Taotlus

ala x y

1 6452134,17 341584,27 2 6456601,66 339669,61 3 6457492,63 338630,36 4 6450815,35 335341,58

puhverala x y

1 6450815,35 335341,58 2 6457492,63 338630,36 3 6456820,694 339414,1238 4 6452218,953 337147,6153 5 6453071,363 341182,6114 6 6452134,17 341584,27

Kaabel x y

6455505,22 384655,06 6447220,13 376463 6450337,46 353042,09 6450306,88 349127,96

6453071,381 341182,6036

2020. AASTA KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE

OÜ Utilitas

Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

Aadress

Maakri 19/1

10145 Tallinn

Harjumaa

Eesti Vabariik

Registrikood

12205523

Telefon

+372 642 4071

Põhitegevusala

Elektri- ja soojusenergia tootmine ja müük

Audiitor

AS PricewaterhouseCoopers

Aruandeaasta algus ja lõpp

01.01.2020 � 31.12.2020

SISUKORD TEGEVUSARUANNE

UTILITAS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4

Utilitas arvudes ja faktides . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6

Tegevuskeskkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12

Ühiskondlikud trendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12

Energiapoliitika lähtepunktid ja eesmärgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16

Ühiskondlik vastutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20

Ettevõtte struktuur ja juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .24

2020 . AASTA TEGEVUSARUANNE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .26

Äritulemuste ülevaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .28

Finants tulemused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30

Investeeringud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31

TEENUSEGA SEOTUD VASTUTUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .34

Kvaliteet ja toimepidevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .36

Kliendi vaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41

KESKKONNAMÕJU . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44

Keskkonnamõjud ja keskkonna juhtimise põhimõtted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46

Biomassi kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .48

Taastuvenergia tootmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .52

Kliimamõju vähendamine ja süsiniku neutraalsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .54

Efektiivsuse tõstmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60

Veekasutuse vähendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .62

Õhuheitmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .62

Klientide keskkonna teadlikkuse suurendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .63

TÖÖTAJAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .64

Personali ülevaade ja töösuhted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .66

Tööohutus ja tervishoid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .68

Töötajate kaasamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .70

Mitmekesisus ja võrdne kohtlemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .70

Koolitus ja areng . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71

ÜHISKONDLIK ROLL . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72

Suhted elanikega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74

Kogukonnasuhted ja toetustegevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75

Panus sektori arengusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .76

Koostöö haridus asutustega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .77

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Konsolideeritud bilanss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80

Konsolideeritud kasumiaruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81

Konsolideeritud rahavoogude aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .82

Omakapitali muutuste aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .83

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .84

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 106

TEGEVJUHTKONNA ALLKIRJAD 2020 . A KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDELE . . . . . . . . . . . . . . . . . . 109

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

UTILITAS

„ Utilitas on suurim taastuvenergia tootja ja kaugkütteteenuse pakkuja Eestis

1807 GWh klientide tarbitud soojust

(2019: 1899 GWh)

792 MWh klientide tarbitud jahutust

1728 GWh toodetud soojust

(2019: 1816 GWh)

394 GWh toodetud elektrit

(2019: 344 GWh)

1584 GWh toodetud taastuvenergiat

(2019: 1400 GWh)

75% taastuvenergia osakaal tootmisportfellis

(2019: 65%)

17,6% Utilitase osakaal kogu Eesti taastuvelektri toodangus (2019: 16%)

UTILITAS ARVUDES JA FAKTIDES

AS UTILITAS TALLINN AS UTILITAS EESTI OÜ UTILITAS TALLINNA

ELEKTRIJAAM

Energiakontserni Utilitas põhitegevused on soojuse ja elektri tootmine ning kaugkütte- ja -jahutusteenuse osutamine. Pakume üle Eesti klientidele ja keskkonnale sobivaid lahendusi, toodame ja jaotame energiat võimalikult efektiivselt ning kasutame võimalikult palju taastuvaid ja kohalikke energiaallikaid.

2020. aasta tulemused

Kontserni kuuluvad 31.12.2020 seisuga emaettevõte OÜ Utilitas, kaug- kütte- ja -jahutusteenust pakkuvad AS Utilitas Tallinn ja AS Utilitas Eesti ning Tallinnas elektrit ja soojust tootev OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam. OÜ-l Utilitas on nendes ettevõtetes 100% osalus.

„ Kõik Utilitase kaugkütte ja -jahutussüsteemid on tõhusad Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL mõistes

U tilitase kaugküttes

üs te em

id

T Õ

HUS KAUGJAHUTU

S

U tilita

s T allinn AS ‒ Tselluloosi k

au g

ja h

u tu

s

7

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

6

„ Utilitase kaugkütteteenuse kliendid on korteriühistud, riigi- ja munitsipaalasutused ning eraettevõtted

„ Ärifilosoofia

4970 köetavat hoonet (2019: 4931)

84 uut liitunud hoonet 2020 . aastal (2019: 114)

5 400 000 m2 köetavat äri- ja üldkasutatavate hoonete netopinda

174 000 köetavat kodumajapidamist (2019: 170 000)

360 000 linnaelaniku varustamine keskkonnahoidliku kaugküttega

Toodetud elekter müüakse Põhjamaade elektribörsil Nord Pool

Missioon Puhtam tulevik .

Vähendame energiatarbimise keskkonnamõju, võimaldades kasutada jätkusuutlikult toodetud energiat mugavalt ja taskukohaselt .

Visioon Olla energiavaldkonna eestvedaja .

Luua parimat praktikat ja otsida uusi lahendusi jõudmaks keskkonnahoidliku ja kliimaneutraalse ühiskonnani .

Väärtused • jätkusuutlik

• uuendusmeelne

• mugav kasutada

• konkurentsivõimeline

„ Utilitas tegutseb kaheksas linnas: Tallinnas, Maardus, Keilas, Raplas, Haapsalus, Kärdlas, Jõgeval, Valgas

Tallinn Maardu

Rapla

Jõgeva

Valga

HaapsaluKärdla

Keila

3 koostootmisjaama

(2019: 3)

26 katlamaja

(2019: 27)

9 päikeseparki

58 MW elektrilist nimivõimsust

(2019: 57)

1200 MW soojuslikku koguvõimsust

(2019: 1200)

547 km hallatavaid soojusvõrke

(2019: üle 530 km)

26 km 2020. aastal reno- veeritud ja ehitatud kaugküttetorustikke

(2019: 20)

59-95% uue või rekonstrueeritud võrgu osakaal

(2019: 54-95%)

8 9

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

„ Organisatsioon „ Finantsnäitajad

„ Liikmesus organisatsioonides

257 töötajat (2019: 249)

0 tööõnnetust (2019: 1)

15 aasta pikkune keskmine tööstaaž

127 miljonit eurot äritulu (2019: 135)

22 miljonit eurot puhaskasumit (2019: 22)

30 miljonit eurot investeeringuid (2019: 40)

386 miljonit eurot varade mahtu (2019: 352)

10

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

„ Trend 2: linnastumine

Jätkuv linnastumine on üks tugevamaid üleilmseid trende ja prognooside kohaselt elab 2050. aastal linnades üle 2/3 planeedi rahvastikust. Eestis on linnaelanike osa- kaal väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eestis elas 2019. aasta seisuga linnalistes ja väikelinnalistes asustuspiirkondades 69%

rahvas tikust. Prognooside järgi võib Eesti linna elanike osakaal kasvada 2050. aastaks ligi 80%ni.

Tallinna elanike arv on viimase 10 aastaga (2011–2020) suurenenud 30 000 elaniku võrra. Kui praegu elab Harju- ja Tartumaal veidi üle poole Eesti elanikest, siis 2040. aastaks on see näitaja prognoosi kohaselt kasvanud vähemalt 65%ni.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel kulus juba 2013. aastal linnades enamik kogu maailmas kasutatud primaarenergiast (64%) ja emiteeriti suurem osa energeeti- kaga seotud süsinikuemissioonist (70%). Soojus on suurima osakaaluga energialiik nii Eesti kui ka kogu Euroopa Liidu energiabilansis – just seetõttu on maailma kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks hädavajalik lahendada linnade energia- varustus kestlikult.

Prognoos: 2050. aastal

elab 80% Eesti elanikest

linnades

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 2030 2040 2050

Joonis 2. Linnaliste piirkondade elanike osakaal kogu rahvastikust – muutus viimase poole sajandi jooksul ja prognoos aastani 2050 (www.ourworldindata.org/urbanization)

1960 1970 1980 2000 20101990 2020

0 kt

5 kt

10 kt

15 kt

20 kt

25 kt

30 kt

35 kt

40 kt

0°C

0,2°C

0,4°C

0,6°C

0,8°C

1°C

1,2°C

1,4°C

„ Trend 1: globaalne soojenemine Eestis ja mujal maailmas

Kliimamuutus on eurooplaste ja kogu maailma jaoks suur mure. 2017. aasta septembris avaldatud uuringu kohaselt peab 92% ELi kodanikest kliimamuutust märkimisväärseks probleemiks.

Viimase sajandi jooksul on meie planeedi keskmine õhutempera- tuur tõusnud umbes ühe kraadi võrra. Soojenemine on olnud eriti kiire viimase 40 aasta jooksul. Viimase 20 aasta sisse on mahtunud 18 kõige soojemat aastat alates

1880. aastast, mil globaalset temperatuuri selliselt mõõdetakse. Sagenenud ja tugevnenud on äärmuslikud ilmastikunähtused. Sama suundumus on ka Eestis, kus 2019. ja 2020. aasta on olnud mõõtmisajaloos kõige soojemad. Eesti asub põhjapoolkeral, kus on soojenemine veel kiirem kui maailmas keskmiselt.

Euroopas on sellel olnud näiteks järgmised tagajärjed:

z äärmuslikud kuumalained viimasest viiest aastast neljal; z tugev põud mitmel pool Euroopas; z üleujutused eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopas.

Kliimaga seotud äärmuslikud tagajärjed (nt metsatulekahjud, äkktulvad, taifuunid ja orkaanid) põhjustavad massilist hävingut ja surma ning majanduskahju. Näiteks 2017. aastal oli ilmastikuga seotud katastroofide põhjustatud majanduskahju kogu maailmas 283 miljardit eurot.

Enamjaolt on see tingitud inimtegevuse tulemusena atmosfääri paisatud kasvuhoo- negaaside hulga suurenemisest. 2015. aasta detsembris peetud Pariisi kliimakonve- rentsil võtsid 195 riigi esindajad vastu üleilmse õiguslikult siduva kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks. Kokkuleppe järgi on pikaajaline eesmärk hoida globaalne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C (tegelik vajadus isegi alla 1,5 °C) võr- reldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga.

TEGEVUSKESKKOND ÜHISKONDLIKUD TRENDID

2019. ja 2020. aasta

olid Eestis läbi aegade kõige

soojemad

Joonis 1. Temperatuuri muutus Celsiuse kraadides võrreldes 1850.–1900. a keskmisega ning globaalne CO

2 heide, kt

Maailmas

Euroopas

Põhja-Euroopas (sh Balti riigid)

Eestis

globaalse temperatuuri muutus

globaalne CO 2 heide

1 https://ourworldindata.org/urbanization

12 13

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

Ja a n u a r

V e e b ru

a r

M ä rt

s

A p ri ll

M a i

Ju u n i

Ju u li

A u g u st

S e p te

m b e r

O k to

o b e r

N o ve

m b e r

D e ts

e m

b e r

0

500

1000

1500

2000

V õ

im su

s, M

W

„ Trend 3: mittejuhitavate energiatootmisvõimsuste kasv

Seoses taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuga suureneb mittejuhitavate tootmis-

võimsuste (päikesepargid, tuulegeneraatorid jne) osakaal elektri ja soojuse tootmises.

Seetõttu on järjest olulisem, et energiasüsteem suudaks tagada energiavarustatuse

igal ajal, tehes seda ühtaegu nii keskkonnahoidlikult kui ka mõistliku hinnaga. Energiat

on vabalt käes soojal suvepäeval, aga energiasüsteeme projekteeritakse tipuvõimsuste

järgi, arvestades kõige suuremat tarbimist külmal ajal, kui tuul ei puhu

ja päike ei paista.

Suve- ja talvekoormuse vahe on soojusvõrgus kümnekordne,

elektrivõrgus kolmekordne. Alltoodud graafikust nähtub, et

suvel võib olla piisavalt tuule- ja päikeseenergiat, et katta

kaugküttevõrgu soojusvajadust. Talvisel kütteperioodil nen-

dest võimalustest aga ei piisa ning vältimatu on säilitada

Kaugküte tagab

katkematu energia varustuse

aastaringselt

kaugküttega seotud tootmisvõimsusi. Aasta jooksul tarbitud energiakoguste hinda- mine ei anna meie kliimavöötmes tervikpilti, vajadused peavad olema kaetud igal ajal. Energiatarbimise tippude katmiseks tuleb rajada ja hoida töökorras tootmisvõimsusi. Katkematu energiavarustus tagatakse peamiselt juhitavate tootmisvõimsustega ja kaugküte pakub selleks asendamatut võimalust.

Lisaks toetab kaugküte elektrisüsteemi, vähendades vajadust investeerida elektri- tootmise tippvõimsuse ja elektrivõrgu läbilaskevõime suurendamisse. Allolev joonis illustreerib Eesti kaugkütte- ja elektrivõimsust tunni kaupa. Lisatud on elektrisüsteemi vajalik võimsusgraafik juhul, kui kaugkütet ei eksisteeriks ja kogu soojus toodetaks soo- juspumpadega elektrienergiat kasutades. Kõige külmemal ajal vajaksime vajamineva soojuse tootmiseks ligi kaks korda suuremat elektrivõimsust. See näitab ilmekalt, et kaugküttel on väga oluline roll energiaga varustamisel ning selle asemel, et tulevikus rohkem elektrist soojust toota, tuleks elektrivõimsust kasutada hoopis näiteks elekt- romobiilsuse vajaduste rahuldamiseks.

Joonis 3. Kaugkütte võimsusgraafik võrrelduna päikese- ja tuuleenergia võimsuskõveratega

Joonis 4. Arvutuslik Eesti elektrivõimsuste vajadus 2020. aastal, kui kaugkütet ei oleks. Elektritarbimisele on lisatud võrgukaod, elektrist soojuse tootmisel on soojuspumba kasutegurit eeldatud välisõhutemperatuuri ja eeldatava COP alusel, MW

Ja an

u ar

V e e b ru

ar

M är

ts

A p ri ll

M ai

Ju u n i

Ju u li

A u g u st

S e p te

m b e r

O kt

o o b e r

N o v e m

b e r

D e ts

e m

b e r

Kaugküte Tuuleenergia Päikeseenergia

Kaugkütte tarbimine Eestis Elektri tarbimine Eestis

Elektrivõimsused juhul, kui peaks katma ka kaugkütte vajadusi

Tuuleenergia on juhitamatu võimsus igal aastaajal ning vajaks lisainvesteeringuid salvestusvõimsustesse

Talvel on kaugküte asendamatu - külmaga ei piisa ei tuule- ega päikseenergia toodangust

Suvel on energiat palju ja soojuse tarbimine madal ning seda oleks teoreetiliselt võimalik katta ka teiste energiaallikatega

14 15

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

ENERGIAPOLIITIKA LÄHTEPUNKTID JA EESMÄRGID

„ Euroopa Liidus

2030. aastaks peab 32% ELi

energiast pärine- ma taastuvatest

allikatest

Mõlemas direktiivis on eraldi esile toodud tõhusate kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide roll nende eesmärkide saavutamisel ning vajadus võtta meetmeid, et see potentsiaal kõigis liikmesriikides maksimaalselt ära kasutada.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2020/852 (18. juuni 2020) kehtestati kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik, nn taksonoomia regulatsioon. See määrus aitab selgitada, millised tegevused liigituvad roheliseks, säästlikuks või kestlikuks, ning võimaldab suunata investeeringuid paremini ja läbipaistvamalt kestlikesse tegevusaladesse.

Uue süsteemi järgi saab tegevusi määratleda keskkonnahoidlikuna vaid siis, kui nad märkimisväärselt leevendavad kliimamuutusi või nendega kohanemist ning panustavad vee ja mereressursside kestlikusse kasutamisse ja kait- sesse, ringmajandusele üleminekusse, saastuse vältimisse ja kontrolli või elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse.

Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivis (2012/27/EL) määratletakse tõhusat kaug- kütte- ja kaugjahutussüsteemi sellisena, mis kasutab vähemalt 50% taastuvener- giat, 50% heitsoojust, 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni.

1990 1995 2000 2005 2001 2015 2020 2025 2030 2035

-55%

2040 2045 2050 -20

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

240

Joonis 5. Euroopa Komisjoni pakutud teekond kliimaneutraalsuseni, sh eesmärgiga vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkogust vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga (väljendab kasvuhoonegaaside koguse ja sisemajanduse kogutoodangu muutust protsentides võrreldes 1990. aastaga)

SKP Netoemissioonid

Muu-mitte CO 2 Muu mitte-CO

2 , põllumajandusest Elamumajandus Teenindus Transport

Tööstus Energeetika Süsinikueemaldustehnoloogiad Maakasutus ja metsandus

SKP

Euroopa Liidus peetakse taastuvallikate kasutuselevõttu energiapoliitika põhiküsi- museks, mis aitab vähendada sõltuvust Euroopa Liidu väliste riikide energiast, piirata kasvu hoonegaaside emissiooni ja muuta energia hind fossiilkütuste hinnast sõltuma- tuks. Euroopa Liidu ülene eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 2030. aastaks vähemalt 40% ja 2050. aastaks kuni 95% võrreldes 1990. aastaga. 2020. aasta detsembris lepiti Euroopa Komisjonis kokku vajaduses vaadata need eesmärgid üle ning töötada välja uus tegevuskava, et kahandada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkogust vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga.

Tunnustus. Tõhusa Kaugkütte ja Tõhusa Kaugjahutuse märgis on väljasta- tud kõigile Utilitase kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele. Märgis tõen- dab, et need süsteemid vastavad energiatõhususe direktiivis toodud tõ- hususe kriteeriumitele ja aitavad seeläbi võidelda kliimamuutuste vastu.

2018. aastal uuendati Euroopa Liidus nn puhta energia paketi raames Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi (2012/27/EL) ja taastuvenergia direktiivi (uus tekst 2018/2001/EL). Nendes sätestatud uute eesmärkide kohaselt peab 2030. aastaks vähemalt 32% Euroopa Liidus kasutatavast energiast pärinema taastuvatest ener- giaallikatest ning energiatõhusust tuleb suurendada vähemalt 32,5%.

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Tallinn ja Maardu

Keila Haapsalu Kärdla Jõgeva Valga Rapla

Joonis 6. Koostoodetud soojuse osakaal Tallinna kaugküttevõrgus

Joonis 7. Taastuvenergia osakaal Utilitase müüdud soojuses piirkondade kaupa

2017

2018

2019

2020

100

60,9

96,4

81,4 86,7

92,4 92,6

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80%

2017 54,5%

53,2%

61,4%

72,8%

2018

2019

2020

16 17

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

Joonis 9. Eesti taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises üldiselt ja sektorite kaupa. 2020. aasta näitajad põhinevad prognoosidel. Prognoosidest tuleb lahutada statistikakaubanduse raames teistele liikmesriikidele müüdud taastuvenergia statistilised kogused

dekarboniseerimisega, et Eesti ei oleks enam Euroopa suurima CO 2 jalajäljega riikide

hulgas ja suudaks täita üha ambitsioonikamaid kliimaeesmärke. Eesti peamine kasvu- hoonegaaside allikas on kütuste põletamine elektri ja soojuse tootmisel, 2019. aastal moodustas see 46,8% kasvuhoonegaaside üldheitkogusest.

Euroopa Liidu poliitiliste kokkulepetega võetud kohustused ning eesmärgid on aluseks ka Eesti kliima- ja energiaeesmärkidele, mida koondavad kaks peamist dokumenti:

z Eesti riikliku energia- ja kliimakava (aastani 2030) (REKK) peamine eesmärk on vähendada Eesti kasvuhoonegaaside heitkogust 2050. aastaks 80% (sh 70% 2030. aastaks). REKKi kohaselt peab taastuv energia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest olema 2030. aastal vähemalt 42% (sh 63% tarbitavast soojuse- nergiast). Kava järgi tuleb suurendada energiatõhusust, tarbida primaarenergiat tõhusamalt ning tagada energiajulgeolek, kasutades võimalikult palju kohalikke kütuseid.

z Energiamajanduse arengukava (aastani 2030) (ENMAK) näeb ette, et kasvuhoo- negaaside heitkoguse vähenemine energiasektoris moodustab 2030. aastaks vähemalt 70%. Kava järgi toodetakse Eestis 80% soojusest taastuvate energiaal- likate baasil.

Ilma tugeva kaugküttesektori panuseta ei ole võimalik saavutada ei kohalikke, riiklikke ega rahvusvahelisi kliimaeesmärke. Utilitasel on Eesti suurima kaugkütteettevõtja ja taastuvenergiatootjana täita suur roll.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

2020 2021 2022 2025 2027 2030

Taastuvelektri osakaal

Taastuvenergia osakaal transpordis

Taastuvenergia osakaal soojusmajanduses

Taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest kokku

„ Eesti energia- ja kliimaeesmärgid

Kuigi Eesti on täitnud 2020. aasta kliimaeesmärgid taastuv energia osakaaluna lõpptarbimisest, on siinne süsiniku emissioon ühe elaniku ja SKP ühiku kohta siiski Euroopa Liidu üks suurimaid, nii nagu ka energiasek- toris tekkinud kasvuhoonegaaside heitkogus. Kuna kliimaregulatsiooni üldeesmärk on kasvuhoonegaase vähendada, on selge, et hoolimata taastuvenergia osakaalu eesmärgi protsentuaalsest täitmisest tuleb jätkata majanduse

Joonis 8. Euroopa riikide energiatarbimise süsinikuintensiivsus 2018. aastal võrreldes 2000. aasta tasemega (2018. aastal tarbitud energiaühiku kohta emiteeritud tCO

2 ekvivalent osakaal 2000. aasta

mahust, 2000=100)

Eesti energia- tootmine on üks süsinikuintensiiv- semaid Euroopas

≥ 44,4 − 75,2

≥ 75,2 − 82,9

≥ 82,9 − 84,3

≥ 84,3 − 88,0

≥ 88,0 − 90,8

≥ 90,8 − 102,3

Andmed puuduvad

18 19

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

ÜHISKONDLIK VASTUTUS

Utilitase jaoks prioriteetsed kestliku arengu eesmärgid ja tulemusnäitajad, millega ettevõtte tegevus on täpsemalt seotud

Märksõnad, kuidas Utilitas aitab neid eesmärke saavutada

EESMÄRK:

Tagada taskukohane, usaldusväärne, säästev ja kaasaegne energia kõigile

Jätkusuutlik energia

z 7.1. Tagada 2030. aastaks taskukohane, usaldusväärne, säästev ja kaasaegne energia kõigile

z 7.2. Suurendada 2030. aastaks oluliselt taastuvenergia osakaalu ülemaailmselt toodetavas energias

z 7.3. Kahekordistada 2030. aastaks energiatõhususe määra

z Taastuvenergia tootmine, tootmise kasuteguri suurendamine, energiatõhus tegevus

z Tarbijate teadlikkuse suurendamine ja võimaluste loomine energiaefektiivsuse kasvatamiseks

z Energiavarustuse toimepidevuse tagamine mõistliku hinnaga

EESMÄRK:

Võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks

EESMÄRK:

Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propageerida nende säästvat kasutamist; majandada metsi säästvalt, võidelda kõrbestumisega ning peatada ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine

Kliimamuutuste vastased meetmed

z 13.1. Suurendada kõikide riikide vastupidavust kliimaga seotud ohtudele ja loodusõnnetustele ning nende suutlikkust kohaneda kliimamuutustega

z 13.2. Lülitada kliimamuutustega võitlemise meetmed riiklikesse tegevuspoliitikatesse, tegevuskavadesse ja planeerimisse

z 13.3. Täiustada haridust, teadlikkuse suurendamist ning inimeste ja asutuste suutlikkust kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise, nende mõjude vähendamise ja nende eest varase hoiatamise valdkonnas

Maa ökosüsteemid

z 15.1. Tagada 2020. aastaks maismaaökosüsteemide ja sisemaa mageveeökosüsteemide ja ökosüsteemiteenuste, eelkõige metsade, märgalade, mägede ja kuivalade kaitse, taastamine ja säästev kasutamine kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepete raames võetud kohustustega

z 15.2. Saavutada 2020. aastaks kõikide metsaliikide säästev majandamine, peatada metsa raadamine, taastada rikutud metsad ja suurendada kogu maailmas oluliselt metsastamist ja metsade uuendamist

z Tõhusate kaugkütte- ja jahutusvõrkude opereerimine ning arendamine

z Fossiilenergiast väiksema süsiniku jalajäljega taastuvenergia tootmine

z Koostöö omavalitsuste, klientide ja haridusasutustega, et vähendada energiatootmise ja -kasutuse kliimamõju

z Jätkusuutliku biomassi kasutamine energia tootmisel

Organisatsiooni juhtimisel järgib Utilitas lisaks põhimõtteid, mis on seotud kestliku arengu eesmärkidega number 3 (töötajate tervis), 5 ja 10 (võrdne kohtlemine töökohal) ning 16 (aus ja eetiline juhtimine).

Aruande eri osades on illustratsiooniks kasutatud Utilitase jaoks prioriteetsete kestliku arengu eesmärkide ikoone, et viidata ettevõtte panusele nendega seotud ühiskondlike eesmärkide saavutamisel.

Utilitase võrkudega on ühendatud üle kolmandiku Eesti kaugkütteklientidest ja seega on Utilitasel oluline roll riikliku kaugkütte arengu suunajana. Eeskuju ja elutähtsa teenuse pakkujana on Utilitasel ühiskonnas järgmine roll ja vastutus:

z tagada oma klientidele töö- ja varustuskindlus kvaliteetsel moel;

z tegutseda keskkonnahoidlikult ja vähendada oma keskkonnamõju;

z edendada ühiskonnas energiasäästlikkust;

z pakkuda turvalist ja meeldivat töökeskkonda;

z panustada soojusinseneride järelkasvu;

z tegutseda ausalt, eetiliselt ja läbipaistvalt ning

z toetada valdkonnaga seotud algatusi ja kogukondi, kus ettevõte tegutseb.

Siinses aruandes kajastataksegi Utilitase tegevust kõigis neis aspektides. 2021. aastal on Utilitas võtnud eesmärgiks hinnata oma ühiskondlikku mõju tervikvaates ning kujun- dada selle põhjal keskkonnaalase ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse ning vastutustundliku juhtimise arengusuunad ja eesmärgid.

Eesti suurima kaugkütteettevõtja ja taastuv energiatootjana peab Utilitas oma tegevu- ses silmas ka ÜRO kestliku arengu eesmärke. See ülemaailmne 17 universaalse eesmärgi ja 169 tulemusnäitaja kogum kutsub üles lõpetama vaesust, võitlema kliimamuutuste ja ebavõrdsuse vastu ning kindlustama kõigile inimestele hea elukvaliteet.

Siinses aruandes kajastatakse Utilitase tegevust üheksa kestliku arengu eesmärgi saavutamiseks, mis on ettevõtte tegevusala arvestades põhifookuses.

ÜRO kestliku arengu eesmärgid. 25. septembril 2015. aastal New Yorgis ÜRO peakorteris peetud säästva arengu tippkohtumisel võtsid 193 ÜRO liikmesriiki vastu kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Development Goals, SDG), mis peavad olema saavutatud 2030. aastaks (seetõttu tun- tud ka kui Agenda 2030), et tagada jätkusuutlik ühiskond. Riikide kõrval lähtuvad neist 17 eesmärgist ka äriettevõtted üle maailma, aidates saavu- tada oma äritegevusega enim seotud üleilmsed eesmärgid.

20 21

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

Utilitase jaoks prioriteetsed kestliku arengu eesmärgid ja tulemusnäitajad, millega ettevõtte tegevus on täpsemalt seotud

Märksõnad, kuidas Utilitas aitab neid eesmärke saavutada

EESMÄRK:

Toetada säästvat, kaasavat ja jätkusuutlikku majandusarengut ning tagada kõigile inimestele inimväärne töö

Tööhõive ja majanduskasv

z 8.2. Saavutada suurem majanduslik tootlikkus, kasutades mitmekesistamist, tehnoloogia uuendamist ja innovatsiooni ning keskendudes muu hulgas kõrge lisandväärtusega ja töömahukatele sektoritele

z 8.4. Muuta kogu maailmas ressursside kasutamine tarbimises ja tootmises 2030. aastaks järk-järgult tõhusamaks ning püüda selle poole, et kooskõlas säästva tarbimise ja tootmise programmide kümneaastase raamistikuga siduda majanduskasv lahti keskkonnaseisundi halvenemisest

z 8.8. Kaitsta töötajate õigusi ning toetada ohutute ja turvaliste töötingimuste loomist kõikidele töötajatele, sealhulgas võõrtöötajatele, eelkõige naistele, ja ebakindlates töösuhetes olevatele töötajatele

z Töö tõhustamine suurema lisandväärtuse loomiseks, efektiivne ressursikasutus

z Mahukad investeeringud kaugküttevõrgu rekonstrueerimisse ja taastuvenergiasse

z Majandusele väiksema keskkonnamõjuga energia pakkumine

z Ohutuse ja õiglase kohtlemise tagamine töökohal

EESMÄRK:

Tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused

Kvaliteetne haridus

z 4.3. Tagada, et 2030. aastaks on kõikidele naistele ja meestele võrdselt kättesaadav taskukohane ja kvaliteetne tehniline, kutse- ja kolmanda astme haridus, kaasa arvatud kõrgharidus

z 4.4. Suurendada 2030. aastaks oluliselt noorukite ja täiskasvanute arvu, kellel on tööhõives osalemiseks, inimväärse töö leidmiseks ja ettevõtlusega tegelemiseks vajalikud oskused, sealhulgas tehnilised ja kutseoskused

z Soojusinseneride eriala populariseerimine ja koostöö haridusasutustega, et tagada järelkasv

Utilitase jaoks prioriteetsed kestliku arengu eesmärgid ja tulemusnäitajad, millega ettevõtte tegevus on täpsemalt seotud

Märksõnad, kuidas Utilitas aitab neid eesmärke saavutada

EESMÄRK:

Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja säästvaks

Jätkusuutlikud linnad ja asumid

z 11.3. Suurendada 2030. aastaks kaasavat ja jätkusuutlikku linnastumist

z 11.6. Vähendada 2030. aastaks linnade negatiivset keskkonnamõju elaniku kohta, pöörates erilist tähelepanu õhu kvaliteedile ning olme- ja muude jäätmete käitlemisele

z 11.b. Suurendada 2020. aastaks oluliselt nende linnade ja asulate arvu, mille eesmärk on kaasamine, ressursitõhusus, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning loodusõnnetustega toimetulemine

z Ressursitõhusa ja fossiilenergiast väiksema süsiniku jalajäljega taastuvenergia tootmine ja vahendamine hoonete kütteks linnades ja asumites

z Õhuheitmete vähendamine

EESMÄRK:

Tagada säästev tarbimine ja tootmine

EESMÄRK:

Tagada kõikidele joogivesi ja kanalisatsioon ning veevarude säästev majandamine

Säästev tarbimine ja tootmine

z 12.2. Saavutada 2030. aastaks loodusvarade säästev majandamine ja tõhus kasutamine

z 12.6. Stimuleerida ettevõtteid, eelkõige suurettevõtteid ja rahvusvahelisi kontserne, tegutsema säästvalt ning lisama säästmist käsitlev teave oma aruannetesse

z 12.8. Tagada 2030. aastaks, et kõik inimesed on informeeritud ja teadlikud säästvast arengust ning loodusega kooskõlas olevast eluviisist

Puhas vesi ja sanitaaria

z 6.4. Muuta 2030. aastaks veekasutus kõikides sektorites oluliselt tõhusamaks ja tagada magevee säästlik ammutamine ja kasutamine

z Ressursitõhus tootmine

z Keskkonnamõju ja jätkusuutlikkuse teabe avalikustamine

z Ühiskonna teadlikkuse suurendamine jätkusuutlikust energeetikast

z Säästlik veekasutus kaugkütte- ja jahutussüsteemis

z Koostöö ühisveevõrgu- ja kanalisatsiooniettevõtjatega

EESMÄRK:

Ehitada vastupidav taristu, toetada kaasavat ja säästlikku industrialiseerimist ning innovatsiooni

Tööstus, uuendus ja taristu

z 9.1. Arendada välja kvaliteetne, usaldusväärne, säästlik ja vastupidav taristu, sealhulgas piirkondlik ja piiriülene taristu, et toetada majandusarengut ja inimeste heaolu, ning tagada, et see taristu on kõikidele taskukohane ja võrdselt kättesaadav

z 9.4. Uuendada 2030. aastaks taristut ja moderniseerida tööstusharud, et need oleksid jätkusuutlikud, tõhustades ressursside kasutamist ja võttes kasutusele puhtad ja keskkonnaohutud tehnoloogiad ja tööstusprotsessid

z Investeeringud väiksema keskkonnamõjuga energia tootmiseks

z Kaugküttevõrgu uuendamine töökindluse suurendamiseks ja kadude vähendamiseks

22 23

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

ETTEVÕTTE STRUKTUUR JA JUHTIMINE Kontserni kuuluvad 31 .12 .2020 seisuga emaettevõte OÜ Utilitas ning kaugkütte- ja -jahutusteenust pakkuvad AS Utilitas Tallinn ja AS Utilitas Eesti ning Tallinnas elektrit ja soojust tootev OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam .

OÜ-l Utilitas on ülaltoodud kontserni ettevõtetes 100% osalus . Nimetatud ettevõt- ted on registreeritud ja tegutsevad Eestis . OÜ-l Utilitas on üheliikmeline juhatus ja kolmeliikmeline nõukogu .

2018 . aasta novembris lisandus ettevõtte omanike ringi pikaajalise strateegiaga rahvusvaheline infrastruktuurifond European Diversified Infrastructure Fund II (EDIF II), mille varasid juhib First Sentier Investors . Ettevõtte kaudsed omanikud on EDIF II (85%) ja OÜ Utilitas juhtkonnaliikmete ettevõtted (15%) . OÜ Utilitas otseseks 100% emaettevõtteks on ühine valdusettevõte First State Core S .à r .l .

Juhtimisstruktuuri osad on ka auditikomitee, kelle ülesanne on riskihindamine, ametisse nimetamise ja tasustamise komitee ning ESG komitee vastutustundliku ettevõtluse teemade käsitlemiseks .

„ Aus ja avatud juhtimine

Utilitas on lihtsa juhtimisstruktuuriga kontsern, mida iseloomustab juhtkonna eeskuju avatud käitumises, vähene hierarhia, formaalsete juhendite selgus, usaldus ning üks- meelne otsustamine juhtkonnas. Seda iseloomustab kontserni põhiväärtus „saavuta- da parimad tulemused asjatundlike inimeste pühendunud koostööna“.

Nulltolerants ebaeetilise või ebaausa käitumise suhtes on organisatsioonikultuuri osa.

Utilitase ausameelse ja läbipaistva tegevuse alused:

z kontserniülesed väärtused ja juhtpõhimõtted, mis 2020. aastal ühiselt lahti mõtestati ning paika pandi;

z iganädalane juhtkonna koosolek emaettevõtte ja tütarettevõtete juhtide osalusel;

z kvartaalne tulemuste avalikustamine äritegevuse ja -tulemuste, valdkonna arengusuundade ja ettevõtte plaanide kohta;

z kokkulepitud põhimõtted peamistel teemadel, näiteks töökord, kingituste kord, IT-turvalisuse reeglid ja ISO standarditele vastav juhtimiskultuur;

z digiteerimine, mis tagab dokumendihalduse, raamatupidamise ja raporteeri- mise teabe jälgitavuse;

z ostude puhul hangete korraldamine konkureerivate pakkumiste võrdlemiseks.

„ Riskijuhtimine

Elutähtsa teenuse pakkujana peab Utilitas tegema regulaarseid riskianalüüse ning lähtuvalt hädaolukorra seadusest ja kohalike omavalitsuste määrustest on ta välja töötanud plaanid, kuidas taastada ettevõtete tegevus riskistsenaariumite realiseeru- mise korral.

Utilitasel on üksikasjalikud tegevuskavad, et tagada kaugkütteteenuse jätkamine ka tehniliste rikete, ekstreemsete ilmastikuolude, elektri- või kütusevarustuse katkemise korral ning määratud on vastutavad töötajad ja juhatuse liikmed.

Täpsemalt on seda kirjeldatud peatükis „Kvaliteet ja toimepidevus“.

Peale operatsiooniliste riskide koostatakse kontsernis riskire- gistrit, millega tehakse kindlaks strateegilised ja finantsriskid, aga ka riskid, mis on seotud teenuse kvaliteedi, organisat- sioonikultuuri, tööandja maine, huvide konflikti ja pettuste, regulatsioonidele vastavuse, juhtimisvõimekuse, tööohutuse ja kliimamuutustest tuleneva mõjuga, ning tegevused nende riskide mõjude minimeerimiseks.

Peamiste riskide maandamise meetmeid on kirjeldatud aruande vastavates peatükkides.

2020. aastal ühtlustati

kontserni visioon, missioon ja väärtused

UTILITASE KONTSERNI JUHATUSTE LIIKMED:

OÜ Utilitas:

Priit Koit – kontserni juht

AS Utilitas Tallinn / AS Utilitas Eesti:

Robert Kitt – juhatuse esimees (alates 15 .03 .2021) Janek Trumsi – juhatuse liige Aulis Meitus – juhatuse liige

OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam:

Andres Taukar – juhatuse esimees Andrus Tamm – juhatuse liige Üllar Metsküla – juhatuse liige Andrei Melnik – juhatuse liige

OÜ UTILITAS NÕUKOGU LIIKMED:

Kristjan Rahu – nõukogu esimees Andreas Greim – nõukogu liige Gregor Kurth – nõukogu liige

25

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanneOÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

24

2020. AASTA TEGEVUSARUANNE

ÄRITULEMUSTE ÜLEVAADE Utilitas on Eesti suurim taastuvenergiatootja. 2020. aastal tootis Utilitas 2124 GWh soojust ja elektrit. Sellest rohelise energia maht moodustas 1584 GWh ehk 75% kogutoo- dangust ning kasvas aastaga 13% eelkõige tänu Mustamäe koostootmisjaama esimesele täistööaastale, aga ka kõrge töökindluse tõttu Väo 1 ja Väo 2 koostootmisjaamades. Utilitase elektrijaamades toodetud taastuvelektri osakaal kogu Eesti taastuvelektri toodangust oli 2020. aastal 17,6%.

Utilitase kliendid tarbisid 2020. aastal 1807 GWh soojust, mida on 5% vähem kui eelneval aastal hoolimata uute klientide lisandumisest. Mõningast mõju avaldas tarbimisele COVID-19st tingitud tarbimise vähenemine hotellides ja teistes avalikes hoonetes, kuid üha enam mõjutab energiatarbimist soe ilm.

2020. aastal liitus Utilitase kaugküttevõrkudega 84 uut hoonet üle Eesti, koguvõimsu- sega 33 MW. Nendest 25 hoonet tuli üle alternatiivsetelt küttelahendustelt ja 59 hoonet on uusehitised. Siin oli selgelt tunda koroonapandeemia mõju, kuna aasta varem olid vastavad arvud rekordilised 114 hoonet ja 54 MW. Utilitase eesmärk on pakkuda kõigile olemasoleva võrgu lähedal asuvatele hoonetele võimalust liituda keskkonnahoidliku energiasüsteemiga ja liita aastas vähemalt 80 hoonet koguvõimsusega 40 MW. Aasta lõpu seisuga varustas Utilitas üle Eesti kaugküttesoojusega 4970 hoonet, sealhulgas 174 000 kodumajapidamist.

Joonis 10. Utilitase elektri ja soojuse müük

Utilitas tootis 2020 . aastal

2124 GWh energiat, sellest 75% rohelise

energiana

0

500

1000

1500

2000

2500

2016 2017 2018 2019 2020 2021 (prognoos)

Koroonatingimus- tega kohanemine

2020. aasta esimesed märksõnad on kahtlemata koroonatingimustega kohanemine ning töökor- ralduse muutmine selliselt, et tagada nii kaugkütte kui ka riiklikult reguleeritud elutähtsa teenuse toime- pidevus ning ettevõtte jätkusuutlikkus laiemas mõttes.

Kui koroonaolukord Eestis 2020. aasta märtsis eskaleerus, läksid Utilitase töötajad üle kodutööle nii palju kui võimalik ning füüsilist kohalolekut eeldavatel töökohtadel tagati isikukaitsevahendite piisav olemasolu ning või- malust mööda järgiti 2 + 2 põhimõtteid. Kuigi üksikuid haigestunuid on siiani olnud ka Utilitase töötajate hulgas, on siiski õnnes- tunud vältida suuremate nakkuskollete tekkimist kollektiivis ja kokkuvõttes tuldi 2020. aastal kriisitin- gimustes toime.

Suurim proovikivi oli eelkõige keerulisemate tehnilisteks hooldus- ja remonditöödeks vajamine- vate oskustööliste Eestisse saamine, kuid koostöös välispartnerite ja riigiasu- tustega õnnestus seda vajalikul määral korraldada ning rakendati kõikide remondi- ja hooldustöö- del osalevate töötajate masstestimist ja jälgiti ran- gelt isikukaitsevahendite kasutust ja Terviseameti soovitusi.

Rekordsoe aasta

2020 läheb ajalukku ka rekordsooja välisõhutem- peratuuriga. Eestis oli see kõige soojem aasta alates sellise mõõtmise algusest ning keskmine temperatuur oli 2,4°C üle pikaajalise keskmise. 2020. aastal ei olnud Eestis ühelgi kuul keskmine temperatuur alla nullkraadi ning tegelikult võib öelda, et 2020. aastal jäi talv ära.

Kaugküttevõrkude kaudu müüdud soojuse müügi- maht vähenes 2020. aastal 5% (2019. aastal 2,2%). Müügimahtu kahandas peale sooja ilma ka koroonakriis, mis oli eriti märgatav 2020. aasta varakevadisel perioodil eelkõige äriklientide ja ava- like hoonete puhul (kau- bandus- ja veekeskused, hotellid, restoranid, koolid ja omavalitsushooned), mis olid sisuliselt suletud ning mis moodustavad tervikuna ligi 30% Utilitase kaugküt- teteenuse müügimahust.

Vaatamata müügimahtude vähenemisele õnnestus tänu uutesse tootmisvõim- sustesse ja kaugküttevõr- kudesse tehtud investee- ringutele siiski langetada soojuse hinda tarbijatele aasta keskmisena 2020. aastal 3.5% (2019. aastal 0.9%). Võrdluseks kesk- mine palk Eestis kasvas 2020. aastal COVID-19 kriisile vaatama 2.9% (2019. aastal 7.4%). Kaugkütte- teenuse kulu leibkondade eelarvetes väheneb.

Rekordmadalad elektrihinnad

2020. aastat iseloomus- tavad ka ebaharilikult madalad elektrihinnad ja kasvanud volatiilsus. Peale COVID-19 tõttu vähenenud energianõudluse ja sooja ilma avaldasid lisamõju soodsad ilmastikuolud hüdro- ja tuuleelektri tootmiseks Nord Pooli hinnapiirkonnas, mille mõju kandus Skandinaavia maa- dega loodud elektriühen- duste kaudu ka Eestisse.

2020. aastal langes aasta keskmine elektrihind Eestis 27% tasemeni 33,7 €/MWh (2019. aastal 45,9 €/MWh). Esimesel poolaastal oli olukord eriti drastiline ning elektri keskmine hind oli lausa 28 €/MWh. 2020. aastal nähti heade tuuleoludega tundidel ka Eesti hinnapiirkonnas esmakordselt negatiivseid elektrihindasid.

Utilitase tootmisportfellis oli 2020. aasta esimene täistegevusaasta Musta- mäe koostootmisjaamale (elektrivõimsusega 10 MW). Seal toodetud 270 GWh kodumaistest taastuvallika- test soojuse ja elektri toel kasvas kontserni elektri- tootmise maht aastaga 14%, aga elektrimüügi käive kahanes 15%.

2020. aasta märksõnad ja tegevused:

1. 2. 3.

Soojuse müük Elektri müük Müüdud energia kokku (GWh)

28

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

29

FINANTS- TULEMUSED

INVESTEERINGUD Eesti, Euroopa Liidu ja globaalsete lähikümnendite kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisel täidab tõhus kaugküte ja -jahutus tähtsat rolli. Energiasektori aren- gusuundadest lähtudes jätkab Utilitas kontserni ettevõtete arendamist ning uute investeerimisvõimaluste otsimist, keskendudes taastuvenergia- ja energiaefektiivsuse projektidele Eestis ja lähiriikides.

Eesmärkide täitmiseks on vaja rajada uusi tootmisvõimsusi ja ühendusi. Ambitsioonikate energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks on aga hädavajalik, et lisaks erasektori panusele töötatakse välja konkreetsed riiklikud ja kohalike omavalitsuste meetmed, mille abil soovitud suunas liikuda. Tootmisseadmetesse ja võrkudesse teh- tavad investeeringud on pika tasuvusajaga ning neisse suuremahuliste investeeringute tegemine eeldab stabiilsust regulatsioonides.

Töökindla ja jätkusuutliku kaugkütteteenuse pakkumine eeldab suuremahulisi inves- teeringuid tootmisseadmetesse ning võrkude asendamisse ja uuendamisse. Kontserni ettevõtted investeerisid 2020. aastal kokku 30 miljonit eurot, investeeringute põhirõhk oli kaugküttevõrkude rekonstrueerimisel.

Kontserni investeeringud jäid 2020. aastal esialgu kavandatule alla, kuna uute liitumiste ja kaugjahutuse arendamine lükkus COVID-19st tuleneva ebakindluse tõttu edasi.

Joonis 11: Utilitase investeeringute maht 2013 kuni 2021 planeeritav, miljonit eurot

0

50

100

150

200

250

300

350

2013

9,7

27,6

52,0

39,6

20,7

44,9

39,9

30

58

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 (prognoos)

Kontserni peamised finantsnäitajad ja -suhtarvud 2020 2019

Varad kokku (tuh EUR) 386 292 351 670

Laenukohustised (tuh EUR) 229 701 204 701

Lühiajaliste kohustiste kattekordaja (kordades) = käibevara / lühiajalised kohustised

3,89 1,86

Likviidsuskordaja (kordades) = (käibevarad – varud) / lühiajalised kohustised

3,64 1,67

Maksevalmiduskordaja (kordades) = raha / lühiajalised kohustised

2,35 0,77

Võõrkapitali ja omakapitali suhe (D/E) 2,79 3,12

Äritulud kokku (tuh EUR) 127 313 134 619

Puhaskasum (tuh EUR) 21 770 21 852

Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / varad (keskmine)

5,9% 6,4%

Põhivarade käibekordaja (kordades) = äritulu / põhivara (keskmine)

0,40 0,45

Varade käibekordaja (kordades) = äritulu / varad (keskmine)

0,35 0,39

31

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanneOÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

30

„ Peamised investeeringud 2020. aastal

z Rasketest oludest hoolimata õnnestus täita võrkude rekonstrueerimise pikaajalises kavas olev eesmärk ning teha tootmisvarade töökindluse hoidmiseks vajalikud remondi- ja hooldustööd ja investeeringud. Üle Eesti renoveeriti ja ehitati 26 kilomeetrit soojustorustikku (2019. aastal 20 km), millesse investeeriti 23 miljonit eurot (2019. aastal 15 miljonit). Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusega renoveeriti 6,4 km kaugküttevõrku.

z Et jääksoojust paremini ära kasutada, investeeriti Mustamäe koostootmisjaama kondensaadivee soojuspumpa ning Kristiine suitsugaaside pesuri kondensaati saab nüüdsest kasutada võrgu lisaveena.

z Rajati päikseelektrijaamad Kristiinesse, Ülemistesse, Jõgevale, Keilasse, Raplasse ja Valka kokku 300 kW võimsusega.

z Sõlmiti kokkulepe varajases arengujärgus oleva tuulepargi arendusprojekti soeta- miseks Leedus ning käivad ettevalmistused mitme tuule- ja päikeseenergiaprojekti elluviimiseks nii Eestis kui ka lähiriikides.

z Investeeriti 1,6 miljonit eurot maksnud kütuserobotisse, mis võtab Väo koostootmis- jaamades automaatselt igast kütust toovast veokist 4 erinevat proovi ning paran- das seeläbi oluliselt kütuse niiskus- ja energiasisalduse mõõtmistulemuste täpsust. Investeering mõjutas positiivselt ka tööohutust kuna enam ei tule töötajatel külma ja libedaga autokoormatest proove käsitsi võtta.

2021. aastal kavandab Utilitas ajaloo suurimat aastast investeeringute mahtu summas 58 miljonit eurot. 2021. aastal on eesmärk jätkata võrkude rekonstrueerimise pikaajalist kava ning rekonstrueerida ligi 20 kilomeetrit vanu võrke ja rajada 9 km uusi ühendusi. Selleks on kavas investeerida ligi 30 miljonit eurot. Suur arenguhüpe toimub kaug- jahutuses, kuhu on plaanitud investeerida 6 miljonit ja liita Ülemiste ärilinnak. 18 miljonit eurot on ette nähtud tuuleenergiaprojektide arendamiseks.

Ülalnimetatud investeeringutele lisandub AS Tallinna Vesi vähemusosaluse omanda- miseks vajalik investeering (vähemalt 50 miljonit eurot).

32

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

TEENUSEGA SEOTUD VASTUTUS

KVALITEET JA TOIMEPIDEVUS

Teenuse kättesaadavuse tagamine klientidele ja tarbijatele on energiasektorile tervikuna suurim igapäevane vastutus ja kvaliteedinäitaja. Üldjuhul on see kombinatsioon energia- võrguga liitumisest, energiatootmise ja -jaotuse töökindlu- sest ning teenuse mõistlikust hinnast. 70% Utilitase klien- tidest peab lisaks oluliseks energia keskkonnajalajälge.

Hädaolukorra seadusega määratletud elutähtsa teenuse pakkujana on Utilitase peamine ühiskondlik roll tagada soojuse varustuskindlus. Teenuse kvaliteet, teenuse kat- kestuste sagedus, temperatuur, mahud ja reageerimiskiirus on seaduste ja määrustega rangelt reguleeritud. Kõigis Utilitase ettevõtetes on juurutatud kvaliteedijuhtimise standardi ISO 9001 põhimõtted.

Utilitas tagab varustuskindluse eelkõige järgmiste lahendustega

Klientide ja tarbijate ootused katkematule energiavarustusele aina kasvavad. Soojuskatkestused külmematel talvepäevadel võivad tekitada suuri sotsiaalseid probleeme. Katkematu soojusvarustus on oluline ka torustiku seisukorra hoidmiseks. Häired tootmisseadmete ja võrgupumpade töös talvekuudel võiks halvemal juhul viia trasside külmumiseni.

Elutähtsa teenuse pakkujana on

Utilitase roll tagada soojuse varustus- kindlus klientidele

Kontekst. Meie laiuskraadil on kõige suurem proovikivi rahuldada energia- tarbimise vajadus talvel, kui on kõige suurem koormus elektri- ja soojus- võrkudele ning tootmisseadmetele. Linnahoonete küttevajaduse katmi- seks sobib suurepäraselt kaugküte. Kaugküttevõrk võimaldab rakendada parimaid soojuse tootmise tehnoloogiaid muidu raskesti kasutatavatest kütustest, nagu puiduhake või olmeprügi, ja kasutada ära koostootmis- jaamade jääksoojust. Kaugküttel on oluline roll ka elektrivõrkude töö- kindluse tagamisel – kaugkütte kasutamisel puudub vajadus koormata elektrivõrku hoonete kütmiseks ning seeläbi väheneb tunduvalt vajadus investeerida elektritootmisseadmetesse ja -võrkudesse.

Toimepidevuse plaan Utilitasel on üksikasjalikud tegevuskavad, et tagada kaugkütteteenuse jätka-

mine ka tehniliste rikete, ekstreemsete ilmastikuolude, elektri- või kütuseva-

rustuse katkemise korral, ning ta on määranud ametisse vastutavad tööta-

jad ja juhatuse liikmed. Katkestuste korral peab soojusettevõtja taastama

teenuse esmajärjekorras haiglatele, sotsiaal-, majutus- ja haridusasutustele.

Piisavad reservid

Kooskõlas nõuetega tagatakse suurtes kaugküttekatlamajades reservkütuse

kasutamise võimalus vähemalt 72 tunniks ja lisavee kasutamise võimalus

vähemalt 24 tunniks.

Autonoomse elektritootmisvõimekuse olemasolu

Utilitas suudab suuremaid tootmisüksusi opereerida ja kaugküttevõrgus vett

ringi pumbata ka siis, kui üldelektrivõrgus on katkestus.

Reservkatelde kasutamine

Kui tekib soojusvarustuse katkestuse oht ja tarbimiskoormus kasvab, pan-

nakse tööle maagaasil töötavad reservkatlamajad.

Tehniline töökord

Tootmisseadmed peavad toimima laitmatult, nii tootmisüksuste kui ka võrgu

puhul eelistab Utilitas ennetushooldust avariiremondile.

Katlamajade ja võrkude remont Et tagada varustuskindlus, on hädavajalik teha katlamajade ja võrgu püsi-

hooldust ja remonti ning vajaduse korral need välja vahetada. Utilitasel on

eesmärk vahetada 2035. aastaks kogu vana võrk välja, see teeb keskmiselt

14–15 km aastas.

Inimtegur Utilitase eesmärk on tagada operaatorite töö kvaliteet, töötajaid julgusta-

takse süsteemi töökindlust arendama, vahejuhtumeid analüüsitakse.

36

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

37

Elutähtsa teenuse pakkujana peab Utilitas tegema regulaarseid riskianalüüse ning lähtuvalt hädaolukorra seadusest ja kohaliku omavalitsuse määrustest välja töötama kavad, kuidas taastada võrkude tegevus katkestuse korral. Tallinna Linnavolikogu määruse kohaselt võib kaugküttega varustamise teenuse katkestus kesta kõige roh- kem 24 tundi, mille jooksul peab soojusettevõtja teenuse taastama – seda eesmärki on Utilitas järjepidevalt täitnud.

Toimepidevust väljendab koostootmisjaamade töökindluse näitaja, st ilma katkes- tusteta tööaja osakaal jaamade töös (seadmete korralisele hooldusele kuluvat aega arvutamisel arvesse ei võeta). Baaskoormusel töötanud Väo 1 koostootmisjaamal oli 2020. aastal töökindlus 99,8% (2019: 99,6%).

Maailmas, kus üha enam panustatakse põhjendatult tuule- ja päikseenergiasse, on baaskoormusel töötavatel koostootmisjaamadel täita väga tähtis tasakaalustav roll, sest nad annavad elektrit ja soojust ka siis, kui tuul ei puhu või päike ei paista. Päikeseparkide aastane energiatoodang on üldjuhul suurusjärgus 10–15% nominaalvõimsusest ning tuuleparkidel 30–50%. Tänapäeval ei ole paraku piisavalt salvestusvõimsust, et tuule- ja päikseenergiat salvestada ning hiljem vajaduse järgi tarbida. See põhjustab ühtlasi väga suurt hinnavolatiilsust ning 2020. aastal nägime Eestis esimest korda negatiivset elektrihinda. Samas esines tuulevaiksetel ja pilvistel päevadel ka 200 €/MWh-ni küün- divaid elektrihindu. Koostootmisjaama eelised on kõrge töökindlus (s.t võib kindel olla, et vajalikul hetkel jõuab energia jaamast tarbijani) ja stabiilne hind aasta ringi sõltumata ilmast – see on kogu süsteemi tervikuna arvestades elutähtis.

Hea näide. Et tagada kaugkütte varustuskindlus, on Utilitase võrkudesse rajatud reservkütusemahutid ja -tootmisseadmed – need on meetmed, mida üksikhoonete küttelahendustes tavaliselt ei kasutata. Lisaks on lin- na soojustrassid ringistatud, s.t Tallinna soojusvõrgu ühes otsas olevaid hooneid saab soojusega varustada linna teises otsas asuvatest tootmis- seadmetest.

2019. aastal valminud Utilitase Mustamäe koostootmisjaama saab käi- vitada ka ulatusliku elektrikatkestuse korral ja seda käitada sõltumatult elektrivõrgu tööst, tagades seeläbi kaugkütte kui elutähtsa teenuse toi- mepidevuse Tallinna elanikele. 2021. aastal lisatakse reservgeneraator ka Väo koostootmisjaamade juurde, et neid saaks käivitada ka elektrivõrgu suuremahuliste rikete korral.

Hea näide. Toimepidevuse tagamine oli ka üks 2020.–2021. aasta pea- misi katsumusi, kui pidi toime tulema viirusepuhangust tulenevate riski- de maandamisega. Utilitas viis võimalikult paljud töötajad üle kaugtööle ning jälgis, et füüsilist kohalolekut eeldavatel töökohtadel oleks tagatud isikukaitsevahendid ja et ühisruumides töötataks võimalikult vähe. Samu- ti arendati uues olukorras varasemast enam võimekust jaamu virtuaalselt kaugjuhtida.

„ Tallinna ühtse kaugküttevõrgu arengukava 2030

2020. aastal sai TalTechi teadlaste ja Utilitase spetsialistide koostöös valmis Tallinna ühtse kaugküttevõrgu arengukava. Selle eesmärk oli kaardistada 2020.–2030. aasta võimalikud arengusuunad Tallinna soojusmajanduses ja määratleda ASi Utilitas Tallinn roll nende täitmisel. Arengukava alusel saavad oma tegevust planeerida nii Tallinna linn kui ka AS Utilitas Tallinn.

z Olulise tulemusena toodi välja, et võrk tuleb kiirendatud tempos rekonst- rueerida, tagamaks varustuskindlus ning vähendamaks soojuskadu ja keskkonnajalajälge.

– 2020. lõpu seisuga oli Tallinnas 470 km kaugküttevõrku, millest 58% (2019. a vastavalt 461 km ja 54%) on uus või rekonstrueeritud.

– Samas on ligi 200 km eelisoleerimata ja suure soojuskaoga võrku, mis on rajatud enne 1995. aastat. Selle võrguosa keskmine vanus on 40 aastat, kuigi esialgu projekteeriti need torud elueaga kuni 25 aastat.

z Analüüsi tulemusena soovitati kiirendada võrkude vahetamise programmi, mille järgi peab 2035. aastaks olema välja vahe- tatud kogu eelisoleerimata ja enne 1995. aastat rajatud võrk.

Vanade torustike täielik väljavahetamine võimaldab vähen- dada soojus- ja lekkekadu, mille tulemusena kahaneb pri- maarenergia tarbimine ja suureneb oluliselt varustuskindlus. Rekonstrueerida tuleb ligi 14 km võrku aastas. 2020 oli nimetatud 15aastase investeerimisprogrammi esimene aasta ja Tallinnas rekonstrueeriti selle alusel 15 km kaugküttevõrku.

2021. aastal on eesmärgiks antud investeerimiskava jätkuv täitmine, peamised rekonstrueerimises olevad lõigud on Tallinnas Väike-Õismäel, Uue-Maailmas ja Kitsekülas ning Kassisabas. Olulise uue piirkonnana alustatakse Ülemiste ärilinnaku liitmist nii kaugkütte kui ka -jahutuse võrguga. ASi Utilitas Eesti võrgupiirkondades vahetatakse välja ligi 6 km eelisoleerimata kaugküttevõrku ning renoveeritud võrkude osakaal suureneb seega 2020. aasta tasemetelt 58–95% (olenevalt linnast) tasemele 62–97% 2021. aasta lõpuks.

Utilitase kõigi tegevuspiirkondade peale kokku oli hallatavaid soojusvõrke 2020. aasta lõpu seisuga 547 km, millest 60% olid uued või rekonstrueeritud võrgud. Sarnaselt Tallinnaga on eesmärk rekonstrueerida kõik Utilitase halla- tavad võrgud ka mujal Eestis 2035. aastaks.

2035 . aastaks peab Tallinnas kogu vana

võrk olema välja vahetatud, s .o umbes

14 km aastas

38 39

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

KLIENDI VAADE Utilitas pakub kaugkütteteenust kaheksas Eesti linnas: Tallinnas, Valgas, Jõgeval, Haapsalus, Kärdlas, Keilas, Maardus ja Raplas, varustades kaug- küttega 360 000 elanikku. Meie kaugkütteteenuse kliendid on korteriühistud, riigi- ja munitsipaalasutused ning eraettevõtted.

