Sotsiaalministri 19. novembri 2013. a määruse nr 37 „Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorraeeskiri“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS

16.04.2024 nr 17

Sotsiaalministri 19. novembri 2013. a määruse nr 37 „Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorraeeskiri“ muutmine

Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 32 lõike 8 alusel. Sotsiaalministri 19. novembri 2013. a määruses nr 37 „Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorraeeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorraeeskiri (edaspidi majutuskeskuse sisekorraeeskiri) reguleerib rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses (edaspidi majutuskeskus) viibiva rahvusvahelise kaitse taotleja (edaspidi taotleja) ja rahvusvahelise kaitse saanud isiku (edaspidi kaitse saaja) suhteid majutuskeskusega ning kehtestab majutuskeskuse kodukorra. (2) Majutuskeskuse sisekorraeeskirja kohaldatakse ka välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 32 lõike 11 alusel majutuskeskuses viibivale isikule. (3) Majutuskeskuse juhataja või tema määratud töötaja tutvustab majutuskeskusesse saabunud täisealisele taotlejale ja majutuskeskuses viibivale kaitse saajale majutamise tingimusi ja korda ning majutuskeskuse sisekorraeeskirja temale arusaadavas keeles nii suuliselt kui kirjalikult ning võtab selle kohta isikult allkirja. (4) Majutuskeskuses tulekahju märkamise või häirekellade käivitumise korral tuleb kõigil majutuskeskuses viibivatel isikutel kohe suunduda evakuatsiooniteed mööda väljapääsu poole. Tulekahju avastanud isik on kohustatud tulekahjust viivitamata teavitama häirekeskust hädaabinumbril 112 ja seejärel majutuskeskuse töötajat või turvatöötajat. (5) Kõigist rikkumistest, mis on suunatud majutuskeskuses viibiva isiku või majutuskeskuse töötaja vastu või tekitavad majutuskeskusele varalist kahju, teavitab majutuskeskuse juhataja või tema määratud töötaja õiguskaitseorganeid. (6) Lapse turvalisuse, eakohase kohtlemise ja heaolu tagamise eest vastutab tema vanem või eestkostja. Alla 7-aastased lapsed peavad olema majutuskeskuses vanema või tema määratud täiskasvanu järelevalve all.

2

(7) Majutuskeskuse siseruumides ja territooriumil viibivatel isikutel on keelatud teisi taotlejaid, kaitse saajaid ja isikuid, sealhulgas töötajaid filmida ja pildistada ning nende vestlusi salvestada, samuti avaldada neid materjale ilma teise isiku nõusolekuta. (8) Majutuskeskuses ja selle territooriumil on keelatud olla alkoholi- või narkojoobes ning omada ja tarbida alkoholi ja alkoholi sisaldavaid aineid ja narkootilisi, psühhotroopseid ja muid uimastava või tugeva toimega aineid, välja arvatud isikule välja kirjutatud retseptiravimeid.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses: „§ 11. Taotleja ja kaitse saaja isiklik toimik (1) Majutuskeskusesse saabumisel taotleja ja kaitse saaja registreeritakse ning avatakse tema isiklik toimik, kuhu koondatakse isiku majutuskeskusesse vastuvõtmist ja seal viibimist puudutav dokumentatsioon majutuskeskuse teenuse osutamiseks. (2) Isiklikku toimikusse koondatakse taotleja ja kaitse saaja kohta järgmised andmed: 1) isiku üldandmed – ees- ja perekonnanimi, isikukood, sugu, sünniaeg ja kontaktandmed; 2) isikuga kaasas oleva perekonnaliikme ees- ja perekonnanimi; 3) märge isiku ravimite vajaduse kohta (jah/ei); 4) isiku haridus, keelteoskus (keelte loetelu) ja kirjaoskus; 5) majutamise tingimuste ja korra ning majutuskeskuse sisekorraeeskirjaga tutvumise kinnitus; 6) isiku puhul öisel ajal majutuskeskusest eemalviibimise kohta esitatud taotlused; 7) märge isiku haavatavuse ja erivajaduse kohta, mis on oluline majutuskeskuse teenuse tagamisel (välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 151 lõike 1 kohaselt); 8) isikule välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 36 alusel makstud rahalise toetuse andmed; 9) muud elukorraldust puudutavad andmed. (3) Isiklikku toimikut hoitakse viisil, millega tagatakse andmete ja dokumentide turvaline säilimine ning isikuandmete kaitse. (4) Isiklikku toimikut säilitatakse isiku majutuskeskuses viibimise ajal.“; 3) paragrahvi 2 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotleja ja kaitse saaja majutatakse ühe- või mitmekohalisse eluruumi või muusse majutuseks kasutatavasse ruumi (edaspidi eluruum). Perekonnaliikmed majutatakse võimaluse korral ühte eluruumi. (2) Ühte eluruumi ei majutata eri soost taotlejaid ega kaitse saajaid, kes ei ole ühe perekonna liikmed, välja arvatud juhul, kui taotlejad või kaitse saajad on selleks ise kirjalikult soovi avaldanud. (3) Majutuskeskuse juhatajal ja tema määratud töötajal on õigus vajaduse korral majutuskeskuses viibivaid taotlejaid ja kaitse saajaid majutuskeskuses ümber paigutada. Taotleja ja kaitse saaja võib esitada kirjaliku taotluse eluruumi vahetamiseks koos põhjendusega majutuskeskuse juhatajale. (4) Majutuskeskuse juhatajal ja tema määratud töötajal on õigus ohuolukorra või õnnetuse ennetamiseks või selle toimumise korral ja muul mõjuval põhjusel siseneda taotleja või kaitse saaja eluruumi tema juuresolekuta. (5) Taotlejal ja kaitse saajal on keelatud siseneda teise taotleja või kaitse saaja eluruumi seal majutuva isiku nõusolekuta.

3

(6) Taotlejal ja kaitse saajal on keelatud öisel ajal (kell 22.00 kuni 6.00) häirida teisi majutuskeskuses viibijaid.“; 4) paragrahvi 3 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 3. Õhtusel ajal majutuskeskuses kohaloleku registreerimise ja öisel ajal majutuskeskusest eemalviibimise kord“; 5) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotleja on kohustatud viibima majutuskeskuses öisel ajal (kell 22.00 kuni 6.00). Majutuskeskuses kohalolek tuleb registreerida vahemikus kell 21.00 kuni 22.00 majutuskeskuse töötaja või turvatöötaja juures.“; 6) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) taotleja põhjendatud taotluse alusel, milles on märgitud tema kontaktandmed ja viibimiskoha aadress.“; 7) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel esitab isik kirjaliku taotluse tööpäeval vähemalt 72 tundi enne planeeritud eemalviibimist majutuskeskuse juhatajale, kes otsustab loa andmise öisel ajal eemalviibimiseks.“; 8) paragrahvi 5 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 5 lõiget 8 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Arvuti esimesel kasutamisel tutvustatakse taotlejale ja kaitse saajale majutuskeskuses kehtivaid arvuti ja interneti turvalise kasutamise reegleid.“; 10) paragrahvi 5 lõiget 10 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Suitsetamise piiranguid kohaldatakse ka elektroonilise sigareti kasutamisele.“; 11) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahv 8 sõnastatakse järgmiselt: „§ 8. Kaebuste ja ettepanekute esitamine Majutuskeskuse tegevuse ja majutuskeskuses osutatud teenuse peale võib taotleja ja kaitse saaja esitada kaebuse või teha ettepaneku majutuskeskuse teenuse osutajale.“. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

Sotsiaalministri 19. novembri 2013. a määruse nr 37 „Rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskuse sisekorraeeskiri“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eesmärk on ajakohastada majutuskeskuses viibivate rahvusvahelise kaitse taotlejate (edaspidi taotleja) ja rahvusvahelise kaitse saanud isikute (edaspidi kaitse saaja) ühiselu reegleid majutuskeskuses ning sätestada kuidas toimub taotleja ja kaitse saaja majutuskeskusesse vastuvõtmisel või seal viibimisel dokumentide registreerimine, milliseid andmeid koondatakse toimikusse ja kuidas neid säilitatakse. Lisaks täpsustatakse järelevalve tegemise ja kaebuste esitamise korda. Samuti täpsustakse määrusega rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse (edaspidi majutuskeskus) töötajatel lasuvaid kohustusi seoses majutuskeskusesse saabuvate ja seal viibivate taotlejate ja kaitse saajatega. Sotsiaalministri 19. novembri 2013. a määruse nr 37 „Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorraeeskiri“ (edaspidi määrus nr 37) muutmise määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 32 lõike 8 alusel. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna hoolekandeteenuste ja toetuste poliitika juht Tarmo Kurves (tel 5919 0941, [email protected]) ja Sotsiaalkindlustusameti rändeteenuste tiimi juht Liis Paloots (tel 5870 6922, [email protected]). Määruse väljatöötamisse olid kaasatud AS-i Hoolekandeteenused rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse juht Jana Selesneva ja sotsiaaltöötaja Vaido Kütt. Määruse mõjuanalüüsi on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Alis Tammur (tel 5911 4135, [email protected]) ning juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (tel 5911 1796, [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 9274, [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Määrusega muudetakse määruse nr 37 redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 04.05.2018, 11. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 4. punktis. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrust nr 37 muudetakse tulenevalt majutuskeskuse teenuse korralduslikest muudatustest ja praktilistest vajadustest senise teenuseosutamise raames, samuti tulenevalt Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) kogemusest Ukraina sõjapõgenike majutuse korraldamisel ja Euroopa Liidu Varjupaigaameti (edaspidi EUAA) suunistest majutuskeskuse teenuse korraldamisel.

