EELNÕU

18.04.2024

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus (sanktsiooniväärteod)

§ 1. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 931 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis

sätestatud kauba või sularaha, mille väärtus on kuni 10 000 eurot, sisse- või väljaveo keelu rikkumise

eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:

1) grupi poolt;

2) korduvalt, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(3) Rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis

sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s

4212 sätestatud keelatud strateegilise kauba veo ja keelatud strateegilise kaubaga seotud teenuse

osutamise eest –

karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahalise karistusega.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 sätestatud väärteo katse on karistatav.

(7) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo

toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku

§-s 83 sätestatule.

(8) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83² sätestatule.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.“;

2) seadustiku 22. peatüki 6. jagu täiendatakse §-ga 4214 järgmises sõnastuses:

㤠4214. Keelatud strateegilise kauba vedu ja keelatud strateegilise kaubaga seotud teenuse

osutamine ettevaatamatusest

(1) Keelatud strateegilise kauba veo või keelatud strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamise eest

ettevaatamatusest –

karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahalise karistusega.

(3) Kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks

või vahendiks olnud aine või eseme.“.

§ 2. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustiku § 212 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „§-s 4212“ tekstiosaga

„§-des 4212 ja 4214“.

§ 3. Strateegilise kauba seaduse muutmine

Strateegilise kauba seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup on kaup, millel puudub muu praktiline eesmärk kui

kasutamine surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval

moel kohtlemiseks või karistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/125, mis

käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks,

piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks (ELT L

30, 31.01.2019, lk 1–57), artiklite 3 ja 4 tähenduses.“;

2) paragrahvi 2 lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kahesuguse kasutusega kaup on kaup, sealhulgas tarkvara ja tehnoloogia, mida saab kasutada nii

tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, nii rahuotstarbelisel eesmärgil kui ka abivahendina tuumarelvade või

muude tuumalõhkeseadmete tootmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/821, millega

kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi

ja edasitoimetamise kontrollimiseks (ELT L 206, 11.06.2021, lk 1–461), tähenduses.

(9) Kahesuguse kasutusega kauba kohta sätestatut kohaldatakse ka kaubale, mida on võimalik kasutada

piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/125 artikli 11 tähenduses.“;

3) paragrahvi 3 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kahesuguse kasutusega kauba eksport Euroopa Liidu välisesse riiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/821 artikli 2 punkti 2 tähenduses;“;

4) paragrahvi 3 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kahesuguse kasutusega kauba edasitoimetamine käesoleva seaduse tähenduses on kahesuguse

kasutusega kauba Euroopa Liidu sisene vedu Eestis asuvalt tarnijalt teises liikmesriigis asuvale

vastuvõtjale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/821 artikli 11 lõigete 1 ja 2

tähenduses.“;

5) paragrahvi 4 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „nõukogu määruse (EÜ) nr

428/2009“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 2021/821“;

6) paragrahvi 6 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kahesuguse kasutusega kauba Euroopa Liidu sisese edasitoimetamise loale Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/821 artikli 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel kohaldatakse litsentsi kohta

sätestatut.

(7) Kahesuguse kasutusega kauba ja käesoleva seaduse § 2 lõike 11 kohaselt strateegilise kaubana

käsitatava kauba transiidiks ning vahenduseks on eriluba vaja üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/821 artiklites 6 ja 7 sätestatud kaalutlustel ja strateegilise kauba komisjoni

sellekohasel otsusel.“;

7) paragrahvi 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Euroopa Liidu üldluba (edaspidi kahesuguse kasutusega kauba üldluba) kehtestatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2021/821 ja (EL) 2019/125 kohaselt.“;

8) paragrahvi 78 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sõjalise kauba ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/821 I lisa 5. kategooria 2.

osas loetletud, kuid määruse IV lisas nimetamata kahesuguse kasutusega kauba Euroopa Liidu sisesel

edasitoimetamisel teatatakse eriloa, kauba ja veo täpsed andmed tollile elektrooniliselt vähemalt 24

tundi enne kauba Eestist välja või Eestisse toimetamist.“.

§ 4. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Karistusseadustiku §-s 931 lõigetes 1 ja 4 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Maksu-

ja Tolliamet.“;

2) paragrahvi 55 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „konfiskeerimine,“;

3) paragrahvi 57 lõiget 1 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:

„111) konfiskeerimise otsustus, kui konfiskeerimise otsustamine on kohtuvälise menetleja pädevuses;“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn „…“ ………………. 2024

______________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

………… 2024. a

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Rahandusministeerium Siseministeerium Välisministeerium Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (sanktsiooniväärteod) Esitame karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (sanktsiooniväärteod) eelnõu Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile kooskõlastamiseks ning Riigiprokuratuurile, Maksu- ja Tolliametile, Kaitsepolitseiametile, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale arvamuse avaldamiseks. Ootame Teie tagasisidet 10 päeva jooksul arvates käesoleva kirja saamisest ning eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis (EIS). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Lisad: eelnõu ja seletuskiri Lisaadressaadid: Riigiprokuratuur Maksu- ja Tolliamet Kaitsepolitseiamet Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Tartu Maakohus Pärnu Maakohus Viru Maakohus

Meie 18.04.2024 nr 8-1/3659-1

Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei Tartu Ülikooli õigusteaduskond [email protected]

1

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (sanktsiooniväärteod) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on muuta rahvusvahelise ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumiste

(edaspidi sanktsioonirikkumised) menetlemine tõhusamaks. Kõik sanktsioonirikkumised on

hetkel karistatavad karistusseadustiku (KarS) § 931 järgi ning neid sanktsioonirikkumiste

kuritegusid menetleb Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO). Venemaa Föderatsiooni

sõjategevuse tõttu kehtestatud sanktsioonide mahu kasvuga on oluliselt kasvanud

sanktsioonirikkumiste arv, mis on toonud kaasa KAPO töökoormuse olulise kasvu ja

ressursipuuduse tõttu võimetuse sanktsioonirikkumisi vajalikus mahus menetleda. Kuna

sanktsioonirikkumiste menetlemise ebaefektiivsuse küsimus on tõusetunud eelkõige seoses

kauba sisse- või väljaveo keelu rikkumistega, keskendutakse eelnõuga sellele, et muuta

tõhusamaks just nimetatud rikkumiste menetlemine, mille ebaefektiivsuse põhjuseks võib

lugeda nii ebaefektiivset ressursijaotust kui ka rikkumiste menetlusliiki. Hetkel on riigi

ressursijaotus ebaefektiivne, kuna kauba sisse- või väljaveo keelu rikkumiste menetlemiseks on

pädev asutus Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA), kes viib kauba sisse- või väljaveo keelu

rikkumiste puhul läbi haldusmenetlust, misjärel annab asja süüteomenetluseks üle KAPO-le.

Lisaks esineb kauba sisse- või väljaveo keelu rikkumiste puhul palju väiksemaid rikkumisi,

mille eest kriminaalkorras karistamise vajadus on küsitav. Seetõttu tehakse eelnõus ettepanek

muuta KarS § 931 selliselt, et kaupade ja sularaha, mille väärtus on alla 10 000 euro, sisse- või

väljaveo keelu rikkumised on karistatavad väärteona.

