KÜ Pärnu 24 Mõisaküla

ETTEKIRJUTUS Viljandi

21.11.2019 nr 7.2-6.3/2699

19.10.2019 toimunud tuleohutusülevaatusel Korteriühistu (edaspidi KÜ) Pärnu 24 Mõisaküla

hoones, asukohaga Pärnu 24, Mõisaküla, Mulgi vald, Viljandi maakond, tuvastati

tuleohutusnõuete rikkumised, mille olemus on kirjeldatud kontroll-lehel ja paikvaatluse

protokollis nr 7.2-5.3/3347-1.

Päästeameti Lõuna päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Sigrit Murdla,

võtnud aluseks korrakaitseseaduse § 28 lg 1, ning hinnanud haldusmenetluse käigus kogutud

tõendeid ja välja selgitatud asjaolusid otsustas: anda käesoleva haldusakti adressaadile – KÜ Pärnu 24 Mõisaküla (reg.nr 80423826) ja

aadress Pärnu 24, Mõisaküla, Mulgi vald, Viljandi maakond – järgmised ettekirjutused, mis

tuleb täita määratud tähtajaks:

1. Puhastada kortermaja, asukohaga Pärnu 24, Mõisaküla, Mulgi vald, Viljandi

maakond, trepikodade ja keldrite üldkasutatavad ruumid sinna ladustatud

põlevmaterjalist.

Alus: Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 5; siseministri 2. septembri 2010.a määrus nr 44

„Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ §2 lg 1 ja § 6 lg 2.

Tuleohutuse seadus § 3 lõige 1 punkt 5 alusel on isik kohustatud rakendama tulekahju tekkimist

vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju.

Siseministri 2. septembri 2010.a määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded“ § 2 lõige 1 alusel ladustatakse põlevmaterjal ehitises selliselt, et see ei

põhjustaks tuleohtu, ei takistaks evakuatsiooni, ega raskendaks päästetööde teostamise

võimalikkust. Põlevmaterjali ei ladustata evakuatsiooniteedel.

Siseministri 2. septembri 2010.a määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded“ § 6 lõige 2 alusel ei ladustata põlevmaterjali ventilatsioonikambris.

Kontroll-käigu lehel ja paikvaatluse protokollis nr 7.2-5.3/3347-1 fikseeriti, et kortermaja,

asukohaga Pärnu 24, Mõisaküla, Mulgi vald, Viljandi maakond, keldrite üldkasutatavatesse

ruumidesse on ladustatud põlevmaterjali – mööbel, puitmaterjal. Samuti on põlevmaterjal

ladustatud keldris treppide alla ning III trepikoja II korrusele.

Tulekahju tekkimist vältivate meetmete kasutamist ja tulekahju põhjustavate tegevuste

vältimist tuleb kontrollida eelkõige enesekontrolliga, st iga valdaja peab ise jälgima, mis

2 (3)

tegevused tema valduses toimuvad. Tuleohutuse seaduse eesmärk on tagada isikute hoolikas

käitumine ja tuleohutusnõuete järgimine, vältides sellega tulekahjude tekkimist.

Täitmise tähtaeg: 30.01.2020. a.

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 500

(viissada) eurot.

2. Eraldada kortermaja, asukohaga Pärnu 24, Mõisaküla, Mulgi vald, Viljandi maakond,

keldrid evakuatsioonitrepikodadest omaette tuletõkkesektsioonideks, et võimaliku

tulekahju puhkemise korral oleks tagatud inimeste ohutu evakueerumine või nende

evakueerimine hoonest.

Alus: Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 6, § 5 lg 3; Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” § 55 lg 2, § 41 lg

2, § 45 lg 2 p 2 ja 4 ning § 12 lg 2 p1 ning lg 6 p 1 ja 2.

Tuleohutuse seaduse § 3 lõige 1 punkt 6 alusel on isik kohustatud tagama ohutu evakuatsiooni.

Tuleohutuse seaduse § 5 lõige 3 alusel tuleb ehitise kasutamisel tagada, et suitsu ja tule leviku

takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet.

Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 § 55 lõige 2 alusel peab enne käesoleva määruse

jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud

kasutamisotstarbe kohaselt, evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva

määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades §

3 lõikes 4 sätestatut. Eelmises lauses nimetatud nõuet ei kohaldata § 12 lõike 6 punkti 3 kohta.

Olemasolevasse ehitisse enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud ja käesolevas lõikes

nimetamata tuleohutuspaigaldis peab vastama selle paigaldamise ajal kehtinud

tuleohutusnõuetele ja olema nõuetekohaselt hooldatud.

Siseministri määrus nr 17 § 41 lõige 2 alusel peab evakuatsiooni tagamiseks hoones olema selle

kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende

liikumisvõimekusele või erivajadusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid

väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone. Evakuatsiooniaeg

peab olema hoone kasutajate ohutuks evakuatsiooniks piisav. Evakuatsiooni- ja väljumistee ei

või läbida tehnoseadmete või muid tehnilisi ruume.

Siseministri määrus nr 17 § 45 lõige 2 punkt 4 alusel moodustatakse evakuatsioonitee omaette

tuletõkkesektsioonina.

Siseministri määrus nr 17 § 12 lõige 2 p 1 alusel moodustatakse tuletõkkesektsioonid korruste

kaupa.

Siseministri määrus nr 17 § 12 lõige 6 punkt 1 ja 2 alusel eraldatakse omaette

tuletõkkesektsiooniks evakuatsioonitee ja evakuatsioonitrepikoda.

Kontroll-käigu lehel ja paikvaatluse protokollis nr 7.2-5.3/3347-1 fikseeriti, et kortermaja,

asukohaga Pärnu 24, Mõisaküla, Mulgi vald, Viljandi maakond, keldrid ei ole

evakuatsioonitrepikodadest eraldatud omaette tuletõkkesektsioonideks.

Hoone jaotatakse tuletõkkesektsioonideks selliselt, et tulekahu ühes tuletõkkesektsioonis

põhjustaks võimalikult vähe ohtu hoonele, inimestele, varale või keskkonnale ning kahju

piirduks selle tuletõkkeseksiooniga, millest tulekaju alguse sai.

Erineva kasutamisotstarbega ruumid, nagu evakuatsioonitrepikoda, korter, kelder, katlaruum,

saunaruum ja garaaž eraldatakse omaette tuletõkkesektsioonideks, et takistada suitsu ja tule

levikut ning oleks inimestel ohutu evakueeruda või neid ohutult evakueerida.

3 (3)

Täitmise tähtaeg: 01.06.2021. a

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 1000

(üks tuhat) eurot.

Kui haldusakti adressaat jätab ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata, tuleb sunniraha tasuda

ühele järgnevale Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB panga arvelduskontole nr

EE891010220034796011, Swedbank panga arvelduskontole nr EE932200221023778606 või

Luminor Bank panga arvelduskontole nr EE701700017001577198, maksekorraldusel on

viitenumbriks 10266700005621 ja selgituseks: “KÜ Pärnu 24 Mõisaküla 21.11.2019

ettekirjutus nr 7.2-6.3/2699”.

Vabatahtlikult tähtajaks sunniraha tasumata jätmise puhul nõutakse sunniraha sisse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 15 lõige 1 kohaselt täitemenetluse seadustikus

sätestatudkorras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Seega lisandub sunnirahale selle

vabatahtlikutähtaegse mittetasumise korral kohtutäituri tasu. Sunniraha tasumine ei võta

adressaadilt kohustust ettekirjutus täita ning täitmata kohustuste eest võib sunniraha rakendada

korduvalt.

Juhul kui haldusakti adressaat leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutudtema

õigusi või piiratud tema vabadusi, on tal õigus esitada vaie Päästeametile (Raua 2, 10124

Tallinn,) või kaebus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja (Kalevi 1, 51010 Tartu,

[email protected]) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal vaide või kaebuseesitaja

vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

Ettekirjutuse täitmisest palume informeerida meid kirjalikult postiaadressil Päästeameti

Lõuna päästekeskus, Jaama 207, 50705 Tartu linn, Tartu maakond või digitaalselt

allkirjastatud dokumendina e-posti aadressile [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sigrit Murdla

juhtivinspektor

Lõuna päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo

+372 4354517

[email protected]