2

Määrus koosneb 12 punktist. Määruse sisu ja ülesehitus tuleneb VRKS § 32 lõikest 9, milles sätestatakse majutuskeskuse sisekorraeeskirja sisu. Punktiga 1 muudetakse määruse nr 37 § 1 teksti. Lõikes 1 täpsustatakse senist sõnastust, tuues välja, et majutuskeskuse sisekorraeeskiri reguleerib majutuskeskuses viibivate taotlejate ja kaitse saajate suhteid majutuskeskusega ning kehtestab majutuskeskuse kodukorra. Lõikes 2 sätestatakse erisus, et majutuskeskuse sisekorraeeskirjas sätestatut kohaldatakse ka VRKS § 32 lõike 11 alusel majutuskeskuses viibivale isikule. Tulenevalt VRKS 16.08.2022 jõustunud § 32 lõike 11 täiendusest laiendatakse määruses sätestatut ka välismaalasele, kelle puhul on Politsei- ja Piirivalveametis (edaspidi PPA) rahvusvahelise kaitse menetlus lõpetatud koos eitava otsuse vormistamisega, kuid kellele võib tulenevalt seadusest majutuskeskuse teenust osutada kuni 30 päeva lõpliku otsuse jõustumisest arvates. Lõikes 3 konkretiseeritakse majutuskeskusesse saabunud isiku majutamise tingimusi, talle sisekorraeeskirja tutvustamist ja eeskirjas sätestatud tegevuste rakendamist puudutavat. Selleks sätestatakse, et majutuskeskuse juhatajal või tema määratud töötajal tuleb tutvustada majutuskeskusesse saabunud täisealisele taotlejale ja majutuskeskuses viibivale kaitse saajale majutamise tingimusi ja korda ning sisekorraeeskirja nõudeid temale arusaadavas keeles. Selleks tuleb teenuseosutajal tagada majutuskeskusesse saabunud täisealise taotleja ja kaitse saaja majutamise tingimusi ja majutuskeskuse sisekorraeeskorda tutvustav materjal (nt sisekord või sellele toetuv lihtsustatud infomaterjal) ning materjali suuline tutvustamine, millesse vajaduse korral kaasatakse tõlk. Kui taotleja räägib harvaesinevat keelt, mille puhul tõlgi kaasamine on Eestis keelevaldajate puuduse tõttu raske, võib taotleja nõusolekul kasutada tõlgina teist majutuskeskuses viibivat täiskasvanut. Teenuseosutajal tuleb alati võtta teovõimeliselt täisealiselt isikult tema informeerimise kohta allkiri või kirjaoskamatuse korral initsiaalid, mille juurde lisatakse sisekorra tutvustamise kuupäev. Kui majutuskeskusesse saabub alaealine või täiskasvanu, kellel on pöördumatu terviseseisund ja ta vajab kõrvalabi toimetulekuks, lasub lapsevanemal või isiku seaduslikul esindajal kohustus selgitada isikule arusaadaval moel temale järgimiseks olevaid olulisi punkte. Sõltuvalt taotleja erivajadusest või vanusest (alaealised) võib majutuskeskuse sisekorraeeskirja tutvustada ka selleks visuaalseid materjale (nt piktogrammid, videomaterjalid jms) kasutades. Samuti peab majutuskeskuse teenuse osutaja tagama, et sisekorraeeskiri on vähemalt inglise ja vene keeles majutuskeskuses viibijatele kättesaadav majutuskeskuse üldruumis või on info välja toodud infostendil, kus on võimalik sellega tutvuda. Sisekorraeeskirja tutvustamine majutuskeskuses on väljakujunenud praktika, kuid tulenevalt selle olulisusest, sealhulgas oludes, kus võidakse kasutusele võtta täiendavaid majutuskohti, on oluline, et see on reguleeritud määruse tasandil. Lõikes 4 täpsustakse senise lõike 2 sõnastust. Teise lausesse lisatakse täpsustus, et olukorras, kus majutuskeskuse personal ei viibi kohapeal, tuleb majutuskeskusest evakueerinud taotlejal või kaitse saajal tulekahjust viivitamata teavitada häirekeskust, helistades telefonile 112. Peale häirekeskuse informeerimist tuleb teavitada majutuskeskuse juhatajat või tema töölt eemalviibimise korral tema määratud töötajat või turvatöötajat. Töötajate majutuskeskusest eemalviibimine tööajal ei ole tavapärane, kuid välistatud ei ole ka olukord, kus majutuskeskuses on korraga üks-kaks töötajat, kes võivad olla hõivatud kiireloomulise väljasõidu vms ettenägematu olukorraga, kus asenduse korraldamine ei ole võimalik. Kui tegemist on öise ajaga ja majutusekeses viibib kohapeal turvatöötaja, tuleb peale häirekeskuse teavitamist esmalt tulekahjust informeerida turvatöötajat. Turvatöötaja täidab kuni päästeteenistuse saabumiseni temal lasuvaid ülesandeid ja informeerib majautuskeskuse juhatajat või tema määratud töötajat.

3

Lõikes 5 täpsustakse senise lõike 3 sõnastust. Lisaks rikkumistele, mis on suunatud majutuskeskuses viibiva isiku vastu või tekitavad majutuskeskusele varalist kahju, lisatakse loetellu ka majutuskeskuse töötajate vastu suunatud rikkumised. Samuti täpsustakse, et nimetatud juhtudel lasub majutuskeskuse juhatajal või tema määratud töötajal kohustus teavitada juhtunust õiguskaitseorganeid. Paraku on majutuskeskustes aeg-ajalt selliseid olukordi esinenud, mistõttu on oluline, et majutuskeskuses viibijad on teadlikud sellest, et ükski rikkumine ei ole tolereeritud ning oluline on koostöö majutuskeskuse personaliga. Lõikes 6 täpsustakse senise lõike 4 sõnastust. Lisatakse täpsustus, et alla 7-aastaseid lapsi ei tohi jätta vanema või eestkostja järelevalveta majutuskeskuse tuppa või teistesse ruumidesse. Seda põhjusel, et vältida väikelastega tekkida võivaid õnnetusi või muid lapsele ohtlikke sündmusi (mürgistus, traumad jmt). Kõik alla 7-aastased lapsed peavad olema majutuskeskuses vanema või tema määratud täiskasvanu järelevalve all. Lõikega 7 lisatakse määrusesse uus säte, millest lähtuvalt on majutuskeskuse siseruumides ja territooriumil viibivatel isikutel keelatud teisi taotlejaid, kaitse saajaid ja isikuid, sealhulgas personali filmida ja pildistada ning nende vestlusi salvestada ilma teise isiku nõusolekuta, samuti on keelatud neid materjale ilma eelneva kokkuleppeta avaldada. Majutuskeskuses viibijate näol on tihiti tegemist relvakonfliktide, inimõiguste rikkumise ja tagakiusamise eest põgenevate inimestega, kelle majutuskeskuses viibimise kohta info avaldamine võib kujutada ohtu taotlejale või kaitse saajale. Lõikega 8 lisatakse määrusesse uus säte, milles täpsustakse, et majutuskeskuses ja selle territooriumil on keelatud olla alkoholi- või narkojoobes ning omada ja tarbida alkoholi. Samuti ei tohi isik majutuskeskuses viibides omada ega tarbida narkootilisi, psühhotroopseid ja muid uimastava või tugeva toimega aineid. Erandiks on vaid juhud, kui isikule on raviarsti poolt retseptiga määratud psühhotroopne või muu tugeva toimega ravim, mis on vajalik tema raviprotsessiks. Punktiga 2 täiendatakse määrust nr 37 §-ga 11 „Taotleja ja kaitse saaja isiklik toimik“. Määrusesse tuuakse taotleja ja kaitse saaja isikliku toimiku avamist ja säilitamist puudutav regulatsioon, milles sätestatakse toimikusse kantavad andmed ja dokumendid ning nende säilitamise tingimused. Lõike 1 kohaselt tuleb majutuskeskuse teenuse osutajal taotleja ja kaitse saaja majutuskeskusesse vastuvõtmisel avada tema isiklik toimik, kuhu koondatakse isiku majutuskeskusesse vastuvõtmist ja seal viibimist puudutav dokumentatsioon majutuskeskuse teenuse osutamiseks, arvestades muu hulgas tema eripärasid. Lõikes 2 tuuakse välja eespool nimetatud isiklikku toimikusse taotleja või kaitse saaja puhul tema majutuskeskuses viibimisel kantavad andmed, milleks on üldjuhul: 1) isiku üldandmed – ees- ja perekonnanimi, isikukood, sugu, sünniaeg ja kontaktandmed; 2) isikuga kaasas oleva perekonnaliikme ees- ja perekonnanimi. Rahvusvahelise kaitse taotleja

perekonnaliikmete loetelu on välja toodud VRKS § 7 lõikes 1; 3) märge isiku ravimite vajaduse kohta jah/ei vastuse kujul. Isiku terviseandmeid, sealhulgas

meditsiinidokumente ja tervishoiuteenuse osutaja väljastatud tõendeid säilitatakse majutuskeskuses viibijatele tervishoiuteenuseid osutava tervishoiuteenuse osutaja juures vastavalt tervisevaldkonnale seatud nõuetele. Kui isik vajab igapäevast kõrvalabi majutuskeskuse töötajatelt tulenevalt oma terviseseisundist, võidakse toimikus talletada info kriitiliste retseptiravimite igapäevase manustamise kohta;

4) isiku haridus, keelteoskus (keelte loetelu) ja kirjaoskus; 5) majutamise tingimuste ja korra ning majutuskeskuse sisekorraeeskirjaga tutvumise kinnitus; 6) isiku puhul öisel ajal majutuskeskusest eemalviibimise kohta esitatud taotlused; 7) märge isiku haavatavuse ja erivajaduse kohta, mis on oluline majutuskeskuse teenuse

tagamisel. Tegemist on VRKS § 151 lõikes 1 loetletud haavatavate isikutega, nagu alaealine, saatjata alaealine, puudega inimene, eakas inimene, rase, alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse ohver, raske haigusega isik, vaimse tervise probleemiga isik, piinamise või

4

vägistamise ohver või isik, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda;

8) isikule VRKS § 36 alusel makstud rahalised toetused; 9) muud elukorraldust puudutavad andmed. Iga taotleja ja kaitse saaja puhul avatakse majutuskeskusesse vastuvõtmisel tema isiklik toimik. Majutuskeskuse teenuse osutaja võib isiku dokumente säilitada ka elektroonsel kujul tema kasutatavas dokumendihaldussüsteemis või muus infosüsteemis. Lõikes 3 täpsustatakse, et eespool nimetatud toimikutesse koondatavaid andmeid tuleb hoida viisil, millega tagatakse andmete ja dokumentide turvaline säilimine ning isikuandmete kaitse. Sisekorraeeskirja tutvustamisel tuleb teenuseosutajal tutvustada majutuskeskuses viibijatele nende andmetega tehtava andmetöötluse põhimõtteid. Lõikes 4 täpsustakse, et taotleja või kaitse saaja toimikut säilitatakse tema majutuskeskuses viibimise ajal. Kui eespool nimetud isik lahkub majutuskeskusest, tuleb mõistliku aja jooksul toimikus olevad dokumendid hävitada vastavalt teenuseosutaja sätestatud korrale. Punktiga 3 muudetakse määruse nr 37 § 2 teksti. Lõikes 1 tehakse olemasolevasse teksti täpsustus, et taotleja ja kaitse saaja majutatakse ühe- või mitmekohalisse eluruumi või muusse majutuseks kasutatavasse ruumi (edaspidi eluruum). Muu majutuseks kasutatava ruumi all mõeldakse ruumi, mis on kasutatav elamiseks, või omaette ruumi, mis vastab eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele – mainitud ruumides on tagatud inimesele ohutu ja tervislik elukeskkond. Tulenevalt Ukraina sõjapõgenikega seotud kogemustest ja valmistudes tulevikus tekkida võivateks kriisiolukordadeks, on oluline, et majutuskeskuse teenuse osutamiseks kasutusele võetavad ruumid vastaksid eelduslikult eluruumidele kehtestatud nõuetele, mis on reguleeritud majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määrusega nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“. Samas võib massilise sisserände olukorras tekkida vajadus leevendada eluruumile esitatavaid nõudeid. Tingimuste leevendamisel lähtutakse rahvusvahelistest standarditest, mis on välja töötatud EUAA1 ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR)2 poolt. Lõikes 2 täpsustakse kuidas tuleb toimida taotlejal või kaitse saajal, kes ei ole ühe perekonna liikmed või on eri soost, kui nad soovivad majutuda ühte eluruumi. Selleks peavad isikud esitama majutuskeskuse juhatajale (vabas vormis) kirjaliku sooviavalduse. Kui majutuskeskuses on võimalik teha ümberpaigutusi, rahuldatakse isikute taotlus. Kindlasti tuleb isikutel arvestada, et kui majutuskeskuses muutub ruumiolukord kriitiliseks, jääb majutuskeskuse juhatajale alles võimalus isikud hiljem ümber paigutada. Lõikes 3 täpsustakse majutuskeskuse juhataja või tema määratud töötaja õigust vajaduse korral majutuskeskuses viibivaid taotlejaid ja kaitse saajaid majutuskeskuses ümber paigutada, tuginedes ette nähtud standarditele (eri soost isikud, erivajadused, turvalisus jms). Ühist eluruumi võib vahetada, kui sinna algselt paigutatud isikud omavahel ei sobitu või tulenevalt vajadusest majutuskeskuses viibivaid taotlejaid või kaitse saajaid ümber paigutada. Samuti täpsustatakse lõikes 3 eluruumi vahetamist puudutavaid üksikasju. Tulevikus võib taotleja või kaitse saaja esitada taotluse eluruumi vahetamiseks koos põhjendusega majutuskeskuse juhatajale. Majutuskeskuse juhtaja võtab otsust tehes arvesse majutuskeskuse täituvust ning hindab ümberpaigutamisega kaasnevaid tagajärgi ja isikute sobivust. Lõikes 4 täpsustakse majutuskeskuse juhataja ja tema määratud töötaja õigust siseneda ohuolukorra või õnnetuse ennetamiseks või selle toimumise korral või muul mõjuval põhjusel taotleja ja kaitse saaja tuppa ilma tema juuresolekuta. Muudatusega täpsustakse olukordi, kus

1 EUAA, 2016, EASO guidance on reception condititions: operational standards and indicators;

https://euaa.europa.eu/news-events/easo-guidance-reception-conditions-operational-standards-and-indicators. 2 UNHCR, https://emergency.unhcr.org/emergency-assistance/shelter-camp-and-settlement/shelter/shelter-solutions.

