| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 2-2/2283-1 |
| Registreeritud | 18.04.2024 |
| Sünkroonitud | 19.04.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusalane teenindamine |
| Sari | 2-2 Siseministeeriumi ja teiste ministeeriumite eelnõud (kooskõlastamiseks saadetud eelnõud ja sellega seotud dokumendid) |
| Toimik | 2-2 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Eneken Kost (halduse valdkond, Õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU
11.04.2024
SISEMINISTER MÄÄRUS
Veeõnnetuse ennetamiseks toetuse andmise
tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse veeõnnetuse ennetamiseks toetuse (edaspidi toetus) andmise ning
selle kasutamise ja tagasinõudmise tingimused ja kord. § 2. Terminid
(1) Projekt käesoleva määruse tähenduses on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja
ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille tegemiseks toetust taotletakse või kasutatakse.
(2) Omafinantseering käesoleva määruse tähenduses on toetuse saaja rahaline panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata.
(3) Kaasfinantseering käesoleva määruse tähenduses on kaasfinantseerija rahaline panus projekti eelarvesse, mis vastab omafinantseeringu nõuetele.
(4) Kaasfinantseerija käesoleva määruse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas
kohaliku omavalitsuse üksus, kes panustab rahaliselt projekti eelarvesse. (5) Partner käesoleva määruse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kellega koostöös
toetuse saaja projekti ellu viib ja kelle osalemine projektis on vajalik soovitud tulemuse saavutamiseks.
(6) Investeeringuobjekt käesoleva määruse tähenduses on projekti tegevuste elluviimise koht.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on vabaühenduse abil ennetada veeõnnetusi, suurendada elanikkonna ohuteadlikkust ning kujundada inimestes veeõnnetusi ennetavaid hoiakuid ja käitumist.
(2) Toetuse andmise tulemusena on paranenud kodulähedase veekogu ohutus.
§ 4. Toetuse andja
2
Toetuse andja on Päästeamet (edaspidi toetuse andja), kes menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus), teeb toetuse väljamakseid ja teostab järelevalvet toetuse kasutamise üle.
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, millega panustatakse otseselt toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisse.
(2) Toetatavad tegevused on:
1) uuenduslik tegevus ja erilahendus, mis vähendab või hoiab ära veeõnnetuse läbi füüsilise keskkonna muutmise; 2) veekogu kalda puhastamine ja kõva pinnasega täitmine;
3) veekogust mööda viiva jalgtee korrastamine ja ohtlikku kohta piirde paigaldamine; 4) ohtliku purde, lagunenud paadisilla, jalakäijate silla ja vette mineku silla parandamine või
asendamine; 5) veekogu äärde avalikuks kasutamiseks päästevahendite kapi või veeohutuspüstaku paigaldamine;
6) ujumiskoha põhja puhastamine ohtlikust prügist; 7) avaliku ranna korrastamine.
(3) Toetust ei anta projektile, mis on ajendatud ärihuvist ning suunatud kasumi teenimisele.
§ 6. Kulu abikõlblikkus
(1) Abikõlblik on kulu, mis on tehtud toetuse saaja poolt projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul, vastab projekti eesmärgile ja on vajalik, põhjendatud ning otseselt seotud projekti elluviimisega.
(2) Abikõlblikud on järgmised kulud:
1) juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt projekti elluviimiseks vajaliku teenuse või eseme soetamise kulu; 2) ehitusmaterjali kulu;
3) transpordikulu.
(3) Kulu kohta kehtivad järgmised üldtingimused: 1) projekti kulu kaetakse toetuse saaja või kaasfinantseerija arvelduskontolt; 2) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet
tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega; 3) kulu on tekkinud, järgides riigihangete seaduse põhimõtteid;
4) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.
(4) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud: 1) kulu, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodud tingimustele;
3
2) kulu, mis ei ole projekti eesmärgi saavutamiseks vajalik ja mõistlik ning mis ei ole projekti
elluviimisega otseselt seotud, sealhulgas toetuse saaja igapäevased haldus-, transpordi- , sidevahendi-, majandamis- ja kontorikulu;
3) kulu, mis on hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest; 4) kulu, mis on kaetud sularahas; 5) kulu projekti raamatupidamisele;
6) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu; 7) finantskulu, sealhulgas intressikulu, viivis ja trahv;
8) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulu ning nendega kaasnev kulu; 9) vaide- ja kohtukulu; 10) kinnisasja soetamise, üürimise, rentimise ja renoveerimise kulu;
11) esinduskulu, kingitus ja auhind; 12) tulu- ja sotsiaalmaks erisoodustuselt;
13) tegevustoetus; 14) püsikulu, sealhulgas töötasu; 15) käibevahendite, sealhulgas materjali või tarbekauba soetamise kulu, välja arvatud juhul, kui
see on otseselt vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks; 16) ehitise üürimise või rentimise kulu;
17) turvakaamera või muu jälgimisseadme soetamise kulu; 18) ootamatu või ettenägematu kulu reserv; 19) projektijuhtimise kulu, juhul kui projektijuhtimine on sisse ostetud tasuline teenus;
20) koolituse ja avaliku ürituse läbiviimise kulu.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja
tekivad projekti kulud.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab kõige varem käesoleva määruse jõustumise kuupäeval ja lõppeb kõige hiljem 31. augustil 2024. aastal.
(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi ei pikendada.
§ 8. Toetuse taotlusvooru eelarve, toetuse määr ning oma- ja kaasfinantseering
(1) Toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) eelarve on 41 000 eurot.
(2) Toetuse alammäär on 1000 eurot ja ülemmäär 5 500 eurot.
(3) Projekti oma- või kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 10 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
(4) Muudest allikatest kaasfinantseeringu taotlemise korral tuleb taotluses esitada teave, kellelt
ja millises summas kaasfinantseeringut taotletakse. Kaasfinantseeringu taotluse vastusest tuleb teavitada toetuse andjat. Kaasfinantseeringu taotluse rahuldamata jätmise korral tuleb see asendada omafinantseeringuga.
(5) Eraldatud toetust ei tohi kasutada teise projekti oma- või kaasfinantseeringuks.
§ 9. Vähese tähtsusega abi
4
(1) Toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023) või komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L
2023/2832, 15.12.2023), ja konkurentsiseaduse § 33 tähenduses.
(2) Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, loetakse vähese tähtsusega abiks ka oma- või kaasfinantseering, mis antakse avaliku sektori vahenditest.
(3) Toetuse andja kontrollib, kas toetus, mida taotlusvoorust taotletakse, kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks.
(4) Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel ühele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ei tohi toetuse andmisele vahetult eelnenud
kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot
(5) Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel vähese tähtsusega abina üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antav vähese tähtsusega abi koos määruse alusel taotletava toetusega ei tohi ületada kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 750 000 eurot.
(6) Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kuid on suurem, kui toetuse taotleja
(edaspidi taotleja) on õigustatud vähese tähtsusega abina saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetust vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
3. peatükk
Taotlejale ja toetuse taotlusele esitatavad nõuded ning toetuse taotlemine
§ 10. Nõuded taotlejale
(1) Toetust võib taotleda avalikes huvides tegutsev: 1) mittetulundusühing, mille liige ei ole kohaliku omavalitsuse üksus ega Eesti riik ja mille
äriühingutest liikmed ei moodusta rohkem kui poole; 2) sihtasutus, mille ei ole asutatud kohaliku omavalitsuse üksus ega Eesti riik ja mille äriühingust asutajad ei moodusta rohkem kui poole.
(2) Taotleja võib projekti kaasata partneri avalikust, era- või kolmandast sektorist ning tal peab
olema oma- või kaasfinantseeringu ning mitteabikõlblike kulude tasumise võimalus. (3) Taotleja peab olema võimeline projekti ellu viima hiljemalt 31. augustiks 2024. aastal.
