hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. Teovõimetuks
tunnistamise asemel on Eestis 2002. aastast alates kasutusel teovõime piiramine.
Põhiõiguse piirangu sisustamisel tuleb aga silmas pidada, et kohus otsustab alati igal üksikul juhul,
kas üldse ja kui, siis mis ulatuses on vajalik isiku teovõimet piirata. See tähendab seda, et
teovõime piiramine täies ulatuses on viimane abinõu, kui teised abinõud on ammendunud, ning selle
otsuse teeb erapooletu kohus, arvesse võtmata isiku maailmavaatelisi eelistusi. Pidades silmas neid
põhimõtteid on seadusandja loonud kõik võimalused langetamaks praktikas kaalutletud teovõime
piiramise otsuseid, muuhulgas jah, ka selliseid, mis lõpptulemusena võivad kaasa tuua valimisõiguse
kaotamise.
Asjaolu, et eestkoste uuringu põhjal selgus, et valimisõigus on piiratud 88% eestkostetavatest, viitab
sellele, et enamikel juhtudel on eestkoste seatud kõikide asjade ajamiseks. See on eestkoste praktika
küsimus (nagu ka eestkostetavate hulga oluline kasv), mis vajab põhjalikku sisulist analüüsi, enne kui
hakkame sisse viima kardinaalseid seadusandlikke muudatusi. Saame küll kaaluda
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) muutmist, millele viidati analüüsis, mis seob kõikide asjade
ajamiseks määratud eestkoste valimisõiguse kaotamisega (TsMS § 526 lg 5). Juhime aga tähelepanu
asjaolule, et see ei pruugi lõpptulemust muuta, sest kohus saab ka edaspidi hinnata, et isik ei ole
võimeline mingeid asju ajama (sh realiseerida oma valimisõigust).
Lõpetuseks, Justiitsministeerium on nõus Teie hinnanguga, et Sotsiaalministeeriumi tellimusel
valminud eeskosteuuring on oluline samm edendamaks nende inimeste õiguste kaitset, kes vajavad
selles tuge, ning näeme, et erinevate sotsiaalhoolekande teenuste näol vastavat toetavat tuge
pakutakse puuetega inimestele juba ka täna (sh eestkostel olevatele isikutele). Uurimuses tõstatatud
kitsaskohad ja küsimused vajavad erilist tähelepanu ning oma tegevustes võtame neid ka arvesse,
kuid suuremad tehtavad muudatused peavad olema kaalutud ning tuginema põhjalikule sisulisele
analüüsile. Kavandame võimalusel jätkuanalüüsi, et sisuliselt hinnata peamisi küsimusi, mis esimeses
uuringus jäid sisulise vastuseta, ning sealjuures hinnata põhjalikumalt ka seda, kas ja millised
muudatused oleksid vajalikud õigusaktides.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heddi Lutterus
Asekantsler
/*Lisaadressaadid:
Sotsiaalministeerium
Kristel Vaino 58634051
Kristel.Vaino@just.ee