Keskkonnahoidlik kaugküttesoojus on klientidele kättesaadav vajalikul hulgal ja ajal. Tänu nüüdisaegsele kaugküttesüstee- mile ei pea kliendid kaugkütteteenuse pärast muretsema, kuna kodud on kindlalt soojusega varustatud ega vaja lisaks teisi küttelahendusi. Kaugkütteteenus on suure varustuskindlusega ja ohutu kasutada.

Jätkusuutliku energialahenduse oluline komponent on mõistlik hind. Kaugküttesoojuse hinnakujundus on läbi- paistev, soojuse piirhinna kinnitab kaugkütteseaduse järgi Konkurentsiamet. 2021. aasta märtsi seisuga on kõikides Utilitase käitatavates kaugküttepiirkondades soojuse piir- hinnad alla Eesti keskmise, sealhulgas nii Valga, Keila, Tallinn, Haapsalu kui ka Jõgeva on madalaimate hindadega võrgupiir- kondade seas.

Suuremahulised investeeringud ja aktiivne arendustegevus on võimaldanud hoida soojuse hindu stabiilsena ka üldise hinnakasvu tingimustes. 2012. aastast on Eesti keskmine brutopalk kasvanud 63% (887 eurolt 1448 eurole 2020. aastal) ja tarbijahinnaindeks 12,7%. Samal ajal näiteks Tallinnas on Utilitase võrgus keskmine soojuse hind langenud 25% - 65,2 eurolt 48,5 eurole megavatt-tunni kohta, reaalhindades on kahanemine seega olnud lausa 34%.

2020 . aastal tehtud kliendiuuring näitas, et kliendid tähtsus-

tavad kütteviisi puhul enim mõistlikku hinda,

varustuskindlust ja mugavust

Tallinn on ühinenud Euroopa linnapeade paktiga, mille kliimaeesmärgid on vähendada 2030. aastaks CO

2 heitkogust vähemalt 40% ja Utilitas

näeb võimalust viia kogu kaugküttesüsteem süsinikuneutraalseks aastaks 2030, et sellega panustada Tallinna eesmärkide täitmisse.

Joonis 13. Utilitase kliendid

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

56,2%

60,4%

64,5%

72%

87%

100%2035 eesmärk

2030 eesmärk

2025 eesmärk

2021 plaan

2020

2019

73% elamufond

15% ärikliendid

12% riigi- ja

munitsipaal- asutused

Joonis 12. Utilitase kontserni rekonstrueeritud kaugküttevõrkude osakaal, sh eesmärgid

40 41

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

Küttekulude proportsioon leibkonna eelarves on seega aja jooksul vähe- nenud. Kodumaise taastuvenergia kasutamine võimaldab hoida hindu stabiilsena ja vähenev vajadus kütuseid importida suurendab riigi ener- giajulgeolekut, mis on üks peamisi eesmärke Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030.

Kaugkütte hinda kujundavad märkimisväärselt ka uued liitujad: mida rohkem on kaugküttevõrgus tarbijaid, seda tõhusamalt saab võrgu kokkuvõttes tööle panna ning seda väiksem on kokkuvõttes iga üksiktarbija poolt soojuse eest tasutav arve, kuna investeeringud ja püsikulud jaotuvad suu- rema hulga tarbijate vahel ära ning see tagab tarbijatele endiselt taskukohase hinna olukorras, kus elamufondi renoveerimise ja globaalse soojenemise tingimustes mahud järk-järgult vähenevad.

Kaugküttesektoris toimunud olulist primaarenergia kasutuse vähenemist vii- masel kümnendil on arvestatud ka uuenenud hoonete energiatõhususarves- tustes. Nii on 2019. aastast kehtima hakanud määruses kahandatud tõhusa kaugkütte kaalumistegurit ja esimest korda on kehtestatud kaalumistegur kaugjahutusele, võimaldades neid lahendusi kasutada liginullenergiahoo- nete rajamisel. Võimalikult kõrge energiaklassi ja keskkonnasäästliku hoone planeerimisel on seega kaugküttel ja -jahutusel kandev roll.

Joonis 14. Uued liitumised aastas

2016

92

38,8

92

103

114

84 ≥80

47,8 44,7

53,7

33,1 ≥40

2017 2018 2019 2020 igal järgneval aastal

0

20

40

60

80

100

120

76% klientidest on Utilitase

teenusega rahul ja soovitusindeks NPS 13 on taristuettevõtete hulgas keskmisest

suurem

Hooned MW

42

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

KESKKONNAMÕJU

KESKKONNAMÕJUD JA KESKKONNA JUHTIMISE PÕHIMÕTTED

Utilitase eesmärk ja ülesanne on iga päev tagada sadadele tuhandetele inimestele taskukohane ning keskkonnahoidlik energia. Teeme seda efek- tiivselt, kasutades taastuvaid kohalikke kütuseid ja parimat tehnoloogiat.

„ Kontekst ja tähtsus

Globaalne kliimasoojenemine ning kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise ning taastuvenergia osakaalu ja energiaefektiivsuse suurendamise eesmärgid rahvusvahe- lisel ja Eesti tasandil on märksõnad, mis iseloomustavad ja suunavad energiasektori arengut. Eesti suurima kaugkütteettevõtjana teadvustab Utilitas oma olulist rolli ja vastutust selles vallas.

Keskkonnamõju teadlik juhtimine on Utilitasele üha tähtsam. Lisaks üleilmsetele suun- dumustele, regulatsiooni arengule ja turuosaliste survele kasvab Eesti tarbijate ootus. Utilitase klientide ja eratarbijate seas 2020. aasta detsembris tehtud uuringu kohaselt:

z hindas 73% klientidest hoone energiakasutuse CO 2 jalajälge pigem oluliseks või

väga oluliseks;

z hindas 67% eratarbijatest hoone energiakasutuse CO 2 jalajälge pigem oluliseks

või väga oluliseks;

z oli süsinikuneutraalsuse saavutamine oluline 68% klientidele ja 67% eratarbijatele.

„ Keskkonnamõju aspektid

Utilitas tähtsustab võimalikult väikse primaarenergia sisaldusega energiaallikate kasu- tamist võimalikult suure energiaefektiivsusega.

Utilitase peamised keskkonnaaspektid on biomassi kasutamine energiatootmises ja kliimamõju. Puitse biomassi suurema- hulise kasutajana teadvustab Utilitas sellega seonduvaid võimalikke riske ning mõjude täpse identifitseerimise keerukust elurikkuse säilitamisel ja kliimamuutusega võitlemisel. Peale jätkusuutliku metsamajanduse on Utilitasele tähtsad õhuheitmete, jäätmekäitluse ja vee- tarbimisega seonduvad keskkonnaaspektid.

„ Keskkonnajuhtimise põhimõtted

Utilitas peab kõigi nende keskkonnamõjude süsteemset juhtimist vajalikuks, mistõttu on kontserni kõigis tütarettevõtetes kasutusel keskkonnajuhtimise süsteemi standard ISO 14001:2015.

Utilitas järgib energiapoliitika kahte põhisuunda – energiasäästlikkust ja keskkonnakait- set. See tähendab eelkõige primaarenergia kasutuse, energiakao ja kasvuhoonegaaside emissiooni kahandamist, taastuvatele energiaallikatele üleminekut ning õhusaaste vähendamist.

Utilitas juhindub oma tegevuses järgmistest keskkonnajuhtimise eesmärkidest ja põhimõtetest:

z täita seadustest ja regulatsioonidest tulenevaid keskkonnanõudeid;

z aidata säilitada loodusvarasid vee, elektri ja kütuste tarbimise vähendamise ning nende mõistliku kasutamise kaudu;

z soosida taastuvkütuste kasutamist, et süsinikuemissiooni vähendada;

z jagada teavet oma tegevuse kohta organisatsioonivälistele huvipooltele;

z propageerida klientide seas energiasäästlikku ja keskkonnahoiule orienteeritud mõtteviisi.

Utilitase peamised keskkonnaaspektid on biomassi kasutamine, kliimamõju, õhuheit- med, jäätmekäitlus ja

veetarbimine

46 47

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

BIOMASSI KASUTAMINE

Kohalikku päritolu väheväärtusliku puidu kasutamine soojuse ja elektri tootmisel, et asendada fossiilkütuseid, on väga tähtis energiasektori ja üldisemas plaanis kogu majanduse süsinikuintensiivsuse vähendamisel. Euroopa Liidu tasandil loetakse pui- duenergia süsinikuemissioon nulliks.

Euroopa Komisjoni kliimapoliitika üheks alustalaks oleva analüüsi „Puhas planeet kõigi jaoks“ (november 2018) kohaselt on jätkusuutlikul biomassil nii praegu kui ka tulevikus oluline roll kliimaneutraalsuse saavutamisel. 2017. aastal oli biomass suurim taastuvenergiaallikas Euroopas, andes 6% kogu Euroopa elektritoodangust ja 24% kogu tööstuslikust soojuse tootmisest. Eesti kontekstis asendab biomass elektritootmises põlevkivi ning soojustoodangus eelkõige maagaasi, aga ka põlevkiviõli ja masuuti.

Kuigi Euroopa Liidus on nimetatud analüüsi andmetel tervikuna aastane metsa juur- dekasv positiivne, rõhutatakse analüüsis, et jätkusuutlikku biomassi ei ole piiramatus koguses. Biomassi kasutusel tuleb laiemalt kaaluda metsa rolli süsinikupangana, biomassi kasutust teistes majandussektorites ja bioloogilist mitmekesisust. Raporti kohaselt on jätkusuutlikult majandatud metsadest hangitud puidust kestvustoodete tootmine (ja seonduva väheväärtusliku sekundaarpuidu kasutamine energiatööstuses) keskkonnale positiivne, kuna puidu kasutus näiteks ehitusmaterjalides vähendab ühelt poolt fossiilallikatest toodetud ehitusmaterjalide tootmist ning lisaks seob süsinikku konkreetses puitehitusmaterjalis pikemaks ajaks, kui see oleks looduses võimalik. Samuti võimaldab väheväärtusliku jääkpuidu (oksad, ladvad, võsa ja puidutööstus- jäätmed) kasutus energeetikas kahandada vajadust toota energiat fossiilallikatest.

Analüüs teadvustab metsade olulist rolli bioloogilises mitmekesisuses, tuues välja vajaduse leida tasakaal biomassi kasutuse ja liigirikkuse säilitamise vahel, kuid ühtlasi rõhutades, et alternatiiv kahekraadise globaalse soojenemise korral on kliimavöötme muutus 13%-l maismaapinnast ning sellega seonduv elukohtade kaotus looma- ja taimeliikidele ja risk liigirikkusele.

Taastuvenergia kasutamisse suhtub positiivselt enamik Utilitase teenuste tarbijaid: 2020. aasta detsembris tehtud uuringu kohaselt vastas küsimusele „Milline on teie suhtumine kodumaise taastuvkütuse kasutamisse?“ „väga/pigem positiivne“ 84% klientidest ja 82% eratarbijatest.

Siiski on ühiskonnas ja meedias viimasel ajal üha aktiivsemalt seatud küsimärgi alla seni- sed poliitilised otsused ja toetusskeemid ning hakatud tähelepanu juhtima võimalikele riskidele seoses puidust energiatootmisega. Tegemist on olulise ja delikaatse teemaga ning kindlasti ei saa välistada muutusi senistes põhimõtetes ja poliitikas.

Joonis 15. Primaarenergia tootmise mahud ja prognoos Euroopas energiaallikate kaupa (allikas: Eurostat (2010, 2015), PRIMES)

0M to

e

100

200

300

400

500

600

700

800

900

2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050

Geotermaalenergia Päike ja muu Tuul Biomass ja jäätmed Hüdroenergia

Tuumaenergia Maagaas Toornafta Tahked fossiilkütused

48 49

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

2021. aasta alguses avaldas Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskus raporti „The use of woody biomass for energy production in the EU“2, mis on kõige värskem keskne ja terviklik kokkuvõte puidu energeetilise kasutamise mõjude kohta. See koondab parimad teadus- maailma teadmised sadadest allikatest kuni 2020. aastani ning kujundab seisu- kohad nende põhjal.

z Raportis jõutakse järeldusele, et energiapuidu nõudluse kasv võib teatud määral mõjutada metsade majandamise tavasid ja intensiiv- sust, mis omakorda võib kaasa tuua ebasoovitavad tagajärjed metsade süsinikuvarus ja süsiniku sidumise võimes või negatiivsed muutused metsade üldises elu- rikkuses.

z Raporti kohaselt võimaldab pui- dust toodetud energia siiski osali- selt kliimamuutuse ja liigirikkusega seotud probleeme lahendada, kuid eeldusel, et selleks kasutatav puit pärineb jätkusuutlikult majanda- tud metsadest ning kasutatakse sekundaarset puitset biomassi

(puidutööstusjäägid, jääkpuit), mis ei leia alternatiivset majanduslikult otstarbekat väärindamisvõimalust, või metsatööstusest pärinevaid raiejäätmeid, mis muidu jääks metsa, laguneks seal kiiresti ja vabastaks seeläbi seotud süsiniku atmosfääri.

z Raportis viidatakse, et puidu- põhine bioenergia saab olla osa kahe globaalse kriisi (kliimakriis ja elurikkuse kadu) lahendusest, kuid üksnes juhul, kui biomass on toodetud jätkusuutlikult, sellest energia tootmisel kasutatakse pui- dujääke ning seda tehakse ener- giatootmise mõttes efektiivselt.

z Raportis tuuakse muu hulgas välja, et sellise väheväärtusliku puidu kasutamine kohalikes kõrge efek- tiivsusega jaamades, fossiilsete energiaallikate asendamisel, on mõistlik tegevus ning arvustatakse pigem Euroopa Liidu senist polii- tikat, mis soodustab energeetilise puidu eksporti ja selle kasutamist vähetõhusas (u 30–40%) energia- tootmises.

märkimisväärselt veninud. Loodetavasti saavutatakse lähiajal tulemus, mis rahuldab eri valdkondade huve (keskkonnakaitselisi, majanduslikke, energiajulgeoleku ja ühis- kondlikke ootusi) ning tagab Eesti metsade pikaajalise jätkusuutlikkuse.

Selgituseks. Puitset biomassi saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatak- se mingil territooriumil, näiteks ühes riigis, biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires ning eeldusel, et see ei too endaga kaasa teisi ebasoovitavaid mõjusid, nagu elurikkuse vähenemine.

Eelneva tõttu hoiab Utilitas end kursis asjakohaste arengusuundadega teadusvald- konnas ja poliitilisel tasandil ning ühiskondlike ootustega. Ajakohane ja teaduspõhine info aitab ettevõttel tegeleda oma tegevuse mõjudega ning teha pikaajalisi strateegilisi plaane.

2 https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/eur-scientific-and-technical-research-reports/ use-woody-biomass-energy-production-eu

Utilitas kasutab toormena nimetatud päritoluga biomassi, mis on kogutud koostoot- misjaamadest mõistlikus raadiuses ning millel puudub alternatiivkasutus. Kõikidest alternatiivsetest biomassi kasutuse viisidest energeetikas on koostootmine kõige keskkonnahoidlikum, kuna erinevalt 30–40% kasuteguriga koduahjudest või põlev- kivikateldest (kus biomassi koospõletatakse) on koostootmise kasutegur soodsate tingimuste korral ka kuni 100% ning seega saadakse ühest ühikust biomassist kätte maksimaalne võimalik kogus energiat.

Kuna Utilitase kasutatav biomass on kohalikku päritolu, on selle jätkusuutlikkuse pea- mised eeldused Eesti metsanduse üldine kestlikkus ehk metsamajandust reguleerivad normid ning metsanduses kasutatavad tavad. Lähikümnendil hakkab metsandusvald- konda väga palju mõjutama Eesti metsanduse arengukava aastani 2030, mida praegu koostatakse. Arengukava protsess on teema keerukuse ja osaliste erimeelsuste tõttu

50 51

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

2017 2018 2019 2020 2021 prognoos

2500 MWh

2000 MWh

1500 MWh

1000 MWh

500 MWh

0 MWh 0%

20%

40%

60%

80%

100%

10%

30%

50%

70%

90%

TAASTUVENERGIA TOOTMINE

Utilitas on suurim taastuvenergiatootja Eestis. 2020. aastal tootis Utilitas 1584 GWh soojust ja elektrit taastuvatest allikatest, mida oli võrreldes eelnenud aastaga 13% rohkem ning mis moodustas 75% kogutoodangust. Utilitase osakaal kogu Eesti taas- tuvelektritoodangust oli 2020. aastal 17,6%.

Ühtlasi on Utilitas Eesti suurim kaugkütteettevõtja, kelle võrkudega on ühendatud hinnanguliselt kolmandik kaugkütteklientidest. Taastuvenergia osakaal Utilitase kaug- küttevõrkudes oli 2020. aastal 61% kuni 100% (Eesti keskmine on ligi 50%).

Joonis 16. Utilitase toodetud energia maht (GWh) taastuvatest ja fossiilsetest allikatest (elekter ja soojus kokku) ja osakaal (%)

Joonis 17. Utilitase müüdud energia (elekter ja soojus kokku) tootmise allikate osakaal, % (sh Utilitase enda toodetud ja sisseostetud energia tootmiseks kasutatud sisendid)

2017 2020 „ Taastuvenergia osakaalu suurendamine

2020. aasta suure roheenergia osakaalu puhul oli määrav roll ka erakordselt soojadel ilmadel, mis vähendasid vajadust katta soojuse tipukoormuseid fossiilsete kütustega. Taastuvenergia toodangut suurendas märkimisväärselt ka Mustamäe koostootmisjaam (elektrilise võimsusega 10 MW), kus esimesel täistegevusaastal toodeti kokku 270 GWh kodumaistest taastuvatest allikatest soojust ja elektrit.

2021. aastal täitub Väo 1 koostootmisjaama käivitamisest 12 aastat, tuues ühtlasi kaasa taastuvenergiatoetuste perioodi lõpu ja Tallinna kaugküttevõrgu varustamise järjekohtade muutuse. See omakorda tingib nimetatud jaama tootmismahtude vähe- nemise, sest kuna suvekuudel ei saa enam soojust müüa, pole elektri tootmine ilma soojuskoormuseta võimalik.

Üleilmsed ja riiklikud energiasektori arengukavad näevad ette järjest kiirenevat ülemi- nekut taastuvenergiale. Soojuse tarbimine on kogu energiatarbimise osakaalult Eestis esikohal ning seega elektritarbimisest ja transpordisektorist eespool.

Et oma rolli täita ja taastuvenergia osakaalu suurendada, kavandab Utilitas aastatel 2022–2023 täiendavaid efektiivsusinvesteeringuid olemasolevates koostootmisjaama- des, kasutades näiteks soojuspumptehnoloogiat, salvestusvõimalusi jne.

Suuremahuline üleminek taastuvenergiapõhisele kaugküttevõrgule ei ole võimalik ilma täiendavate tootmisinvesteeringuteta – Utilitas näeb suurt potentsiaali merevett rakendaval soojuspumbal, mida tänapäeval kasutatakse edukalt näiteks Stockholmis. Samuti tasub uurida reoveesoojuse kasutamise võimalusi Tallinnas. Suurt energiasäästu saab ka eri jääksoojusallikate kasutamisel (näiteks andmekeskustest tulenev jääksoo- jus), kuid paraku on selliseid allikaid vähe. Tipukoormust külmade talveilmade korral tuleks tõenäoliselt ka tulevikus endiselt katta gaasiga, kuid siin on võimalik asendada fossiilkütused biometaaniga.

Peale plaanitavate investeeringute kaugküttevõrku ja tootmisse on lisaeesmärk rajada 2025. aastaks uued päikese- ja tuuleenergiavõimsused vähemalt 250 MW ulatuses.

Energia tootmine taastuvatest allikatest (GWh)

Energia tootmine fossiilsetest allikatest (GWh)

Tootmine kokku (GWh)

Taastuvenergia osakaal, %

Puiduhake Turvas Olmeprügi Maagaas

Kerge kütteõli Jääksoojus (kaugjahutusest)

52 53

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

KLIIMAMÕJU VÄHENDAMINE JA SÜSINIKU- NEUTRAALSUS

Üha enam riike ja ettevõtteid üle maailma on seadmas või juba seadnud ajalisi eesmärke süsinikuneutraalsuse saavutamiseks ning sellest on kiiresti saamas uus normaalsus. Näiteks Tallinn on ühinenud Euroopa Linnapeade paktiga eesmärgiga muuta linn 2050. aastaks süsinikuneutraalseks. Nii on ka Utilitase 2021. aasta üks suurimaid eesmärke koostada investeeringu- ja arenguplaan, et saavutada 2030. aastaks opereeritavate kaugkütte- ja jahutusvõrkude süsinikuneutraalsus. Utilitase kliendiuuringu järgi pidas süsinikuneutraalsuse saavutamist oluliseks 68% Utilitase klientidest.“

Süsinikuneutraalsusele üleminek ei ole enam tingitud üksnes kodanike, ettevõtete või riikide üha suurenevast murest looduskeskkonna ja inimkonna tuleviku pärast, vaid ka ärilises mõttes ei ole enam võimalik olla keskpikas plaanis jätkusuutlik, ilma et võetaks kindlaid meetmeid süsinikuheitmete vähendamiseks.

2019. ja 2020. aastal on püsinud süsinikuheitmete hind tasemel 25 eurot tonni kohta võrreldes ajaloolise hinnaga, mis oli alla 10 euro tonni eest. 2021. aasta esimeses kvar- talis tegi süsinikuheitmete hind uusi rekordeid ning ületas esimest korda taseme 40 eurot tonni kohta. Eesti kontekstis on see järsult kahandanud põlevkivist elektri tootmist ning on saanud järjest selgemaks, et karmistuv keskkonnapoliitika ja sellega kaasnev süsinikuheitmete hinnastamine toovad endaga kaasa fossiilkütuste turult taandumise ainuüksi majanduslikel alustel. Seega kallineb ka soojuse hind fossiilkütustega tööta- vates kaugküttevõrkudes ning taastuvenergialahendustele üleminek on väga tähtis nii keskkonnajalajälje vähendamisel kui ka kaugkütte konkurentsivõime tagamisel.

Soojuse ja elektri koostootmine ning taastuvkütuste kasutamine kaug- küttes võimaldab oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni ning aitab seeläbi pidurdada kliima soojenemist.

Energiakasutuse süsinikujalajälje piiramisel on kaugküttel märkimisväärne roll:

z Hoone, mis tarbib taastuvatest energiaallikatest toodetud soojust, edendab klii- masõbralikku energiatootmist ja aitab vähendada süsinikuheitmete paiskumist atmosfääri.

z Kui toota elektrit kaugküttevõrkude juurde rajatud koostootmisjaamades, väheneb vajadus toota elektrit põlevkivist, fossiilkütuste asendamine taastuvate allikatega kahandab kasvuhoonegaaside emissiooni ja hoonete kütmiseks kulutatava elektri (sh soojuspumpade käitamiseks kasutatava elektri) asemel tõhusa kaugkütte kasutamine vähendab elektritarbimist.

Joonis 18. Süsinikuheitmete hinna muutus, ECX EU, aasta keskmine hind (EUR/tonn) 2011–2020 3

2011

40

35

30

25

20

15

10

5

0

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 I kvartal

3 https://www.quandl.com/data/CHRIS/ICE_C1-ECX-EUA-Futures-Continuous-Contract-1-C1-Front- Month

Kontekst. 2020. aasta oli Eesti kliimaajaloo kõige soojem: jaanuar ja veebruar olid rekordsoojad, november Eesti kliimaajaloo kõige soojem ning detsember alates 1961. aastast üks soojemaid. 2020. aastal ei olnud Eestis ühtegi kuud, mil kuu keskmine temperatuur oleks olnud alla nulli. Seega võib öelda, et 2020. aastal jäi talv ära.

54 55

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

Joonis 19. Energiatootmiseks kasutatud kütuste põletamisel tekkinud kasvuhoonegaaside emissioonid (tonni CO

2 -ekv).

Metoodika. Utilitase süsinikujalajälje arvutamisel lähtuti rahvusvaheliselt tunnustatud ja enim kasutatud kasvuhoonegaaside raporteerimise stan- dardist „GHG Protocol Corporate Acconting and Reporting Standard“.

See hõlmab seitsme kasvuhoonegaasi heitkoguste hindamist: süsinik- dioksiid (CO

2 ), metaan (CH

4 ), dilämmastikoksiid (N

2 O), fluorosüsivesini-

kuühendid (HFC), perfluorosüsinikuühendid (PFC), väävelheksafluoriid (SF

6 ) ja lämmastiktrifluoriid (NF

3 ). Arvutusmetoodika jaotab organisat-

siooni tegevusega kaasnevad kasvuhoonegaaside emissioonid kolme skoopi:

Skoop 1 Otsesed emissioonid ettevõtte omatud või kontrollitud allikatest

Skoop 2 Kaudsed sisseostetud energiast tulenevad emissioonid

Skoop 3 Kõik muud kaudsed emissioonid, mis tekivad ettevõtte väärtusahelas üles- või allapoole suunatud tegevuse tagajärjel

2020. aasta emissioonid, tonni CO 2 -ekv

Skoop 1 116 672

Energiatootmisel põletatavad kütused (vt täpsemat jaotust jooniselt 19)

116 198

Autokütused 389

Külmaained 86

Skoop 2 2

Sisseostetud elektrienergia 0

Sisseostetud soojusenergia 2

Skoop 1 ja 2 kokku 116 675

Pea 100% skoop 1 ja 2 koguemissioonidest pärines skoop 1-st (116 672 t CO 2 -ekv) ning

tulenes valdavalt energiatootmiseks põletatud kütuste emissioonidest. Utilitase valdu- sesse kuuluvate autode kütuste põletamisest tulenev kasvuhoonegaaside emissioon oli 389 tonni CO

2 -ekv.

Põletatud kütustest moodustas suurima osakaalu (88% kogu kütuste põletamisel tekkinud kasvuhoonegaaside emissioonidest) kliimamõju mõttes maagaasi põleta- mine – 102 512 t CO

2 -ekv (joonis 19). Teiste taastumatute kütuste põletamisel tekkivate

kasvuhoonegaaside osakaalud kütuste põletamise süsiniku jalajäljes jäid alla 10%.

Maagaas

Freesturvas

Põlevkiviõli

Diislikütus

102 512 (88%)

8764 (8%)

4 689 (4%)

233 (0%)

Kogu Utilitase kontserni poolt 2020. aastal sisseostetud elektrienergia pärines taastuvatest allikatest ning oli kaetud päritolusertifikaatidega. Seetõttu oli skoop 2 elektrienergia sisseostust tulenev kliimamõju arvestuslikult 0. Soojusenergia tarbimine kontoripinnal on seotud skoop 2 kaudsete emissioonidega – 2 tonni CO

2 -ekv. See

tulenes kaugküttevõrku ostetud/vahendatud soojusenergia tarbimisest (Iru elektrijaam ning maagaasist toodetud soojusenergia).

Kasvuhoone- gaaside

emissioon toode- tud energiaühiku

kohta oli 54,7 gCO

2 /kWh

Selleks et Utilitase tegevusest tulenevaid kliimamõjusid paremini mõista ja nende leevendamiseks vajalikke samme kavandada, arvutati kontserni 2020. aasta süsinikuja- lajälg skoop 1 ja 2 ulatuses (skoop 3 arvutused teostatakse 2021. aastal ja avaldatakse hiljem). See tähendab, et arvutati ettevõtte tegevusest tulenevad kasvuhoonegaaside heitmed, mille üle on Utilitasel kõige suurem kontroll.

Skoop 1 ja 2 analüüs hõlmas:

z Otsesed emissioonid (skoop 1). Valdavalt energiatoot- miseks kasutatavate kütuste ja kontsernile kuuluvates sõidukites kasutatavate kütuste põletamine.

z Kaudsed emissioonid (skoop 2). Tulenevalt sis- seostetud elektri- ja soojusenergia kasutamisest Utilitase kontserni ettevõtetes.

Utilitas kontserni süsiniku jalajälg skoop 1-2 ulatuses oli 2020. aastal 116 675 tonni CO

2 -ekv. Emissioon toodetud

energiaühiku kohta oli 2020. aastal 54,7 gCO 2 /kWh.

56 57

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

„ Taastuvatest allikatest elektri tootmine asendab fossiilkütustest energia tootmist

2020 . aastal Utilitase taastuvelektritoodang kasvas – kokku toodeti taastuvatest allikatest 388 GWh elektrit . Utilitase koostootmisjaa- mades ja päikeseparkides toodetud taastuvelektriga asendatakse Eesti elektrivõrgus olevat eri allikatest pärinevat (nii fossiilse- test kui ka taastuvatest allikatest) tõendamata päritolu elektrienergiat ehk segajääki . 2019 . aastal oli Eestis päritolutunnistustega katmata elektrienergia tar- bimise osakaal 95,09% ja segajäägi CO

2 -sisaldus

757,71 g/kWh .1

Võttes arvesse, et Utilitas tootis 2020 . aastal võrku 388 GWh taastuvat elektrit, mille süsinikuheidet loetakse nulliks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi2 säästliku biomassi kriteeriumile, jäi tänu sellele tootmata suure süsinikujalajäljega elek- ter ja õhku jäi paiskamata hinnanguliselt 294 000 tonni CO

2 3 . Kui Utilitase poolt toodetud taastuva elektriga asendataks

üksnes põlevkivist toodetud elektrit, kus 1 MWh elektri CO 2 -sisaldus

on ~ 1 t CO 2 /MWh, suureneks 2020 . aastal õhku heitmata jäänud

süsiniku kogus veelgi – maksimaalselt 390 000 tonnini .

„ Taastuvenergia osakaal soojuse tootmises kasvab, tõrjudes välja fossiilsed allikad

Utilitase viimaste aastate investeeringute tulemusel toodetakse kontserni kõigi kaugküttepiirkondade klientidele edastatav soojus enamjaolt kohalikest taastuvkütustest või kasutades koostootmise jääksoojust .

Ajalooliselt toodeti kaugküttes soojust eelkõige maagaasist (süsinikusisaldusega 201 g/KWh) ning üleminek taastuvatele allikatele on vähendanud seega ka soojuse tootmisest tulenevat CO

2 -heidet .

Näiteks kui kogu Utilitase võrkudes müüdud soo- jus oleks toodetud maagaasist, oleks CO

2 -heide

olnud 2019 . aastal 244 000 tonni suurem ja 2020 . aastal 222 000 tonni suurem . Tipukoormuste katmi- seks on siiski veel vaja kasutada fossiilseid kütuseid .

4 https://elering .ee/segajaak 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 6 Kuna aastaaruande avaldamise ajaks ei ole võrdlusandmeid 2020 . aasta Eesti segajäägi CO

2 -sisalduse kohta,

siis on arvutuse aluseks võetud 2019 . aasta andmed .

Utilitase

toodetud taas-

tuvelekter asendab

fossiil energia tootmist

ja aitas vältida 275 000

tonni süsinikuheidet

2020. aastal

Utilitase toodetud

taastuv energiast

soojuse tootmisel

maagaasist oleks

süsinikuheide olnud

222 000 tonni

„ Kaugjahutus on lokaalsest lahendusest väiksema kliimamõjuga

Uue teenusena käivitas Utilitas 2019. aastal esimese kaugjahutusvõrgu. Analoogselt kaugküttega võimaldab tsentraalne jahutuse tootmine suuremat efektiivsust ja parima võimaliku tehnoloogia kasutamist ning vabastab jahutust tarbivates hoonetes pinda, mis muidu oleks vajalik jahutusseadmete paigaldamiseks. Lisaks on kaugjahutuslahen- duse korral hoone jahutussüsteemi püsihooldusvajadus palju väiksem kui lokaalsete seadmete puhul. Eelkõige ärikinnisvarale suunatud teenus on lähiriikidest laialt levi- nud nii Soomes kui ka Rootsis ja arvatakse, et see lahendus peaks märkimisväärselt lahendama energiavarustusprobleemi kogu Euroopa Liidus.

Kaugjahutuse kasutuselevõtt aitab kahandada jahutusseadmetes kasutatavate F-gaaside (mis on väga tugevad kasvuhoonegaasid ning mille mõju kliima sooje- nemisele on sadu või isegi tuhandeid kordi suurem kui CO

2 -l) kogust ning seeläbi

leevendab kliimamuutust.

2030. aastaks plaanib Utilitas suurendada kaugjahutuse võimsust praeguselt 2,1 MW-lt 60 MW-le.

Lisaks Tselluloosi kaugjahutusjaamale tegi Utilitas kindlaks Ülemiste City kaugjahutus- potentsiaali. 2020. aasta detsembris allkirjastati Ülemiste piirkonna kinnisvaraarenda- jatega ühiskavatsuste protokoll, millega lepiti kokku kogu Ülemiste City olemasolevate ja tulevaste hoonete liitumine kombineeritud kaugkütte- ja kaugjahutuslahendusega. Lisaks on alanud läbirääkimised uute klientidega kesklinna piirkonnas ja ka vanalinnas Toompeal.

CO 2 emissioonid 2020

Utilitase Skoop 1 ja 2 emissioonid, tonni CO 2 -ekv 116 675

CO 2 kokkuhoid 2020

Tänu Utilitase taastuvelektri tootmisele õhku paiskamata jäänud

CO 2 kogus (kui asendaks Eesti võrgus olevat elektrienergiat

segajäägi põhimõttel), tonni CO 2 -ekv

294 000

Tänu Utilitase kaugkütte tootmisele õhku paiskamata jäänud CO 2

kogus (kui sama kogus oleks toodetud maagaasist), tonni CO 2 -ekv

222 000

Hea näide. Süsinikuneutraalsuse poole liikumise ühe sammuna loobuti nii keskkonnakaalutlustel kui ka majanduslikel põhjustel 2020. aasta maist freesturba kasutamisest energiatootmisel. Kui 2017. aastal tootis Utilitas turbast 26,5 GWh energiat, siis 2020. aastal vaid 7,3 GWh. Alates 2021. aastast toodetakse kogu kontserni elekter ainult taastuvatest allikatest. Minimaalses mahus on siiski vaja käivituskütusena kütteõli kasutada ning segada turvast biomassi katelde tehnilise seisukorra huvides.

58 59

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

Hea näide. Jääksoojuse paremaks ärakasutamiseks investeeriti 2020. aastal Mustamäe koostootmisjaama kondensaadivee soojus- pumpa ning Kristiine suitsugaaside pesuri kondensaati saab nüüd- sest kasutada võrgu lisaveena.

Pilk tulevikku. Utilitas plaanib aidata klientidel välja vahetada vanu ja amortiseerunud soojussõlmi, mis võivad oluliselt vähendada hoone küttekadu ning seega ka soojustarvet.

„ Tootmise efektiivsus

Kuna puiduhakke ressurss on piiratud, on energeetikas äärmiselt tähtis kasutada vaid kõrge kasuteguriga lahendusi, mis välis- tavad kütuses sisalduva primaarenergia raiskamise. Utilitase kohalikul taastuvkütusel ja arenenud kaugküttesüsteemil põhinev mudel võimaldab ressursikasutuses unikaalset efek- tiivsust. Tootmise kasutegur ulatub ligi 100%-ni, suitsugaaside pesuriga koostootmisjaamas toodetakse sellest 30% elektrina ja 70% soojusena ja suitsugaaside pesuriga katlamajas kõik soojusena. Selline kasutegur on tunduvalt suurem kui kaug- küttevõrguga ühendamata kondensatsioonirežiimil töötavatel elektrijaamadel, kus kasutegur on vaid 35–40%.

Mõiste. Kasutegur on elektrienergia, mehaanilise energia ja kasuli- ku soojuse aastatoodangu suhe selle energia tootmiseks kasutatud kütuse energiaga. Kasutegur arvutatakse kütuse alumise kütte- väärtuse alusel.

Suitsugaaside pesuril on peale efektiivsuse suurendamise oluline õhusaasteainete puhastamise mõju, mis võimaldab eemaldada tahkeid osakesi ja ka gaasilisi ühendeid (adsorbeerib/lahustab olenevalt lahuse pH-väärtusest suitsugaasides sisalduvaid gaase, nt SO

2 , HCl). Peatükis „Õhuheitmed“ toodud SO

2 -koguste üks

vähenemise põhjuseid viimastel aastatel on ka suitsugaaside pesurite lisamine jaamadele.

Suitsugaaside pesuriga koos-

tootmisjaamade kasutegur võib

ulatuda kuni 100%-ni

EFEKTIIVSUSE TÕSTMINE

Utilitase üks prioriteete on saavutada võimalikult efektiivne energiatootmine ja selle transportimine tarbijateni. Lisaks tuleb suurendada efektiivsust ning vähendada tugi- tegevuste keskkonnajalajälge (näiteks kontorid ja sõidukipark).

„ Jaotusvõrgu tõhusus

Soojuse jaotamisel saab tõhusust suurendada kaugkütte võrguvee temperatuuri alandamisega. Tänu sellele vähenevad soojuskaod kaugküttevõrgus ning paraneb suitsugaaside kondensaatorite ja koostootmisjaamade efektiivsus. Lisaks tekib või- malus võtta võrku madalama temperatuuriga soojuskandjate energiat ja jääksoojust. Madalam temperatuur efektiivistab soojuspumpadega soojuse tootmist ja loob pare- maid võimalusi soojussalvestite kasutamiseks.

Soojuskandja madalam temperatuur ja väiksemad soojuskaod tagavad võrgus sta- biilsema pealevoolu temperatuuri kogu torustikus, mistõttu on kaugküttetorudele mõjuvad termilised pinged väiksemad. Nii soojuskandja madalam temperatuur kui ka sellega kaasnevad väiksemad termilised pinged annavad võimaluse kasutada rohkem plasttorusid, sest varem kasutati tavaliselt metalli, nagu teras ja vask, et kaugküttevõrk peaks vastu kõrgele temperatuurile ja sellega kaasnevatele termopingetele.

Samuti võimaldab madalam temperatuur säilitada torustike soojustuse kvaliteeti – kõrgemal temperatuuril soojustuse omadused halvenevad. Madalamad termopinged vähendavad ka lekete tekkimise ohtu ning sellega seotud püsi- ja hoolduskulud on samuti väiksemad.

Madalam vee temperatuur vähendab ohtu, et rõhu langemise tõttu läheks vesi kaug- küttetorustikus keema ja tekiks kahefaasiline voolamine, mis põhjustab voolamises tühikuid ehk kavitatsiooni ning ohustab varustuskindlust.

Kõigis Utilitase kaugküttevõrkudes seati 2020. aastaks eesmärgiks vähendada 12 kuu keskmist tagastuva vee temperatuuri alla 45C vähemalt 75%-l hoonetest. Tallinna võrgus saavutati see 83%-l hoonetest, AS Utilitas Eesti kaugküttevõrkudes 75,8%-l hoonetest. Suurema osa aastast on kaugküttevõrk madalatemperatuurne. Kui tem- peratuuri veelgi langetada, tekiks tarbeveetorustikes probleeme legionellabakteriga ning selle vältimiseks peaks vett omakorda lokaalselt üles kütma. See tähendaks aga, et tarbijad peaksid tegema tarbetuid lisainvesteeringuid.”

60 61

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

KLIENTIDE KESKKONNA- TEADLIKKUSE SUURENDAMINE

Keskkonnasäästlik energiamajandus on võimalik vaid koostöös klientidega. 2019.–2020. aastat võib pidada ajaks, kui inimtekkelise kliimasoojenemise võimalikke negatiivseid tagajärgi hakati laialdasemalt aktsepteerima ka Eestis ja teadvustati vajadust selles valdkonnas midagi kiiresti muuta. Üha enam kaugküttetarbijaid tunneb huvi ener- giatootmise allikate vastu – Utilitase uuringu kohaselt väärtustab võimalikult väikest hoone energiakasutuse süsinikujalajälge enam kui kaks kolmandikku klientidest ja eratarbijatest.

z Utilitas peab vajalikuks tutvustada kaugkütet kui keskkonnahoidlikku lahendust teavituskampaaniate ja otsese kliendisuhtluse kaudu. Utilitase kodulehel on CO

2 -kalkulaator, kus klient saab iga võrgu kohta teada, mis kütustest on tarbitud

soojus toodetud ja milline on selle CO 2 eriheide võrreldes alternatiivlahendustega.

Järgmise sammuna on plaan integreerida kalkulaator iseteenindusportaali, et tea- vitada kliente ja lõpptarbijaid neile pakutud tegelikust energia süsinikujalajäljest.

z Energiasektori uuendused on seotud digilahenduste laiema rakendamisega. Kõikide Utilitase klientide arvestid on ühendatud kauglugemissüsteemiga, mis annab ülevaate nende soojussõlmede ja võrgu toimimisest. Koostöös hoonete omanikega on nende andmete analüüsi põhjal võimalik suurendada võrgu ja tootmise efektiivsust. Nii näiteks saab hoonete omanike soojussõlmede regu- laarse hoolduse ja optimaalse seadistuse kaudu vähendada võrguvee tagastuvat temperatuuri ning selle kaudu soojuskadusid võrgus.

VEEKASUTUSE VÄHENDAMINE

Üks oluline Utilitase eesmärk on pidevalt suurendada veekasutuse efektiivsust. Näiteks Tallinna soojusvõrgu maht on ~ 100 000 m3, mis on piltlikult võrdne 500 vett täis Kalevi ujumisbasseiniga. Kaugküttevõrgu ajakohastamise tulemusena vähenevad nii soojus- kui ka veekaod ning see on oluline samm veekasutuse keskkonnajalajälje vähendamisel. Lisaks tuleb teha tööd võrguvee temperatuuri ja rõhu alandamisega, mis samuti võimaldab kahandada süsteemi vee- ja energiakadusid. Utilitase eesmärk on teha suuremat koostööd ning otsida sünergiat koos samades linnades tegutsevate vee-ettevõtetega, näiteks koordineeritud võrguinvesteeringute kaudu.

ÕHUHEITMED

Linnade jätkusuutlikkuse eesmärgi saavutamisel on äärmiselt oluline tagada puhas

linnaõhk. Linnaõhku otseselt mõjutavatest peamiste peenosakeste (PM10) heitmetest

pärines 2018. aastal 36% mittetööstuslikust põletamisest (peamiselt puidu põletamine

kodumajapidamistes), 28% põletamisest energeetikatööstuses (peamiselt põlevkivi

põletamine) ja 17% põletamisest tööstuses.

Utilitase koostootmisjaamades kasutatavad elektrifiltrid on väga tõhusad suitsugaaside

puhastajad, näiteks Bureau Veritase tehtud testide tulemused Mustamäe koostootmis-

jaamas näitasid, et emissioonis oli peenosakesi lubatud piirväärtusest neli korda vähem.

Erinevalt lokaalsetest lahendustest on kaugküttes kasutatavatele tsentraalsetele toot-

misseadmetele kehtestatud ranged nõuded peenosakeste lubatud tasemete kohta ja

nii vähendaks kodumajapidamistes puidu põletamise asemel kaugkütte kasutamine

oluliselt peenosakeste heitmeid linnades.

Suurte ja keskmise suurusega põletusseadmetele kehtestatud normid on ajas veelgi

karmistunud. Näiteks lämmastikoksiidide (NOx) piirmäära vähenemine 300 mikro-

grammilt kuupmeetri kohta 225 μg/m3-le tingis vajaduse teha lisainvesteeringuid. Väo 1 koostootmisjaama paigaldati selleks selektiivne mittekatalüütiline taandamise (SNCR) tehnoloogia. 2020. aastal investeeris Utilitas lisaks heitgaaside elektrifiltritesse (Väo 1 ja Väo 2 koostootmisjaamades) ja seiresse 2 miljonit eurot.

Kuna saasteainete seire reeglid on rangemaks muutunud, on investeeritud pidev- monitoorimisseadmetesse, mille abil saab õhusaasteainete kohta reaalajas teavet.

62 63

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

TÖÖTAJAD

PERSONALI ÜLEVAADE JA TÖÖSUHTED Energeetika on Eestis üks suurima lisandväärtusega sektoreid ja ettevõtte areng loob võimalusi luua uusi töökohti.

Digiteerimise laiem rakendamine võimaldab lisandväärtust veelgi suurendada, auto- matiseerimine loob vajaduse uutmoodi pädevuseks. Samas aitab kohaliku puiduhakke kasutamine energiatootmiseks luua töökohti ka maapiirkondades.

Utilitase eesmärk on tagada, et töötajad oleksid hästi hoitud, luues selleks ohutu töökeskkonna ning võimaldades inimestel end tööalaselt parimal viisil teostada.

Utilitas on hinnatud tööandja nii praeguste töötajate seas kui ka tööturul laiemalt. Keskmine tööstaaž kontserni ettevõtetes on 15 aastat. Eesti suu- rima tööportaali CVKeskus.ee iga-aastases enim armastatud tööandjate uuringus saavutas Utilitas kõrge 15. koha (2019: 14).

Utilitase ettevõtteid iseloomustab väike töötajate voolavus ja soov luua pikaajalisi töösuhteid, mistõttu on põhirõhk töötajate hoidmisel ja arendamisel. Kõrge keskmine tööstaaž ei anna põhjust igapäevaseks mahukaks uute töötajate värbamiseks, samas sunnib töötajate kõrge keskmine vanus planeerima järelkasvu leidmist lähitulevikus. Nii ongi personaliga seotud teemadest olnud Utilitase viimase aja fookuses järelkasvu tagamine pikemas plaanis. Et soojusinseneride eriala popu- lariseerida, õpet toetada ja üliõpilaste seas silma paista, on sihipärast tööd ühtlustatud kõigis kontserni ettevõtetes.

2020. aastal töötas Utilitases viis praktikanti (2019: 5).

2020. aastat iseloomustas töötajatega seotud teemadel kindlasti koroo- naviiruse levikust tingitud uutmoodi olukord – seda nii töökorralduse kui ka töötajate tervise poolest. Utilitase ettevõtted said sujuvalt hakkama sunnitud kaugtööle üleminekuga. Lisaks kontoritöötajatele sai osa toot- mispersonalist jääda kodurežiimile ning tulla töökohta vaid hädavajalikul juhul. Töö- ja puhkeruumides tehti ümberkorraldusi, et vähendada inim- kontakte.

Utilitast ise- loomustab väike

töötajate voolavus ja pikaajalised

töösuhted

Joonis 20. Utilitase töötajate arv ja mitmekesisus

TÖÖTAJATE ARV KONTSERNI ETTEVÕTETES

Töötajad kokku

3861

18 5

36196

64 96

Administra tiivsed töötajad

Tehniline personal Töölised

alla 30- aastased 30–50 aastased üle 50 aastased

66 67

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

TÖÖOHUTUS JA TERVISHOID

Tööohutus on Utilitasele prioriteet ja üks peamisi eesmärke, mida jälgitakse. 2019. aastal väljastati kõigile kontserni tütarettevõtetele töötervishoiu ja -ohutuse juhtimis- süsteemide sertifikaat ISO 45001.

Utilitase eesmärk on tööõnnetustevaba töökeskkond. 2020. aas- tal ei juhtunudki Utilitase töötajate ega alltöövõtjatega ühtegi tööõnnetust.

Utilitas täidab kõiki seadusega ettenähtud tööohutuse ja tervishoiu tagamise nõudeid ning head tava (töökeskkonna nõukogu, regulaarne riskianalüüs, töötajate ja alltöövõtjate teadlikkuse suurendamine, juhtumianalüüs ja protseduuride parendamine).

2020 . aastal ei juh- tunud ühtegi tööõnnetust

Joonis 21. Utilitase töötajate ja alltöövõtjatega juhtunud tööõnnetuste arv

2016 2017 2018 2019 2020

Tööõnnetuste arv töötajatega 0 1 3 1 0

Surmaga lõppenud tööõnnetuste arv töötajatega

0 0 0 0 0

Tööõnnetuste arv alltöövõtjatega 0 0 0 0 0

Surmaga lõppenud tööõnnetuste arv alltöövõtjatega

0 0 0 0 0

68

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

KOOLITUS JA ARENG

Iga töötaja vastutab oma arengu eest ettevõttes. Selle toetamiseks on loodud rahalised ja ajalised võimalused. Koolitusvajadused tehakse kindlaks jooksvalt ning personaal- setel arenguvestlustel. Koolitused jagunevad eelkõige juhtimise, tehniliste teadmiste ja oskuste ning enesejuhtimise ja üldhariduse valdkondadesse. Iga töötaja saab osaleda ametikohast ja insenerikutse tasemetest tulenevatel vajalikel koolitustel.

Koroonaviiruse leviku tõttu toimus 2020. aastal planeeritust vähem koolitusi. Rõhk oli e-õppena toimunud sisekoolitustel. Fookuses olid ohutuskoolitused ja keeleõpe, aga ka töötajate areng psühhosotsiaalsetel, meeskonnatöö ja tehniliste oskuste teemadel. Ühes jätkusuutlikkuse ja keskkonnamõju teemade kasvava tähtsusega peab kontsern oluliseks pöörata tähelepanu töötajate teadlikkuse suurendamisele neil teemadel.

TÖÖTAJATE KAASAMINE

MITMEKESISUS JA VÕRDNE KOHTLEMINE

Utilitas väärtustab oma spetsialistide iseseisvust ja vabadust otsustada töömeetodite üle – selle aluseks on suur omavaheline usaldus ning isikliku arengu ambitsiooniga töötajad. Organisatsiooni juhtimiskultuur väärtustab inimlikku, austavat ja kaasavat suhtlust.

Sisekommunikatsiooni eesmärk on suurendada töötajate teadlikkust kontserni tege- vusest ja eesmärkidest, samuti toetada meeldiva töökeskkonna loomist. Kolm korda aastas toimuvat infopäeva, kus tutvustatakse peamisi arengusuundi ning kus töötajatel on võimalus kaasa rääkida ja küsimusi esitada, korraldatakse alates 2020. aastast kõigile kontserni töötajatele. Nendel osales varasemast rohkem töötajaid, kuna need toimusid koroonaviiruse leviku tõttu virtuaalselt.

Kontserni ettevõtetes peetakse töötajatega regulaarselt personaalseid arenguvestlusi, kus keskendutakse iga töötaja eesmärkidele ja väärtustele. Töötajad saavad ettevõtet puudutavaid ettepanekuid esitada anonüümselt siseveebis.

Kuigi valdkonna eripära tõttu töötab Utilitases rohkem mehi, on kollektiiv pigem mitme kesine nii vanuselise kui ka rahvusliku koosseisu poolest.

Utilitase jaoks on üks aktuaalne töötajate mitmekesisust puudutav teema seotud keeleoskusega. Eesti ja vene keelt emakeelena kõnelevate töötajatega kollektiivis on ühtsema keeleruumi loomine kasulik nii organisatsioonikultuuri ja ühtsustunde arendamisel kui ka tööohutuse tagamisel. 2020. aastaks plaanitud B1-taseme eesti

keele kursuste läbiviimist takistas koroonaviiruse levikust tingitud olukord, jätkame koolitustega nii pea kui võimalik.

Teine mitmekesisuse aspekt, mis nõuab lähiajal paratamatult rohkem tähelepanu, on töötajate vanuselises koosseisus sobiva tasakaalu leidmine - värvates ja andes arengu- võimalusi noortele ning samal ajal väärtustades kogenud töötajate panust.

70 71

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

ÜHISKONDLIK ROLL

SUHTED ELANIKEGA

KOGUKONNASUHTED JA TOETUSTEGEVUS

Utilitase koostootmisjaamad ja katlamajad asuvad peamiselt tiheasustusega elurajoonides. Kontsern korraldab huvirühmadele ringkäike oma tootmisobjektidel, et lähemalt tutvustada ener- geetika tagamaid. Utilitas korraldab ka avatud uste päevi, mille raames on kõik huvilised oodatud kaugküttemaailma uudistama. Kuna energiatootmisega võivad kaasneda lõhna-, tolmu-, müra-, transpordi- või muud häiringud, pöörab ettevõte põhitähelepanu ennetustööle, et ohuriskid juba eos välistada. Utilitas mõistab oma

vastutust kohalike kogukondade ees ning hoiab igati kogukondadega sidet, andes vajalikku teavet, küsides tagasisidet ning lahendades tekkinud küsimused operatiivselt.

Utilitase sponsorluspoliitika on üles ehitatud kontserni põhiväärtustele. Kontsern teeb koostööd kohalike ja üleriigiliste partneritega, kes samuti tähtsustavad keskkonnasääst- likku mõtteviisi, pööravad tähelepanu keskkonnamõju vähendamisele, toetavad ja arendavad kohalikku elukeskkonda või loovad uudseid lahendusi.

Koos selliste partneritega saab Utilitas avalikkust paremini teavitada roheenergia rollist keskkonna hoidmisel. Koostööprojektides keskendutakse eeskätt piirkondadele, kus Utilitas osutab teenuseid.

Alates 2016. aastast teeb Utilitas koostööd rohelise teatri poole püüdleva Tallinna Linnateatriga, kes väärtustab energiaefektiivsust ja taaskasutust

Puhas keskkond, roheline mõtteviis ning nelja aastaaja säilimine on ühtmoodi olulised nii Utilitasele kui ka talispordile. Kelly ja Henry Sildaru on võtnud üha suurema rolli kliimamuutustega seotud ohtudest teavitamisel ning 2020. aastal jätkasime nendega ühist tegevust selles teavitustöös

Utilitas jätkab 2013. aastal alanud rolli Eesti korvpalli rahvusmeeskonna peatoetajana ja panustab Rapla korvpallimeeskonna arengusse. Kontsern soovib, et traditsioonidega spordiala saaks jätkuvalt kasvada. Meeskonnasport sobib kontserni ülesandega siduda grupi eri osad, et tagada võimalikult hea meeskonnatöö

Utilitase järelkasvutiimi kuuluvaid noori kergejõustiklasi on toetatud alates 2011. aastast. Tiim on planeeritud pikaajalise projektina, olles oluline osa Eesti kergejõustiku saavutusspordi struktuurist

Utilitas jätkab vähiravifondi „Kingitud elu“ toetamist ja asus 2020. aastal toetama Toidupanka

Koostöös noorte ettevõtjate prototüüpide ehitamise stardirahastuga Prototron loob Utilitas võimalusi rohe- ja keskkonnatehnoloogia ning energeetika valdkonna ideede rahastamiseks ja abistamiseks

74 75

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

PANUS SEKTORI ARENGUSSE

KOOSTÖÖ HARIDUS- ASUTUSTEGA

Utilitas teeb koostööd liitude ja organisatsioonidega, kes panus- tavad keskkonnahoidu ja jätkusuutlikku majandamisse ning aitavad arendada energeetikavaldkonda. Utilitas on järgmiste võrgustike liige:

Eesti Taastuvenergia Koda ühendab taastuvenergiaga seotud Eesti organisatsioonid ühe katuse alla, et üheskoos edendada ja arendada seda valdkonda.

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on Eesti suurim ja vanim organisatsioon, kes esindab energeetika- ja soojavaldkonna ettevõtteid ning tegutseb nende ettevõtete ühishuvide nimel.

Rohetiiger on koostööplatvorm, mille eesmärk on suurendada keskkonnateadlikkust ja panna alus tasakaalus majandusele, nii nagu Tiigrihüpe käivitas tehnoloogiasektori arengu.

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ühendab ettevõtteid, kellele on oluline toimida vastutustundlikult, et tagada nii oma ettevõtte, ühiskonna kui ka riigi jätkusuutlikkus. 2020. aastal liitus Utilitas Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga, kirjutades ühtlasi alla võrgustiku üleskutsele järgida nimetatud põhimõtteid:

Inseneride järelkasv on energeetikas väga oluline ning seoses uute taastuv- energia tehnoloogiate kiire arenguga on hea haridus ja laialdased teadmised äärmiselt vajalikud. Sarnaselt kogu sektoriga on ka Utilitase jaoks väljakutse soojusinseneeria eriala populariseerimine, eriti arvestades, et sarnaste huvidega tudengite nimel konkureeritakse atraktiivse infotehnoloogiasektoriga. Energeetikavaldkonna populaarsus võib lähiajal kasvada tänu kesk- konna- ja taastuvenergiateemade tähtsuse kasvule ühiskonnas – need teemad on noortele südamelähedased.

Utilitase jaoks on oluline toetada andekate noorte soovi ener- giavaldkonnas karjääri teha, et energiasektor suudaks keeruliste väljakutsetega paremini toime tulla.

Utilitas teeb pikaajalist koostööd TalTechiga, et tagada insene- rihariduse jätkuvus Eestis:

z Utilitase esindajad osalevad programminõukogudes;

z kontserni ettevõtted pakuvad praktikakohti noortele, et nad saaksid omandada tehnilisi ja kutseoskuseid;

z TalTech Mektory innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses tegutseb Utilitase küt- telabor, et tutvustada linnade energiavarustuse alustõdesid nii üliõpilastele kui ka laborit külastavatele muudele gruppidele;

z et motiveerida edukaid inseneriteaduskonna üliõpilasi, annab Utilitas välja Puhta Energia stipendiumeid bakalaureuse- ja magistritaseme tudengitele.

Koostöö tulemusena on Utilitasel ligipääs TalTechi teadusalastele eksperdi- teadmistele ja uuringutele ning tudengitel Utilitase praktilistele teadmistele ja andmetele.

Kuna inseneeriahariduse populaarsus tugineb tugevale ja huvitavale STEM-ainete õpetamisele üldhariduskoolides, jätkab Utilitas koostööd haridusprogrammiga Noored Kooli, pöörates eritähelepanu noorte matemaatika- ja füüsikaõpetajate kaasamisele sellesse programmi.

Utilitase eesmärk on

populariseerida soojusinseneeria

eriala

76 77

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

KONSOLIDEERITUD BILANSS

TUHANDETES EURODES Lisa nr 31 .12 .2020 31 .12 .2019

VARAD      

Käibevara      

Raha 2 39 711 17 395

Nõuded ja ettemaksed 3 21 731 20 378

Varud 4 4 245 4 371

KÄIBEVARA KOKKU   65 687 42 144

Põhivara      

Muud pikaajalised finantsinvesteeringud   692 0

Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 3 31 108

Materiaalne põhivara 6, 7 305 083 293 921

Immateriaalne põhivara 7, 8 14 799 15 497

PÕHIVARA KOKKU   320 605 309 526

VARAD KOKKU   386 292 351 670

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL      

Lühiajalised kohustised      

Kapitalirendi kohustised 7, 9 1 393 1 121

Võlad ja ettemaksed 10 15 478 21 525

LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU   16 871 22 646

Pikaajalised kohustised      

Laenukohustised 9 229 701 204 701

Kapitalirendi kohustised 7, 9 37 385 38 748

Võlad ja ettemaksed  10 64 74

Eraldised 11 224 224

PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU   267 374 243 747

KOHUSTISED KOKKU   284 245 266 393

Omakapital      

Osakapital 12 7 650 7 650

Jaotamata kasum   94 397 77 627

OMAKAPITAL KOKKU   102 047 85 277

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU   386 292 351 670

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE

TUHANDETES EURODES Lisa nr 2020 2019

Äritulud      

Müügitulu 13  124 836 131 520

Muud äritulud 14  2 477 3 099

ÄRITULUD KOKKU   127 313 134 619

Kaubad, toore, materjal ja teenused 15 -58 556 -70 468

Mitmesugused tegevuskulud 16 -2 957 -2 925

Tööjõukulud 17 -10 423 -9 337

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus

6, 8 -18 424 -16 087

Muud ärikulud   -16 -12

Ärikasum   36 937 35 790

Finantstulud ja -kulud      

Intressikulud 9 -14 241 -13 192

Muud finantstulud ja -kulud   -112 -95

FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU   -14 353 -13 287

Kasum enne tulumaksustamist   22 584 22 503

Tulumaks 12 -814 -651

ARUANDEAASTA PUHASKASUM   21 770 21 852

Lisad lehekülgedel 84 kuni 105 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lisad lehekülgedel 84 kuni 105 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

80 81

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

TUHANDETES EURODES Lisa nr 2020 2019

RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST      

Ärikasum   36 937 35 790

Korrigeerimised:      

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus

6, 8 18 424 16 087

Kasum (kahjum) põhivara müügist 6  -6 -25

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 -2 389 6 726

Varude muutus 4 125 -361

Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus

10 -3 547 -4 857

Makstud intressid 9 -15 165 -13 875

Makstud ettevõtte tulumaks 12 -814 -651

Kokku rahavood äritegevusest   33 565 38 834

RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST      

Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel

6, 8 -29 330 -34 959

Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist

6 6 25

Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel    -692 0

Antud laenude tagasimaksed 3, 20 0 40

Saadud intressid 3 3

Kokku rahavood investeerimistegevusest   -30 013 -34 891

RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST      

Saadud laenud 9 25 000 0

Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 9 -1 121 -879

Muud väljamaksed finantseerimistegevusest   -115 -98

Makstud dividendid 12 -5 000 -4 000

Kokku rahavood finantseerimistegevusest   18 764 -4 977

RAHAVOOD KOKKU   22 316 -1 034

RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI ALGUSES 2 17 395 18 429

RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI LÕPUS 2 39 711 17 395

OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

TUHANDETES EURODES Osakapital Jaotamata

kasum Kokku

Saldo seisuga 31.12.2018 7 650 59 775 67 425

Makstud dividendid 0 -4 000 -4 000

Aruandeperioodi puhaskasum 0 21 852 21 852

Saldo seisuga 31.12.2019 7 650 77 627 85 277

Makstud dividendid 0 -5 000 -5 000

Aruandeperioodi puhaskasum 0 21 770 21 770

Saldo seisuga 31.12.2020 7 650 94 397 102 047

Täpsem informatsioon osakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud lisas 12.

Lisad lehekülgedel 84 kuni 105 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lisad lehekülgedel 84 kuni 105 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

82 83

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

„ Lisa 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted

OÜ Utilitas 2020 . aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga . Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid .

Konsolideeritud aruandes kajastuvad OÜ Utilitas (edaspidi: ettevõte) ning tema tütarettevõtete (koos edaspidi nimetatud: kontsern) finantsnäitajad . Informatsioon tütarettevõtete kohta on toodud lisas 5 .

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes .

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes .

A . Konsolideeritud aruannete koostamine

Konsolideerimise põhimõtted

Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted . Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid .

Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele .

Tütarettevõtted

Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll . Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat .

Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil) . Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena . Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolideeritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes . Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna .

Juhul, kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni kontrolli üleandmiseni . Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis

(kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist . Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb kontserni kontroll ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa tütarettevõtte varades, kohustistes ning firmaväärtuses kas sidusettevõttena, ühisettevõttena või muu finantsinvesteeringuna . Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust müügikuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks .

Äriühendused ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel

Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud äriühendusi kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil, mille kohaselt kajastatakse omandatud osalust teises ettevõttes omandatud netovara bilansilises väärtuses (st . nagu omandatud varad ja kohustised olid kajastatud omandatud ettevõtte bilansis) ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahe kajastatakse omandava ettevõtte omakapitali vähenemise või suurenemisena .

Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded . Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v .a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil .

B . Finantsvarad

Kontsernil on järgmised finantsvarad: raha ja raha lähendid (vt . ka arvestuspõhimõte C), nõuded ostjate vastu (vt . ka arvestuspõhimõte D) ja muud nõuded .

Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval (s .t päeval, mil Kontsern võtab endale kohustise (näiteks sõlmib lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks) .

Raha ja raha lähendid, nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses . Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas .

C . Raha ja raha lähendid

Raha ja selle lähenditena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v .a . arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha lähendi mõistele . Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustiste koosseisus .

D . Nõuded ostjate vastu

Nõuetena ostjate vastu kajastatakse kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid . Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s .o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused) .

84 85

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele . Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine . Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st . vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest . Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas . Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit . Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes kuluna . Kui nõue loetakse lootusetult laekuvaks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja . Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena .

E . Varud

Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse . Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit . OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam kasutab kütusevarude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kaalutud keskmise hinna meetodit . Varud kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam . Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse allahindluse perioodil muudes ärikuludes .

Immateriaalne käibevara

Immateriaalse käibevarana kajastab kontsern ostetud, kuid kasutamata CO 2 heitkoguste

ühikuid .

F . Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse kontserni enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 700 eurot kuni alates 10 000 eurot, olenevalt kontserni ettevõttest .

Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k .a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta . Juhul kui materiaalse põhivara objekti otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimine vältab pikema perioodi jooksul, kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse varaga seotud laenukasutuse kulutused . Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on olulises osas valmis otstarbekohaseks kasutamiseks või selle aktiivne arendustegevus on pikemaks ajaks peatatud .

Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused . Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga .

Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et kontsern saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu

ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta . Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil .

Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit . Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast . Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa .

Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid .

Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:

Ehitised ja rajatised 2 - 10% 10 - 50 aastat

Soojustrassid 3 - 10% 10 - 30 aastat

Tootmisseadmed 3 - 20% 5 - 35 aastat

Muud masinad ja seadmed 10 - 33% 3 - 10 aastat

Muu inventar ja IT seadmed 10 - 33% 3 - 25 aastat

Piiramata kasutuseaga objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid ja raamatud) ei amortiseerita .

Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest . Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust .

Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s .o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (vaata ka arvestuspõhimõtet osas I) .

Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu . Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real .

G . Rendivarad

2001 . a sõlmis AS Utilitas Tallinn (rentnik) Tallinna linnale kuuluva ettevõttega AS Tallinna Soojus (rendileandja) rendi- ja opereerimislepingu 30 aastaks . Selle lepingu raames võttis rentnik rendile tervikvara, mida ta on kohustatud hooldama ja säilitama ning rendiperioodi lõppedes rendileandjale tagastama . Kapitalirendile võetud vara, mida vastavalt lepingule nimetatakse “Rendivara” on eraldi välja toodud lisades 6, 7 ja 8 . Rentnik teeb rendile võetud varale parendusi ja asendusi, mis võetakse arvele Rendivara koosseisus ja mida amortiseeritakse rendiperioodi jooksul vastavalt kasulikule elueale . Investeeringud Rendivara asendustesse kuuluvad ettevõttele rendiperioodi lõpul jääkväärtuses kompenseerimisele rendileandja poolt .

86 87

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

Rendivarade kapitalirendile võtmisega kaasnevad kohustised on kajastatud bilansis eraldi real “Kapitalirendi kohustised” .

Muud rendilepinguga seotud materiaalsed varad, mida AS Utilitas Tallinn omandab täiendavalt rendiperioodi jooksul, kuuluvad juhul kui omand läheb rendiperioodi lõpul rendileandjale üle jääkväärtuses kompenseerimisele .

H . Immateriaalne vara

Immateriaalset vara (firmaväärtus, patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on kontserni poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav . Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest . Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused .

Immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast . Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust . Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised:

Firmaväärtus 4,55%

Tarkvara, patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivara

20-33%

Hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele (vaata ka arvestuspõhimõtet lõigus I) .

Firmaväärtus

Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel, peegeldades seda osa soetusmaksumusest, mis tasuti omandatud kontserni selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi arvele võtta . Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus konsolideeritud bilansis selle soetusmaksumuses immateriaalse varana .

Firmaväärtust amortiseeritakse lineaarselt omandatud netovara eeldatava kasuliku eluea jooksul .

Tarkvara

Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa . Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul . Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi . Arvutitarkvara arenduskulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 5 aastat . Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes jooksva perioodi kuludena .

Muu immateriaalne põhivara

Kulutused patentide, kaubamärkide, litsentside ja sertifikaatide soetamiseks kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadavat tulu . Muu immateriaalne põhivara kantakse kuluks lineaarselt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille pikkus ei ületa 5 aastat .

I . Varade väärtuse langus

Määramata kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade puhul kontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega .

Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara (maa) ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist . Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega .

Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse . Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem . Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus) . Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna .

Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud . Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni . Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena .

J . Kapitali- ja kasutusrendid

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule . Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina .

Kontsern kui rentnik

Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam . Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks . Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama . Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem . Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus .

Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna .

88 89

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

K . Finantskohustised

Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi . Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v .a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustised ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses) .

Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas . Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit .

Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva . Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena . Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu .

L . Eraldised ja tingimuslikud kohustised

Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad . Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta . Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele .

Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline .

Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena .

Keskkonnakaitselised eraldised

Keskkonnakaitselised eraldised moodustatakse enne bilansipäeva toimunud keskkonnakahjustuste suhtes juhul, kui nende kahjustuste likvideerimise nõue tuleneb seadusandlusest või ettevõtte poolt võetud lepingulistest kohustistest .

Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustistena .

M . Ettevõtte tulumaks

Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit . Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt,

vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt . Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt . Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta . Alates 2019 . aastast rakendatakse madalamat maksumäära 14/86 regulaarsetele dividendiväljamaksetele ulatuses, mis on väiksem või võrdne kolme eelneva aasta keskmise maksustatud dividendiga . 2018 . a oli esimene arvesse võetav aasta kolme aasta keskmise maksustatud kasumi arvestamisel . Tulumaksukohustus ja tulumaksukulu dividendidelt kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel . Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse . Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10 . kuupäeval .

Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi . Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel . Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 12 .

N . Tulude arvestus

Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi . Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline .

Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist .

Elektri- ja soojusenergia müük ning kaugjahutuse teenus

Elektri- ja soojusenergia ning kaugjahutuse teenuse müügitulu kajastatakse tekkepõhiselt igakuiselt mõõtjate näitude alusel .

Liitumistasud

Liitumistasud kajastatakse tuluna siis, kui liitumisega seotud teenus on osutatud (st liitumiseks vajalik põhivara on ehitatud) ning puudub sisuline risk, et tasusid peab tagasi maksma .

Muu

Saadud sihtfinantseering kajastatakse tuluna, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ning sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud .

Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata . Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel . Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt . Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks .

90 91

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

„ Lisa 2 Raha ja raha lähendid

TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019

Pangakontod 39 411 17 095

Tähtajalised hoiused (tähtajaga kuni 3 kuud) 300 300

RAHA JA RAHA LÄHENDID KOKKU 39 711 17 395

„ Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed

Lühiajalised nõuded ja ettemaksed

TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019

Nõuded ostjate vastu 21 073 19 588

sh Ostjatelt laekumata arved 21 083 19 621

Ebatõenäoliselt laekuvad arved -10 -33

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 2 2

Muud lühiajalised nõuded 197 126

Ettemaksed teenuste eest 459 662

LÜHIAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 21 731 20 378

Pikaajalised nõuded ja ettemaksed

TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019

Pikaajalised ettemaksed 31 108

PIKAAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 31 108

Aruandeperioodil vähenes ebatõenäoliselt laekuvate arvete reserv 14 tuhat eurot (2019: reserv vähenes 13 tuhat eurot; vt lisa 16) . Lootusetult laekuvateks kanti nõudeid 9 tuhat eurot (2019: 11 tuhat eurot) . Aruandeperioodil saadi tulu varem lootusetult laekuvateks tunnistatud nõuetest 5 tuhat eurot (2019: 11 tuhat eurot; vt lisa 14) .

„ Lisa 4 Varud

TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019

Tooraine ja materjal 1 665 1 692

Kütus 2 573 2 678

Ettemaksed varude eest 7 1

VARUD KOKKU 4 245 4 371

Aruandeperioodil hinnati varusid alla 7 tuhande euro väärtuses ning kanti maha 10 tuhande euro väärtuses . 2019 . aastal varude allahindlusi ega maha kandmisi pole toimunud .

„ Lisa 5 Tütarettevõtted

31 .12 .2020 seisuga omas OÜ Utilitas osalust järgmistes tütarettevõtetes:

Tütarettevõte Tegevusala Osalus

31 .12 .2020 Osalus

31 .12 .2019

OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam

Soojus- ja elektrienergia tootmine ja müük

100% 100%

AS Utilitas Tallinn Soojusenergia tootmine ja müük 100% 100%

AS Utilitas Eesti Soojusenergia tootmine ja müük 100% 100%

Kõik tütarettevõtted on asutatud ja tegutsevad Eestis .

„ Lisa 6 Materiaalne põhivara

TUHANDETES EURODES

M a a j a

e h

it is

e d

M a si

n a d

j a

se a d

m e d

M u

u

m a te

ri a a ln

e

p õ

h iv

a ra

L õ

p e ta

m a ta

e h

it is

e d

j a

e tt

e m

a k se

d

Kokku

Saldo seisuga 31 .12 .2019          

Soetusmaksumus 206 184 156 389 1 516 11 200 375 289

Akumuleeritud kulum -49 858 -30 728 -782 0 -81 368

JÄÄKMAKSUMUS 156 326 125 661 734 11 200 293 921

2020 . a toimunud muutused          

Ostud ja parendused 75 48 190 28 051 28 364

Mahakandmised -90 -67 0 0 -157

Ümberklassifitseerimine 26 967 3 355 0 -30 322 0

Amortisatsioonikulu -9 700 -7 128 -217 0 -17 045

Saldo seisuga 31 .12 .2020          

Soetusmaksumus 232 359 159 556 1 687 8 929 402 531

Akumuleeritud kulum -58 781 -37 687 -980 0 -97 448

JÄÄKMAKSUMUS 173 578 121 869 707 8 929 305 083

Materiaalse põhivara hulgas kajastatakse AS Tallinna Soojus rendi- ja opereerimislepingu alusel renditud varasid nende parenduste ja asendustega kokku jääkmaksumuses 79 394 tuhat eurot (2019: 69 032 tuhat eurot) (lisa 7) ja muid rendilepinguga seotud materiaalseid varasid jääkmaksumusega 92 544 tuhat eurot (2019: 86 534 tuhat eurot), mida AS Utilitas Tallinn omandab täiendavalt rendiperioodi jooksul ja mis kuuluvad juhul kui omand läheb rendiperioodi lõpul rendileandjale üle jääkväärtuses kompenseerimisele AS Tallinna Soojus poolt . Aruandeperioodi lõpu seisuga oli materiaalse põhivara hulgas täiendavalt rendi- ja operaatorlepinguga seotud lõpetamata ehitisi ja seadmeid maksumusega 6  181 tuhat eurot (2019: 10 576 tuhat eurot), mis kuuluvad juhul kui omand läheb rendiperioodi lõpul rendileandjale üle, jääkväärtuses kompenseerimisele AS Tallinna Soojus poolt .

Aruandeperioodil laekus põhivara müügist 6 tuhat eurot (2019: 25 tuhat eurot) . Kahjum põhivara mahakandmisest oli 157 tuhat eurot (2019: 21 tuhat eurot) .

92 93

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

„ Lisa 7 Rendivarad (kapitalirent)

Kontsern kui rentnik:

Kapitalirendile võetud vara, varade parendused ja asendused varaliikide lõikes:

TUHANDETES EURODES  

M a te

ri a a ln

e

p õ

h iv

a ra

Im m

a te

ri a a ln

e

p õ

h iv

a ra

Kokku

Saldo seisuga 31 .12 .2019        

Soetusmaksumus   98 027 276 98 303

Akumuleeritud kulum   -28 922 -229 -29 151

JÄÄKMAKSUMUS   69 105 47 69 152

2020 . a toimunud muutused  

Ostud, parendused ja asendused

  15 642 101 15 743

Mahakandmine   -21 0 -21

Amortisatsioonikulu   -5 232 -47 -5 279

Saldo seisuga 31 .12 .2020        

Soetusmaksumus   113 005 333 113 338

Akumuleeritud kulum   -33 511 -232 -33 743

JÄÄKMAKSUMUS   79 494 101 79 595

31 . oktoobril 2001 . a sõlmis AS Utilitas Tallinn (rentnik) Tallinna linnale kuuluva ettevõttega AS Tallinna Soojus (rendileandja) rendi- ja opereerimislepingu 30 aastaks .

AS Utilitas Tallinn teeb rendile võetud varale parendusi ja asendusi, mis võetakse arvele Rendivara koosseisus . Aruandeperioodi lõpu seisuga moodustavad rendi- ja opereerimislepingu alusel renditud varadest 93% (31 .12 .2019 seisuga 90%) rentniku poolt rendiperioodi jooksul tehtud parendused ja asendused, kokku summas 74 089 tuhat eurot (31 .12 .2019 seisuga 62 327 tuhat eurot) . Rendiperioodi lõpus kuuluvad investeeringud Rendivara asendustesse jääkväärtuses ettevõttele kompenseerimiseks AS Tallinna Soojus poolt .

AS Tallinna Soojus rendi- ja opereerimislepingu alusel renditud põhivarade bilansiline jääkmaksumus jaguneb alljärgnevalt:

TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019

AS Tallinna Soojus (rendileandja) rendi- ja opereerimislepingu sõlmimisel üle antud põhivarad

5 406 6 752

Rendiperioodil AS Utilitas Tallinn (rentniku) poolt teostatud parendused

7 839 8 524

Rendiperioodil AS Utilitas Tallinn (rentniku) poolt teostatud asendused

66 250 53 803

RENDITUD VARADE BILANSILINE JÄÄKMAKSUMUS KOKKU 79 495 69 079

Lepingust tulenev kapitalirendikohustis

Rendimaksete nüüdisväärtus lepingu sõlmimisel oli 35 834 tuhat eurot ja aastane rendimakse 2 684 tuhat eurot . Rendimaksete nüüdisväärtuse leidmiseks prognoositi algselt tarbijahinnaindeksi väärtused 1-5 aastaks 4,50%, 6-10 aastaks 3,50% ja 11-30 aastaks 3,10% . Renditasu korrigeeritakse üks kord kalendriaasta jooksul vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele eelnenud aastal . Algselt prognoositud ja tegeliku tarbijahinnaindeksi erinevuse mõju rendimakse suurusele kajastatakse perioodi tuluna või kuluna . Rendimakse tasumine toimub kord kvartalis .

Kapitalirendi kohustis seisuga 31 .12 .2020 on 38 778 tuhat eurot (31 .12 .2019 seisuga 39 869 tuhat eurot; vt lisa 9) . Kohustise efektiivne intressimäär (diskontomäär) on 9,6% .

Kapitalirendi tingimustel renditakse transpordivahendeid bilansilise jääkmaksumusega 100 tuhat eurot (31 .12 .2019 73 tuhat eurot) .

„ Lisa 8 Immateriaalne põhivara

TUHANDETES EURODES

F ir

m a v ä ä rt

u s

M u

u

im m

a te

ri a a ln

e

p õ

h iv

a ra

Kokku

Saldo seisuga 31 .12 .2019      

Soetusmaksumus 22 839 1 282 24 121

Akumuleeritud kulum -8 305 -319 -8 624

JÄÄKMAKSUMUS 14 534 963 15 497

2020 . a toimunud muutused  

Ostud ja parendused 0 524 524

Amortisatsioonikulu -1 038 -184 -1 222

Saldo seisuga 31 .12 .2020

Soetusmaksumus 22 839 1 760 24 599

Akumuleeritud kulum -9 343 -457 -9 800

JÄÄKMAKSUMUS 13 496 1 303 14 799

Immateriaalse põhivara hulgas kajastatakse AS Tallinna Soojus rendi- ja operaatorlepingu alusel renditud immateriaalseid varasid nende parenduste ja asendustega bilansilises jääkmaksumuses 101 tuhat eurot (31 .12 .2019: 47 tuhat eurot; vt lisa 7) ja muid rendilepinguga seotud immateriaalseid varasid jääkmaksumusega 999 tuhat eurot (2019: 756 tuhat eurot), mida AS Utilitas Tallinn omandab täiendavalt rendiperioodi jooksul ja mis kuuluvad juhul kui omand läheb rendiperioodi lõpul rendileandjale üle jääkväärtuses kompenseerimisele AS Tallinna Soojus poolt .

94 95

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

„ Lisa 9 Laenukohustised

TUHANDETES EURODES Lühiajaline

saldo 31 .12 .2020

Pikaajaline saldo

31 .12 .2020

Tagasimakse tähtaeg

Lepinguline intressimäär

Omaniku laen 0 229 701 2047 4,99%

Kapitalirendikohustised 1 393 37 385    

sh Rendi- ja operaatorleping AS-ga Tallinna Soojus (lisa 7)

1 376 37 314 2031 (diskontomäär)

9,60% 

Muu kapitalirent 17 71 2025 6 kuu euribor+

1,30-1,35%

KOKKU 1 393 267 086    

TUHANDETES EURODES Lühiajaline

saldo 31 .12 .2019

Pikaajaline saldo

31 .12 .2019

Tagasimakse tähtaeg

Lepinguline intressimäär

Omaniku laen 0 204 701 2047 4,99%

Kapitalirendikohustised 1 121 38 748    

sh Rendi- ja operaatorleping AS-ga Tallinna Soojus (lisa 7)

1 108 38 690 2031 (diskontomäär)

9,60% 

Muu kapitalirent 13 58 2024 6 kuu euribor+

1,30%

KOKKU 1 121 243 449    

Refinantseerimis – ja intressiriski elimineerimiseks asendati 3-aastase allesjäänud lõpptähtajaga sündikaatlaenud 2018 . majandusaastal OÜ Utilitas emaettevõtte poolt pikaajalise lõpptähtaja (2047 . aastani) ning fikseeritud intressimääraga (4,99%) laenudega . Aruandeperioodil saadi emaettevõttelt laenu summas 25 000 tuhat eurot .

Aruandeperioodi intressikulu saadud laenudelt oli 10 646 tuhat eurot (2019: 9 532 tuhat eurot), kapitalirendi intress 3 502 tuhat eurot (2019: 3 602 tuhat eurot) .

Kontsernil on sõlmitud SEB pangaga käibekrediidi leping limiidiga 15 miljonit eurot, intressikulu käibekrediidi kohustistasudelt oli 93 tuhat eurot (2019: 58 tuhat eurot) .

Kõik kontserni võlakohustised on eurodes . Informatsioon laenukohustiste tagatiste kohta on toodud lisas 18 .

„ Lisa 10 Võlad ja ettemaksed

Lühiajalised võlad ja ettemaksed

TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019

Võlad tarnijatele 11 119 16 598

Võlad töövõtjatele 163 103

Maksuvõlad 2 000 1 441

sh Käibemaks 1 467 872

Sotsiaalmaks 240 235

Õhusaastemaks 126 166

Üksikisiku tulumaks 129 119

Erijuhtude tulumaks 13 23

Töötuskindlustusmaks 14 12

Kohustuslik kogumispension 9 9

Aktsiisimaks 2 5

Muud võlad 238 552

Intressikohustus (lisa 20) 0 924

Lühiajalised eraldised 1 658 1 602

Saadud ettemaksed 300 305

LÜHIAJALISED VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 15 478 21 525

Pikaajalised võlad ja ettemaksed

TUHANDETES EURODES   31 .12 .2020 31 .12 .2019

Muud pikaajalised võlad   64 74

PIKAAJALISED VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 64 74

„ Lisa 11 Pikaajalised eraldised

Võimalike keskkonnakahjude katteks on moodustatud eraldis 224 tuhat eurot (2019: 224 tuhat eurot) . Selle aluseks on AS-iga Tallinna Soojus sõlmitud ettevõtte rendi- ja opereerimisleping, mille alusel kannab AS Utilitas Tallinn kõik enne lepingu jõustumise kuupäeva keskkonnaohutusest tulenevad kulud kuni 64 tuhat euro ulatuses ning 10% nimetatud limiiti ületavatest kuludest, kuid mitte rohkem, kui 128 tuhat eurot ühe lepinguaasta kohta . Nimetatud summasid korrigeeritakse vastavalt tarbijahinna indeksi muutusele .

Kontsernil ei ole bilansipäeva seisuga teada keskkonnaalastest ohtudest tulenevaid kulutusi ega ettekirjutusi ühegi pädeva organi poolt keskkonnaalase vastutuse kompenseerimiseks . Keskkonnakahjude eraldist ei ole diskonteeritud, kuna juhtkonna hinnangul on diskonteerimise mõju aastaaruandele ebaoluline .

96 97

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

„ Lisa 12 Omakapital

  31 .12 .2020 31 .12 .2019

Osakapital (tuhandetes eurodes) 7 650 7 650

Osade arv (tk) 1 1

Osade nimiväärtus (eurodes) 7 650 000 7 650 000

Kontserni emaettevõtte osakapital seisuga 31 .12 .2020 ja 31 .12 .2019 koosneb 1 osast nimiväärtusega 7 650 000 eurot, mille eest on täielikult tasutud .

2018 . a . novembris lisandus ettevõtte omanikeringi pikaajalise strateegiaga rahvusvaheline infrastruktuurifond European Diversified Infrastructure Fund II (EDIF II), mille varasid juhib First Sentier Investors . Ettevõtte kaudseteks omanikeks on EDIF II (85%) ja OÜ Utilitas juhtkonnaliikmete ettevõtted (15%) . OÜ Utilitas otseseks 100% emaettevõtteks on ühine valdusettevõte First State Core S .à r .l .

TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019

Ettevõtte jaotamata kasum 94 397 77 627

Võimalikud dividendid 76 657 63 125

Potentsiaalne tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 17 740 14 502

2020 . aastal maksti 5 000 tuhat eurot (2019: 4 000 tuhat eurot) dividende, millega kaasnes tulumaksukulu 814 tuhat eurot (2019: 651 tuhat eurot) . Sellega kaasneb võimalus maksustada 2021 . aastal välja makstavaid dividende madalama maksumääraga summas kuni 16 333 tuhat eurot .

„ Lisa 13 Müügitulu

TUHANDETES EURODES 2020 2019

Konsolideeritud müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes    

Eesti 124 836 131 520

KOKKU 124 836 131 520

Konsolideeritud müügitulu tegevusalade lõikes    

Soojus- ja elektrienergia tootmine ja müük 101 278 111 466

Taastuvenergia toetused 20 554 17 208

Muud müügitulud 3 004 2 846

MÜÜGITULU KOKKU 124 836 131 520

Võrreldes 2019 . aastaga vähenes aruandeaastal soojusenergia müügimaht kõrgema välisõhutemperatuuri ja madalama soojusenergia hinna tõttu . Uus Mustamäe koostootmisjaam tõi küll kaasa elektrienergia tootmismahtude suurenemise, kuid koroonaviiruse ning rekordsoojade ilmadega seoses vähenenud elektrinõudlus tõi kaasa elektrihindade olulise languse Nord Pool elektriturul, mistõttu kontserni müügitulu tervikuna 2020 . aastal langes .

„ Lisa 14 Muud äritulud

TUHANDETES EURODES 2020 2019

Kasum põhivara müügist 6 25

Saadud trahvid ja viivised 6 877

Laekunud lootusetud võlad (lisa 3) 5 11

CO 2 saastekvootide müük 1 241 940

Tulu sihtfinantseerimisest 1 169 1 145

Muud äritulud 50 101

MUUD ÄRITULUD KOKKU 2 477 3 099

OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam ja AS Utilitas Eesti müüsid aruandeperioodil kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikute kehtiva kauplemisperioodi jäägi, kokku 45,1 tuhat tonni, keskmise hinnaga 27,52 eurot tonn (2019: 43,4 tuhat tonni, keskmise hinnaga 21,65 eurot tonn) .

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaasrahastas 2020 . aastal AS-i Utilitas Tallinn 4 investeeringuprojekti, summas 551 tuhat eurot (2019: 4 investeeringuprojekti, summas 763 tuhat eurot) ja AS-i Utilitas Eesti 5 investeeringuprojekti, summas 618 tuhat (2019: 4 investeeringuprojekti, summas 425 tuhat eurot ning osaliselt tagastati 2018 . aastal väljamakstud toetust, summas 43 tuhat eurot) .

„ Lisa 15 Kaubad, toore, materjal ja teenused

TUHANDETES EURODES 2020 2019

Tooraine, materjal ja ostetud energia -49 093 -60 379

Energia, vee ja kemikaalide kulud -2 955 -3 309

Remondi ja hoolduskulud -3 156 -2 932

Õhusaastetasu -303 -489

CO 2 saastekvootide kulu -1 056 -1 575

Hoonestusõigus, maamaks -443 -402

Muud -1 550 -1 382

KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED KOKKU -58 556 -70 468

Aruandeperioodil ostis AS Utilitas Tallinn CO 2 saastekvootide puudujäägi katteks 1 056

tuhande euro väärtuses (46,0 tuhat tonni) CO 2 saastekvoodi ühikuid . 2019 . aastal ostis AS

Utilitas Tallinn 1 575 tuhande euro väärtuses (70,6 tuhat tonni) CO 2 saastekvoodi ühikuid .

98 99

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

„ Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud

TUHANDETES EURODES 2020 2019

Mitmesugused büroo-, haldus- ja hoolduskulud -1 101 -947

Uurimis- ja arengukulud -30 -1

Välised nõustajad -368 -301

Varakindlustuse kulud -328 -295

Ebatõenäoliselt laekuvad arved (lisa 3) 14 13

Muud kulud -1 144 -1 394

MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD KOKKU -2 957 -2 925

„ Lisa 17 Tööjõukulud

TUHANDETES EURODES 2020 2019

Palgakulu -7 809 -6 999

Sotsiaalmaksud -2 614 -2 338

TÖÖJÕUKULUD KOKKU -10 423 -9 337

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 257 249

Töölepingu alusel töötav isik 248 240

Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 9 9

„ Lisa 18 Laenude tagatised ja panditud varad

Kontserni investeerimislaenudega seotud kohustiste, mis olid 31 .12 .2020 seisuga 229 701 tuhat eurot (31 .12 .2019 seisuga 204 701 tuhat eurot; vt lisa 9), tagamiseks on:

1 . Kommertspant kontserni vallasvaradele summas 173,5 miljonit eurot Kontserni varad, mida võib vallasvarana klassifitseerida on ostjatelt laekumata arved (lisa 3), varud (lisa 4) ja materiaalne põhivara, välja arvatud maa ja ehitised (lisa 6) .

2 . Hüpoteegid kinnistutele väärtusega 10 miljonit eurot bilansilise maksumusega 4,5 miljonit eurot (2019: 4,9 miljonit eurot) (lisa 6) ja hoonestusõigusele väärtusega 150 miljonit eurot (bilansiline maksumus määratlemata) .

3 . Tütarettevõtete aktsiad ja osad .

„ Lisa 19 Tingimuslikud kohustised

Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised

Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni kuuluvate ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi .

Kontserni emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontserni kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma .

„ Lisa 20 Tehingud seotud osapooltega

Aruandekohustuslase emaettevõtte nimetus: First State Core S .à r .l .

Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõte on registreeritud: Luksemburg

Kontserni nimetus, millesse kuulub emaettevõte: First State Elio S .à r .l .

Riik, kuhu emaettevõtte kontsern on registreeritud: Luksemburg

OÜ Utilitas konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

1 . ettevõtted, millel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle;

2 . tütar- ja sidusettevõtted (konsolideeritud aruannetes ei ole vaja avalikustada konsolideerimise käigus elimineeritavaid tehinguid tütarettevõtetega);

3 . ettevõtte või tema emaettevõtte juhtkond ja ettevõtte eraisikutest omanikud, kellel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle, eelmainitud isikute lähedased pereliikmed ning kõigi eelmainitud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted .

Kohustised seotud osapoolte vastu

TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019

Lühiajalised kohustised emaettevõttele 0 924

sh intressikohustis 0 924

Pikaajalised kohustised emaettevõttele 229 701 204 701

sh saadud laenud (vt . lisa 9) 229 701 204 701

Ostud seotud osapooltelt

TUHANDETES EURODES 2020 2019

Emaettevõttelt saadud laenult arvestatud intressikulu 10 646 10 215

sh kapitaliseeritud intress 0 683

Lepingulised kohustised osta või müüa seotud osapooltelt / seotud osapooltele puuduvad .

Kontserni kuuluvate kõikide ettevõtjate juhatuse ja nõukogu liikmetele 2020 . aastal arvestatud tasu oli 1 128 tuhat eurot, (2019: 1 245 tuhat eurot), millele lisandusid sotsiaalmaksud .

„ Lisa 21 Sündmused pärast aruandekuupäeva

Tallinna linn ja energiakontsern Utilitas sõlmisid 03 .02 .2021 kokkuleppe võrdsetel alustel AS Tallinna Vesi suuromaniku United Utilities Tallinn B .V osaluse ostmiseks ettevõttes . Tehing viidi lõpule 31 .03 .2021 ja selle tulemusel sai Tallinna linn 52,35 protsendiga AS Tallinna Vesi enamusosanikuks . Utilitas omandas United Utilities Tallinn B .V-lt 17,65 protsenti AS Tallinna Vesi aktsiatest ning võtab juhtrolli ettevõtte strateegiliste tegevuste koordineerimisel . United Utilities käest osaluse omandamisele järgneva ülevõtmispakkumise käigus ostetavad aktsiad jagatakse linna ja Utilitas vahel samuti 50/50 põhimõttel ja nii suureneb Utilitase osalus maksimaalselt kuni 32,65%-ni .

100 101

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

10 .03 .2021 omandas Utilitas 50% tuulepargi arendusest Lätis, Ventspilsi piirkonnas . Projekti suuruseks on planeeritud 58,8 MW ning valmimisajaks 2022 . aasta lõpp, misjärel peaks tuulepark tootma ligikaudu 150 GWh taastuvat elektrit aastas .

„ Lisa 22 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded

Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, va tütar-ja sidusettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses .

Konsolideerimata bilanss

TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019

VARAD    

Käibevara    

Raha 689 1 540

Nõuded ja ettemaksed 1 671 1 935

KÄIBEVARA KOKKU 2 360 3 475

Põhivara    

Finantsinvesteeringud tütarettevõtetesse 10 511 10 511

Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 692 0

Antud laenud 233 560 209 560

Materiaalne põhivara 507 169

Immateriaalne põhivara 49 0

Põhivara kokku 245 319 220 240

VARAD KOKKU 247 679 223 715

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL    

Lühiajalised kohustised    

Võlad ja ettemaksed 2 402 2 483

Lühiajalised kohustised kokku 2 402 2 483

Pikaajalised kohustised    

Laenukohustised 229 701 204 701

Pikaajalised kohustised kokku 229 701 204 701

KOHUSTISED KOKKU 232 103 207 184

Omakapital    

Osakapital 7 650 7 650

Jaotamata kasum 7 926 8 881

OMAKAPITAL KOKKU 15 576 16 531

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 247 679 223 715

Konsolideerimata kasumiaruanne

TUHANDETES EURODES 2020 2019

Äritulud    

Müügitulu 1 274 1 192

ÄRITULUD KOKKU 1 274 1 192

Kaubad, toore, materjal ja teenused -121 -98

Mitmesugused tegevuskulud -659 -415

Tööjõukulud -1 700 -1 250

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus -12 -12

Muud ärikulud 0 -1

Ärikahjum -1 218 -584

Finantstulud ja -kulud    

Finantstulud ja -kulud investeeringutelt tütarettevõtetesse 5 000 4 000

Intressikulud -10 739 -10 274

Muud finantstulud ja -kulud 11 002 10 537

FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU 5 263 4 263

Kasum enne tulumaksustamist 4 045 3 679

ARUANDEAASTA PUHASKASUM 4 045 3 679

102 103

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

Konsolideerimata rahavoogude aruanne

TUHANDETES EURODES 2020 2019

RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST    

Ärikahjum -1 218 -584

Korrigeerimised:    

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus 12 12

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -642 343

Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 989 400

Makstud intressid -11 666 -10 277

Kokku rahavood äritegevusest -12 525 -10 106

RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST    

Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -545 0

Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel  -692 0

Antud laenud -30 000 -12 622

Antud laenude tagasimaksed 6 000 12 622

Saadud dividendid 5 000 4 000

Saadud intressid 11 911 10 585

Kokku rahavood investeerimistegevusest -8 326 14 585

RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST    

Saadud laenud 25 000 0

Muud väljamaksed finantseerimistegevusest 0 -8

Makstud dividendid -5 000 -4 000

Kokku rahavood finantseerimistegevusest 20 000 -4 008

RAHAVOOD KOKKU -851 471

RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI ALGUSES 1 540 1 069

RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI LÕPUS 689 1 540

Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne

TUHANDETES EURODES Osakapital Jaotamata

kasum Kokku

Saldo seisuga 31 .12 .2019 7 650 8 881 16 531

Aruandeperioodi puhaskasum 0 4 045 4 045

Makstud dividendid 0 -5 000 -5 000

Saldo seisuga 31 .12 .2020 7 650 7 926 15 576

Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31 .12 .2020    

Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus

  -10 511 -10 511

Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil

  96 982 96 982

Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31 .12 .2020 7 650 94 397 102 047

104 105

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, Estonia; License No. 6; Registry code: 10142876 T: +372 614 1800, F: +372 614 1900, www.pwc.ee

Translation note:

This version of our report is a translation from the original, which was prepared in Estonian. All possible care has been taken to ensure that the translation is an accurate representation of the original. However, in all matters of interpretation of information, views or opinions, the original language version of our report takes precedence over this translation.

Independent Auditor’s Report To the Shareholder of Osaühing Utilitas

Our opinion In our opinion, the consolidated financial statements present fairly, in all material respects, the consolidated financial position of Osaühing Utilitas and its subsidiaries (together "the Group") as at 31 December 2020, and the Group’s consolidated financial performance and consolidated cash flows for the year then ended in accordance with the Estonian financial reporting standard.

What we have audited

The Group’s consolidated financial statements comprise:

• the consolidated balance sheet as at 31 December 2020;

• the consolidated income statement for the year then ended;

• the consolidated cash flow statement for the year then ended;

• the consolidated statement of changes in equity for the year then ended; and

• the notes to the consolidated financial statements, which include significant accounting policies and

other explanatory information.

Basis for opinion We conducted our audit in accordance with International Standards on Auditing (ISAs). Our responsibilities under those standards are further described in the Auditor’s responsibilities for the audit of the consolidated financial statements section of our report. We believe that the audit evidence we have obtained is sufficient and appropriate to provide a basis for our opinion.

Independence

We are independent of the Group in accordance with the International Code of Ethics for Professional Accountants (including International Independence Standards) issued by the International Ethics Standards Board for Accountants (IESBA Code). We have fulfilled our other ethical responsibilities in accordance with the IESBA Code.

Other information The Management Board is responsible for the other information. The other information comprises the Management report (but does not include the consolidated financial statements and our auditor’s report thereon). Our opinion on the consolidated financial statements does not cover the other information and we do not express any form of assurance conclusion thereon.

Translation note:

This version of our report is a translation from the original, which was prepared in Estonian. All possible care has been taken to ensure that the translation is an accurate

representation of the original. However, in all matters of interpretation of information, views or opinions, the original language version of our report takes precedence over this

translation.

In connection with our audit of the consolidated financial statements, our responsibility is to read the other information identified above and, in doing so, consider whether the other information is materially inconsistent with the consolidated financial statements or our knowledge obtained in the audit, or otherwise appears to be materially misstated. If, based on the work we have performed, we conclude that there is a material misstatement of this other information, we are required to report that fact. We have nothing to report in this regard.

Responsibilities of the Management Board and those charged with governance for the consolidated financial statements The Management Board is responsible for the preparation and fair presentation of the consolidated financial statements in accordance with the Estonian financial reporting standard and for such internal control as the Management Board determines is necessary to enable the preparation of consolidated financial statements that are free from material misstatement, whether due to fraud or error. In preparing the consolidated financial statements, the Management Board is responsible for assessing the Group’s ability to continue as a going concern, disclosing, as applicable, matters related to going concern and using the going concern basis of accounting unless the Management Board either intends to liquidate the Group or to cease operations, or has no realistic alternative but to do so. Those charged with governance are responsible for overseeing the Group’s financial reporting process.

Auditor’s responsibilities for the audit of the consolidated financial statements Our objectives are to obtain reasonable assurance about whether the consolidated financial statements as a whole are free from material misstatement, whether due to fraud or error, and to issue an auditor’s report that includes our opinion. Reasonable assurance is a high level of assurance, but is not a guarantee that an audit conducted in accordance with ISAs will always detect a material misstatement when it exists. Misstatements can arise from fraud or error and are considered material if, individually or in the aggregate, they could reasonably be expected to influence the economic decisions of users taken on the basis of these consolidated financial statements. As part of an audit in accordance with ISAs, we exercise professional judgment and maintain professional scepticism throughout the audit. We also:

• Identify and assess the risks of material misstatement of the consolidated financial statements, whether

due to fraud or error, design and perform audit procedures responsive to those risks, and obtain audit

evidence that is sufficient and appropriate to provide a basis for our opinion. The risk of not detecting a

material misstatement resulting from fraud is higher than for one resulting from error, as fraud may

involve collusion, forgery, intentional omissions, misrepresentations, or the override of internal control.

• Obtain an understanding of internal control relevant to the audit in order to design audit procedures that

are appropriate in the circumstances, but not for the purpose of expressing an opinion on the

effectiveness of the Group’s internal control.

• Evaluate the appropriateness of accounting policies used and the reasonableness of accounting

estimates and related disclosures made by the Management Board.

TEGEVJUHTKONNA ALLKIRJAD 2020. A KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDELE

OÜ Utilitas 2020. a majandusaasta aruanne allkirjastati 19. aprillil 2021.

Priit Koit

Juhatuse liige

Translation note:

This version of our report is a translation from the original, which was prepared in Estonian. All possible care has been taken to ensure that the translation is an accurate

representation of the original. However, in all matters of interpretation of information, views or opinions, the original language version of our report takes precedence over this

translation.

• Conclude on the appropriateness of the Management Board’s use of the going concern basis of

accounting and, based on the audit evidence obtained, whether a material uncertainty exists related to

events or conditions that may cast significant doubt on the Group’s ability to continue as a going

concern. If we conclude that a material uncertainty exists, we are required to draw attention in our

auditor’s report to the related disclosures in the consolidated financial statements or, if such disclosures

are inadequate, to modify our opinion. Our conclusions are based on the audit evidence obtained up to

the date of our auditor’s report. However, future events or conditions may cause the Group to cease to

continue as a going concern.

• Evaluate the overall presentation, structure and content of the consolidated financial statements,

including the disclosures, and whether the consolidated financial statements represent the underlying

transactions and events in a manner that achieves fair presentation.

• Obtain sufficient appropriate audit evidence regarding the financial information of the entities or business

activities within the Group to express an opinion on the consolidated financial statements. We are

responsible for the direction, supervision and performance of the Group audit. We remain solely

responsible for our audit opinion. We communicate with those charged with governance regarding, among other matters, the planned scope and timing of the audit and significant audit findings, including any significant deficiencies in internal control that we identify during our audit. AS PricewaterhouseCoopers

Tiit Raimla Oksana Popova Auditor’s certificate no. 287 Auditor’s certificate no. 633 19 April 2021 Tallinn, Estonia

109

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK

OÜ UTILITAS jaotamata kasum oli:

Kokku jaotamata kasum 31. detsember 2020 . . . . . . 94 397 tuhat eurot

OÜ UTILITAS juhatus teeb osanike üldkoosolekule ettepaneku maksta kuni 31. detsembrini 2020 kogunenud jaotamata kasumist dividende summas 5 000 tuhat eurot.

110

OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Tegevusala EMTAK kood

Müügitulu

(EUR) Müügitulu % Põhitegevusala

Valdusfirmade tegevus 64201 1262184 99.06% Jah

Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus 68201 12000 0.94% Ei

Sidevahendid Liik Sisu

E-posti aadress [email protected]

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA

ARUANNE 2021

OÜ Utilitas

Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021

Aadress

Maakri 19/1

10145 Tallinn

Harjumaa

Eesti Vabariik

Registrikood

12205523

Telefon

+372 642 4071

Põhitegevusala

Elektri- ja soojusenergia tootmine ja müük

Audiitor

AS PricewaterhouseCoopers

Aruandeaasta algus ja lõpp

01.01.2021 � 31.12.2021

SISUKORD UTILITASE TEGEVUS ARUANNE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4

Utilitas faktides ja arvudes . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 Kontserni tegevjuhi pöördumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 Tegevuskeskkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14

Üleilmsed trendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Eesti elektrisektori pikaajaline visioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .23 2021. aasta märksõnad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .24

Finants tulemused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 Investeeringud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30

Ettevõtte struktuur ja juhtkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .32

JÄTKUSUUTLIKKUS UTILITASES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .34 Panus ÜRO kestliku arengu eesmärkidesse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .36 Jätkusuutlikkuse olulised valdkonnad ja eesmärgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 Utilitase huvirühmad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .38 2021 . aasta ESG tulemuste ülevaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .39

KESKKONNAMÕJU . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 Keskkonnamõju ja keskkonnajuhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .42 Kliima ja heitmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44

Kliimamõju vähendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 Taastuvenergia tootmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 Kaugjahutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 Õhuheitmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49

Ressursside kasutamine ja tõhusus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 Jaotusvõrgu tõhusus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 Tootmisefektiivsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .53 Veekasutuse vähendamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54

Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .55

SOTSIAALNE MÕJU . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .58 Töösuhete ülevaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 Töökoha ohutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .62 Töötajate kaasamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .63

Mitmekesisus ja võrdne kohtlemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .63 Koolitused ja areng . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64

Kvaliteetne teenus klientidele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .66 Kvaliteet ja toimepidevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70

Kogukonnasuhted ja toetustegevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74

JUHTIMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .76 Vastutustundlik juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .78

Jätkusuutlik juhtimine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .78 Riskijuhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .79 Finantsriskide juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80

Panus sektori arengusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .83 Koostöö haridus asutustega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .84

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMIS ARUANNE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .86

Konsolideeritud bilanss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .88 Konsolideeritud kasumiaruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .89 Konsolideeritud rahavoogude aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90 Omakapitali muutuste aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .92 Tegevjuhtkonna allkirjad 2021 . A konsolideeritud majandusaasta aruandele . . . . . 118 Kasumi jaotamise ettepanek . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 119

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 20213

UTILITASE TEGEVUS­ ARUANNE

„ Utilitas on suurim taastuvenergia tootja ja kaugkütteteenuse pakkuja Eestis

2139 GWh klientide tarbitud soojust

(2020: 1807 GWh)

1366 MWh klientide tarbitud jahutust

(2020: 792 MWh)

1993 GWh toodetud soojust

(2020: 1729 GWh)

333 GWh toodetud elektrit

(2020: 394 GWh)

1526 GWh toodetud taastuvenergiat

(2020: 1585 GWh)

65% taastuvenergia osakaal tootmisportfellis

(2020: 74%)

74 gCO 2 /kwh

kaugkütte- ja kaugjahutusvõrgu heidet

(2020: 60gCO 2 /kWh)

183 000 tonni CO

2 -heidet

(2020: 129 000 tonni)

173 000 tonni klientide välditud CO

2 -heidet

(2020: 205 000 tonni)

13% Utilitase osakaal kogu Eesti taastuvelektri toodangust (2020: 17%)

UTILITAS FAKTIDES JA ARVUDES Utilitas on juhtiv taastuva soojus- ja elektrienergia tootja ning kaugkütte ja -jahutuse pakkuja üle kogu Eesti . Pakume klientidele ja keskkonnale sobivaid lahendusi, toodame ja jaotame energiat võimalikult efektiivselt ning kasutame maksimaalses võimalikus ulatuses taastuvaid ja kohalikke energiaallikaid .

2021 . aasta 31 . detsembri seisuga kuuluvad kontserni: emaettevõte OÜ Utilitas; kaugkütte- ja kaugjahutusteenust pakkuvad AS Utilitas Tallinn (100%) ja AS Utilitas Eesti (100%); taastuvatest allikatest soojuse ja elektri tootja OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam (100%); OÜ Tuulepealne Maa (100%), mis omab ehitusvalmis tuulepargiarendusi Eestis; OÜ Utilitas Wind (50%), mis arendab taastuvenergiaprojekte Eestis ja naaberriikides ning AS Tallinna Vesi (20,4%), mis on Eesti suurim vee- ja kanalisatsiooniettevõte .

2021. aasta tulemused

„ Kõik Utilitase kaugkütte­ ja kaugjahutussüsteemid on tõhusad EL­i energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL mõistes

U tilitase kaugküttes

üs te em

id

T Õ

HUS KAUGJAHUTU

S

U tilita

s T allinn AS ‒ Tselluloosi k

au g

ja h

u tu

s

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 20217OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 20216

„ Utilitase kaugkütteteenuse kliendid on nii korteriühistud, riigi­ ja munitsipaalasutused kui ka eraettevõtted

„ Ärifilosoofia

5100 köetavat hoonet

(2020: 5008)

102 uut 2021 . aastal liitunud hoonet

(2020: 84)

18,2 mln m2 köetavat netopinda hoonetes

177 000 köetavat majapidamist

(2020: 174 000)

375 000 linnaelanikku, keda varustatakse keskkonnasäästliku kaugküttega

(2020: 360 000)

toodetud elekter müüakse Põhjamaade energiabörsil Nord Pool

Missioon Puhtam tulevik

Vähendame energiatarbimise keskkonnamõju, võimaldades kasutada jätkusuutlikult toodetud energiat mugavalt ja taskukohaselt

Visioon Olla energiavaldkonna eestvedaja

Luua parimat praktikat ja otsida uusi lahendusi jõudmaks keskkonnahoidliku ja kliimaneutraalse ühiskonnani

Väärtused • jätkusuutlik

• uuendusmeelne

• mugav kasutada

• konkurentsivõimeline

„ Utilitas tegutseb kaheksas Eesti linnas: Tallinnas, Maardus, Keilas, Raplas, Haapsalus, Kärdlas, Jõgeval, Valgas

Tallinn Maardu

Rapla

Jõgeva

Valga

HaapsaluKärdla

Keila

3 koostootmisjaama (2020: 3)

26 katlamaja (2020: 26)

9 päikeseparki

59 MW rajamisel tuuleparkide võimsust

47 MW ehitusvalmis tuuleparkide võimsust

1000+ MW Saare-Liivi meretuulepargi arenduse plaanitavat võimsust

58 MW elektrilist nimivõimsust (2020: 58)

1200 MW soojuslikku koguvõimsust (2020: 1200)

556 km hallatavaid soojusvõrke

(2020: üle 547 km)

28 km kaugküttetorustikku rekonstrueeritud ja rajatud 2021 . aastal

(2020: 30)

62–97% uue või rekonstrueeritud võrgu osakaal

(2020: 59–95%)

100% klientidest kasutavad kaugloetavat arvestit

(2020: 100%)

100% biomassist on pärit sertifitseeritud allikatest (FSC/ PEFC/ SBP sertifikaat)

99,99% kaugkütte kättesaadavus klientidele aastal 2021

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 20218 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 20219

„ Organisatsioon „ Finantsnäitajad

„ Liikmesus organisatsioonides

261 töötajat

(2020: 257)

0 tööõnnetust

(2020: 0)

16 töösuhte keskmine pikkus aastates

(2020: 15)

3,5% vabatahtlik tööjõu voolavus

(2020: 2,8%)

486 miljonit eurot varade maht

(2020: 386)

117 miljonit eurot Investeeringuid

(2020: 30)

161 miljonit eurot äritulu

(2020: 127)

28 miljonit eurot puhaskasumit

(2020: 22)

Eesti Taastuvenergia Koda

Rohetiiger

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202111

KONTSERNI TEGEVJUHI PÖÖRDUMINE Kestliku energiasüsteemi loomisel tuleb tegeleda kolme väljakutsega: energiajulgeolek, keskkonnaalane jätkusuutlikkus ja taskukohasus. 2021. aastal toimusid sündmused, mis mõjutasid neid kolme aspekti oluliselt ning nõudsid kogu Utilitase meeskonnalt täit tähe- lepanu. Tänu platvormile, mille Utilitas on aastate jooksul ehitanud ja heale meeskonna- tööle saime hakkama kiiret reageerimist nõudvate küsimustega ning suutsime ka astuda otsustavaid samme tulevikku silmas pidades.

Kaks viimast aastat jäävad meile meelde COVID-19 pandeemiaga seotud erakorraliste olude tõttu. Oleme pidanud silmitsi seisma töökorralduslike raskustega, mis tekkisid vajadusest takistada viiruse võimalikku levimist ning samal ajal oleme pidanud tagama klientidele teenuste katkematu kättesaadavuse. Väljakutsetega toimetulekuks oleme juurutanud uusi tööprotsesse ja võtnud kasutusele digilahendusi. See on meil õnnestunud - suutsime 2021. aastal tagada äärmiselt töökindla teenuse, mis oli kaugkütteklientidele 99,99% ajast kättesaadav.

Utilitas on juba rohkem kui kümme aastat tegutsenud selle nimel, et vähendada sõltuvust imporditavatest kütustest ja muuta oma süsiniku jalajälg väiksemaks. Võrreldes 2008. aastaga oleme oma süsiniku jalajälge vähendanud 64%. Samuti oleme suurendanud taastuvenergia osakaalu tootmises 65%-ni ning tõusnud Eesti suurimaks taastuvenergia tootjaks, kui arvestada kokku elektri ja soojuse tootmine.

Meie süsiniku jalajälg on võrreldes valdkonna keskmisega madal. Kuid selleks, et selja- tada üleilmse kliimasoojenemisega seotud probleeme, ei saa me siin peatuda. Tulevikule mõeldes seadsime endale 2021. aastal ülesandeks töötada välja Utilitase süsinikuneut- raalsuse strateegia. Selle protsessi tulemusel koostatud strateegia „Vähesest nulli“ näeb ette kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkude süsinikuneutraalsuse saavutamise ning energia tootmise 100% taastuvatest allikatest hiljemalt 2030. aastaks. Selle eesmärgi saavutami- seks koostati investeerimiskava mahuga üle 500 miljoni euro. Utilitas opereerib mood- said madalatemperatuurseid võrke, milles on madal pealevoolutemperatuur enamiku aasta vältel. Kavas on asendada täielikult võrgu rekonstrueerimata osad, et suurendada veelgi võrgu töökindlust ja vähendada pealevoolutemperatuuri. Madalatemperatuuriliste kaugküttevõrkude opereerimine laiendab võimalusi kasutada uute tehnoloogiatega varustusallikaid nagu soojuspumbad ja heitsoojus, mida kõrge temperatuuriga võrkudes ei saa efektiivselt kasutada.

Üleilmsest COVID-19 pandeemiast taastumisega kaasnenud energianõudluse kasv ning tarneprobleemid geopoliitiliste pingete tõttu on toonud energiahindades kaasa olulise muutuse. Eelkõige aasta teises pooles kasvanud elektri ja kütuste hinnad tekitasid suure kontrasti 2020. aasta hinnatasemetega, mis olid ajalooliselt madalad. Nagu näeb ette Utilitase süsinikuneutraalsuse strateegia, siis meie portfellis olevate imporditud fossiilkü- tuste asendamine kohalike ja taastuvate alternatiividega aitab pikas perspektiivis saavutada ka pakutava energia konkurentsivõimelise hinna. Venemaa 2022. aasta rünnak Ukrainale on maagaasi hindu veelgi tõstnud. Samuti on see tõstatanud teravaid küsimusi energia- julgeoleku teemal, sest Euroopa sõltub imporditavatest fossiilkütustest. Eestile ja meie naabritele, kes on liitunud Nord Pooliga, on seetõttu ülimalt oluline selle probleemiga tegeleda ning lisada süsteemi võimalikult kiiresti uusi elektri ja soojuse tootmise võim- susi. Kiire üleminek süsinikuneutraalsele tulevikule ei võimalda mitte ainult puhtamat ja keskkonnasäästlikumat energiasüsteemi, vaid parandab ka energiajulgeolekut tänu

kohalike ja taastuvate allikate kasutusele võtmisele ning energia kõigile taskukohasemaks muutmisele.

Taastuvenergial ja jääksoojusel põhinev kaugküte on parim lahendus hoonete kütmi- seks linnapiirkonnas. Sellest annavad tunnistust 102 uut klienti, kes 2021. aastal Utilitase kaugküttevõrkudega liitusid. Samuti kinnitab seda tõhusate kaugkütte- ja kaugjahutus- süsteemide eeliste üha laialdasem tunnustamine Euroopa ja Eesti energiapõhimõtetes ja õigusaktides. Seda positsiooni toetab veel enam koostöövõimaluste uurimine ja elluviimine teiste infrastruktuuriettevõtete ja sektoritega ehk sektoritevaheline sidumine. Näiteks kasutatakse Eesti kaugküttesektoris laialdaselt soojuse ja elektri koostootmist, kaugkütte ja kaugjahutuse ühiselt arendamine on äriklientide hulgas aina populaarsem ning kaugkütet võib vaadelda taastuvatest allikatest toodetud täiendava elektrienergia salvestina. 2021. aastal omandas Utilitas 20,4% Eesti suurimast vee-ettevõttest Tallinna Vesi. Sama piirkonna infrastruktuuriettevõtete tihe koostöö parandab võrkude toimivuse koordineerimist ja renoveerimist, et häirida vähem elanikke ning loob võimalusi rohee- nergia kasutamise ja tootmise suurendamiseks. Selleks, et toetada süsinikuneutraalsuse

eesmärkide saavutamist alustas Utilitas 2021. aastal tuu- leparkide arendamist kontserni ettevõtete Utilitas Wind ja Tuulepealne Maa kaudu.

2021. aastal investeeris Utilitas rekordiliselt 117 miljonit eurot. Jätkusuutliku energiavarustuse kolme väljakutsega toimetulek nõuab 2022. aastal ja eesseisvatel aastatel olulisi lisainvesteeringuid. Tänu pühendunud meeskonnale ja tihedale koostööle klientidega saame koos astuda puhta energiaga tulevikku.

Priit Koit

juhatuse liige, Utilitas kontserni juht

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202112 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202113

TEGEVUSKESKKOND ÜLEILMSED TRENDID

1 Kliimamuutus ja bioloogilise mitmekesisuse kadumine

Hoolimata sellest, et üha suurem arv teadlasi, riike ja institutsioone tunnistab vajadust tegeleda kliimamuutusega, tõusid CO

2 -heitkogused 2021. aastal pandeemiaeelsele

tasemele pärast seda, kui need olid COVID-19-ga seotud piirangutest põhjustatud majanduslanguse tõttu 5% vähenenud26. Alates tööstusajastu algusest (1850) on inimte- gevuse tagajärjel CO

2 kontsentratsioon õhus tõusnud ligi 49% ehk umbes 418 osakeseni

miljonist. Seda on rohkem eelneva 20 000 aasta loomulikust kasvust, mis oli 185 ppm-lt 280 ppm-ni27. Kasvuhoonegaasi kontsentratsiooni suurenemine on tihedalt seotud 1 °C temperatuuritõusuga alates 1880. aastast ning see trend kiireneb, kuivõrd maailma kõige soojemad 19 aastat on esinenud pärast 2000. aastat.

Kasvuhoonegaasid on gaasid, mis lukustavad atmosfääri soojust, ja nende hulka kuuluvad:

z Süsinikdioksiid (CO 2 ), mis satub atmosfääri fossiilkütuste, tahkete jäätmete,

puidu ja muu biomaterjali põletamise, aga ka teatud keemiliste reaktsioonide (nt tsemendi tootmise) tagajärjel.

z Metaan (CH 4 ): metaan eritub söe, maagaasi ning nafta tootmise ja transpordi

ajal. Metaani heitmeid eritub ka loomapidamisest ja muust põllumajandustege- vusest, maakasutusest ja orgaaniliste jäätmete lagunemisest. CH

4 suhteline mõju

on 20 aasta pikkusel perioodil 80 korda suurem ja 100 aasta pikkusel perioodil 25 korda suurem kui CO

2 oma28.

z Lämmastikoksiid (N 2 O) ja fluoritud gaasid: lämmastikoksiidi eritub põllumajandu-

ses, maakasutuses, tööstuses, fossiilsete kütuste ja tahkete jäätmete põletamisel ning heitvee puhastamisel. Hüdrofluorosüsinikud on võimsad kasvuhoonegaasid, mis erituvad mitmesuguste tööstusprotsesside käigus.

26 https://www.iea.org/reports/global-energy-review-2021/co2-emissions

27 https://climate.nasa.gov/

28 https://www.epa.gov/ghgemissions/overview-greenhouse-gases#CH 4 -reference

2020. aasta oli globaalselt kõige soojem aasta. 2021. aasta oli pinna- temperatuuri järgi seitsme kõige soojema aasta hulgas ning ookeani soojuse poolest kõige soojem aasta29. 2021. aastal oli põhjapoolkera (sh Eesti) kõige soojem suvi, millega kaasnesid äärmuslikud kuumalained, metsatulekahjud ja vihmad. 2021. aastal toimus maailmas mitmeid äärmuslike ilmastikuoludega sündmusi30:

z Juuni viimasel nädalal laastas äärmuslik kuumalaine Põhja-Ameerikat, kus mõnes kohas tõusis temperatuur mitmeks nädalaks üle 40 °C. Kuumuse tõttu viidi kogu USA-s ja Kanadas inimesi haiglasse ning kuuma ilma seostatakse mitmesaja inimese surmaga. Kahjustada sai ka taristu, sest elektrikaablid ja teekatted sulasid äärmus- likes tingimustes.

z Euroopas tõid hoovihmad 2021. aasta juulis kaasa suuri üleujutusi, mis põhjustasid laastavat kahju eri piirkondades, eriti Saksamaa lääneosas. Üleujutusest mõjutatud piirkondades sadas viimase saja aasta kõige suurem vihmakogus ja tekkisid tulva- veed, mis pühkisid teelt lugematul hulgal hooneid ja kahjustasid taristut, näiteks raudteeliine, teid ja sildu. Samuti hukkus üle 220 inimese. Üldist rahalist kahju hinnati 46 miljardile eurole31.

z Üle maailma toimusid enneolematud tulekahjud. Austraalia võitles kõige suuremate võsapõlengutega, samuti esines raskeid põlenguid Arktikas, Amazonase piirkonnas ja Kesk-Aasias.

Kindlustusettevõtte Munich Re andmetel hävitasid tormid, üleujutused, metsatulekahjud, maavärinad ja muud äärmuslikud ilmastikusündmused 2021. aastal vara 280 miljardi USA dollari väärtuses, 2020. aastal 210 miljardi dollari väärtuses ja 2019. aastal 166 miljardi USA dollari väärtuses.

29 https://www.carbonbrief.org/state-of-the-climate-how-the-world-warmed-in-2021

30 https://www.carbonbrief.org/pacific-north-west-heatwave-shows-climate-is-heading-into-uncharted-territory

31 https://www.insurancebusinessmag.com/au/news/natural-catastrophe/munich-re-natural-disasters-losses-soar-in-2021-321577.aspx

-1 °C

-0.5 °C

0 °C

0.5 °C

1 °C

1.5 °C

1900 20191920 1940 1960 1980 2000

0

100

200

300

400

500

Üleilmne soojenemine: kuutemperatuuride

anomaalia, 1900 kuni 2019

Registreeritud looduskatastroofide arv, kõik looduskatastroofid, 1900 kuni 2019

Joonis 1. Temperatuurimuutus kraadides Celsiuse järgi võrreldes registreeritud looduskatastroofide arvuga

2021. aastal oli Eestis kõige kõrgema registreeritud temperatuuriga suvi

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202114 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202115

Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt peab 93% eurooplastest kliimamuutusi tõsiseks probleemiks32. Maailma Majandusfoorumi 2021. aasta ülemaailmse riskiaruande järgi on suurimad ohtud maailmale äärmuslik ilm, kliimamuutustega võitlemise nurjumine ning inimtegevusest põhjustatud keskkonnakahju33. Olukord on kriitiline, sest üha enam Euroopa ja maailma riike juba tunneb kliimamuutuste mõju, mis avaldub pikemates põuaperioodides, sagenenud ja võimsamates tormides, kuumalainetes ning metsatule- kahjudes. Need ohud on otseselt seotud teise väljakutsega: bioloogilise mitmekesisuse kadumise ja ökosüsteemide hävimisega34.

Euroopa Komisjonis Euroopa rohelise kokkuleppe jaoks kogutud taustteabe järgi on bioloogilise mitmekesisuse kadumine ja ökosüsteemide hävimine üks suuremaid ohte, millega inimkond järgmisel kümnendil silmitsi seisab. Maailm on ajavahemikus 1997– 2011 kaotanud hinnanguliselt juba 3,5–18,5 triljonit eurot aastas ökosüsteemiteenuste tulu ja hinnanguliselt 5,5–10,5 triljonit eurot aastas mulla degradeerumise tõttu. Bioloogiline mitmekesisus toetab EL-is ja kogu maailmas toidujulgeolekut. Bioloogilise mitmekesisuse kadumise riskid seavad ohtu meie toidusüsteemid ja toitumise, vähendades saagikust ja kalavarusid, suurendades üleujutustest ja muudest katastroofidest ning võimalike uute ravimiallikate kadumisest põhjustatud majanduslikke kadusid.

Kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse kadumisega võitlemine on seetõttu Eesti, EL-i ja maailma jaoks väga tähtis ning energiasektor mängib selles olulist rolli.

2 Urbaniseerumine ja sektoritevaheline sidumine

2021. aastal elas hinnanguliselt 56% maailma elanikkonnast linnades, mille SKP moodus- tab üle 80% kogu maailma SKP-st35. 2020. aastal elas 33% Eesti elanikkonnast Tallinnas, mille SKP moodustas 55% kogu riigi SKP-st36.

80% energiast tarbitakse linnades ning see tarbimine moodustab 60% inimtekkelisest süsinikdioksiidi (CO

2 ) heitkogusest37. Soojuse ja jahutuse tarbimine tekitab märkimis-

väärse osa tööstusriikide kasvuhoonegaasidest ning on üks suurim energia lõppkasu- tuse valdkondi EL-is. 2015. aastal kasutati EL-is umbes pool lõplikust energianõudlusest kütmiseks ja jahutamiseks.

Bloomberg New Energy Finance näeb võimalust vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid 2050. aastaks kuni 83% ehk alla 1990. aasta taseme. Seda peamiselt linnades

transpordi, ehituse, tööstuse ja energia sektoritevahelise sidumise teel38. EL näeb samuti endal olulist rolli sektoritevahelise sidumise edendamises, mis hõlmab energia lõppkasutus- ja tarnesektori suuremat omavahelist lõimimist. Selle abil saab parandada ener- giasüsteemi tõhusust, paindlikkust ja töökindlust ning vähendada dekarboniseerimise kulusid39.

32 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_en

33 https://www.weforum.org/reports/the-global-risks-report-2021

34 https://ec.europa.eu/research-and-innovation/en/horizon-magazine/climate-change-and-biodiver- sity-loss-should-be-tackled-together#:~:text=In%20a%20two%2Dway%20process,and%20increasing%20vulnerability%20 to%20it

35 https://www.worldbank.org/en/topic/urbandevelopment/overview#1

36 https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__rahvamajanduse-arvepidamine__sisemajanduse-koguprodukt-(skp)__regionaalne-sise- majanduse-koguprodukt/RAA0050/table/tableViewLayout2

37 https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S266679242100038X

38 https://www.eaton.com/content/dam/eaton/company/news-insights/energy-transition/documents/bnef-sector-coupling-report-mas- ter-200127-executive-summary.pdf

39 https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2018/626091/IPOL_STU(2018)626091_EN.pdf

Sektoritevaheline sidumine hõlmab energia lõppkasutuse ja varustuse sektorite suuremat omavahelist lõimimist. See võib parandada energiasüsteemi tõhusust ja paindlikkust, samuti töökindlust ja asjakohasust. Lisaks võib sektoritevaheline sidumine vähendada dekarboniseerimise kulusid. Lõppkasutussektori sidumine hõlmab energianõudluse elektrifitseerimist ning samaaegselt elektrivarustuse ja lõppkasutuse vahelise vastastikuse mõju tugevdamist. Sektoritevaheline sidumine hõlmab eri energiataristute ja - sektorite, eelkõige elektri, kütte ja gaasi integree- ritud kasutamist kas varustuspoolel, nt (üleliigse)elektri teisendamisel vesinikuks või nõudluspoolel, nt energiatootmisel või kaugkütte tööstusprotsessides tekkiva jääksoojuse kasutamisel.40

Kaugküte täiendab lõppkasutuse sektoritevahelise sidumise strateegiat, olles Euroopas üks põhilahendusi soojusnõudluse dekarboniseerimisel hoonetes ning siin on sekto- ritevahelise sidumise strateegiateks märkimisväärne potentsiaal. Lisakasu võib anda jahutuse kombineerimine koos kütte- ja energiasektoriga. Kaugküte võib kasutada ka mitut taastuvenergiaallikat, nagu biomass, jääksoojus ja päikeseenergia. Soojuspumbad ning taastuval energial põhinev kaugküte koos soojuse ja elektri koostootmisega sobi- vad eri olukordadesse – esimesed peaksid eelistatavalt töötama madala elektrihinnaga perioodidel, teised aga kõrge hinnaga perioodidel. Kaugküttevõrkudega on võimalik ühendada võimsad soojuspumbad, mis aitaks dekarboniseerimisele kaasa elektrifitseeri- mise teel, lisaks süsteemile veel rohkem paindlikkust ning ühendaks omavahel elektri- ja küttesektori41.

40 https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2018/626091/IPOL_STU(2018)626091_EN.pdf

41 https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2018/626091/IPOL_STU(2018)626091_EN.pdf

Tootmine Tavaline

Hüdroenergia

Päikeseenergia

Bioenergia

Tuul

Geotermaalenergia

Heitsoojus

Tarbimine Transport

Tööstus

Kodumajapidamine

Teenused

Põllumajandus

Energiavõrgud ja tootmine

E le

kt er Jahutus

S o o ju s

Salvestus Elekter

Gaas

Termaal

Ves ini

k j a ve si

ni ku sü si n ik u d

CO 2 G

aa

si d

Joonis 2. Energiasüsteemi sektoritevaheline sidumine

Sektoritevaheline sidumine võib oluliselt vähendada CO

2 heitkoguseid

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202116 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202117

2070

2060

2053

2050

2045

2040

2035

2030

Saavutatud

3 Süsinikuneutraalsuse saavutamise plaanid

2021. aastal lubas suur hulk riike, linnu ja piirkondi jõuda kliimaees- märkidega süsinikuneutraalsuseni. Kohe pärast USA (tekitab 13,5% maailma heitkogustest) valimisi 2021. aasta alguses teatas riik soovist võidelda kliimamuutustega ning saavutada 2030. aastaks süsinikuemissioonide vähendamine poole võrra, muutes seeläbi oluliselt oma varasemat poliitikat. Hiina (tekitab 30,6% maailma heitkogustest) teatas oma plaanist jõuda heitkoguste tipptasemeni 2030. aastaks ja saavutada seejärel 2060. aastaks kliimaneutraalsus. EL (6,8%) on kohustunud saavutama süsinikuneutraalsuse 2050.

aastaks ja sama on teinud Eesti (0,03% maailma heitkogustest).

Lisaks riikide valitsustele kutsub ÜRO toetatav üleilmne kampaania „Race to Zero“ mitteriiklikke osa- pooli, nagu ettevõtted, linnad, piirkonnad, finants- ja haridusasutused, rakendama rangeid ja koheseid meetmeid selleks, et vähendada heitkoguseid kogu maailmas 2030. aastaks poole võrra. See koondab

mitut juhtivat süsinikuneutraalsuse algatust, mis puudutavad 67 piirkonda, rohkem kui 1000 linna ja haridusasutust, 5000 ette- võtet, 400 finantsasutust ja rohkem kui 3000 haiglat. Kooskõlas linnapeade paktiga on Tallinn samuti teatanud plaanist vähendada süsinikuheidet 2030. aastaks 40% (võrreldes 2007. aasta tasemega) ja saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks.

Üleilmse soojenemise ja bioloogilise mitmekesisuse kadumisega seotud väljakutsetega toimetulekuks ning linnakeskkonna kestliku arengu tagamiseks on eelseisvatel kümnenditel vaja teha suuri investeeringuid. EL-i rohelepe näeb seitsme aasta jooksul ette kuni triljoni euro suuruses investeeringuid, mis teeb aasta keskmiseks investeeringute suuruseks umbes 140 miljardit eurot. Kuigi tegu on märkimisväärse kohustusega, tuleb mainida, et EL-i iga-aastasest SKP-st (mis on umbes 14 triljonit eurot), moodustab see umbes 1% aastas, samas kui EL-i fossiilkütusetoetused moodustasid 2019. aastal 0,4% SKP-st42. Seetõttu on narratiivil, mille järgi on üleminek süsinikuneutraalsele tulevikule liiga kallis ja nõuab kujuteldamatuid investeeringuid, üksnes fossiilkütusesektori huve toetav mõju.

42 https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/annex_to_the_state_of_the_energy_union_report_on_energy_subsidies_in_the_ eu.pdf

„ Energiapoliitika arengud:

Euroopa Liidu tasand

Energiasektor on rohepöörde keskmes, sest praegu tekib 75% EL-i heitkogustest energia- sektorist43. Kasvuhoonegaaside heitme vähemalt 55% vähendamiseks aastaks 2030 tuleb suurendada taastuvenergia osakaalu ja integreeritud energiasüsteemi energiatõhusust. Oodatakse et rohepööre toob kaasa investeeringuid ja edendab innovatsiooni, tegeleb energiavaesusega, vähendab sõltuvust energiaimpordist ja suurendab varustuskindlust.

43 https://www.cleanenergywire.org/factsheets/covering-eus-fit-55-package-climate-and-energy-laws

Joonis 3. Riigid, kus on olemas õigusaktid, poliitilised dokumendid või konkreetse ajakavaga eesmärgid kliimaneutraalsuse saavutamiseks

EL on seadnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202118 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202119

2019. aastal vaatas EL üle oma energiapoliitika raamistiku, et aidata fossiilkütustelt üle minna puhtamale energiale ning täpsemalt täita kasvuhoonegaaside vähendamise kohustusi, mille EL endale Pariisi kokkuleppega võttis. See uue energiareeglistiku kokkulepe „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ tähistas olulist sammu energialiidu strateegia rakendamise suunas, mis keskendub viiele mõõtmele: dekarboniseerimine, sh

taastuvenergia, energiatõhusus, energia siseturg, varustuskindlus ning teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime.

Euroopa Komisjon esitles 2021. aasta 14. juulil paketti „Eesmärk 55“. Õiguslike ettepanekute paketi eesmärk on viia EL-i kliima- ja energiapo- liitika raamistik kooskõlla uue, kogu majandust hõlmava 2030. aasta kliimaeesmärgiga, mille järgi tuleb kasvuhoonegaaside netoheidet vähen- dada vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega ning saavutada 2050.

aastaks kliimaneutraalsus. See on edasiminek võrreldes eelmise eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 40% ja 2050. aastaks 95%. Taastuvenergia osakaal EL-i energiaallikate hulgas oli 2019. aastal 19,7% ning seda plaaniti 2030. aastaks suurendada 32%-ni, kuid ka see arv korrigeeriti 40%-le 44.

44 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-13977-2021-INIT/en/pdf

754

2015 2030

142 277

134 38 191

41 45

Kasvuhoonegaaside heitme vähendamine (MtCO2-ekv) eesmärk 55% stsenaariumi korral koos ambitsioonika vähendamise eesmärgiga, 2015–2030, sektorite kaupa

Allikas: Agora Energiewende (2021) Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu stsenaariumide MIX ja LULUF+ järgi 2030. aasta kliimaeesmärkide jaoks. *** 340 mln tonni põhineb komisjoni LULUCF+ stsenaariumil. Stsenaariumi MIX netolangus on 295 mln tonni.

40% DRI-d primaarses terasetootmises, 50% kuni 200 °C soojusest elektri soojuseks teisendamise teel, 10% CCS-ist tsemendis, 40 GW elektrolüüsivannid

Järkjärguline loobumine söest, 68% taastuvener- giat energiakombi- natsioonis, 40% taastuvenergiat ning jääksoojust kaugküttes ja kaugjahutuses

Energia- valdkond*

EL-i HKS Kliimameetmete määrus

Põllumajandus, metsandus ja maakasutus

(AFOLU)

Tööstus Hooned Transport Põllu- majandus

LULUCFMuu CO

2 **

Muu mitte- CO

2 ***

Renoveerimismäär > 2%, renoveerimi- sulatus > 40%, 50 miljonit soojus- pumpa, 20% kütte ja jahutuse turuosa

68% vähenemine energiaga seotud mitte-CO

2

heitkogustes, 85% vähenemine F-gaasi heitkogustes

Kliimaneutraalne AFOLU aastaks 2035

Netolangus 340 mln tonni

50 miljonit elektrisõidukit, 10% taastuvener- giat transpordis, 5% taastuvallikaid lennukikütustes

CO 2 heitkogused

Mitte-CO 2 heitkogused

Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus

3 6 11

1 9 8 9

14. juulil esitletud pakett „Eesmärk 55“ hõlmab EL-i kliima- ja energiaõiguse reformimiseks üheksat ettepanekut, mille hulka kuuluvad: EL-i ETS direktiiv, LULUCF-i määrus, Euroopa kliimamäärus, Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv ja energiatõhususe direktiiv.

Peale selle lisati 2021. aasta suve algatuste loendisse ettepanek uue kliimameetmete sotsiaalfondi ja EL-i metsastrateegia kohta. 15. detsembril 2021 võeti vastu ja avaldati järgmised algatused:

z Metaaniheitme vähendamine energiasektoris;

z Hoonete energiatõhususe direktiivi ülevaatamine;

z Gaasi puudutava kolmanda energiapaketi (direktiiv 2009/73/EL ja määrus 715/2009/ EL) ülevaatamine konkurentsivõimeliste dekarboniseeritud gaasiturgude regulee- rimiseks.

Kaugkütte ja -jahutuse valdkonnas on kõige olulisem ettepanek muuta energiatõhususe direktiivi selliselt, et riiklike laiapõhjaliste hindamiste rakendamiseks peaksid liikmesriigid julgustama hindama piirkondlikul ja kohalikul tasandil ülitõhusa koostootmise potentsiaali ning tõhusat kaugkütet ja -jahutust. Ettepaneku järgi ajakohastatakse tõhusate kaug- kütte- ja kaugjahutussüsteemide kriteeriume, suurendades taastuvenergia, jääksoojuse ja/või koostootmisest saadava soojuse sihttasemeid. Ettepanek kutsub riiklikke regulatiiv- asutusi ning ülekande- ja jaotussüsteemi operaatoreid üles rakendama energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ning eemaldama kõik õigusnormidega seotud, tehnilised ja muud tõkked energiatõhususe parandamiseks ning julgustama tõhusa koostootmise paigutamist soojusnõudluse piirkondade lähedusse, vähendades sellega ülekandetasusid.

Samal ajal näeb taastuvenergia direktiivi muutmise ettepanek ette, et liikmesriigid peaksid tagama, et biomassist toodetaks energiat nii, et see vähendaks ebavajalikku moonutavat mõju biomassi tooraineturule ja kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Alates 2026. aasta 31. detsembrist ei tohi liikmesriigid toetada elektri tootmist metsa biomassist ainult elektrit tootvates rajatistes. Sellised regulatsioonid võtavad arvesse asjaolu, et võrreldes ainult elektrit tootvate rajatistega toodavad kaugküttevõrku ühendatud soo- juse ja elektri koostootmisjaamad samast kütusehulgast 2,5–3 korda rohkem energiat, mistõttu tuleks neid eelistada.

Eesti

Kooskõlas EL-i rohepoliitikaga on Eesti seadnud eesmärgi saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside emiteerimises neutraalne tase. Eesti soovib vähendada 2030. aastaks süsinikdioksiidi heitmeid 70% võrreldes 1990. aasta tasemetega. See tähendab olulist muutust peaaegu kõigis eluvaldkondades, sh energia- ja trans- pordisektoris, hoonete energiatarbimises ja jäätmehalduses. Eestis toimub praegu vajalike rakendus- ja regulatiivmeetmete muudatuste analüüsimine ja kohandamine.

Rohepöörde rakendamise koordineerimiseks moodustas Eesti Vabariigi Valitsus 8. juulil 2021 rohepoliitika juhtkomisjoni. Lisaks moodustati rohepoliitika juhtkomisjonis 18. oktoobril ekspertrühm, kuhu kuuluvad ettevõtjad, teadlased, innovatsiooniliidrid ja teiste valdkondade profes- sionaalid ning mille ülesanne on teha valitsusele ettepanekuid kliimapoliitika sotsiaalselt vastutustundlikuks rakendamiseks.

Joonis 4. Kasvuhoonegaaside heitme vähendamine (MtCO 2 -ekv) eesmärk 55% stsenaariumi korral koos

ambitsioonika vähendamise eesmärgiga, 2015–2030, sektorite kaupa

Taastuvenergia eesmärke tõsteti EL­is 40%­ni (2030. aastaks)

Valitsus moodustas rohepoliitika juhtkomisjoni

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202120 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202121

EESTI ELEKTRISEKTORI PIKAAJALINE VISIOON

Utilitas on alates 2012. aastast koos Eesti Taastuvenergia Kojaga avaldanud Eesti taas- tuvenergia teekaarti, kus näidatakse võimalusi, kuidas minna 2030. aastaks üle 100% taastuvenergiale. Eelmisel aastal osales Utilitas mittetulundusühingu Rohetiiger liikmena aktiivselt Eesti energiasektori teekaardi väljatöötamises, kus näidati võimalusi energia- sektori veelgi kiiremaks üleminekuks.

Utilitas toetab Rohetiigri ambitsioonikat elektritootmise stsenaariumi ning uute taastuve- nergia tootmisvõimsuste kiirendatud rajamist. Eeldusel, et riik ja kohalikud omavalitsused kiirendavad planeerimis- ja arendustegevusi ning litsentsi- ja loaprotseduure, saaks rajatud maismaa tuuleparkide mahtu võrreldes praeguse tasemega kolme aastaga kol- mekordistada ning viie aastaga paigaldada meretuulepargid võimsusega 2,7 GW. Selline lisatootmisvõimsus võimaldab Eestil saada elektri netoeksportijaks ning aitab saavutada ka kütte- ja transpordisektoris süsinikuneutraalsuse eesmärgid.

Peale selle lisandub turule pidevalt päikeseenergiavõimsust. Elektritootmist hakkavad täiendama salvestusrajatised, nagu akud, pump-hüdrosalvestid, vesinik- või sünteetilised kütused, mis võimaldavad katta tarbimisvajadust ka tundidel kui tuule- või päikeseenergia puudub.

2020. aastal kiitis Euroopa Liit heaks 2 triljoni euro suuruse stiimulipaketi. See koos- neb EL-i pikaajalisest eelarvest suurusega 1,2 triljonit eurot 2021–2027 aastaks, millele lisati 800 miljardit eurot NextGenerationEU kaudu, mis on ajutine meede majanduse taastamise kiirendamiseks. Märkimist väärib, et 30% paketist on ette nähtud kliima- muutustega võitlemiseks, et toetada süsinikuneutraalsuse saavutamist 2050. aastaks. NextGenerationEU programm hõlmab enam kui 800 miljardi euro suurust ajutist taaste- meedet, millega aidatakse üle saada otsesest majanduslikust ja sotsiaalsest kahjust, mille põhjustas koroonaviiruse pandeemia. Eesmärk on leevendada koroonaviiruse pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju, muuta Euroopa majandused ja ühiskonnad kestliku- maks ning paindlikumaks, valmistada neid paremini ette rohe- ja digipöördega seotud väljakutseteks ning võimalusteks. Liikmesriigid töötavad taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kaasamiseks välja oma taaste- ja vastupidavuskavad.

Eesti saab NextGenerationEU eelarvest umbes 880 kuni 1100 miljonit eurot ning kavatseb neid vahendeid kasutada peamiselt järgmistes põhivaldkondades45:

45 https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/eesti-pea-miljardine-taaskaivitamise-kava-laks-avalikule-konsultatsioonile

TAASTE- JA VASTUPIDAVUS-

RAHASTUS

982 mln €

Tervishoid ja sotsiaalkaitse

446 mln €

Ettevõtete digipööre

116 mln €

Ettevõtete rohepööre

220 mln €

Transport

96 mln €

E-juhtimine

119 mln €

Energiatootmine ja -tõhusus

92 mln €

Joonis 5. Taaste- ja vastupidavusrahastu eeldatavad vahendid Eestile

0

5,000

10,000

15,000

20,000

25,000

2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031

Biomass ja olmejäätmed Päikeseenergia Maismaa tuuleenergia Meretuuleenergia

Põlevkivi ja uttegaas Maagaas ja biogaas Tarbimine

Joonis 6. Elektritootmine Eestis, GWh; Rohetiigri ambitsioonikas stsenaarium

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202122 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202123

MAJANDUS TULEMUSTE ÜLEVAADE Utilitas on Eesti suurim taastuvenergia tootja ja kaugkütteteenuse pakkuja, kelle võr- kudega on ühendatud ligi kolmandik Eesti kaugkütteklientidest. Utilitas kütab 556 km pikkuse kaugküttevõrgu kaudu 18,2 miljonit m2 hoonete pindasid üle Eesti, pakkudes rohkem kui 2,1 TWh soojust ligi 177 000 majapidamisele ning munitsipaal- ja ärikliendile. Lisaks tootis Utilitas 2021. aastal 333 GWh taastuvelektrit, mis moodustas umbes 13% Eesti taastuvelektri tootmisest.

2021. aastal ühendati üle kogu Eesti Utilitase kaugküttevõrkudesse 102 (2020: 84) uut hoonet koguvõimsusega 48 MW (2020: 33 MW). Utilitas jätkas väga töökindla teenuse pakkumist, tagades 2021. aastal klientidele kaugkütteteenuse kättesaadavuse 99,99%-l ajast. Utilitase eesmärk on pakkuda kõigile olemasoleva võrgu läheduses asuvatele hoonetele võimalust liituda keskkonnasäästliku energiasüsteemiga. Aasta lõpu seisuga pakkus Utilitas kaugkütteteenust 5100 hoonele (2020: 5008 hoonele), sh 177 000 majapidamist üle kogu Eesti.

Pärast rekordiliselt sooja 2020. aastat oli 2021. aasta alates 2012. aastast kõige jahedam, mistõttu tootis Utilitas võrreldes 2020. aastaga 10% rohkem soojust ja elektrit kogumahus 2,3 TWh. Sellest 1,5 TWh ehk 65% oli taastuvenergiat, mis on vähem kui 2020. aasta 74%. Seda põhjustas peamiselt ilma mõju, sest 2021. aasta suure soojusnõudluse tõttu tuli kasutada rohkem taastumatuid allikaid.

2021. aastal renoveeris ja laiendas Utilitas 27,7 km soojusvõrke (2020: 30,3 km). Võrkude rekonstrueerimine ja uute ühenduste rajamine võimaldab liituda uutel klientidel, kes soovivad kliimasõbralikku ja konkurentsivõimelist küttelahendust ja väiksemaid võrgu- kadusid – 2021. aastal vähenesid võrgukaod 12,7%-ni (2020: 14,3%).

2021 . AASTA MÄRKSÕNAD

1 Muutlikud energiahinnad

Energiahindades võis 2021. aastal näha mitut ootamatut arengut, mis olid tugevas kontrastis eelnenud aastaga. 2020. aastal langesid keskmised elektrihinnad Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas 27% võrreldes eelnenud aastaga, olles seega ajaloo madalaimad seoses COVID-19-st tingitud nõudluse vähenemise, hüdro- ja tuuleelektri jaoks sood- sate ilmatingimustega ning rekordiliselt sooja ilmaga. Kui 2020. aastal langes EL-is SKP 5,9%, siis 2021. aastal suurenes see 4,6%, mis omakorda suurendas ka energianõudlust. Elektrihinnale avaldasid survet külmem talv ja halvad tuuleolud, Põhjamaade veevarude madalaim tase kümnete aastate jooksul ning suurte elektrijaamade hooldustööd kogu Euroopas.

Seetõttu tõusis Nord Pooli Eesti piirkonna aasta keskmine elektrihind 87 euroni megavati eest (+155% võrreldes 2020. aastaga). CO

2 kvoodihinnad ja maagaasi hinnad hakkasid

samuti kiiresti tõusma, eriti 2021. aasta teises pooles: EL-i heitkogustega kauplemise süs- teemi süsinikuheitmete hinnad46 kasvasid aasta jooksul ligi 2,5 korda, tõustes jaanuarist 33 eurolt tonni kohta aasta lõpus 80 euroni tonni kohta. Hollandi TTF-i maagaasihinnad tõusid samal perioodil ligi kuus korda, umbes 16 €/MWh-lt üle 90 €/MWh-ni.

Gaasihinna tõusutrende teravdasid eelkõige Ukraina ja Venemaa vahel kasvanud pinged ning viimase otsus vähendada suure nõudlusega talveperioodil gaasivooge Euroopasse. 2021. aastal importis Euroopa Liit Venemaalt 155 miljardit kuupmeetrit maagaasi, mis moodustas umbes 45% EL-i gaasiimpordist ja ligi 40% gaasitarbimisest. Vene gaasist sõltuvuse vähendamine on nüüd Euroopa Liidu jaoks strateegiline prioriteet.

Kõrged gaasihinnad tõstsid üle kogu Eesti ka kaugkütte hindu. Utilitasel õnnestus hoida küttetariife enamiku aastast suhteliselt stabiilsena ning keskmine küttehind kõigis võr- kudes oli 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga 9% kõrgem. Kuid maagaasihindade kiire tõus sundis ka Utilitast hindu aasta lõpus võrreldes 2021. aasta jaanuari tasemega umbes 64% võrra tõstma. Kuigi hinnatõus oli suur, jäi üldine hinnatase maagaasipõhiste alterna- tiivvõrkudega võrreldes umbes kaks korda väiksemaks (vt lisateavet alateemast „Õiglane ja läbipaistev energiahind“). Tagamaks klientidele jätkusuutlik, kindel ja taskukohane energiavarustus, töötas Utilitas 2021. aasta jooksul välja pikaajalise investeerimisplaani, mille eesmärk on saavutada 2030. aastaks süsinikuneutraalsus (vt alateemat „Utilitase süsinikuneutraalsuse kava väljatöötamine“), mis langetab tänu kohalikele ja taastuvatele alternatiividele ka küttehindu.

46 https://ember-climate.org/data/carbon-price-viewer

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

2019 2020 2021

500

Joonis 7. Hinnaarengud 2019–2021

Nord Pooli järgmise päeva elektri hinnad, jaanuar 2019 = 100

Utilitas Tallinna soojuse hind, jaanuar 2019 = 100

Hollandi TTF-i maagaasi hind, jaanuar 2019 = 100

Utilitas Eesti soojuse hind, jaanuar 2019 = 100 EL-i HKS-i süsiniku hind, jaanuar 2019 = 100

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202124 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202125

2 Tuuleparkide arendamine Balti riikides

2021. aasta algul omandas Utilitas Wind Läti suurima tuulepargiarenduse Ventspilsi lähedal asuvas Tārgale piirkonnas (TCK SIA). 2022. aasta jooksul paigaldatakse tuu- leparki 14 Vestase tuuleturbiini võimsusega 4,2 MW (kokku 58,8 MW). Hinnanguliselt hakkab tuulepark aastas tootma 155 GWh elektrit, millest piisab rohkem kui 50 000

majapidamise energiavajaduse täitmiseks ning mis kahekordistab Lätis tuuleenergia tootmist. Tuulikute tipukõrgus on 152 meetrit. Uuenduslikud turbiinilabad varustatakse innovaatilise tehnoloo- giaga, mis vähendab labade üldist mürataset. Lisaks pannakse turbiinidele jäätumisandurid ja valgusdetektorid, mis vähendavad võimalust lähedal asuvat kogukonda häirida.

Utilitas omandas 2021. aastal ka Saarde ja Aseri tuulepargiaren- dused, mis pärast valmimist võimaldavad katta Utilitase süsini-

kuneutraalsuse kavas ette nähtud suurte soojuspumpade elektrivajaduse kohalikest ja taastuvatest allikatest ning hoida sellega hinnad prognoositavad ja stabiilsed. 2022.–2024. aastal plaanitakse paigaldada kokku 11 tuuleturbiini võimsusega 47 MW, mis toodaksid

Tārgale tuulepark: valmib sügisel 2022, aastane tootmismaht 155 GWh, mis võrdub 50 000 majapidamise aastavajadusega

aastas umbes 160 GWh taastuvelektrit, suurendades sellega Eesti tuuleenergia tootmist võrreldes praeguse tasemega umbes 20%.

Märkimisväärse sündmusena algatas Utilitas Wind 2021. aastal ka meretuulepargi aren- duse, mille käigus ehitatakse Liivi lahte tuulepark (Saare-Liivi arendus). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) algatas hoonestusloa menetluse koos keskkonnamõ- jude hindamisega Liivi lahte meretuulepargi ehitamise taotluse jaoks. Keskkonnamõjude hindamise uuringutega alustatakse 2022. aastal.

Olemasolevate koostootmisjaamade kõrval Väo paekarjääris astub Utilitas samme selleks, et laiendada oma päikeseenergiavõimsust umbes 20 MW võrra. See peaks saama teoks 2024. aastal ja võimaldama toota umbes 25 GWh päikeseenergiat aastas.

Utilitas käivitas uuendusliku vesinikuprojekti, mis on saanud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt positiivse otsuse 5 miljoni euro suuruseks investeeringutoetuseks, millega kaasrahastatakse rohe- vesiniku tervikahela ehitamist. Projektis osaleb tehnilise konsultandina ka rohe- vesiniku lahendusi pakkuv ettevõte Stargate Hydrogen Solutions. Rohevesinik võetakse kasutusele ühistranspordis ning projekt peab valmima 2024. aasta novembri lõpuks. Projekt vähendab kasvuhoonegaaside heidet 1700 tonni CO

2 ekvivalendi võrra aastas ning ühistranspordis kasutatava

rohevesiniku tootmine aastas tõuseb üle 36 tonni piiri. Utilitase peamine eesmärk on saada kogemusi ja kinnitada kanda tärkaval vesinikuturul ning toetada sektoritevahelist sidumist ja innovatsiooni.

3 Osaluse omandamine ettevõttes Tallinna Vesi

Utilitas omandas koos Tallinna Linnavalitsusega osaluse Eesti suuri- mas veeettevõttes AS Tallinna Vesi. Tallinna Vesi pakub joogivee ja reoveepuhastuse teenuseid Tallinnas ja mitmes naaberomavalitsu- ses. Pärast aktsiate omandamist ettevõttelt United Utilities algatati kohustuslik ülevõtmispakkumine, mis tõstis Tallinna linna osaluse 55%-ni ja Utilitase osaluse 20,4%-ni. 24,6% AS-i Tallinna Vesi aktsia- test jäid Nasdaqi Balti börsil vabalt kaubeldavaks.

Tallinna Vesi teenindab ühte kolmandikku Eesti elanikest ning omab kogu sellega seotud vara, sh 1139 km veevõrke ja 18 pumbajaama, Ülemiste veepuhastusjaama ja Paljassaare reoveepuhastusjaama.

Tallinna Vesi täiendab Utilitase senist tegevust mitmel moel. Utilitas ja Tallinna Vesi on mõlemad reguleeritud infrastruktuuriettevõtted, mis pakuvad esmatähtsaid teenuseid samas linnas. Kaugkütte- ja vee-/kanalisatsioonivõrkude asukohad kattuvad suures ulatuses ning ehitustööde parem koordineerimine võimaldab korraldada torustike asen- dustöödeks vajalikke investeeringuid tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt ning kohalikke elanikke vähem häirides. Samuti on reoveepuhastusel tekkivat jääksoojust võimalik kasutada taastuvenergiaallikana, mis aitab saavutada ühist süsinikuneutraalsuse ees- märki. Utilitas osaleb aktiivselt AS-i Tallinna Vesi strateegiliste otsuste tegemisel ning ettevõttele kuulub kolm kohta üheksaliikmelisest nõukogust, sealhulgas esimehe koht.

V e

st a s

W in

d S

y st

e m

s A

/S -i

f o

to

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202126 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202127

4 Utilitase süsinikuneutraalsuse kava väljatöötamine

Selleks, et tulla toime kliimamuutuste mõjudega, neid leevendada ja tagada oma tegevuse pikaajaline jätkusuutlikkus ning et parandada energiajulgeolekut ja energia taskukohasust, asendades imporditavad fossiilsed kütused täielikult kindlate kohalike taastuvallikatega, töötas Utilitas 2021. aastal välja oma süsinikuneutraalsuse strateegia „Vähesest nulli“.

Enamik Utilitase soojusest toodetakse praegu biomassi kasutavatest koostootmisjaama- dest, mis toodavad ka taastuvelektrit. Lisaks toodab Utilitas elektrit oma päikeseparkides. Taastuvelekter loob lisaeeliseid kõigile Eesti energiatarbijatele, asendades fossiilkütuseid.

Utilitas kasutas 2008. aastal oma kaugküttevõrkudes 88% ulatuses fossiilkütuseid (sh Utilitas Tallinn 100%), kuid sihipäraste investeeringute tulemusel on sõltuvust fossilkü- tustest viimase 13 aastaga oluliselt vähendatud:

z Alates 2008. aastast on süsinikuintensiivsus vähenenud 64% tänu uutesse taastu- venergiaallikatesse investeerimisele, olemasolevate kaugküttevõrkude renoveerimi- sele ning kaugloetavate arvestite paigaldamisele kõigile tarbijatele, mis võimaldab reaalajas automaatset ja tõhusat võrguhaldust.

z Utilitas investeeris selle perioodi jooksul rohkem kui 400 miljonit eurot.

Süsinikuneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks on Utilitas aastateks 2021–2030 välja töötanud investeerimiskava. Investeeringute hinnanguline koguvajadus ületab 500 miljonit eurot, millest suurem osa läheb energiatõhususe saavutamisele ja süsinikuheite vähendamisele peamiselt järgmiste tegevuste abil:

z Töötades välja uusi taastuvenergia võimsusi ja viies kõigi Utilitase kaugküttevõrkude soojusallikad üle täielikult taastuvatele alternatiividele.

z Renoveerides ja ajakohastades kaugküttetorustikku, sest see aitab suurendada võrgu efektiivsust ja varustuskindlust ning parandab võrkude vastupidavust.

– Kaugküttetorustiku ajakohastamine aitab muuta kaugküttevõrgud üha enam madalatemperatuurilisteks, mis võimaldab kasutada uusi tehnoloogiaid, nagu reo- ja mereveepumbad ning jääksoojuse suunamine kaugküttesüsteemi.

z Süvendades sektoritevahelist sidumist ning kasutades uusi tehnoloogiaid ja inno- vatsiooni.

z Ühendades muid soojusallikaid (peamiselt maagaasi) kasutavaid uusi ja olemas- olevaid hooneid kaugküttevõrku, vähendamaks omavalitsuste keskkonnamõju ja parandamaks nende energiajulgeolekut, asendades maagaasi soodsama kohaliku alternatiiviga.

0

50

100

150

200

250

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 2028 2030

g C O

2 / k W

h

2008:

12% taastuvenergia osakaal

2008:

204 g CO 2 /kWh

süsiniku jalajälg

2021:

74 g CO 2 /kWh

süsiniku jalajälg

2021:

65% taastuvenergia osakaal

Väo 1 CHP Väo 2 CHP Mustamäe CHPIru WtE

Joonis 8. Utilitase süsinikuneutraalsuse kava eesmärgid

Utilitase süsinikuneutraalsuse kava mõõdetakse ja raporteeritakse iga-aastaselt. Utilitase soojus- ja jahutusvõrkude süsinikuintensiivsus (KPI 147) on Utilitase jaoks peamine mõõdik dekarboniseerimise saavutamiseks 2030. aastaks ning see hõlmab mõju kogu soojus- ja jahutusvõrgu heitmetele meie lõppklientide vaatevinklist. 2030. aasta kestlikkuseesmärgi (SPT 1) kohaselt peab kütte- ja jahutusvõrkude süsinikuintensiivsus olema 2030. aastal 0 gCO

2 /kWh.

Lisaks klientidele süsinikuneutraalse soojuse pakkumisele on Utilitase äristrateegia oluline osa ka energia (elektri, soojuse ja jahutuse) tootmine taastuvatest allikatest, eelkõige biomassist, päikesest ja soojuspumpade abil ning seda väljendab KPI 248, mis hõlmab taastuvenergia osakaalu Utilitase enda energiatootmises. 2030. aasta kestlikkuseesmärk (SPT 2) on suurendada taastuvenergia osakaalu Utilitase enda energiatootmises 2030. aastaks 100%-ni.

47 KPI 1 = (Utilitase 1. ja 2. skoobi heitmed + ostetud soojuse kasutamisel tekkivad heitmed) / kogu toodetud ja ostetud soojus ja kaugjahu- tus; gCO

2 /kWh

48 KPI 2 = (Utilitase soojus-, elektri- ja jahutustoodang taastuvatest allikatest – energiatootmise omatarve) / (kogu soojus-, elektri- ja jahutustoodang – energiatootmiseks omatarve) * 100; %

Taastuvenergia osakaal tootmisportfellis

Utilitase kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkude süsinikuintensiivsus

Kaugkütte­ ja kaugjahutusvõrkude süsinikuneutraalsus ja energia tootmine 100% taastuvatest allikatest 2030. aastaks

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202128 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202129

Investeeringute põhifookus oli kaugküttevõrkude rekonstrueerimisel ning tuuleenergia- ja veevarustussektorisse laienemisel:

z Kaugküttevõrkude ja tootmisvaradega seotud investeeringute maht oli 38,5 miljonit eurot (2020: 28,5 miljonit eurot), mis hõlmas:

– Võrkude rekonstrueerimise pikaajalise kava kolmas aasta, 2021. aasta investeeringute kogumaht oli 27,7 km (2020: 30,3 km), mis oli peaaegu kõigi aegade suurim;

– 102 uue hoone ühendamine kaugküttevõrguga (2020: 84);

– Investeeringud kaugjahutusse Ülemiste City kontoripiirkonna ühen- damiseks.

z 58,6 miljoni euro eest 20,4% osaluse omandamine AS-is Tallinna Vesi

z Tuuleenergiaprojektidesse investeeriti 19,1 miljonit eurot (2020: 0,7 miljonit eurot).

Utilitase platvorm plaanib 2022. aastal investeerida üle 80 miljoni euro. 2022. aastal keskendutakse peamiselt järgmisele:

z Kaugküttevõrkude rekonstrueerimise ja laiendamise investeerimiskava (27 km) jätkamine;

z Investeeringud koostootmisjaamade teise astme suitsugaaside kondensaatoritesse, mille abil loodetakse suurendada taastuva soojuse võimsust ligi 120 GWh võrra ning seeläbi vähendada Tallinnas maagaasivajadust kuni 20%;

z Käivitatakse suur päikeseenergiaarendus (21 MW), mis peaks eeldatavasti valmima 2023. aastal. Ehitusluba on väljastatud, taastuvenergia toetuse vähempakkumisel plaanitakse osaleda 2022. aastal;

z Lühiajaline soojussalvestusprojekt viibis 2021. aastal seoses järelevalveasutusega peetud teemakohaste aruteludega ja riigipoolse rakendustoetuse võimaluste uuri- misega, kava plaanitakse hakata ellu viima 2022.–2023. aastal;

z Tārgale tuulepargi valmisehitamine Lätis 2022. aasta IV kvartalis;

z Kahe tuulepargi (Saarde ja Aseri) ehituse alustamine Eestis 2022.–2023. aastal;

z Teiste varajases arendusfaasis olevate tuuleenergiaprojektide arendamise jätkamine Utilitas Windi kaudu.

10

28

52

40 21

45

40

30

117

97

0

100

200

300

400

500

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 plaanitav

FINANTS­ TULEMUSED

Kontserni peamised finantsnäitajad ja ­suhtarvud 2021 2020

Varad kokku (tuhandetes eurodes) 486 507 386 292

Laenukohustised (tuhandetes eurodes) 277 701 229 701

Lühiajaliste kohustiste kattekordaja (kordades) = käibevara / lühiajalised kohustised

1,46 3,89

Likviidsuskordaja (kordades) = (käibevarad – varud) / lühiajalised kohustised

1,39 3,64

Maksevalmiduskordaja (kordades) = raha / lühiajalised kohustised

0,41 2,35

Võõrkapitali ja omakapitali suhe (D/E) 2,88 2,79

Äritulud kokku (tuh €) 160 892 127 313

Puhaskasum (tuh €) 28 301 21 770

Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / varad (keskmine)

6,5% 5,9%

Põhivarade käibekordaja (kordades) = äritulu / põhivara (keskmine)

0,44 0,40

Varade käibekordaja (kordades) = äritulu / varad (keskmine)

0,37 0,35

INVESTEERINGUD

Üleminek süsinikuneutraalsele tulevikule nõuab suuri investeeringuid ja energiasektori ettevõtete aktiivset panust. Tõhus kaugküte ja -jahutus täidavad kliimaneutraalsuse ees- märkide saavutamisel olulist rolli. Utilitas on pööranud suurt tähelepanu taastuvenergia võimalustele tootmismahtude suurendamisel ning praeguse tegevuse vastupidavuse suurendamisele kaugküttevõrkudes ja muudesse varustuskindlust toetavatesse alga- tustesse investeerimise kaudu. Tootmisseadmetesse ja võrkudesse tehtavate suurte taristuinvesteeringute tasuvusperiood on pikk ning nõuab stabiilset ja prognoositavat õiguskeskkonda. Kontserni ettevõtted investeerisid 2021. aastal kokku 117 miljonit eurot (2020: 30 miljonit eurot). Dividende maksti 5 miljonit eurot (2020: 5 miljonit eurot), koos- kõlas Utilitase põhimõttega maksta aktsionäridele stabiilset ja jätkusuutlikku dividendi. Joonis 9. Utilitase investeeringute maht 2013–2022 (plaanitav), miljonites eurodes

117 miljoni euro suurune investeeringute tase 2021. aastal oli kõigi aegade kõrgeim

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202130 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202131

ETTEVÕTTE STRUKTUUR JA JUHTKOND OÜ Utilitas otsene 100% emaettevõte on ühine valdusettevõte FS Core Utilities S.à r.l, mille 85% omanik on European Diversified Infrastructure Fund II (EDIF II) ja 15% omanikud Utilitase juhtkonna liikmete ettevõtted. EDIF II on pikaajalise strateegiaga juhtiv rahvus- vaheline taristufond, mida juhib Igneo Infrastructure Partners (First Sentier Investors Groupi taristu otseinvesteeringute juhtimise üksus).

Tuuleenergiaprojektide juhtimise struktuuri optimeeriti detsembris 2021. Alates sellest ajast juhivad projekte OÜ Tuulepealne Maa ja OÜ Utilitas Wind. Tuulepealne Maa juhib Eestis kaht ehitusvalmis tuulepargiprojekti. Utilitas Wind juhib 2022. aastal valmivat Läti Tārgale tuuleparki (59 MW) ning teisi regiooni tuuleenergiaarendusi.

AS-i Tallinna Vesi aktsiad osteti 2021. aastal koos Tallinna Linnavalitsusega.

OÜ Utilitas nõukogus on kolm liiget:

z Kristjan Rahu – nõukogu esimees

z Andreas Greim – nõukogu liige

z Gregor Kurth – nõukogu liige

Juhtimisstruktuuri kuuluvad ka järgmised komiteed:

z Auditikomitee

z Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee

z ESG komitee

2021. aasta 31. detsembri seisuga on kontserni struktuur ja juhatuse liikmete koosseis järgmine:

OÜ UTILITAS – emaettevõte

Priit Koit – kontserni juht

„ AS Utilitas Tallinn (100%) ja AS Utilitas Eesti (100%) kaugkütte- ja kaugjahutusteenus Tallinnas ja veel seitsmes Eesti linnas

Robert Kitt – juhatuse esimees (alates 15. märtsist 2021)

Janek Trumsi – juhatuse liige

Aulis Meitus – juhatuse liige

„ OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam (100%) elektri ja soojuse tootmine

Andres Taukar – juhatuse esimees

Andrus Tamm – juhatuse liige

Üllar Metsküla – juhatuse liige

Andrei Melnik – juhatuse liige

„ OÜ Tuulepealne Maa (100%) tuuleparkide arendused Eestis

Rene Tammist – juhatuse liige

Andrus Zavadskis – juhatuse liige

„ OÜ Utilitas Wind (50%) tuuleparkide arendamisega seotud ühisettevõte

Rene Tammist – juhatuse liige

Priit Brus – juhatuse liige

• OÜ Vihtra Tuulepark (100%) tuulepargiarendus Eestis

• OÜ Irbeni (100%) maaõiguste haldus

• TCK SIA (98%) Tārgale tuulepargiarendus

• UAB Telšiu véjo parkas (20%) tuulepargiarendus Leedus

„ AS Tallinna Vesi (20 .36%) joogi- ja reovee puhastamise ja veega varustamise teenus. 3 kohta 9-liikmelisest nõukogust kuuluvad Utilitasele, sealhulgas esimehe koht.

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202132 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202133

JÄTKUSUUTLIKKUS UTILITASES Rohkem kui kolmandik Eesti kaugkütteklientidest on ühendatud Utilitase võrkudega. Lisaks toodab Utilitas taastuvelektrit ja pakub kaugjahutust. Elutähtsate teenuste pakkujana tunnetame oma rolli ühiskonnas ning kohustume tegutsema vastutustundlikult. Meie eesmärk on anda panus kestlikumasse majandusse, luues väärtust, millega teistele ei kaasne märkimisväärseid kulutusi, vaid mis hoo­ pis arvestab otsuste tegemisel kõigi huvirühmadega.

Utilitase põhitegevused mõjutavad inimesi, keskkonda ja ühiskonda ning seetõttu on meil moraalne vastutus neid mõjusid hoolikalt hallata. Lisaks loob teenuste katkematu pakkumine ning kiirelt muutuva tegevuskeskkonna ja turusuundumustega kohanemine aluse meie pikaajalisele äriedule.

PANUS ÜRO KESTLIKU ARENGU EESMÄRKIDESSE Utilitase tegevuste paigutamiseks laiemasse konteksti, ühiskonna eesmärkidele kaasa aitamiseks ning kestlikkusega seotud laiemate probleemide väljajuurimiseks on kont- serni põhitegevused viidud kooskõlla ÜRO kestliku arengu eesmärkidega (SDG). Neid eesmärke tõstetakse esile kogu aruandes, et näidata laiemat sihti, mille saavutamisele Utilitase jätkusuutlikkust edendavad tegevused kaasa aitavad.

JÄTKUSUUTLIKKUSE OLULISED VALDKONNAD JA EESMÄRGID Utilitast puudutavad mõjuvaldkonnad ja kestlikkuse teemad on kindlaks tehtud oluliste keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisaspektide (ESG) läbivaatamise teel. Selle käigus kaardistati asjakohased ühiskondlikud megatrendid, poliitilised ja õiguslikud arengud ning ühiskond- likud väljakutsed koos valdkonna hea tava ja standarditega. Läbivaatuse tulemusel sõnas- tati keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimismõõtmes seitse prioriteetset kestlikkusvaldkonda.

Igas prioriteetses valdkonnas seatakse eesmärgid ja põhilised tulemusnäitajad, mille järgi hinnatakse Utilitase kestlikkuse juhtimise tulemuslikkust ja edenemist. Nendele järgnevad täpsed tegevused, millega vähendatakse negatiivset mõju ja suurendatakse positiivset mõju. See moodustab Utilitase jaoks strateegilise raamistiku keskkonna, sotsiaalvald- konna, juhtimise ning jätkusuutlikkuse teemade jaoks.

„ Avaldame suurimat mõju neile kestliku arengu eesmärkidele:

Olles suurim kaugkütteettevõte ja taastuvenergia tootja Eestis, vastutame selle eest, et energia oleks nii praegu kui ka tulevikus keskkonnasõbralikult kättesaadav.

„ Panustades ka järgmiste eesmärkide saavutamisse:

Meie igapäevategevus ja -protsessid järgivad põhimõtteid ja hõlmavad algatusi, mis mõjutavad üleilmsete eesmärkide saavutamist kohalikul tasandil ja on enamasti seotud ressursitõhususe ja tööhõivega.

„ Ja järgides alltoodud eesmärkide põhimõtteid:

Meie eesmärk on tagada vastutustundlik ettevõtlus nii praegu kui ka tulevikus – seetõttu on meie kohustus kanda hoolt meie ümber olevate inimeste ja huvirühmade eest.

KESKKONNAMÕÕDE

1 Kliima ja heitmed z Süsinikuneutraalne sooja- ja

jahutusvarustus hiljemalt 2030 . aastaks

z 100% taastuvenergia tootmine hiljemalt 2030 . aastaks

z Positiivne käejälg roheelektrist – klientide välditud heitkogused on suuremad kui Utilitase 1 ., 2 . ja 3 . skoobi heitkogused

2 Ressursside kasutamine ja tõhusus

z Kütte- ja jahutusvõrgud on tõhusad EL-i direktiivi tähenduses

z Kõrge tõhususega tootmine (tõhu- sus üle 85%, sh suitsugaasipesuriga ligi 100%)

3 Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid

z 100% biomassist hangitakse lokaalselt

z 100% hangitud biomassist saadakse sertifitseeritud allikatest (FSC/PEFC/SBP sertifikaat)

JUHTIMISMÕÕDE

SOTSIAALNE MÕÕDE

4 Ohutu töökoht z Null tööõnnetust

5 Töötajate kaasamine z Töötajate kaasatuse ja

rahulolu kõrge määr

z Mitmekülgsed meeskonnad ja sooline tasakaal

z Talentide hoidmine – töötajate vabatahtlik voolavus alla 5%

6 Kvaliteetsed teenused klientidele

z Varustuskindlus klientidele

z Kõrge kliendirahulolu

z Kliendibaasi suurenemine

z Taskukohane hind

7 Vastutustundlik juhtimine z Asjakohased varade, tegevuse ja

vastutustundliku juhtimise meetmed ja põhimõtted on paigas (pidev)

z Euroopa Liidu taksonoomiaga kooskõ- las aruandluse väljatöötamine

MEIE TEGEVUS­ VALDKONDA

7

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202136 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202137

UTILITASE HUVIRÜHMAD Utilitas kaasab huvirühmi jooksvalt, et ajakohastada oma kavasid kooskõlas huvirühmade pidevalt muutuvate ootustega. Kaardistatud on mitmesugused suuremad ettevõttesi- sesed ja -välised huvirühmad ning nende kaasamise viisid.

2021. AASTA ESG TULEMUSTE ÜLEVAADE Utilitas on määratlenud hulga olulisi tulemusnäitajaid prioriteetsetes keskkonna-, sot- siaal- ja juhtimisvaldkondades ning jätkusuutlikkuse jaoks. Alloleval graafikul on ülevaade seatud strateegiliste eesmärkide saavutamisest 2021. aastal.

Utilitas on oma ESG-strateegiaga graafikus. Nendest valdkondadest peab Utilitas strateegiliselt kõige olulisemaks järgmist nelja: heitkogused, taastuvenergia tootmine, töökoha ohutus ja klientide energiavarustuse kindlus.

Suurimad huvirühmad Suurimad ootused meile

Soojuse, elektri ja jahutuse tarbijad

z Mõistlik hind

z Varustuskindlus 

z Mugavus

z Väike süsinikujälg

Investorid, finantseerijad z Kestlik ja vastutustundlik juhtimine

z Stabiilsed ja prognoositavad finantstulemused

z Tootlik, kestlik, keskkonnasõbralik ja uuenduslik ettevõte

Avalik sektor, sh omavalitsused ja järelevalveasutused, tööstus, kestlikkus­ ja kodanikuühendused, kohalikud kogukonnad, teadusasutused ja eksperdid.

z Taskukohased ja õiglased hinnad tarbijatele

z Kestlik ja vastutustundlik juhtimine

z Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine

z Partnerlus ja koostöö

z Tegevuse ohutus

z Panus riiklikele eesmärkidele energiasektoris

z Uuenduslik liider energiasektori kestlikkuse ja teadlikkuse vallas

Kinnisvaraarendajad, ehitusettevõtted, hoonete haldurid, tarnijad ja alltöövõtjad

z Partnerlus ja koostöö

z Mõistlik energiahind

z Varustuskindlus

z Keskkonnasõbraliku ja kestliku energia pakkumine

z Väike süsiniku jalajälg

z Tehniliselt pädev partnerlus

z Õiglane ja võrdne kohtlemine

z Pikaajalised ärisuhted

Töötajad z Head töötingimused, töötajate motiveerimine

z Õiglased palgad

z Ohutu töökeskkond

z Hea mainega stabiilne ja vastutustundlik tööandja

Ühiskond ja meedia z Avatud koostööks

z Hea maine

z Energiasektori arvamusliider

Keskkonna- mõõde

Sotsiaalne mõõde

Juhtimis- mõõde

Kliima ja heitkogused

Ressursside kasutamine ja tõhusus

Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid

Süsiniku- neutraalne

soojus­ ja jahutusvarustus

hiljemalt 2030. aastaks 2021: 74 g CO

2 /kWh võrgu

süsinikuheitmeid

Tõhusad kaugkütte­ ja kaugjahutus­

võrgud EL­i direktiivi tähenduses

2021: saavutatud kõigis võrkudes

100% biomassist hangitakse

lokaalselt 2021: saavutatud

100% taastuvenergia

tootmine hiljemalt 2030. aastaks

2021: 65% taastuvenergia tootmine

Kõrge  tootmisefektiivsus

2021: üle 85% katlamajades ja ligi 100%

koostootmisjaamades

100% biomassist saadakse

sertifitseeritud allikatest

  2021: saavutatud

Positiivne käejälg roheelektrist

2021: välditud CO 2

heitkogused > tegevusega kaasnevad CO

2 heitkogused

Vastutustundlik juhtimine

– Vastutustundliku juhtimise meetmeid rakendatakse nii varade ja tegevuse juhtimisel kui ka laiemal tasandil

– Läbipaistev hinnapoliitika

– ISO 9001, 14001 ja 45001 ning rohelise kontori sertifikaadid

Ohutu töökoht Töötajate kaasamine

Kvaliteetne teenus klientidele

Null  tööõnnetust

2021: 0

Kõrge töötajate rahulolu

2021: 4.15/5

Varustuskindlus klientidele

2021: keskmiselt 99,99% ajast kaugkütte kättesaadavus

klientidele

Sooline  tasakaal

2021: 25%/20% naisi kõigist / juhtimisega seotud

ametikohtadest

Rahulolevad  kliendid

2021: 97% kliendirahulolu

Talentide  hoidmine

2021: 3,5% omal soovil lahkuvate

töötajate suhtarv

Kliendibaasi  suurendamine

2021: ühendati 92 uut hoonet / 45 MW.

1

4

7

2

5

3

6

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202138 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202139

KESKKONNA­ MÕJU

KESKKONNAMÕJU JA KESKKONNAJUHTIMINE

„ Kontekst ja asjakohasus

Globaalne soojenemine, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, taastuvenergia ja energiatõhususe osakaalu suurendamine rahvusvahelisel ning Eesti tasandil on märk- sõnad, mis iseloomustavad ja juhivad energiasektori arengut.

Keskkonnamõju teadlik juhtimine on Utilitase jaoks tähtis. Lisaks üleilmsetele trendidele ja õiguslikele arengutele tõusevad ka Eesti elanike ootused aina kõrgemale. Utilitase klientide ja eratarbijate hulgas detsembris 2020. aastal läbi viidud uuringu järgi hindas 73% klientidest hoone energiakasutuse CO

2 -jalajälge pigem tähtsaks või väga tähtsaks

ning süsinikuneutraalsuse saavutamine oli oluline 68% klientide jaoks.

Utilitas peab oluliseks kasutada madala primaarenergia sisaldusega energiaallikaid või- malikult energiatõhusalt. Ettevõtte jaoks on olulised keskkonnaaspektid kliimamõju ning biomassi kasutamine energiatootmises. Utilitas kui suur puidujäätmete kasutaja teadvus- tab võimalikke riske, mis on seotud mõjudega bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja kliimamuutusele. Olulised keskkonnaaspektid vaadatakse üle igal aastal kooskõlas ettevõttes määratletud keskkonnajuhtimise süsteemiga.

„ Keskkonnajuhtimise põhimõtted

Utilitas peab vajalikuks kõigi keskkonnamõjude süsteemset juhtimist, mistõttu kasuta- takse kõigis kontserni tütarettevõtetes ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimise süsteemi standardit. Lisaks järgib Utilitas oma Tallinna kontorites rohelise kontori põhimõtteid. Kõiki juhtimissüsteeme hoitakse ajakohasena sertifikaatide uuendamise teel.

Järgitakse kaht peamist energiapõhimõtete trendi: ener- giasäästlikkus ja keskkonnakaitse. See tähendab eelkõige pri- maarenergia kasutamise, energiakadude ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist, üleminekut taastuvenergia allikatele ja õhusaaste vähendamist.

Utilitase peamised keskkonnaeesmärgid, mis on integreeritud ka keskkonnajuhtimise süsteemi:

z järgida õigusaktidest tulenevaid keskkonnanõudeid;

z aidata säilitada loodusressursse, vähendades vee, elektri ja kütuste tarbimist;

z kasutada oma tegevuses keskkonnasõbralikke ja energiatõhusaid lahendusi;

z edendada taastuvkütuste kasutamist eesmärgiga vähendada süsinikuheitmeid;

z tegutseda väliste huvirühmade jaoks läbipaistvalt;

z edendada töötajate ja klientide hulgas energiatõhusust ning keskkonnahoidlikkust.

Keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juhi ametikoht loodi kontserni põhijuhtkonna tasan- dil selleks, et suurendada ettevõttes keskkonnahoidlikkuse fookust. Eesmärk on viia kõigi kontserni ettevõtete tegevus kõigis Utilitase tegevuskohtades üle ühtsesse süsteemi. ISO 9001, 14001 ja 45001 käsiraamatu ülevaatamine 2021. aastal oli selle ühtlustamise esimene samm.

Utilitase jaoks on peamised keskkonna aspektid kliima­ mõju, õhuemissioon, biomassi kestlikkus, jäätmehaldus ning vee tarbimine

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202142 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202143

KLIIMA JA HEITMED

KLIIMAMÕJU VÄHENDAMINE

Süsinikuneutraalsuse saavutamise eesmärk ei tulene enam ainult kodanike, ettevõtete ja riikide üha suurenevast murest looduse ja inimkonna tuleviku pärast, vaid ka majandus- likust ratsionaalsusest. Eesti, Tallinna linna ja Utilitase kliimaambitsioonid on omavahel seotud.

Tallinn on Euroopa roheline pealinn 2023 ning linn on võtnud ambitsioonika eesmärgi saada 2050. aastaks kliimaneut- raalseks. Seoses sellega on välja töötatud Tallinna säästva energiamajanduse ja kliima tegevusplaan, kus seatakse selle kohustuse täitmiseks konkreetne tegevuskava. See hõlmab nii kliimamuutuste leevendamise kui ka nendega kohanemise eesmärke. 2030. aastaks soovitakse linna kasvuhoonegaa- side heitkoguseid vähendada 40% ning samal ajal viia ellu tegevusi kliimamuutuste ja nendega seotud riskidega koha- nemiseks. Üks selle kava saavutamise põhikomponente on kasvuhoonegaaside vähendamise meetmed energiasektoris. Kaugküttesüsteemi puhul viiakse see ellu järgmiste tegevuste abil:

z kaugküttega ühendatud piirkondade laiendamine

z innovaatiliste kaugjahutusvõimaluste lisamine kaugküttevõrku

z kaugküttevõrgu energiatõhususe parandamine vanemate torude rekonstruee- rimise teel

z biomassist ja ringlusse mittevõetavatest jäätmetest toodetava energia suuren- damine kaugküttes

Utilitas toetab selle kava kõiki aspekte ning mängib olulist rolli seatud kliimaees- märkide saavutamisel. Utilitase enda ambitsioonikas eesmärk on muuta kaugküt- tesüsteemid 2030. aastaks täiesti süsinikuneutraalseks, vt täpsemalt alateemast „Utilitase süsinikuneutraalsuse kava väljatöötamine“. Rohepöörde edendamise meetmeid juba rakendatakse.

Kaugküte mängib olulist rolli energiakasutuse süsiniku jalajälje vähendamisel.

z Hoone, mis tarbib taastuvenergiaallikatest saadavat soojust, edendab kliimasõbra- likku energiatootmist ja aitab vähendada atmosfääri sattuvaid süsiniku heitkoguseid.

z Elektri tootmine koostootmisjaamades vähendab vajadust toota elektrit fossiilkü- tustest.

z Energiatõhus kaugküte asendab vajaduse kasutada elektrit hoonete kütmiseks ning vähendab seega elektri tarbimist ja tootmisvajadust.

Tänu enam kui 400 miljoni euro suurustele investeeringutele on Utilitas aastatel 2008– 2021 oma kaugküttevõrkude süsinikuintensiivsust juba oluliselt (64%) vähendanud.

Utilitas jälgib ka edaspidi süsiniku heitkoguseid nii 1., 2. kui ka 3. skoopide puhul kooskõlas kasvuhoonegaaside protokolli raamatupidamise ja aruandluse standarditega. Utilitase kõige olulisemad süsiniku heitkogused kuuluvad 1. skoopi otseste heitkoguste ning 2. ja 3. skoopi kaudsete heitkoguste alla.

„ Utilitase süsiniku jalajälg

1. skoopi heitkogused, mis tekivad fossiilkütuste kasutamisest soojuse tootmiseks, saa- vutavad tipptaseme peamiselt külmal perioodil (tegevusega kaasnevad 1. skoopi heitko- gused). Väike kogus CO

2 eritub ettevõtte sõidukitest ja jahutusainetest ning kontorites

tarbitavast energiast (muud 1. ja 2. skoopi heitkogused).

t CO 2 ekv 2020 2021

1. skoopi tegevusega kaasnev 117 038 174 829

1. skoopi muud ja 2. skoopi heitkogused 478 359

3. skoopi tegevusega kaasnev 11 631 7 484

KOKKU 129 148 182 672

Joonis 10. Energia tootmiseks kasutatavate kütuste põletamisel tekkivate 1. skoopi kasvuhoonegaaside heitkogused tonni CO

2 -ekv).

Maagaas

Põlevkiviõli

Diislikütus

Freesturvas

153 510 (88%)

438 (0%)

16 708 (10%)

4 173 (2%)

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202144 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202145

Tegevusega kaasnevad 3. skoopi heitkogused on seotud Tallinna kaugküttevõrgu jaoks ostetava soojusega26. Pikas perspektiivis peaksid ka 3. skoopi heitkogused vähenema nullini, sest kõik püüavad saavutada süsinikuneutraalsust.

Utilitase CO 2 heitkogused on juba praegu väga madalal tasemel (<75 g CO

2 /kWh)

lisaks monitoorib Utilitas igal aastal taastuvelektri tootmise positiivset kliimamõju. Elektritootmise positiivne mõju võrreldes elektri segajäägiga Eestis27 oli 2021. aastal umbes 173 kilotonni CO

2 ekv (2020: 205 kilotonni), mis on samas suurusjärgus Utilitase

süsinikuemissioonidega.

TAASTUVENERGIA TOOTMINE

Energiasektori üleilmsed ja riigisisesed arengukavad näevad ette üha kiirenevas tempos üleminekut taastuvenergiale. Soojuse tarbimine moodustab kõige suurema osa Eesti üldisest energiatarbimisest ning avaldab seega suuremat mõju kui elektritarbimine ja transpordisektor.

26 Lisaks oma tootmisele ostab Utilitas Tallinnas soojust Iru jäätmepõletusjaamast ja Adveni gaasikatlamajast. Muud 3. skoopi heitkogused tulevad Utilitases kasutatavate kütuste heitkoguste väärtusahelast ning taristu ehitus- ja hooldusmaterjalide kasutamisest. Muid 3. skoopi heitkoguseid pole 2021. aasta kohta arvutatud, sest seda näitajat ajakohastatakse iga kahe aasta järel. Iru jäätmepõletusjaamast saadav soojus loetakse Euroopa standardi EN 15316-4-5:2017 järgi Tallinna kaugküttevõrgu jääksoojuseks ning seetõttu on selle CO

2

heitkogus null. Iru jäätmepõletusjaam on jäätmekäitlusrajatis, mis ei kuulu samuti EL-i HKS-i süsteemi. Jäätmete käitlemisel jäätmepõle- tusjaamas on väiksem süsiniku jalajälg kui jäätmete ladestamisel ning jäätmepõletusjaama puudumise korral tuleks kaugkütteklientide jaoks toota soojust muudest allikatest.

27 Segajääk tähendab elektrit, mille päritolu pole tõendatud päritolutunnistusega. Alates 2020. aasta juunist on Eesti ametlikku segajääki arvutanud AIB tellimusel Grexel Systems Ltd koostöös Ostfoldforskningi ja Ecoinventiga. CO

2 kogus Eesti segajäägis oli 2020. aastal

546,9 g CO 2 /kWh. Kui turul on rohkem taastuvelektrit, väheneb segajäägi süsinikuintensiivsus ning seega väheneb ka Utilitase

süsinikukäejälg.

Joonis 11. Taastuvenergia osakaal energia tarbimise järgi (2020)

66%

58%

57%

51%

59%

50%

23%

18%

20%

15%

23%

22%

74%

40%

53%

65%

28%

20%

37%

43%

38%

45%

25%

16%

32%

13%

7%

10%

12%

6%

10%

10%

11%

10%

9%

7%

Rootsi

Soome

Läti

Taani

Eesti

Leedu

EL

Hispaania

Itaalia

Saksamaa

Prantsusmaa

Poola

Kaugküte on parim lahendus linnahoonete küttevajaduse rahuldamiseks. Kaugküte või- maldab kasutada parimaid tehnoloogiaid soojuse tootmiseks kütustest, mida on muidu keeruline kasutada, näiteks hakkepuidust ja olmejäätmetest. Samuti on võimalus ära kasutada koostootmisjaamade jääksoojust.

Utilitas on Eesti suurim taastuvenergia tootja. 2021. aastal tootis Utilitas taastuvatest allikatest 1 526 GWh soojust ja elektrit, mis oli samal tasemel eelnenud aastaga ja moo- dustas 65% kogutoodangust. Utilitase osa kogu Eestis toodetavast taastuvelektrist oli kokku 2021. aastal 13%.

Joonis 13. Utilitase müüdud taastuv- ja heitsoojuse osakaal piirkondade kaupa

2017 2018 2019 2020 2021

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Tallinn ja Maardu

KeilaHaapsalu KärdlaJõgeva ValgaRapla

65% 71%

87% 88% 90% 90%

100%

2017 2018 2019 2020 2021 2022 prognoos

2500 GWh

2000 GWh

1500 GWh

1000 GWh

500 GWh

0 GWh 0%

20%

40%

60%

80%

100%

10%

30%

50%

70%

90%

Joonis 12. Utilitase taastuvatest ja fossiilsetest allikatest toodetud energia maht (GWh) ja osakaal (%) (elekter ja soojus kokku)

Energia tootmine taastuvallikatest (GWh)

Energia tootmine fossiilsetest allikatest (GWh)

Kogutootmine (GWh) Taastuvenergia osakaal, %

Utilitas on ka Eesti suurim kaugkütteettevõte, mille võrkudega on ühendatud umbes kolmandik kõigist Eesti kaugkütteklientidest. 2021. aastal oli koostootmise/taastuvenergia osakaal Utilitase kaugküttevõrkudes 65–100% (Eesti keskmine on umbes 50%).

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202146 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202147

Taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks on plaanis rajada reo- ja merevee soojuspumbad koos tuule- ja päikeseenergia tootmise projektidega. Lisaks on olemasolevates koos- tootmisjaamades plaanis teha täiendavaid investeeringuid tõhususe suurendamiseks.

Eelmist aastat iseloomustas kontrastne ilmamuster, kus suvi oli ajaloo kuumim, kuid talv viimaste aastate külmim. Seetõttu tuli talvel suurenenud energianõudluse kompensee- rimiseks kasutada rohkem fossiilseid kütuseid. Kõrgem temperatuur suvel suurendas ka elektritarbimist, sest kasutati rohkem jahutussüsteeme. See rõhutab kestlike jahutus- süsteemide väljatöötamise olulisust. Need süsteemid aitavad leevendada äärmuslike kuumaperioodidega seotud terviseprobleeme jätkusuutlikult ja energiatõhusalt.

Ühisettevõte OÜ Utilitas Wind asutati 2021. aastal koos UG Investments OÜ-ga selleks, et arendada piirkonnas kütusevabasid taastuvenergia projekte. Seoses sellega algatati mitu projekti (vt alateemat „Tuuleparkide arendamine Balti riikides“).

KAUGJAHUTUS

Põhja-Euroopa kaugjahutuse turul on suur arengupotentsiaal. Külmaveetorustikel põhi- nevad lahendused on peamiselt suunatud mitte-eluhoonetele, pakkudes ökonoomset ja keskkonnasõbralikku alternatiivi õhukonditsioneeridele.

EL-i ja riigisisese poliitika toetusega tõhusat kaugjahutust peetakse üheks lahenduseks, mis aitab saavutada energiatõhususe eesmärke, ning selle toetusmeetmed Eestis põhinevad peamiselt madalaima energia muundamise teguril uutes hoonetes (tõhusal kaugjahutusel 0,2, elektril 2).

Tallinna kaugjahutusvõrk on alles algusjärgus, kuid Utilitas on siin esirinnas. Utilitase eesmärk on luua kogu kesklinna piirkonda ühendav võrk, mis moodustaks Utilitase sektoritevahelise sidumise plaani ühe alustala, sest võimaldab luua tugeva sünergia kaugküttevõrguga ja pakkuda klientidele täislahendust nii suve- kui ka talveperioodiks. Utilitas investeeris 2021. aastal 3,3 miljonit eurot kaugjahutuse arendusse, peamiselt Ülemiste City kontoriala ühendamiseks.

ÕHUHEITMED

Linnade kestlikkuse eesmärgi saavutamiseks on äärmiselt tähtis tagada puhas linnaõhk. Kõigil Utilitase jaamadel on saasteload ning neis kasutatakse õhusaaste maksimaalseks vähendamiseks parimat olemasolevat tehnoloogiat. Utilitase tegevus vastab keskkonna- lubade nõuetele ning heitkoguste tasemed on kas lubades nõutavatel või madalamatel tasemetel.

Utilitase koostootmisjaamades kasutatavad elektrifiltrid on väga tõhusad suitsugaaside puhastid, nt Bureau Veritase poolt Mustamäe koostootmisjaamas tehtud testide tule- mused näitasid, et heitmete peenosakeste kontsentratsioon oli piirväärtusest neli korda väiksem. Erinevalt kohalikest lahendustest on kaugkütteks kasutatavate tsentraalsete tootmisseadmete puhul kehtestatud peenosakestele ranged lubatava taseme nõuded, mistõttu vähendab kaugküte võrreldes puidu põletamisega kodumajapidamistes oluliselt peenosakeste heitkoguseid linnades.

Joonis 14. Utilitase müüdava energia (elekter ja soojus kokku) tootmiseks kasutatavate allikate osakaal (%) (sh nii Utilitase toodetud kui ka ostetud energia tootmiseks kasutatav sisend)

Joonis 15. Kaugjahutusvõrk.

Hakkepuit

Turvas

Olmejäätmed

Maagaas

Kerge kütteõli

Põlevkiviõli

Päikeseenergia

Jääksoojus

2020 2021

+15oC

+7oC

Jahutussõlm

Energiaallikas / kaugjahutusjaam

Klient

V a st u tu

sa la

Võrguoperaator

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202148 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202149

RESSURSSIDE KASUTAMINE JA TÕHUSUS

Üks Utilitase prioriteete on saavutada kõigi tarbijate jaoks võimalikult tõhus energiatoot- mine ja -jaotus.

JAOTUSVÕRGU TÕHUSUS

Kaugküttevõrgu peamised näitajad on pealevoolu- ja tagastustemperatuur. Alloleval skeemil mõõdetakse kaugküttevõrgu pealevoolu- ja tagastustemperatuuri iga tunni järel kõigis tootmisrajatistes ning kaalutakse seda rajatise soojusenergia väljundvõimsusega. Aastatel 2019–2021 oli Utilitas Tallinna võrgu keskmine pealevoolutemperatuur ~80 ˚C, mis vastab tänapäevastele võrguparameetritele.

Soojusjaotuse tõhusust saab suurendada peamiselt kaugküttevõrgus oleva vee tempera- tuuri langetamisega. Tagastusvee väga madal temperatuur võib aga tekitada probleeme bakterite vohamisega torustikus, mistõttu tuleb saavutada optimaalne olek. Madalam veetemperatuur võimaldab:

z väiksema soojuse kao kaugküttevõrgus;

z suitsugaaside kondensaatori ja koostootmisjaama tõhusama töö ja võimaluse kasutada soojuspumpasid;

z parema võimaluse kasutada soojussalvesteid;

z parema termostabiilsuse jaotusvõrgus, mis vähendab torude koormust. See oma- korda vähendab lekete riski ja hoolduskulusid. Samuti on suure jalajäljega teras- ja vasktorude asemel võimalik kasutada plasttorusid;

z varustuskindluse paranemise, sest vee keema hakkamise risk võrgusurve langemisel väheneb. Keev vesi torustikus tekitab kahefaasilise voolu, mis põhjustab vee voo- lamises tühikuid ehk kavitatsiooni.

<50~60°C (70 °C)

16/1880-1930 2G/1930-1980 3G/1980-2020 4G/2020-2050 E

n e rg

ia tõ

h u

su s/

te m

p e ra

tu u

ri t

a se

K a u

g k ü

tt e v õ

rk

K a u

g ja

h u

tu sv

õ rk

1G

Aurul põhinev süsteem, torud betoonkünades

2G

Kõrge survega kuumavee süsteem, suured tootmis- seadmed, lähedalasuvad tarbijad

3G

Eelisoleeritud torud, tööstusli- kud soojussõl- med (samuti isolatsiooniga), mõõtmine ja monitoorimine

4G

Madalam energia- tarbimine, tark energiasüsteem (energiaallikate, jaotuse ja tarbimise optimaalne seotus), kahesuunaline kaugküte

4G: Areng Kaugkütte põlvkond / parima võimaliku tehnoloogia periood

Auru salvestamine

Soojus- salvesti

Soojus- salvesti

Soojus- salvesti

Söejaamade heitsoojus

Piirkondlik kaugküte

Söejaamade heitsoojus

KTJ süsi KTJ õli

Tööstuse heitsoojus

Biomass KTJ biomass

Suur päikese-

jaam

Suur päikese-

jaam

Kaugküte Kaugküte Kaugküte

Gaas, jäätmed,

õli, süsi

KTJ jäätmed KTJ süsi

KTJ õli

Külma- salvestiPäikese,

merelaine, tuule

jääkenergia Elekter

Geotermaal

Tööstuse heitsoojus

Ka madala energiatarbega hooned

Tsentraalne soojuspump

Tsentraalne kaugjahutus- jaam

KTJ biomass

Kahesuu- naline kaugküte

Biomassi muundamine

Tulevane energiaallikas

Hooajalised soojus-

salvestid

Andme- keskus

~ 25°C

< 200°CKaugkütte pealevool

Kaugkütte tagasivool

Energiatõhusus

< 80°C < 70°C

> 100°C

< 100°C

< 45°C

https://www.4dh.eu/about-4dh/4gdh-definition

Joonis 16. Areng (kaugkütte tootmine) / parima saadaoleva tehnoloogia periood

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202150 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202151

TOOTMISEFEKTIIVSUS

Et hakkepuidu ressursid on piiratud, on äärmiselt oluline kasutada ainult kõrge kasute- guriga lahendusi, mis välistavad selles kütuses sisalduva primaarenergia raiskumineku. Utilitas kasutab kohalikku taastuvat kütust ja kaasaegset kaugküttesüsteemi, mis või- maldab kasutada ressursse ainulaadse tõhususega. Tootmise kasutegur on kuni 100%. Sellest 30% toodab suitsugaasipesuriga koostootmisjaam elektrina ja 70% soojusena ning suitsugaasipesuriga katlamaja toodab ainult soojust. Selline kasutegur on 2,5–3 korda suurem kui elektrijaamades, mis ei ole ühendatud kaugküttevõrku ja töötavad kondensat- sioonirežiimis, kus kasutegur on vaid 35–40%.

2022.–2023. aastal investeerib Utilitas ligi 20 miljonit eurot teise astme suitsugaasi kondensaatoritesse kõigis kolmes koostootmisjaamas, kus suitsugaasist eraldatakse soojus ja suurendatakse seeläbi efektiivsust veelgi (ning vähenda- takse vajadust maagaasi tootmise järele ja seega süsiniku heitkoguseid).

Definitsioon: kasutegur on elektrienergia, mehaanilise energia ja kasuliku soo- juse aastatoodangu suhe selle energia tootmiseks kasutatud kütuse energiaga. Kasutegurit arvutatakse kütuse alumise kütteväärtuse alusel.

Suitsugaaside pesuril on peale efektiivsuse suurendamise oluline õhusaasteainete puhastamise mõju, mis võimaldab eemaldada tahkeid osakesi ja ka gaasilisi ühendeid (absorbeerib/lahustab olenevalt lahuse pH-väärtusest suitsugaasides sisalduvaid gaase, nt SO

2 , HCl). Üks peamisi põhjuseid SO

2 koguste vähenemiseks, nagu kirjeldatakse pea-

tükis „Õhuheitmed“, on suitsugaaside pesuri lisamine jaamadesse.

Alates 2021. aastast töötab Väo jaamades automaatne kütuseproovide süsteem. See kaotab vajaduse iga jaama saabuva koorma energiamahu käsitsi analüüsimi- seks. Uus meetod on täpsem, vähendab töötajate koormust ja vigu, mis omakorda võimaldab saada kütuse omadustest parema ülevaate, arvutada õiglasemaid hindu ning suurendada tootmise efektiivsust.

Utilitase eesmärk on suu­ rendada tootmisefektiivsust. Suitsugaaside pesuriga võib koostootmisjaama kasutegur jõuda ligi 100%­ni.

Utilitase eesmärk on vähendada pealevooluvee maksimaalset temperatuuri, nii et see ei ületaks 100 °C. Lisaks peaks vee tagastustemperatuuri sihtväärtus olema alla 45 °C vähemalt 75% ühendatud hoonetest – ka see eesmärk saavutati 2021. aastal.

Samuti on oluline mõelda varustus- ja tagastustemperatuuri vahelisele erinevusele (Δt), mis näitab, kui palju soojusenergiat hoonetesse üle kantakse ja kui palju tarbitakse võrgus. Suurem erinevus tähendab, et hooned on energiatõhusamad, mistõttu on süsteemis vaja

üldkokkuvõttes vähem energiat ning primaarenergia kasutust vähendatakse. Seetõttu on oluline hooneid, küttesüsteeme ja hoonete soojussõlmesid renoveerida. Utilitase eesmärk on toetada seda arengut soojussõlmede väljavahetamise alase nõustamise ja rahastuse pakkumisega klientidele.

Reoveepuhastusel tekkivat jääk­ soojust on võimalik kasutada taastuva energiaallikana. Selleks otsitakse aktiivselt lahendusi koos AS­iga Tallinna Vesi, kes tegeleb Tallinna reoveepuhastu­ sega

Joonis 17. Võrgu varustus- ja tagastustemperatuurid Utilitase Tallinna võrgus

J a

a n

u a

r

V e

e b

ru a

r

M ä

rt s

A p

ri ll

M a

i

J u

u n

i

J u

u li

A u

g u

st

S e

p te

m b

e r

O k

to o

b e

r

N o

v e

m b

e r

D e

ts e

m b

e r

J a

a n

u a

r

V e

e b

ru a

r

M ä

rt s

A p

ri ll

M a

i

J u

u n

i

J u

u li

A u

g u

st

S e

p te

m b

e r

O k

to o

b e

r

N o

v e

m b

e r

D e

ts e

m b

e r

2020 2021

Varustustemperatuur, T1 Tagastustemperatuur, T2

20

40

60

80

100

T e

m p

e ra

tu u

r, °

C

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202152 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202153

BIOLOOGILINE MITMEKESISUS JA ÖKOSÜSTEEMID

Eesti asub parasvöötme metsade põhjaservas, kus on võrreldes teiste Euroopa riikidega rohkelt biomassi. Metsad katavad üle 50% Eesti territooriumist ning on oluline kohalik taastuv ressurss, mis on riigi majanduses alati olulist rolli mänginud. Metsandussektori jääke ja jäätmeid saab kasutada energia ja elektri tootmiseks, suurendades niiviisi selle väärtusliku ressursi efektiivset kasutamist. Eestis majandatakse metsi säästlikult, sest

VEEKASUTUSE VÄHENDAMINE

Üks Utilitase olulisemaid eesmärke on pidevalt parandada veekasutuse tõhusust. Tallinna küttevõrgu maht on u 100 000 m3. Kaugküttevõrgu moderniseerimine toob kaasa nii soojus- kui ka veekao vähenemise ning see on oluline samm veekasutuse keskkonnajälje vähendamisel. Lisaks tuleb teha palju tööd selleks, et vähendada võrguvee temperatuuri

ja survet, mis võimaldab vähendada ka süsteemi vee- ja energiakadu. Utilitas jälgib katla sisendvee, kaugküttevee ja lisavee kvaliteeti kord kuus ning vee kvaliteet on olnud oodatavates piirides.

Utilitase eesmärk on suurendada koostööd samades linnades tegut- sevate vee-ettevõtetega ning leida nendega koos sünergiaid, näiteks koordineeritud võrguinvesteeringute kaudu.

Utilitas ostis 2021. aastal 20,4% AS-i Tallinna Vesi aktsiatest ning on loonud partnerluse Tallinna linnaga, kes on enamusaktsiate omanik. See parandab veelgi koostööd selliste projektide algatamisel, mis muudavad Tallinnas veekasutuse tõhusamaks.

Utilitase eesmärk on saavutada 2035. aastaks võrguvee vahetamise sagedus üks kord aastas ning siin võib näha positiivset trendi – 1,7 (2019), 1,6 (2020), 1,6 (2021).

Utilitase eesmärk on vähendada võrguvee vahetamise sagedust

Puidust ehitus­ materjalid ja tooted asendavad fossiilipõhi­ seid alternatiive

maksimaalne säästlik raiemaht on 14,4 miljonit m3, millest 2020. aasta raiemahtude järgi on teoreetiliselt kasutamata umbes 2,7 miljonit m3. See näitaja suureneb tulevikus eel- datavasti veelgi, sest kohaliku biomassi nõudlus püsib madalam kui säästliku raiemahu piirväärtus. 2019. aastal kasutati primaarenergia tootmiseks 19,8 TWh tahkeid biokütuseid – sellest 41% kasutati koostootmisjaamade ja katlamajade sisendina, 34% eksporditi ning 23% kasutati majapidamiste kütmiseks.

Puit kui soojuse ja elektri tootmise energiaallikas mängib olulist rolli Euroopa kliimaneutraalsuse plaanis. Säästlikult majandatud metsa- dest saadud puidust valmistatud vastupidavad tooted ja sellega seotud väheväärtusliku sekundaarse puidu kasutamine energiavaldkonnas on keskkonna jaoks positiivne, sest puidu kasutamine näiteks ehitusmaterjalides vähendab ühest küljest ehitusmaterjalide tootmist fossiilsetest allikatest ning lisaks seob süsiniku konkreetsesse puitehitusma- terjali pikemaks ajaks, kui see oleks looduses võimalik. Väheväärtuslike puidujäätmete

Joonis 18. Metsaga kaetud alad Euroopas

F IN

S W

E

S V

N

E S

T

LV A

A U

T

S V

K

E S

P

P R

T

B G

R

H R

V

L U

X

C Z

E

L T

U

D E

U

IT A

F R

A

P O

L

G R

C

R O

U

B E

L

H U

N

C Y

P

D N

K

IR L

N L

D

M e

ts a

m a

a o

sa k a

a l,

%

70%

60%

50%

40%

30%

20%

10%

0%

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202154 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202155

Väliseksperdid viisid 2021. aastal läbi uuringu, mille käigus analüüsiti puidupõletuse keskkonnasäästlikkust Utilitases. Kontsern toetab järgmisi kestlikkuse põhielemente, mida antud analüüs tõi välja tingimuste ja eeldustena keskkonnahoidliku biomassi kasu- tamiseks energiasektoris:

z metsamajandamine taastuval viisil ehk biomassi raiumine mahus, mis ei ületa selle juurdekasvu;

z tasakaalu hoidmine biomassi kasutamise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise vahel;

z kohaliku puidu kasutamine eesmärgiga edendada kohalikku majandust ja materja- lijulgeolekut ning vähendada transpordiga seotud keskkonnamõju;

z väheväärtusliku puidu (jääkide ja teiste sektorite jäätmete) kasutamine energiatoot- miseks, sest mujal kasutatakse seda vähe või üldse mitte;

z üliefektiivne ressursside kasutamine.

Utilitases kasutatav tooraine hangitakse tootmisjaamadest mõist- likult kauguselt ning sellel pole efektiivsemaid alternatiivse kasuta- mise võimalusi. Biomassi energiasektoris kasutamise kõigist alter- natiividest on koostootmine kõige keskkonnasäästlikum. Erinevalt kodumajapidamiste ahjudest ja põlevkivijaamadest (kus põletatakse ka biomassi), mille kasutegur on 30–50%, on koostootmise kasu- tegur kuni 100% ning seetõttu saadakse ühest biomassiühikust maksimaalne võimalik hulk energiat.

Utilitas usub ringmajanduse põhimõtetesse. Näiteks kogutakse iga aasta jaanuaris energiatootmiseks kokku vanad jõulupuud, et vältida nende kuhjumist aedadesse ja prügikonteinerite kõrvale. See vähendab ka biomassi hulka, mida tavaliselt energia tootmiseks vaja läheb. Utilitase jäätmed koosnevad enamasti ohutust tuhast, mis tekib biomassi põletamisest. Kõigil nendel jäätmetel on keskkonnaload ning seetõttu jälgitakse neid kontrollitult. Ringmajanduse põhimõtete toetamiseks suunatakse tuhk võimalikus ulatuses partneritele, kes kasutavad seda väetamiseks. Kontorites tekkivad olmejäätmed sorteeritakse ja ümbertöödeldakse.

2021. aastal võeti hakkepuidu hangetes kasutusele uus sertifitseerimisnõue. Selle tulemusel on 100% Utilitase puidutarnijatest FSC või PEFC sertifikaadiga ning puit on kohalikku päritolu. Tarnijad on kohustatud esitama tõendid, et puit oleks pärit sellistest kohtadest, kus:

z järgitakse kõiki metsakaitse nõudeid;

z rakendatakse metsataaste meetmeid;

z ei ole tegu kaitsealaga.

(oksade, latvade, võsa ja puidutööstuse jäätmete) kasutamine energiasektoris võimaldab ühtlasi vähendada vajadust elektrit fosiilsetest allikatest toota. Puidujäätmete süsiniku heitkogused on Euroopa Liidu tasandil võrdsustatud nulliga. Eesti kontekstis asendab biomass elektritootmises peamiselt põlevkivi ning soojuse tootmises maagaasi, põlevkivi ja masuuti.

Biomassi kasutamisel soojuse ja energia tootmiseks võib olla ka puudusi, kui seda ei tehta nõuetekohaselt ja kestlikult. Ühiskond ja meedia on hakanud varasemaid poliitilisi otsuseid ja toetusskeeme aktiivsemalt küsimuse alla seadma, tuues esile puiduenergia kasutamise võimalikke riske. See on tundlik teema, sest eri huvirühmade jaoks kaasneb sellega palju olulisi aspekte. Utilitas toetab konstruktiivset avalikku arutelu ja pooldab kri- teeriumite täiustamist, eesmärgiga vähendada biomassi kasutamisega kaasnevaid riske.

Utilitas viib ennast pidevalt kurssi teaduse ja poliitika arengute ning ühiskondlike ootustega:

z Järgitakse Eesti standardeid, mis reguleerivad metsa- majandamist ja tavasid. Lähikümnenditel mõjutab sektorit suurel määral Eesti metsanduse arengukava kuni 2030. aastani, mida praegu välja töötatakse. Teema keerukuse ja vaidluste tõttu on arengukava protsess oluli- selt viibinud. Loodetavasti valmib see varsti kujul, mis rahuldab eri huvirühmade (keskkonnakaitse, majandus, energiajulgeolek ja ühis- konna ootused) huve ning kindlustab Eesti metsade pikaajalise kestlikkuse.

z Euroopa Liidu taastuvener- gia direktiivi vaadatakse praegu Euroopa Nõukogus ja Euroopa Parlamendis läbi. Eeldatavasti võetakse see vastu 2022. aasta lõpus. Utilitas jälgib hoolikalt sellega seotud arenguid ja protsesse. See õigusakt mää- ratleb puidu kui taastuve- nergia allika tingimused ning kontserni eesmärk on end sellega 100% kooskõlla viia. Utilitas ootab turuselguse loomise kriteeriume, et anda oma panus kestlikku tule- vikku ja kavandada tulevasi roheinvesteeringuid. 2021. aastal ajakohastati tarnijate põhimõtteid, et valmistuda täiendavateks õigusnõue- teks, kuid reguleerivad asu- tused ei ole neid tingimusi veel kindlaks määranud.

z 2020. aastal korraldatud viima- sest kliendiuuringust selgus, et enamik Utilitase kliente toetas taastuvenergia kasutamist: 84% kliente ja 82% erakliente vastas positiivselt küsimusele „Kuidas suhtute kodumaise taastuvkütuse kasutamisse?“.

Joonis 19. Biomassi nõudlus ja raie Eestis

15,0

12,0

9,0

6,0

3,0

0,0 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 F 2025 F 2030 F

M ilj

o n

it m

3

Energia Pelletid Saeveskid ja vineer Tselluloos ja plaadid Metsaraie

8,2 8,7

9,1

10,5 11,0

12,3 13,0

11,9 11,7 12,6 12,8

6,1 6,2 6,7

8,0

9,3 9,3 9,4 9,6 10,0 10,8 10,9

Biomassi kasutamine koostootmisjaamades on 2,5–3 korda efektiivsem kui ainult elektrit tootvates jaamades

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202156 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202157

SOTSIAALNE MÕJU

TÖÖSUHETE ÜLEVAADE Energiasektor on Eestis üks kõrgemini hinnatud sektoreid ja ettevõtete areng pakub võimalusi uute töökohtade loomiseks.

Digitaliseerimise laienemine võimaldab suurendada lisandväärtust veelgi ning automaa- tika loob vajaduse uut tüüpi pädevuste järele. Kohaliku hakkepuidu kasutamine energia tootmiseks aitab luua töökohti ka maapiirkondades.

Utilitase eesmärk on tagada kõigi töötajate heaolu. Selleks on loodud ohutu töökeskkond ja töötajatel on võimalus eneseteostuseks. Utilitas on nii praeguste töötajate hulgas kui ka tööturul laiemalt kõrgelt hinnatud. See väljendub töötajate vabatahtliku voolavuse madalas suhtarvus, mis 2021. aastal oli 3,5% (2020: 2,8%), aga ka töötajate pikas kesk- mises tööstaažis (2021. aastal 16 aastat).

Töötajate suhteliselt kõrge keskmine vanus nõuab plaane järgmise põlvkonna töötajate kasvatamiseks. Kontserni ettevõtted teevad süstemaatilist tööd selleks, et populariseerida

soojustehnika eriala, toetada õpinguid ja luua hea maine üliõpilaste hulgas. 2021. aastal käis Utilitases praktikal üheksa praktikanti (2020: 5).

Paindlike töötingimuste võimaldamine jätkus ka 2021. aastal ning selle eesmärk oli vähen- dada COVID-19-ga nakatumise riski töötajate hulgas. Kaugtööd võimaldati nendele töö- tajatele, kelle ülesandeid oli võimalik kodust täita. Kui nakatumisnäitajad langesid, hakati korraldama meeskonna koostöö edendamiseks üritusi ja töötubasid, mis võimaldasid inimestel uuesti kokku tulla ning ühendasid kollektiivi. Septembris toimus strateegiapäev, millest võttis osa 100 töötajat, kes arutasid Utilitase tulevikuplaane.

Üks suurim projekt oli eelmisel aastal töötajate töötingimuste moderniseerimine ja rohekontori põhimõtete rakendamine. Renoveeriti Väo ja Mustamäe koostootmis- jaamade tööruumid. Utilitase Tallinna kontor koliti uude asukohta Maakri tänavale. Uus hoone on paremini ligipääsetav ja sellel on rohelise kontori sertifikaat. Samuti on tegu avatud tüüpi kontoriga, mis toetab töötajatevahelist koostööd. Väo kontor sai samuti rohelise kontori sertifikaadi.

Peakontori kolimine 2021 . aastal ja Eesti parima rohelise kontori auhinna võitmine

TÖÖTAJAID

KOKKU

197 MEEST

64 NAIST

ADMINISTRATIIV-

TÖÖTAJAD

39 MEEST

42 NAIST

TÖÖLISED

91 MEEST

5 NAIST

alla 30-aastased 31–50-aastased

51–60-aastased üle 60-aastased

TEHNILISED

TÖÖTAJAD

67 MEEST

17 NAIST

Joonis 20. Töötajate jaotus vanuse ja soo järgi

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202160 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202161

TÖÖKOHA OHUTUS Ohutus on Utilitase jaoks prioriteet ning seda juhitakse kõigis kontserni tütarettevõtetes ISO 45001 standardi alusel sertifitseeritud töötervishoiu ja ohutuse juhtimise süsteemi järgi. Eesmärk on pakkuda õnnetustevaba töökeskkonda, mis 2021. aastal ka õnnestus.

Utilitas täidab kõiki õigusaktides kehtestatud tööohutusnõudeid ja vald- konna häid tavasid. Tegutsevad on töökeskkonna nõukogud ja määratud on ohutusvoli- nikud, kes teevad regulaarselt riskianalüüse eesmärgiga kõrvaldada ohud ja suurendada töötajate teadlikkust ohututest töömeetoditest. Kõiki tööõnnetusi uuritakse ning nende alusel parandatakse protseduure ja vähendatakse riske. Olemas on ohutusjuhised, milles käsitletakse jäätmekäitlust, kõrgustes töötamist, tuleohutust, asbesti ja muude kemikaalidega töötamist. Kõigile töötajatele õpetatakse ohutuid töövõtteid ja seadmete korrektset kasutamist.

Ohutusnõuded kehtivad ka lepingupartneritele ning need lisatakse hankelepingutesse. Alltöövõtjate hulgas pole viimastel aastatel tööõnnetusi registreeritud.

2021. aastal viidi läbi 22 juhtkonna ohutusringkäiku (2020: 15) ja registreeriti 36 ohtlikku olukorda (2020: 31). Registreeriti üks intsident alltöövõtjaga.

2021. aastal viidi läbi töötajate tagasisideuuring, mis näitas, et töötajad tunnevad end töötamise ajal turvaliselt ja leiavad, et tööohutusele ja töötajate tervisele pööratakse piisavalt tähelepanu. Tervise ja ohutusega seotud küsimustes oli keskmine hinne 4,6/5.

Hiljutised algatused töötervishoiu ja tööohutuse edendamiseks:

z Kõigil töötajatel on võimalik saada tervisega seotud hüvitisi;

z Ettevõttes viidi läbi ühe kuu pikkune heategevusprojekt tervislike eluviiside edendamiseks sammude kogumise kaudu. Väljakutsega liitus umbes 140 tööta- jat, kes kõndisid kokku üle 30 miljoni sammu, mis ületas seatud eesmärgi kolm korda. Iga 1000 sammu eest annetati 1 euro heategevuseks;

z Toetatakse COVID-19 vastast vaktsineerimist. Ligi 90% töötajatest on viiruse vastu vaktsineeritud;

z Töötajatele korraldati vaimse tervise koolitusi, et toetada neid COVID-19 tõttu muutunud töötingimustes, samuti ajakohastati riskianalüüsi, lisades sellesse väga päevakohaseks muutunud psühhosotsiaalsed riskid;

z Uuendatakse ohutusega seotud koolitusprogrammi, mis muudetakse virtuaal- seks õpiplatvormiks, kus õppematerjalid on saadaval ka video vormis.

2017 2018 2019 2020 2021

Töötajatega toimunud tööõnnetused (surmaga lõppenud õnnetused)

1 (0) 3 (0) 1 (0) 0 (0) 0 (0)

TÖÖTAJATE KAASAMINE

Utilitas hindab spetsialistide sõltumatust ja vabadust valida oma töömeetodid – see põhineb vastastikusel usaldusel ja töötajate isikliku arengu ambitsioonidel. Ettevõtte juhtimiskultuur hindab inimlikku, lugupidavat ja kaasavat suhtlust.

Sisekommunikatsiooni eesmärk on parandada töötajate teadlikkust kont- serni tegevustest ja eesmärkidest ning toetada meeldiva töökeskkonna loomist. Kontsern on alates 2020. aastast korraldanud kolm korda aastas kõikidele töötajatele mõeldud teabepäevi. Teabepäevadel tutvustatakse peamisi arenguid ning kõik töötajad saavad jagada mõtteid ja esitada küsimusi. Tähelepanu pööratakse ka Utilitase töötajaid ühendavate ürituste korraldamisele.

Kontserni ettevõtetes viiakse regulaarselt läbi arenguvestlusi, kus keskendutakse iga töö- taja eesmärkidele ja väärtustele. Lisaks saavad töötajad esitada siseveebis anonüümselt ettevõtet puudutavaid ettepanekuid ja kaebusi.

Uued algatused töötajate kaasatuse ja heaolu parandamiseks

z 2021. aastal intervjueeriti uusi töötajaid ja seoses sellega loodi uutele töötajatele uus integreerimisprogramm, mis viiakse täielikult ellu sellel aastal;

z Kogu ettevõttes võeti kasutusele töötajate ühtne väärtuspakkumine;

z Kõigile juhtimisega seotud töötajatele korraldati töötube, et kaasata neid töö- andja väärtuspakkumise ja juhtimise arengukava puudutavatesse otsustesse. Kaardistatud tegevused plaanitakse ellu viia 2022. aastal eesmärgiga ühtlustada ja parandada Utilitase juhtimiskultuuri.

MITMEKESISUS JA VÕRDNE KOHTLEMINE

Sektori spetsiifika tõttu on Utilitase töötajate hulgas üldiselt rohkem mehi, kuid tööta- jaskond on vanuse ja rahvuse poolest üsna mitmekesine.

Hea tava järgi osalevad tööintervjuudel nii mees- kui ka naistöötajad. Peale selle ülendati ja palgati 2021. aastal juhtivatele ametikohtadele rohkem naisi, et töötajaskond oleks mitmekesisem.

Naiste osakaal Utilitase kõigi töötajate hulgas on 25% ning juhtivatel ametikohtadel 20% (seisuga 31.12.2021).

Üks töötajate mitmekesisusega seotud probleemidest puudutab keeleoskust. Ühtsema töökeskkonna loomine töötajatele, kelle emakeel ei ole eesti keel, on kasulik organisat- sioonikultuuri väljatöötamiseks ja ühtsustunde loomiseks, aga ka tööohutuse tagamiseks.

Utilitase töötajate rahulolu on

4,15/5

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202162 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202163

Seoses COVID-19 levikuga lükati 2021. aastal plaanitud eesti keele kursused (B1-tase) edasi, sest enamik osalejatest oleksid olnud eesliini töötajad, kes tagavad elutähtsaid teenuseid. Kursuseid jätkatakse 2022. aastal, kui nakkusolukord on paranenud ja lisariskid töötajate tervisele väiksemad.

Teine mitmekesisuse aspekt, millele pühendatakse rohkem tähelepanu, on sobiva tasakaalu leidmine töötajaskonna vanuselises koosseisus – noorte töölevõtmine ja nendele arenguvõimaluste pakkumine ning kogenud töö- tajate panuse hindamine. 2021. aastal oli töötajate keskmine vanus 49 aastat ning uute töötajate keskmine vanus 36 aastat.

KOOLITUSED JA ARENG

Utilitas hindab kõrgelt töötajate isiklikku algatusvõi- met ning võimaldab seda ajaliselt ja finantsiliselt toe- tades. Koolituste vajadused tehakse kindlaks koos töötajaga arenguvestlustel. Koolitusvaldkonnad jagunevad järgmiselt: juhtimine, tehnilised teadmi- sed ja oskused, enesejuhtimine ja üldhariduslikud koolitused. Iga töötaja saab osaleda tema ametikoha vajadustest tulenevatel ja kutseala tasemenõuete täitmiseks vajalikel koolitustel.

Keskkonna- ja personalijuht tutvustavad kõigile uutele töötajatele järgmisi teemasid:

z ettevõtte struktuur;

z juhtimissüsteemi dokumentatsioon;

z keskkond ja ohutus;

z Utilitase juhtimispõhimõtted ja eesmärgid;

z üldine tule- ja tööohutusalane dokumentatsioon;

z keskkonnaaspektidega tegelemine;

z hädaolukorrad ja nendele reageerimine;

z töötervishoidu ja tööohutust reguleerivad õigusaktid.

Sellele järgneb ametikohaspetsiifiline koolitus osakonnajuhilt:

z erialase koolituse kava ettevalmistamine ja rakendamine (ettevõttesisene koolitus);

z tööohutusalane koolitus (nt riskitegurid, riskianalüüsid, isikukaitsevahendite kasu- tamine);

z dokumendipõhine instrueerimine (nt tööohutusjuhised, seadmete ohutusjuhised);

z ohutusnõuded;

z hoone tuleohutusnõuete ja evakuatsiooniplaani tutvustamine.

Töötajad läbivad iga kolme või viie aasta järel vastavalt kas tööohutusalase või riskihin- damise täienduskoolituse Kui nendes valdkondades toimub muutusi, korraldatakse töö- tajatele värskenduskoolitus ühe kuu jooksul alates muudetud dokumendi väljaandmisest.

„ Alltöövõtjate juhtimine

Iga tütarettevõtte juhtkonna ülesanne on juhtida alltöövõtjaid kooskõlas Utilitase protse- duurireeglitega. Kõigile alltöövõtjatele tutvustatakse ehitusobjekti, protsesse, töötavasid ja protseduure, nt kõrgustes töötamisel. Alltöövõtja peab tagama oma töötajate pädevuse ja töötajad peavad olema läbinud tööülesannete täitmiseks vajalikud koolitused ning pidama kinni Utilitases nõutavatest standarditest.

Lepingupartnerid tegutsevad tööloa põhimõttel ning Utilitase töötajad jälgivad lepingu- partnerite töötulemusi ja ohutuskäitumist. Utilitas viib alltöövõtjate juures läbi tööohu- tuskontrolle ja kõik puudused registreeritakse kontrolliaruannetes. Alltöövõtjaga tegelev Utilitase spetsialist koostab igal aastal kokkuvõtteid, mida võib vajaduse korral kasutada alltöövõtjate edasiseks hindamiseks. Alltöövõtjate tööõnnetused registreeritakse Utilitase keskkonnajuhtimise süsteemis ja lisatakse aruandlusesse.

2021. aastal võeti tööle 23 uut töötajat, keskenduti nooremate spetsia­ listide leidmisele

2021

VÕETI TÖÖLE

17 MEEST

6 NAIST

< 30 aasta vanused

31–50 aasta vanused

Joonis 21. Uued töötajad 2021

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202164 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202165

KVALITEETNE TEENUS KLIENTIDELE

„ Kliendi vaade

Utilitas pakub kaugkütteteenust kaheksas Eesti linnas: Tallinnas, Valgas, Jõgeval, Haapsalus, Kärdlas, Keilas, Maardus ja Raplas, kus kaugkütteteenust pakutakse umbes 375 000 elanikule. Meie kaugkütteteenuse klientide hulgas on korteriühistuid, riigi- ja munitsipaalasutusi ning eraettevõtteid.

hoonete soojussõlmede ja võrkude tööst. Nende andmete analüüsi põhjal on võimalik koostöös hoonete omanikega tõhustada tootmist ja võrkusid.

100% Utilitase klientidest on varustatud kaugloetavate arvestitega, mis loob tugeva aluse järgmisteks arenguteks:

z võimalus suurendada kliendi soojussõlmede efektiivsust, et vähendada kliendi küttekulusid, suurendada võrgu üldist efek- tiivsust ja vähendada soojuskadusid;

z nõudlusmustrite parem modelleerimine, et optimeerida võrgu soojusvarustuse juhtimist;

z investeeringud moodsatesse soojussõlmedesse, et vähendada hoonetes energia tipunõudlust, mis omakorda võimaldab optimeerida kombineeritud energiatootmist;

z selge ülevaade detailsest tarbimisest ja energiatootmise statistikast klientide jaoks;

z uute nutilahenduste kasutuselevõtt, mis on klientidele pidevalt kättesaadavad – nõudluse parem haldamine võimaldab vähendada tippnõudlust kuni 20%. See võr- dub umbes 150 MW paigaldatud võimsusega, mida pole tipunõudluse alandamisel vaja arendada.

Selleks, et parandada kliendikogemust ja pakkuda klientide küttestatistika kohta asjakohast reaalajas teavet, võeti 2021. aastal olulise arenguna kasutusele klien- tide iseteeninduskeskkond. Kliendid näevad nüüd neile tarnitud energia tegelikku süsiniku jalajälge. Samuti seda, millisest kütteallikast sooja toodeti ning soojuse tarbimise statistikat koos teiste sarnaste hoonete võrdlusega. See aitab tuvastada klientide ebaefektiivsed soojussõlmed ja pakub lihtsat võimalust energia sääst- miseks ebaefektiivsete soojussõlmede väljavahetamise või renoveerimise teel. Utilitas töötab välja programmi, mis võimaldab klientidel asendada vananenud soojussõlmed uutega.

Keskkonnasäästlik kaugküte on klientide jaoks kättesaadav vajalikus mahus ja just siis, kui on vaja. Tänapäevase kaugküttesüsteemiga ei pea kliendid muretsema, sest küte on nende kodudele alati tagatud ja nad ei pea kasutama täiendavaid küttelahendusi. Kaugkütteteenus on kõrge varustuskindlusega ja ohutu kasutada.

2021. aastal oli üks prioriteete kliendifookuse arendamine, et suurendada uute klientide liitumist, kes soovivad jätkusuutlikku küttelahendust ning vähendada gaasisõltuvusest tulenevaid riske. Ettevõttesisest võimekust on suurendatud, et ühendada proaktiivselt Utilitase võrku võimalikult palju hooneid, mis asuvad renoveeritavate vanemate torustike läheduses. See aitab viia kindlama ja soodsama teenuse ka nende kohalike elanikeni, kes praegu veel Utilitase kliendid ei ole.

„ Koostöö klientidega keskkonnamõju vähendamiseks

Energiasektori keskkonnasäästlik juhtimine on võimalik ainult koostöös klientidega. Kohalikud elanikud on õnneks hakanud üha enam mõistma inimtekkeliste kliimamuutuste negatiivset mõju ja kiirete muudatuste vajadust selles valdkonnas. Üha enam kaugküt- tekliente tunneb huvi energiatootmise allikate vastu ning soovib vähendada nendega seotud keskkonnamõju.

Utilitas peab vajalikuks tutvustada kaugkütet kui keskkonnasäästlikku lahendust nii teadlikkuse tõstmise kampaaniate kui ka otsese kliendisuhtluse kaudu. Energiasektori uuendused on seotud digilahenduste rakendamisega üha laiemas ulatuses. Utilitase klientide arvestid on ühendatud kauglugemissüsteemi, mis annab ülevaate klientide

Joonis 22. Utilitase kliendid

75% Eluhooned

17% Ärikliendid

8% Riigi- ja

munitsipaalasutused

100% Utilitase klientidest on varus­ tatud kaugloetavate arvestitega

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202166 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202167

„ Õiglane ja läbipaistev energia hind

Üks kestliku energialahenduse olulistest komponentidest on hind. Kaugkütte hind on läbipaistev ja soojuse hinnad kinnitab Konkurentsiamet kooskõlas kaugkütteseadusega.

2021. aasta lõpus tõusid energiahinnad enneolematult kõrgele. Kuigi maagaasi hind tõusis 2021. aastal ligi kuuekordselt, jäid Utilitase soojuse hinnad aasta lõpus 2–3 korda madalamaks võrreldes nende võrkudega, mis ei olnud üle läinud taastuvenergiale ja sõl- tusid täielikult maagaasist. Nagu näha, on soojuse hinnatase otseses seoses üleminekuga taastuvenergiale, samuti on oluline võrgu tihedus ja vanus.

ISETEENINDUSKESKKOND

Riik võttis 2021. ja 2022. aastal kasutusele meetmed kõrge energiahinna hüvitamiseks kohalikele elanikele. Pikas perspektiivis ei saa siiski loota riigi sekkumisele klientidele taskukohase hinna tagamiseks ning seetõttu on väga tähtis viia võrgud võimalikult kiiresti üle taastuvenergiaallikatele. Kestliku kaugküttega liitumine vähendab ka varustusriske ja hinna kõikumist. Üleminek jätkusuutlikule energiasüsteemile on siiski pikk teekond. Eelmine aasta ja 2022. aasta algus kinnitasid, et Utilitas on õigel teel ning oluline on teha kiiresti pikaajalisi investeeringuid jätkusuutlikusse, et suurendada energiajulgeolekut ja hinnastabiilsust ning kaitsta keskkonda. Ukraina invasioon rõhutas veel rohkem Venemaaga seotud energiasõltuvus- riske. Energiasektoris on keerulised ajad ja tuleb kiiresti Vene gaasilt üle minna jätkusuutlikele ning kindlatele energialahendustele.

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

Valga Keila Jõgeva Haapsalu Kärdla Rapla Tallinn/ Maardu

€ /M

W h

Utilitase võrgud

90% 90% 87%

71%

100%

88%

0%

65%

Kolmanda osapoole võrk, kus kasutatakse ainult maagaasi

Soojuse hind detsembris 2021 Käibemaks Koostoodetud või taastuvenergia osakaal 2021, %

Joonis 23. Utilitase võrkude küttehinnad seisuga 31.12.2021 võrdluses maagaasipõhise võrguhinnaga

Taastuvenergiaallikate kasutamise maksimeeri­ mine tagab madalamad küttehinnad

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202168 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202169

Graafikult tuleb Tallinna näitel selgelt välja, miks küttehind 2021. aastal enneolematult kõrgele tõusis – fossiilkütusega seotud hinnakomponent oli aasta lõpus suurem kui varem elanike poolt makstud koguhind (koos käibemaksuga). Küttehinna teine suurem kompo- nent on käibemaks, väikseim komponent on püsikulud (see hõlmab palkasid, amortisatsioo- nikulusid ja põhjendatud tulukust). Fossiilkütuste asendamisel kohalike taastuvallikatega on väga selge potentsiaal tagada klientidele tulevikus ka madalamad hinnad.

KVALITEET JA TOIMEPIDEVUS

Teenuse toimepidevuse tagamine klientidele on kogu energiasektori oluline igapäevane kohustus. See on turvalise ja kindla varustatuse ning mõistliku hinna kombinatsioon.

Tarbijate ootused katkematule energiavarustusele tõusevad pidevalt, sest nõudlus energia järele ja sõltuvus energiast suurenevad kogu aeg. Suurim katsumus on täita suurenenud energiavajadust talvel, kui koormus elektri- ja küttevõrkudele ning tootmis- seadmetele on kõige suurem. 2021. aasta detsembris langes temperatuur Eestis väga madalale, alla –20 °C, kuid Utilitas suutis tagada katkematu soojusvarustuse ka sellistes väljakutsuvates oludes. Soojuskatkestused külmematel talvepäevadel võivad tekitada suuri sotsiaalseid probleeme, aga kahjustada ka võrku, sest halvimal juhul võivad torud külmuda ja lõhkeda. Talveperioodil on vajalik lisaks kohalikust biomassist toodetud energiale katta tipunõudlus fossiilsetest kütustest toodetud soojusenergiaga.

Kaugküte mängib olulist rolli ka elektrivõrkude toimepidevuse tagamisel – kaugkütte kasutamisel ei teki elektrivõrgule lisakoormust, mida muidu tekitaks hoonete kütmine elektriradiaatoritega. Selle tulemusel väheneb oluliselt vajadus investeerida elektritoot- misseadmetesse ja -võrkudesse.

Elutähtsa teenuse pakkujana on Utilitasel sotsiaalne roll lähtuvalt hädaolukorra seadusest soojavarustuse toimepidevuse tagamisel.

Teenuse kvaliteet, katkestuste sagedus, temperatuur, mahud ja reageerimisaeg on õigusaktidega rangelt reguleeritud. Utilitas peab tegema regulaarselt riskianalüüse ja

töötama välja kavad võrgukatkestuste korral võrgu toimivuse taastamiseks. Tallinna linnavolikogu määruse järgi ei tohi kaugkütteteenuse katkestus kesta kauem kui 24 tundi ning selle aja jooksul peab kütteettevõte teenuse taastama. Utilitas on seda nõuet kogu aeg täitnud. Kõik kontserni kaugkütteettevõtted on rakendanud ISO 9001 kvaliteedi- juhtimise standardi põhimõtteid ning neid auditeeritakse regulaarselt. Samuti peetakse valdkonnas heaks tavaks keskkonnajuhtimise süsteemide välissertifitseerimist, sest see aitab vähendada võimalikke riske ja parandada tulemusi.

Varade käitamise ja hooldusega tegelevad ettevõttesisene personal ja alltöövõtjate spetsialistid. Igapäevast käitamist, opereerimist ja üldhooldust teevad ettevõtte oma töötajad. Kapitaalhooldust ja eritöid teevad alltöövõtjatest spetsialistid. Jaama töötajad järgivad iga seadme jaoks koostatud hoolduse ja väljavahetamise programmi.

„ Utilitas tagab varustuskindluse järgmiste lahenduste abil:

z Toimepidevuse kava

Koostatud on üksikasjalikud tegevuskavad, millega tagatakse kaugkütteteenuse toimepi- devus tehniliste tõrgete, äärmuslike ilmatingimuste või elektri- ja kütusevarustuse katkes- tuse korral. Olemas on kavad, millega gaasivarustuse probleemide või liiga kõrge hinna korral asendatakse maagaas alternatiivsete kütustega. Määratud on töötajad ja juhtkonna liikmed, kelle ülesanne on tegevuskava hädaolukorras ellu viia. Katkestuste korral peab Utilitas kõigepealt taastama teenuse haiglates, sotsiaal-, majutus- ja haridusasutustes.

z Piisavad reservid

Kooskõlas nõuetega suudavad suured kaugküttekatlamajad töötada reservkütusel vähemalt 72 tundi ja lisaveega vähemalt 24 tundi.

z Autonoomse elektritootmisvõimsuse olemasolu.

Utilitas suudab käitada suuremaid tootmisüksusi ja pumbata vett kaugküttevõrgus ka siis, kui on üldine elektrivõrgu katkestus.

z Reservkatelde kasutamine

Kui soojusvarustuses tekib katkestuse oht ja tarbimine suureneb, pannakse tööle varu- katlamajad, kus kasutatakse maagaasi.

z Tehniline korrasolek

Tootmisseadmed peavad laitmatult töötama. Katlamajade regulaarne hooldus ja võr- gusüsteemi remontimine vähendab remondivajadust hädaolukordades.

Hoolduse juhtimise põhimõtted on:

– ennetamine (kontrollimine kooskõlas seadme/tarnija soovitustega)

– remontimine (seadmete remontimine planeerimata seisakute vähendamiseks)

– prognoosimine (diagnostika, vibratsiooni mõõtmine koostööpartnerite abil)

Utilitas kasutab arvutipõhist hooldusjuhtimise süsteemi Minimo, mille abil jälgitakse ja dokumenteeritakse hooldust üksikute komponentide tasandini välja. Ettevõte on sõlmi- nud hoolduslepingud seadmetele, mida on vaja regulaarselt hooldada. Need lepingud sisaldavad kokkulepitud reageerimisaegu, mille jooksul peab teenusepakkuja probleemi ja remondiga tegelema.

0

20

40

60

80

100

120

Jaanuar 2021 Detsember 2021

€ / M W

h

Käibemaks

Fossiilkütuste soojuse kulu koos CO 2 -ga

Elektri maksumus

Koostoodetud soojuse maksumus (hakkepuit ja jäätmed)

Püsikomponent

Joonis 24. Utilitas Tallinna soojuse hinna muutumine 2021

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202170 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202171

„ Inimtegur

Operaatorite ja töötajate kvalifikatsiooni hoitakse koolitusprogrammide abil alati ajako- hasena. Pidevalt analüüsitakse süsteemi töökindluse nõrku kohti ja intsidente.

Katkematu toimepidevus

Toimepidevust iseloomustab koostootmisjaamade kättesaadavuse näitaja, st katkestusteta tööaja osakaal jaama käitamisel (seadmete korralisele hooldusele kuluvat aega ei ole arvutuses arvesse võetud).

Utilitase võrgud on varustatud reservkütusemahutitega, tootmis- seadmetega – neid meetmeid hoonete individuaalkütte lahendustes

tavaliselt ei kasutata. Lisaks moodustavad Tallinna küttetorud ühendatud ringi, mis tähendab, et küttevõrgu ühes otsas olevaid hooneid saab varustada linna teises otsas asuvatest tootmisseadmetest pärit soojusega.

Utilitase Mustamäe koostootmisjaama, mis valmis 2019. aastal, saab tööle panna juhul, kui tekib ulatuslik elektrikatkestus, ning seda saab käitada elektrivõrgust sõltumatult. Varugeneraatori paigaldamine Väo jaamadesse on töös ning see täiendab oluliselt energiavarustuse katkestuse riskide vähendamist elektrivõrgu tõrgete korral.

Baaskoormusel töötavatel koostootmisjaamadel on energiajul- geolekus samuti väga tähtis tasakaalustav roll, sest need tööta-

vad baaskoormusel ning pakuvad elektrit ja sooja ka siis, kui tuult või päikest ei ole. Koostootmisjaama eelis on, et see pakub kontrollitavat soojus- ja elektrivõimsust, mis edendab hinna stabiilsust ja püsivat voolu kogu aasta jooksul.

Toimepidevuse tagamine on olnud viimastel aastatel üks suurimaid väljakutseid, sest ettevõte on pidanud tulema toime koroonaviirusest tulenenud riskide ning 2022. aastal ka Ukraina sõjaga seotud riskide haldamisega. Kõik põhimõtted ja hüb- riidtöötingimused, mis 2020. aastal kasutusele võeti, kehtivad edasi. Töötajaskonna hulgas pole olnud suuremaid haiguspuhanguid ja pidev energiavarustus on olnud tagatud. Pärast gaasi- ja elektrihindade järsku tõusu eelmise aasta lõpus hakati otsima kiireid lahendusi gaasi asendamiseks. Põlevkiviga tehti põletusanalüüsid, et kontrollida tehnilist valmisolekut see alternatiivse kütusena kasutusele võtta. Järeldus oli, et põlevkivi kasutamine on võimalik, kuid see suurendab kasvuhoone- gaaside heitkoguseid. Teisalt saab seda hankida kohapealt ja selle varustuskindlus on parem. Gaasilt põlevkivile või muule fossiilkütusele ülemineku kiiruse ja aja stsenaariumide analüüsimine käib pidevalt, sest turuolukord muutub. Pikemas pers- pektiivis näeb süsinikuneutraalsusesse investeerimise kava ette täieliku loobumise fossiilkütustest ning nende investeeringutega tuleb koostöös kõigi huvirühmadega kiirendatud tempos jätkata.

„ Tallinna ühtse kaugküttevõrgu arengukava 2030 toetamine

2020. aastal koostati Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) teadlaste ja Utilitase spetsialistide ühtse kaugküttevõrgu arengukava. Selle eesmärk oli Tallinna soojusvarustuse võimalike trendide kaardistamine ajavahemikus 2020–2030. Nii Tallinna linn kui ka AS Utilitas Tallinn saavad oma tegevust selle kava järgi planeerida.

Üks arengukava fookuspunkte oli kaugküttesüsteemi kiirendatud rekonstrueerimine, et tagada energia varustuskindlus ning vähendada soojuse kadu ja negatiivset keskkonna- mõju. Analüüsi tulemusel soovitati vahetada enne 1995. aastat ehitatud vana võrk 2035. aastaks täielikult välja. Utilitas soovib selle eesmärgi täita, mis tähendab, et igal aastal tuleb välja vahetada keskmiselt 14–15 km võrku.

2021. aasta lõpuks oli Tallinnas 478 km kaugküttevõrku, millest 62% on uus või rekonstrueeritud (2020: 470 km ja 58%; 2019: 461 km ja 54%). Eesmärk: 2035. aastaks 100%

Utilitas laiendas seda eesmärki ja soovib 2035. aastaks rekonstrueerida kõik Utilitase küttevõrgud üle Eesti. 2021. aasta lõpuks oli Utilitase hallatavate võrkude pikkus 556 km, millest 64% oli uus või rekonstrueeritud võrk (2020: 547 km ja 60%).

Utilitase soojusvõrkudest renoveeriti ja laiendati 2021. aastal 28 km võrku (2020: 30 km). Ehitustöid tehti väljaspool kütteperioodi, et kliente võimalikult vähe häirida. Töid tehti seitsmes linnas üle Eesti ning need parandasid umbes 600 kliendi energia varustuskind- lust ja vähendasid keskkonnamõju. 2021. aasta suurim projekt oli Tallinnas Väike-Õismäel, kus viimase kahe aastaga on välja vahetatud üle 15 km torustikku. Alustati Ülemiste City

Kõik Utilitase koostoot­ misjaamad saavutasid 2021. aastal üle 98% töökindluse ja nende kasutegur oli ligi 100%

Kaugkütteteenuse keskmine kättesaadavus klientidele 2021. aastal oli 99,99% ajast

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202172 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202173

KOGUKONNASUHTED JA TOETUSTEGEVUS Utilitase energiatootmisüksused asuvad peamiselt suure asustustihedusega elupiirkonda- des. Mõistame täielikult oma vastutust kohalike kogukondade ees ning püüame pakkuda ohutust, vajalikku teavet, tagasisidet ja lahendada viivituseta kõik probleemid. Selleks, et anda energiasektori tegevusest täpsem ülevaade ja tagada läbipaistev suhtlus, korraldab Utilitas oma tootmisüksustes külastusi ja avatud uste päevi. COVID-19 tõttu pandi need 2021. aastal paraku ootele.

Et energia tootmisega võib kaasneda lõhna, tolmu, müra ja transpordiga seotud häi- ringuid, pöörab ettevõte suurt tähelepanu ennetustööle, et välistada ohud, mis võivad ümbritsevaid alasid ja inimesi tugevalt mõjutada. 2021. aastal ei registreeritud lähipiir- kondades olulisi kaebusi ega õnnetusi.

Seoses sellega, et Utilitas omandas osaluse AS-is Tallinna Vesi ning osaleb alates eelmisest aastast ettevõtte juhtimises, saab maa-aluste vee- ja kaugküttevõrkudega seotud ehitustöid paremini kooskõlastada. See tähendab, et piirkondades, kus on vaja mõlemat võrku rekonstrueerida, saab tegutseda koos ning seetõttu ei ole vaja läheduses elavaid inimesi mitu korda häirida.

Koostöös sponsorluspartneritega on Utilitasel paremad võimalused teavitada ela- nikke taastuva ja puhta energia tähtsusest ning hoonete energiakulude vähendamise vajadusest.

Utilitase sponsorlustegevus põhineb kontserni põhiväärtustel. Pooldame huvigruppidele kasulikku sponsorlust, mis rikastab elanike elu, annab panuse keskkonnasäästlikkusse või loob uuenduslikke lahendusi. Utilitas toetab peamiselt projekte, mis on seotud meie tegevuspiirkondadega. Ettevõtte järjepidevuse huvides eelistatakse pikaajalist sponsorlust.

Utilitas on alates 2013. aastast teinud edukat koostööd Eestis populaarse meeskonna- spordiala, korvpalliga. Eesti korvpallikoondise peasponsorina ja Rapla meeskonna nime- sponsorina anname oma panuse selle suurte traditsioonidega spordiala pidevasse kasvu, toetades sellega inimeste ja kogukondade sidemeid ning edendades tervislikke eluviise.

Utilitas teeb alates 2016. aastast koostööd Tallinna Linnateatriga. Koostöö hõlmab keskkonnasõbralikku juhtimist ning annab panuse „Rohelise teatri“ keskkonnasäästlikku kontseptsiooni.

Utilitase järelkasvutiimi kuuluvaid noori kergejõustiklasi on toetatud alates 2011. aastast. Tiim on planeeritud pikaajalise projektina, olles oluline osa Eesti kergejõustiku saavu- tusspordi struktuurist.

Utilitas toetab ka noorsportlast Henry Sildarut, kelle kirg vigursuusatamise vastu ühen- dab meid ja aitab juhtida tähelepanu kliimamuutustele, mis mõjutavad aastaaegu, sh talveolusid.

Utilitas jätkab vähiravifondi Kingitud Elu ja teiste heategevusorganisatsioonide toetamist.

Koostöös prototüüpide ehitamise stardirahastuga Prototron loob Utilitas võimalusi finantseerida ja abistada ideedega rohe- ja keskkonnatehnoloogiat ning energiasektorit.

piirkonna üleminekut maagaasilt kaugküttele ning selleks ehitati 1,3 km kaugkütte- ja kaugjahutustorusid. Peale selle olid uute liitujate hulgas Radisson Blu Sky hotell, Avala ärikvartal, neli Lidli toidukauplust, Espaki kauplus Raplas, Keila raudteejaam, Kärdla spordikeskus ja palju elupiirkondi, mis on nüüd paremini kindlustatud ja mille keskkonna jalajälg on väiksem.

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

56.2%

60.4%

64.3%

67.7%

72%

87%

100%2035. aasta eesmärk

2030. aasta eesmärk

2025. aasta eesmärk

2022. aasta plaan

2021

2020

2019

Joonis 25. Utilitase kontserni rekonstrueeritud kaugküttevõrkude osakaal, sh eesmärgid

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202174 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202175

JUHTIMINE

VASTUTUSTUNDLIK JUHTIMINE

Juhatuse liikmed külastavad regulaarselt osakondi ja üksusi, et saada otsene ülevaade sellest, kuidas meetmeid ja protseduure rakendatakse.

Utilitas kasutab kõigis tütarettevõtetes sertifitseeritud standardeid, et tagada kõigis valdkondades kestlikud äritavad:

z keskkonnajuhtimise süsteem ISO 14 001;

z töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem ISO 45 001;

z kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 9 001.

Põhilised tulemusnäitajad, mida Utilitas regulaarselt jälgib

z tootmisefektiivsus (%)

z elektri omatarbimine (kWh/MWh)

z veetarbimine (% võrgumahust ja maht)

z planeeritud ja mitteplaneeritud katkestused (arv ja kestus)

z heitkoguste vastavus

z vee kvaliteet

z võrgu efektiivsus (temperatuur ja hüdraulika)

z soojuse kadu (GWh ja %) võrgu keskmine vanus (aastad)

z kaebused

z uued ühendused (MW ja hoonete/ühenduste arv)

z lahkumised (MW ja hoonete/ühenduste arv)

z CO 2 heitkogused (tonni aastas)

RISKIJUHTIMINE

Elutähtsa teenuse pakkujana peab Utilitas kooskõlas hädaolukorra seaduse ja kohalike omavalitsuste nõuetega tegema regulaarselt riskianalüüse. Välja on töötatud üksikasjali- kud tegevuskavad ettevõtete tegevuse taastamiseks riskistsenaariumide realiseerumise puhuks. Nende hulgas on meetmed, millega tagatakse kaugkütteteenuse toimepidevus tehniliste tõrgete, äärmuslike ilmatingimuste või elektri- ja kütusevarustuse katkestuse korral. Määratud on töötajad ja juhtkonna liikmed, kelle ülesanne on need kavad vaja- duse korral ellu viia. Seda teemat käsitletakse põhjalikumalt alateemas „Kvaliteet ja toimepidevus“.

Utilitas edendab kogu ettevõttes lihtsat organisatsioonistruktuuri, mida iseloomustavad ausad juhtimispõhimõtted, eestvedamine, lihtne hierarhia, selged ja lihtsad tööjuhised, usaldus ja konsensuslik otsustamine juhtkonnas. Seda ilmestab kontserni põhiväärtus – saavutada parimad tulemused asjatundlike inimeste pühendunud koostööna.

Kontsernis valitseb nulltolerants ebaeetilise ja ebaausa käitumise suhtes. Utilitas korraldab oma ostudele ja investeeringutele regulaarselt hankeid, tagamaks parimad tingimused ja vähendamaks korruptsiooniohtu.

Kontserni avatud ja läbipaistvate tegevuspõhimõtete alused on:

z kogu kontsernis kehtivad väärtused ja põhimõtted, mis vaadati läbi ja kehtestati 2020. aastal;

z iganädalased juhtkonna koosolekud koos kõigi kontserni ettevõtete juhtkondade põhiliikmetega;

z äritegevuse ja -tulemuste, valdkonna trendide ja ettevõtte plaanide avaldamine kord kvartalis;

z põhiteemades kokku lepitud põhimõtted, näiteks üldised tööjuhendid, kingituste tegemise protseduur, IT-turbe eeskirjad ja juhtimiskultuur kooskõlas ISO standar- ditega;

z digitaliseerimine, mis tagab teabe jälgitavuse dokumendihalduses, raamatupida- mises ja aruandluses;

z ostude jaoks hangete korraldamine, et võrrelda konkureerivaid pakkujaid.

JÄTKUSUUTLIK JUHTIMINE

Kõigi Utilitase tütarettevõtete juhtkonnad, Utilitase keskkonnajuht ning tütarettevõtete kvaliteedi- ja keskkonnaosakonnad vastutavad keskkonna-, tervishoiu- ja ohutusküsi- muste eest. Kvaliteedi- ja keskkonnaosakonnad alluvad keskkonnajuhile.

Utilitas viib juhatuses läbi regulaarseid hindamisi, mille käigus vaadatakse üle pika- ja lühiajaliste ärieesmärkide seis, võrreldes neid põhiliste tulemusnäitajatega. Varasemad hindamised vaadatakse läbi, võttes arvesse ettevõttevälistes ja -sisestes tegevustes toimunud muudatusi, juhtimispõhimõtete asjakohasust, ressursside piisavust, mitte- vastavusi, võimalikke riske, parendusvõimalusi, töötervishoiu ja -ohutuse teemasid ning keskkonnanõukogu hinnangut. Jälgitavad tulemusnäitajad võivad äriüksuste vahel mõne- võrra erineda, sest üksuste tegevused erinevad üksteisest. Kehtestatud on põhjalikud keskkonna-, tervishoiu- ja ohutusprotseduurid, mis hõlmavad nii sise- kui ka välisauditit.

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202178 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202179

FINANTSRISKIDE JUHTIMINE

Oma igapäevategevuses peab kontsern arvestama erinevate finantsriskidega. Olulisemad riskid on tururisk (hõlmab intressiriski ja valuutariski), likviidsusrisk ja krediidirisk.

Intressirisk

Intressirisk tuleneb intressimäärade muutusest rahaturgudel, mille tulemusena võib tekkida vajadus hinnata ümber ettevõtte finantsvarad ja arvestada finantseerimisku- lude kallinemisega tulevikus. Grupp on saanud laenu emaettevõttelt ning intressiriski maandamiseks on laenuleping sõlmitud fikseeritud intressimääraga. Intressiriski elimineerimiseks asendati pankade sündikaatlaenud OÜ Utilitas ema ettevõtte poolt pikaajalise lõpptähtaja (2047. aastani) ning fikseeritud intressimääraga (4,99%) laenudega.

Valuutakursirisk

Valuutarisk tekib, kui tulevased äritehingud või kajastatud varad või kohustused on kajastatud valuutas, mis ei ole majandusüksuse arvestusvaluuta. Kontserni valuutarisk on seotud välisvaluutas teostatavate ostude ning omatavate rahaliste vahenditega. Suurem osa kontserni ostudest teostatakse eurodes.

Krediidirisk

Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahju, mis tekib juhul, kui vastaspooled ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi. Kontserni toodete ja teenuste müük toimub kooskõlas kontserni sisemiste protseduuridega. Vähendamaks ostjatelt laekumata arvetega seotud krediidiriski, jälgitakse järjepidevalt klientide maksedistsipliini. Maksetähtaja ületanud klientidega tegeletakse personaalselt, leidmaks lahendused, mis tagaksid parimal võimalikul moel kontserni huvide kaitse.

Vastavalt kontserni riskijuhtimise põhimõtetele on Kontserni lühiajalisi vabasid raha- lisi vahendeid lubatud hoiustada ainult krediidiasutustes avatud arvelduskontodel ja üleöö- ja tähtajalistes deposiitidel. Seisuga 31. detsember 2021 kontsernil tähtajalisi deposiite ei olnud (31.12.2020: 300 tuhat eur).

Bilansipäeva seisuga moodustasid antud laenudest 11 000 tuhat laen ühisettevõttele (31.12.2020: 0 eur), mille majandustegevusest omatakse head ülevaadet ning see- tõttu ei ole täiendavaid tagatisi nõutud. 31.12.2021 ja 31.12.2020 seisuga mitteseotud osapooltele antud laenusid polnud.

Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda täita oma finantskohustusi tulenevalt rahaliste vahendite või laekuvate rahavoogude ebapiisavusest. Risk realiseerub, kui Kontsernil ei jätku piisavalt vahendeid võetud laenude teenindamiseks, käibekapitali vajaduste täitmiseks ning investeeringuteks. Seisuga 31.12.2021 oli kontserni lühi- ajaliste kohustuste kattekordaja 1,46 (31.12.2020: 3,89). Lisaks lühiajalistele käibe- vahenditele kasutab kontsern rahavoogude paremaks juhtimiseks ning likviidsuse tagamiseks SEB pangalt võetud käibekrediiti kogusummas 15 000 tuhat eurot.

Likviidsusriski juhtimisel on kontsern võtnud konservatiivse hoiaku, säilitades piisava hulga rahaliste vahendite ja lühiajaliste deposiitide olemasolu, et olla võimeline täitma oma finantskohustusi igal ajahetkel. Pidev rahavoogude planeerimine ja kontroll on kontserni igapäevase likviidsusriski juhtimise olulised osad.

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202180 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202181

Utilitase keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskid ning nende leevendamise meetmed:

Riski liik Riskid Kuidas me riski leevendame

K e sk

ko n

d

z kliimamuutused ja sellega seotud riskid

z võime töötada välja ja rakendada keskkonna-, sot- siaal- ja juhtimisvaldkonna ning süsinikuneutraalsuse strateegiaid

z tooraine, sh kütuste puudus

z seadmete vananemine, kaugküttevõrkude või ener- giatootmisrajatiste planeeri- mata katkestused; hanked

z regulaarse riskianalüüsi tegemine; ener- giatootmise ja -varustamise süsteemide paindlikkuse suurendamine

z CO 2 ja maagaasi hindade tõusu tõttu

muutub täielik üleminek taastuvenergiale üha pakilisemaks

z usaldusväärse partneri maine säilitamine

z keskkonnanäitajate pidev jälgimine, investeerimine seadmetesse, hea koostöö järelevalveasutusega

S o

ts ia

a ln

e

z kliendirahulolu vähenemine

z tööõnnetused töötajate ja lepingupartneritega

z suutlikkus jääda atraktiivseks tööandjaks praegustele ja võimalikele töötajatele (sh ülikoolide lõpetajatele), tööjõu vananemine

z kliendi kaasamise uuringud, sh küsimu- sed selle kohta, kuidas pakutavat teenust parandada; Utilitas peab tähtsaks ka posi- tiivse ja sotsiaalselt vastutustundliku ette- võtte maine omamist ning edendab selleks taastuvenergiat ja puhast keskkonda ning toetab kohalikke algatusi

z moodustatud on töökeskkonna nõu- kogu, toimub regulaarne riskihindamine ja teadlikkuse tõstmine, tööõnnetuste analüüsimine ja võimaluse/vajaduse korral eeskirjade muutmine

z kaasatusuuringud ja praktikandiprogram- mid, tööandja bränding, automatiseerimine, atraktiivsed tasustamispaketid

J u

h ti

m in

e

z finantsriskid, sh krediidirisk ja likviidsusrisk

z suutlikkus täita keskkonna- nõudeid, keskkonnaprob- leemide ja Utilitase tajumine üldsuse poolt

z küberterrorism, küberturbe riskid

z soovimatud muutused õigusaktides

z avatud ja aktiivne dialoog finantseerijatega

z ettevõttesisese oskusteabe arendamine ja vajaduse korral ekspertide kaasamine

z ettevõttesiseste ressursside eraldamine ja IT-konsultantide kaasamine; IT-audit

z aktiivne osalemine seaduste/poliitika alastes aruteludes; aktiivne liikmelisus valdkonna ühendustes

Lisaks otseste tegevusriskide jälgimisele peab kontsern ka riskiregistrit, milles kirjel- datakse strateegilisi ja finantsriske, samuti teenuse kvaliteedi, organisatsioonikultuuri, tööandja maine, huvide konflikti ja pettuse, õigusaktidele vastavuse, juhtimisvõime, tööohutuse ja kliimamuutuste mõju ning tegevusega seotud riske, et vähendada nende mõju. Meetmed võimalike negatiivsete tulemuste ennetamiseks ning negatiivse mõju leevendamiseks on olemas ja neid vaadatakse regulaarselt üle. Tõhusa riskihalduse korral väheneb negatiivsete tulemuste tõenäosus ja mõju. Riskijuhtimise peamisi meetmeid kirjeldatakse aruande vastavates peatükkides.

PANUS SEKTORI ARENGUSSE Utilitas teeb koostööd ühingute ja organisatsioonidega, mis tegutsevad keskkonnakaitse ja kestliku juhtimise valdkonnas ning aitavad arendada energeetika valdkonda Utilitas kuulub järgmistesse võrgustikesse:

Eesti Taastuvenergia Koda ühendab Eesti organisatsioone, mis tegutsevad taastuvenergia valdkonnas, koja eesmärk on valdkonda edendada ja arendada.

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on Eesti suurim ja vanim organisatsioon, mis esindab energia- ja kütteettevõtete huve.

Rohetiiger on koostööplatvorm, mille eesmärk on parandada keskkonnateadlikkust ja luua alus tasakaalustatud majandusele, nii nagu Tiigrihüpe käivitas Eesti tehnoloogiasektori arengu.

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ühendab ettevõtteid, mis hindavad vastutustundliku äri tavasid ja soovivad tagada ettevõtete, ühiskonna ja riigi kui terviku kestlikkuse. Utilitas on allkirjastanud algatuse põhimõtted, milles lubatakse ehitada parem homne.

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202182 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202183

KOOSTÖÖ HARIDUS­ ASUTUSTEGA Järgmise inseneride põlvkonna olemasolu energiasektoris on väga oluline seoses uute taastuvenergia tehnoloogiate arenguga. Hea haridus ja põhjalikud teadmised on suure energiapöörde elluviimiseks üliolulised. Soojusenergeetika eriala populariseerimine on Utilitase ja kogu sektori jaoks suur väljakutse. Vaja on töötajate järelkasvu, sest praegused töötajad saavad vanemaks ning tööjõupuudus Eestis suureneb. Seetõttu peab kontsern konkureerima teiste sektoritega, mis üliõpilastele huvi pakuvad. Õnneks võib energiasektori

populaarsus tulevikus suureneda, sest keskkonnaküsimused muutuvad ühiskonnas ja eelkõige noorte hulgas üha olulisemaks.

Samuti on Utilitase jaoks oluline toetada noori talente, kes on juba valinud töö energiavaldkonnas. Seetõttu teeb Utilitas pikaajalist koostööd TalTechiga, et tagada insenerihariduse järjepidevus Eestis:

z Utilitase esindajad osalevad programmide nõukogudes;

z Kontserni ettevõtted osalevad karjääriüritustel ja pakuvad noortele tasus- tatud praktikakohti, et edendada professionaaliks saamiseks vajalike praktiliste oskuste omandamist;

z TalTechi innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory on Utilitase küttela- bor, kus tutvustatakse tudengitele ja teistele huvilistele linnade energia- varustuse põhimõtteid;

z Edukate tudengite motiveerimiseks maksab Utilitas inseneriteaduskonna üliõpilastele Puhta Energia stipendiumi;

z 2021. aastal anti kolm stipendiumi bakalaureuseõppe ja kaks magistriõppe tudengitele.

Insenerihariduse populaarsus saab alguse tugevast ja huvitavast STEM-ainete õppest üldhariduskoolides, mistõttu jätkab Utilitas ka koostööd Noored Kooli haridusprogrammiga. Selles programmis pööratakse tähelepanu noorte mate- maatika- ja füüsikaõpetajate kaasamisele. Lisaks tehakse Utilitases tudengitele huvi äratamiseks ekskursioone tootmisüksustes. Kahjuks lükkusid need 2021. aastal seoses COVID-19-ga edasi, kuid neid jätkatakse siis, kui nakkusolukord paraneb.

Utilitase eesmärk on populariseerida soojusenergeetika eriala

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202184 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202185

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMIS­ ARUANNE

KONSOLIDEERITUD BILANSS

TUHANDETES EURODES Lisa nr 31.12.2021 31.12.2020

VARAD

Käibevara

Raha 2 19 331 39 711

Nõuded ja ettemaksed 3 46 351 21 731

Varud 4 3 146 4 245

KÄIBEVARA KOKKU 68 828 65 687

Põhivara

Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 0 692

Finantsinvesteeringud sidusettevõtetesse 6 58 643 0

Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 3 11 028 31

Materiaalne põhivara 7, 8 325 585 305 083

Immateriaalne põhivara 8, 9 22 423 14 799

PÕHIVARA KOKKU 417 679 320 605

VARAD KOKKU 486 507 386 292

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL

Lühiajalised kohustised

Kapitalirendi kohustised 8, 10 1 795 1 393

Võlad ja ettemaksed 11 45 396 15 478

LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU 47 191 16 871

Pikaajalised kohustised

Laenukohustised 10 277 701 229 701

Kapitalirendi kohustised 8, 10 36 033 37 385

Võlad ja ettemaksed 11 0 64

Eraldised 12 234 224

PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU 313 968 267 374

KOHUSTISED KOKKU 361 159 284 245

Omakapital

Osakapital 13 7 650 7 650

Jaotamata kasum 117 698 94 397

OMAKAPITAL KOKKU 125 348 102 047

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 486 507 386 292

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE

TUHANDETES EURODES Lisa nr 2021 2020

Äritulud

Müügitulu 14 159 912 124 836

Muud äritulud 15 980 2 477

ÄRITULUD KOKKU 160 892 127 313

Kaubad, toore, materjal ja teenused 16 ­83 909 -58 556

Mitmesugused tegevuskulud 17 ­3 611 -2 957

Tööjõukulud 18 ­11 619 -10 423

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus

7, 9 ­19 781 -18 424

Muud ärikulud ­23 -16

Ärikasum 41 949 36 937

Finantstulud ja ­kulud

Kasum kapitaliosalusemeetodil 6 1 734 0

Intressikulud 10 ­16 058 -14 241

Muud finantstulud ja -kulud 1 164 -112

FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU ­13 160 -14 353

Kasum enne tulumaksustamist 28 789 22 584

Tulumaks 13 ­488 -814

ARUANDEAASTA PUHASKASUM 28 301 21 770

Lisad lehekülgedel 92 kuni 114 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lisad lehekülgedel 92 kuni 114 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202188 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202189

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

TUHANDETES EURODES Lisa nr 2021 2020

RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST

Ärikasum 41 949 36 937

Korrigeerimised:

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus

7, 9 19 781 18 424

Kasum (kahjum) põhivara müügist 7 0 -6

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 ­24 855 -2 389

Varude muutus 4 1 100 125

Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus

11 28 082 -3 547

Makstud intressid 10 ­14 835 -15 165

Makstud ettevõtte tulumaks 13 ­488 -814

Kokku rahavood äritegevusest 50 734 33 565

RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST

Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel

7, 9 ­37 158 -29 330

Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist

7 110 6

Tasutud tütarettevõtete soetamisel 5 ­8 435 0

Tasutud sidusettevõtete soetamisel 6 ­58 566 0

Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel ­13 -692

Antud laenud 3, 21 ­11 028 0

Saadud intressid 4 3

Laekunud dividendid 6 2 647 0

Kokku rahavood investeerimistegevusest ­112 439 -30 013

RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST

Saadud laenud 10 48 000 25 000

Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 10 ­1 575 -1 121

Muud väljamaksed finantseerimistegevusest ­100 -115

Makstud dividendid 13 ­5 000 -5 000

Kokku rahavood finantseerimistegevusest 41 325 18 764

RAHAVOOD KOKKU ­20 380 22 316

RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI ALGUSES 2 39 711 17 395

RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI LÕPUS 2 19 331 39 711

OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

TUHANDETES EURODES Osakapital Jaotamata

kasum Kokku

Saldo seisuga 31.12.2019 7 650 77 627 85 277

Makstud dividendid 0 -5 000 -5 000

Aruandeperioodi puhaskasum 0 21 770 21 770

Saldo seisuga 31.12.2020 7 650 94 397 102 047

Makstud dividendid 0 -5 000 -5 000

Aruandeperioodi puhaskasum 0 28 301 28 301

Saldo seisuga 31.12.2021 7 650 117 698 125 348

Täpsem informatsioon osakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud lisas 13.

Lisad lehekülgedel 92 kuni 114 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lisad lehekülgedel 92 kuni 114 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202190 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202191

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

„ Lisa 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted

OÜ Utilitas 2021 . aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga . Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid .

Konsolideeritud aruandes kajastuvad OÜ Utilitas (edaspidi: ettevõte) ning tema tütarettevõtete (koos edaspidi nimetatud: kontsern) finantsnäitajad . Informatsioon tütarettevõtete kohta on toodud lisas 5 .

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes .

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes .

A . Konsolideeritud aruannete koostamine

Konsolideerimise põhimõtted

Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted . Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid .

Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele .

Tütarettevõtted

Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll . Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat .

Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil) . Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena . Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolideeritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes . Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna .

Kui ettevõtte soetamisel ei omandatud äri, siis antud tehingut kajastatakse kui varade ostu . Ostu kajastamiseks jaotatakse soetusmaksumus eraldiseisvatele varadele (ja kohustistele) nende suhteliste õiglaste väärtuste alusel ostmise kuupäeval . Firmaväärtust tehingust ei teki .

Juhul, kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni kontrolli üleandmiseni . Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist . Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb kontserni kontroll ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa tütarettevõtte varades, kohustistes ning firmaväärtuses kas sidusettevõttena, ühisettevõttena või muu finantsinvesteeringuna . Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust müügikuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks .

Sidusettevõtjad

Sidusettevõtja on ettevõtja, mille üle kontsern omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli . Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui kontsern omab ettevõtjast 20% - 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest .

Investeeringud sidusettevõtjatesse on konsolideeritud finantsaruannetes kajastatud kapitaliosaluse meetodil; selle kohaselt on alginvesteeringut korrigeeritud ettevõttest saadud kasumi/kahjumiga ning laekunud dividendidega .

Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerumata kasumid elimineeritakse vastavalt ettevõtja osaluse suurusele . Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus .

Juhul kui ettevõtte osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava sidusettevõtja kahjumis on võrdne või ületab sidusettevõtte bilansilist jääkväärtust, vähendatakse investeeringu bilansilist jääkväärtust nullini ning edasisi kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt . Juhul kui ettevõtja on garanteerinud või kohustatud rahuldama sidusettevõtja kohustisi, kajastatakse bilansis nii vastavat kohustist kui ka kapitaliosaluse meetodi kahjumit . Vajadusel on sidusettevõtjate raamatupidamispõhimõtted muudetud vastavaks kontserni arvestus- põhimõtetele .

Äriühendused ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel

Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud äriühendusi kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil, mille kohaselt kajastatakse omandatud osalust teises ettevõttes omandatud netovara bilansilises väärtuses (st . nagu omandatud varad ja kohustised olid kajastatud omandatud ettevõtte bilansis) ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahe kajastatakse omandava ettevõtte omakapitali vähenemise või suurenemisena .

Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded . Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v .a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil .

B . Finantsvarad

Kontsernil on järgmised finantsvarad: raha ja raha lähendid (vt . ka arvestuspõhimõte C), nõuded ostjate vastu (vt . ka arvestuspõhimõte D) ja muud nõuded .

Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval (s .t päeval, mil Kontsern võtab endale kohustise (näiteks sõlmib lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks) .

Raha ja raha lähendid, nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses . Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas .

C . Raha ja raha lähendid

Raha ja selle lähenditena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v .a . arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha lähendi mõistele . Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustiste koosseisus .

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202192 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202193

D . Nõuded ostjate vastu

Nõuetena ostjate vastu kajastatakse kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid . Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s .o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused) .

Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele . Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine . Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st . vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest . Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas . Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit . Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes kuluna . Kui nõue loetakse lootusetult laekuvaks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja . Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena .

E . Varud

Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse . Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit . OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam kasutab kütusevarude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kaalutud keskmise hinna meetodit . Varud kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam . Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse allahindluse perioodil muudes ärikuludes .

F . Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse kontserni enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 700 eurot kuni alates 10 000 eurot, olenevalt kontserni ettevõttest .

Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k .a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta . Juhul kui materiaalse põhivara objekti otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimine vältab pikema perioodi jooksul, kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse varaga seotud laenukasutuse kulutused . Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on olulises osas valmis otstarbekohaseks kasutamiseks või selle aktiivne arendustegevus on pikemaks ajaks peatatud .

Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused . Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga .

Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et kontsern saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta . Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil .

Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit . Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast . Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa .

Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid .

Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:

Ehitised ja rajatised 2 - 10% 10 - 50 aastat

Soojustrassid 3 - 10% 10 - 30 aastat

Tootmisseadmed 3 - 20% 5 - 35 aastat

Muud masinad ja seadmed 10 - 33% 3 - 10 aastat

Muu inventar ja IT seadmed 10 - 33% 3 - 25 aastat

Piiramata kasutuseaga objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumiekspo- naadid ja raamatud) ei amortiseerita .

Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest . Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust .

Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s .o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (vaata ka arvestuspõhimõtet osas I) .

Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu . Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real .

G . Rendivarad

2001 . a sõlmis AS Utilitas Tallinn (rentnik) Tallinna linnale kuuluva ettevõttega AS Tallinna Soojus (rendileandja) rendi- ja opereerimislepingu 30 aastaks . Selle lepingu raames võttis rentnik rendile tervikvara, mida ta on kohustatud hooldama ja säilitama ning rendiperioodi lõppedes rendileandjale tagastama . Kapitalirendile võetud vara, mida vastavalt lepingule nimetatakse “Rendivara” on eraldi välja toodud lisades 7, 8 ja 9 . Rentnik teeb rendile võetud varale parendusi ja asendusi, mis võetakse arvele Rendivara koosseisus ja mida amortiseeritakse rendiperioodi jooksul vastavalt kasulikule elueale . Investeeringud Rendivara asendustesse kuuluvad ettevõttele rendiperioodi lõpul jääkväärtuses kompenseerimisele rendileandja poolt .

Rendivarade kapitalirendile võtmisega kaasnevad kohustised on kajastatud bilansis eraldi real “Kapitalirendi kohustised” .

Muud rendilepinguga seotud materiaalsed varad, mida AS Utilitas Tallinn omandab täiendavalt rendiperioodi jooksul, kuuluvad juhul kui omand läheb rendiperioodi lõpul rendileandjale üle jääkväärtuses kompenseerimisele .

H . Immateriaalne vara

Immateriaalset vara (firmaväärtus, patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarkvara, ehitusõi- gused, liitumislepingud) kajastatakse bilansis siis, kui vara on kontserni poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav . Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulu- tustest . Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulene- vad allahindlused .

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202194 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202195

Immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast . Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust . Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised:

Firmaväärtus 4,55%

Tarkvara, patendid, litsentsid, kaubamärgid, ehitusõigused, liitumislepingud ja muu immateriaalne põhivara

20-33%

Hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele (vaata ka arvestuspõhimõtet lõigus I) .

Firmaväärtus

Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel, peegeldades seda osa soetusmaksumusest, mis tasuti omandatud kontserni selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi arvele võtta . Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus konsolideeritud bilansis selle soetusmaksumuses immateriaalse varana .

Firmaväärtust amortiseeritakse lineaarselt omandatud netovara eeldatava kasuliku eluea jooksul .

Tarkvara

Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa . Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul . Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi . Arvutitarkvara arenduskulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 5 aastat . Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes jooksva perioodi kuludena .

Ehitusõigused, liitumislepingud

Ehitusõiguste amortisatsiooni alustatakse hetkel, kui tekib võimalus kasutada õigust alustada ehitustöödega . Enne varade valmimist ehitusõiguse amortisatsioonikulu kajastatakse varade soetusmaksumuses . Ehitusõigust amortiseeritakse lineaarselt kuni hoonestusõiguse lõpuni .

Liitumislepingut hakatakse amortiseerima siis, kui see kasutusele võetakse, ehk siis varade valmimise hetkel . Liitumislepingut amortiseeritakse lineaarselt kuni hoonestusõiguse lepingu lõpuni .

Muu immateriaalne põhivara

Kulutused patentide, kaubamärkide, litsentside ja sertifikaatide soetamiseks kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadavat tulu . Muu immateriaalne põhivara kantakse kuluks lineaarselt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille pikkus ei ületa 5 aastat .

I . Varade väärtuse langus

Määramata kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade puhul kontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega .

Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara (maa) ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist . Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega .

Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse . Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus,

millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem . Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus) . Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna .

Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud . Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni . Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena .

J . Kapitali- ja kasutusrendid

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule . Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina .

Kontsern kui rentnik

Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam . Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks . Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama . Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem . Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus .

Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna .

K . Finantskohustised

Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi . Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v .a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustised ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses) .

Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas . Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit .

Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva . Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena . Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu .

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202196 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202197

L . Eraldised ja tingimuslikud kohustised

Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad . Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta . Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele .

Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline .

Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena .

Keskkonnakaitselised eraldised

Keskkonnakaitselised eraldised moodustatakse enne bilansipäeva toimunud keskkonnakahjustuste suhtes juhul, kui nende kahjustuste likvideerimise nõue tuleneb seadusandlusest või ettevõtte poolt võetud lepingulistest kohustistest .

Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustistena .

M . Ettevõtte tulumaks

Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit . Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt . Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt . Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta . Alates 2019 . aastast rakendatakse madalamat maksumäära 14/86 regulaarsetele dividendiväljamaksetele ulatuses, mis on väiksem või võrdne kolme eelneva aasta keskmise maksustatud dividendiga . 2018 . a oli esimene arvesse võetav aasta kolme aasta keskmise maksustatud kasumi arvestamisel . Tulumaksukohustus ja tulumaksukulu dividendidelt kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel . Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse . Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10 . kuupäeval .

Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi . Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel . Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 13 .

N . Tulude arvestus

Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi . Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline .

Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist .

Elektri- ja soojusenergia müük ning kaugjahutuse teenus

Elektri- ja soojusenergia ning kaugjahutuse teenuse müügitulu kajastatakse tekkepõhiselt igakuiselt mõõtjate näitude alusel .

Liitumistasud

Liitumistasud kajastatakse tuluna siis, kui liitumisega seotud teenus on osutatud (st liitumiseks vajalik põhivara on ehitatud) ning puudub sisuline risk, et tasusid peab tagasi maksma .

Muu

Saadud sihtfinantseering kajastatakse tuluna, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ning sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud .

Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata . Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel . Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt . Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks .

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202198 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 202199

„ Lisa 2 Raha ja raha lähendid

TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020

Pangakontod 19 331 39 411

Tähtajalised hoiused (tähtajaga kuni 3 kuud) 0 300

RAHA JA RAHA LÄHENDID KOKKU 19 331 39 711

„ Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed

Lühiajalised nõuded ja ettemaksed

TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020

Nõuded ostjate vastu 44 303 21 073

sh Ostjatelt laekumata arved 44 309 21 083

Ebatõenäoliselt laekuvad arved -6 -10

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 2

Muud lühiajalised nõuded 51 197

Nõuded seotud osapoolte vastu (lisa 21) 1 284 0

Ettemaksed teenuste eest 710 459

LÜHIAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 46 351 21 731

Aruandeperioodil vähenes ebatõenäoliselt laekuvate arvete reserv 4 tuhat eurot (2020: reserv vähenes 14 tuhat eurot; vt lisa 17) . Lootusetult laekuvateks nõudeid ei kantud (2020: 9 tuhat eurot) . Aruandeperioodil saadi tulu varem lootusetult laekuvateks tunnistatud nõuetest 11 tuhat eurot (2020: 5 tuhat eurot; vt lisa 15) .

Pikaajalised nõuded ja ettemaksed

TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020

Pikaajalise ettemaksed 28 31

Antud laenud 11 000 0

PIKAAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 11 028 31

Utilitas OÜ on andnud laenu osaühingule Utilitas Wind summas 11 000 tuhat eurot, intressimääraga 5,5% aastas, tagasimakse tähtajaga 7 aastat (vt lisa 21) .

„ Lisa 4 Varud

TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020

Tooraine ja materjal 1 598 1 665

Kütus 1 530 2 573

Ettemaksed varude eest 18 7

VARUD KOKKU 3 146 4 245

Aruandeperioodil kanti varusid maha 12 tuhande euro väärtuses (2020: 10 tuhande euro väärtuses) . 2021 aastal varusid alla ei hinnatud (2020: 7 tuhande euro väärtuses) .

„ Lisa 5 Tütarettevõtted

31 .12 .2021 seisuga omas OÜ Utilitas osalust järgmistes tütarettevõtetes:

Tütarettevõte Tegevusala Osalus

31 .12 .2021 Osalus

31 .12 .2020

OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam

Soojus- ja elektrienergia tootmine ja müük

100% 100%

AS Utilitas Tallinn Soojusenergia tootmine ja müük 100% 100%

AS Utilitas Eesti Soojusenergia tootmine ja müük 100% 100%

OÜ Tuulepealne Maa Tuuleparkide arendused 100% 0%

Kõik tütarettevõtted on asutatud ja tegutsevad Eestis .

2021 . aasta aprillis omandas Utilitas OÜ 100% osaluse osaühingust Tuulepealne Maa, mis tegeleb Saarde ja Aseri tuuleparkide arendustega . Omandatud ettevõttel puudusid omandamishetkel olulised protsessid ning ei toodetud ka väljundeid (tuulenergiat), seega ei olnud tegemist äri omandamisega ning antud tehingut käsitletakse varade ostuna . Omandamisel tekkis immateriaalne vara ehitusõiguste ja liitumislepingute näol summas 8 492 tuhat eurot (vt lisa 9) ning materiaalne põhivara summas 166 tuhat eurot (vt lisa 7) .

„ Lisa 6 Sidusettevõtjad

2021 aasta veebruaris asutas Utilitas OÜ koos UG Investments OÜ-ga ühisettevõtte Utilitas Wind OÜ, et omandada ja arendada taastuvenergia projekte Eestis ja teistes Balti riikides . Investeering on klassifitseeritud sidusettevõtteks, kuna mõlemad omanikud omavad ühtset kontrolli .

TUHANDETES EURODES 31.12.2021

Ettevõtte asutamiskulud 5

Mitterahaline sissemakse omakapitali* 990

Aruandeperioodi kapitaliosaluse kahjum -275

Investeering sidusettevõtjasse aasta lõpus 720

*Tuulevarade ümberstruktureerimise ja korrastamise raames kanti 2021 . aasta detsembris 990 tuhande euro väärtuses tuuleprojektide arendusi mitterahalise sissemaksena omakapitali .

Sidusettevõtja Utilitas Wind OÜ finantsinformatsioon (kajastades 100% sidusettevõttest):

TUHANDETES EURODES 31.12.2021

Käibevara 5 974

Põhivara 37 738

Lühiajalised kohustused 4 003

Pikaajalised kohustused 37 936

Omakapital 1 772

Müügitulu 14

Puhaskahjum -559

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021100 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021101

2021 . aasta esimeses pooles omandas OÜ Utilitas 20,36% osaluse AS-is Tallinna Vesi, mis on Eesti suurim joogivee- ja reoveeteenuseid pakkuv ettevõte teenindades Tallinna linna ja selle lähiümbruse omavalitsusi .

TUHANDETES EURODES 31.12.2021

Soetusmaksumus 58 561

Saadud dividendid ­2 647

Aruandeperioodi kapitaliosaluse kasum 2 009

Investeering sidusettevõtjasse aasta lõpus 57 923

Sidusettevõtja AS Tallinna Vesi finantsinformatsioon (kajastades 100% sidusettevõttest):

TUHANDETES EURODES 31.12.2021

Käibevara 43 898

Põhivara 212 275

Lühiajalised kohustused 15 490

Pikaajalised kohustused 88 022

Omakapital 152 661

Müügitulu (01.04.2021-31.12.2021) 41 510

Puhaskasum (01.04.2021-31.12.2021) 13 246

„ Lisa 7 Materiaalne põhivara

TUHANDETES EURODES

M a a j a e

h it

is e d

M a si

n a d

j a s

e a d

m e d

M u

u m

a te

ri a a ln

e

p õ

h iv

a ra

L õ

p e ta

m a ta

e h

it is

e d

ja

e tt

e m

a k se

d

Kokku

Saldo seisuga 31 .12 .2020

Soetusmaksumus 232 359 159 556 1 687 8 929 402 531

Akumuleeritud kulum -58 781 -37 687 -980 0 -97 448

JÄÄKMAKSUMUS 173 578 121 869 707 8 929 305 083

2021. a toimunud muutused

Ostud ja parendused 128 785 664 38 075 39 652

Lisandumised äriühenduste kaudu (lisa 5)

0 0 0 166 166

Mahakandmised -59 -79 -10 0 -148

Müügid -101 -187 -7 -491 -786

Ümberklassifitseerimine 28 395 4 573 0 -32 968 0

Muud ümberklassifitseerimised 0 -15 0 0 -15

Amortisatsioonikulu -10 701 -7 396 -270 0 -18 367

Saldo seisuga 31.12.2021

Soetusmaksumus 259 319 164 082 2 303 13 711 439 415

Akumuleeritud kulum ­68 079 ­44 532 ­1 219 0 ­113 830

JÄÄKMAKSUMUS 191 240 119 550 1 084 13 711 325 585

AS Utilitas Tallinn materiaalse põhivara jääkväärtus oli 31 .12 .2021 seisuga 196 803 tuh eurot (31 .12 .2020 seisuga 178 119 tuh eurot) . Sellest moodustas AS-lt Tallinna Soojus ettevõtte rendi- ja operaatorlepingu jõustumisel üle võetud varade jääkväärtus 4 108 tuhat eurot (31 .12 .2020: 5 406 tuhat eurot) . Ülejäänu on AS Utilitas Tallinn poolt rendi- ja operaatorlepingu jooksul tehtud investeeringute jääkväärtus . AS Utilitas Tallinn on rendilepingu jooksul teinud ja teeb edaspidi investeeringuid rendivarade asendamiseks ja muude rendilepinguga seotud materiaalsete varade omandamiseks . Juhul kui nende varade omand läheb rendiperioodi lõpul AS-le Tallinna Soojus, kuuluvad kõik sellised investeeringud jääkväärtuses kompenseerimisele AS Tallinna Soojus poolt .

Aruandeperioodil müüdi põhivara summas 786 tuhat eurot (2020: 6 tuhat eurot) . Kahjum põhivara mahakandmisest oli 148 tuhat eurot (2020: 157 tuhat eurot) .

„ Lisa 8 Rendivarad (kapitalirent)

Kontsern kui rentnik:

Kapitalirendile võetud vara, varade parendused ja asendused varaliikide lõikes:

TUHANDETES EURODES

M a te

ri a a ln

e

p õ

h iv

a ra

Im m

a te

ri a a ln

e

p õ

h iv

a ra

Kokku

Saldo seisuga 31 .12 .2020

Soetusmaksumus 113 005 333 113 338

Akumuleeritud kulum -33 511 -232 -33 743

JÄÄKMAKSUMUS 79 494 101 79 595

2021 . a toimunud muutused

Ostud, parendused ja asendused 15 876 0 15,876

Mahakandmine -52 0 -52

Amortisatsioonikulu -5 819 -40 -5 859

Saldo seisuga 31 .12 .2021

Soetusmaksumus 127 115 246 127 361

Akumuleeritud kulum -37 616 -185 -37 801

JÄÄKMAKSUMUS 89 499 61 89 560

31 . oktoobril 2001 . a sõlmis AS Utilitas Tallinn (rentnik) Tallinna linnale kuuluva ettevõttega AS Tallinna Soojus (rendileandja) ettevõtte rendi- ja opereerimislepingu 30 aastaks . Rendivarade hulgas kajastatakse lisaks esialgselt üle võetud varadele ka rendiperioodi jooksul varadele tehtud parendusi ja asendusi .

Renditud varade bilansilises jääkmaksumuses kajastuvad AS Tallinna Soojus rendi- ja operaatorlepingu alusel renditud materiaalsed põhivarad koos AS Utilitas Tallinn poolt nendesse rendiperioodi jooksul teostatud parenduste ja asendustega 88 836 tuh eurot (31 .12 .2020 seisuga 79 394 tuh eurot) . Rendiperioodi lõpus kuuluvad investeeringud Rendivara asendustesse jääkväärtuses ettevõttele kompenseerimiseks AS Tallinna Soojus poolt .

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021102 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021103

AS Tallinna Soojus rendi- ja opereerimislepingu alusel renditud põhivarade bilansiline jääkmaksumus jaguneb alljärgnevalt:

TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020

AS Tallinna Soojus (rendileandja) rendi- ja opereerimislepingu sõlmimisel üle antud põhivarad

4 108 5 406

Rendiperioodil AS Utilitas Tallinn (rentniku) poolt teostatud parendused

7 226 7 839

Rendiperioodil AS Utilitas Tallinn (rentniku) poolt teostatud asendused

77 563 66 250

RENDITUD VARADE BILANSILINE JÄÄKMAKSUMUS KOKKU 88 897 79 495

Lisaks on materiaalse vara hulgas muud rendi- ja operaatorlepinguga seotud materiaalsed varad jääkmaksumusega 100 208 tuh eurot (31 .12 .2020 seisuga 92 544 tuh eurot), mida AS Utilitas Tallinn on omandanud täiendavalt rendiperioodi jooksul ja mis kuuluvad samuti juhul kui omand läheb rendiperioodi lõpul rendileandjale üle, jääkväärtuses kompenseerimisele AS Tallinna Soojus poolt . Aruandeperioodi lõpu seisuga oli materiaalse põhivara hulgas täiendavalt rendi- ja operaatorlepinguga seotud lõpetamata ehitisi ja seadmeid jääkmaksumusega 7 759 tuh eurot (31 .12 .2020 seisuga 6 181 tuh eurot), mis kuuluvad juhul kui omand läheb rendiperioodi lõpul rendileandjale üle, jääkväärtuses kompenseerimisele AS Tallinna Soojus poolt .

Lepingust tulenev kapitalirendikohustis

Rendi- ja operaatorlepingu alusel rendiperioodi lõpuni tasutavate rendimaksete väärtus kajastub kohustiste all ja moodustas seisuga 31 .12 .2021 37 314 tuh eurot (31 .12 .2020 seisuga 38 690 tuh eurot) .

Rendimaksete nüüdisväärtus lepingu sõlmimisel oli 35 834 tuhat eurot ja aastane rendimakse 2 684 tuhat eurot . Rendimaksete nüüdisväärtuse leidmiseks prognoositi algselt tarbijahinnaindeksi väärtused 1-5 aastaks 4,50%, 6-10 aastaks 3,50% ja 11-30 aastaks 3,10% . Renditasu korrigeeritakse üks kord kalendriaasta jooksul vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele eelnenud aastal . Algselt prognoositud ja tegeliku tarbijahinnaindeksi erinevuse mõju rendimakse suurusele kajastatakse perioodi tuluna või kuluna . Rendimakse tasumine toimub kord kvartalis .

Kapitalirendi kohustis seisuga 31 .12 .2021 on 37 828 tuhat eurot (31 .12 .2020 seisuga 38 778 tuhat eurot; vt lisa 10) .

Kapitalirendi tingimustel renditakse transpordivahendeid bilansilise jääkmaksumusega 663 tuhat eurot (31 .12 .2020 100 tuhat eurot) .

„ Lisa 9 Immateriaalne põhivara

TUHANDETES EURODES F ir

m a -

v ä ä rt

u s

E h

it u

s- õ

ig u

se d

ja

l iit

u m

is -

le p

in g

u d

M u

u i m

m a -

te ri

a a ln

e

p õ

h iv

a ra

Kokku

Saldo seisuga 31 .12 .2020

Soetusmaksumus 22 839 0 1 760 24 599

Akumuleeritud kulum -9 343 0 -457 -9 800

JÄÄKMAKSUMUS 13 496 0 1 303 14 799

2021 . a toimunud muutused

Ostud ja parendused 0 0 580 580

Lisandumised äriühenduste kaudu (lisa 5) 8 492 0 8 492

Muud ümberklassifitseerimised 0 -182 0 -182

Amortisatsioonikulu -1 038 0 -228 -1 266

Saldo seisuga 31 .12 .2021

Soetusmaksumus 22 839 8 492 2 252 33 583

Akumuleeritud kulum -10 381 -182 -597 -11 160

JÄÄKMAKSUMUS 12 458 8 310 1 655 22 423

Immateriaalse põhivara hulgas kajastatakse AS Tallinna Soojus rendi- ja operaatorlepingu alusel renditud immateriaalseid varasid nende parenduste ja asendustega bilansilises jääkmaksumuses 61 tuhat eurot (31 .12 .2020: 101 tuhat eurot; vt lisa 8) .

„ Lisa 10 Laenukohustised

TUHANDETES EURODES Lühiajaline

saldo 31 .12 .2021

Pikaajaline saldo

31 .12 .2021

Tagasimakse tähtaeg

Lepinguline intressimäär

Omaniku laen (lisa 21) 0 277 701 2047 4,99%

Kapitalirendikohustised 1 795 36 033

sh Rendi- ja operaatorleping AS-ga Tallinna Soojus (lisa 8)

1 675 35 639 2031 (diskontomäär)

9,60%

Muu kapitalirent 120 394 2026 6 kuu euribor+

1,30-1,35%

KOKKU 1 795 313 734

TUHANDETES EURODES Lühiajaline

saldo 31 .12 .2020

Pikaajaline saldo

31 .12 .2020

Tagasimakse tähtaeg

Lepinguline intressimäär

Omaniku laen (lisa 21) 0 229 701 2047 4,99%

Kapitalirendikohustised 1 393 37 385

sh Rendi- ja operaatorleping AS-ga Tallinna Soojus (lisa 8)

1 376 37 314 2031 (diskontomäär)

9,60%

Muu kapitalirent 17 71 2025 6 kuu euribor+

1,30-1,35%

KOKKU 1 393 267 086

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021104 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021105

Refinantseerimis – ja intressiriski elimineerimiseks asendati 3-aastase allesjäänud lõpptähtajaga sündikaatlaenud 2018 . majandusaastal OÜ Utilitas emaettevõtte poolt pikaajalise lõpptähtaja (2047 . aastani) ning fikseeritud intressimääraga (4,99%) laenudega . Aruandeperioodil saadi emaettevõttelt laenu summas 48 000 tuhat eurot .

Aruandeperioodi intressikulu saadud laenudelt oli 12 646 tuhat eurot (2020: 10 646 tuhat eurot) (vt lisa 21), kapitalirendi intress 3 319 tuhat eurot (2020: 3 502 tuhat eurot) .

Kontsernil on sõlmitud SEB pangaga käibekrediidi leping limiidiga 15 miljonit eurot, intressikulu käibekrediidi kohustistasudelt oli 91 tuhat eurot (2020: 93 tuhat eurot) ja käibekrediidi intressikulu 2 tuhat eurot (2020: 0 eurot) .

Kõik kontserni võlakohustised on eurodes . Informatsioon laenukohustiste tagatiste kohta on toodud lisas 19 .

„ Lisa 11 Võlad ja ettemaksed

Lühiajalised võlad ja ettemaksed

TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020

Võlad tarnijatele 29 553 11 119

Võlad töövõtjatele 159 163

Maksuvõlad 5 650 2 000

sh Käibemaks 4 973 1 467

Sotsiaalmaks 293 240

Õhusaastemaks 180 126

Üksikisiku tulumaks 158 129

Erijuhtude tulumaks 16 13

Töötuskindlustusmaks 17 14

Kohustuslik kogumispension 10 9

Aktsiisimaks 3 2

Muud võlad 245 238

Intressikohustus (lisa 21) 1 223 0

Lühiajalised eraldised 1 660 1 658

CO 2 saastekvootide reserv (lisa 16) 6 598 0

Saadud ettemaksed 308 300

LÜHIAJALISED VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 45 396 15 478

Pikaajalised võlad ja ettemaksed

TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020

Muud pikaajalised võlad 0 64

PIKAAJALISED VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 0 64

„ Lisa 12 Pikaajalised eraldised

Võimalike keskkonnakahjude katteks on moodustatud eraldis 234 tuhat eurot (2020: 224 tuhat eurot) . Selle aluseks on AS-iga Tallinna Soojus sõlmitud ettevõtte rendi- ja opereerimisleping, mille kohaselt kannab AS Tallinna Soojus kõik enne lepingu jõustumise kuupäeva keskkonnaohutusest tulenevad kulud, välja arvatud Utilitas Tallinna poolt kaetavad kulud, mis on maksimaalselt kuni 64 tuhat eurot ning 10% nimetatud limiiti ületavatest kuludest, kuid mitte rohkem kui 128 tuhat eurot ühe lepinguaasta kohta . Nimetatud maksimumsummasid korrigeeritakse vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele igal aastal .

Kontsernil ei ole bilansipäeva seisuga teada keskkonnaalastest ohtudest tulenevaid kulutusi ega ettekirjutusi ühegi pädeva organi poolt keskkonnaalase vastutuse kompenseerimiseks . Keskkonnakahjude eraldist ei ole diskonteeritud, kuna juhtkonna hinnangul on diskonteerimise mõju aastaaruandele ebaoluline .

„ Lisa 13 Omakapital

31 .12 .2021 31 .12 .2020

Osakapital (tuhandetes eurodes) 7 650 7 650

Osade arv (tk) 1 1

Osade nimiväärtus (eurodes) 7 650 000 7 650 000

Kontserni emaettevõtte osakapital seisuga 31 .12 .2021 ja 31 .12 .2020 koosneb 1 osast nimiväärtusega 7 650 000 eurot, mille eest on täielikult tasutud .

2018 . a . novembris lisandus ettevõtte omanikeringi pikaajalise strateegiaga rahvusvaheline infrastruktuurifond European Diversified Infrastructure Fund II (EDIF II), mille varasid juhib First Sentier Investors . Ettevõtte kaudseteks omanikeks on EDIF II (85%) ja OÜ Utilitas juhtkonnaliikmete ettevõtted (15%) . OÜ Utilitas otseseks 100% emaettevõtteks on ühine valdusettevõte FS Core Utilities S .à r .l .

TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020

Ettevõtte jaotamata kasum 117 698 94 397

Võimalikud dividendid 94 567 76 657

Potentsiaalne tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 23 131 17 740

2021 . aastal maksti 5 000 tuhat eurot (2020: 5 000 tuhat eurot) dividende, millega kaasnes tulumaksukulu 488 tuhat eurot (2020: 814 tuhat eurot) . Sellega kaasneb võimalus maksustada 2022 . aastal välja makstavaid dividende madalama maksumääraga summas kuni 4 000 tuhat eurot .

„ Lisa 14 Müügitulu

TUHANDETES EURODES 2021 2020

Konsolideeritud müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes

Eesti 159 912 124 836

KOKKU 159 912 124 836

Konsolideeritud müügitulu tegevusalade lõikes

Soojus-, elektrienergia tootmine ja müük 142 680 101 278

Taastuvenergia toetused 13 541 20 554

Muud müügitulud 3 691 3 004

MÜÜGITULU KOKKU 159 912 124 836

Võrreldes 2020 . aastaga kasvas soojusenergia müük madalamate välistemperatuuride mõjul . 2021 . aastal taastuvenergia toetused vähenesid võrreldes 2020 . aastaga, kuna Väo1 koostootmisjaama toetusskeemi rakendumisest möödus 12 aastat .

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021106 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021107

„ Lisa 15 Muud äritulud

TUHANDETES EURODES 2021 2020

Kasum põhivara müügist 0 6

Saadud trahvid ja viivised 8 6

Laekunud lootusetud võlad (lisa 3) 11 5

CO 2 saastekvootide müük 155 1 241

Tulu sihtfinantseerimisest 797 1 169

Muud äritulud 9 50

MUUD ÄRITULUD KOKKU 980 2 477

Aruandeperioodil müüdi kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikute kehtiva kauplemisperioodi jäägi, kokku 3,5 tuhat tonni, keskmise hinnaga 44,18 eurot tonn (2020: 45,1 tuhat tonni, keskmise hinnaga 27,52 eurot tonn) .

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaasrahastas 2021 . aastal AS-i Utilitas Tallinn kolme investeeringuprojekti, summas 188 tuhat eurot (2020: nelja investeeringuprojekti, summas 551 tuhat eurot) ja AS-i Utilitas Eesti viite investeeringuprojekti, summas 609 tuhat (2020: viite investeeringuprojekti, summas 618 tuhat eurot) .

„ Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused

TUHANDETES EURODES 2021 2020

Tooraine, materjal ja ostetud energia -68 408 -49 093

Energia, vee ja kemikaalide kulud -2 942 -2 955

Remondi ja hoolduskulud -3 343 -3 156

Õhusaastetasu -483 -303

CO 2 saastekvootide kulu -6 598 -1 056

Hoonestusõigus, maamaks -443 -443

Muud -1 692 -1 550

KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED KOKKU -83 909 -58 556

AS Utilitas Tallinn moodustas aruandeperioodil CO 2 saastekvootide puudujäägi katteks

reservi 6 598 tuhande euro väärtuses (81,6 tuhat tonni hinnaga 80,9 eurot tonn) (vt lisa 11) . 2020 . aastal ostis AS Utilitas Tallinn 1 056 tuhande euro väärtuses (46,0 tuhat tonni) CO

2

saastekvoodi ühikuid .

„ Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud

TUHANDETES EURODES 2021 2020

Mitmesugused büroo-, haldus- ja hoolduskulud -1 295 -1 101

Uurimis- ja arengukulud -26 -30

Välised nõustajad -502 -368

Varakindlustuse kulud -336 -328

Ebatõenäoliselt laekuvad arved (lisa 3) 4 14

Muud kulud -1 456 -1 144

MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD KOKKU -3 611 -2 957

„ Lisa 18 Tööjõukulud

TUHANDETES EURODES 2021 2020

Palgakulu -8 706 -7 809

Sotsiaalmaksud -2 913 -2 614

TÖÖJÕUKULUD KOKKU -11 619 -10 423

Töölepingu alusel töötav isik 252 248

Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 9 9

„ Lisa 19 Laenude tagatised, panditud varad ja antud garantiid

Kontserni investeerimislaenudega seotud kohustiste, mis olid 31 .12 .2021 seisuga 277 701 tuhat eurot (31 .12 .2020 seisuga 229 701 tuhat eurot; vt lisa 10), tagamiseks on:

1 . Kommertspant kontserni vallasvaradele summas 173,5 miljonit eurot Kontserni varad, mida võib vallasvarana klassifitseerida on ostjatelt laekumata arved (vt lisa 3), varud (vt lisa 4) ja materiaalne põhivara, välja arvatud maa ja ehitised (vt lisa 7) .

2 . Hüpoteegid kinnistutele väärtusega 10 miljonit eurot bilansilise maksumusega 4,4 miljonit eurot (2020: 4,5 miljonit eurot) (vt lisa 7) ja hoonestusõigusele väärtusega 150 miljonit eurot (bilansiline maksumus määratlemata) .

3 . Tütarettevõtete aktsiad ja osad .

2021 aasta aprillis Utilitas on andnud osaühingule Utilitas Wind garantii summas 11 350 tuhat eurot . Antud garantiile arvestatakse intressi 12% aastas (vt lisa 21) .

„ Lisa 20 Tingimuslikud kohustised

Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised

Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni kuuluvate ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi .

Kontserni emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontserni kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma .

„ Lisa 21 Tehingud seotud osapooltega

Aruandekohustuslase emaettevõtte nimetus: FS Core Utilities S .à r .l .

Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõte on registreeritud: Luxembourg

Kontserni nimetus, millesse kuulub emaettevõte: FS Elio S .à r .l .

Riik, kuhu emaettevõtte kontsern on registreeritud: Luxembourg

OÜ Utilitas konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

1 . ettevõtted, millel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle;

2 . tütar- ja sidusettevõtted (konsolideeritud aruannetes ei ole vaja avalikustada konsolideerimise käigus elimineeritavaid tehinguid tütarettevõtetega);

3 . ettevõtte või tema emaettevõtte juhtkond ja ettevõtte eraisikutest omanikud, kellel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle, eelmainitud isikute lähedased pereliikmed ning kõigi eelmainitud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted .

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021108 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021109

Nõuded seotud osapoolte vastu

TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020

Lühiajalised nõuded sidusettevõtjatele (lisa 3) 1 284 0

sh intressinõuded 1 260 0

Pikaajalised nõuded sidusettevõtjatele (lisa 3) 11 000 0

sh antud laenud 11 000 0

Müügid seotud osapooltele

TUHANDETES EURODES 2021 2020

Sidusettevõtjatele müüdud kaubad ja teenused 44 0

Sidusettevõtjatele antud laenudelt arvestatud intressitulu 432 0

Sidusettevõtjatele antud garantiidelt arvestatud intressitulu 828 0

Kohustised seotud osapoolte ees

TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020

Lühiajalised kohustised emaettevõttele (lisa 11) 1 223 0

sh intressikohustus 1 223 0

Lühiajalised kohustised sidusettevõtjatele 127 0

Pikaajalised kohustised emaettevõttele 277 701 229 701

sh saadud laenud (lisa 10) 277 701 229 701

Ostud seotud osapooltelt

TUHANDETES EURODES 2021 2020

Emaettevõttelt saadud laenult arvestatud intressikulu 12 646 10 646

Sidusettevõtjatelt ostetud kaubad ja teenused 973 0

Lepingulised kohustised osta või müüa seotud osapooltelt / seotud osapooltele puuduvad . Lisainformatsioon soetud osapooltele antud garantiide kohta on välja toodud lisas 19 .

Kontserni kuuluvate kõikide ettevõtjate juhatuse ja nõukogu liikmetele 2021 . aastal arvestatud tasu oli 1 355 tuhat eurot, (2020: 1 128 tuhat eurot), millele lisandusid sotsiaalmaksud .

Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmega lepingu lõpetamisel võib sõltuvalt lepingu lõpetamise põhjustest tekkida ettevõttel kohustis maksta tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmele hüvitist 6 kuu tasu ulatuses .

„ Lisa 22 Bilansipäevajärgsed sündmused

2022 . aasta 24 . veebruaril Venemaa algatatud sõjaline tegevus Ukrainas mõjutab nii otseselt kui ka kaudselt Eestis tegutsevaid ettevõtteid . Sõjast tingituna on muutunud keeruliseks nii Venemaa kui ka Ukraina toorainete ja kaupade import ning tarneahelate toimimine on häiritud . See aga omakorda tähendab kõrgemaid toorainete ja energia hindasid . Seega määramatus püsib väga kõrgel tasemel ning muutlikes tingimustes tuleb ettevõtetel leida

viise kohanemiseks üha muutunuvate oludega . Utilitas kontserni fookuseks on toimepidevuse tagamine ka keerulises tegevuskeskkonnas .

„ Lisa 23 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded

Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, va tütar-ja sidusettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses .

Konsolideerimata bilanss

TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020

VARAD

Käibevara

Raha 7 561 689

Nõuded ja ettemaksed 7 339 1 671

KÄIBEVARA KOKKU 14 900 2 360

Põhivara

Finantsinvesteeringud tütarettevõtetesse 18 843 10 511

Finantsinvesteeringud sidusettevõtetesse 58 643 0

Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 0 692

Antud laenud 205 480 233 560

Materiaalne põhivara 665 507

Immateriaalne põhivara 83 49

Põhivara kokku 283 714 245 319

VARAD KOKKU 298 614 247 679

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL

Lühiajalised kohustised

Kapitalirendi kohustised 28 0

Võlad ja ettemaksed 7 229 2 402

Lühiajalised kohustised kokku 7 257 2 402

Pikaajalised kohustised

Laenukohustised 277 701 229 701

Kapitalirendi kohustised 95 0

Pikaajalised kohustised kokku 277 796 229 701

KOHUSTISED KOKKU 285 053 232 103

Omakapital

Osakapital 7 650 7 650

Jaotamata kasum 5 911 7 926

OMAKAPITAL KOKKU 13 561 15 576

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 298 614 247 679

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021110 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021111

Konsolideerimata kasumiaruanne

TUHANDETES EURODES 2021 2020

Äritulud

Müügitulu 1 801 1 274

ÄRITULUD KOKKU 1 801 1 274

Kaubad, toore, materjal ja teenused -467 -121

Mitmesugused tegevuskulud -1 015 -659

Tööjõukulud -2 137 -1 700

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus -65 -12

Ärikahjum -1 883 -1 218

Finantstulud ja -kulud

Finantstulud ja -kulud investeeringutelt tütar- ja sidusettevõtetesse

4 734 5 000

Intressikulud -12 740 -10 739

Muud finantstulud ja -kulud 12 874 11 002

FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU 4 868 5 263

Kasum enne tulumaksustamist 2 985 4 045

ARUANDEAASTA PUHASKASUM 2 985 4 045

Konsolideerimata rahavoogude aruanne

TUHANDETES EURODES 2021 2020

RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST

Ärikahjum -1 883 -1 218

Korrigeerimised:

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus 65 12

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -3 452 -642

Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 3 583 989

Makstud intressid -11 523 -11 666

Kokku rahavood äritegevusest -13 210 -12 525

RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST

Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -232 -545

Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -13 -692

Tasutud tütarettevõtete soetamisel -8 435 0

Tasutud sidusettevõtete soetamisel -58 566 0

Antud laenud -12 448 -30 000

Antud laenude tagasimaksed 40 500 6 000

Saadud dividendid 5 647 5 000

Saadud intressid 10 681 11 911

Kokku rahavood investeerimistegevusest -22 866 -8 326

RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST

Saadud laenud 48 000 25 000

Muud väljamaksed finantseerimistegevusest -18 0

Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -34 0

Makstud dividendid -5 000 -5 000

Kokku rahavood finantseerimistegevusest 42 948 20 000

RAHAVOOD KOKKU 6 872 -851

RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI ALGUSES 689 1 540

RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI LÕPUS 7 561 689

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021112 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021113

Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne

TUHANDETES EURODES Osakapital Jaotamata kasum Kokku

Saldo seisuga 31 .12 .2020 7 650 7 926 15 576

Aruandeperioodi puhaskasum 0 2 985 2 985

Makstud dividendid 0 -5 000 -5 000

Saldo seisuga 31 .12 .2021 7 650 5 911 13 561

Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31 .12 .2021    

Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus

0 -18 843 -18 843

Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil

0 130 630 130 630

Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31 .12 .2021

7 650 117 698 125 348

AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Osaühing Utilitas aktsionärile

Meie arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Osaühing Utilitas ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime

Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:

• konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2021;

• konsolideeritud kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;

• konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;

• konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja

• konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja

muud selgitavat infot.

Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus

Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile.

Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021114

• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike

hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;

• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud

auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad

tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline

ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta

avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav,

siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud

auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni

tegevuse jätkumise lõppemist;

• hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas

avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab

toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;

• hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste

finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui

terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme

ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers

Oksana Popova Vandeaudiitor, litsents nr 633 21. aprill 2022 Tallinn, Eesti

Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates:

• tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise

aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on

koostatud; ja

• tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA- dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:

• tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi

väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt

tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse

avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast

tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku

tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;

• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada

auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni

sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;

TEGEVJUHTKONNA ALLKIRJAD 2021. A KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDELE

OÜ Utilitas 2021. a majandusaasta aruanne allkirjastati 21. aprillil 2022.

Priit Koit

Juhatuse liige

KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK

OÜ UTILITAS jaotamata kasum oli:

Kokku jaotamata kasum 31. detsember 2021 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .117 698 tuhat eurot

OÜ UTILITAS juhatus teeb osanike üldkoosolekule ettepaneku maksta kuni 31. detsembrini 2021 kogunenud jaotamata kasumist dividende summas 5 000 tuhat eurot.

OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021118 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021119

Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Tegevusala EMTAK kood

Müügitulu

(EUR) Müügitulu % Põhitegevusala

Valdusfirmade tegevus 64201 1491984 82.84% Jah

Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus 68201 309062 17.16% Ei

Sidevahendid Liik Sisu

E-posti aadress [email protected]

CONSOLIDATED ANNUAL REPORT 2022

OÜ Utilitas

Consolidated Annual Report 2022

Address

Maakri 19/1

10145 Tallinn

Harju County

Republic of Estonia

Registry code

12205523

Telephone

+372 642 4071

Principal area of activity

Production and sale of electricity and thermal energy

Auditor

AS PricewaterhouseCoopers

Beginning and end of financial year:

01.01.2022 � 31.12.2022

CONTENTS UTILITAS MANAGEMENT REPORT . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4

Utilitas in facts and figures . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 Message from the CEO . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 Global trends and developments . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14

Key themes in the European and Estonian energy sector in 2022 . . . . . . . . . . . . 18 Overview of business results . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .26

Investments . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .27 Acceleration of Utilitas Carbon neutrality plan . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30

Corporate structure and management . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .34

SUSTAINABILITY IN UTILITAS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .36 Stakeholders of Utilitas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .38 Contribution toward UN Sustainable Development Goals . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .39 Material sustainability areas and targets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 Overview of ESG PERFORMANCE in 2022 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .42 EU Taxonomy . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44

ENVIRONMENTAL IMPACT . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .46 Climate impact and air emissions . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .49

Reducing climate impact . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 Production of renewable energy. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .52 Other air emissions . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .58

Resource use and efficiency . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 Distribution network efficiency. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 Production efficiency . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64 Reduction of water use . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64

Biodiversity and ecosystems . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .65

SOCIAL IMPACT . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .68 Service quality . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .70

Cooperation with customers . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70 Fair and transparent energy price . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .72 Quality and continuity . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .73

Employees and workplace . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .76 Workplace safety . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77 Employee inclusion . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .79

Diversity and equal treatment. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80

GOVERNANCE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .82 Sustainability governance . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .84

Risk management . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .85 Financial risks management . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .87

Cooperation with educational establishments . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .88 Contribution to the development of the sector . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91

CONSOLIDATED FINANCIAL STATEMENTS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .92

Consolidated balance sheet . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94 Consolidated income statement . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .95 Consolidated cash flow statement . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .96 Consolidated statement of changes in equity . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .97 Notes to the consolidated financial statements . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .98 Signatures of the management board to the 2022 consolidated annual report . . 124

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 20223

UTILITAS MANAGEMENT REPORT

2,012 GWh heat consumed by customers (2021: 2,139 GWh)

1,904 GWh heat produced (2021: 1,993 GWh)

2,142 MWh cooling consumed by customers (2021: 1,366 MWh)

325 GWh electricity produced (2021: 333 GWh)

1,525 GWh renewable energy produced (2021: 1,526 GWh)

68% share of renewable energy in the production portfolio (2021: 65%)

72 gCO 2 eq/kWh

district heating and cooling network emissions (2021: 74 gCO2 eq/kWh)

169 kt of CO2 eq operational greenhouse gas emissions (2021: 183 kt of CO2 eq)

192 kt of CO2 eq positive handprint of green electricity production (2021: 201 kt of CO2 eq)

12% share of Utilitas in total production of renewable electricity in Estonia (2021: 13%)

„ 2022 results:

All district heating and cooling systems of Utilitas are efficient in accordance with the EU Energy Efficiency Directive 2012/27/EU

Group operating companies are certified according to ISO 9001, ISO 14001 and ISO 45001 standards

Utilitase kaugküttesüsteem id

TÕ

HUS KAUGJAHUTUS

U tilitas Tallinn AS ‒ Tselluloosi k

au gj

ah ut

us

UTILITAS IN FACTS AND FIGURES Utilitas is the leading producer of renewable heat and electricity, as well as provider of district heating and cooling services across Estonia. We provide solutions which are suitable for our customers and the environment, producing and distributing energy with highest possible efficiency and utilising to the largest extent possible renewable and local sources of energy.

As of 31 December 2022, the Group consists of: – OÜ Utilitas - parent company

– AS Utilitas Tallinn (100%) – provider of district heating and cooling services as well as renewable heat and electricity producer

– AS Utilitas Eesti (100%) – provider of district heating services as well as renewable heat producer

– OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam (100%) - producer of renewable heat and electricity

– OÜ Tuulepealne maa (100%) – developer of Saarde and Aseri wind parks in Estonia

– OÜ Utilitas Wind (50%) - developer of renewable non-combustible energy projects in Estonia and neighbouring countries

– AS Tallinna Vesi (20 .4%) - provider of water and wastewater services in Tallinn

ISO 9001 ISO 14001 ISO 45001

BUREAU VERITAS Certification

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 20227OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 20226

3 cogeneration plants (2021: 3)

58 MW installed rated electrical capacity (2021: 58 MW)

9 solar parks (2021: 9)

41 boiler plants (2021: 26)

1,300 MW installed total heat capacity (2021: 1,200 MW)

43 MW wind parks under construction

Utilitas provides district heating service in eight cities of Estonia: Tallinn, Valga, Jõgeva, Haapsalu, Kärdla, Keila, Maardu and Rapla. Utilitas is also developing 2 wind parks in Estonia, in Saarde and Aseri.

Customers of district heating service include apartment associations, state and municipal agencies, and private companies. Electricity produced is sold on NordPool power exchange.

„ Operated capacities include:

Tallinn Maardu

Rapla

Jõgeva

Valga

HaapsaluKärdla

Keila Aseri

wind park

Saarde wind park

Figure 1. Utilitas operations in Estonia.

Figure 2. Share of customer groups served by Utilitas (by heated sq. meters).

* including 237 buildings and 55 MW from takeover of Adven networks in Tallinn

Residential

Corporate customers

State and Municipal agencies

5,500 buildings (2021: 5,100)

393* net new connected buildings in 2022 (2021: 92)

19 .4 million m2 heated net area of buildings (2021: 18.2 million m2)

185,000 households (2021: 177,000)

397,000 city residents supplied with environmentally sus- tainable district heating (2021: 375,000)

592 km of operated networks (2021: 556 km)

„ Utilitas district heating:

100% customer connections remotely metered (2021: 100%)

100% used biomass is from certified sources (FSC, PEFC or SBP certified) (2021: 100%)

99 .99% district heating availability (2021: 99.99%)

26 km district heating pipelines built or renovated (2021: 28 km)

65-95% share of new or reconstructed network depending on the operated area (2021: 62-95%)

14%

19%

67%

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 20228 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 20229

„ Organisation „ Financial indicators

„ Membership in organisations

279 employees (2021: 261) + 21 employees in Group member Utilitas Wind

2 occupational accidents (2021: 0)

15 years average employment length (2021: 16 years)

3% employee voluntary turnover (2021: 3 .5%)

585 million euros total assets (2021: 486)

77 million euros investments (2021: 117)

260 million euros operating revenue (2021: 161)

40 million euros net profit (2021: 28)

The Estonian Renewable Energy Association

Green Tiger

The Estonian Power and Heat Association

The Responsible Business Forum of Estonia Wind Europe

„ Business philosophy

Mission Cleaner future We reduce the environmental impact of energy consumption, by enabling convenient and affordable use of sustainably produced energy .

Vision To be a leader in the field of energy Create the best practices and search for new solutions to achieve environmentally friendly and climate neutral society .

Values sustainable, innovative, convenient and competitive

„ In addition, Utilitas Wind (50% owned) has:

„ Tallinna Vesi (20 .4% owned):

79 MW operational wind portfolio

2,500+ MW development portfolio of onshore wind parks across the Baltics

1,000+ MW planned capacity of Saare-Liivi offshore wind development

470,000 residents supplied with water and waste rwater services

22 mln m3

Water supplied 2,900 km of water sewage and stormwater network operated

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202210 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202211

According to UN estimates, the world population passed the 8 billion mark in November 2022. The number of people on the planet has increased by one third, or 2.1 billion over the past 25 years, placing a significant strain on the planet’s finite resources, particularly energy and food which also puts pressure on biodiversity and habitat loss. As cities represent two-thirds of global energy consumption and account for more than 70% of greenhouse gas emissions, the increased urbanization calls for full focus on ensuring that urban energy supply is fully aligned with climate and energy policy targets. Among those targets is the need to minimize the amount of energy wasted. Deep renovation of housing stock is therefore required and Utilitas welcomes European and national plans to support full renovation of residential buildings. All Utilitas customer connections are remotely metered and Utilitas supports its clients through providing accurate real-time as well as historic data on the buildings heat consumption, which enables to identify the buildings where heat consumption is abnormally high and would thus benefit most from renovation activities.

While it is absolutely critical not to waste energy, it is also important to recognize renew- able energy as a potential source for economic growth. Carbon footprint is increasingly important in all sectors of our economy - only products and processes with low carbon footprint will be competitive in the longer run. At the same time, availability of large quantities of renewable energy would be the basis for new opportunities in modern production sectors. As an example, offshore wind farms can facilitate development of Power-to-X opportunities in Estonia, that otherwise would not emerge. To illustrate the potential - the population of Estonia, Latvia, and Lithuania combined is 6 million – that is comparable to 5.5 million people in Finland. The use of electricity in industry is, how- ever, 5 times larger in Finland than in all three of its southern neighbours combined. By adding additional renewable energy capacities, we will be able to unlock this potential for growth.

We are in global competition for the resources necessary for the green transition. Both with our European neighbours, but also with the US with their ambitious Inflation Reduction Act, as well as China who has developed an unique edge both in technologies, as well as raw materials. However, Estonia has the possibility to build on the experiences from the successful digital transition and if taking necessary decisions swiftly can hope- fully also become a new role model of renewables-based flexible economy.

With our devoted team, and in close co-operation with the communities and our customers, we are committed to taking the next steps to the future with clean energy in clean nature.

Priit Koit juhatuse liige, Utilitas kontserni juht

MESSAGE FROM THE CEO The vital role of clean and domestically produced energy was once again asserted in 2022. The possibility to use supply of fossil energy as a geopolitical weapon was vividly demonstrated, followed by what many considered impossible in 21st century Europe – a full-fledged war, as launched by Russia in Ukraine in February. While transition from imported fossil fuels to local renewable alternatives was for some time seen as driven primarily by environmental benefits, 2022 opened many eyes. The only way to ensure security of supply and reasonable price of energy both in the short and longer term, is to complete this transition as quickly as possible.

The challenges posed by disruptions in supply of fuels and excessive volatility in prices required full attention and effort from Utilitas team to ensure that all clients of the group were continuously supplied with energy throughout the year. The flexibility in the production portfolio, embedded in the modern district heating systems run by Utilitas, allowed us to mitigate the risks during the turbulent year.

The benefits of a modern district heating system – the possibility to enjoy reliable, environmentally friendly heat supplied with low carbon footprint and at a reasonable price – was recognized by a number of new customers in 2022. In fact, the increase of client base of Utilitas by 393 buildings, marks historic record and increased the total area of buildings heated by Utilitas to 19.4 million square metres. And as we are glad to witness ongoing interest, we are proceeding with the expansion of the networks to provide possibility for new customers to connect to the system.

Utilitas has continuously invested in network upgrade as well as new production assets to increase resilience of operations and reduce its carbon footprint. Majority of heat is already sourced from combined heat and power plants using forest and wood indus- try residues and domestic solid waste, so that the positive handprint from renewable electricity production already exceeds carbon footprint of operations. Utilitas defined in 2021 its strategy to decrease the share of fossil fuels even further and reach carbon neutrality and produce only renewable energy by 2030. However, since February 2022, we have restated this ambition by committing to achieving this task as soon as possible, i.e. by 2030 at latest. Substantial investments are needed in order to reach this goal and we are constantly exploring opportunities to add new capacities to produce both power and heat from renewable sources.

Utilitas reacted rapidly to the energy crisis and second stage flue gas condensers in Mustamäe CHP were completed already in 2022, thanks to great efforts of our team and co-operation partners at a time when supply chains were witnessing unprecedented disruptions. We have also launched the process of adding similar solutions to our Väo CHPs – all in all allowing to replace approximately 100 GWh of heat currently produced from natural gas. Targale wind park, commissioned in 2022, is the largest wind park in Latvia and produces enough electricity to cover the needs of 50 000 households. Another wind park in Saarde, Estonia, will be commissioned in 2023, and will cover the power consumption of additional 40 000 households. Unlocking the potential to use industrial scale heat pumps and onshore and offshore wind to decarbonize the energy systems in the region, is within the primary focus areas of Utilitas project teams.

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202212 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202213

GLOBAL TRENDS AND DEVELOPMENTS

„ Multi-crisis era

In 2022 it became clear that the world is not facing one crisis after another, but is going through compounding and multifold crises, from worsening climate change and global health challenges to geopolitical conflicts with global consequences, to name a few.

Europe has been in the center of all these crises. On 24th of February 2022 Russia launched its full-scale attack of Ukraine and as a result a devastating war is taking place in Europe. In addition to the unbearable human suffering, millions of war refugees were forced to leave their homes and seek refuge in European countries. In the beginning of 2023, 8 million refugees from Ukraine had been registered across Europe.

The Russian aggression was tightly tied with Europe’s over-dependance on Russian fossil fuels. Russia was the leading supplier of natural gas, oil, and coal to the EU: overall almost 25% of gross available energy in the EU came from Russian imports1. Using energy as a weapon, Russia decreased imports to EU even before the war started and the price of natural gas began its rise to the never-before-seen levels.

In parallel with crisis caused by the war, people’s livelihood is affected by the deepening climate crisis. The scientists of Copernicus, the EU’s climate monitoring service, state that Europe and polar regions were hit hardest by global warming in 2022. Europe experi- enced its warmest summer, with temperatures increasing by more than twice the global average over the past three decades, faster than any other continent. The last eight years are now also the warmest eight yet recorded2. Yet, global energy-related CO2 emissions grew by 0.9% or 321 Mt in 2022, reaching a new high of over 36.8 Gt. Emissions from energy combustion increased by 423 Mt, while emissions from industrial processes decreased by 102 Mt.

Portugal, France, Italy, and Romania were severely impacted by wildfires in August. Euronews reported that an area equivalent to three times the size of Luxembourg – a record-breaking 700,000 hectares burned in an uncontrollable blaze. Heat, dry condi- tions, and wind created ideal conditions for fires and exacerbated Europe’s energy crisis with hydropower generation down by about a fifth across Europe and some nuclear plants unable to operate at normal capacity due to problems with cooling water3.

A positive development is that world leaders are now increasingly waking up to the severity and magnitude of these issues and are starting to react accordingly with much needed sense of urgency. Energy crises and security as well as extreme weather con- ditions have led the world to accelerate the race towards renewable energy transition, supported by technological developments and increasing competitiveness of renewable alternatives.

1 https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Energy_imports_from_Russia_-_statistics&oldid=556977#EU_ energy_dependency_on_Russia

2 https://www.copernicus.eu/en/news/news/observer-2022-year-extremes) https://www.bbc.com/news/science-environ- ment-64213575 https://climate.nasa.gov/news/3246/nasa-says-2022-fifth-warmest-year-on-record-warming-trend-continues

3 (https://www.forbes.com/sites/mariannelehnis/2022/12/29/2022-was-a-year-of-record-breaking-extreme-weather-events/

„ Growing world population and increasing urbanisation

The transformation towards renewable energy is currently led by developed countries who are also responsible for vast majority of the accumulated historic greenhouse gas emissions. On the other hand, the world’s population growth is heavily concentrated in developing countries highlighting the need to address inequalities and ensure a just transition towards a low-carbon future. According to the World Bank, investments in clean energy in low- and middle-income countries remain at or below 2015 levels4.

According to UN estimates, the world population passed the 8 billion mark in November 2022.5 Over the past 25 years, the number of people on the planet has increased by one third, or 2.1 billion. Humanity is expected to grow by another fifth to just under 10 billion by around 2050.

This growth of world population is placing a significant strain on the planet’s finite resources, particularly energy and food which also puts pressure on biodiversity and habitat loss. Energy scarcity is a particularly pressing issue, as demand for energy continues to rise and without a rapid transformation towards renewable energy it will be impossible to meet the Paris Agreement goals of holding “the increase in the global average temperature to well below 2°C above pre-industrial levels” and pursue efforts “to limit the temperature increase to 1.5°C above pre-industrial levels.”6

It is important to point out that some 56% of the world’s population – 4.4 billion inhabi- tants – live in cities. Urban populations are expected to double by 2050, at which point nearly 7 of 10 people will live in cities. Cities represent two-thirds of global energy consumption and account for more than 70% of greenhouse gas emissions. The most important topics in cities on the path to carbon neutrality in addition to prioritising renewable energy, are energy efficiency and conservation, sustainable transport, circular economy, urban planning and resilience planning.

4 https://www.worldbank.org/en/topic/energy/overview

5 https://unctad.org/data-visualization/now-8-billion-and-counting-where-worlds-population-has-grown-most-and-why

6 https://unfccc.int/process-and-meetings/the-paris-agreement

Figure 3. Number of people living in urban and rural areas, World. https://ourworldindata.org/urbanization

4 billion

3.5 billion

3 billion

2.5 billion

2 billion

1.5 billion

1 billion

500 million

0

Rural population

Urban population

1960 1970 1980 1990 2000 2010 2017

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202214 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202215

„ Renewable energy transition

The global energy crisis, triggered by Russia’s invasion of Ukraine, has sparked unprec- edented momentum for renewables, writes International Energy Agency (IEA) in its report “Renewables 2022”7. Fossil fuel supply disruptions have underlined the energy security benefits of domestically generated renewable electricity, leading many countries to develop and strengthen policies supporting renewables. Meanwhile, higher fossil fuel prices worldwide have improved the competitiveness of solar PV and wind generation against other fuels.

Figure 4. Share of global cumulative power capacity by technology, 2010-2027 8

Over 2022-2027, IEA foresees a growth in renewables by almost 2400GW which is equal to the entire renewable electricity capacity installed during the last 20 years. Renewables are set to become the largest source of global electricity generation by early 2025 and account for over 90% of global electricity capacity expansion in the coming years. Renewables are the only electricity generation source whose share is expected to grow, with declining shares for coal, natural gas, nuclear and oil generation. The prediction is mainly based on policies by China, the European Union, the United States and India, which are all improving existing policies and regulatory and market reforms, while also introducing new ones more quickly than expected in reaction to the energy

7 https://www.iea.org/reports/renewables-2022

8 https://www.iea.org/reports/renewables-2022/executive-summary

crisis. China’s 14th Five-Year Plan and market reforms, the REPowerEU plan and the US Inflation Reduction Act are the main drivers of the transition.

Green electricity will also help to decarbonise transport and heating and cooling sectors. Electric cars are already taking over in some European countries and the transition will accelerate as European Union is on track of banning the sales of new diesel and petrol cars from 2035 onwards. Heating and cooling sector will benefit from electrical heat pumps and efficient district heating and cooling systems where possible. However, some sectors cannot easily be electrified. Where high amounts of energy are required, batteries will not be sufficient to store and transport energy. Heavy duty transport, shipping, and aviation all require fuel in a liquid or gaseous form, as the weight of batteries makes it unsuitable for these applications.

Although direct electrification is an important means to decarbonisation, Ramboll9 is expecting green hydrogen and e-fuels to be main solutions for sectors that are hard to electrify from 2030 onwards. The EU, national and regional governments, and a number of private companies are increasingly developing and promoting strategies with hydro- gen as a key energy carrier on the path to net zero emissions.

The term Power-to-X covers processes for converting renewably sourced electricity (power) to a substance or energy carrier (“X”). This can be in gaseous form such as hydrogen or methane (synthetic natural gas, Power-to-Gas), or it can be liquid synthetic fuels such as methanol, ammonia, synthetic diesel, or kerosene (Power-to-Liquid). Liquid fuels from Power-to-X are also often referred to as electrofuels or merely e-fuels.

9 https://ramboll.com/net-zero-explorers/explainers/power-to-x-explained

Figure 6. Hydrogen is produced in electrolysers and can be subsequently processed with other feedstock (such as nitrogen to produce ammonia or CO2 from carbon capture to produce carbon-based fuels) to produce synthetic electrofuels.

Figure 5. Over 90% of CO2 emissions now occur in countries where some form of net-zero target is at least under discussion

35

30

25

20

15

10

5

% 0

2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026

Coal Natural gas

Hydropower

Solar PV

Wind

Bioenergy2 .0%

10 .8% 12 .8% 16 .2%

22 .1%

25 .6%

27%

9% 10%

9%

45%

17% 6%

48%

29%January 2021 55% with a net-zero

target at least in discussion

July 2022 91% with a net-zero

target at least in discussion

Legislated Government position but not legislated

In legislative process Under discussion No target

CO2

H2

Renewable energy Electrolysis

Heating Re-electrification Mobility Agriculture Industry

Synthesis

E-fuels, chemicals, ammonia

CO2 from unavoidable industrial emissions or

direct air capture

Power

Energy storage

Balancing the energy system

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202216 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202217

The extreme volatility and unseen prices on energy markets resulted also in turmoil in the financial markets, with a number of major gas-reliant utility companies requiring urgent governmental support. The most prominent case was that of German utility and biggest natural gas importer Uniper where the German government agreed to a €15 billion bailout for a 30% stake in the company. Governments in Switzerland, the Czech Republic, Spain, Sweden and France were forced into similar arrangements in order to avoid even worse outcomes11. Fortunately, Estonia has over time reduced its dependence on Russian natural gas with annual consumption decreasing from 10+ TWh in the 2000s to ca 5 TWh in the 2020s and no such extreme measures were necessary. A major driver of this decrease has been the heating sector where local and renewable alternatives have replaced natural gas over time, but additional steps are still necessary to reduce dependence even further.

In the short term, Utilitas reacted to the energy crisis by contingency planning and procuring sufficient inventories during spring and summer of 2022 to prepare for the 2023 heating season. Regulations were passed during the summer of 2022 in Estonia to deal with potential shortfalls of natural gas and treatment of different consumer groups in those scenarios but fortunately it has insofar not been necessary to implement such measures in practice12.

In the longer term the energy crisis has made countries across Europe realise that by transitioning to a clean economy, Europe would not only tackle the climate crisis but also become energy resilient and increase the competitiveness of European economy. Utilitas has decided to accelerate its carbon neutrality investment plan in order to sup- port these aims in its areas of operations. See chapter Acceleration of Utilitas Carbon neutrality plan for details.

11 https://www.spglobal.com/esg/insights/european-utility-bailouts

12 e https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022001

KEY THEMES IN THE EUROPEAN AND ESTONIAN ENERGY SECTOR IN 2022

1 Energy security and affordability

2022 was a difficult and challenging year for Europe as well as Estonia. Russia’s war against Ukraine brought death and suffering to Ukrainians and resulted also in extremely high energy prices and concerns around security of supply across Europe. The energy crisis was exacerbated by the ongoing climate crisis with droughts, floods, deadly heat- waves and forest fires affecting also various parts of Europe.

Europe reacted to the crisis strongly with EU wide initiatives to replace Russian origin fossil fuels with other alternatives by importing LNG as well as promoting energy saving and replacing gas with other alternatives.

Whilst the above measures in combination with warm winter weather successfully mitigated worst-case scenario risks during 2022 (such as power outages and demand curtailment for industries and households) this was accompanied by extremely high energy prices which burdened European households whilst also decreasing the com- petitiveness of local businesses. High energy costs were partially compensated by EU wide and national support mechanisms of more than 600 billion euros10.

10 https://www.crowell.com/NewsEvents/AlertsNewsletters/all/European-Commission-Prolongs-and-Expands-State-Aid-Temporary- Crisis-Framework

Figure 7. Sectoral natural gas demand reductions 2022 and January 2023 compared to average 2019-21 Absolute Changes are shown in TWh. Relative changes are changes in sectoral demand in 2022 divided by total average demand in 2019-21. It shows the contribution of individual components to overall demand change in 2022 vs 2019-21 average.

Figure 8. Energy price developments

Nord Pool Day-ahead electricity prices Jan2019=100 Dutch TTF Natural gas price Jan2019=100 EU ETS carbon price Jan2019=100 Utilitas Tallinn heat price Jan2019=100 Utilitas Eesti heat price Jan2019=100

Ja n

F eb

M ar

A p

r M

ay Ju

n Ju

l A

u g

S ep O ct

N o

v D

ec Ja n

F eb

M ar

A p

r M

ay Ju

n Ju

l A

u g

S ep O ct

N o

v D

ecJa n

F eb

M ar

A p

r M

ay Ju

n Ju

l A

u g

S ep O ct

N o

v D

ec Ja n

F eb

M ar

A p

r M

ay Ju

n Ju

l A

u g

S ep O ct

N o

v D

ec

1000

800

600

400

200

0

2019 2020 2021 2022

Austria Belgium Bulgaria Czechia

Germany Denmark

Estonia Spain

Finland France Greece Croatia

Hungary Ireland

Italy Lithuania

Luxembourg Latvia

Netherlands Poland

Portgual Romania Sweden Slovenia Slovakia

Percentage Change-45 -40 -35 -30 -25 -20 -15 -10 -5 0 5 10

Power Industry Industry / Household Household

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202218 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202219

2 Acceleration of renewable energy targets

2022 brought several new decisions and updates in European Union Green Deal and climate emission reduction ambitions, the acceleration of the ambitions was a direct consequence of Russian aggression in Ukraine. In the longer term:

z Carbon emission reduction targets were increased. By year 2030 sectors under obligatory emission trading scheme (ETS) need to lower carbon emissions com- pared to 2005 by 62% and sectors currently not under ETS need to lower emissions by 40% (previously 43% and 29% respectively). The issuing of free carbon quotas under ETS will end in 2034

z New carbon toll policy will be implemented to balance the price of products manu- factured outside of EU by implementing a carbon tax for products such as cement, steel, aluminium, fertilizers and electricity

z ETS will be expanded to the shipping sector (by 2026) and a new trading scheme will be established for suppliers of fuels used in transportation and buildings sector (by 2027)

z New proposal on rules for the energy sector to monitor methane emissions was agreed

z In order to facilitate the replacement of natural gas with renewable energy sources, a directly applicable framework regulation no 2022/2577 on accelerating the deployment of renewable energy across the European Union was enacted as of 29.12.2022, which, among other things, aims at the rapid deployment of heat pumps. Accordingly, the permit-granting process for the installation of heat pumps below 50 MW electrical capacity must not exceed 1 month

z In February 2022, the EU updated the Taxonomy Regulation which sets the criteria for different economic activities that can be classified as sustainable. This is one of the key tools implemented for financial markets to identify sustainable activities and direct investments. Energy generation from fossil gas and nuclear were included as transitional activities, meaning that these projects can now be deemed sustainable only until 2035 at the latest if certain carbon emission levels and special measures are met13 . It is surprising that investments into fossil gas have been deemed to be compatible with the EU’s climate ambition, especially at the time when it has become obvious that fossil fuel dependence is linked with negative consequences to EU’s energy security and economy. Moreover, methane is responsible for around 20% of global greenhouse gas emissions but more alarmingly methane on a 20-year timescale has 84 times higher global warming potential than carbon dioxide14.

13 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_22_711

14 https://energy.ec.europa.eu/topics/oil-gas-and-coal/methane-emissions_en

According to the REPowerEU plans also announced in 202215, the EU aims to urgently end dependence on Russian fossil fuels by 2027 by:

z implementing energy savings through short-term fiscal and behavioural change measures and increasing the EU’s energy efficiency targets;

z diversifying energy suppliers and increasing liquefied natural gas capacities;

z accelerating investments in renewable energy projects and increasing 2030 target for renewables from 40% to 45%;

z reducing fossil fuel consumption in industry and transport through efficiency and fuel substitution;

z facilitating renewable hydrogen and increasing bio-methane production.

To implement these plans, €210 billion worth of investments are planned until 2027 together with developing the EU’s energy infrastructure.

„ The EU’s goal of halving its natural gas usage will rely on clean energy and other sources .

15 https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2022/12/14/eu-recovery-plan-provisional-agreement-reached-on-re- powereu/

Figure 9. European Commission targets for EU natural gas consumption by 2030, based on the REPowerEU package

400

350

300

250

200

150

100

50

0

20 20

E U

g as

co

ns u

m p

ti o

n

E xi

st in

g t

ar g

et s

(F it

f o

r 5

5 )

E n

er g

y effi

ci en

cy

an d

h ea

t p

u m

p s

C o

al , n

u cl

ea r,

b io

m as

s

R en

ew ab

le

hy d

ro g

en

R ed

u ce

d

re si

d en

ti al

, se

rv ic

e d

em an

d

R ed

u ce

d

in d

us tr

ia l

d em

an d

20 3

0 r

em ai

n in

g

E U

g as

n ee

d s

385

170

-98

-37

-32

REPower EU Targets for structural gas demand reductions or gas savings: -117Bcm

REPower EU Targets for gas supply diversification: 95Bcm

-27 -9 -12

Fit for 55

75

35 10

50

Other gas Biomethane Pipeline diversification LNG

2030 gas supply target key:

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202220 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202221

To combat the immediate crisis in the shorter term, EU member states have approved 672 billion euros of subsidies under the bloc’s temporary crisis framework. Majority of these funds (53%) have been approved for Germany equivalent to 9 per cent of its annual gross domestic product.16 The equivalent figure in Estonia is < 1% which is in stark contrast to the ambitious renewable energy goals and targets.

Other countries are also actively promoting transformation towards renewables. With passage of the Inflation Reduction Act in August 2022, the US has committed 369 bil- lion dollars in new funding to combat climate change. This includes 260 billion dollars specifically for lower-carbon technologies, including wind, solar and other renewables, along with nuclear power, electric vehicles, and others. The competition for attracting renewable investments is intense between the US and Europe but also within the EU itself as well.

The higher long- term aim for renewable energy use, combined with other REPowerEU provisions to reduce energy demand, implies significant increases in renewable capacity shares across the electricity, transport and heating and cooling sectors. The Commission estimates that renewable energy in electricity would need to climb to 69% by 2030, to 32% in transport, and in heating/cooling should expand at least 2.3 percentage points annually.

International Energy Agency is however sceptical in Europe’s ability to deliver on these ambitious targets17. Europe’s renewable capacity expansion is limited by three main challenges: inadequate support schemes, lengthy and complex permitting procedures and the slow pace of transmission and distribution network upgrades. According to the REPowerEU targets18 capacities of 592 GW of solar and 510 GW of wind are required by 2030. This would require average annual additions of 48 GW for solar and 36 GW for wind. In comparison, International Energy Agency’s foresees average annual net additions of only 39 GW for solar PV and 17 GW for wind during 2022-2027.

16 https://www.ft.com/content/85b55126-e1e6-4b2c-8bb2-753d3cafcbe5

17 https://www.iea.org/reports/is-the-european-union-on-track-to-meet-its-repowereu-goals

18 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022SC0230&from=EN

Estonia also needs to develop a sense of urgency and realize that such targets are not achievable without significant support from the public sector in terms of both accelerated permitting but also establishing price mechanism which provide investment security and enable to carry out these sizeable and necessary investments.

3 Estonia’s renewable targets and pathway

Estonia during 2022 reviewed its renewable energy targets and updated ambition is to to substantially increase production of renewable electricity, so that it would, as a min- imum, cover 100% of domestic electricity consumption (previous target 40%) by 2030 which implies a production growth of at least 7 TWh. The revised targets envisage also achieving at least a 65% share of renewable energy in total final energy consumption (previously 42%) which compares to achieved 38% level in 2021.

Utilitas has already since 2012 supported ambitious renewable electricity production targets when it started participating in the Renewable Energy Roadmap Initiative which similarly foresaw the transitioning to 100% renewable electricity by 2030. If the state and municipalities live up to the announced ambitions and accelerate the planning and permitting processes, then this target is achievable but immediate actions are needed. The volume of installed onshore wind could be tripled in 3 years compared to the current level and 2 GW of offshore wind capacity installed by 2028-2030. This would bring total annual renewable electricity production in Estonia to around 18 TWh (In 2021 Estonia produced 2.9 TWh of renewable electricity) in comparison to forecasted electricity consumption volume of 9.5 TWh in Energy and Climate Development Plan 2030 (ENMAKS 2030). By producing electricity in excess of electricity sector demand, it will be further possible to electrify the heating sector by utilisation of heat pumps (additional electricity demand potential of ca 2.5 TWh) as well as promote electromobility (additional demand potential of 2.5 TWh). Thereby the total electricity demand in combination with exploiting sector coupling opportunities would increase to 14.5 TWh. According to Stockholm Environment Institute19 there is additional demand of 4.1 TWh in the hydrogen economy over the next decades, which is dependent on the availability of sufficient renewable electricity for the production of hydrogen and its derivatives. Having sufficient quantities of renewable electricity also enables to attract industrial energy-intensive and value-adding investments and enhance the competitiveness of already estab- lished industries as their products will have low environmental footprint which is increasingly important for competing on export markets.

The price for such renewable electricity portfolio is highly competitive with an expected weighted average levelised cost ca 65-75 €/MWh (2022 real), considering also oil- shale or natural gas based reserve capacities to cover <10% of annual demand at times where wind or solar conditions are not sufficient. Renewable energy is clearly more cost competitive in comparison to fossil fuel based alternatives or nuclear. To put this into context, the regulated oilshale based electricity production price in Estonia during 2022 was established at 154 €/MWh and the newest nuclear power plant in Europe in launching phase (Hinkley point) has a guaranteed electricity price of 134 €/MWh as of 2022, which is inflated and payable for 30 years.

19 https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/uleminek-kliimaneutraalsele-elektritootmisele-eestis/

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202222 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202223

Finland has a total population of 5.5 million people in comparison to 6 million in the Baltics, yet the total electricity consumption is 3x higher, besides the electricity con- sumption in industrial sector is nearly 5x higher in Finland than in Estonia, Latvia, and Lithuania combined, or 38.1 TWh vs 8.1 TWh, which has enabled the success of a number of industry champions in the wood, machine building and other industrial sectors. Estonia has a chance to replicate Finland’s success by also actively investing into renewable energy which provides opportunities and critical input for other sectors as well.

Offshore wind plays an important role in these development plans. Wind speed on sea is on average around 2 m/s higher than on land. In the windier months of October-March, the wind speed is ca 2.5 m/s higher and in summer 1.5 m/s higher. Wind generators work at maximum efficiency with wind speeds of 10+ m/s. On the sea such wind speeds are much more prevalent than onshore and therefore offshore wind parks are much more

efficient. In addition Estonian onshore development areas are burdened with number of environmental and other restrictions (distance to homes, radar restrictions), therefore to achieve the planned substantial increase of renewable electricity production offshore wind is an economic and feasible solution.

Environmental impact assessment (EIA) program of Utilitas Wind’s Saare-Liivi offshore wind farm with planned capacity of 1,200 MW was approved by The Consumer Protection and Technical Regulatory Authority (TTJA) in 2022.

100%

80%

60%

40%

20%

0%

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 m/s

Wind turbine production, % of max capacity

Wind turbine production @ 7 m/s

Wind turbine production @ 9 m/s

Figure 11. Typical wind turbine power curve

Figure 10. Net final electricity consumption in 2021 (TWh) by Eurostat SHARES

0.8

8.1

9.5

7.4

38.1

17.1

2.6

24.3

Industry Sector Residential Commercial and Public Services

Other (Agriculture, Forestry, Transport)

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202224 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202225

OVERVIEW OF BUSINESS RESULTS Utilitas is the largest renewable energy producer in Estonia as well as largest district heating operator in the country connecting around a third of the Estonian district heat- ing customers. Utilitas heats 19.4 M m2 of buildings across Estonia via 592 km of district heating networks, providing over 2 TWh of heat to 5,500 buildings (2021: 5,100), including ca 185k households as well as municipal and corporate customers. Utilitas supplied in addition 318 GWh of renewable electricity in 2022 which accounted for ca 12% of the renewable electricity production in Estonia.

In 2022, 393 (2021: 92) net new buildings all over Estonia with total capacity of 116 MW (2021: 40 MW) were connected to the district heating networks of Utilitas which was by far the record year for new connections in Utilitas history. Utilitas continued to offer a highly reliable service with 99.99% availability of district heating service for customers in 2022. The aim of Utilitas is to provide all buildings located close to the existing network with an opportunity to be connected to an environmentally sustainable energy system.

After a relatively cold 2021, 2022 was on average warmer and as a result Utilitas produced 4.5% less heat and electricity in comparison to 2021 for a total of 2.2 TWh. This included 1.5 TWh of renewable energy or 68% of total, an increase from the 65% achieved in 2021.

High pace of heat networks’ renovations and expansion continued in 2022 and reached 26 km in 2022 (28 km in 2021). Network renovation and expansion enables to connect new customers seeking a climate-friendly and competitive heating solution as well as reduce network losses – network losses were reduced to record low level of 12.4% in 2022 (12.7% in 2021).

INVESTMENTS Achieving ambitious renewable energy targets is not possible without substantial invest- ments on both country-wide as well as individual company levels in the utility sector. Efficient district heating and cooling play an important role in achieving the goals of climate neutrality and security of supply.

Utilitas has been highly focused on pursuing renewable energy opportunities for addi- tional production volumes and as enhancing the resilience of existing operations via investments into the district heating networks. Infrastructure investments are carried out with time horizons of 30+ years and therefore require careful evaluation, planning and execution as well as a stable and predictable regulatory environment.

In 2022 Utilitas and its subsidiaries invested a total of 77 million euros (2021: 117 million euros), complemented by investments of joint venture Utilitas Wind of 50 million euros (2021: 25 million euros).

„ FINANCIAL RESULTS

The Group’s key financial figures and ratios 2022 2021

Total assets (in EUR thousand) 584,714 486,507

Loan liabilities (in EUR thousand) 332,701 277,701

Current ratio (times) = Current assets / Current liabilities 1.71 1.46

Quick ratio (times) = (Current assets – Inventories) / Current liabilities 0.98 1.39

Liquidity ratio (times) = Cash and cash equivalents / Current liabilities 0.07 0.41

Debt to equity ratio (D/E) 2.65 2.88

Total revenue (in EUR thousand) 259,623 160,892

Net profit (in EUR thousand) 39,907 28,301

Return on assets (ROA) = Net profit / Total assets (average) 7.5% 6.5%

Fixed assets turnover (times) = Revenue / Fixed assets (average) 0.57 0.44

Total assets turnover (times) = Revenue / Total assets (average) 0.48 0.37

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202226 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202227

Dividends amounted to 5 million euros (2021: 5 million euros) as Utilitas’ policy is to pay a stable and sustainable dividend to its shareholders. The main focus of investments was on enhancing energy efficiency, adding new renewable production volumes and reconstruction of district heating networks:

z Investments related to operations of district heating networks and related produc- tion assets amounted to 47.5 million euros (38.5 million euros in 2021), including

– Fourth year of long-term network replacement plan, 2022 network capex was in total 26 km (28 km in 2021), close to all-time high

– Connecting 393 net new buildings to district heating networks (92 in 2021), including takeover of Adven clients in Tallinn. Total net area of heated buildings increased substantially to 19.4 mln square meters (18.2 million square meters in 2021)

– Installation of second stage flue gas condensers in Mustamäe CHP, enabling to increase the efficiency of operations and provide additionally ca 20 GWh of renewable heat to Tallinn district heating network and thereby also reduce natural gas demand in the network. Similar investments are planned in both Väo CHP plants during 2023

– District Cooling investments of 4.2 million euros to connect new customers and develop the network and production

z Start of Saarde wind park construction, capex in 2022 amounted to 26 million euros. The park which will be the most modern in Estonia will be commissioned during summer of 2023 and have a total capacity of 39 MW. The park utilises 9 modern Vestas V150 turbines (4.3 MW each). Total annual production is expected to reach 135 GWh which is enough to cover annual electricity needs of 40 thousand house- holds. Total investment by Utilitas is around 65 million euros. In addition, turbine supply agreement was signed with Enercon to install 2 turbines to Aseri wind park (with grid capacity of 3.6 MW), commissioning planned for end of 2023, for a total investment of around 7 million euros

Figure 12. Volume of investments made by Utilitas from 2013 to 2023 (planned), EUR mln

700

600

500

400

300

200

100

0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

10 28

52 40 21

45 40

30

117

77

155

forecast

z Utilitas launched an innovative hydrogen project with the support of an investment grant of 5 million euros from the Environmental Investment Centre and the Ministry of Economic Affairs and Communications to co-finance the construction of a green hydrogen complete chain. Stargate Hydrogen Solutions, a company providing green hydrogen solutions, is also participating in the project as a technical consultant. Green hydrogen will be introduced in public transport and the project must be completed by the end of November 2024. The project will reduce annual greenhouse gas emissions by 1,700 tonnes of CO2 equivalent and the annual production of green hydrogen that will be used in public transport will exceed 36 tonnes

z Utilitas Wind finalized the construction of largest wind park in Latvia during the summer of 2022. The park has a total capacity of 59 MW and utilises 14 x 4.2 MW Vestas turbines. Annual production of ca 155 GWh is sufficient for covering annual electricity consumption of around 50 thousand households. Total investment amounts to 75 million euros

z During 2022 Utilitas Wind also acquired Grobina wind park in Latvia, with 33 Enercon turbines and total capacity of 20 MW. Thereby during 2022 Utilitas Wind became the largest wind energy producer in Latvia

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202228 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202229

Utilitas platform is planning over 250 million of investments in 2023:

z Continuation of district heating network renovation and expansion capex

z Subject to final investment decision launching investments into the large scale wastewater and seawater heat pumps, machinery and equipment procurement tenders planned for 2023

z 2nd stage flue gas condenser investments in Väo CHPs during 2023 which are expected to increase renewable heat output by ca 80 GWh and thereby reduc- ing natural gas need by up to 15% in Tallinn together with the already completed Mustamäe CHP second stage flue gas condenser

z Large-scale solar (9 MW in stage 1) development launching with expected comple- tion in by 2024 next to Väo CHP plants

z Short-term heat storage project was delayed in 2021-2022 due to anticipation of potential state grants to support with the implementation, Utilitas expects to continue with the project in 2023-2024

z Completion of construction of two wind parks (Saarde and Aseri) in Estonia in 2023 with total capacity of 43 MW

z Continuing with development of onshore and offshore wind projects under Utilitas Wind

– Utilitas Wind is planning to start construction of Telšiai wind park in Lithuania and expansion of production capacities of Targale wind park in Latvia with total capex in excess of 200 million euros and around 100 million euros of investments foreseen for 2023

Utilitas Tallinna Elektrijaam and Utilitas Tallinn qualify as electricity producers with reporting obligations in the context of European Council regulation 2022/1854 and have to report electricity revenues which exceeded 180 €/MWh over the period December 2022 to June 2023. During December 2022 the electricity revenues exceeding the threshold amounted to 1 692 thousand euros, Utilitas Group is required to invest these funds into development of additional renewable energy production or storage by 2028. Utilitas has a number of suitable projects in the pipeline as described above and intends to duly comply with the regulation.

In order to mitigate potential risks related to security of supply for key production inputs (natural gas and biomass), Utilitas invested substantial funds towards procuring sufficient inventories of these inputs as well as a acquiring additional inventories of diesel fuel which would have been used in case of natural gas shortages in the region. The total amount of funds invested into inventories and prepayments (December 2022 vs December 2021) amounted to 38.6 million euros.

Dividends amounted to 5 million euros (2021: 5 million euros) as Utilitas’ policy is to pay a stable and sustainable dividend to its shareholders.

ACCELERATION OF UTILITAS CARBON NEUTRALITY PLAN Like in many other cities in Estonia, Utilitas district heating networks were also historically reliant on natural gas. In 2008 Utilitas used ca 2TWh of natural gas or close to 90% of input energy (and close to 100% in Tallinn) for heat production. By 2022 the share of fossil fuels in Utilitas’ networks has been reduced to around 1/3rd or ca 675 GWh. The

security, environmental and price concerns around natural gas have been evident to Utilitas for a long time already and in order to further reduce the demand for natural gas and meet the challenges of climate change and energy security, Utilitas developed its own carbon neutrality strategy during 2021, titled “From Low to Zero Carbon”. The plan initially envisaged a transformation towards carbon neutral operations by 2030 but the developments in 2022 resulted in a review of the strategy and decision has been taken to accelerate the investment plan by as much as possible with an ambition to achieve these aims faster by 2027 already.

Since 2008, Utilitas, as a result of concentrated, investments has achieved significant reduction of fossil fuel dependence already:

z Most of Utilitas heat production currently comes from biomass CHPs, which also produce renewable electricity, which is additionally beneficial to all energy consum- ers in Estonia by replacing fossil fuels in the grid

z 65% reduction of carbon intensity since 2008 as a result of investments into CHP plants which use local renewable resources, renovation of existing district heating networks and installation of remotely readable meters to all cus- tomers which enables real-time auto- matic management of networks that enhances efficiency

z Utilitas has invested over 450 million euros during this period

The accelerated carbon neutrality program foresees additional investments of over 500 million euros in 2022-2027 with focus on increasing renewable energy production, enhancing energy efficiency and refurbish- ment of networks:

z Development of new renewable energy capacities and transforming the heat sources of all Utilitas operated dis- trict heating networks to fully renew- able alternatives. Utilitas is focused on developing opportunities to utilize industrial scale heat pumps to pro- duce energy for its networks. Heat pump technology is key to producing renewable heating and cooling from ambient energy and enable the use of waste heat and cold. Deployment of heat pumps which mobilises underused renewable energy sources such as ambient energy, geothermal energy and waste heat from industrial and tertiary sectors, including data centres, makes it possible to replace natural gas and other fossil fuel-based boilers with a renewable heating solution, while increasing energy efficiency. This accelerates the reduction in the use of gas for the supply of heating, both in buildings as well as in industry. Installation of heat pumps increases the use of renewables in the heating sector, which accounts for almost half of the EU energy consumption, and thereby contributes to security of supply and fulfilment of environmental targets.

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202230 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202231

To support the deployment of heat pumps, Utilitas already in 2022 launched the con- struction of 39 MW Saarde wind park (see section Investments for more details) and in 2023 construction of 4 MW Aseri wind park is starting as well.

z Reconstruction and refurbishment of the district heating networks in order to:

– increase network efficiency

– enable utilisation of low-grade heat sources (such as waste heat from data centers and other industrial processes as well as waste-and seawater heat pumps) and development towards decreasingly low temperature district heating networks

– improve the resilience of the networks, as modern networks have an order of magnitude lower probability of bursts in comparison to amortised legacy net- works from Soviet times.

z Promoting sector coupling and taking advantage of new technologies and inno- vation

– Utilitas is launching first-of-its-kind hydrogen project in Estonia next to Väo CHP plants, the excess heat from hydrogen production to be utilized in the district heating network

z Facilitating fuel switch across the cities where Utilitas operates by connecting existing buildings which today use other heat sources (primarily natural gas) to district heating networks, in order to reduce the environmental impact of the communities as well as improve their energy security by replacing natural gas with a local alternative with lower price

z Supporting the development of cities where Utilitas operates by being a reliable and responsible co-operation partner for residential and commercial real estate developers and connecting new buildings to the heating network as well as providing district cooling as an environmentally friendly alternative to local cooling solutions

The final step of the carbon neutrality plan is to replace remaining natural gas with biogas and/or electric boilers or future renewable technologies like hydrogen or e-fuels.

The performance of the Utilitas carbon neutrality plan is measured and reported annually. Carbon intensity of heat and district cooling supplied in Utilitas operated networks (KPI 1) is the key measure of Utilitas´s performance towards decarbonization by 2030 and captures the impact on total heating and cooling networks emissions from the perspective of our end clients.

2021 result 2022 result 2030 target

KPI 120: Carbon intensity of Utilitas district heating and cooling networks

74 gCO2 eq/kWh 72 gCO2 eq/kWh* 0 gCO2 eq/kWh

KPI 221: Renewable energy production share 65% 68% 100%

*67 gCO2 eq/kWh if eliminating natural gas replacement with shale oil

The 2030 sustainability performance target (SPT 1) is to reduce the carbon intensity of heating and cooling supplied in networks to 0 gCO2/kWh. In addition to supplying carbon neutral heat to its customers, generation of energy (electricity, heat and cool- ing) from renewable sources, particularly from biomass, solar and heat pumps is also core to Utilitas business strategy and is expressed as KPI 2, which captures the share of renewable energy in the Utilitas own energy production mix. The 2030 sustainability performance target (SPT 2) is to increase the share of renewable energy in Utilitas own energy production mix up to 100%.

20 KPI 1 = (Scope 1 and 2 emissions from Utilitas + operational emissions from purchased heat)/total produced and purchased heat and district cooling; gCO2/kWh

21 KPI 2 = (Utilitas heat, electricity and cooling production from renewable sources – electricity consumption of energy production)/(total heat, electricity and cooling production-electricity consumed for energy production)*100; %

% of renewable energy in own production portfolio

Utilitas DH&C networks carbon intensity

Väo 1 CHP Väo 2 CHP Mustamäe CHPIru WtE

0

50

100

150

200

250

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 2028 2030

g C

O 2 /k

W h

2008:

12% renewable energy production

2008:

204 g CO2/kWh carbon intensity

2022:

72 g CO2/kWh carbon intensity

2022:

68% renewable energy production

Figure 13. Utilitas Carbon Neutrality Plan targets

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202232 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202233

CORPORATE STRUCTURE AND MANAGEMENT The direct 100% parent company of OÜ Utilitas is joint holding company FS Core Utilities S.à r.l, which is owned 85% by European Diversified Infrastructure Fund II (EDIF II) (85%) and 15% by members of the management team of Utilitas. EDIF II is a leading international infrastructure fund with long-term strategy and is managed by Igneo Infrastructure Partners (direct infrastructure management unit of First Sentier Investors Group).

OÜ Utilitas supervisory board consists of three members:

z Kristjan Rahu – Chairman of the Supervisory Board

z Andreas Greim – Member of the Supervisory Board

z Gregor Kurth – Member of the Supervisory Board

Following Committees also form part of the management structure:

z Audit Committee

z Nomination and Remuneration Committee

z ESG Committee

As of 31 December 2022, the Group structure is as follows:

OÜ UTILITAS Priit Koit – Group CEO

„ AS Utilitas Tallinn (100%) and AS Utilitas Eesti (100%) district heating and cooling service in Tallinn and 7 other cities over Estonia

Robert Kitt – Chairman of the Management Board Janek Trumsi – Member of the Management Board Aulis Meitus – Member of the Management Board

„ OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam (100%) electricity and heat production

Andres Taukar – Chairman of the Management Board Andrus Tamm – Member of the Management Board Üllar Metsküla – Member of the Management Board

„ OÜ Tuulepealne Maa (100%) wind park developments in Estonia

Rene Tammist – Member of the Management Board Andrus Zavadskis – Member of the Management Board

„ OÜ Utilitas Wind (50%) wind park development related joint holding company

Rene Tammist – Member of the Management Board Priit Brus – Member of the Management Board

• OÜ Vihtra Tuulepark (100%) wind park development in Estonia

• OÜ Irbeni (100%) land right management

• SIA Grobina Wind Park (100%) Grobina wind park

• Utilitas Wind SIA (100%) wind park development in Latvia

• TCK SIA (98%) Targale wind park

• UAB Telšiu véjo parkas (20%) wind park development in Lithuania

• UAB Telšių vėjo jėgainės (10%) wind park development in Lithuania

„ AS Tallinna Vesi (20 .36%) drinking water and wastewater treatment and supply service. 3 out of 9 Supervisory Board seats are held by Utilitas, including Chairman position.

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202234 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202235

SUSTAINABILITY IN UTILITAS More than one-third of the Estonian district heating customers are connected to the networks of Utilitas. In addition to providing dis- trict heating, Utilitas produces renewable electricity and provides district cooling. As a provider of vital services, we recognize our role in the society and commit to act responsibly. The goal is to contribute towards a sustainable economy and to provide long- term value without causing significant harm to the environment and people. Ensuring uninterrupted supply of services and adapting to rapidly changing operating environment and market trends as well as prioritising sustainability aspects in decision making is of upmost importance.

CONTRIBUTION TOWARD UN SUSTAINABLE DEVELOPMENT GOALS United Nations Sustainable Development Goals (SDG) have been used to place Utilitas business operations in a broader context and to highlight most significant aspects on which the Group contributes regarding sustainable development. These goals are also brought out throughout the report to show the wider contribution of each sustainability topic managed by Utilitas.

„ Our highest impact is to SDG-s:

Being the largest district heating company and renewable energy producer in Estonia makes us responsible for providing access to energy in an environmentally friendly way, today and in the future.

„ Whilst contributing to SDG-s:

Our daily operations and processes follow principles and include initiatives which make impact to moving towards these global goals on local level – mostly related to resource efficiency and employment.

„ But adhering also to principles of SDG-s:

We aim to ensure responsible business operations today and in the future – hence, our responsibility is to take good care of people and stakeholders around us.

STAKEHOLDERS OF UTILITAS Utilitas includes the views of different stakeholders into decision making and engages them on an ongoing basis to update plans according to changing expectations. Different major internal and external stakeholder groups important to Utilitas together with their expectations and ways of engagement are:

Major stakeholder groups Major expectations towards us

Consumers of heat, electricity and cooling

z Reasonable price

z Security of supply 

z Convenience

z Small carbon footprint

Investors, financiers z Sustainable and responsible governance

z Stable and predictable financial performance

z Productive, sustainable, environmentally friendly and innovative company

Public sector incl municipalities and regulator, industry, sustainability and civic associations, local communities, research institutions and experts.

z Affordable and fair prices for consumers

z Sustainable and responsible governance

z Climate change mitigation and adaptation

z Partnership and cooperation

z Operational safety

z Contribution to national targets in energy sector

z Innovative leader in terms of sustainability and awareness in energy sector

Real-estate developers, construction companies, building managers, suppliers and subcontractors

z Partnership and cooperation

z Reasonable energy price

z Security of supply 

z Provision of environmentally friendly and sustainable energy

z Small carbon footprint

z Technically competent partnership

z Fair and equal treatment

z Long term business relations

Employees z Good working conditions, motivation of employees

z Fair wages

z Safe working environment

z Stable and responsible employer with good reputation

Society and media z Open for cooperation

z Good reputation

z Opinion leader in energy sector

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202238 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202239

MATERIAL SUSTAINABILITY AREAS AND TARGETS Most important sustainability topics for Utilitas were identified in 2021 by reviewing material ESG aspects in cooperation with external experts. The assessment took into account most important short-term and long-term external contributors impacting Utilitas business, as well as impacts coming from Utilitas operations that have an effect on stakeholders, society and the environment. This included mapping of societal mega- trends, relevant political and regulatory developments, and societal challenges together with good industry practice and sector standards.

Aspects taken into account for formulating ESG strategy:

„ Societal megatrends affecting the sector: z Global warming in Estonia and the world;

z Urbanization and sector coupling in cities;

z Increase in intermittent energy production capacities

„ Societal challenges in Estonia and the world: z Need to ensure energy security, sustainability and affordability;

z Needs according to the United Nations Sustainable Development Goals.

„ European Union and Estonian regulatory developments: z Energy and climate policies and strategies;

z Regulations for transparency on sustainability & ESG.

„ Good market practice for ESG and sustainability management: z Requirements of good practice standardized management systems (e.g Iso 9001,

14001 and 45001);

z Inspiration from other major ESG and sustainability management guidelines, stan- dards and frameworks.

As a result of the analysis, seven priority sustainability areas in environmental, social, and governance dimensions were formulated. Targets, plans and key performance indicators were attached to each priority area in order to screen the sustainability management performance and progress of Utilitas. Future activities to initiate the mitigation of negative impacts and increase positive impacts in these areas were also identified. This forms the strategic ESG and sustainability framework of Utilitas.

ENVIRONMENTAL DIMENSION

GOVERNANCE DIMENSION

SOCIAL DIMENSION

OUR ACTION AREAS

7

1 Climate and emissions z Carbon neutral heat and cooling supply by 2030 at the latest

z 100% renewable energy production by 2030 at the latest

z Positive handprint from green electrici- ty - avoided emissions by customers are higher than Utilitas̀  Scope 1, 2 & operational 3 emissions

2 Resource use and efficiency z Heating and cooling networks are Efficient District Heating networks as defined by EU directive

z Highly efficient production (efficiency over 85%, incl scrubber near 100%)

3 Biodiversity and ecosystems z 100% biomass sourced locally

z 100% of procured biomass is obtained from certified suppliers, PEFC certification

4 Workplace safety z Zero workplace accidents

5 Employee inclusion z High employee engagement and satisfac- tion rate

z Diverse teams and gender balance

z Talent retention - voluntary turnover rate below 5%

6 Quality service for clients z Certainty of supply for customers

z High client satisfaction rate

z Increase in client base

7 Responsible governance and community engagement z Relevant asset and operational as well as board level responsible governance measures in place

z Taxonomy aligned reporting to be devel- oped

z Valid and updated ISO 9001, 14001, and 45001 & green office certifications

z Transparency of the price policy main- tained

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202240 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202241

OVERVIEW OF ESG PERFORMANCE IN 2022 Key performance indicators for all priority ESG areas are in place to show Utilitas’ sus- tainability performance. The graph below shows the Group sustainability targets and year 2022 results in all 7 important ESG areas.

Environmental dimension

Social dimension

Governance dimension

Climate and emissions:

Resource use and efficiency:

Biodiversity and ecosystems:

Carbon neutral heating and cooling supply by 2030 . 2022: 72* gCO2/kWh network CO2 emissions

(2021: 74 gCO2/kWh)

*67 gCO2/kWh without special measures for gas replacement that were made in 2022

Efficient district heating and cooling networks as defined by EU directives 2022: achieved in all networks

(2021: achieved)

100% of used biomass sourced locally 2022: achieved

(2021: achieved)

100% renewable energy production by 2030 2022: 68% renewable energy production

(2021: 65%)

High production efficiency 2022 (and 2021): over 85% in boiler houses and near 100% in combined heat and power plants

100% of biomass obtained from certified sources 2022: achieved

(2021: achieved)

Positive handprint from green electricity 2022: avoided CO2 emissions 192 th tons > operational CO2 emissions 165 th tons

(2021: achieved)

Responsible governance

z Responsible governance measures are in place on asset, operational and board level

z Transparent price policy

z ISO 9001, 14001, and 45001 and green office certifications

Workplace safety

Employee inclusion

Quality service for clients

Zero workplace accidents 2022: 2

(2021: 0)

High employee satisfaction 2022: new survey will be conducted in 2023 (biannually)

(2021: 4.15/5)

Service supply certainty 2022: 99.99% average availability of district heating

(2021: 99.99%)

Gender balance 2022: 25%/25% of women in total / managerial positions

(2021: 25%/23%)

Satisfied customers 2022: 94% customer satisfaction

(2021: 97%)

Talent retention 2022: 3.0% voluntary turnover rate

(2021: 3.5%)

Client base increase 2022*: 393 / 116 MW net new buildings / connected new power

(2021: 92 / 40 MW)

*including 237 buildings and 55 MW from takeover of Adven networks in Tallinn

1

4

7

2

5

3

6

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202242 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202243

EU TAXONOMY The EU Taxonomy regulations22 is a classification system to encourage sustainable invest- ments by determining which economic activities make a contribution to the environmental objectives of the EU Green Deal.23 It establishes a science-based performance criteria and imposes a corporate reporting obligation on certain companies to disclose the extent to which companies’ turnover, capital expenditure (CapEx) and operational expenditure (OpEx) are related to sustainable activities according to the Taxonomy regulation.

Currently, the list of activities and related performance criteria has been adopted in relation to climate change-related environmental objectives,24 including activities relevant for Utilitas.

Utilitas is currently not in the scope of companies that are obliged to disclose Taxonomy- related information. Nevertheless, the first step has been taken towards assessing its business activities in relation to the Taxonomy regulation. The aim is to be transpar- ent about the company’s potential contribution to the Green Deal objectives and to start preparing for the compulsory reporting period. As a first step, the proportion of Taxonomy-eligible and Taxonomy-non-eligible economic activities in total turnover and CapEx are disclosed (OpEx extent assessment considered in the following steps during the next reporting period).

Eligibility assessment

The assessment of eligibility was done in reference to the NACE codes and descriptions of economic activity brought out in the Climate Delegated Act Annex I and Complementary Climate Delegated Act Annex I. The mapping was done in relation to the objective of climate change mitigation since only the turnover of activities that count as enabling activities for climate change adaptation could be eligible.

Taxonomy regulation distinguishes three types of activities: activities that make a sub- stantial contribution to the environmental objective, activities that enable other activities to make a substantial contribution, and transitional activities if their greenhouse gas emissions are substantially lower than the industry average.

Most Utilitas Group’s Taxonomy-eligible activities are low carbon activities mainly production of energy from renewable energy sources, cogeneration of electricity and heat from biomass and distribution of heat in efficient district heating networks etc and thereby being eligible to make a substantial contribution to climate change mitigation. Production of heat/cool from green electricity is additionally considered as Taxonomy- eligible activity since the activity is in accordance with the Taxonomy regulation and the Climate Delegated Act.

Utilitas Group also carries out transitional activities listed in the Complementary Climate Delegated Act, namely the production of heat/cool from fossil gaseous fuels in an effi- cient district heating and cooling system.

Taxonomy non-eligible activities include mainly heat production from fossil fuels (shale oil, light fuel oil, peat).

22 Regulation (EU) 2020/852 of the European Parliament and of the Council of 18 June 2020 on the establishment of a framework to facilitate sustainable investment, and amending Regulation (EU) 2019/2088

23 Climate change mitigation, climate change adaptation, the sustainable use and protection of water and marine resources, the transition to a circular, pollution prevention and control, the protection and restoration of biodiversity and ecosystems

24 The list of activities can be found in the Climate Delegated Act (Commission Delegated Regulation (EU) 2021/2139) and Complementary Climate Delegated Act (Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1214)

Accounting method

The turnover of the activities listed in the table was counted in the numerator and net turnover was counted as denominator of the turnover calculations. As for the calculation of proportion of CapEx, mainly Utilitas’ invests in the sustainable and green activities such as new renewable energy generation units, heat pumps for utilisation of waste heat etc were considered. Those investments were counted in the numerator and total capex as indicated in the Disclosure Delegated Act25 was counted as denominator.

As a result, 81% of Utilitas turnover and 98% of Utilitas CapEx was related with taxono- my-eligible activities in 2022.

Taxonomy-eligible activities

Taxonomy code

NACE code

Absolute turnover, k€

Proportion of turnover

Absolute CapEx, k€

Proportion of CapEx

A.1. Taxonomy-aligned activities*

A.2. Taxonomy-eligible but not environmentally sustainable activities (not Taxonomy-aligned activities)**

Electricity generation using solar photovoltaic technology

4.1 D35.11 337 0.1% 1,001 1%

Electricity generation from wind power

4.3 D35.11 - - 27,656 36%

District heating/cooling distribution

4.15 D35.30 28,900 11.1% 24,441 32%

Cogeneration of heat and power from bioenergy

4.20 D35.11, D35.30

122,756 47.3% 687 1%

Production of heat from bioenergy

4.24 D35.30 6,510 2.5% 528 1%

Production of heat using waste heat

4.25 D35.30 17,372 6.7% 8,126 11%

Installation and operation of electric heat pumps

4.16 F43.22 - - 94 0%

Production of heat/cool from fossil gaseous fuels in an efficient district heating and cooling system

4.31 D35.30 35,593 13.7% 7,191 9%

Production of heat/cool from green electricity

154 0.1% 3,454 4%

Installation, maintenance and repair of charging stations for electric vehicles in buildings

7.4 - - 27 0%

Storage of thermal energy 4.11 - - 2,147 3%

Total (A .1+A .2) 211,622 82% 75,351 98%

Taxonomy non-eligible activities

48,001 18% 1,805 2%

Total (A+B) 259,623 100% 77,156 100%

* Utilitas Group did not assess the alignment of its Taxonomy-eligible activities in 2022 **A2 includes all Utilitas Group’s Taxonomy-eligible activities

25 Commission Delegated Regulation (EU) 2021/2178.

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202244 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202245

ENVIRONMENTAL IMPACT

Tackling global warming, reducing greenhouse gas (GHG) emissions and increasing the share of renewable energy and energy efficiency at the international as well as Estonian level are the keywords that characterise and direct the development of the energy sector. In addition to global trends and regulatory developments, the expectations of citizens regarding environmental sustainability are also constantly increasing.

According to the survey conducted among customers of Utilitas in December 2022, only 20% of people and businesses consider that the energy use and carbon footprint of buildings together with achieving climate neutrality are not important. This level has increased compared to previous survey results probably due to exceptionally sharp energy price increases and security of supply topics, which have recently been at the spotlight. At the same time, 83% customers still consider using renewable sources for energy production as very important and this has not changed compared with the last survey.

Management of environmental impacts is important in Utilitas. Emphasis is put on achiev- ing high energy efficiency, reducing climate impact and using sustainable resources for energy generation together with acknowledging possible risks related to impacts on biodiversity. Air emissions, waste streams and consumption of waster is monitored on an ongoing basis to avoid significant impacts to the environment. More specific mate- rial environmental aspects and actions are reviewed annually in accordance with the environmental management system implemented at Utilitas.

All of Utilitas companies have implemented ISO 14001:2015 environmental management system, which are kept up to date by annual audits and recertification once in every three years. Certified green office principles are also followed in Tallinn offices.

„ The main objectives of Utilitas environmental management system are to:

– comply with the environmental requirements arising from laws and regulations;

– help preserve natural resources through reducing the consumption of water, electricity and fuels;

– use environmentally friendly and energy-efficient solutions in operations;

– foster the use of renewable fuels in order to reduce carbon emissions;

– be transparent in its activities with external stakeholders;

– promote energy efficiency and environmental sustainability among employees and customers.

„ Environmental management system developments in 2022: – noise monitoring and prevention;

– biomass sustainability tracking by demanding suppliers to provide sustainability forest managament sertifications (PEFC, FSC).

In 2022, Utilitas Tallinna Elektrijaam as well as offices of Mustamäe and Ülemiste pro- duction facilities received European Green Office certification which shows that green office principles are now followed there as well.

CLIMATE IMPACT AND AIR EMISSIONS

REDUCING CLIMATE IMPACT Transition to carbon neutrality is getting more important every year, both economically and morally as the effects of climate change together with concerns of citizens and companies on the future prospects are intensifying.

Tallinn is the European Green Capital 2023, and the city has an ambition to become climate neutral by 2050. To fulfil the set sustainability ambitions, Tallinn has developed Sustainable Energy and Climate Action Plan 2030, which includes mea- sures for both climate change mitigation and adaptation. One of the key components for achieving these plans is to reduce GHG emissions in the energy sector. Utilitas actions are inter- linked with the city’s action plan by directly contributing to the following actions:

z expanding areas connected to district heating to replace more polluting energy sources;

z implementing innovative and sustainable district cooling systems;

z renovating older pipelines in the district heating network to improve energy efficiency;

z raising energy generation in district heating from biomass and non-recyclable waste.

Utilitas’ own target is to make the district heating system (operated by Utilitas) carbon neutral in its entirety already by 2030 at he latest. Actions that contribute towards this green transition are already in motion.

District heating has a significant role in reducing the carbon footprint of energy use. In Estonia, a report by Stockholm Environment Institute (SEI), found that transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050 is feasible26.

Buildings that are connected to Utilitas heating network consume heat produced largely from renewable energy sources, which have lower GHG emissions compared to other used energy sources, e.g. electrical heating where the energy is largely produced from

26 https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/transitioning-to-carbon-neutral-heating-and-cooling-in-estonia-by-2050/

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202248 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202249

fossil fuels. In addition, Utilitas uses cogeneration plants which also produce electricity and help to maximize the effective utilization of energy stored in the burnt fuels. This also helps to gradually phase out electricity that is produced mainly from fossil sources.

Utilitas has already lowered climate emission remarkably by having invested approxi- mately 485 million euros in the operated district heating networks in the last 20 years (680 million euros in 2023 values when adjusting for inflation). As a result, since 2008 the carbon intensity of district heating networks has decreased by two thirds.

„ Carbon footprint of Utilitas

Utilitas continues to monitor and calculate its total GHG emissions according to the GHG Protocol Corporate Accounting and Reporting Standard. Utilitas’ most material GHG emissions are direct emissions from fuel combustion in scope 1 (62%) and emissions due to fuel-and energy-related activities in scope 3 (32%).

The usage of fossil fuels for the production of heat, mainly covering peak loads in cold periods, is dependent on weather conditions. As 2020 was extraordinarily warm, emis- sions were also on incomparably low level compared to other years.

Scope 1 emissions originating from the combustion of fuels to produce energy and small amount of GHG, which is emitted during the use of company owned or controlled vehicles.

GHG emissions from combustion of fuels used for energy production (tonnes of CO2-eq)

t CO2 eq (by sources for heat and electricity production) 2020 2021 2022

Natural gas 102,356 (87.5%) 153,510 (87.8%) 104,514 (63.4%)

Shale oil 4,694 (4.0%) 16,708 (9.6%) 37,093 (22.5%)

Milled peat 9,754 (8.3%) 438 (0.3%) 13,770 (8.4%)

Diesel fuel 235 (0.2%) 4,173 (2.4%) 9,069 (5.5%)

Biomass 430 (0.3%)

Total 117,038 (100%) 174,829 (100%) 164,876 (100%)

The largest share of emissions from the combustion of fuels comes from the natural gas (63% vs 88% in 2021). To mitigate impacts of energy crisis and reduce dependence on natural gas, the latter was replaced by locally sourced shale oil as an alternative fuel in 2022, which constituted 23% from the fuel combustion emissions in comparison to <10% in previous years. CO2 emissions from combustion of shale oil are higher than natural gas. When eliminating the natural gas replacement effect, total operational scope 1-3 would have been 153 kt CO2 eq (instead of 165 kt CO2 eq).

In 2022, the emissions from biomass combustion take into account CH4 and N2O emis- sions as the Estonian Ministry of Environment has published a guideline document for GHG calculations which proposes the specification of the methodology. CO2 emissions from biomass combustion are not included to the GHG inventory according to the requirements and guidance of international regulations and standards.

Scope 2 indirect emissions are associated with the energy purchased and consumed on-site (within organizational and operational boundaries). As we purchase only green electricity mainly from biomass sources, the Scope 2 reflects CH4 and N2O emissions of biomass.

Scope 3 other indirect emissions are associated with all the upstream activities, mainly from fuel- and energy-related activities. The main sources of GHG emissions under fuel- and energy-related activities are from the purchase of natural gas. These are the well-to-tank emissions related with acquiring, processing and transporting of natural gas.

Emissions under capital goods occurred mainly from the Saarde windpark construction works (foundations, cables, on-site work, transport). Purchased goods and services emissions are mainly related with the heating network pipes and spare parts.

To assess GHG emissions due to employee commute, a survey among employees was conducted similarly to 2020.

t CO2 eq 2020 2021 2022*

Scope 1 117,513 175,166 165,233

Fuels combusted for energy production 117,038 174,829 164,876

Car fuels and freezing agents 474 337 357

Scope 2 4 4 3

Electricity/heat purchased 4 4 3

Scope 3 (operational) 11,631 7,484 3,485

Purchased heat 11,631 7,484 3,485

TOTAL Scope 1-3 (operational) 129,148 182,654 168,722

TOTAL Scope 1-3 (operational) if eliminating natural gas replacement in 2022 156,620

Scope 3 (other) 86,704 97,530

Purchased goods and services 4,848

not measured

3,555

Capital goods 0 6,344

Fuel- and energy-related activities 81,433 87,354

Upstream transportation and distribution 0 0

Waste generated in operations 106 16

Business travel 6 18

Employee commuting 312 242

Upstream leased assets n/a n/a

TOTAL Scope 1, 2 and 3** 215,852 266,251

*Updated emission factors used for 2022 according to Estonian GHG emissions report **Full scope 3 measured biannually

Avoided emissions*** 204,681 201,449 192,379

*** based on renewable electricity production net of networks consumption and Estonian residual mix (0.6366 gCO

2 /kWh in 2021)

Utilitas monitors also the climate positive effect from the renewable electricity production each year. Positive effect from the electricity production compared with the Estonian residual mix (0.6336 gCO2/kWh in 2021) was approximately 192 kt CO2 eq in 2022 which exceeded Utilitas’ operational emissions in Scope 1-3

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202250 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202251

Figure 14. Share of renewable energy used from gross final energy consumption by Eurostat SHARES including statistical transfers between Member States

PRODUCTION OF RENEWABLE ENERGY Global and national energy sector development plans demand transition to renewable energy at an accelerating pace as it is a vital step for lowering the climate impact of humans. Estonia stands out in the heating and cooling sector where around 60% of energy is from renewable sources, whereas in electricity production Estonia is trailing behind it’s neighbors as well as EU average.

Target: 100% of renewable energy in energy production by 2030

2022 result: 68% (2021: 65%)

In recent years, renewable energy has increased in Estonia mainly due to new solar farm installations. In 2021, solar energy capacities in Estonia increased by two times compared to the year before. At the same time, no new significant capacities of wind energy have been added over the last ten years.

Wind energy capacities (MW) (https://www.irena.org/publications/2022/Apr/Renewable-Capacity-Statistics-2022):

2012 2020 2021

Sweden 3,606 9,976 12,080

Finland 257 2,586 3,257

Latvia 59 78 81

Estonia 266 317 317

Lithuania 275 540 671

EU 97,187 177,057 187,497

In Estonia, the consumption of heat makes up most of the nation’s total energy con- sumption and is the primary reason why previous renewable energy targets have been achieved, whereas very limited progress has been made in electricity and especially transportation sector.

In the heating sector, district heating is the most efficient option for urban buildings as it allows to use production technologies from fuels that are otherwise difficult to use, such as wood chips or household waste. Residual heat is also used in cogeneration plants to generate electricity.

Utilitas is the largest renewable energy producer and district heating provider in Estonia . About one third of district heating in Estonia is provided and 12% (2021: 13%) of renewable electricity is produced by Utilitas .

Utilitas renewable energy production ambitions include using renewable sources over all different forms of energy produced (heating, cooling and electricity production). In order to meet this, waste- and seawater heat pump production capacities together with wind and solar energy projects are developed. In addition, further efficiency investments and boiler replacements are planned in existing cogeneration plants.

2022 was warmer and sunnier than on average, resulting in lower need for heating production in the winter. Summer months were also warmer which gave the opposite effect regarding energy consumption as the use of cooling systems was higher. Production volumes were also affected by the energy crisis and implemented energy saving measures in the society that were triggered due to Russia’s war on Ukraine. To mitigate impacts of energy crisis and reduce dependence on natural gas, gas consumption decreased by about 45% in the last quarter. This was, in part replaced by locally sourced oil shale oil as an alternative.

Adven Tallinn customers were connected to the Utilitas district heating network in October 2022. This included 237buildings in Nõmme, North-Tallinn, Pirita and city centre districts which were previously supplied by Adven.

Sweden Finland Latvia Estonia Lithuania EU

Sweden Finland Latvia Estonia Lithuania EU

Sweden Finland Latvia Estonia Lithuania EU

Heating and cooling

2004 2020 2021

Transport 2004 2020 2021

Electricity 2004 2020 2021

4 6

% 51

% 6

%

4 0

% 27

% 1%

4 2%

4 6

% 2%

33 %

1% 0

%

30 %

4 %

0 %

12 %

16 %

1%

6 6

% 74

% 32

%

58 %

4 0

% 14

%

57 %

53 %

7%

59 %

28 %

12 %

50 %

20 %

6 %

23 %

37 %

10 %

69 %

76 %

30 %

53 %

4 0

% 21

%

57 %

51 %

6 %

61 %

29 %

11 %

4 9

% 21

% 6

%

23 %

38 %

9 %

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202252 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202253

Production of renewable energy from Utilitas operated facilities increased from 65% in 2021 to 68% in 2022.

Production of energy from renewable sources, GWh Production of energy from fossil sources, GWh Share of renewable energy, %

2,500

2,000

1,500

1,000

500

0

100%

90%

80%

70%

60%

50%

40%

30%

20%

10%

0% 2018 2019 2020 2021 2022 2023B

G W

h

Figure 15. Volume (GWh) and share (%) of energy produced by Utilitas from renewable and fossil sources (electricity and heat in total)

Figure 16. Yearly distribution of different energy sources used from total electricity and heat energy sold by Utilitas (includes energy purchased by Utilitas)

The share of natural gas used in total energy sold by Utilitas, dropped in 2022 compared to the year before. This was mainly replaced by energy from woodchips and shale oil. The use of other energy sources (peat, domestic waste, light fuel oil, solar) has in general remained on the same level when comparing the last two years.

In 2022, the share of renewable energy provided by district heating networks operated by Utilitas was 69% to 100% depending on the area. The average share of renewable energy provided by district heating networks is about 50% in Estonia. The share of renewable and waste heat sold by Utilitas in each operated area can be seen on the following graph.

„ District cooling

Due to climate change, more frequent heat waves are expected to occur also in Europe and Estonia. This creates a growing need for cooling systems to help alleviate resulting health problems linked with extreme heat periods. District cooling is identified as a sustainable solution to this problem compared to air conditioning systems which are energy inefficient, loud, include risk of coolant leaking and take a lot of space. European Union and Estonian national policies also indicate that district cooling can be a major contributor to fulfilling energy efficiency and climate mitigation targets.

Providing cooling is not only a problem of countries with a warmer climate, as one might expect. It is becoming increasingly relevant also in the Nordic countries. For example, Sweden is the largest producer of district cooling together with France. In Sweden, the annual supply of district cooling exceeded 1000 GWh already back in 2014. The length of operated district cooling network has also steadily increased by approximately 20 km every year and exceeding 520 km in total at the end of 2021. District cooling is used to cool office and other commercial spaces, refrigerators in shopping centres as well as servers in data warehouses to mention a few.

As a seaside city, it makes sense to use the cooling potential of sea water and specifically the low temperature of sea water in Tallinn. For example, in Stockholm and Helsinki, sea water is widely used as a free cooling source as it is efficient, reliable and renewable.

District cooling works very similarly to district heating in principle. Cooled water is led from the district cooling plant to the cooling assembly in a client’s building. Within the assembly, this water is used to cool the ventilated air in the building and the water circulating in the cooling system of the building.

Woodchips

Domestic waste

Waste heat

Natural gas

Shale oil

Peat

Light fuel oil

Solar PV

2021 2022

Figure 17. Share of renewable and waste heat in the heat sold by Utilitas, broken down by areas

2018 2019 2020 2021 2022

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Tallinn and Maardu

KeilaHaapsalu KärdlaJõgeva ValgaRapla

69.1% 73.9%

87.8% 91.2% 94.3% 94.7% 99.9%

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202254 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202255

Utilitas is the frontrunner in implementing and enabling district cooling in Tallinn. The ambition is to create a network connecting the entire city centre area which will provide sector coupling, create synergies with the district heating network and to provide a full solution to clients for both winter and summer periods. In 2022, Utilitas invested 4.2 million euros into the development of district cooling operations.

At the end of 2022, a new district cooling station was completed by Utilitas to provide cooling for the buildings of Ülemiste city. This is the second Utilitas’ district cooling station in Tallinn. The first station is located on Masina street and supplies office buildings in the Fahle quarter since 2019. Utilitas is involved in the development of Tallinn’s district cooling network and will continue with installing new systems in the coming years.

„ Wind energy

2022 was a major year in wind park developments for Utilitas:

z Utilitas started the construction of the most modern wind farm in Estonia. The foundations of Saarde wind farm were laid. The park consists of 9 wind turbines (Vestas V150) with a total capacity of 39 MW, the wind park will cover the electri city consumption needs of more than 40 000 households. Installation of wind turbines will begin in spring 2023 and electricity generation will start in the summer of 2023. In total Utilitas will invest more than 60 million in the project.

Utilitas’ new cooling station

z Utilitas Wind completed the construc- tion of Tārgale wind park which is the largest onshore wind park in Latvia and makes Utilitas Group now the biggest wind power producer in Latvia. 14 modern turbines supplied by Vestas, with a total capacity of 59 MW were installed, with annual production covering the electricity need of more than 50 000 households. 75 million euros in total were invested in the project

z Grobina Wind Park was acquired in Latvia by Utilitas Wind consisting of 33 Enecron wind turbines with a total capacity of 20 MW. It is one of the largest wind parks in Latvia

z Environmental impact assessment (EIA) program of Saare-Liivi offshore wind farm was approved by The Consumer Protection and Technical Regulatory Authority (TTJA). The approval took less than a year, which is exceptionally fast in Estonia, as Utilitas started with the initial studies before the compilation of the pro- gram to preemptively provide more pre- cise information to the public and decision makers. This offshore wind farm could produce nearly half of Estonia’s annual electricity needs and is projected to be completed in 2028. Approximately 80 modern wind turbines are planned with a total capacity of 1,200 MW. Utilitas Wind has engaged Ramboll, prefeed study has been completed and next steps in the project development are being jointly undertaken in parallel with the carrying out of the environmental studies

z Utilitas Wind and largest private land owner in Estonia, Graanul Mets started a strategic cooperation to build wind farms on the lands of companies belonging to the Graanul Mets Group. Suitable develop- ment areas have been mapped including more than 100 wind turbine places with an estimated total capacity of over 500 MW. Development projects are on their early stages as conducting appropriate planning together with impact assess- ments, local community and municipality engagements are needed to be carried out

Opening of Targale wind park

Saare-Liivi offshore wind farm environmental impact study

Grobina Wind Park

Saarde wind farm cornerstone laying

1.200

1.000

800

600

400

200

0 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2020

Figure 18. Supply of district cooling and operated network length in Sweden. https://www.energiforetagen.se/statistik/energiaret/

Supply of district cooling Operated network length

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202256 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202257

OTHER AIR EMISSIONS To achieve the goal of sustainable cities, it is of utmost importance to ensure clear urban air. All of Utilitas’ plants are covered by pollution permits and use best available technology to reduce air pollution as much as possible. Utilitas is compliant with the requirements of their environmental permits with emissions either at or below permit limits.

Unlike for local boiler houses, strict requirements are established for the permitted levels of fine particles for central production equipment used in district heating. Thus, the use of district heating instead of using wood combustion directly in households significantly reduce the emissions of fine particles in cities.

Electrostatic precipitators used in the cogeneration plants of Utilitas are very efficient flue gas cleaners. This equipment removes solid particles as well as gaseous air pollutants from the energy plant emissions (by absorbing or dissolving the gases within the flue gases, e.g. SO2, HCl). Results of tests performed by Bureau Veritas in Mustamäe cogeneration plant indicated that the concentration of main particles in the emission was four times less than the upper limit value.

Mustamäe and Väo CHPs, Mustamäe and Kristiine gas boilers are equipped with continuous monitoring systems for observing the emissions to air. Reports from the continuous monitoring systems are submitted to the Environmental Board.

Due to Russia’s invasion in Ukraine there was a sudden drop of available natural gas in 2022 which partially had to be replaced by using locally sourced oil shale oil. Unfortunately, oil shale oil produces higher air pollution but due to the crisis this one-time measure was necessary. Utilitas informed and conciliated with the Environmental Agency of any deviations from the environmental permits and agreed on a special permit. Sufficient inventories were procured for 2022/2023 heating season.

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202258 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202259

RESOURCE USE AND EFFICIENCY

One of the priorities of Utilitas is to achieve as efficient energy production and distribu- tion as possible for all consumers in order to maximise the use of natural resources. It is important for Utilitas to integrate principles of circular economy into regular business activities in all levels of resource management. Sector coupling solutions are actively investigated to increase efficiency.

Utilitas is heading towards using 4th generation district heating and cooling networks which enables effective use of residual waste heat and two-way interaction between suppliers and consumers to provide a better balance between the demand and energy productions to improve resource use and efficiency.

Estonian Power and Heat Association has awarded Utilitas with the Efficient District Heating and Efficienct District Cooling labels. This means that all of Utilitas district heating and cooling systems are efficient

systems within the meaning of Energy Efficiency Directive (2021/27/EU). Conditions set by the directive state that heating or cooling must be generated by using at least 50% renewable energy or 50% waste heat, 75% cogenerated heat or 50% combination of such energy and heat.

Utilitase kaugküttesüsteem id

TÕ

HUS KAUGJAHUTUS

U tilitas Tallinn AS ‒ Tselluloosi k

au gj

ah ut

us

DISTRIBUTION NETWORK EFFICIENCY To have efficient distribution networks, it is important to have up to date and renovated pipelines which decrease heat losses and allow to use more efficient solutions such as lowering the water temperatures in the pipeline. Between 65-95% of Utilitas’ networks (depending on the operated area) use modern pre-insulated materials which are substantially more reliable and have lower losses in comparison to legacy heat pipes from Soviet times which they replace.

In 2022, 26 km of pipeline was renovated together with network expansion (2021: 28 km). The largest renovation works in 2022 in Tallinn were undertaken in Pelgulinn and

Pelguranna, Veerenni and Tõnismägi, Uue-Maailma and Kitseküla, Sadama and Kalamaja. Bigger works were also carried out in Keila, Rapla and Valga.

In 2022, thermal photographs were taken of Tallinn, Maardu, Keila and Haapsalu heat pipelines from helicopter to inspect the technical condition of networks and to rule out significant heat leakages. In addition to modernising the network, it is also important to ensure high efficiency as a part of daily energy management operations. Supply and return temperatures are the main characteristics of the district heating network. Both of these are measured constantly in every production facility together with the heat energy output of that facility.

Efficiency of heat distribution can mainly be increased by reducing the temperature of water in district heating network. However, very low temperatures in supply water can cause problems with bacteria build up in pipelines, so an optimum state must be achieved.

Lower water temperatures in the network:

z Decrease heat losses in the district heating network;

z Make flue gas condensers and combined heat and power generation plants more efficient and allow to use heat pumps;

z Create better opportunities for using heat storage units;

z Improve thermal stability in the distribution network which reduces stress on the pipelines and reduces the risk of leaks and maintenance costs.

z Allows to use plastic pipelines instead of pipes made from materials with higher environmental footprint like steel and copper;

z Improve the security of supply as the risk of water starting to boil is reduced when network pressure drops. Boiling water in the pipeline creates two-phase flow which causes flow cavities.

Helicopter taking thermal photographs of heat pipelinesTarget: reduce heat losses to below 10%

by 2035

2022 result: 12 .4% (2021: 12 .7%)

Target: 100% renovated

network by 2034

2022 result: 67 .3% (2021: 64 .3%)

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202260 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202261

On one hand it is important to keep energy efficient water temperatures in the supply for the customers. On the other hand, it is necessary to consider the spread between supply and return temperatures. Higher spread between these two mean that buildings are more energy efficient as less energy is taken from the system and also less energy is lost in the network. This is why it is important to renovate buildings, heating systems and substations in buildings. Utilitas supports this development by offering substation replacement advice and financing for clients, in addition to renovating older pipelines and heating systems which are directly managed by Utilitas.

There is also potential to use excess heat from wastewater treatment in district heating as a renewable source of energy. Opportunities for this are actively sought together with AS Tallinna Vesi who operates wastewater treatment plant in Tallinn (Paljassaare wastewater treatment plant).

Majority of time the network temperature is already in the range of 70-80 degrees. Utilitas aims to improve distribution network energy efficiency by:

z Gradually lowering the yearly weighted average water outflow temperature every year. In 2022, this was 80.1˚C in Utilitas Tallinn operated networks (2021: 81.7˚C)

z Keeping the yearly weighted average return water temperature as low as pos- sible. The target is to have return water temperature lower than 45°C at least for 73% of consuming buildings. In 2022, this was 74% for both Utilitas Eesti and Utilitas Tallinn operated networks (2021: 61% and 67% respectively)

<50~60°C (70 °C)

16/1880-1930 2G/1930-1980 3G/1980-2020 4G/2020-2050

E ne

rg y

e ci

en cy

/t em

p er

at ur

e le

ve l

D is

tr ic

t he

at in

g g

ri d

D is

tr ic

t co

o lin

g g

ri d

1G

STEAM Steam system, steam pipes in concrete ducts

2G

IN SITU Pressurized hot-water Heavy equipment Large "build on site" stations

3G

PREFABRICATED Pre-insulated pipes Industrial- ized compact substations (also with insulation) Metering and monitoring

4G

4th GENERATION Low energy demands Smart energy (optimum Interaction of energy sources, distribution and consumption) 2-way DH

4G: Development (District heating generation)/Period of best available technology

Steam storage

Heat storage

Coal waste

Local district heating

Coal waste

CHP coal CHP oil

Heat storage

Industry surplus

Biomass CHP Biomass

Large scale solar

District heating

Gas waste

oil coal

CHP waste CHP coal

CHP oil

Heat storage

Cold storage

PV, Wave Wind surplus

Electricity

Geothermal

Industry surplus

District heating

District heating

Also low energy buildings

Centralized heat pump

Centralized district cooling plant

CHP biomass

2-way District Heating

Biomass conversion

Future energy source

Large scale solar

Seasonal heat

storage

Data center

~ 25°C

< 200°CDH flow

DH return

Energy eciency

< 80°C < 70°C

> 100°C

< 100°C

< 45°C

https://www.4dh.eu/about-4dh/4gdh-definition

Figure 19. Development (District Heating generation) / Period of best available technology Figure 20. Network supply and return temperatures in Utilitas Tallinn network

Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec

2021 2022

Supply temperature, T1 Return temperature, T2

20

40

60

80

100

Te m

p er

at u

re , °

C

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202262 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202263

BIODIVERSITY AND ECOSYSTEMS

Biomass is a material which can help Europe move towards climate neutrality and energy security. It replaces materials which have higher environmental footprint and that orig- inate from fossil sources (e.g. coal in energy and concrete in construction). Using wood to create long lasting products helps to bind carbon dioxide for an extended period. In addition to quality wood/timber a significant amount of low value woody biomass is created during forest management, wood harvesting and processing. The use of low value woody biomass, such as branches, treetops, brushwood and other timber industry residues locally in energy sector helps to increase the share of renewable energy on the market and replace the need to generate energy from fossil sources.

Estonia is situated at the northern border of the temperate forest biome where there is abundant biomass availability and higher natural biomass reproduction compared to many other European countries. Forests cover over 50% of the territory in Estonia and have always played a pivotal role in the country’s economy. In 2021, 40% of solid biofuels used for primary energy production was exported in Estonia, 38% was used for producing electricity and heat in cogeneration plants and boiler houses, and 20% by households.

Figure 21. Share of forest coverage from total land coverage in European Union countries (2020).

PRODUCTION EFFICIENCY As woodchip resources together with other fuel sources are limited, it is of utmost importance to use only highly efficient solutions, which minimize the amount of energy wasted in the process. Utilitas uses local renewable fuel and advanced district heating systems which allow unique levels of efficiency in resource use.

Production efficiency factor reaches approximately 100% in Utilitas operated cogeneration energy plants equipped with flue gas scrub- ber technologies. In these plants electricity and heat are generated in the same process with approximately 30% of output as electricity and the remaining 70% as heat that can be used to heat buildings via district heating networks. Such efficiency is 2.5-3 times higher than in power plants not connected to the district heating network and operate on the condensation regime, where the heat generated in the process is wasted and efficiency is only between 35-40%. Flue gas condenser technology is also used in heat only biomass boilers, increasing efficiency close to 100% in these production units as well.

Utilitas target is to have production efficiency over 85%. In Utilitas cogeneration plants and boilerhouses which use flue gas scrubbers, the efficiency can reach to 100% and above. In 2022-2023 Utilitas is investing close to 20 million euros into 2nd stage flue gas condensers at all three operated cogeneration plants to increase efficiency even further.

Definition: efficiency factor is the sum of annual production of electrical energy, mechanical energy and useful heat divided by the energy used to produce this energy. Efficiency factor is calculated based on the lower net calorific value of the fuel.

REDUCTION OF WATER USE The volume of heat network of Tallinn is approximately 90,000 m3. Water is a valuable natural resource, thus Utilitas constantly works to improve the water use efficiency in operated district heating network.

Modernisation of the heating network, monitoring temperatures and pressure levels of the system together with efficient man- agement are also the primary leverages for reducing water losses from district heating network (in addition to reducing energy losses). Utilitas tracks the quality of water used in operated systems on a monthly basis to keep it within the expected limits.

Utilitas also aims to increase water use efficiency by searching synergies and increasing cooperation with water utility companies that are operating in same cities as Utilitas. For example, through coordinated network investments. Utilitas has 20.4% shareholding in AS Tallinna Vesi and is partnering with majority shareholder the City of Tallinn to initiate water efficiency cooperation projects in Tallinn.

Utilitas target is to have production efficiency

over 85%. In Utilitas co- generation plants which use flue gas scrubbers,

the efficiency can reach to 100% and above

F IN

S W

E

S V

N

E S

T

LV A

A U

T

S V

K

E S

P

P R

T

B G

R

H R

V

LU X

C Z

E

LT U

D E

U

F R

A

IT A

P O

L

G R

C

R O

U

B E

L

H U

N

C Y

P

D N

K

IR L

N L

D

M LTE U

S h

ar e

o f

fo re

st la

n d

, %

70%

60%

50%

40%

30%

20%

10%

0%

Target (Utilitas Tallinn): network water change rate to 1 time per year by 2035

2022 result: 1 .4 (2021: 1 .9)

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202264 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202265

Utilitas procures 100% biomass from sustainability certified sources (FSC or PEFC ) and meets the sustainability criteria defined in the EU Renewable Energy Directive

In order to keep such ecosystem functional, it is important that forests are managed sustainably to avoid irreversible environmental damage to ecosystems and biodiver- sity, which would in turn cause long-term severe economic impact for the sector and to broader society. The land area of strictly protected forests in Estonia has increased from 9.6% in 2010 to 14.9% in 2020, leaving more room to nature and lowering the risk of extinction of vulnerable species as no economic activity is allowed in these areas. The share of forests that have different restriction measures is about 30% from total forest area in Estonia.

Utilitas supports constructive public discussions around the future of forestry to find a balanced approach between protecting nature and biodiversity, reaching climate goals and providing sources for economic activities. Utilitas continues to be up to date with changing social expectations and scientific as well as political developments to follow the best practice available.

For the last four years, Estonia’s Forestry Development Plan for 2021 to 203027 has been under development. The process has caused a heated debate among different stakeholders around annual sustainable felling volumes in forests. The target of this development plan is to move towards a forestry sector, which on one hand ensures forest ecosystem and biodiversity persistence together with forests that contribute towards climate change mitigation and are resilient to different stressors due to climate change. On the other hand, provide financial competitiveness of the sector together with supporting social and cultural values in the society linked with forestry. This new development plan is expected to be accepted by the government in 2023, two years later than projected. From the environmental sustainability side there are some highly possible key trends shaping the future of forestry, which can be brought out:

z Forest cutting volumes will be gradually decreased to improve biodiversity and nature resilience toward impacts coming from climate change;

z Sustainable forest management practices are getting more detailed and widespread to reduce forest and soil deterioration together with other negative environmental impacts that come from more intensive practices;

z Higher value timber products are going to be manufactured with lesser wastes to boost long term binding of carbon dioxide;

On European Union level, the Renewable Energy Directive (RED) developments are closely followed by Utilitas to meet its requirements and to be accounted as renewable energy provider. It classifies woody biomass as renewable energy source, but under cer- tain conditions. Rules regarding sustainable biomass sourcing have been added to RED which state which kind of biomass and on what conditions can be used to be classified as renewable energy. Further forest certification requirements got introduced in 2022 and will presumably start to apply in 2024. Creating clarity is welcomed by Utilitas as it gives assurance on which operations contribute towards higher sustainability and make it possible to plan further green investments.

On EU level new yearly carbon sequestration objectives for 2030 in land use, land-use change and forestry (LULUCF) sector was agreed. For Estonia this means that the goal was quintupled (to sequestrate 0.5 million tonnes of carbon to 2.5 million tons by 2030). By comparison, in Estonia the LULUCF sector emitted 1.3 million tons of carbon

in 2020. The state will start exploring opportunities and viable measures to reach these goals in the coming years.

Utilitas procures 100% biomass from sustainability certified sources (FSC or PEFC ) and meets the sustainability criteria defined in the EU Renewable Energy Directive.

All Utilitas suppliers are obliged to provide evidence that:

z All forest protection requirements are followed;

z Forest renewal measures are in effect;

z Wood did not come from a protected area.

Utilitas stands for responsible and transparent wood sourc- ing principles by monitoring exact origins of all sourced biomass. Utilitas prioritises sourcing and using low value local leftover or wood waste residues from timber industry as fuel. An internal control system has been set up to ensure sustainability criteria required by RED. Voluntary sustainable forest management certifications (PEFC) are planned for own operations in 2023 to gain external assurance and to be in accordance with the upcoming sustainability criteria regulations.

Of all the ways of using biomass to generate energy, cogeneration plants are the most environmentally sustainable. Cogeneration plant efficiency factor reaches near 100% by allowing maximum possible quantity of energy to be obtained from one unit of biomass which is substantially higher than in domestic stoves or electricity-only combustion plants.

In addition, old Christmas trees are collected by Utilitas every year to be direct these into energy generation. This prevents accumulation of waste and increases the utility of already extracted wood.

27 Metsanduse arengukava 2021-2030 | Keskkonnaministeerium (envir.ee)

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202266 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202267

SOCIAL IMPACT

SERVICE QUALITY

Utilitas provides district heating services in eight cities across Estonia to approximately 400 thousand people. Ensuring availability of service to customers and consumers is our major everyday responsibility and quality indicator. Client satisfaction is a combination of:

z access to the network;

z affordable and transparent price;

z uninterrupted service.

in all these aspects our customers expect an increasingly competitive solution compared to alternative heat sources (i.e. natural gas, elec- tricity and heat pumps).

COOPERATION WITH CUSTOMERS Utilitas proactively seeks for new clients who wish to have more sustainable heating and lower their risks coming from gas dependence. As Utilitas renovates older pipelines, nearby potential clients who have not yet joined the network will be approached.

The environmentally sustainable shift of energy sector can only be achieved in coop- eration with customers. Awareness campaigns and direct customer communication is done by Utilitas to share the environmentally sustainable properties of district heating

and to help customers reach higher sustainability. Fortunately, clients also have an increasing knowledge of climate change and want to reduce their impact.

All Utilitas’ customer connections are remotely metered which provides information to the clients about the conditions of heating units and networks in buildings which makes it possible to:

z Increase energy efficiency of client heating substations and network which reduces client’s heating expenses and environmental impact;

z Provide clear and detailed statistics for clients to help identify their impacts;

z Model demand patterns for better optimisation of network heat supply;

z To take personal energy management digital systems into use – this could potentially lower the peak energy demand by up to 20% which reduces the consumption of fossil fuels, as it is often used to satisfy peak periods.

Besides environmental impact, energy security gained more attention in 2022 due to Russia’s invasion of Ukraine. Countries started to plan and implement energy saving measures to reduce energy consumption and bring the energy demand down to fill the supply gap caused by separation of Russia’s natural gas from the EU market. Utilitas promoted energy saving measures in 2022 through customer self-service web portal by providing clients with:

z Accurate consumption datasets which help clients to find weak spots in energy consumption and track how efficient their energy saving measures are

z Comparisons of their building heating system efficiency with other similar build- ings. This shows how much of their energy consumption could be decreased if renovations would be done

z Providing tips for lowering energy consumption

Utilitas supports its clients through providing accurate real-time as well as historic data on the buildings heat consumption, which enables to identify the buildings where heat consumption is abnormally high and would thus benefit most from renovation activities. The renovation of buildings is critical for improving the energy efficiency of buildings and as a result also achieving energy saving targets of the wider economy. Rohetiiger’s road map to climate neutrality foresees even higher investment need into buildings’ renovation (approximately 11 billion euros vs 8.5 billion needed for transformation to renewable electricity) than the total investments which are needed for electricity and heat production.

Energy efficient DH&C

Not renovated (kWh/m2/y)

Renovated (kWh/m2/y)

Heat Electricity KEK* Heat Electricity KEK*

Apartment building 170 35 181 70 38 122

* KEK - weighted energy usage, 150 < C class < 180 Source: Long-Term Strategy for Building Renovation, MoE 2020

Estonia’s long-term goal in energy performance of buildings is to fully renovate all build- ing that were built before 2000 by 2050 (Long-Term Strategy for Building Renovation, TalTech & Ministry of Economics 2020). Full renovation means that in case of apartment buildings energy efficiency class C or better has been achieved.

z The strategy targets ~60% savings in heating demand of renovated apartment buildings

z Historically, the renovation tempo has been too slow (on average 280 th m2 per year, which is less than 1% of non-renovated building stock) and there have been years where there were no grants given for renovation of buildings

z District heating is the best way for achieving energy efficiency with reasonable investments

District heating is a reliable and affordable form of heating that is on its way to becoming carbon neutral

100% of Utilitas clients have smart remote meters to enable efficient energy use

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202270 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202271

However, Utilitas was also affected by the price volatility as both natural gas and biomass prices increased. Biomass and waste heat make up to two thirds of the fuel sources used by Utilitas to provide heat energy. In 2021, the price of heating was increased in Tallinn and Rapla area due to natural gas cost increase. But In 2022 (starting from February), the price of heating was kept stable in Tallinn area, regardless of natural gas price reaching over 300 euros/MWh in high peaks. Due to the diversification of the fuel portfolio, the price of Utilitas district heating was still up to 2 to 3 times lower than the price of heat produced solely from natural gas. It can be observed that the heat price levels are directly correlated with the level of transition to renewables whereas network density and age also plays an important role.

Other regions where Utilitas provides district heating were less affected by the gas price increase as the share of using biomass is higher (up to 100%). However, as the price of biomass also increased, the price of district heating had to be increased by over 50% in 7 operated areas in 2022. Utilitas was still able to keep the price increase significantly lower than the increase in woodchip price which in comparison increased up to 200%.

QUALITY AND CONTINUITY As a provider of a vital service defined in the Emergency Act, the main social role of Utilitas is to ensure the security of heat supply. It is a combination of secure and reli- able supply with a reasonable price. The expectations of consumers for undisrupted energy supply are constantly increasing as the demand and dependence on energy is ever-increasing.

The biggest challenge is to satisfy increased need for energy in winter when the load on electricity, heating networks and production equipment is highest. During winter period, energy from local biomass is currently supported by fossil fuels to keep up with the demand. District heating also has an important role in ensuring the reliability of electricity networks – by using district heating, there is no need to use electricity for heating buildings. As a result, the need for investing into electricity production equipment and networks is significantly reduced. Cogeneration plants operating at base load also have a very important balancing role in energy security as they provide electricity and heat when there is no wind or sunshine which solar and wind parks need.

The quality of the service, frequency of interruptions in the service, temperature, volumes and response time is strictly regulated by laws and regulations. Utilitas must perform regular risk analyses and develop plans on how to restore the operation of the networks in the case of interruptions. By the regulation of Tallinn City Council, interruption in the district heating supply service cannot last longer than 24 hours. Utilitas has accomplished this requirement consistently.

All group district heating companies have also introduced principles of the ISO 9001 quality management standard which are regularly audited. In addition, external certifi- cation of the Environmental Management Systems is considered good industry practice, which can help reduce potential risks and improve performance.

Heat price range in 2022 VAT Share of cogenerated/renewable energy in 2022 %

Figure 22. Heat tariffs in Utilitas networks as in 2022 and comparison to natural gas based network tariff

Maximizing the usage of renewable and local energy sources ensure lower prices for customers

In 2022-2027, Estonian Government will direct at least 366 million euros through Kredex to increase the energy efficiency of residential buildings. Funding for this comes through the European Union Structural Funds. Additionally, several municipalities are offering subsidies for reconstructing or changing the heating system in the buildings. Thanks to remote metering and IT solutions, Utilitas supports its clients via analysing historical consumption and offering advice and recommendations though online self-service interface and targeted direct communication with clients and promoting best practices, for instance by recommending thermostatic valves, smart substations, etc.

FAIR AND TRANSPARENT ENERGY PRICE A key element of a sustainable energy solution is affordability. Utilitas has transparent pricing policies in place to ensure fair treatment of clients. All tariffs are in accordance with the District Heating Act and regulated by Estonian Competition Authority.

2022 was an unprecedented year in energy price volatility. Russian invasion of Ukraine highlighted how important is energy depen- dency and how district heating can reduce supply risks and price volatility. The state continued compensation measures that started already in 2021 to reduce high energy prices for residents. However, in the long term it is not sustainable to expect state interventions to ensure affordable price levels. It is vital to shift energy sector

toward sustainability and locality which results in lower and more stable energy prices. There was elevated interest by clients in 2022 who wished to switch over to Utilitas district heating.

0

50

100

150

200

250

300

350

400

ValgaKeila Jõgeva HaapsaluKärdla Rapla Tallinn/ Maardu

3rd party networks using only natural gas

€ /M

W h

100% 95% 94%

91% 88%

74%

0%

69%

In 2022, Utilitas client satisfaction rate was 94% (2021: 97%)

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202272 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202273

In 2022, the availability of district heating service was 99 .99% (2021: 99 .99%)

Availability is measured by the share of hours district heating service was available without any interruptions

Utilitas ensures security of supply by having:

z Contingency plan:

Detailed action plans are set for the case of technical failures, extreme weather con- ditions or interruptions in the electricity or fuel supply. Alternative fuel sources are stocked to replace other fuel sources. Employees and members of the management board have been appointed who are responsible for carrying out action plans if an emergency occurs. In case of interruptions Utilitas must restore the service first of all for hospitals, social, accommodation and educational establishments.

z Sufficient reserves:

Large district heating boiler plants are capable of using reserve fuel for at least 72 hours and additional water for at least 24 hours, which is obliged by law.

z Autonomous electricity production capability:

Utilitas can operate larger production units and ensure water circulation in the district heating network even when there is an interruption in the general electricity grid.

z Reserve boilers:

If an interruption risk in heat supply emerges and the consumption increases, the reserve boiler plants operating on natural gas are put into service.

z Technical management:

Production equipment must function reliably so regular maintenance of boiler plants and repairs in network system is done to reduce the need for emergency repairs. Maintenance management follows the following principles:

– Prevent – Regular inspection of equipment to be in accordance with the technical requirements set by the manufacturer

– Repair – regular repairing of the equipment to shortened unplanned downtimes

– Forecasting – diagnostics and vibration measurement together with partners

z Qualification:

High qualifications of employees are always kept up to date by training programs. System reliability weak points and incidents are continuously being analysed together.

Utilitas uses a Computerised Maintenance Management System called Minimo, which is used to track and record maintenance activities down to individual component level. The business also has several maintenance service contracts. These agreements include a quick response time for addressing defects and making repairs by the partner.

As Utilitas has many additional obligations and measures to provide continuous supply

of heat, it is more secure than heating systems used by individual buildings. In addition, heat pipelines in Tallinn form a connected circle, meaning that buildings at one end of the heat network can be supplied with heat from production equipment located at the other end of the city. Utilitas Mustamäe cogeneration plant can be put into operation in the case of an extensive interruption in electricity supply and it can be operated inde- pendently without the need of being connected to the electricity network.

Installation of a backup generator at Väo stations is also in process and it is important for additionally reducing energy supply interruption risks in situations of electricity network failures.

Gas consumption decreased by about 40% in Q4 2022 on a year-to- year basis. This was in part replaced by locally sourced oil shale oil to ensure security of heating supply for clients in case there would have been natural gas shortages. Utilitas received a permission from Environmental Board to temporarily use oil shale oil. In the longer term the carbon neutrality investment plan will phase out fossil fuel completely and energy security.

„ Intergrated District Heating Network Development Plan of Tallinn Until 2030

Scientists of Tallinn University of Technology (TalTech) and specialists from Utilitas have developed a plan for an integrated district heating network in Tallinn which mapped possible trends in the heat supply of the city for years 2020 to 2030. Utilitas Tallinn cooperates with City of Tallinn to carry out this plan.

The focus of the development plan is to reconstruct Tallinn’s district network system at an accelerated pace in order to ensure energy security, reduce heat losses and linked negative environmental impact. Old network which was built before 1995 is going to be replaced in its entirety by year 2035. This means that Utilitas has to replace 14-15 km of network pipelines every year in Tallinn. Utilitas expanded this goal to reconstruct all heat networks managed by Utilitas all over Estonia by 2035. By the end of 2022, from 592 km of operated heat network 67% was reconstructed or new.

393 net new buildings or the equivalent of 116 MW were connected to Utilitas district heating system in 2022 (2021: 92 and 40 MW)

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

60.4%

64.2%

67.3%

70.1%

72%

87%

100%2035 goal

2030 goal

2025 goal

2023 planned

2022

2021

2020

Figure 23. Share of reconstructed or new district heating networks and planned goals.

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202274 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202275

EMPLOYEES AND WORKPLACE Energy sector is one of the highest value-added sectors in Estonia and development of the company provides opportunities for the creation of new jobs. Utilitas employs directly 279 people (by the end of 2022) which is 6% more than in the year before.

Wider implementation of digitalisation and automation makes it possible to increase the value added by each employee and creates more meaningful jobs. The use of local wood chips for energy production also helps creating jobs in rural areas.

Utilitas’ aim is to ensure that employees are well cared for by creating a safe working environment and providing people with best self-realisation opportunities. Utilitas is a valued employer among current employees and on the labour market more broadly. This is exemplified by low voluntary employee turnover and high average tenor of employees

Average tenor of Utilitas’ employees is 15.1 years

Figure 24. Employee breakdown by age and gender

under 30 years of age 31-50 years of age 51-63 years of age over 64 years of age

TOTAL STAFF 209 MALE

70 FEMALE

10%16%

31% 43%

WORKPLACE SAFETY

Safety is a priority for Utilitas and is managed by certified ISO 45001 Occupational Health and Safety Management System in all subsidiaries of the Group. Utilitas com- plies with all the requirements and industry good practice for occupational health and safety. Work Environment council with safety officers conduct regular risk analyses to eliminate safety hazards and raise employee awareness on safe working methods. All employees receive safety trainings and safety instructions are present in workplaces that include waste management, working at heights, fire safety, working with asbestos and other chemicals. Occupational accidents if happened are all investigated to improve procedures and reduce risks.

All employees receive retraining on occupational safety instructions and risk assessments in every three to five years. If there are changes or amendments to these policies then employees will get the retraining within one month of issuing the updated document at the latest.

Additional measures taken to support health and safety:

z Online training facility for safety trainings was created in 2022 which will be imple- mented further through the group

z Safety results are connected to managers remuneration system

z Health insurance is provided for all employees through Confido

z All employees have possibility to receive health related compensations

Target: 0 workplace accidents .

2018 2019 2020 2021 2022

Occupational accidents with employees (fatal accidents) 3 (0) 1 (0) 0 (0) 0 (0) 2 (0)

LWIF per 100 employees (working 200 000 hours) 1 .29 0 .44 0 .00 0 .00 0 .79

ASR per 100 employees (working 200 000 hours) n/a n/a 0 .00 0 .00 13 .47

Both occupational accidents occurred due to slippery winter conditions in the territory of boiler plants. These occupational accidents were registered in the ISO 45001 system and additional prevention measures were implemented. The employees recovered quickly.

z 20 management safety walks were carried out in 2022 (2021: 22)

z 20 near misses were reported and registered in 2022 (2021: 36)

ADMINISTRATIVE STAFF

43 MALE 51 FEMALE

7%12%

27%

54%

12%14%

23%

51%

WORKERS 97 MALE

6 FEMALE

11% 21%

43%

25%TECHNICAL STAFF 69 MALE

13 FEMALE

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202276 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202277

EMPLOYEE INCLUSION

Utilitas values the independence and freedom of specialists to decide themselves on how they work and supports mutual trust between employer and the employee. Management culture values humane, respectful and inclusive communication. Events are regularly organised to unite employees and biannual employee engagement surveys are carried out to get direct feedback and map workplace improvement measures. Last survey conducted in 2021 showed high employee satisfaction of 4.15 (max. 5). 84% of employees participated in the study.

Employee awareness on activities and goals of the Group is also important for Utilitas in order to engage everyone and provide a purposeful working environment. Since 2020, the Group has organised information days three times a year for all employees to share sector trends and business results together with open discussions where everyone can ask questions and raise topics.

Employees are listened and supported to boost personal development. Regular personal performance appraisal interviews are done with all employees to focus on the goals and values of each individual. Employees can also submit their proposals or complaints concerning the company anonymously in the intranet.

A new integration program was created and implemented for new employees in 2022. This was put together based on the interviews of new employees to map out topics and weak points which they would have liked to know more about when starting the job.

Workshops were held for all management position employees to engage them into decisions regarding remuneration and development plans regarding leadership. Activities mapped are actively imple- mented in order to unify and improve the manage- ment culture of Utilitas.

In 2022 Utilitas reached top 20 most desirable employers ranking in Estonia.

Employee feedback survey carried out in 2021 showed that employees feel safe when doing work tasks and think that enough attention is given to work safety and employee health. The average rating regarding health and safety topics was 4.6/5

A traditional walking challenge was carried out in December by Utilitas’ employees together with Tallinna Vesi to promote healthy lifestyles. Every 1000 steps walked contributed 1 euro toward donations and in total about 42 million steps were made. