetmaksetega või võrdsete põhiosamaksetega laenugraafiku alusel, arvutatakse igakuine põhiosa- ja intressimaksete summa laenulepingu perioodi kuu

keskmisena. 22) Arvestuslik laenumakse

Siin näidatakse aruandereal kajastatud laenu arvestusliku igakuise laenumakse

(põhiosa koos intressiga) summa, kui intressimäär ei ole kogu laenuperioodiks fikseeritud. Arvestusliku igakuise laenumakse leidmisel arvestatakse intressimäärana kas laenu väljastamise hetkel kehtinud intressimäära või aastaintressimäära 6%. Eelnimetatud intressimääradest tuleb kasutada seda, mis on kõrgem. Kui laenumaksed

ei ole igakuised, siis lähtutakse selle näitaja arvutamisel 12 kuu graafikujärgsete laenumaksete kuu keskmisest laenumaksest. Laenude puhul, mille laenumaksete tasumine ei toimu annuiteetmaksetega või võrdsete põhiosamaksetega laenugraafiku alusel, arvutatakse igakuine põhiosa- ja intressimaksete summa laenulepingu perioodi

kuu keskmisena. Kui laen on kogu laenuperioodi jooksul fikseeritud intressimääraga, siis märgitakse siin 0. Arvestuslike igakuiste laenumaksete arvutamisel on lubatud laenu tagasimaksmise tähtajana arvestada laenulepingus määratud laenu tagasimaksmise tähtaja asemel ka tähtaega, milleni laenusaajal on laenulepingu kohaselt õigus laenu

tagasimaksmise kohustuse täitmist pikendada.

6/6

23) Laenu tagasimaksmise hiliseim lõppkuupäev

Siin näidatakse kuupäev, milleni laenusaajal on laenulepingu kohaselt õigus laenu tagasimaksmise kohustuse täitmist pikendada. Kui sellist õigust ei ole laenulepingus määratud, siis märgitakse siin XX. 24) Vastavus piirmääradele

Ei ületa piirmäärasid 1 Ületab piirmäärasid 2

Siin näidatakse, kas aruandereal kajastatud laen ületab Eesti Panga presidendi 12. detsembri 2014. aasta määrusega nr 17 „Eluasemelaenude andmise piirmäärad ja maksimaalne laenutähtaeg“ kehtestatud eluasemelaenu tagatuse piirmäära, laenumaksete piirmäära ja/või tagasimaksmise tähtaega.

25) Eluasemelaenu summa ja tagatise väärtuse suhtarv

Siin näidatakse Eesti Panga presidendi 12. detsembri 2014. aasta määruse nr 17 „Eluasemelaenude andmise piirmäärad ja maksimaalne laenutähtaeg“ § 3 kohaselt

arvutatud eluasemelaenu tagatuse suhtarv. 26) Laenumaksete ja sissetuleku suhtarv

Siin näidatakse Eesti Panga presidendi 12. detsembri 2014. aasta määruse nr 17

„Eluasemelaenude andmise piirmäärad ja maksimaalne laenutähtaeg“ § 4 kohaselt arvutatud laenumaksete ja sissetuleku suhtarv. Arvutuses tuleb kasutada arvestusliku laenumakse summat.

27) Laenusaaja muude laenukohustuste suurus

Siin näidatakse aruandereal kajastatud laenu saaja muude finantskohustuste kogusumma. Laenusaaja muude kohustuste all mõistetakse käesolevas aruandes laenusaaja poolt laenu andvast krediidiasutusest ja teistest krediidiasutustest ning

teistelt laenuandjatelt võetud kõikidest muudest laenudest, liisingutest ja muudest tarbijakrediidilepingutest tulenevate kohustuste jääki. Laenusaaja muude kohustuste määramisel lähtutakse aruandvale krediidiasutusele teada olevatest andmetest. Koos teise isikuga tasumisele kuuluvaid laenukohustusi võib võtta arvesse proportsionaalselt

laenusaajale langeva laenu tasumise kohustusega.

Estonia pst 13 15095 TALLINN

Telefon 668 0719 Faks 668 0836

[email protected] eestipank.ee

Justiitsministeerium Riigi Teataja talitus [email protected]

18.04.2024 nr 14.1/144

Parandustaotlus

Palume asendada Riigi Teatajas avaldatud kaks Eesti Panga presidendi määruste lisa:

1) „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ 01.04.2024 jõustunud redaktsiooni lisa 6 „Eluasemelaenude aruanne“ (lisatud kirjale). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/130012024009

2) „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine“ 01.07.2024 jõustuva redaktsiooni lisa 1 „Maksete aruanne“ (lisatud kirjale). Nimetatud redaktsiooni link Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/116042024002

Esialgselt esitatud lisad on sisuliselt õiged, kuid PDF failide atribuutides kuvatakse vale aruande nime ning seetõttu palume Riigi Teatajas avaldatud failid asendada kirjale lisatud failidega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Pille Vestung asjaajamisteenistuse juhataja

Lisad:

1. Eesti Panga presidendi määruse „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ 01.04.2024 jõustunud redaktsiooni lisa 6 „Eluasemelaenude aruanne“.

2. Eesti Panga presidendi määruse „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine“ 01.07.2024 jõustuva redaktsiooni lisa 1 „Maksete aruanne“.

668 0838, [email protected]