5

majutuskeskuse juhatajal või tema määratud töötajal on õigus tööalase vajaduse korral ilma taotleja või kaitse saajata siseneda tema poolt kasutavasse eluruumi. Nimetatud õigus on seotud majutuskeskuse tegevusest lähtuva tööalase vajadusega. On esinenud olukordi, kus isik viibib majutuskeskusest eemal, aga keskuse töökorralduslikult on vaja eluruumi siseneda (nt remonditööd või vajadus paigutada keegi teine samasse ruumi). Samuti on majutuskeskuse juhatajal ja tema määratud töötajal õigus siseneda isiku eluruumi, kui on alust arvata, et isik on majutuskeskusest omal algatusel lahkunud (nt eemalviibimist ei ole taotletud, kuid igapäevast kohalolekut ei registreerita), et saaks tühjaks jäänud eluruumi kasutusele võtta teistele isikutele majutuse korraldamiseks või veendumaks, et isikuga on kõik korras. Samuti on majutuskeskuse juhatajal ja tema määratud töötajal ohuolukorra või õnnetuse ennetamiseks või sellise olukorra esinemise korral lubatud kaasnevate kahjude ärahoidmiseks või ohtliku olukorra likvideerimiseks eluruumi siseneda ilma eluruumi kasutavate isikuteta, et lõpetada teistele isikutele või majutuskeskuse varale (nt veeõnnetuse korral) kahju tekitamine või ohuolukord. Lõikes 5 sätestatut täpsustakse. Taotlejal ja kaitse saajal on keelatud siseneda teise taotleja või kaitse saaja eluruumi või muusse taotlejate ja kaitse saajate majutamiseks kasutatavasse ruumi ilma seal elava isiku nõusolekuta. Lõikes 6 sätestatakse, et taotlejal ja kaitse saajal on keelatud öisel ajal (kell 22.00 kuni 6.00) häirida teisi majutuskeskuses viibijaid. Määruse tekstist jäetakse välja täpsustused häirimise kohta valju jutu, muusika või muu tegevuse näol. Punktiga 4 täiendatakse määruse nr 37 § 3 pealkirja ja see sõnastatakse järgmiselt: „Õhtusel ajal majutuskeskuses kohaloleku registreerimise ja öisel ajal majutuskeskusest eemalviibimise kord“. Punktiga 5 lisatakse määruse nr 37 § 3 lõikesse 1 täpsustused, et majutuskeskuse teenuse saajad, kellena käsitatakse taotlejat ja VRKS § 32 lõikes 11 nimetatud välismaalast, on kohustatud viibima majutuskeskuses öisel ajal (kell 22.00 kuni 6.00). Täpsustatakse ka majutuskeskuse teenuse saajal lasuvat majutuskeskuses kohaloleku registreerimise kohustust ja majutuskeskusest eemalviibimise loa taotlemise protsessi. Majutuskeskuses viibijal lasub igapäevane kohustus registreerida õhtusel ajal (kell 21.00 kuni 22.00) oma kohalolek majutuskeskuse töötaja või turvatöötaja juures. Lapsevanem või täiskasvanud seaduslik esindaja registreerib ka esindatava lapse või täisealise. Ennast registreerimata jätnutest informeerib turvatöötaja majutuskeskuse juhatajat hiljemalt sündmusele järgneval tööpäeval. Kui inimesel puudub eemalviibimiseks luba, on majutuskeskusel muude eemalviibimiste korral kohustus teavitada PPA-d, kes omakorda saab käivitada täiendavad protsessid veendumaks, kas isik on lahkunud loata teise EL-i liikmesriiki ning seega väärkasutanud rahvusvahelise kaitse süsteemi põhimõtteid. Punktiga 6 lisatakse määruse nr 37 § 3 lõikesse 2 punkt 4, milles sätestatakse, et taotlejal on võimalik taotleda luba öisel ajal majutuskeskusest eemalviibimiseks, kui ta esitab majutuskeskuse juhatajale põhjendatud taotluse, milles on märgitud tema kontaktandmed ja viibimiskoha aadress. Sätte alus tuleneb VRKS § 34 lõike 6 punktist 4, mis jõustus 01.10.2016 ja mida ei ole varem majutuskeskuse sisekorraeeskirjas reguleeritud. Punktiga 7 täpsustakse majutusekeskusest eemalviibimist tõendava loa vormistamisega seonduvaid üksikasju. Kui taotleja soovib minna ajutiselt külla Eestis seaduslikult viibiva isiku (lõike 2 punktis 3 nimetatud isik) juurde, tuleb Eestis seaduslikult viibival isikul esitada eelnevalt kirjalik taotlus majutuskeskuse juhatajale. Taotleja võib viibida eemal ka taotleja enda põhjendatud taotluse alusel, milles on märgitud tema kontaktandmed ja viibimisaadress. Taotlus eemalviibimiseks tuleb esitada tööpäeval ning vähemalt 72 tundi enne sündmuse aset leidmist. Ajalise kriteeriumi seadmine on oluline, et vältida arusaamatusi, kus loataotlus esitatakse vahetult enne majutuskeskusest eemalviibimist ning majutuskeskuse juhatajal ei ole ajaliselt ega muudest kohustustest tulenevalt võimalik seda kohe menetleda. 72 tundi on optimaalne aeg, mille jooksul suudetakse esitatud taotlus menetleda. Majutuskeskuse juhatajal on õigus vormistada luba öisel ajal eemalviibimise kohta korraga kuni kolmeks ööpäevaks. Kui taotleja vajab majutuskeskusest eemalviibimise ajal arstiabi või peab seoses pereliikmele vältimatu arstiabi osutamisega olema

6

tema juures haiglas, tuleb tal esimesel võimalusel suuliselt informeerida majutuskeskuse juhatajat. Majutuskeskuse juhataja fikseerib positiivse otsuse korral isiku eemalviibimise kirjalikult taotleja isiklikus toimikus. Samuti teavitab ta oma otsusest majutuskeskuses viibivat taotlejat ja Eestis seaduslikult viibivat taotluse esitanud isikut. Punktiga 8 tunnistatakse määruse nr 37 § 5 lõige 7 kehtetuks, sest telefoni ja kontoritehnika kasutamine ei vaja enam määruse tasandil reguleerimist. Põhiseaduse § 44 lõikega 1 on tagatud igaühe õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Muudatus ei piira majutuskeskuses viibijate VRKS § 10 lõikes 7 sätestatud õigust suhelda pereliikmete, õigusnõustaja, asjaomaste pädevate riigiasutuste, rahvusvaheliste või valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ega ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga. Nutitelefonide ja tahvelarvutite kasutamine on muutunud väga massiliseks ning üldjuhul omab nutitelefoni enamik majutuskeskusesse saabunud kaitse taotlejatest ja majutuskeskuses viibivatest kaitse saajatest. Samuti on ajaga suurenenud nutiseadmete pakutavad võimalused ja nende suutlikkus võrreldes käesoleva määruse kehtivuse algusajaga, asendades oma funktsionaalsuselt kunagisi kontoriseadmeid (skanner, koopiamasin, faks) ning võimaldades lisaks kasutada tänapäevaseid suhtlemiskanaleid ja -rakendusi (nt Skype, WhatsApp, Facebook, meilirakendused). Täiendavalt on majutuskeskuses tagatud rahvusvahelise kaitse taotlejatele toimetulekutoetuse põhimõtetega ühtlustatud sularahaline toetus, mis võimaldab vajaduse korral soetada kõneaega või internetipaketti, kui seda soovitakse. Taotlejale ja kaitse saajale, kellel puudub nuti- või mobiiltelefon, on alati tagatud võimalus paluda majutuskeskuses igapäevaseks asjaajamiseks (PPA-ga, tervishoiuteenuse osutajaga vmt) majutuskeskuse juhatajalt ja töötajalt majutuskeskuse telefoni kasutamist või on võimalus kasutada üldiseks kasutamiseks ettenähtud arvutit. Samuti on kõigil majutuskeskuses viibijatel võimalik alati pöörduda majutuskeskuse juhataja või töötaja poole, et kasutada isikuks asjaajamiseks vajalikku kontoritehnikat. Kõike seda saab majutuskeskuse teenuse osutaja selgitada keskuses viibijatele nõustamiste ajal ning sätestada keskuse kodukorras. Punktiga 9 lisatakse määruse nr 37 § 5 lõikesse 8 täpsustus seoses tehnikaseadmete kasutamise korra tutvustamisega. Lisatakse lause, millest lähtuvalt tuleb taotlejale ja kaitse saajale majutuskeskuses üldiseks kasutamiseks ette nähtud arvuti esmasel kasutamisel tutvustada turvalise arvuti ja interneti kasutamise põhireegleid, võttes arvesse, et peamiselt kasutatakse majutuskeskuses ühiskasutust võimaldavat arvutit näiteks e-kirjavahetuseks, sealhulgas PPA-ga, lähedastega suhtlemiseks, info otsimiseks jms ning ka e-riigi teenuste kasutamiseks. Seetõttu on oluline, et majutuskeskuses ollakse kursis heade küberharjumustega (nt ennetamaks keskuse tehnika nakatumist viirustega), täidetakse vajalikke turvanõudeid ja pärast kasutamist logitakse kindlasti seadmest välja, et konfidentsiaalne info ei oleks kõrvalistele isikutele kättesaadav. Universaalseid eeskirju Wi-Fi kasutamiseks on keeruline koostada, kuivõrd Wi-Fi on lihtsalt üks tehniline vahend. Wi-Fi tehnoloogial on väga suur hulk võimalikke kasutusalasid. Eeskirjade sisu oleneb konkreetsetest turvariskidest – mida ja kelle eest kaitsta; neid asjaolusid pole võimalik hinnata teadmata võrgu omanikku, asukohta ja kasutusotstarvet. See on põhjus, miks universaalseid eeskirju ei saa tekkida (RIA, Wi-Fi kasutamisest). Avalikus kohtvõrgus majutuskeskuses viibijatele Wi-Fi-le ligipääsu pakkumisel tuleb juhinduda eelkõige järgmistest õigusaktidest: o Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus); o küberturvalisuse seadus; o avaliku teabe seadus; o isikuandmete kaitse seadus; o avaliku internetipunkti arvutite ja traadita internetiühenduse kasutamise eeskiri.