(4) Taotlejale kehtivad järgmised nõuded:
1) taotleja ei ole erakond; 2) taotlejal ei ole riikliku maksu- või maksevõlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on täies ulatuses ajatatud;
3) taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust; 4) taotleja tegevus on avalik ja kui taotleja on kohustatud esitama majandusaasta aruanded, on
need nõuetekohaselt esitatud;
5
5) kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust,
mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas; 6) taotleja esindaja ei ole isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase,
avaliku korra, riigi julgeoleku või avaliku usalduse vastase süüteo eest või kui teda on karistatud, siis on tema karistusandmed karistusregistrist kustutatud; 7) taotleja on varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingut täitnud nõuetekohaselt.
§ 11. Nõuded taotlusele
(1) Toetuse taotlemiseks esitatakse taotlus koos lisadokumentidega. Taotlus peab olema eesti keeles ja sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab toetuse andjal kontrollida taotleja
ja taotluse käeoleva määruse nõuetele vastavust.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja lisadokumente: 1) taotleja, kaasfinantseerija ja partneri andmed, sealhulgas taotleja e-posti aadress; 2) projekti nimi, projekti eesmärk ja tulemus;
3) projekti planeeritavad tegevused ja nende elluviimise koht; 4) projekti eelarve kulude lõikes ja taotletav toetuse summa;
5) projekti tegevuste ajakava, sealhulgas projekti elluviimise algus- ja lõppkuupäev; 6) kinnitus § 10 lõige 4 tingimustele vastamise osas; 7) projekti oma- või kaasfinantseeringu allikas;
8) kaasfinantseerija kaasfinantseeringut tõendav garantiikiri; 9) taotleja kinnitus selle kohta, et taotlus on esitatud investeeringuobjekti omaniku teadmisel ja
nõusolekul, kui taotleja ei ole investeeringuobjekti omanik; 10) teave, kui taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või muust välisabi toetusmeetmest;
11) muu vajalik teave.
(3) Projekti tegevused on soovituslik enne taotluse esitamist läbi arutada vastava piirkonna päästekeskuse koordinaatoriga.
(4) Toetuse andja esitatud taotlust ja lisadokumente ei tagasta.
4. peatükk
Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse
tegemine
§ 12. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine
(1) Toetuse andja kuulutab taotlusvooru välja oma veebisaidil ning avaldab sellekohase pressiteate ühes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluse
esitamise tähtpäeva.
(2) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ja selle lisadokumendid digiallkirjastatult toetuse andja e-posti aadressil rescue@rescue.ee.
§ 13. Taotluse menetlemise aeg
Taotlust menetletakse ja otsus selle rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse 60 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.
6
§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) Toetuse andja kontrollib tähtaegselt esitatud taotluse ja taotleja vastavust määruses sätestatud nõuetele.
(2) Kui taotluse kontrollimisel avastatakse ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, teavitab toetuse andja sellest taotlejat ja määrab tähtpäeva nende kõrvaldamiseks. Puuduste
kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg. (3) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse
nõuetele.
(4) Toetuse andjal on vajaduse korral õigus külastada investeeringuobjekti kohapeal, teavitades sellest taotlejat vähemalt kolm tööpäeva ette.
(5) Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest:
1) taotleja ei vasta § 10 sätestatud nõuetele; 2) taotlus ei vasta § 11 sätestatud nõuetele; 3) taotluses on esitatud ebaõigeid ja mittetäielikke andmeid ja puudused on toetuse andja
määratud tähtpäevaks kõrvaldamata; 4) toetus ületab vähese tähtsusega abi ülemmäära ja taotleja ei nõustu, et toetust vähendatakse
vähese tähtsusega abi ülemmäärani. (6) Nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse kohta teeb toetuse andja rahuldamata jätmise
otsuse.
§ 15. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamine
(1) Päästeameti peadirektor moodustab käskkirjaga taotluse hindamiseks vähemalt
viieliikmelise komisjoni (edaspidi komisjon) ja määrab selle töökorra.
(2) Komisjon hindab nõuetele vastavat taotlust järgmiste hindamiskriteeriumide alusel: 1) projekti sisuline põhjendatus – 30 protsenti maksimaalsest koondhindest; 2) projekti tegevuste kirjeldus ja ajakava – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest;
3) projekti tulemused – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest; 4) projekti eelarve – 30 protsenti maksimaalsest koondhindest.
(3) Komisjon moodustab vastavalt hindamise käigus koondhinde alusel tekkinud paremusjärjestuse põhjal taotlustest pingerea.
§ 16. Taotluste rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine
(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul Päästeameti peadirektor.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:
1) taotleja või taotlus on tunnistatud käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks; 2) pingerea alusel ei jätku taotlusvoorus taotluse rahuldamiseks rahalisi vahendeid;
7
3) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid ja mittetäielikke andmeid
ning puudused on toetuse andja määratud tähtpäevaks kõrvaldamata.
(3) Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama järgmis i andmed: 1) otsuse kuupäev; 2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi; 4) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa;
5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta; 6) muu vajalik teave.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmis i andmed: 1) otsuse kuupäev;
2) taotleja nimi ja registrikood; 3) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 4) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;
5) muu vajalik teave.
(5) Taotlust osaliselt ei rahuldata. (6) Taotlejat teavitatakse taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest elektrooniliselt.
(7) Toetuse andja avaldab oma veebisaidil järgmised andmed:
1) toetuse saaja nimi; 2) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa.
5. peatükk
Toetuse kasutamine
§ 17. Riigieelarvelise toetuse kasutamise leping
(1) Pärast taotluse rahuldamise otsust sõlmib toetuse andja toetuse saajaga riigieelarve lise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping).
(2) Leping sõlmitakse toetuse andmise tingimuste ja korralduse täpsustamiseks.
(3) Toetus makstakse toetuse saajale välja lepingus määratud tingimustel.
§ 18. Muudatused toetuse kasutamisel
(1) Kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud projekti
tegevustes või eelarves on otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja esitama toetuse andjale põhjendatud muutmistaotluse.
(2) Muutmistaotlus tuleb esitada enne projekti lõppkuupäeva ja tegevus peab olema teostatav projekti lõppkuupäevaks.
(3) Kui investeeringuobjektile tehtavad kulud on võrreldes eelarves planeerituga suurenenud,
katab selle toetuse saaja.
8
§ 19. Aruande esitamine ja kinnitamine
(1) Toetuse saaja esitab vastavalt lepingule toetuse andjale esindusõigusliku isiku poolt
digiallkirjastatud projekti elluviimise aruande. (2) Aruandes tuleb esitada fotod investeeringuobjektist enne ja pärast toetuse kasutamist.
Toetuse andjal on õigus aruandes esitatud fotosid avalikult kasutada nii meedias kui ka õppematerjalina.
(3) Aruanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul alates projekti elluviimise lõppkuupäevast , kuid mitte hiljem kui 30. september 2024. aastal.
(4) Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb toetuse andja ettepaneku kõrvaldada
puudused üldjuhul kümne tööpäeva jooksul. (5) Toetuse mittesihtotstarbelise kasutamisel või toetuse rahuldamise otsuses nimetatud
tingimuste rikkumisel on toetuse andjal õigus nõuda, et toetuse saaja tagastaks toetuse täielikult või osaliselt.
(6) Kui projekti kulu oli väiksem kui projekti eelarve ja projekti kogumaksumus on vähenenud, tagastab toetuse saaja kasutamata toetuse lepingu kohaselt.
(7) Toetuse andja ei kinnita aruannet, kui:
1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid; 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses ettenähtud projekti
tegevusi eeltoodud otsuses määratud tähtajaks teinud või toetuse saaja kirjeldatud tegevused ei ole tõendatud.