Muudetakse ka väärteomenetluse seadustikku (VTMS), kus sätestatakse MTA KarS §-s 931

sätestatud väärteo kohtuvälise menetlejana. Samuti võimaldatakse väärteo kiirmenetluses

kohaldada konfiskeerimist.

Lisaks täpsustatakse eelnõus keelatud strateegilise kauba sanktsioonirikkumistega seonduvat.

KarS § 931 täiendatakse selliselt, et keelatud strateegilise kauba veo ja keelatud strateegilise

kaubaga seotud teenuse osutamise rikkumise puhul kohaldub raskem kuriteokoosseis, st KarS

§ 4212. KarS §-s 931 sätestatud kuriteokoosseisu alla peaks minema ka sanktsioonirikkumised,

mis puudutavad Euroopa Liidu Nõukogu otsusega kehtestatud sõjaliste kaupade ühisesse

Euroopa Liidu nimekirja kantud kaupu ja määruse (EL) 2021/821 I ja IV lisas loetletud

kahesuguse kasutusega kaupu. Kuna KarS §-de 931 ja 4212 kohaldamisala on eelnimetatud

Euroopa Liidu õigusest tuleneva sõjalise kauba ja kahesuguse kasutusega kauba

sanktsioonirikkumiste puhul kattuv, on selliste rikkumiste puhul põhjendatud kohaldada

oluliselt raskema karistusmääraga KarS § 4212. Eelnõuga lisatakse KarS-i uus kuriteokoosseis

§ 4214, mille kohaselt karistatakse keelatud strateegilise kauba veo või keelatud strateegilise

kaubaga seotud teenuse osutamise eest ka juhul, kui see on toime pandud ettevaatamatusest.

Täiendavalt ajakohastatakse strateegilise kauba seaduses (StrKS) esitatud, ent aegunud viited

nõukogu määrustele (EÜ) nr 1236/2005 ja nr 428/2009.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

2

Eelnõu ja seletuskirja on Justiitsministeerium välja töötanud koostöös Rahandusministeeriumi,

Välisministeeriumi ning Siseministeeriumiga. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik

Mare Tannberg ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari

Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse karistusseadustiku redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 40,

kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 49, strateegilise kauba seaduse

redaktsiooni RT I, 12.02.2020, 7 ja väärteomenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 06.07.2023,

127. Kuna muudetakse kohtumenetluse seadust, on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lg 2 p 14

järgi eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.

Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktidele 1 ja 2 ei

ole seaduseelnõu jaoks koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni. Kuna Eestil lasub

kohustus sanktsioonirikkumistega viivitamata ja tõhusalt tegeleda, on eelnõu menetlus

kiireloomuline. Kõik rahvusvaheliste ja Vabariigi Valitsuse sanktsioonidega kehtestatud kauba

sisse- või väljaveo keelu ning strateegilise kauba rikkumistega tegelevad ministeeriumid ja

asutused on olnud eelnõu koostamisse kaasatud.

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Euroopa Liit on kehtestanud 13

sanktsioonipaketti seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.

Euroopa Liidu kehtestatud piiravate meetmete rakendamise küsimus, mh asutuste pädevuse

küsimus, tuleb lahendada riigisiseselt. Eelnõu on seotud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiviga (EL) 2024/... (edaspidi direktiiv), mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega

seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi ning millega muudetakse

direktiivi (EL) 2018/1673. Direktiivi osas jõudsid Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa

Komisjon 11.12.2023 kokkuleppele ning direktiiv peaks lõplikult heaks kiidetama 2024. a

aprillis. Eelnõus on silmas peetud direktiivis sätestatud miinimumnõudeid Euroopa Liidu

piiravate meetmetega kehtestatud kauba sisse- või väljaveo keelu ja strateegilise kauba

rikkumiste kriminaliseerimisele.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punkti 2 „Välispoliitika ja

Ukraina toetamine“ alapunktiga 2.2 „Ukraina toetamine“. Selle eesmärgi täitmiseks on

Välisministeerium Riigikogule esitanud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 332 SE. Eelnõus planeeritav KarS

§ 931 muutmine on seotud nimetatud menetluses oleva eelnõuga.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu peamine eesmärk on muuta sanktsioonirikkumiste menetlus tõhusamaks. Kõik

sanktsioonirikkumised on hetkel karistatavad KarS § 931 alusel ning kõiki sanktsioonirikkumisi

menetleb KAPO kuriteona. Kuna Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse tõttu kehtestatud

sanktsioonide mahu kasvuga on oluliselt kasvanud sanktsioonirikkumiste arv, on oluliselt

kasvanud KAPO töökoormus, mistõttu ei ole KAPO-l võimekust kõiki sanktsioonirikkumisi

menetleda. Töökoormuse oluline kasv vähendab ka KAPO võimekust tegeleda teiste riigi

julgeolekut otseselt ohustavate kuritegudega, mis on KAPO kui julgeolekuasutuse ülesanne.

3

Sanktsioonirikkumiste menetlemise ebaefektiivsuse küsimus on kerkinud eelkõige seoses

kauba sisse- või väljaveo keelu rikkumistega, kus menetluse ebaefektiivsuse põhjuseks võib

lugeda nii ebaefektiivset ressursijaotust kui ka rikkumiste menetlusliiki. Nimelt on kaupade

sisse- või väljaveo keelu rikkumised, mis moodustavad sanktsioonirikkumistest suurema osa,

olemuslikult sarnased salakaubaveoga (KarS § 391), mille kohtueelset menetlust viib läbi

MTA. Pädev asutus kauba sisse- või väljaveo keelu korral on MTA, kes praegu kohaldab

kaubaveo sanktsioone haldusmenetluses, ka tollijärelevalve piiril on MTA ülesanne. KAPO

puhul on tegemist julgeolekuasutusega, kellel on riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsimise

ülesanne. Kauba sisse- või väljaveo keelu rikkumiste puhul annab haldusmenetlust läbi viinud

MTA asja süüteomenetluseks üle KAPO-le, kellel aga pole massiliste sanktsioonirikkumistega

tegelemiseks vajalikku inimressurssi. Samuti pole KAPO töökorraldus selline, mis toetaks

niivõrd suurearvuliste sanktsioonirikkumiste menetlemist. Lisaks esineb sanktsioonirikkumiste

seas palju väiksemaid rikkumisi, mis sisu poolest kriminaalkorras karistamist ei vääri (nt

püütakse üle piiri toimetada üht pudelit mootoriõli või alkoholi).

Seetõttu muudetakse eelnõuga KarS § 931 selliselt, et rahvusvaheliste ja Vabariigi Valitsuse

sanktsioonidega kehtestatud kauba ja sularaha sisse- või väljaveo keelu rikkumised on

karistatavad väärteona, kui kauba ja sularaha väärtus on alla 10 000 euro. Nimetatud

sanktsioonirikkumiste menetlusalluvus antakse KAPO-lt osaliselt MTA-le üle, st ainult nende

kauba või sularaha sisse- või väljaveo keelu rikkumiste puhul, mille väärtus on alla 10 000 euro.

Üle piiri toimetatava kauba maksumusest sõltumata on ka edaspidi kuriteona karistatavad

korduvalt toime pandud või grupiviisiliselt toime pandud rikkumised.

Eelnõu eesmärk on täiendada ka keelatud strateegilise kauba sanktsioonirikkumistega

seonduvat, mh ajakohastades Euroopa Liidu õigusest tulenevaid nõudeid. KarS §-s 931

sätestatakse, et keelatud strateegilise kauba veo ja keelatud strateegilise kaubaga seotud teenuse

osutamise rikkumise puhul kohaldub raskema koosseisuna KarS § 4212. Pidades silmas

direktiivist tulenevaid sõjalise otstarbega kauba ja kahesuguse kasutusega kauba rikkumistega

seonduvaid miinimumnõudeid, täiendatakse seadust §-ga 4214, mille kohaselt on karistatav

keelatud strateegilise kauba vedu ja keelatud strateegilise kaubaga seotud teenuste osutamine

ettevaatamatusest.

Lisaks ajakohastatakse StrKS-s esitatud, ent aegunud viited nõukogu määrustele (EÜ) nr

1236/2005 ja nr 428/2009.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.

§ 1. Karistusseadustiku muutmine

Eelnõu § 1 p 1 (KarS 931 muutmine)

Eelnõuga muudetakse KarS § 931. Lg 1 kohaselt on rahvusvaheliste ja Vabariigi Valitsuse

sanktsioonidega kehtestatud kaupade ja sularaha sisse- või väljaveo keelu rikkumised

karistatavad väärteona, kui kauba ja sularaha väärtus on alla 10 000 euro. Selliste väiksemate

rikkumiste väärteoks muutmise eesmärk on muuta sisse- või väljaveo keelu rikkumise eest

karistamine tõhusamaks. Praktikas on kauba sisse- või väljaveo keelu rikkumiste menetlemine

osutunud ebaefektiivseks ning seda nii ebaefektiivse ressursijaotuse kui ka rikkumiste

menetlusliigi tõttu.

4

Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse tõttu kehtestatud sanktsioonide mahu kasvuga on oluliselt

kasvanud sanktsioonirikkumiste arv. Kõiki KarS §-s 931 sätestatud sanktsioonirikkumisi

menetleb KAPO, mis on KAPO-le alates 2022. aastast toonud kaasa olulise töökoormuse kasvu.

Lisaks sellele, et KAPO ei ole võimeline oluliselt suurenenud töökoormuse tõttu

sanktsioonirikkumisi tõhusalt menetlema, vähendab selline olukord KAPO võimekust tegeleda

teiste riigi julgeolekut otseselt ohustavate kuritegudega, mis on KAPO kui julgeolekuasutuse

ülesanne. Kaupade sisse- või väljaveo keelu rikkumised on olemuslikult sarnased

salakaubaveoga (KarS § 391), mille kohtueelset menetlust viib läbi MTA. MTA jõustab kauba

sisse- või väljaveo keeldusid ka haldusmenetluses ja tollijärelevalve piiril on samuti MTA

ülesanne. KAPO puhul on tegemist julgeolekuasutusega, kellel on riigi julgeolekuteabe hanke

ja analüüsimise ülesanne. Kehtiva seaduse kohaselt ka pisimate kauba sisse- või väljaveo keelu

rikkumiste puhul annab haldusmenetlust läbi viinud MTA asja süüteomenetluseks üle KAPO-

le, kellel aga pole seesuguste massiliste sanktsioonirikkumistega tegelemiseks vajalikku

inimressurssi. Samuti pole selle asutuse töökorraldus selline, et toetada rohkearvuliste

sanktsioonirikkumiste menetlemist. Eelnõuga antakse alla 10000 euro väärtuses kauba sisse-

või väljaveo keelu rikkumises seisnevate väärtegude menetlemine KAPO-lt MTA-le üle.

Sanktsioonialuseks kaubaks on eelkõige reisijate autost või pagasist avastatud kaup, mis kuulub

enamjaolt luksuskauba kategooriasse, mille eksport Venemaale on määruse 833/2014 artikli 3h

kohaselt keelatud. Praktikas on sanktsioonirikkumiste seas suur hulk selliseid triviaalseid

rikkumisi, mis sisu poolest kuriteo nime ei vääri (nt püütakse üle piiri toimetada kaht pudelit

veini või üht pudelit mootoriõli). Praktikas sageli selliste triviaalsemate rikkumiste ja

keelueksimuse kahtluse korral kriminaalmenetlust ei alustata ja esimesel korral piirdutakse

hoiatamise ja selgitamisega. Seega esineb kauba sisse- või väljaveo keelu rikkumiste puhul

palju väiksemaid rikkumisi, mille kriminaalkorras karistamise vajadus on küsitav. Pädevate

asutuste hinnangul oleks põhjendatud lugeda väärteokorras karistatavaks kauba sisse- või

väljasõidukeelu rikkumised, kui kauba väärtus jääb alla 10 000 euro.

Lg 1 kohaselt karistatakse sellise teo eest füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või

arestiga. Aresti kohaldamine võib olla põhjendatud, kui isiku süü on suurem või on selge, et

trahvimine soovitud mõju ei avalda, kuna näiteks on selge, et isikult trahvi sissenõudmine on

võimatu. Näiteks võib isiku süü olla suurem jätkuva süüteo puhul, kui kuller veab 10 korda üle

piiri iPhone’e ning summa ei ületa 10 000 eurot.

Sanktsioonirikkumiste õiguslike muudatuste planeerimisel tuleb arvestada ka direktiivis ette

nähtud miinimumnõuetega, kuna direktiiv esitatakse eelduslikult 2024. a aprillis

vastuvõtmiseks. Liidu piiravate meetmete rikkumise eest mõistetavad karistused ei ole praegu

Euroopa Liidu tasandil ühtlustatud ning erinevad liikmesriikides märkimisväärselt. Direktiivi

eesmärk on tagada liidu piiravate meetmete tõhusam rakendamine selle kaudu, et ühtlustatakse

liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuriteokoosseisud ja karistused. Selleks näeb

direktiiv ette kohustuse kriminaliseerida kõik tahtlikud liidu piiravate meetmete rikkumised.

Eesti jaoks on olnud oluline, et kõik rasked liidu piiravate meetmete rikkumised oleksid

direktiivis kriminaliseeritud, ning Eesti on olnud paindlik kergemate rikkumiste

kriminaliseerimise osas. Direktiivis on ette nähtud võimalus, et liidu piiravate meetmete

rikkumine, mis puudutab rahalisi vahendeid või majandusressursse või kaupu, teenuseid,

tehinguid, mille väärtus on alla 10 000 euro, ei pea olema kuriteona karistatav. See tähendab,

et direktiivi kohaselt on võimalik selliste väiksemate rikkumiste eest ette näha väärteovastutus.

Lg-s 1 sätestatud kuriteo lävendi kehtestamisel on direktiivis sätestatud nõudeid arvesse võetud.

5

Lg-s 2 sätestatakse, et üle piiri toimetatava kauba maksumusest sõltumata on (jätkuvalt)

kuriteona karistatavad korduvalt või grupiviisiliselt toime pandud rikkumised.

Kriminaalmenetluse alustamine on põhjendatud, kui sama isik juba mitmendat korda püüab

sanktsioonialust kaupa üle piiri toimetada või teeb seda ühiselt ja kooskõlastatult koos teise

isikuga. Grupi moodustavad kaastäideviijad, st vähemalt kaks ühiselt ja kooskõlastatult

tegutsevat isikut, ning täideviija ja kaasaaitaja või kihutaja gruppi ei moodusta. Korduvus ja

grupiviisiliselt toime panemine osutavad teo suuremale etteheidetavusele ning on ka

indikaatoriks, et isikud on sanktsioonide rikkumise ette võtnud täie teadmise juures

sanktsioonide eesmärgist. Need tunnused annaksid ka võimaluse kasutada organiseeritud

sanktsioonirikkumiste avastamiseks ja tõkestamiseks jälitustoiminguid, isegi kui avalike

menetlustoimingutega tuvastatud sanktsioonirikkumiste summa ei ole seaduses sätestatud

väärteo piirmäära ületanud.

Lg-s 3 on sätestatud kehtiva seaduse lg-s 1 sätestatud rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi

Valitsuse sanktsiooni rikkumise kuriteokoosseis, kuhu on lisatud täpsustus, et nimetatud

kuriteokoosseis ei kohaldu, kui rahvusvahelise sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni

rikkumine seisneb KarS §-s 4211 sätestatud keelatud strateegilise kauba ja keelatud strateegilise

kaubaga seotud teenuse osutamises. KarS §-s 931 sätestatud kuriteokoosseisu alla peaks

minema ka sanktsioonirikkumised, mis puudutavad Euroopa Liidu Nõukogu otsusega

kehtestatud sõjaliste kaupade ühisesse Euroopa Liidu nimekirja kantud kaupu ja määruse (EL)

2021/821 I ja IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupu. Keelatud strateegilise kauba

tahtliku veo või keelatud teenuse tahtliku osutamise eest karistatakse KarS § 4212 järgi, mida

sisustatakse StrKS § 5 järgi. Kuna KarS §-de 931 ja 4212 kohaldamisala on eelnimetatud

Euroopa Liidu õigusest tuleneva sõjalise kauba ja kahesuguse kasutusega kauba

sanktsioonirikkumiste puhul kattuv, on selliste rikkumiste puhul põhjendatud kohaldada

oluliselt raskema karistusmääraga KarS §-i 4212. Lisaks on oluline tagada, et keelatud

strateegilise kauba rikkumised oleksid karistatavad kuriteona, mitte eelnõuga sätestatava lg 1

kohaselt väärteona. Seega täpsustatakse KarS §-s 931, et keelatud strateegilise kauba veos ja

keelatud strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamises seisneva rikkumise puhul kohaldub

raskem kuriteokoosseis, st KarS § 4212.

Lg-s 1 sätestatud väärteo eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut

ning lg 4 kohaselt juriidilist isikut rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Lg-s 5 on sätestatud

juriidilise isiku karistus lg-s 3 nimetatud kuriteo eest, mille sanktsioonimäär on sama, mis

kehtivas õiguses. Lg 6 kohaselt on antud paragrahvis sätestatud väärtegude katse karistatav.

Lg-s 7 on sarnaselt kehtiva seadusega ette nähtud võimalus kõnesoleva süüteo, st nii väärteo

kui kuriteo toimepanemise vahetu objekti konfiskeerimine vastavalt KarS §-s 83 sätestatule.

Võrreldes kehtiva seadusega on lisatud täpsustus, et konfiskeerimist võib kohaldada kohus või

kohtuväline menetleja. KarS § 83 lg 6 kohaselt võib väärteo toimepanemise vahendi ning

väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline

menetleja. Eelnõu § 4 punkti 1 kohaselt on KarS §-s 931 sätestatud väärtegude kohtuvälise

menetlejaks Maksu- ja Tolliamet.

Lg 8 annab kohtule võimaluse kohaldada sanktsioonirikkumise eest kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS §-s 83² sätestatule. Kehtiv seadus sellist võimalust

ette ei näe. Sama muudatusettepanek on tehtud Riigikogu menetluses olevas rahvusvahelise

sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus

332 SE1 järgmistel põhjustel. Nii nagu salakaubaveo puhul, on ka rahvusvahelise sanktsiooni

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d2665559-f09b-43ec-9c69-5fdb5fd1cdae/rahvusvahelise-

sanktsiooni-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus

6

rikkumise puhul vaja ette näha laiendatud konfiskeerimine, sest süstemaatiline

sanktsioonirikkumine ja selle organiseerimine võib väga tõenäoliselt kujuneda mõne isiku

oluliseks elatusallikaks. Võib esineda juhtumeid, kus Eesti kodanikud või rahvusvahelises

kaubanduses tegutsevad äriühingud kasutavad sanktsioonidest möödahiilimiseks

sanktsioneeritud kaupade veoks ja kauba eest maksmiseks süstemaatiliselt ja kavatsetult

välisriikide ning eelkõige Euroopa Liidu väliseid ettevõtteid ja maksmise viise ning kriminaalne

tulu lõimitakse tagasi Eestisse. Samuti võib esineda juhtumeid, kus Eestis asuvad isikud ja

ettevõtted käitlevad varjatult sanktsioonialuste isikute rahalisi vahendeid ja majandusressursse,

suunates neid edasi välisriikidesse, lõigates sellest majanduslikku kasu ja luues endale sellega

peamise sissetulekuallika. Sellistel juhtudel ei ole Eestis sanktsioonialust kaupa või

sanktsioonialuste isikute rahalisi vahendeid või majandusressursse, mida on võimalik arestida

ja hiljem konfiskeerida, kuid Eestis asub kuriteo eest saadud vara, mis vastab laiendatud

konfiskeerimise tingimustele.

Lg 9 kohaselt on antud paragrahvis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg kolm aastat. KarS §

81 lg 3 kohaselt on reeglina väärteo aegumistähtaeg kaks aastat selle lõpuleviimisest kuni selle

kohta tehtud otsuse jõustumiseni, kuid seaduses on võimalik ette näha kuni viieaastane

aegumistähtaeg. Eelnõuga nähakse KarS §-s 931 sätestatud väärtegude puhul aegumistähtajaks

ette kolm aastat. Pikema aegumistähtaja sätestamine on põhjendatud tulenevalt

sanktsioonirikkumiste kui spetsiifiliste väärtegude menetlemise keerukusest. Sarnastel

põhjendustel, nimelt maksuõigusrikkumiste keerukust arvestades, on selline erand sätestatud

ka maksuväärtegude aegumisele maksukorralduse seaduse § 162 lg-s 1. Senine praktika

sanktsioonide rikkumiste menetlemisel riikliku järelevalve või tollikontrolli raames on

näidanud, et kõikide oluliste asjaolude tuvastamiseks tuleb töötada läbi mahukaid

dokumentaalseid tõendeid (kauba ostu-müügilepingud, kauba tootmisprotsessi kirjeldavad

dokumendid, et tuvastada kauba päritolu, veolepingud jm) ning teostada aeganõudvaid

toiminguid. Näiteks tollile kontrolliks esitatud kauba kohta eksperdiarvamuse saamisele võib

sõltuvalt kauba liigist ja ekspertiisi tüübist kuluda kuni kuus kuud. Niisamuti kulub palju aega,

et saada vastuseid rahvusvahelistele päringutele, eriti just kolmandatesse riikidesse saadetud

päringute puhul. Näiteks Mongoolia tolliametile 2022. a novembris tehtud päringule sai toll

vastuse 2023. a maikuus.

Eelnõu § 1 p 2 (KarS-i täiendamine §-ga 4214)

Eelnõuga täiendatakse KarS-i strateegilise kaubaga seotud süütegusid §-ga 4214, mille kohaselt

keelatud strateegilise kauba veo või keelatud strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamise

eest ettevaatamatusest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Lg-s

2 nähakse ette vastutus sama teo eest ka juriidilisele isikule. Keelatud strateegilise kauba vedu

või keelatud teenuse osutamine on reguleeritud StrKS §-s 5 ning sellise tahtliku teo eest

karistatakse KarS § 4212 järgi. KarS 22. peatükki täiendati 6. jaoga strateegilise kaubaga seotud

süütegude kohta karistusõiguse revisjoni raames tehtud karistusseadustiku muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega 554 SE2. Selle eelnõu seletuskirja kohaselt on

keelatud strateegilise kauba ebaseaduslik vedu või keelatud teenuse osutamine vaja KarS-is

eraldi sättena välja tuua, kuna tegemist on eriti ohtliku veoga, mis on Eestile siduvate lepingute

või muude õigusaktidega keelatud. Nt on StrKS § 5 lg 1 kohaselt keelatud strateegilise kauba

vedu ja strateegilise kaubaga seotud teenus või tehing, kui keeld on sätestatud rahvusvahelist

või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis. Tegemist on eriti ohtliku kaubaga

seotud rikkumistega, mille tulemusena võib selline kaup sattuda isikute ja riikide valdusesse,

2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78433b29-8b2f-4281-a582-0efb9631e2ad/karistusseadustiku-

muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus

7

kellel puudub õigus seda kasutada ja kes võivad seda kasutada viisil, mis põhjustab ohtu paljude

isikute turvalisusele ja julgeolekule ning teatud juhtudel, sõltuvalt kauba olemusest, ka

rahvusvahelisele julgeolekule laiemalt3.

Euroopa Liit on Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse tõttu kehtestanud sanktsioonid ka seoses

Euroopa Liidu Nõukogu otsusega kehtestatud sõjaliste kaupade ühisesse Euroopa Liidu

nimekirja kantud kaupade ja määruse (EL) 2021/821 I ja IV lisas loetletud kahesuguse

kasutusega kaupadega. Direktiivi art 3 lõike 3 kohaselt peab sellise kaubaga kauplemine, selle

importimine, eksportimine, müümine, ostmine, edasitoimetamine, transiit või vedu ning selle

kaubaga seotud vahendusteenuste, tehnilise abi või muude teenuste osutamine raskest

hooletusest olema kuriteona karistatav. Liidu piiravate meetmete tõhusaks rakendamiseks on

vajalik sellise raske rikkumise puhul ette näha vastutus ka ettevaatamatuse korral, mistõttu on

asjakohane keelatud strateegilise kaubaga seotud regulatsiooni täpsustamisel täita ka

direktiivist tulenev nõue. Kõnealuse ettevaatamatusdelikti puhul on põhjendatud näha ette

vastutus kõigi StrKS §-s 5 sätestatud keeldude rikkumise korral, näiteks massihävitusrelvade

ja jalaväemiinide vedu, ning mitte ainult StrKS § 5 lg-s 1 sätestatud keelu puhul.

Kui tahtlik keelatud strateegilise kauba vedu või keelatud strateegilise kaubaga seotud teenuse

osutamine on alati karistatav vangistusega, siis keelatud strateegilise kauba veo või keelatud

strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamise eest ettevaatamatusest karistatakse rahalise

karistuse või kuni kolmeaastase vangistustega. Rahaline karistus võib olla põhjendatud

väiksema ebaõigussisuga rikkumise puhul, nt kui kauba kogus ei ole suur.

Lg 3 kohaselt konfiskeerib kohus selles paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks

objektiks või vahendiks olnud aine või eseme. Selline kohustus on ette nähtud ka tahtliku teo

puhul KarS § 4211 lg-s 4. Ettevaatamatusest toime pandud teo puhul ei ole aga põhjendatud ette

näha laiendatud konfiskeerimise võimalust.

§ 2. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Eelnõuga täiendatakse KrMS-i seoses eelnõu § 1 punktis 2 tehtud ettepanekuga täiendada

strateegilise kaubaga seotud süütegusid. Eelnõuga lisatakse KarS-i § 4214, mis sätestab

kuriteona keelatud strateegilise kauba veo ja keelatud strateegilise kaubaga seotud teenuse

osutamise ettevaatamatusest. KrMS § 212 lg 2 p 2 kohaselt on KarS §-s 4212 nimetatud tegu,

kui selle objektiks oli inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup või sellega seotud teenus, MTA

uurimisalluvuses. KarS § 4212 sätestab keelatud strateegilise kauba veo ja keelatud strateegilise

kaubaga seotud teenuse osutamise tahtliku kuriteona. Eelnõuga sätestatakse KarS §-s 4214

kuriteona keelatud strateegilise kauba vedu ja keelatud strateegilise kaubaga seotud teenuse

osutamine ettevaatamatusest ning nende tegude uurimisalluvuse määramisel on põhjendatud

lähtuda samast tahtlikust teost. Selleks on vaja täiendada KrMS § 212 lg 2 punkti 2.

§ 3. Strateegilise kauba seaduse muutmine

Paragrahvis 4 ajakohastatakse strateegilise kauba seaduses (StrKS) esitatud, ent aegunud viited

nõukogu määrustele (EÜ) nr 1236/2005 ja nr 428/2009.

3 Kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus 367 SE, seletuskiri, lk 98.

8

20. mail 2021 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/8214, millega

kehtestati liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi,

transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks ja tunnistati kehtetuks määrus (EÜ) nr 428/2009.

16. jaanuaril 2019 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1255, mis

käsitleb kauplemist kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks,

piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks.

Määrusega tunnistati kehtetuks seni sama küsimust reguleerinud nõukogu määrus (EÜ) nr

1236/2005. Kõnealuseid määrusi oli korduvalt oluliselt muudetud ja uute muudatuste tõttu oli

selguse, tulemuslikkuse ja tõhususe huvides vaja need uuesti sõnastada.

Eeltoodust tulenevalt muudetakse StrKS § 2 lõikeid 6, 8 ja 9, § 3 lõike 3 punkti 3 ja lõiget 6, §

4 sissejuhatavat lausaosa, § 6 lõikeid 6 ja 7, § 25 lõiget 3 ja § 78 lõiget 1 ning asendatakse neis

viited kehtetutele määrustele või nende sätetele viidetega kehtivatele õigusaktidele. Sätetes

esitatud põhimõtteid ei muudeta.

§ 4. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu § 4 p 1 (VTMS § 52 muutmine)

Eelnõuga täiendatakse VTMS § 52 uue lõikega 11. Muudatus seondub eelnõu §-s 1 tehtud KarS

§ 931 täiendamisega, millega rahvusvaheliste ja Vabariigi Valitsuse sanktsioonidega

kehtestatud kauba ja sularaha sisse- või väljaveo keelu rikkumised on karistatavad

väärteokorras, kui kauba ja sularaha väärtus on alla 10 000 euro. VTMS § 52 muudatusega

nähakse ette, et KarS § 931 lõigetes 1 ja 4 sätestatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on

Maksu- ja Tolliamet.

Eelnõu § 4 p 2 (VTMS § 55 lg 3 muutmine)

Eelnõuga muudetakse VTMS §-s 55 sätestatud kiirmenetluse kohaldamise regulatsiooni.

Hetkel ei ole väärteo kiirmenetluses konfiskeerimise rakendamine võimalik ning eelnõuga

jäetakse VTMS § 55 lõike 3 p-st 2 välja piirang, mille kohaselt juhul, kui on tarvis otsustada

konfiskeerimine, ei saa kiirmenetlust kohaldada. Muutes väiksemad rahvusvaheliste ja

Vabariigi Valitsuse sanktsioonidega kehtestatud kauba ja sularaha sisse- või väljaveo keelu

rikkumised väärtegudeks, on menetlusressursi mõistlikuks kasutamiseks põhjendatud näha ette

konfiskeerimise võimalus ka kiirmenetluses. Kiirmenetluses konfiskeerimise võimalust

kohaldada on MTA vajalikuks pidanud ka varem. Eelnõus pakutud kujul olid VTMS § 55 lg 3

ja § 57 lg 1 muudatused pakutud välja ka kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu 367 SE esimeses versioonis6. Seletuskirjas on kasutatud

nimetatud kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse

eelnõu 367 SE algteksti seletuskirja põhjendusi.

VTMS lõike 3 p 2 ning sellega seonduvalt § 57 lõike 1 muutmisega soovitakse lahendada

menetlusressursi ebamõistliku kasutamise laiemat probleemi, mis on kerkinud tollialastes

väärteoasjades. Arvukates eriseadustes, näiteks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning

4 Määruse (EL) 2021/821 konsolideeritud tekst: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:02021R0821-20231216 5 Määruse (EL) 2019/125 konsolideeritud tekst: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02019R0125-20210101&qid=1709812034044 6 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d10291ef-980a-4b1d-8852-

bab30d7e25f3/kriminaalmenetluse-seadustiku-ja-vaarteomenetluse-seadustiku-muutmise-seadus

9

nende lähteainete seadus, ravimiseadus, relvaseadus, toiduseadus, alkoholiseadus jt,

sätestatakse nõuded, millele peavad EL-i imporditavad kaubad vastama, samuti sätestatakse

normid, millega keelatakse teatud kaupade sissevedu. Kui reisija soovib ületada EL-i välispiiri

ning keelatud kaubad on peidetud tema riiete alla, sõidukisse, pagasisse vm, paneb isik

tolliseaduse § 69 või 70 kohaselt toime väärteo. Kui eriseadustega keelatakse kauba omamine

või kauba sissevedu EL-i, on MTA EL-i välispiiri valvurina kohustatud reisijalt sellise kauba

konfiskeerima. Senine VTMS § 55 lõike 3 punkt 2 välistab sellises olukorras piiripunktis isikut

võimalikult vähe koormava ja lihtsa kiirmenetluse ning eeldab üldmenetluse kohaldamist7.

Probleem seisneb selles, et vaatamata kiirmenetluse eelduste (VTMS § 55 lg 1) täitmisele on

juhul, kui otsustada tuleb konfiskeerimine, VTMS § 55 lõike 3 p 2 kohaselt kiirmenetluse

kohaldamine välistatud. Üldmenetluse puhul tuleb koostada nii protokoll kui otsus. Lisaks ei

saa menetlust piiripunktis lõpule viia ning isiku jaoks ebameeldivat olukorda võimalikult

kiiresti lõpetada, vaid see pikeneb vähemalt kuu aja võrra. VTMS § 70 lõikest 4 lähtudes peab

kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures

kättesaadav pärast seda, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele

isikule kätteandmisest. Välismaalastest umbes 95% isikutest lahendile järele ei lähe ja trahve ei

tasu. Kuna väärtegu on oma olemuselt vähem tähtis õigusrikkumine (ingl minor offence), mille

eest on isikule võimalik mõista oluliselt väiksemaid karistusi, on loomulik, et õiguslikud

tagatised ei pea olema kriminaalmenetlusega võrdväärsed. Lisaks on väärteomenetluse kui

väikeste süütegude menetluse puhul oluline menetluse kiirus, lihtsus ning väiksem ressursikulu.

Seega jäetakse muudatusega VTMS § 55 lõike 3 p-st 2 välja piirang, mille kohaselt juhul, kui

on tarvis otsustada konfiskeerimine, ei saa kiirmenetlust kohaldada ning edaspidi saab MTA

illegaalset kaupa konfiskeerida ka kiirmenetluse korras otse piiril tehtava otsusega. Selle

muudatuse ressursse säästev mõju ulatub sanktsioonikaupade temaatikast kaugemale ka

muudele tolliväärtegudele. See ei tähenda lõppastmes siiski isikule pakutavate menetluslike

garantiide kaotamist: kiirmenetlust saab kohaldada üksnes menetlusaluse isiku nõusolekul ning

ka kiirmenetluses tehtud otsust on võimalik vaidlustada kohtus, kus kohus peab vastavalt VtMS

§ 123 nõuetele väärteoasja arutama täies ulatuses ja algusest peale (de novo), sõltumata kaebuse

piiridest.

Eelnõu § 4 p 3 (VTMS § 57 lg 1 täiendamine)

VTMS § 57 lõikesse 1 lisatakse p 111. Tegemist on lõikega, mis reguleerib seda, mis tuleb

märkida kiirmenetluse otsuses. Kuivõrd edaspidi hakkab olema võimalik kohaldada

konfiskeerimist ka kiirmenetluses, tuleb konfiskeerimine märkida ka kiirmenetluse otsuses.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õigusega ning vajalik, et täita Eesti

Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevat rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise kohustust.

Eelnõuga täiendatakse KarS-i regulatsiooni kooskõlas direktiivist tulenevate

miinimumnõuetega. Eelnõuga ajakohastatakse StrKS (aegunud) viited nõukogu määrustele

(EÜ) nr 1236/2005 ja nr 428/2009.

7 vt Tartu Maakohtu otsus 4-16-112/20 p 9

10

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga kavandatavad muudatused toovad kaasa muudatuse asutuste töökorralduses, kuna

eelnõuga muudetakse kauba ja sularaha, mille väärtus on alla 10 000 euro, sisse- või väljaveo

keelu sanktsioonirikkumised väärtegudeks. Hetkel on kõik sanktsioonirikkumised KarS § 931

kohaselt kuriteod, mis on KAPO uurimisalluvuses. Kaupade sisse- või väljaveo keelu

rikkumiste menetlus on ebaefektiivne, kuna pädev asutus kauba sisse- või väljaveo keelu korral

on MTA, kes viib kauba sisse- või väljaveo keelu rikkumise puhul läbi haldusmenetlusest ning

annab asja süüteomenetluse üle KAPO-le, kes tavapäraselt tollirikkumistega ei tegele.

Nimetatud väärtegusid hakkab menetlema MTA. Selle kaudu muudetakse rahvusvahelise ja

Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumiste menetlemine tõhusamaks, kuna väärtegudeks

muudetakse triviaalsemad kauba sisse- või väljaveo keelu rikkumised, mille ebaõigussisu on

väiksem ja mille eest kriminaalkorras karistamise vajalikkus on küsitav. Muudatus toob kaasa

ka parema riigi ressursijaotuse ja vähendab menetlusressursi dubleerimist.

VTMS-i muudatused, mis võimaldavad edaspidi konfiskeerida ka kiirmenetluses, ei puuduta

vaid sanktsioonirikkumiste väärtegusid, vaid neil on laiem mõju. Konfiskeerimise võimalust

kiirmenetluses on pidanud MTA vajalikuks juba varem seoses tollialaste väärtegude tõhusama

menetlemisega.

Arvestades valdkonnas tegutsevate ettevõtjate väikest hulka, ei too keelatud strateegilise

kaubaga seotud muudatused kaasa olulist mõju. StrKS muudatused on aga olulised selleks, et

ajakohastada StrKS-i aegunud viited määrustele (EÜ) nr 1236/2005 ja nr 428/2009.

Kavandatavad muudatused

Eelnõus tehakse ettepanek muuta KarS § 931 selliselt, et kaupade ja sularaha, mille väärtus on

alla 10 000 euro, sisse- või väljaveo keelu rikkumised on karistatavad väärteona.

Kaasnevalt muudetakse ka VMTS-i, kus sätestatakse MTA KarS §-s 931 sätestatud väärteo

kohtuvälise menetlejana. VTMS-i muudetakse ka selliselt, et väärteo kiirmenetluses on

võimalik kohaldada konfiskeerimist.

Lisaks täpsustatakse eelnõus keelatud strateegilise kauba sanktsioonirikkumistega seonduvat.

KarS §-i 931 täiendatakse selliselt, et keelatud strateegilise kauba veo ja keelatud strateegilise

kaubaga seotud teenuse osutamise rikkumise puhul kohaldub raskem kuriteokoosseis, st KarS

§ 4212. See tähendab, et näiteks Euroopa Liidu õigusest tuleneva sõjalise kauba ja kahesuguse

kasutusega kauba sanktsioonirikkumiste eest karistatakse KarS § 4212 järgi. Eelnõuga lisatakse

KarS-i uus kuriteokoosseis § 4214, mille kohaselt karistatakse keelatud strateegilise kauba veo

või keelatud strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamise eest ka juhul, kui see on toime

pandud ettevaatamatusest. Lisaks ajakohastatakse strateegilise kauba seaduses (StrKS) esitatud,

ent aegunud viited nõukogu määrustele (EÜ) nr 1236/2005 ja nr 428/2009.

Sihtrühm

KarS § 931 muudatuste sihtrühmaks on KAPO, MTA ja potentsiaalsed sanktsioonirikkujad.

KarS § 4214 muudatuse sihtrühmaks on KAPO, prokuratuur ja peamiselt strateegilise kaubaga

tegelevad ettevõtjad. StrKS muudatuste sihtrühmaks on Vabariigi Valitsuse moodustatud

strateegilise kauba komisjon ja peamiselt strateegilise kaubaga tegelevad ettevõtjad.

11

6.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõuga planeeritavate muudatuste eesmärk on muuta kauba sisse- või väljaveo keelu

rikkumiste menetlemine tõhusamaks. Riik peab tagama, et sanktsioonirikkumistele

reageeritakse tõhusalt, ning lahendada tuleb olukord, kus sanktsioonirikkumistele reageerimine

on takerdunud rikkumiste menetlusliigi ja ebaefektiivse ressursijaotuse taha. Seega on eelnõuga

planeeritavatel muudatustel positiivne mõju nii rahvusvahelisele julgeolekule kui ka Eesti

välissuhetele. Rahvusvaheliste sanktsioonide eesmärk on muu hulgas vähendada agressorriigi

sõjatööstuse ja sõjalise võimekuse potentsiaali – seda nii eelarvetulude kahandamise kaudu kui

ka sõjatööstuse toodangu jaoks vajalike komponentide või tehnoloogia ekspordi keelu kaudu.

Piiririigina peab Eesti sanktsioonide rakendamisel, mh kauba sisse- või väljaveo keelu

rikkumiste menetlemisel olema tõhus. Arvestades rahvusvaheliste sanktsioonide olulisust Eesti

välispoliitikas ning eriti olukorras, kus Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide osas on

Eestil suuresti eeskõneleja roll, edendab riigi sees sanktsioonirikkumistele tõhusalt

reageerimine riigi mainet välissuhtluses.

StrKS-i muudatused korrastavad valdkonna olemasolevat regulatsiooni, et seadus vastaks

kehtivatele EL-is vastuvõetud õigusaktidele. See peaks suurendama õigusselgust ja -kindlust.

6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Kauba sisse- või väljaveo keelu sanktsioonirikkumiste muudatused mõjutavad eelkõige KAPO,

MTA ja prokuratuuri tegevust. Hetkel on kõik sanktsioonirikkumised KarS § 931 kohaselt

kuriteod, mis on KrMS § 212 kohaselt KAPO uurimisalluvuses. Pädev asutus kauba sisse- või

väljaveo keelu korral on MTA, kes viib kauba sisse- või väljaveo keelu rikkumise puhul läbi

haldusmenetlust ning annab asja süüteomenetluse üle KAPO-le, kes tollirikkumistega

tavapäraselt ei tegele. Seega on hetkel riigi ressursijaotus ebaefektiivne ning nende rikkumiste

menetlus dubleeritud.

Sanktsioonirikkumiste menetlemine antakse väärtegude osas MTA-le üle, kuna neil on olemas

nii kogemus kui ka organisatsiooniline struktuur sedasorti rikkumistega tegelemiseks. Samuti

on võimalik saavutada suurem menetlusökonoomia seoses sellega, et rikkumised tuvastatakse

MTA tehtava tollijärelevalve käigus. Seega jääks menetluspädevuse MTA-le andmise järel ära

tõendite edasi-tagasi saatmine mitme eeluurimist toimetava ametkonna vahel ja tõendite

dubleeriv kogumine.

Mõju puudutab umbes 150 MTA ametnikku, kelle tööülesannetesse kuulub muu hulgas

sanktsioonirikkumiste ennetamine, tõkestamine, avastamine ja menetlemine. Mõju ilmnemise

sagedus on suur, mõju ulatus suur. Võimalikuks ebasoovitavaks mõjuks on ajutine riikliku

järelevalve tõhususe (sh sanktsioonirikkumiste tõkestamine) vähenemine.

Alates Ukraina sõja algusest ja mastaapse kauba sisse- või väljasõidukeelu kehtestamisest

Venemaa Föderatsiooni vastu on toll suunanud oma ressursi sanktsioneeritud kaupade ekspordi,

impordi ja transiidi tõkestamisele ning jäänud tõkestama, avastama ja menetlema ka muude

keelatud või piirangutega kaupade (nt narkootilised ja psühhotroopsed ained, CITES

konventsiooni kaubad jne) sisse- ja väljavedu. 2023. aastal avastas MTA 5264

sanktsioonirikkumist, s.o umbes 14 sanktsioonirikkumist päevas. Muude tegevuste juures,

millega toll tegeleb, on sanktsioonirikkumiste tõkestamise ja avastamise näol tegemist väga

intensiivse protsessiga. Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et väärteomenetluse läbiviimisega

kaasnevad täiendavad kohustuslikud menetlustoimingud (kaupade vaatlused ja ekspertiisid,

12

isikute ülekuulamised, päringute tegemine kolmandatesse riikidesse) isiku süü tõendamiseks,

on planeeritava seadusemuudatuse mõju ilmnemise sagedus suur. Samuti kaasneb sellise

muudatusega kohanemisraskusi, kuna piiratud ressursi tõttu on MTA sunnitud tegema

töökorralduslikke muudatusi, et reageerida avastatud sanktsioonirikkumistele

väärteomenetlusega ning samal ajal tagada tõhusat riiklikku järelevalvet.