7

Seetõttu tuleb majutusekeskuses elavale taotlejale ja kaitse saajale tutvustada temale arusaadavalt majutuskeskuses kehtivaid arvuti ja interneti kasutamise reegleid, sealhulgas arvutikasutaja õigusi ja kohustusi ning traadita internetiühenduse Wi-Fi kasutamise põhimõtteid. Majutuskeskuse teenuse osutaja peab vastava regulatsiooni sätestama oma sisekorraeeskirjas või muus dokumendis. Punktiga 10 täiendatakse määruse nr 37 § 5 lõiget 10 lausega, milles täiendatakse suitsetamise piiranguid, mida kohaldatakse elektroonilise sigareti tarvitamisele. Vastavalt tubakaseaduse § 31 lõikele 2 on elektrooniline sigaret toode, mida võib kasutada nikotiini sisaldava auru suuotsa kaudu tarbimiseks, või sellise toote komponent, sealhulgas täitekapslid, mahutid ja seade ilma täitekapsli või mahutita. Elektroonilised sigaretid võivad olla ühekordsed või täitepakendi või mahuti abil täidetavad või ühekordselt kasutatavate täitekapslitega laetavad. Punktiga 11 tunnistatakse määruse nr 37 § 7 kehtetuks, sest tulenevalt VRKS § 32 lõikest 2 korraldab majutuskeskuse teenust alates 2020. aastast SKA, kes võib selle rolli üle anda halduslepinguga eraõiguslikule juriidilisele isikule. Punktiga 12 muudetakse määruse nr 37 § 8. Paragrahvi uus pealkiri on „Kaebuste ja ettepanekute esitamine“. Muudatusega täpsustatakse ka ettepanekute esitamise korda, mis on seni olnud määruses käsitlemata. VRKS § 32 lõikest 9 tulenevalt sätestatakse seadusega miinimumnõuded, mida võib vajaduse korral täpsustada, et tagada majutuskeskuse töökorraldus. Seetõttu sõnastatakse § 8 tekst nii et, majutuskeskuse tegevuse ja majutuskeskuses osutatud teenuse peale võib majutuskeskuses viibiv taotleja ja kaitse saaja esitada kaebuse või teha ettepaneku majutuskeskuse teenuse osutajale. Majutuskeskuse teenuse osutajal tuleb kehtestada ettepanekute ja kaebuste esitamise ning menetlemise kord. Selle korra eesmärk on koguda tagasisidet ning tagada majutuskeskuse teenuste kvaliteet ja majutuskeskuses viibivate kaitse taotlejate ja kaitse saajate rahulolu. Kaebuste ja ettepanekute esitamise korda tuleb tutvustada majutuskeskuses viibijatele ning majutuskeskuse teenuse osutaja peab asjakohase info välja tooma ka majutuskeskuse avalikus ruumis. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Seni ei ole Eesti olnud Euroopa Liidus (EL) rahvusvahelise kaitse taotlejatele peamiseks sihtriigiks. Tavapärane majutuskeskuse võimekus on kuni 100 inimese majutamine ning keskmiselt majutuskeskuses viibitav aeg on kuni kuus kuud. Samas on olukordi, kus inimesed viibivad majutuskeskuses vähem kui üks kuu, samuti on juhtumeid, kus majutuskeskuses on viibitud enam kui kolm aastat. 2020. aastal viibis majutuskeskuses 73, 2021. aastal 66, 2022. aastal 229 ja 2023. aastal 151 unikaalset inimest. Majutuskeskusesse jõuavad väga erineva profiiliga inimesed, sealhulgas alaealised ja eakad, erivajadusega ja erinevatest päritoluriikidest (nt Vene Föderatsioon, Afganistan, Kuuba, Hiina, Pakistan jne). Seetõttu on oluline, et majutuskeskuses on loodud igapäevaelu korraldust puudutavad ühised reeglid, millest lähtutakse ja misläbi on tagatud iga majutuskeskuses viibiva inimese baasvajadused, inimväärikus ja turvalisus, võttes arvesse EL- i suuniseid ja muid rahvusvahelisi standardeid. SKA määratud majutuskohtades viibivatele taotlejatele ja kaitse saajatele tagatakse täiendavad iseseisvat toimetulekut toetavad teenused ja tugi esmasel saabumisel Eestisse. Lähtuvalt VRKS §-dest 32 ja 62 on SKA vastutusel rahvusvahelise kaitse taotlejatele, sealhulgas ajutise kaitse taotlejatele majutuskeskuses või SKA määratud majutuskohas vastuvõtu korraldamine.

8

Määrusega muudetakse määrust nr 37, täpsustades taotlejate ja kaitse saajate õigusi majutuskeskuses viibides. Määrus kehtestatakse VRKS § 32 lõike 8 alusel, lähtudes sama paragrahvi lõikes 9 sätestatud majutuskeskuse sisekorraeeskirja miinimumnõuetest. Määrusega plaanitavad muudatused aitavad kaasa siseturvalisuse arengukava 2020–2030 alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ saavutamisele ning määrus toetab ka heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki 4 – Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu elluviimist. Eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise võimaluste parandamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist. Määruse rakendamisega seotud eeldatav tulu on majutuskeskuse töökorralduse kaasajastamine ning taotlejate ja kaitse saajate igapäevaelu korralduse täpsustamine. Pakutakse sotsiaalset turvatunnet, suunatakse kaasava ühiskonna ja ligipääsetava elukeskkonna loomist ning luuakse võrdsed võimalused haridus-, töö- ja ühiskonnaelus osalemiseks vastavalt iga inimese võimetele. Määrusega tehtavatel muudatusel on suur mõju ennekõike teenuseosutajale, samuti taotlejale ja kaitse saajale seoses kaebuste ja ettepanekute esitamise ja menetlemise korraldusega, mida määrus varem ei sisaldanud. Majutuskeskuse ettepanekute ja kaebuste esitamise ning menetlemise korra kehtestamine tagab reglementeeritud tagasiside kogumise, majutuskeskuse teenuste kvaliteedi parandamise ja majutuskeskuses viibivate taotlejate ja kaitse saajate õigused ja kaitse ning teenusega rahulolu. Määrus kinnistab väljakujunenud praktikat ja igapäevaelu korralduse vajadusi ning toetab sisekorraeeskirja suuremat vastavust EUAA suunistega. Siinkohal on oluline arvestada, et 19. jaanuaril 2022. a jõustus EUAA EL-i liikmesriikide seiremandaat ning liikmesriikide seiramisega alustatakse 2024. aastal. Seetõttu on oluline, et majutuskeskuse töökorraldust puudutav praktika reguleeritakse selgemini, arvestades EUAA suuniseid. Mõistete muutmine Määruses nr 37 mõistete muutmise näol on tegemist tehniliste muudatustega, mis ei too kaasa sätete sisu muutumist. Mõistete seadusega kooskõlla viimisega ei kaasne vajadust juba reguleeritud tegevusi ümber korraldada või muuta. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Sihtrühma täpsustamine Kavandatav muudatus määruse nr 37 sihtrühma täpsustamisel tagab ennekõike selgemalt mõistetava arusaamise majutuskeskuse kasutajatest. Võrreldes kehtiva määrusega laiendab muudatus sihtrühma, kellele sisekorraeeskiri kohaldub. Kehtiva määruse sihtrühmaks on majutuskeskuses viibivad taotlejad ja kaitse saajad, kelle staatus on majutuskeskuses viibimise ajal muutunud tulenevalt PPA menetlusotsusest. Edaspidi on täpsustatud, et majutuskeskuse sisekorraeeskiri laieneb ka välismaalastele, kelle puhul on PPA-s rahvusvahelise kaitse menetlus lõpetatud koos eitava otsuse vormistamisega, kuid kellele võib tulenevalt seadusest majutuskeskuse teenust osutada kuni 30 päeva lõpliku otsuse jõustumisest arvates. Arvestades aastatel 2020–2023 majutuskeskuse teenuse saajate arvu (2020. aastal 73, 2021. aastal 66, 2022. aastal 229 ja 2023. aastal 151 unikaalset inimest), ei ole sihtrühma laiendamine suure mõjuga, pigem viiakse määruse sisu VRKS-iga vastavusse. Muudatustel ei ole mõju majandusele, regionaalarengule, kohaliku omavalitsuse korraldusele, haridusele, kultuurile ja spordile, keskkonnale, siseturvalisusele ega riigikaitsele ja välissuhetele.

9

Muudatuse mõju riigiasutuste korraldusele Määruse nr 37 muudatuse otsene mõju avaldub SKA-le ja ennekõike VRKS § 32 lõikest 3 tulenevalt halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmitud halduslepingu alusel juriidilisele isikule, kes täidab majutuskeskuse ülesandeid, mille tagamine on SKA ülesanne. Määruse mõju asutuse igapäevasele töökorraldusele on oluline, sest see loob selgema arusaama täidetavatest ülesannetest. Sotsiaalne mõju Suurimaks mõjuvaldkonnaks on mõju elukeskkonnale ja inimeste heaolule ning sellega seonduvalt sotsiaalne mõju. Muudatuste mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on suur, sest nii taotlejad kui ka kaitse saajad viibivad majutuskeskuses ühel ajal. Majutuskeskuses viibimise aeg sõltub taotlejate puhul rahvusvahelise kaitse menetluse kestusest ja kaitse saajate puhul alalise elukoha leidmisele kuluvast ajast. Kuigi VRKS-ist tulenevalt on majutuskeskusest lahkumise tähtaeg kaitse saajatele kuni neli kuud, on neist mitteolenevatel põhjustel (nt probleemid elukoha leidmisel, sh eluruumide suurus perekonna suuruse vaates, omanike valmisolek üürida kaitse saanutele jne) majutuskeskuses viibimise aeg sageli pikem. Majutuskeskuses viibitakse ööpäev läbi, kokkupuuted teiste majutuskeskuses viibijatega on tihedad, mistõttu on ühiselu reeglite korrastamisel ja laiendamisel oluline mõju mõlemale sihtrühmale. Ebasoovitavate mõjudega kaasnev risk on vähene või olematu. Muudatuste mõju ulatus on pigem positiivne, kuna kaitse saajatele tagatakse majutuskeskuses kohanemist soodustav elukeskkond, millega kaasneb esmase kohanemise toetamine ja võimalikult kiire edasise iseseisva toimetuleku tagamine uues elukeskkonnas ja igapäevaelu korralduses. Tulenevalt eelnevast saab muudatuste mõju sihtrühmale hinnata keskmiseks. Suitsetamise piirangu kehtestamine Võrreldes kehtiva määrusega lisandub määrusega majutuskeskuse ruumides ja selle territooriumil suitsetamise keelu täpsustamine ka e-sigareti kasutamisele. Suitsetamine on lubatud majutuskeskuses viibijatele üksnes selleks majutuskeskuse poolt ette nähtud ja märgistatud kohas. Sihtrühma majutamiseks tagavad kaks majutuskeskust kokku kuni 100 kohta (https://www.hoolekandeteenused.ee/majutuskeskus/) taotlejatele ja kaitse saajatele. Majutuskeskuse sisekorraeeskirja kavandatav täpsustus puudutab hinnanguliselt väheseid majutuskeskuses viibijaid. Ebasoovitavate mõjudega kaasnev risk on vähene, sest suitsetamine ei ole iseenesest keelatud, vaid võimaldatud selleks ette nähtud kohas. Tulenevalt eelnevast saab muudatuse mõju sihtrühma tervisele hinnata keskmiseks. Mõju inimeste õigustele (isiku õiguste ja vabaduse tagamine) Määrusega luuakse majutuskeskuses viibiva isiku puhul paremad alused tema teadlikkuse suurendamiseks, milleks tutvustatakse nii kirjalikult kui ka suuliselt isikute majutuskeskusesse saabumisel sisekorraeeskirjas sätestatud õigusi ja kohustusi. Seeläbi püütakse tagada reeglite ühtne järgimine ja eri kultuuriruumidest pärit inimeste arusaam nendest. Sisekorraeeskirja tutvustamine majutuskeskuses on väljakujunenud praktika, kuid tulenevalt selle olulisusest, sealhulgas oludes, kus võidakse kasutusele võtta täiendavaid majutuskohti, on oluline, et see on reguleeritud määruse tasandil. Samuti reguleeritakse määruses kaebuste ja ettepanekute esitamise korda, et isik saaks majutuskeskuses viibides vajaduspõhiselt kaitsta oma õigusi või osaleda elukorralduse parandamisel, esitades ettepanekuid. Eespool nimetatud meetmete mõju isikule on suur ja teenuseosutajale keskmine. Andmekaitsealane mõjuhinnang Määruse andmekaitsealane mõju on seotud määruse punktis 2 sätestatud teenuseosutaja kohustusega avada taotleja ja kaitse saaja majutuskeskusesse vastuvõtmisel tema isiklik toimik,