(8) Kui toetuse andja aruannet ei kinnita, nõuab ta vajaduse korral toetuse osaliselt või täielikult tagasi.
§ 20. Toetuse tagasinõudmine
(1) Toetuse andja nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui: 1) ilmnevad asjaolud, mille korral oleks jäetud taotlus rahuldamata;
2) toetuse saaja on rikkunud määruses kehtestatud nõudeid või toetuse rahuldamise otsuses määratud tingimusi;
3) toetuse saaja on rikkunud lepingu tingimusi; 4) taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruande menetlemise ajal on toetuse saaja esitanud ebaõigeid ja mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse, ähvarduse
või muul õigusvastasel viisil; 5) toetuse saaja on kasutanud toetust mitteabikõlblikuks kuluks;
6) toetuse saaja ei saavuta projekti eesmärki või saavutab selle osaliselt. (2) Lõike 1 punktis 6 nimetatud juhul teeb toetuse andja toetuse tagasinõudmise või osalise
tagasinõudmise otsuse, kaaludes otsuse tegemise ajaks ellu viidud projekti tegevuste mõju projekti eesmärgi saavutamisele.
(3) Toetuse andja põhjendab toetuse tagasinõudmise määra toetuse tagasinõudmise otsuses.
9
(4) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus sisaldab järgmisi andmeid: 1) otsuse tegija nimi;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood; 3) projekti nimi ja registreerimisnumber; 4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
5) tagasinõutava toetuse summa; 6) mitteabikõlblikuks muutunud oma- või kaasfinantseeringu kulude summa;
7) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev; 8) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi; 8) viivise määr ja selle arvutamise alused;
9) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta; 10) muu vajalik teave.
(5) Toetuse andja saadab tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse saajale elektrooniliselt.
(6) Toetuse saaja võib taotleda toetuse andjalt toetuse tagasimaksmise ajatamist esitades selleks
kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates toetuse andjale vastava kirjaliku avalduse, milles on ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava.
(7) Kõiki toetuse tagasinõudmise, tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamise l
toimunud rikkumisega seotud dokumente tuleb toetuse saajal ja toetuse andjal säilitada raamatupidamise seaduse § 12 sätestatud tähtaja lõpuni.
6. peatükk
Poolte õigused ja kohustused
§ 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus: 1) saada toetuse andjalt lisateavet ja nõu toetuse taotlemise ning taotluse rahuldamise otsuse
kohta; 2) taotleda toetuse andjalt nõusolekut teha projekti tegevustes või eelarves põhjendatud muudatusi;
3) loobuda saadud toetusest ja see tagastada.
(2) Toetuse saaja peab: 1) kasutama toetust taotluse ja selle rahuldamise otsuse kohaselt; 2) järgima hanke läbiviimisel riigihangete seaduste põhimõtteid;
3) tagastama toetuse toetuse andja arvelduskontole, kui toetuse andja esitab tagasinõude või osalise tagasinõude otsuse;
4) esitama toetuse andjale ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul nõutud teabe ja aruande; 5) pidama raamatupidamisarvestust toetuse ja omafinantseeringu kasutamise kohta; 6) säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja
maksedokumentidest selgelt eristatavalt; 7) katma kõik projekti kulud pangaülekandega;
8) võimaldama toetuse andjal kohapeal kontrollida ja auditeerida projekti kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet, eset ja teostatud tööd, sealhulgas võimaldama kontrolli
10
läbiviijale juurdepääsu projektiga seotud ruumi ja territooriumile, mida toetuse saaja omab,
rendib või kasutab; 9) andma toetuse andjale projekti kohta nõutud teabe ja dokumendid viie tööpäeva jooksul
nõude saamisest arvates; 10) osutama kohapealses kontrollis ja auditis igakülgset abi; 11) teavitama toetuse kasutamisest ja projekti tulemustest avalikkust ning lähtuma projekti
tulemustest avalikkuse teavitamisel ja investeeringuobjektide, dokumentide ja muude projekti väljundite tähistamisel;
12) säilitama taotluse ja projekti elluviimise dokumente ja teavet raamatupidamise seaduse § 12 kohaselt; 13) teavitama toetuse andjat viivitamata kirjalikult, kui toetuse saaja esitatud andmed on
muutunud või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuse täitmist;
14) teavitama toetuse andjat viivitamata kirjalikult, kui projekti elluviimisel ilmneb suur tõenäosus või vältimatus, et projekti ei viida ellu, või tekib kahtlus, et projekti jätkamine ei ole otstarbekas;
15) tagastama kasutamata toetuse, mis on suurem kui kümme eurot, toetuse andja arvelduskontole, kui projekti kulud olid projekti eelarvest väiksemad.
16) taotlema toetuse andjalt nõusolekut taotluses sisalduva projekti tegevuste muutmiseks; 17) kandma kõik kulud, mis tulenevad objekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga.
§ 22. Toetuse andja õigused ja kohustused
(1) Toetuse andjal on õigus: 1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti
tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumentide; 2) kontrollida kohapeal toetuse kasutamist kajastavaid kulu- ja maksedokumente, soetatud
seadet ja eset ja tehtud tööd; 3) nõuda toetuse osaliselt või täielikult tagasi; 4) tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui toetuse saaja esitab sellekohase
avalduse.
(2) Toetuse andja peab: 1) kuulutama oma veebisaidil välja taotlusvooru ja sellest teavitama ühes üleriigilise levikuga päevalehes;
2) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ja kasutamise küsimustes; 3) korraldama taotluse vastuvõtmise, registreerimise, menetlemise ja säilitamise;
4) kontrollima taotleja ja taotluse käesoleva määruse nõuetele vastavust; 5) moodustama taotluse hindamiseks komisjoni ja tagama komisjoni töö teenindamise; 6) vormistama taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse;
7) teavitama taotlejat taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest; 8) korraldama toetuse väljamaksmise toetuse saajale;
9) kontrollima toetuse kasutamist, sealhulgas teostama vajadusel kohapealseid kontrolle ; 10) teavitama toetuse saajat viivitamata toetuse kasutamist reguleerivas dokumendis tehtud muudatusest;
11) lahendama toetuse andja otsuste peale esitatud vaide.
7. peatükk
Vaidemenetlus
11
§ 23. Vaide esitamine ja menetlemine
Toetuse andja otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab toetuse andja.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets siseminister
(allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits
kantsler
1
Siseministri määruse „Veeõnnetuse ennetamiseks toetuse andmise
tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Siseministri määruse
„Veeõnnetuse ennetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu)
reguleerib mittetulundusühingutele ning sihtasutustele toetuse (edaspidi toetus) andmise
tingimusi ja korda veeõnnetuste ennetamiseks.
Veeõnnetused juhtuvad erinevate eksimuste ja halbade asjaolude kokkusattumisel. Lähemal
vaatlemisel selgub, et inimesed otsekui kordavad samu stsenaariume, sattudes ise või lastes
sattuda oma lähedastel veeõnnetusesse. Neid põhjuseid ei ole üldse palju ja nende teadmisel on
veeõnnetustesse sattumine välditav. Suurem osa uppumisi leiab aset vette kukkumise või kaldalt
libastumise tõttu.
2023. aastal hukkus kõige rohkem inimesi veeõnnetustes siseveekogudes - eelkõige jõgedes,
järvedes ja tiikides. Meres hukkus seitse inimest, ametlikus ujumiskohas kuus ja mitteametlik us
viis inimest, mitmel juhul sai saatuslikuks mitteturvaline kodulähedane veekogu. Sagedasti on
hukkunuks eakad või väikelapsed.
Inimesed uppusid kalastamisel, veekogust möödumisel või veekogu ületades vette kukkumise l.