Ülalnimetatud muudatuste jõustumine küll tekitab teatuid raskusi, kuid varasema kogemuse

põhjal peaks see tulevikus kaotama isikute karistamatustunde ja parandama õiguskuulekust,

mis omakorda aitaks vähendada rikkumiste arvu.

KAPO töökoormus väheneb eelnõus planeeritud muudatuste tulemusena seoses alla 10 000

euro väärtusega kauba sisse- või väljaveo keelu sanktsioonirikkumiste uurimise üleviimisega

MTA pädevusse. Seadusemuudatuse tulemusena on KAPO-l võimalik oma ressursse suunata

ohtlikumate ning julgeolekut enam ohustavate sanktsioonirikkumiste avastamiseks ja

uurimiseks. Seega muutuvad KAPO-s erinevate sanktsioonirikkumiste menetluste hulk ja

mahud – KAPO saab tegeleda kriminaalmenetlustega, mis on ressursimahukamad ja pikema

menetlusajaga.

Siiski tuleb arvestada asjaoluga, et kuna umbes 15% avastatud kauba sisse- ja väljaveo keelu

rikkumistest, milles esialgne tuvastatud kauba maksumus on alla 10 000 euro, pannakse toime

grupi poolt või korduvalt, siis vastavaid kuritegusid menetleb kohtueelselt jätkuvalt KAPO.

Muudatustega kaasneva mõju puhul tuleb arvestada ka asjaoluga, et täiendavate EL-i

sanktsioonidega kasvab tõenäoliselt rikkumiste hulk ning sellega seoses suureneb ka KAPO ja

MTA menetluskoormus.

Täpsema mõju hindamise aluseks ei saa võtta alustatud kriminaalasjade arvu, kuna hetkel

praktikas sageli selliste väiksemate rikkumiste ja keelueksimuse kahtluse korral

kriminaalmenetlust ei alustata ning esimesel korral piirdutakse hoiatamise ja selgitamisega.

Lisaks ei saa MTA registreeritud kauba sisse- või väljaveo keelu rikkumiste arvu põhjal teha

tõsikindlat järeldust alla 10 000 euro jäävate rikkumiste arvu kohta.

Nii 2022. a kui ka 2023. a registreeriti 31 KarS § 931 alla kvalifitseeritavat kuritegu.

MTA statistika on olemas 2022. aasta kohta.

Tabel 1. Kauba sisse- või väljaveo keelu rikkumised (füüsilised isikud) (MTA andmed ning

hinnang kauba väärtusele)

Eraisikute embargo valdkonna

rikkumised: 913 juhtumit

Embargoaluse kauba

grupp

Sularaha 230

Alkohol 112

Arvutid ja telefonid 47

Kauba väärtus

ületab 750 eurot

13

Jalanõud, riided, kotid

ja rahakotid 32

Autovaruosad 13

Kauba väärtus

ületab 300 eurot

Rehvid 10

Muu elektroonika ja

selle komponendid 15

Käekellad ja

juveelitooted 10

Jahid 6

Kauba väärtus

ületab 50 000

eurot

Sõiduautod 4

Kauba väärtus

ületab 50 000

eurot

2022. a MTA kogutud andmetes ei ole iga kaasuse juurde märgitud, mis oli kauba täpne väärtus,

mistõttu ei saa anda hinnangut, kui paljud rikkumised on seotud kaubaga väärtusega üle 10 000

euro ja kui paljud alla selle. Käesolev statistika annab üldpildi sanktsioonialustest kaupadest,

mida on üritatud sisse või välja vedada.

Tabel 2. Kauba sisse- või väljaveo keelu rikkumised (tollideklaratsiooni eristamise kohustuse

puhul, enamjaolt juriidilised isikud) (MTA andmed)

Kaubanduslikus koguses kaubavedu: 628 juhtumit

(üks juhtum võib olla seotud mitme kaubagrupiga)

Embargoaluse kauba

grupp Import Eksport Kokku

Masinad ja seadmed 11 314 322

Sõidukid ja nende

osad 33 48 81

Plast ja plasttooted 5 55 60

Raud ja terastooted 25 14 39

Optika-, mõõte-,

kontrollinstrumendid

ja -aparatuur 1 27 28

Kautšuk ja

kummitooted 3 22 25

Mitteväärismetallist

tooted 9 13 22

Klaas ja klaastooted 6 9 15

Paber ja papp 6 8 14

Puit ja puittooted 11 2 13

Mineraalkütused ja

õlid 7 5 12

14

Mööbel ja

mööblilisandid 3 7 10

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse muudatuse rakendamisega kaasneb KAPO ja prokuratuuri töökoormuse langus ja

MTA töökoormuse kasv. KAPO töökoormus ei vähene aga oluliselt, kuna seaduse muudatuste

tulemusena on KAPO-l võimalik tegeleda enam ohtlike ja julgeolekut enam ohustavate

sanktsioonirikkumiste kuritegude avastamise ja uurimisega. MTA uurijatele töö lisandudes on

efektiivse menetluse läbiviimiseks tõenäoliselt vaja kaasata täiendavat tööjõudu või teha

asutusesisese tööjaotuse ümberkorraldus. Eelnõuga ei planeerita MTA-le lisaressursi andmist

ning MTA katab töökoormuse kasvuga seotud kulu oma eelarvest. Seega ei kaasne

seadusemuudatuste rakendamisega riigile kulusid. Sõltumata kõnesoleva eelnõu vastuvõtmisest

on tulevikus siiski vaja lahendada küsimus sanktsioonirikkumiste menetlemiseks vajalikust

täiendavast ressursist.

Eelnõuga tehtava VTMS-i muudatusel, mis võimaldab konfiskeerida ka kiirmenetluses, on

laiem mõju kui ainult sanktsioonirikkumiste väärteomenetluses. 2023. a tegi MTA kõigis

tolliasjades 1056 otsust väärteomenetluses ja nendest 654 otsusega konfiskeeriti ka kaup.

Eelnõuga tehtaval VTMS-i muudatusel on MTA töökorraldusele positiivne mõju, kuna see

võimaldab edaspidi konfiskeerida ka vähem koormavas ja lihtsamas kiirmenetluses.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral on vaja muuta Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 2013. aasta

määrust nr 60 „Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus“,

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrust nr 163 „Strateegilise kauba tolliformaalsuste

ning tolli teavitamise kord Euroopa Liidu sisesel edasitoimetamisel ja relva transportimisel õhu

kaudu“ ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrust nr 171 „Strateegiliste kaupade

nimekiri1“.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu muudatused jõustuvad üldises korras. Seaduse vastuvõtmisel ei ole vaja üleminekuaega

ja puudutatud asutused on muudatustest teadlikud.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Riigiprokuratuurile, Maksu- ja Tolliametile, Kaitsepolitseiametile, Riigikohtule,

Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule,

Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile ja Tartu

Ülikooli õigusteaduskonnale.