10

kuhu koondatakse isiku majutuskeskusesse vastuvõtmist ja seal viibimist puudutav dokumentatsioon majutuskeskuse teenuse osutamiseks. Toimikusse kogutavad andmed on sätestatud edaspidi määruse nr 37 § 11 lõikes 2 (määruse punkt 2). Tegemist on andmetega, mis saavad teenuseosutajale teatavaks majutuskeskuse teenuse osutamisel (VRKS § 32 lg 1). Selgitused toimikusse kogutavate andmete vajalikkuse kohta on esitatud määruse punkti 2 selgituste juures. Kokkuvõtlikult on tegemist andmetega, mis on vajalikud isikule sobiva ja vajaliku majutuskeskuse teenuse osutamiseks, arvestades selle erinevaid komponente. Paragrahvi 11 lõikes 3 täpsustatakse, et eespool nimetatud toimikutesse koondatavaid andmeid tuleb hoida viisil, millega tagatakse andmete ja dokumentide turvaline säilimine ning isikuandmete kaitse. Sisekorraeeskirja tutvustamisel tuleb teenuseosutajal tutvustada majutuskeskuses viibijatele nende andmetega toimuva andmetöötluse põhimõtteid. Majutuskeskuse teenuse osutaja võib isiku dokumente säilitada elektroonsel kujul tema kasutatavas dokumendihaldussüsteemis või muus turvalises infosüsteemis, millele on tagatud vaid selleks volitatud isikute juurdepääs. Paragrahvi 11 lõikes 4 sätestatakse, et isiku toimikut säilitatakse vaid tema majutuskeskuses viibimise ajal. Kui eespool nimetud isik lahkub majutuskeskusest, tuleb toimikus olevad dokumendid mõistliku aja jooksul hävitada vastavalt teenuseosutaja kehtestatud korrale. Kokkuvõttes võib hinnata muudatuse andmekaitsealast mõju väikseks, kuna andmete kaitseks rakendatavad meetmed on piisavad, et tõenäolisi andmekaitsealaseid ohte maandada. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määrusega ei kaasne SKA-le majutuskeskuse teenuse korraldamisega seonduvalt täiendavat rahaliste vahendite kulude kasvu, samuti ei kaasne kulusid kohalikele omavalitsustele. Majutuskeskuse teenust rahastatakse SKA eelarvest, milleks on jooksva aasta riigieelarve seadusega planeeritud vajalik rahaline kate. Määrusega reguleeritud teenuse sisu kvaliteedi parandamist on juba planeeritud toetada lisaks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 1.2 „Sotsiaalvaldkonnas kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse taotlejate ja kaitse saanute vastuvõtutingimuste tõhustamine“ toetuse andmise tingimuste vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks AS-ile Hoolekandeteenused, kes täidab majutuskeskuse ülesannet halduslepingu alusel. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, millega arvestamine/mittearvestamine on välja toodud seletuskirja lisas. AS Hoolekandeteenused eelnõu kohta arvamust ei esitanud.

Seletuskirja lisa Kooskõlastustabel

Eelnõu kooskõlastused EISis: Siseministeerium

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Siseministeeriumi märkused ja ettepanekud: 1. Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse nr 37 § 1 tekst ja kehtestatakse see uues sõnastuses. Leiame, et see ei ole kooskõlas HÕNTE §-ga 37. Kehtivas määruses nr 37 on tulekahju korral tegutsemine reguleeritud § 1 lõikes 2. Eelnõu sõnastuses on tulekahju korral tegutsemine reguleeritud lõikes 4. Rikkumistest ja varalise kahju tekitamisest teatamine on reguleeritud kehtiva määruse nr 37 lõikes 3, eelnõu sõnastuses on samasisuline regulatsioon lõikes 5. Kehtiva määruse nr 37 lõikes 4 reguleeritakse vanema või eestkostja vastutus lapse eest, eelnõu sõnastuses on see regulatsioon lõikes 6. Kuna kehtivate sätete sisu jääb samaks, ei tohi lõigete numeratsioon muutuda. Ülaindeksiga lõike numbreid määruse nr 37 §-s 1 ei ole ja seega ei ole takis tust täiendada sätete loetelu ülaindeksiga sätetega. 2. HÕNTE § 15 lõike 4 kohaselt eelistatakse eelnõus ainsuslikku vormi. Kehtivas määruses nr 37 kasutatakse reeglina ainsust, eelnõus mitmel korral ka mitmust. Seega tuleks eelnõu tekst tervikuna üle vaadata ja hinnata selle kooskõla kehtiva määrusega nr 37, et eelnõu jõustumisel ei oleks määruses läbisegi kasutusel ainsus ja mitmus. 3. HÕNTE § 15 lõike 1 kohaselt peab seaduseelnõu keelekasutus vastama eesti kirjakeele normile. Lõike 2 kohaselt peab seaduseelnõu keel olema selge, ühetähenduslik ja täpne, 2 (8) sünonüümide kasutamine ei ole lubatud. Eelnõus termini määratlemise regulatsioon on täpsemalt sätestatud HÕNTE §-s 18. 3.1 Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse nr ja sätestatakse, et majutuskeskuse sisekorraeeskirja kohaldatakse ka välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 32 lõike 11 alusel

Täname punktides 1–6 välja toodud täiendavate selgituste eest Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) rakendamise põhimõtete kohta. 3.1. Olete täiesti õigesti aru saanud sellest, et määruses nr 37 sätestatut kohaldatakse VRKS § 32 lõike 11 alusel majutuskeskuses viibivale isikule

majutuskeskuses viibivale isikule. VRKS § 32 lõike 11 alusel võib majutuskeskuses vajaduse korral viibida kuni 30 päeva arvates lõpliku otsuse jõustumisest välismaalane, kelle rahvusvahelise kaitse taotluse kohta on tehtud lõplik otsus. Kuna VRKS § 32 lõike 11 alusel majutuskeskuses viibivat isikut edaspidi määruses nr 37 ei mainita, siis soovitakse sättega ilmselt öelda, et määrus nr 37 kohaldub VRKS § 32 lõike 11 alusel majutuskeskuses viibivale isikule võrdselt taotleja ja kaitse saajaga. Suurem segadus mõistetega, mis regulatsioon määruses kellele kohaldub, tekib määruse nr 37 §-s 3. Esmalt tekib kohe küsimus, kas lõikes 1 sätestatud öisel ajal majutuskeskuses viibimise kohustus on üksnes taotlejal? Kas kaitse saajal ja VRKS § 321 lõike 1 alusel majutuskeskuses viibival välismaalasel ei ole kohustust öisel ajal majutuskeskuses viibida ja oma kohalolekut registreerida? Seletuskirjas antud selgitused eelnõu punkti 5 osas on samuti ebatäpsed. Punkti 5 selgituse esimese lause kohaselt käsitatakse majutuskeskuse teenuse saajana taotlejat ja VRKS § 32 lõikes 11 nimetatud välismaalast. Puudub viide, kas majutuskeskuse teenuse saajana käsitatakse taotlejat ja VRKS § 32 lõikes 11 nimetatud välismaalast ainult seletuskirja punktis 5 või kogu seletuskirja ulatuses. Lisaks ei ole määruses nr 37 ega ka eelnõus kasutatud kordagi terminit „majutuskeskuse teenuse saaja.“ Kui lähtuda eelnõu punkti 5 selgitusest seletuskirjas, siis peaksid majutuskeskuse teenuse saajad olema taotleja ja VRKS § 32 lõikes 11 nimetatud välismaalane. Kuid kes on sellisel juhul kaitse saaja, kes ka majutuskeskuses elab ja teenust kasutab? Seletuskirja mõjude punktis sihtrühma täpsustamise osas lk 8 antakse majutuskeskuse teenuse saajate statistika aastatel 2020–2023, kuid keda on siin statistikas arvestatud majutuskeskuse teenuse saajana? Lisaks on seletuskirjas eelnõu punkti 5 kohta selgitatud, et majutuskeskuses viibijal lasub igapäevane kohustus registreerida õhtusel ajal (kell 21.00 kuni 22.00) oma kohalolek majutuskeskuse töötaja või turvatöötaja juures. Sellele eelnevalt on eelnõu punkti 5 kohta selgitatud, et majutuskeskuse teenuse saajana käsitatakse taotlejat ja VRKS § 32 lõikes 11 nimetatud välismaalast. Kes võiks olla siis sama punkti selgituses mainitud majutuskeskuses viibija? Kuna selle mõiste tähendust ei ole antud määruses nr 37, eelnõus ega ka mitte seletuskirjas, tuleb siin ilmselt mõista kõiki majutuskeskuses viibijaid, ka kaitse saajaid, kes eelmises lõigus loa taotlemisest ja kohaloleku registreerimisest välistati. Siit

võrdselt taotlejaga ja kaitse saajaga, mistõttu eespool nimetatud sihtrühma hiljem määruses eraldi ei mainita. VRKS § 32 lõike 11 alusel majutuskeskuses viibiva isiku registreerimise vajadus tuleneb kohustusest teavitada välismaalase majutuskeskusesse suunanud PPA-d sellest, kui inimene on omavoliliselt majutuskeskusest lahkunud. Kuna 2022. aastal tehtud VRKS-i muudatuse väljatöötamisse Sotsiaalministeeriumi ei kaasatud, ei hinnatud muudatuse väljatöötamise raames ka selle mõju VRKS § 32 lõikes 1 sätestatud teenuse korraldamisele, mis on SKA ülesanne. Praktilisel tasandil tekitab see teatud probleeme, kui majutuskeskuses viibivad erineva staatusega inimesed ja kellele laieneksid erinevad õigused, mis puudutab majutuskeskuse sisekorda. Oleme seisukohal, et kui PPA suunab inimese majutuskeskusesse rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks ja inimesele on laienenud lõplik otsus, kohaldatakse VRKS § 32 lõike 11 alusel majutuskeskuses viibijale määruses sätestatut täies ulatuses kuni seadusega lubatud majutuskeskuses viibimise aja lõpuni ehk 30 kalendripäeva täitumiseni. Olgu lisatud, et määruse nr 37 § 1 lõikes 2 on välja toodud, et majutuskeskuse sisekorraeeskirjas sätestatut kohaldatakse ka VRKS § 32 lõike 11 alusel majutuskeskuses viibivale isikule. Määruse nr 37 § 3 lõiget 1 ei rakendata rahvusvahelise kaitse saanud isikule, kellele on antud seadusest tulenev legaalne staatus riigis viibida ja kelle puhul on majutuskeskuse peamine pingutus võimaldada inimesele igasugune tugi tema iseseisvalt elama asumiseks ja iseseisvaks toimetulekuks. Olgu ka lisatud, et rahvusvahelise kaitse saajal on seadusest tulenev õigus viibida majutuskeskuses neli kuud pärast rahvusvahelise kaitse saamist. VRKS § 32 lõige 9 sätestab meie hinnangul ennekõike rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses viibimise korra, teatud punktid on kitsendatud ainult taotlejatele, mida meie soovime laiendada VRKS § 32 lõikes 11 nimetatud inimestele, kuna ennekõike on lõikes sätestatud ajaraami puhul tegemist kas Eestist lahkumise korraldamisega või kohtuvaidlusega, mille eesmärk on rahvusvahelise kaitse taotluse negatiivset otsust vaidlustada ehk siiski saada siiski elamisluba VRKS-i alusel.

tõusetub kohe aga järgmine küsimus – kas kaitse saajad peaksid oma kohaloleku registreerima? Lisaks viibivad majutuskeskuses ka töötajad, kellel on seletuskirjast tulenevalt samuti enda registreerimise kohustus. Määruses nr 37 on tihedalt kasutusel mõiste „majutuskeskuses viibija“, kuid selle mõiste kasutuse osas puuduvad selgitused. Määruses nr 37 ja seletuskirjas kasutatakse mõistet erinevas tähenduses. eelnõukohane redaktsioon. Kohati jääb ebaselgeks, keda täpsemalt mõeldakse, nt määruse nr 37 § 1 lõike 5 eelnõukohane redaktsioon, kus välja on toodud majutuskeskuses viibivate isikute või majutuskeskuse töötaja vastu suunatud rikkumised. Kas see tähendab, et majutuskeskuse töötaja ei pea samal ajal, kui tema vastu suunatud rikkumine toime pannakse, majutuskeskuses viibima ja kui rikkumine on suunatud ühe majutuskeskuses viibiva isiku vastu, kas siis ei ole vaja õiguskaitseorganeid teavitada, sest regulatsioon näeb ette teavitamise vaid sel juhul, kui rikkumine on suunatud majutuskeskuses viibivate isikute (st mitme isiku) vastu. Määruse nr 37 § 1 lõike 3 eelnõuga muudetava kohaselt tutvustab majutuskeskuse juhataja või tema määratud töötaja majutuskeskusesse saabunud täisealisele taotlejale ja majutuskeskuses viibivale kaitse saajale majutamise tingimusi ja majutuskeskuse sisekorraeeskirja. Kõnesoleva sätte puhul on ebaselge, miks tutvustatakse eespool mainitud kordasid majutuskeskusesse saabunud taotlejale, aga mitte juba seal viibivale taotlejale, ja kaitse saajale, kes juba viibib majutuskesksuses, aga mitte kaitse saajale, kes majutuskeskusesse saabub. Lisaks peaks vastavalt VRKS § 32 lõike 9 punktile 1 kasutama määruse nr 37 § 1 lõikes 3 sõnade „majutamise tingimused“ asemel sõnu „majutamise kord“. Lisaks mitmes eri tähenduses kasutuses olevale terminile „majutuskeskuses viibija“, kasutatakse määruse nr 37 §-s 6 ka terminit „majutuskeskuses elav taotleja ja kaitse saaja“. Eeltoodust tulenevalt palume korrigeerida määruse ja seletuskirja sõnastust, et oleks üheselt arusaadav, kellele ja mis tingimustel regulatsioon kohaldub.

Määruse mõjuanalüüsi juurde esitatud statistika hõlmab kõiki majutuskeskuse teenuse saajaid. Eesmärk on anda analüüsi juures terviklik ülevaade teenuse korraldamisest. Majutuskeskuse töötaja ei saa teenust, vaid osutab teenust tööandjaga sõlmitud töölepingu alusel, mille käigus ta täidab halduslepinguga tööandjale pandud kohustusi majutuskeskuse teenuse korraldamisel. Tal ei lasu kohaloleku registreerimise kohustust. Täpsustame, et majutuskeskuses viibijana käsitatakse seletuskirjas majutuskeskuse teenuse saajat, kelleks on taotleja, kaitse saaja ja VRKS § 32 lõikes 11 nimetatud välismaalane. Majutuskeskuses viibija mõistet kasutatakse määruse seletuskirja erinevate punkide selgituse juures katusterminina, nagu toote omalt poolt välja § 1 lõike 4 ja § 2 lõike 6 puhul. Määruse seletuskirjas tuuakse mõiste kasutamise juures välja täiendav täpsustus, kellele nimetatud punkti juures mõiste kasutamist laiendatakse. Selgitame, et määruse § 1 lõikes 5 täpsustakse määruse senist sõnastust, mis hõlmab lisaks kaitse taotlejatele, kaitse saajatele ja VRKS § 32 lõikes 11 nimetatud välismaalastele ka majutuskeskuse töötajaid, kelle vastu suunatud rikkumistest ja varalise kahju tekitamisest teavitatakse alati õiguskaitseorganeid. Nagu seletuskirjas välja toodud, on oluline, et erineva taustaga majutuskeskuses viibijad oleksid majutuskeskusesse saabumise järel kohe teadlikud sellest, et ükski rikkumine, mis on suunatud teiste majutuskeskuses viibijate, sealhulgas töötajate vastu, ei ole tolereeritud ning sellele järgneb õiguskaitseorganite informeerimine. Käesoleva määruse kontekstis on majutuskeskuses tööl oleva isikuga tema töökohustusi täites toimuv rünnak või muu sündmus õiguskaitseorganite informeerimise aluseks. Väljaspool tööaega ja asukohta toimuv rünnak või muu sündmus ei käi käesoleva määruse alla, vaid sellisel juhul tuleb lähtuda korrakaitseseaduses sätestatust. Vaatasime üle ettepaneku kasutada vastavalt VRKS § 32 lõike 9 punktile 1 määruse nr 37 § 1 lõikes 3 esitatud sõnade „majutamise tingimused“ asemel sõnu „majutamise kord“. Oleme seisukohal, et määruses kasutuses olev mõiste on asjakohane, lisasime täpsustuseks „majutamise tingimusi ja korda“. Samuti on „majutuskeskuses viibija“ kohta määruse nr 37 §-s 6 kasutatav „majutuskeskuses elav taotleja ja kaitse saaja“ omas kohas sobilik, sest täpsustab, kellele sätet kohaldatakse.

3.2 Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse nr 37 §-i 1 lõikega 7. Ei ole selge, keda on lõikes 7, kas ainult taotlejaid ja kaitse saajaid, sest järgneb sõnastus „teiste taotlejate ja kaitse saajate …“ . Samuti ei ole selge, keda on siin sättes mõeldud „majutuskeskuse siseruumides ja territooriumil viibivate isikute“ all? See ei selgu ka seletuskirjast, kus on kasutatud eelnõuga analoogset sõnastust. Kuna „majutuskeskuse siseruumides ja territooriumil viibivatel isikutel on keelatud teisi taotlejaid, kaitse saajaid ja isikuid, sealhulgas töötajaid filmida …“, on silmas peetud ilmselt taotlejaid ja kaitse saajaid? Kui silmas on peetud siiski kõiki isikuid, sh töötajaid, siis jääb arusaamatuks, kes on lõikes 7 nimetatud teised taotlejad, kui lugeda, et filmimise, pildistamise ja salvestamise keeld on muu hulgas ka nt majutuskeskuse valvuril? Kui filmimine, pildistamine ja salvestamine on siiski toimunud, ei tohi filmitud, pildistatud või salvestatud materjale avaldada ilma teise osapoole nõusolekuta. Leiame, et termin „teine osapool“ ei ole antud juhul korrektne, kuna sõna „osapool“ viitab sellele, et isik, keda filmiti, pildistati või kelle tegevust salvestati, on selles tegevuses kuidagi osalenud. Tegelikult ei pruugi ta sellest tegevusest olla üldse teadlik ega sellega seotud. Antud kontekstis oleks õigem kasutada terminit „puudutatud isik“. Lisaks on seletuskirjas lõike 7 selgituses öeldud, et „Relvakonfliktide, inimõiguste rikkumise ja tagakiusamise eest põgenevatel inimestel on õigus sihtriigis isikuandmete kaitsele ning majutuskeskuses viibijate kohta info avaldamine võib kujutada ohtu taotlejale või kaitse saajale, kuna

Selgitame, et isikule tutvustatakse majutuskeskuse sisekorraeeskirja majutuskeskusesse saabumisel. Eesmärk on anda majutuskeskuse teenuse saajale ülevaade tema õigustest ja kohustustest kohe, kuid samuti keskuses viibimise ajal. Selleks on sisekorrareeglid välja pandud avaliku ruumi stendile. Vajaduspõhiselt on kõike seda võimalik tutvustada ka muul ajal, mis ei vaja meie arvates määrusega täiendavat reguleerimist. Tegemist on igapäevatöö komponendiga majutuskeskuses. 3.2. Selgitame, et määruse § 1 lõikes 7 nimetatud „viibivate isikute“ all mõeldakse tõepoolest kõiki majutuskeskuse territooriumil viibijaid, sealhulgas töötajad, külalised, valvur jne. Korrigeerisime määruse § 1 lõike 7 sõnastust ning asendasime sõnad „teine osapool“ sõnadega „teise isiku“ nii määruses kui seletuskirjas. Võtsime teie poolt seletuskirja kohta tehtud ettepaneku arvesse ja muutsime seletuskirja teksti.

rahvusvahelise kaitse menetlus on konfidentsiaalne ja delikaatne.“ Sõnastus ei ole korrektne, sest asjaolu, et rahvusvahelise kaitse menetlus on konfidentsiaalne ja delikaatne, ei ole põhjuseks, et majutuskeskuses viibija kohta info avaldamine võib kujutada ohtu taotlejale või kaitse saajale. Vastupidi, rahvusvahelise kaitse menetlus on konfidentsiaalne ja delikaatne põhjusel, et kaitsta rahvusvahelise kaitse taotlejat ja kaitse saajat, et vastava teadmisvajaduseta inimesed ei saaks nende kohta infot, mis võib taotlejale ja kaitse saajale ohtu kujutada. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku eelnõu punktis 1 antud lõike 7 sõnastust ja seletuskirja sõnastust korrigeerida, et sätte tegelik eesmärk kajastuks ka regulatsioonis. 3.3 Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määrust nr 37 §-ga 11. § 11 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas sätestatakse, et isiklikku toimikusse kogutakse andmed taotleja ja kaitse saaja kohta. Sellest tulenevalt peaks sissejuhatavale lauseosale järgneva andmete loetelu sõnastuses vältima kordusi, mis viitavad sissejuhatavas lauseosas juba nimetatud taotlejale ja kaitse saajale, nt lõike 2 punktides 1, 2, 3, 6 ja 7 sõna „isik“, punktis 5 sõnad „isiku puhul“. Teeme ettepaneku lõike 2 punktid sõnastada ühtlaselt sarnaselt punkti 4 sõnastusele. Lisaks on §-s 11 läbisegi kasutusel termin „isik“ ja termin „taotleja ja kaitse saaja“. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku eelnõu punktis 2 antud § 11 lõike 2 sõnastust ja seletuskirja sõnastust korrigeerida ning vältida eri väljendite kasutamist. 3.4 Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse nr 37 § 2. Lõikes 2 kasutatud termin „vabas vormis kirjalikult“ kasutamine ei ole täpne. Kui soovitakse ette näha avalduse kirjalik vorm, siis tuleks sõnad „vabas vormis“ tekstist välja jätta sarnaselt lõike 3 teisele lausele. Kui kasutada terminit „vabas vormis“, võib avalduse esitada ka suuliselt. Teeme ettepaneku kaaluda „kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm“ kasutamist. Eelnõu punktis 3 toodud määruse nr 37 § 2 lõike 5 kohaselt on muudatuse jõustumisel taotlejal ja kaitse saajal keelatud siseneda teise taotleja või kaitse saaja eluruumi seal majutuva isiku nõusolekuta. Seletuskirjas lõike 5 kohta antud selgituse teise lause kohaselt laiendatakse muudatusega eluruumiks kasutatavate elamispindade loendit, et see sobituks võimaliku

3.3. Täname ettepaneku eest. Leiame, et määruse § 11 lõike 2 sõnastuses ei kasutata kordusi, vaid pigem täpsustatakse, kellele sätestatut kohaldatakse. Lisasime punkti 5 puhul täpsustuse: „majutamise tingimuste ja korra ning majutuskeskuse sisekorraeeskirjaga tutvumise kinnitus“. 3.4. Täname ettepaneku eest. Jätsime määruse § 2 lõike 2 tekstis kasutatud sõnad „vabas vormis“ enne sõna „kirjalikult“ välja. Tõdeme, et ka sellise sõnastuse korral kohaldub sama mõte, mis teie välja pakkusite. Täname täpsustuse eest. Seletuskirja teksti on korrigeeritud, üleliigne lauseosa on tekstist eemaldatud. Määrus on läbinud keeletoimetuse. Täname tähelepanu juhtimast, jääme oma sõnastuse juurde.

majutuskeskuse teenuse korraldamisega ka muudes olukordades. Juhime tähelepanu, et eelnõu punktis 3 toodud määruse nr 37 § 2 lõike 5 muudatus ei reguleeri eluruumiks kasutatavate elamispindade loendit. Seega tuleks lause seletuskirjast välja jätta või leida sellele sobiv koht. Lisaks juhime tähelepanu, et § 2 lõike 5 muutmisel kasutatavat sõna „majutuv“ ei tunne ÕS1 , EKSS2 ega EKI teatmik 3 . Õigusaktis peab kasutama eestikeelseid sõnu. 3.5 Eelnõu punktiga 11 muudetakse määruse nr 37 § 8, mis sätestab kaebuste ja ettepanekute esitamise. Eelnõu kohaselt saab kaebusi ja ettepanekuid esitada majutuskeskuse teenuse osutajale. Määruses tuleks reguleerida, kes on majutuskeskuse teenuse osutaja. Kui teenuse osutaja võib muutuda ja ei ole soovi seda määruses otse öelda, kes teenust osutab, siis tuleks anda läbi viite VRKS-le, näiteks „Majutuskeskuses viibiv taotleja ja kaitse saaja saab kaebuse ja ettepaneku esitada majutuskeskuse teenuse osutajale, kellele rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse ülesannete täitmine on üle antud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 32 lõike 3 alusel.“ Kuivõrd määrus nr 37 ei reguleeri, kes on määruse tähenduses majutusteenuse osutaja, võib selleks pidada ka Sotsiaalkindlustusametit, kes VRKS § 32 lõike 2 kohaselt tagab rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse ülesannete täitmise ja kelle jaoks on majutuskeskuse ülesannete täitmise üleandmine VRKS § 32 lõikes 3 sätestatud halduslepingu alusel üks võimalus, mitte aga kohustus just selliselt majutuskeskuse ülesannete täitmist tagada. 4. HÕNTE § 39 selgitab seletuskirja eesmärki. Seletuskiri ei ole õigustloov akt ja sellega ei saa kehtestada isikutele õigusi ja kohustusi. Kirjeldades ootusi isiku tegevusele üksnes eelnõu seletuskirjas, on see informatiivse tähendusega ega kohusta millekski. Seega palume vajaduse korral täiendada alltoodud sätteid selliselt, et regulatsioon on toodud õigusaktis ja seletuskirjas sisaldub vajalik põhjendus. 4.1 Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse nr 37 § 1 lõiget 3, millega sätestatakse, et majutuskeskuse juhataja või tema määratud töötaja tutvustab majutuskeskusesse saabunud täisealisele taotlejale ja majutuskeskuses viibivale kaitse saajale majutamise tingimusi ja

3.5. Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse teenuse osutamine on reguleeritud VRKS-iga, kuid Ukraina sõjapõgenike puhul oli kasutusel mitu erinevat teenuse osutamise skeemi, mille raames korraldas teenuse osutamist näiteks ka SKA. Määrus laieneb kõikidele majutuskohtadele, mida selle sihtrühma puhul majutuseks kasutatakse. Me ei nõustu sellega, et määrust tuleks pakutud viitega täiendada. Meie arvates on tegemist ülereguleerimisega. 4.1. Määrusega pannakse paika üldine korralduslik regulatsioon. Määruse seletuskiri täpsustab teatud erisusi, mis seejuures esineda võivad. Kirjalikult taasesitatavas vormis tutvustuse fikseerimine on oluline, sest VRKS ei sätesta allkirja nõuet. Meile on vaja kinnitust, et inimesele on talle

majutuskeskuse sisekorraeeskirja temale arusaadavas keeles nii suuliselt kui kirjalikult ning võtab selle kohta isikult allkirja. Seletuskirjas on lõike 3 muutmise osas selgitatud, et teenuseosutajal tuleb alati võtta teovõimeliselt täisealiselt isikult tema informeerimise kohta allkiri või kirjaoskamatuse korral initsiaalid, mille juurde lisatakse sisekorra tutvustamise kuupäev. Kui majutuskeskusesse saabub alaealine või täiskasvanu, kellel on pöördumatu terviseseisund ja ta vajab kõrvalabi toimetulekuks, lasub lapsevanemal või isiku seaduslikul esindajal kohustus selgitada isikule arusaadaval moel temale järgimiseks olevaid olulisi punkte. Seletuskirjas kajastatud olukordi määrus ei reguleeri. Seega on ebaselge, kus on sätestatud õiguslik alus kirjaoskamatuse korral initsiaalide lubatavuse osas ja kui isikul on pöördumatu terviseseisund, mille tõttu ta vajab toimetulekuks kõrvalabi, siis kust tuleneb lapsevanemale või isiku seaduslikule esindajale kohustus selgitada isikule arusaadaval moel temale järgimiseks olevaid olulisi punkte? 4.2 Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse nr 37 § 1 lõikega 8, mille kohaselt on majutuskeskuses ja selle territooriumil keelatud olla alkoholi- või narkojoobes ning omada ja tarbida alkoholi ja alkoholi sisaldavaid aineid ja narkootilisi, psühhotroopseid ja muid uimastava või tugeva toimega aineid. Seletuskirjas on lõike 8 selgituse kolmandas lauses märgitud, et erandiks on vaid juhud, kui isikule on raviarsti poolt retseptiga määratud psühhotroopne või muu tugeva toimega ravim, mis on vajalik tema raviprotsessiks. Seletuskirjas kajastatud erandit määrus ei reguleeri. Seega on ebaselge, kus on sätestatud õiguslik alus erandiks, mille kohaselt võib isik omada ja tarbida raviarsti poolt retseptiga määratud psühhotroopset või muud tugeva toimega ravimit, mis on vajalik tema raviprotsessiks. 4.3 Eelnõu punktis 2 antud määruse nr 37 täiendamisega § 11 lõike 2 punkti 4 kohaselt kantakse isiklikku toimikusse majutamise tingimuste ja majutuskeskuse sisekorraeeskirja järgimise kinnitus. Eelnõu punktiga 1 muudetava määruse nr 37 § 1 lõike 3 kohaselt majutuskeskuse juhataja või tema määratud töötaja üksnes tutvustab majutuskeskusesse saabunud täisealisele taotlejale ja majutuskeskuses viibivale kaitse saajale majutamise tingimusi ja majutuskeskuse sisekorraeeskirja temale arusaadavas keeles nii suuliselt kui kirjalikult ning võtab selle kohta isikult allkirja. Seega eelnõu

arusaadaval viisil majutamise tingimusi ja sisekorda tutvustatud ja seda kinnitabki isik oma allkirjaga. Seletuskiri selgitab tausta laiemalt kui määruse sisu. Esindusõigus on reguleeritud perekonnaseadusega, milles sätestatud esindusõigused laienevad lapsevanemale või seaduslikule esindajale. 4.2. Täname ettepaneku eest. Lisasime määruse § 1 lõikesse 8 täpsustuse „välja arvatud isikule välja kirjutatud retseptiravimid“. 4.3. Täname täpsustuse eest. Selgitame, et määruse § 1 lõike 3 kohaselt tehtud tutvustamise sättes on pandud kohustus, mis rakendub ka kodanikule. Kinnituse võtmisel tuleb majutuskeskuse juhatajal või tema määratud töötajal taotlejale või kaitse saajale selgitada tausta ehk miks seda tehakse. Korrigeeritud on ka määruse nr 37 § 11 lõike 2 punkti 5 sõnastust, et isiklikku toimikusse koondatakse majutamise tingimuste ja korra ning majutuskeskuse sisekorraeeskirjaga tutvumise kinnitus, millest lähtutakse ka § 1 lõikes 3 nimetatud tegevuse puhul.

kohaselt antakse allkiri selle kohta, et taotleja ja kaitse saaja on tutvunud majutuskeskuse majutamise tingimuste ja sisekorraeeskirjaga. Jääb ebaselgeks, millisest määruse sättest tuleb taotlejale ja kaitse saajale kohustus anda kinnitus majutamise tingimuste ja majutuskeskuse sisekorraeeskirja järgimise kohta, mida tuleks säilitada isiklikus toimikus. Eelnõu punktis 2 toodud § 11 lõike 4 kohaselt säilitatakse isiklikku toimikut isiku majutuskeskuses viibimise ajal. Eelnõus puudub regulatsioon, mis saab isiklikust toimikust edasi. Seletuskirjas on küll öeldud, et kui isik lahkub majutuskeskusest, tuleb mõistliku aja jooksul toimikus olevad dokumendid hävitada vastavalt teenuseosutaja sätestatud korrale, kuid vastav regulatsioon määruses puudub. Lisaks ei selgu eelnõust, mis on mõistlik aeg, mille jooksul dokumendid hävitatakse. Kuna isiklikus toimikus hoitakse isikuandmeid, muu hulgas ka eriliiki isikuandmeid, siis peab olema regulatsioon täpsem ja tagatud isikuandmete kaitse. 4.4 Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse nr 37 § 3 lõiget 1 teise lausega, mille kohaselt tuleb majutuskeskuses kohalolek registreerida vahemikus kell 21.00 kuni 22.00 majutuskeskuse töötaja või turvatöötaja juures. Kõnesoleva muudatuse kohta selgub seletuskirjast, et lapsevanem või täiskasvanud seaduslik esindaja registreerib ka lapse või täisealise, kelle esindaja ta on, kuid sellist regulatsiooni määruses nr 37 ei ole ja ei ole ka vastavat muudatust eelnõus. Ennast registreerimata jätnutest informeerib turvatöötaja majutuskeskuse juhatajat hiljemalt sündmusele järgneval tööpäeval. Ka turvatöötajale sellist kohustust määrusega ei panda. 4.5 Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse nr 37 § 3 lõige 3, muudatuse kohaselt esitab majutuskeskuse juhatajale öisel ajal taotleja majutuskeskusest eemal viibimiseks taotluse Eestis seaduslikult viibiv isik. VRKS § 36 lõike 6 punkti 4 kohaselt võib taotlejal lubada öisel ajal majutuskeskusest eemal viibida lisaks määruses nr 37 sätestatule ka taotleja põhjendatud taotluse alusel, milles on märgitud tema kontaktandmed ja viibimisaadress. Määruse nr 37 kehtiv redaktsioon ja kõnesolev eelnõu sellist võimalust ette ei näe. Teeme ettepaneku eelnõule lisada määruse nr 37 § 3 lõike 2 täiendamine punktiga 4, et võimaldada öisel ajal majutuskeskusest eemal viibida ka taotleja põhjendatud taotluse alusel, milles on märgitud tema

Toimiku säilitamise kohta on määruses sätestatud, et toimikut säilitatakse isiku majutuskeskuses viibimise ajal. Loobume seletuskirjas esitatud mõistliku aja mõiste kasutamisest. Kui isik majutuskeskusest lahkub, tuleb tema toimik pärast lahkumist hävitada. 4.4. Lapse seaduslikuks esindajaks tulenevalt perekonnaseadusest on lapsevanem või eestkostja. Oleme seisukohal, et majutuskeskuses viibivatele isikutele kehtib samuti Eesti seadustest tulenev, mistõttu ei tule kõike määruses üle korrata. Need kohalduvad ka esindajale. Turvatöötaja kohustused on reguleeritud turvateenuse korraldamise lepingus, mille sisu pannakse paika riigihanke dokumentides, mille raames teenuseosutaja leitakse. 4.5. Täname ettepaneku eest. Teie poolt viidatud VRKS § 34 lõike 6 punkti 4 muudatus ei ole varem määruses kajastunud. Täname tähelepanu juhtimast. Tegime määruses selle muudatuse. Ettepanekuga on arvestatud. Eelnõu on täiendatud järgmise tekstiosaga: „, kes otsustab loa andmise öisel ajal eemalviibimiseks”. Isiku taotlusele vastab majutuskeskuse juhataja, andmed fikseeritakse toimikus. Isiku teavitamine toimub igal juhul. Ei anta välja haldusakti, see

kontaktandmed ja viibimisaadress. Määruse nr 37 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast jääb mulje, et majutuskeskuse juhataja saab otsustada loa andmise või loa andmisest keelduda. Lõike 3 muudatusega öeldakse selgelt, et öisel ajal eemalviibimiseks vormistatakse luba. Seega, lõike 3 muudatuse kohaselt ei saa majutuskeskuse juhataja loa andmisest keelduda ja määruse nr 37 § 3 lõike 2 sissejuhatav osa ning § 3 lõige 3 on omavahel vastuolus. Kui majutuskeskuse juhatajal on siiski õigus loa andmisest keelduda, peaks lõike 3 lõpuosa olema sõnastatud järgmiselt „… kes otsustab loa andmise öisel ajal eemalviibimiseks.“ Seletuskirja selgitusest eelnõu punkti 6 kohta selgub, et kui taotleja vajab majutuskeskusest eemalviibimise ajal arstiabi või peab seoses pereliikmele vältimatu arstiabi osutamisega olema tema juures haiglas, tuleb tal esimesel võimalusel suuliselt informeerida majutuskeskuse juhatajat. Juhime tähelepanu, et sellist seletuskirjas kajastatud alternatiivset korda eelnõus ette ei nähta. Eelnõu kohaselt nähakse määruse nr 37 muudatuste jõustumisel ette kindel kord, et määruse § 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul esitab isik kirjaliku taotluse tööpäeval vähemalt 72 tundi enne planeeritud eemalviibimist majutuskeskuse juhatajale. Kui soovitakse anda taotlejale erandina võimalus suuliselt informeerida majutuskeskuse juhatajat, kui taotleja vajab majutuskeskusest eemalviibimise ajal arstiabi või peab seoses pereliikmele vältimatu arstiabi osutamisega olema tema juures haiglas, peab vastava regulatsiooni sätestama määruses. Lisaks puudub määruses regulatsioon, kes, millal ja millises vormis peab taotlema luba määruse nr 37 § 3 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel. Seletuskirja eelnõu punkti 6 selgituse kohaselt fikseerib majutuskeskuse juhataja positiivse otsuse korral loa andmise ja isiku eemalviibimise kirjalikult taotleja isiklikus toimikus. Samuti teavitab ta oma otsusest majutuskeskuses viibivat taotlejat ja Eestis seaduslikult viibivat taotluse esitanud isikut. Jääb ebaselgeks, kas seletuskirjas märgitud positiivse otsuse ja isiku eemalviibimise fikseerimine isikulikus toimikus ongi eelnõu punktiga 6 muudetavas lõikes 3 sätestatud loa vormistamine öisel ajal eemalviibimiseks. Eelnõu tekstist jääb küll mulje, et majutuskeskuse juhataja positiivne otsus vormistatakse eraldi dokumendina – loana, mitte lihtsalt ei fikseerita taotleja isiklikus toimikus. Samuti ei ole eelnõus regulatsiooni, mis kohustaks majutuskeskuse juhatajat teavitama otsusest loa andmise

otsus ei pea olema fikseeritud kirjaliku haldusaktina, pigem fikseeritakse otsus isiku toimikus.

taotlusele majutuskeskuses viibivat taotlejat ja Eestis seaduslikult viibivat taotluse esitanud isikut. 5. HÕNTE § 34 lõike 2 kohaselt võib eelnõus sätestada ka ainult muudetava lause või tekstiosa sõnastuse muutmise, kui muudetava paragrahvi või lõike tekst koosneb mitmest lausest ja tehtav muudatus puudutab neist ainult ühte või selle tekstiosa. Seega on õigusakti teksti muutmiseks erinevaid viise, kuid valiku aluseks peab olema õigusselgus ja ökonoomia4 ehk valiku tegemisel tuleks eelistada varianti, mille puhul muudetakse üksnes muutmist vajavat osa tekstist. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruse nr 37 muutmisel: 1) paragrahvi 2 lõike 1 esimeses lauses asendada sõna „tuppa“ sõnadega „eluruumi või muusse majutuseks kasutatavasse ruumi (edaspidi eluruum); 2) paragrahvi 2 lõike 1 teises lauses asendada sõna „tuppa“ sõnaga „eluruumi“; 3) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendada pärast sõna „ise“ sõnaga „kirjalikult“; 4) paragrahvi 2 lõikes 5 asendada sõnad „tuppa ilma toas elava isiku nõusolekuta“ sõnadega „eluruumi seal majutuva isiku nõusolekuta“; 5) paragrahvi 2 lõikes 6 asendada sõnad „teiste majutuskeskuses viibijate häirimine valju jutu, muusika või muu tegevusega“ sõnadega „häirida teisi majutuskeskuses viibijaid“; 6) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendada teise lausega järgmises sõnastuses: „Majutuskeskuses kohalolek tuleb registreerida vahemikus kell 21.00 kuni 22.00 majutuskeskuse töötaja või turvatöötaja juures.“. 6. HÕNTE § 11 lõike 3 kohaselt esitatakse volitusnormis määrusandliku volituse selge sisu ja ulatus, milles tuleb seaduse sätteid täpsustada või nende rakendamiseks vajalik kord kehtestada. 6.1 Eelnõu punktiga 11 muudetakse määruse nr 37 § 8, millega täpsustatakse kaebuste ja ettepanekute esitamise korda. Seletuskirja kohaselt täpsustatakse muudatusega kaebuste ja ettepanekute esitamise korda, mis on seni olnud määruses käsitlemata, kuid mida nõuab VRKS § 32 lõike 9 punkt 8. Viidatud VRKS § 32 lõige 9 sätestab, mida reguleeritakse

5. Täname tähelepanu juhtimast, aga jääme enda sõnastuste juurde. 6.1. Täname ettepaneku eest. Meie hinnangul võib kehtestada ka ettepanekute esitamise korra, sest VRKS § 32 lõikes 9 on sätestatud minimaalsed tingimused, mida sisekorraeeskirjas tuleb reguleerida.

rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorraeeskirjas. Sama lõike punkti 8 kohaselt reguleeritakse majutuskeskuse sisekorraeeskirjas kaebuste esitamise kord. Määruse nr 37 § 8 kehtiv regulatsioon sätestab kaebuste esitamise korra. Ebaselge on seletuskirja lause, mille kohaselt täpsustatakse muudatusega kaebuste ja ettepanekute esitamise korda, mis on seni olnud määruses käsitlemata. Seni on määruses käsitlemata üksnes ettepanekute esitamise kord ja sellise korra kehtestamiseks puudub ka VRKS-s volitusnorm, mistõttu tuleb jääda volitusnormi piiridesse ja reguleerida üksnes kaebuste esitamise korda. Lisaks ei ole selge, mille peale võib majutuskeskuse teenuse osutajale kaebuse või ettepaneku esitada. Kehtiv määrus seab kaebuse esitamise piirid, kaebuse saab esitada majutuskeskuse tegevuse ja majutuskeskuse osutatud teenuse peale. Eelnõu kohaselt saab majutuskeskuses viibiv taotleja ja kaitse saaja kaebusi ja ettepanekuid esitada majutuskeskuse teenuse osutajale. Eelnõus ei täpsustata, mille peale võib kaebusi esitada. Kui kaebuste esitamise piirid jäävad reguleerimata, võib see kaasa tuua olukorra, kui pahatahtlik klient esitab päevas mitmeid kaebusi, seal hulgas võib ta esitada kaebuse selle peale, et õues vihma sajab või päike paistab. Kui kehtiva regulatsiooni kohaselt saab taotleja ja kaitse saaja esitada kaebuse majutuskeskuse tegevuse ja majutuskeskuse osutatud teenuse peale Sotsiaalministeeriumile või õiguskantslerile, siis eelnõu kohaselt saaks edaspidi kaebuse esitada majutuskeskuse teenuse osutajale. Seletuskirja kohaselt peab majutuskeskuse teenuse osutaja kehtestama ettepanekute ja kaebuste esitamise ning menetlemise korra. Korra eesmärk on koguda tagasisidet ning tagada majutuskeskuse teenuste kvaliteet ja majutuskeskuses viibivate kaitse taotlejate ja kaitse saajate rahulolu. Kaebuste ja ettepanekute esitamise korda tuleb tutvustada majutuskeskuses viibijatele ning majutuskeskuse teenuse osutaja peab asjakohase info välja tooma ka majutuskeskuse avalikus ruumis. Kui kõnesolevas sättes on mõeldud majutuskeskuse teenuse osutajana isikut, kellele majutuskeskuse teenuse osutamine on halduslepinguga üle antud, siis tuleks kaaluda, kas üksnes teenuse osutajale kaebuse esitamine muudab teenuse kvaliteeti paremaks ja aitab tagada majutuskeskuse teenusel olevate taotlejate ja kaitse saajate rahulolu. Lisaks saavad eelnõu kohaselt edaspidi kaebusi esitada üksnes need taotlejad ja kaitse saajad, kes majutuskeskuses kohal viibivad.

Teenuseosutaja lahendab esmajoones isiku kaebuse ise, vajaduse korral edastab selle SKA-le. VRKS-ist tulenevalt on SKA rakendusasutus ka olukorras, kus see haldusülesanne on antud täitmiseks teenuseosutajale. Korrigeerisime määruse nr 37 § 8 sisu, et kaebusi ja ettepanekuid on võimalik esitada vaid majutuskeskuse tegevuse ja majutuskeskuses osutatud teenuse peale.

6.2 Eelnõu punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 37 § 7, milles reguleeritakse majutuskeskuse üle järelevalve tegemise kord. Seletuskirjas on sätte kehtetuks tunnistamist põhjendatud sellega, et tulenevalt VRKS § 32 lõikest 2 korraldab majutuskeskuse teenust alates 2020. aastast Sotsiaalkindlustusamet, kellel lasub sõlmitud halduselepingu kohaselt järelevalve tegemise kohustus ja kelle pädevuses on ka teenuse korraldamise kohta laekuvate kaebuste ülevaatamine. Kuna määrus nr 37 edaspidi Sotsiaalkindlustusametile mingit rolli kaebuste esitamisel ette ei näe, siis jääb ebaselgeks, kust tuleb Sotsiaalkindlustusameti kaebuste ülevaatamise pädevus. Kas mõeldud on selliselt, et taotlejad ja kaitse saajad esitavad kaebused majutuskeskuse teenuse osutajale, kes edastab need Sotsiaalkindlustusametile või vaatab Sotsiaalkindlustusamet üle juhuslikku valimisse sattunud kaebusi? VRKS § 32 lõike 9 punkti 4 kohaselt tuleb majutuskesksuse sisekorraeeskirjas sätestada muu hulgas taotleja rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses külastamise kord. Määruse nr 37 §-s 4 on sätestatud majutuskeskuse külastamise tingimused ja kord. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on taotlejal ja kaitse saajal (ilmselt ka VRKS § 32 lõike 11 alusel majutuskeskuses viibival välismaalasel) lubatud külalisi vastu võtta kell 9.00 kuni 21.00. Juhime tähelepanu volitusnormi sõnastusele, mis lubab majutuskesksuse sisekorraeeskirjas sätestada üksnes taotleja majutuskesksuses külastamise korra. Külastamise tingimuste kehtestamisest ja kaitse saajate ning VRKS § 32 lõike 11 alusel majutuskeskuses viibiva välismaalase külastamise korra kehtestamist volitusnorm ette ei näe. Sama kehtib ka VRKS § 32 lõike 9 punkti 1 kohta, mille alusel võib sätestada majutuskesksuse sisekorraeeskirjas üksnes taotleja rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses majutamise korra. Määruse nr 37 kehtiv ja ka eelnõuga muudetav § 2 näeb ette majutamise tingimused ja korra nii taotlejale ja kaitse saajale kui ka VRKS § 32 lõike 11 alusel majutuskeskuses viibivale välismaalasele. Eeltoodust tulenevalt palume üle vaadata määrus nr 37 ja määruse eelnõu, hinnata nende vastavust volitusnormile ja vajaduse korral viia määrus kooskõlla seaduse ja volitusnormiga.

6.2. Täname ettepanekute eest. Selgitame, et lähtuvalt sõlmitud halduslepingust täidab majutuskeskuse teenuse osutaja tervikuna seadusest ja määrusest nr 37 tulenevaid kohustusi. Oleme seisukohal, et isiku pöördumiste menetlemisel tuleb lähtuda kehtivast märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusest, mis sätestab isiku pöördumisele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teises seaduses. Oleme määruse kohaldamist sihtrühmale selgitanud punkti 3.2 juures.