Kohtuekspertiisi infosüsteemi põhimääruse eelnõu

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Madis Timpson

Justiitsministeerium

Teie: 26.03.2024 nr JUM/24-0300/-1K

Meie: 18.04.2024 nr 1-7/73-3

Kohtuekspertiisi infosüsteemi põhimääruse eelnõu

Austatud justiitsminister

Siseministeerium, tutvunud justiitsministri määruse „Kohtuekspertiisi infosüsteemi

põhimäärus“ eelnõuga, kooskõlastab selle, esitades järgmised märkused.

1. Infosüsteemi andmestikega seonduvalt märgime järgmist:

a) eelnõu §-s 2 sätestatakse andmestikud, millest kohtuekspertiisi infosüsteem (edaspidi

KEIS) koosneb – põhiandmestikust, kohtuekspertiisiseaduse (edaspidi KES) § 12 alusel

tehtavate tasuliste ekspertiiside andmestikust ning registrite ja võrdlusnäidiste kogude

andmestikust. Osundame, et eelnõu § 2 punktis 1 nimetatud põhiandmestiku

andmekoosseis ei selgu ühestki eelnõu sättest, ehk jääb selgusetuks, millised andmed

põhiandmestikku kantakse. Meie hinnangul tuleks andmestikku kantavad andmed

sätestada andmestiku täpsusega (vt näiteks siseministri 22. detsembri 2009. a määrus nr

92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ §-d 6 ja 8 jne).

b) KES-i § 16 lõike 1 punkti 1 kohaselt töödeldakse KEIS-is andmeid ekspertiisiasutuses

tehtavate ekspertiiside ja uuringute tegemiseks ja nende üle arvestuse pidamiseks ning

prioriteetsuse määramiseks. Eeltoodu hõlmab nii menetlusasjades tehtavate kui ka

tasuliste ekspertiiside andmeid olukorras, kus KES-i § 12 lõike 5 kohaselt on nõutav, et

tasulise ekspertiisi andmeid ja materjale tuleb hoida eraldi teistest ekspertiisidest ja

uuringutest. Soovitame tõsta asjaolu, et tasulise ekspertiisi andmeid hoitakse eraldi

teiste ekspertiiside ja uuringute andmetest, KEIS-i põhimääruses eraldi esile.

2. Infosüsteemi andmetele juurdepääsuga seonduvalt märgime järgmist:

a) eelnõu § 16 kohaselt saab infosüsteemi KEIS andmetele juurdepääs olla kas

otsejuurdepääs (õigustatud EKEI töötajatel) või eraldi taotluse alusel antav juurdepääs.

Seletuskirjas eelnõu § 16 lõike 3 kohta esitatud selgitustest aga nähtub, et nii EKEI-s

kui ka RIK-s kehtib ühtne kord juurdepääsuõiguse saamiseks. Otsejuurdepääsu andmine

2 (2)

toimub läbivalt taotluse alusel (nagu eraldi taotluse alusel antav juurdepääs)1. Kuna

KEIS juurdepääs antakse õigustatud isikutele neile pandud ülesannete täitmiseks igal

juhul taotluse alusel, palume selgitada, milles seisneb otsejuurdepääsu ja taotluse alusel

antava juurdepääsu sisuline erinevus ja eristamise vajadus.

b) eelnõu § 18 lõike 1 kohaselt andmekogu andmeid ei avalikustata. Juhime tähelepanu, et

AvTS § 438 lõike 1 kohaselt peavad andmekogus töödeldavad andmed olema avalikult

kättesaadavad, kui neile ei ole seadusega (või selle alusel) kehtestatud

juurdepääsupiirangut. KES-s toodud volitusnorm ei näe ette ministrile õigust

juurdepääsupiirangu kehtestamiseks, samuti ei ole juurdepääsupiirangut sätestatud ka

KES §-s 16. Teistpidine näide on KES § 19 lõikes 1, mille kohaselt süüteomenetluse

biomeetriaregistrisse kantud andmed ei kuulu avalikustamisele.

c) palume kaaluda ka järelevalve sätete lisamist põhimäärusesse. Meie hinnangul on

oluline välja tuua, millised on järelevalve tegija ja järelevalvatava õigused ja

kohustused. Samuti tuleks hinnata, kas on vaja ette näha järelevalve regulaarsus.

d) ühtlasi juhime tähelepanu ja palume seletuskirjas selgitada, mida on tehtud või

kavatsetakse teha nende andmetega, mis olid kuni 01.09.2023 ehk uue KES

jõustumiseni andmekogus – kas need kantakse üle uude süsteemi, kas need on hävitatud

või kas eelnõuga asutatav andmekogu alustab nö puhtalt lehelt? Haldusmenetluse

seaduse § 93 lõike 1 kohaselt, kui volitusnorm muutub kehtetuks, muutub kehtetuks ka

määrus. Eeltoodu tähendab, et kuni 01.09.2023 kehtinud KES-i kehtetuks

tunnistamisega muutus kehtetuks ka eelmine põhimäärus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

1 Eelnõu § 16 lõike 3 selgitus: EKEI-s esitab töötaja ise või tema juht selleks (s.o juurdepääsuks) taotluse direktorile

või direktori poolt volitatud isikule. RIK esitab oma töötajale juurdepääsuõiguse saamiseks taotluse EKEI

direktorile või volitatud töötajale. Juurdepääsuõiguse andmise otsustab EKEI direktor ise või tema selleks volitat ud

töötaja. /../ Taotluse rahuldamise korral edastab EKEI sellekohase info RIK-ile, kes loob selleks õigustatud isikule

juurdepääsu. Juurdepääsu taotlemiseks eraldi vormi ei kehtestata, seda võib taotleda vabas vormis pöördumisega

EKEI poole.