Põhjuseks tihtipeale terviseprobleem, joove või mitteturvaline kodulähedane veekogu.
Toetuse andmise eesmärk on muuta kodulähedane veekogu ohutuks ja tõsta vabaühenduste abil
elanikkonna ohuteadlikkust ning kujundada inimestes õnnetusi ennetavaid hoiakuid ja
käitumist. Igaüks saab anda oma panuse turvalise elukeskkonna loomisel – märgates, hoolides
ja aidates!
Eelnõul on positiivne mõju inimeste elukeskkonnale, kuna toetuse jagamise l
mittetulundusühingutele ja sihtasutustele ennetatakse veeõnnetusi ja tõstetakse turvalisust.
Toetuse andmisel kodanikuühendustele tõstetakse elanikkonna ohuteadlikkust ning
kujundatakse inimestes õnnetusi ennetavaid hoiakuid ja käitumist ning seeläbi vähendatakse
veeõnnetusi.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala
(mikko.virkala@rescue.ee) ja õigusosakonna õigusloome jurist Kätlin Tänavots (katlin.tanavots@rescue.ee). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud
Siseministeeriumi õigusnõunik Kaidi Kulp (kaidi.kulp@siseministeerium.ee). Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.
1.3. Märkused
2
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 7 peatükist ja 23 paragrahvist.
1. peatükk. Üldsätted
Paragrahviga 1 sätestatakse eelnõu reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse veeõnnetuste
ennetamiseks toetuse (edaspidi toetus) andmise ning selle kasutamise ja tagasinõudmise
tingimused ja kord.
Paragrahviga 2 sätestatakse eelnõus kasutatavad terminid.
Projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus
või tegevuste kogum, mille tegemiseks toetust taotletakse või kasutatakse.
Omafinantseering on toetuse saaja rahaline panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis
on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata. Omafinantseeringu hulka arvatakse
ainult projekti elluviimiseks tehtavad abikõlblikud kulud.
Kaasfinantseering on kaasfinantseerija rahaline panus projekti eelarvesse, mis vastab
omafinantseeringu nõuetele.
Kaasfinantseerija on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus, kes
panustab rahaliselt projekti eelarvesse.
Partner on füüsiline või juriidiline isik, kellega koostöös toetuse saaja projekti ellu viib ja kelle
osalemine projektis on vajalik soovitud tulemuse saavutamiseks. Partner on isik, kes ei panusta
rahaliselt projekti eelarvesse.
Investeeringuobjekt on projekti tegevuste elluviimise koht. Investeeringuobjektina on mõeldud
veekogu ning selle ümbrust, kus viikase käesoleva eelnõu alusel toetatavaid tegevusi, nt silla
parandamine või aiaga veekogu ümbritsemine või stendi/kapi paigaldamine veekoguäärde jms.
Paragrahviga 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk vabaühenduste abil ennetada veeõnnetus i,
suurendada elanikkonna ohuteadlikkust ning kujundada inimestes veeõnnetusi ennetava id
hoiakuid ja käitumist.
Eelnõu alusel rahastatakse projekte, mille eesmärkide saavutamisel pakub taotleja konkreetseid
lahendusi kooskõlas toetuse andmise eesmärgiga. Projekti eesmärgist peab olema selgelt näha
elanikkonnale suunatud projekt, millega saavutatakse turvalisust pakkuv elukeskkond. Toetuse
andmise eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, millega panustatakse veekogudega seotud
õnnetuste ennetamisesse, turvalisema elukeskkonna loomisesse, nii avalikes kui mitteavalikes
veekogudes, veeõnnetuste ärahoidmise alaste teadmiste ja oskuste kasvu kogu Eesti
territooriumil.
Lõike 2 kohaselt on toetuse andmise tulemusena paranenud inimeste kodulähedaste veekogude
ohutus. Toetuse andmise tulemusena on mitteturvaline veekogu muutunud turvalisemaks ning
on vähenenud inimeste veeõnnetusse sattumise risk antud veekogus või selle vahetusläheduses.
3
Paragrahviga 4 kehtestatakse toetuse andja. Toetuse andja on Päästeamet (edaspidi toetuse
andja), kes menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus), teeb toetuse väljamakseid ja teostab
järelevalvet toetuse kasutamise üle.
Toetuse andja vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest, teavitab
avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb esitatud taotlust ja otsustab, kas taotlus
rahuldada või mitte jne. Toetuse andja täpsem õiguste ja kohustuste loend on toodud seletuskirja
§ 23 selgituses.
2. peatükk. Toetuse andmise alused
Paragrahviga 5 sätestatakse toetatavad tegevused.
Lõike 1 ja 2 kohaselt toetatakse projekte, mille tegevus panustab otseselt eelnõu eesmärgi ja
tulemuse saavutamisse. Nendeks tegevusteks on:
uuenduslik tegevus ja erilahendus, mis vähendab ning hoiab ära veeõnnetuse läbi füüsilise
keskkonna muutmise;
veekogu kalda puhastamine ja kõva pinnasega täitmine;
veekogust mööda viiva jalgtee korrastamine ja ohtlikku kohta piirde paigaldamine;
ohtliku purde, lagunenud paadisilla, jalakäijate silla ja vette mineku silla parandamine või
asendamine;
veekogu äärde avalikuks kasutamiseks päästevahendite kapi või veeohutuspüstaku
paigaldamine;
ujumiskoha põhja ohtlikust prügist puhastamine;
avaliku ranna korrastamine.
Toetatavad tegevused ei ole mõeldud ainult avaliku veekogu turvalisuse parendamiseks,
toetusega võib parendada ka mitteavaliku veekogu ohutust.
Lõike 3 kohaselt ei anta toetust projektile, mis on ajendatud ärihuvist ning suunatud kasumi
teenimisele, kuna see ei ühti toetuse andmise eesmärgiga.
Paragrahv 6 reguleerib kulu abikõlblikkust.
Lõike 1 kohaselt on abikõlblik kulu, mis on tehtud toetuse saaja poolt projekti abikõlblikkuse
perioodi jooksul, vastab projekti eesmärkidele ja on vajalik, põhjendatud ning otseselt seotud
projekti elluviimisega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega.
Lõige 2 sätestab abikõlblike kulude loendi. Abikõlblik kulu on juriidiliselt isikult või füüsilisest
isikust ettevõtjalt projekti elluviimiseks vajaliku teenuse või eseme soetamise kulu,
ehitusmaterjali kulu ja transpordikulu.
Lõikes 3 on abikõlblike kulude üldtingimused, mida tuleb järgida. Kirjeldatakse, milliste
tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Riigisisese õiguse kooskõlas olemise tingimus
seisneb näiteks selles, et toetuse saaja peab järgima maksuseadustest ja riigihangete seadusest
tulenevaid piiranguid. Üldjuhul on kulu abikõlblikkuse oluline tingimus ka see, et kulu peab
olema makstud toetuse saaja või kaasfinantseerija arvelduskontolt. Kulu on põhjendatud, kui
kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib
toetatavate tegevuste käigus. See avaldub läbi põhjendatuse nõude ehk peab olema tuvastatav
põhjuslik seos, millest saab järeldada, et nimetatud kulu on tekkinud. Kulu peab olema tekkinud
projekti abikõlblikkuse perioodil ja olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil.
4
Lõikega 4 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend. Loetletud mitteabikõlblike kulude osas
on valdavalt tegemist toetuse andmise eesmärgi täitmiseks ebaoluliste või ebasobivate
kuludega. Kuna toetusotsuse tegemise järgselt on lihtsuse mõttes lubatud taotlejal teha vabalt
muudatusi eelarves toodud kulude vahel, sh ühtesid kulusid teiste kulude arvelt olulise lt
suurendada, on mõistlik sellised kulud toetusvahendite ebaotstarbeka kasutamise vältimise ks
välistada. Näiteks kulud auhindadele ja kingitustele võivad teatud projektides olla õigustatud ,
kuid üldjuhul ei ole see soovitud projekti ega programmi eesmärk.
Välistatud on samade tegevuste ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise
topeltfinantseerimine. Toetust ei ole lubatud taotleda kulule, millele on toetus juba eraldatud.
Paragrahv 7 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi.
Lõike 1 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille kestel tehakse projekti
tegevusi ja tekivad projekti kulud.
Lõikes 2 kohaselt ei saa esitatud projekti abikõlblikkuse periood alata varem kui jõustub määrus
ning ei või olla pikem 31. august 2024. Abikõlblikkuse perioodi ei saa pikendada.
Lõike 3 kohaselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada ei saa. Projekti läbiviimise
rahalised vahendid tuleb ära kasutada 2024. a eelarve aasta jooksul ja nende kasutamist ei ole
võimalik pikendada.
Paragrahv 8 kehtestatakse toetuse taotlusvooru eelarve, toetuse määr ning oma- ja
kaasfinantseering.
Lõikega 1 kohaselt on toetuse taotlusvooru eelarve 41 000 eurot.
Lõike 2 kohaselt on toetuse alammäära 1000 eurot ja ülemmäär 5 500 eurot. Projekti
kogumaksumusele piirangud puuduvad.
Lõike 3 kohaselt peab oma- või kaasfinantseering moodustama projekti abikõlblikest kuludest
vähemalt 10 %. Omafinantseeringut ei pea olema kui on kaasfinantseering 10 % ulatuses, see
tähendab, et taotlejal peab olema minimaalselt 10% projekti kogumaksumusest endal kas oma-
või kaasfinantseeringu näol. Oma- või kaasfinantseering peab olema rahaline. Juhul, kui
projekti tegevused hõlmavad valdkonda, mis ei ole otseselt seotud pääste alaga (näiteks
liiklusohutus, looduskaitse, tervishoid jne), peavad nende tegevustega seotud kulud olema
kaetud teistest allikatest ja eelarves eraldi välja toodud.
Lõike 4 kohaselt muudest allikatest rahataotluse küsimise korral tuleb toetuse andjale esitatavas
taotluses ära märkida, kellelt ja millises summas kaasfinantseerimist taotletakse.
Kaasfinantseeringu vastusest tuleb teavitada ka toetuse andjat. Muu allika võimaliku eitava
vastuse korral ei tohi see saada Päästeameti toetuse saanud projekti elluviimist takistavaks
asjaoluks ning puuduv summa tuleb asendada omafinantseeringuga.
Lõike 5 kohaselt ei ole lubatud saadud toetust kasutada teise projekti oma- või
kaasfinantseeringuks.
Eelnõu § 9 sätestatakse vähese tähtsusega abi andmise tingimused.
5
Lõikes 1 ja 2 sätestatakse riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ning antakse viited
vastavatele regulatsioonidele. Eelnõu alusel toetuse andmine ehk eelnõus nimetatud tegevuste toetamine võib kvalifitseeruda
riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiab i
konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis
kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide
alusel kui riigiabi. Kõikide taotluste puhul hindab hindamiskomisjon iga taotluse puhul eraldi, kas toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks, vähese tähtsusega abiks või mitte.
Lõike 3 kohaselt on ameti kohustus kontrollida, kas programmist taotletav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina.
Lõikes 4 ja 5 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muuhulgas jälgida, et ühele
taotlejale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot või üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale 750 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu riigipoolset toetust kokku.
Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas kui taotleja on õigustatud saama ning grupierandiga hõlmatud riigiabi projektile anda ei saa (näiteks
grupierandi määruse artikli 53 kultuuriliste eesmärkide ja tegevuste loend ei hõlma ärilis i tegevusi nagu mood ja disain), vähendab amet taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
Lõige 6 sätestab, et kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas
summas kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab amet taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
3. peatükk. Taotlejale ja toetuse taotlusele esitatavad nõuded ning toetuse taotlemine
Paragrahvis 10 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale.
Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse võib taotleda avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing ja
sihtasutus, milles ei osale liikmena või mida ei ole asutanud kohaliku omavalitsuse üksus ega
Eesti riik ning mille liikmetest või asutajatest üle poole ei moodusta äriühingud. Avalikes
huvides tegutsemine tähendab, et taotleja tegevused ja nende eesmärgid on suunatud
avalikkusele, taotleja tegutseb oma liikmes- või töötajaskonnast laiema sihtgrupi heaks ja
taotleja teavitab avalikkust oma tegevusest. Avalikes huvides tegutsemise nõue ei kohaldu
erivajadustega inimeste heaks tegutsevatele ühendustele, sest kuigi teatud tüüpi erivajadustega
inimesi koondavad ühendused võivad toimida kogukonnana või panustada sellise kogukonna
loomisesse ja arendamisse, ei pruugi erinevatel põhjustel sellised kogukonnad olla avatud.
Siiski peavad sellised ühendused panustama programmi eesmärgi täitmisesse ning lähtuma
kogukonna mõiste selgitusest.
Lõike 2 kohaselt võib taotleja projekti kaasata partnereid avalikust, era ja kolmandast sektorist
(nt mittetulundusühingutest) ja tal peab olema oma- või kaasfinantseeringu ning
mitteabikõlblike kulude tasumise võimalus.
6
Lõike 3 Taotleja peab olema võimeline esitatud projekti ellu viima hiljemalt 31.08.2024.
Projekti võib ellu viia omades ise vastava ala kompetentsi või kaasates selleks partnereid.
Lõige 4 sätestab nõuded, millele taotleja peab vastama.
Paragrahv 11 kehtestab üksikasjalikud nõuded taotluse esitamiseks ja vormistamiseks.
Lõike 1 ja 2 kohaselt peab toetuse taotlemiseks esitatama ühe taotluse (kui toetust soovitakse
erinevate tegevuste või soetuse osas) koos lisadokumentidega. Taotlusest peab selguma, et
toetust taotletakse eelnõus nimetatud eesmärkidel ja toetatavateks tegevusteks ning et projekt
panustab tulemustesse. Sealhulgas sätestatakse, milliseid andmeid ja lisadokumente peab
taotlus sisaldama:
1) taotleja, kaasfinantseerija ja partneri andmed, sealhulgas taotleja e-posti aadress;
2) projekti nimi, projekti eesmärk ja tulemus;
3) projekti planeeritavad tegevused ja nende tegemise asukoht;
4) projekti eelarve kulude lõikes ja taotletav toetuse summa;
5) projekti tegevuste ajakava, sealhulgas projekti elluviimise algus- ja lõppkuupäev;
6) kinnitus § 10 lõige 4 tingimustele vastamise osas;
7) projekti oma- või kaasfinantseeringu allikas;
8) kaasfinantseerija kaasfinantseeringut tõendav garantiikiri;
9) taotleja kinnitus selle kohta, et taotlus on esitatud investeeringuobjekti omaniku teadmisel ja
nõusolekul, kui taotleja ei ole investeeringuobjekti omanik;
10) teave, kui taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muust
riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või muust välisabi toetusmeetmest;
11) muu vajalik teave.
Toetuse taotlemiseks esitatakse taotlus koos lisadokumentidega. Taotlus peab olema eesti keeles
ja sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab toetuse andjal kontrollida taotleja ja
taotluse käeoleva määruse nõuetele vastavust.
Taotlusvorm ja selle lisad on kättesaadavad Päästeameti veebisaidil aadressil:
www.päästeamet.ee
Lõike 3 kohaselt on soovituslik projekti tegevused enne taotluse esitamist läbi arutada vastava
piirkonna toetuse andja päästekeskuse koordinaatoriga:
1) Põhja Päästekeskus (Tallinna ja Harjumaa) Anastassia Tulskaja, tel 5246 5973; e-post:
Anastassia.tulskaja@rescue.ee;
2) Ida Päästekesksus (Lääne- ja Ida-Virumaa) Helen Potman, tel 525 6938; e-post:
helen.potman@rescue.ee;
3) Lõuna Päästekeskus (Jõgevamaa, Tartumaa, Viljandimaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa)
Elari Kliiman, tel 5333 8598; e-post: elari.kliiman@rescue.ee;
4) Lääne Päästekeskus (Hiiumaa, Saaremaa, Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa, Järvamaa)
Merilin Aaslaid, tel 5866 6080; e-post: merilin.aaslaid@rescue.ee.
Päästekeskuse koordinaatori roll on päästekeskuse regionaalsel tasandil esitatavate taotluste,
taotlejate nõustamine projekti tegevuste elluviimisel. Ehk teisisõnu, et projekti tegevused oleks
kooskõlas tingimustega.
Lõike 4 kohaselt toetuse andja esitatud taotlusi ja lisadokumente ei tagasta.
7
4. peatükk. Taotluste menetlemine, hindamine ja otsuste tegemine
Paragrahv 12 sätestab taotlusvooru avamise ja taotluste esitamise.
Lõike 1 kohaselt kuulutab toetuse andja taotlusvooru välja oma veebisaidil ning avaldab
sellekohase pressiteate ühes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt 30 kalendripäeva enne
taotluse esitamise tähtpäeva.
Lõike 2 kohaselt esitab taotleja esindusõiguslik isik taotluse ja selle lisadokumend id
digiallkirjastatult ameti e-posti aadressil rescue@rescue.ee.
Paragrahv 13 sätestab taotluse menetlemise aja. Taotlust menetletakse ja otsus selle
rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse 60 tööpäeva jooksul taotluse esitamise
tähtpäevast arvates.
Paragrahv 14 reguleerib taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist.
Lõike 1 kohaselt kontrollib toetuse andja tähtaegselt esitatud taotluse ja taotleja vastavust
määruses sätestatud nõuetele.
Lõike 2 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et taotlus
ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente
taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale
edastatakse vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat
selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtpäev puuduste kõrvaldamiseks.
Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub
taotluse menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue
täidetuks. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole
antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud
lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõue täidetuks. Vastav teavitus edastatakse taotlejale ja
tema taotluse osas tehakse rahuldamata jätmise otsus.
Lõike 3 kohaselt taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus
vastavad eelnõu nõuetele. Toetuse andja saab tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks
ainult juhul, kui on täidetud kõik eelnõu §-des 10 ja 11 sätestatud nõuded.
Lõike 4 kohaselt on toetuse andjal vajaduse korral õigus külastada investeeringuobjek ti
kohapeal, teavitades sellest taotlejat vähemalt kolm tööpäeva ette. Kui toetuse andja peab
põhjendatuks külastada toetuse taotleja poolt taotluses märgitud objekti, mida toetuse saaja
soovib parendada, ehitada jms, tuleb toetuse andjal taotlejat ette teavitada vähemalt kolm
tööpäeva.
Lõige 5 kohaselt tunnistatakse taotlus nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks
järgnevatest asjaoludest:
1) taotleja ei vasta § 10 sätestatud nõuetele;
2) taotlus ei vasta § 11 sätestatud taotlusele esitatavatele nõuetele;
3) taotluses on esitatud ebaõigeid ja mittetäielikke andmeid ja puudused on ameti määratud
tähtpäevaks kõrvaldamata;
8
4) toetus ületab vähese tähtsusega abi ülemmäära ja taotleja ei nõustu, et toetust vähendatakse
vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
Lõike 6 kohaselt teeb nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse kohta Päästeamet
rahuldamata jätmise otsuse. Nõuetele mittevastavuse otsustab taotlust menetlev Päästeameti
ametnik, kellele on peadirektori käskkirjaga antud volitus toetuse taotluste menetlemiseks.
Eelnimetatud ametnik annab hindamiskomisjonile nõuetele vastavad taotlused hindamiseks ja
nõuetele mitte vastavate taotluste osas teeb Päästeameti peadirektor rahuldamata jätmise otsuse.
Paragrahv 15 sätestab nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamise põhimõtted.
Lõike 1 kohaselt moodustab Päästeameti peadirektor käskkirjaga taotluse hindamiseks
vähemalt viieliikmelise komisjoni ja määrab selle töökorra. Hindamiskomisjoni kuuluvad
Päästeameti ametnikud, üldjuhul on selleks ennetusosakonna juhataja ja ekspert ning
päästekeskuste ennetusbüroo juhatajad. Lisaks peavad hindamiskomisjoni liikmed kooskõlas
korruptsioonivastase seaduse ja haldusmenetluse seadusega kinnitama oma erapooletust ja
sõltumatust hindamiskomisjoni protokollis. Erapooletuse nõue rakendub kõikidele hindajate le.
Seotuse olemasolul tuleb hindajal end taandada haldusmenetluse seaduse § 10 korras.
Taandamise korral tehakse vastav märge hindamiskomisjoni protokolli. Erapooletuse ja
sõltumatuse kinnitamine hinnatavatest taotlustest ei tähenda tingimata kirjalikku kinnitamist.
Lõike 2 kohaselt hindab hindamiskomisjon nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi järgmiste
hindamiskriteeriumide alusel:
1) projekti sisuline põhjendatus (30%): projekti vastavus konkursi prioriteetsetele teemadele,
probleemiasetus, vajaduste kirjeldus; korrastatava objekti asukoha valik ja sihtgrupi kirjeldus;
2) projekti tegevuste kirjeldus ja ajakava (20%): projekti tegevuste praktiline väärtus ja vastavus
püstitatud eesmärkidele; realistlik ja otstarbekas aja planeerimine; 3) projekti tulemused (20%):
eeldatavad tulemused ja kriteeriumid, mille alusel hinnatakse projekti õnnestumist ja
tulemuslikkust; võimalikud jätkutegevused peale Päästeameti poolset projekti rahastamise
lõppemist
4) eelarve (30%): kulude põhjendatus, eelarve säästlikus, efektiivsus.
Kriteeriumite selge lahtimõtestamine, sealhulgas asjaolude kirjeldus, on oluline selleks, et
taotlejale oleks arusaadav, milliseid projekte valimisel eelistatakse ja mida sealjuures
hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks taotluse
koostamisel ning projekti tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud
asjaolud juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele.
1. ja 2. kriteeriumi juures hindab komisjon projekti vastavust taotlusvooru eesmärkidega.
Komisjon kaalub, kas taotluses esitatud projekti sisu vastab taotlusvooru eesmärkidele.
Hinnang antakse vastavalt taotluses kirjeldatud tegevustele ja projekti eesmärkidele. Komisjon
hindab sealjuures ka taotletavate tulemuste saavutamise realistlikkust.
Taotlus peab toetama kogukondlikul tasandil veeohutualase probleemi lahendamist ja vastama
kirjeldatud teemale ning on suunatud etteantud tulemuste saavutamisele.
Lõike 3 kohaselt moodustab komisjon hindamistulemuste põhjal esitatud taotluste projektidest
pingerea.
9
Paragrahvis 16 nähakse ette taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord
ning üldised alused.
Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Taotlus
rahuldatakse Päästeameti peadirektori poolt juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus
nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal
rahuldamisele.
Lõike 2 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja või taotlus ei vasta kas
või ühele eelnõus sätestatud nõudele, kui taotleja või taotlus on tunnistatud nõuetele
mittevastavaks, kui pingereast tulenevalt ei jätku taotlusvoorus enamate taotluste toetamiseks
vahendeid, taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada või taotleja ei ole
nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud
toetatavate tegevuste muutmise kohta ja kui taotluse menetlemise käigus selgub, et taotluses on
esitatud ebaõigeid ja mittetäielikke andmeid.
Lõige 3 sätestab taotluse rahuldamise otsuses märgitavad andmed.
Lõike 4 sätestab taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitavad andmed.
Lõike 5 kohaselt taotluse osalist rahuldamist ei toimu.
Lõike 6 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus elektrooniliselt.
Lõike 7 kohaselt avalikustab Päästeamet oma kodulehel toetuse saajate nimekirja koos
tegevuste kirjeldusega ja tasu suuruse.
5. peatükk. Toetuse kasutamine
Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping) põhimõtted. Leping
sõlmitakse toetuse saaja ja ameti vahel pärast taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise
otsuse tegemist, et täpsustada toetuse andmise tingimusi, korraldust ning toetuse väljamakset.
Paragrahviga 18 sätestatakse muudatused toetuse kasutamisel.
Lõikes 1 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja kelle
algatusel. Toetuse andja peab iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse
sõnastusest võib teave olla käsitletav sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse
või teatena. Muutmine toimub reeglina toetuse saaja algatusel, näiteks juhul, kui toetuse saaja
peab möödapääsmatuks muuta projekti (toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse
tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus), abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu
abikõlblikest kuludest. Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei
pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või tegevuste ulatust ette näha.
Seega ei ole põhjendatud nõuda algsest kavandatud tegevusplaanist detailselt ja jäigalt
kinnihoidmist. Muutuda ei tohi projekti eesmärk ja projekti tegevustega saavutatav tulemus.
Kui tahetakse muuta projekti algset eesmärki ja tulemust, on tegemist sisuliselt uue projektiga.
Taotluse rahuldamise otsust saab muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud. Haldusakt kehtib
kuni haldusaktiga antud õiguse või kohustuse lõpliku realiseerimiseni. Taotluse rahuldamise
otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste
lõppemist.
10
Toetuse andja võib keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutunud asjaolude
tõttu ei ole projekt kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud muudatuse korral on
oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või projekti tegevuste lõpetamine projekti
abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul toetuse saaja avaldust taotluse
rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ette
nähtud tingimustel võimalik jätkata ning taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või
osaliselt kehtetuks.
Toetuse saaja peab viivitamatult teavitama toetuse andjat projekti muudatustest nende
ilmnemisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise
otsuse jõustumise kuupäev ei saa olla varasem kui selle muutmise avalduse toetuse andjale
esitamise kuupäev.
Lõige 2 sätestab, et kui investeeringuobjektile tehtavad kulud on võrreldes eelarves planeerituga
suurenenud, katab selle toetuse saaja.
Paragrahviga 19 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted.
Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale projekti aruande esitamise kohustus ja see tuleb
allkirjastada esindusõigusliku isiku poolt.
Lõike 2 kohaselt tuleb aruandes esitada fotod investeeringuobjektist enne ja pärast toetuse kasutamist. Toetuse andjal on õigus aruandes esitatud fotosid avalikult kasutada nii meedias kui ka õppematerjalina.
Lõike 3 kohaselt tuleb projekti aruanne esitada kolmekümne kalendripäeva jooksul projekti
elluviimise lõppkuupäevast kuid mitte hiljem kui 30.09.2024. Aruannete vormid on saadaval
Päästeameti kodulehe aadressil: www.päästeamet.ee.
Aruandes tuleb muuhulgas välja tuua hinnapakkumine, ostuarve ja makse kinnitus ning fotod
ohtlikust kohast enne ja pärast toetuse realiseerimist.
Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbi vaatamise käigus selgub, et
aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes esitatud
andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste
kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümne tööpäeva, mil peatub
aruande menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue
täidetuks.
Lõikes 5 sätestatakse, et toetuse mittesihtotstarbelise kasutamise või toetuse eraldamise otsuses
nimetatud tingimuste rikkumise korral on toetuse andjal õigus nõuda toetuse täielikku või
osalist tagastamist.
Lõikes 6 sätestatakse, et kui projekti kulu oli väiksem kui projekti eelarve ja projekti
kogumaksumus on vähenenud, tagastab toetuse saaja kasutamata toetuse lepingu kohaselt.
Lõikes 7 sätestatakse, et toetuse andja ei kinnita aruannet, kui:
1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitatud ebaõigeid
või mittetäielikke andmeid;
11
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses ettenähtud projekti
tegevusi eeltoodud otsuses määratud tähtajaks teinud või toetuse saaja kirjeldatud tegevused ei
ole tõendatud.
Lõikes 8 sätestatakse, et aruande kinnitamata jätmisel nõuab toetuse andja toetuse osaliselt või
täielikult tagasi.
Paragrahviga 20 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse
tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise
tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on kasutatud
mitteabikõlbliku kulu katteks või muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Toetuse
tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusaktiga.
Lõigetes 1-2 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta.
Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks siis, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub
mitteabikõlblikuks. Näiteks sama kulusumma on hüvitamise aluseks juba olnud, kulu liik ei ole
abikõlblik, kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Kulu võib lugeda
mitteabikõlblikuks puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseta, kui on ilmselge, et
puudusi kõrvaldada ei saa. Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub,
et toetust on välja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus,
kas teha toetuse tagasinõudmise otsus või mitte, puudub. Kaalutlusõigus puudub ka juhul, kui
toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise regulatsiooniga.
Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud
toetuse saaja kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude
abikõlblikkust. Siin peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei
täida kohustust või nõuet.
Näiteks on kahjustatud rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtet. Kui toetuse saaja
suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei tekita see fakt üksi veel iseenesest
alust teha otsus toetus tagasi nõuda, kuid on toetuse andjale ajendiks, et hinnata, kas toetatav
tegevus jääb sealjuures pooleli või toetatava tegevuse sihipärane kasutamine katkeb
kohustuslikul ajaperioodil. Kui toetuse andjal ei ole võimalik reaalselt rikkumise rahalise mõju
suurust hinnata, võib ta kaalutlusõigusele tuginedes vähendada toetust protsentuaalse lt
rikkumise raskusega. Toetus nõutakse tagasi osaliselt või täielikult ka siis, kui toetuse saaja ei
võimalda Päästeametil teha kohapealset kontrolli, auditit või järelevalvet või ei anna nõutud
tähtpäevaks kontrollija käsutusse kõiki soovitud andmeid või dokumente või takistab muul
moel tahtlikult kontrollija tegevust,
Lõike 3 kohaselt tuleb toetuse andjal põhjendada toetuse tagasinõudmise määra tagasinõudmise
otsuses. Tagasinõudmise määra puhul on tegemist toetuse andja kaalutusõigusega ning selle
otsuse kujunemine peab olema toetuse saajale arusaadav.
Lõige 4 sätestab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses esitatavad andmed.
Lõike 5 kohaselt saadab toetuse andja tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse
saajale elektrooniliselt. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab haldusmenetluse
seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest
koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt
12
teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse
kehtetuks või seda muudetakse. Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse
tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks
on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka
seetõttu, et kui määratud toetust toetuse tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad
taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks
viia toetatavad tegevused lõpuni. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda
toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes
käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid asjaolusid
selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.
Lõikes 6 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse tagasimaksmise
ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Toetuse
saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise
otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise vajaduse põhjendus
ja soovitud ajatamise kava.
Lõige 7 kohustab kõiki toetuse tagasinõudmise, tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja
kasutamisel toimunud rikkumisega seotud dokumente toetuse saajal ja toetuse andjal säilitada
raamatupidamise seaduse §-s 12 sätestatud tähtaja lõpuni.
6. peatükk. Poolte õigused ja kohustused
Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.
Lõike 1 punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis
on seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole saamaks juhiseid toetuse
taotlemise ja tehtud otsuste osas.
Lõike 1 punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus taotleda nõusolekut teha projekti tegevustes
või eelarves põhjendatud muudatusi.
Lõike 1 punktis 3 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja saadud toetus
tagastada.
Lõikes 2 punktides 1-17 loetletakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse
rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste
täitmise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses ja eelnõus fikseeritud tähtaegade ja
tingimuste kohaselt.
Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima projekti rahuldatud taotluse kohaselt ehk seal
nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud
tulemused. Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused
peavad olema kooskõlas eelnõus määratletud võimalustega.
Punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja järgima projekti elluviimisega seotud teenuste ostmisel
riigihangete seaduse põhimõtteid ka siis, kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses.
Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et ostu
13
maksumuse kujunemisel on järgitud riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud nõudeid. Riigihangete
seaduse tähenduses mittehankijate kohustust ühtlustatakse riigihangete seaduse tähenduses
hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on tegemist avaliku ressursi kasutamisega. Toetuse
saaja peab võtma võrreldavad hinnapakkumised.
Punktide 3 ja 15 kohaselt peab toetuse saaja koos aruandega tagastama kasutamata toetuse ja
toetuse tagasinõudmise otsuse kohase toetuse.
Punkti 4 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete
esitamisel, sealhulgas arusaadavate selgituste andmist, õigete ja täielike andmete ning nõutud
dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu ja maksmist
tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele nõuetele.
Punktide 5 kuni 7 kohaselt peab toetuse saaja pidama raamatupidamisarvestust toetuse ja omafinantseeringu kohta, säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavalt ning katma kõik projekti kulud
pangaülekandega.
Punktide 8 kuni 10 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevuse le,
sest eelkõige on toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe
õigsust või paikapidavust, sealhulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis-
ja pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegemist ei ole
pettuse ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud
kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige
seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda. Toetuse saaja peab
tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest, mida tuleb rakendada ka
projekti elluviimisega seotud finantsandmete kajastamisel. Projekti finantsandmed, st
projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see,
millised neist on käsitletavad abikõlblikena. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua
toetuse tagasinõudmise otsuse, kuna võib tekkida kahtlus, et kogu projektiga seotud
finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole usaldusväärne.
Punkti 11 kohaselt peab toetuse saaja teavitama toetuse kasutamisest ja projekti tulemustest
avalikkust ning lähtuma projekti tulemustest avalikkuse teavitamisel ja investeeringu objektide,
dokumentide ja muude projekti väljundite tähistamisel.
Punkti 12 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad
dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste kohaselt. Sellist
kohustust tuleb rakendada niiviisi, et kui muust seadusest või näiteks Euroopa Liidu riigiab i
reeglitest tuleneb siiski pikem dokumentide või andmete säilitamise kohustus, siis tuleb järgida
pikemaid tähtaegu.
Punktide 13 ja 14 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat
taotluses esitatud või projekti elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab
saadud teabe alusel, kas projekti rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on
endised või vajab taotluse rahuldamise otsus muutmist. Toetuse saaja peab taotlema nõusolekut
14
toetuse kasutamise tingimuste, sealhulgas projekti tegevuste, tulemuste, eelarve ja tähtaegade
muutmiseks, kui muudatus eeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmist.
Punkti 16 kohaselt peab toetuse saaja taotlema toetuse andjalt nõusolekut taotluses sisalduva
projekti tegevuste muutmiseks.
Punkti 17 kohaselt kandma kõik kulud, mis tulenevad objekti kallinemisest võrreldes taotluse
rahuldamise otsuses kajastatud summaga.
Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse andja õigused ja kohustused.
Lõike 1 punktidega 1–4 sätestatakse toetuse andja õigused kontrollida projekti elluviimist ning
nõuda asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus teha
abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab
tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas projekti tegevuste toimumist ja
edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, projekti kulude ja tulude
kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse
kontrolli käigus kontrollitakse ka toetuse andjale abikõlblike kulude kohta esitatud
dokumentide vastavust originaalile. Samuti on toetuse andjal õigus tunnistada taotluse
rahuldamise otsus või selle osa kehtetuks ning teha toetuse tagasinõudmise otsus (sisulise lt
toetuse vähendamise või tühistamise otsuseid).
Lõike 2 punktides 1–11 kehtestatakse toetuse andja kohustused. Toetuse andja kohustub
kuulutama välja taotlusvooru kodulehel ja sellest teavitama ühes üleriigilise levikuga
päevalehes, menetlema taotlused ning maksma rahuldatud taotluse alusel toetust, kontrolli ma
kulude abikõlblikkust ja vajadusel tegema toetuse tagasinõudmise otsuse.
Paragrahv 23 reguleerib vaide esitamist ja menetlemist. Toetuse andja otsuse või toimingu
peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab toetuse
andja.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023) ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele
antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023).
4. Määruse mõjud
4.1 Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: kohalik kogukond
Mõju ulatus: Toetuse andmisel kodanikuühendustele tõstetakse elanikkonna ohuteadlikkust
ning kujundatakse inimestes õnnetusi ennetavaid hoiakuid ja käitumist ning seeläbi
15
vähendatakse veeõnnetusi. Toetuse abil on võimalik muuta kodulähedased veekogud
ohutumaks ning seeläbi vähendada inimeste uppumisohtu sattumist või uppumist.
Mõju avaldumise sagedus ning ebasoovitava mõju esinemise risk on väike. Eelnõu
rakendamisega kaasneb sihtgrupile pigem positiivne mõju, kuna kodulähedased veekogud on
võimalik muuta ohutumaks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtgrupile on väheoluline, kuid positiivne.
4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: Päästeamet
Mõju ulatus: Eelnõu rakendamisega kaasneb mõningane töökoormuse kasv Päästeametile, kuid
kuna toetusvooru läbiviimine ei ole ameti jaoks uus tegevus, ei teki eelduslikult vajadust
lisatöökohtade järele. Võrreldes Päästeameti kõigi ülesannetega on mõju vähene.
Mõju avaldumise sagedus ning ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, sest Päästeameti
ülesandeid eelnõuga ei muudeta. Seega ei kaasne vajadust muudatustega kohaneda.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtgrupile on väheoluline.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Päästeamet teostab kõik tegevused seoses toetuse andmisega ehk korraldab taotlusvooru,
menetleb toetuse taotlusi, nõustab taotlejaid ja toetuse saajaid ning tagab toetuse andmise ja
kasutamise kontrolli vastavalt määrusele.
Projektikonkurssi rahastatakse Päästeameti eelarvest. Määruse rakendamisega ei kaasne
täiendavaid riigieelarvelisi tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, sest eelnõuga
ei kaasne lisategevusi ja seega ei ole vaja planeerida kohanemiseks lisaaega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS vahendusel kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja arvamuse
avaldamiseks Päästeametile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Seltsile Eesti Vetelpääste ja
Vabaühenduste Liidule.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / info@siseministeerium.ee / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
18.04.2024 nr 1-6/2947-1
Siseministri määruse "Veeõnnetuse ennetamiseks
toetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks siseministri määruse "Veeõnnetuse ennetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamused esitada 5 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets siseminister
Lisa:
1) siseministri määruse " Veeõnnetuse ennetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu (11 lehel); 2) siseministri määruse " Veeõnnetuse ennetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord"
eelnõu seletuskiri (15 lehel). Arvamuse andmiseks:
Päästeamet Eesti Linnade ja Valdade LiitSelts Eesti Vetelpääste
Vabaühenduste Liit
Kaidi Kulp kaidi.kulp@siseministeerium.ee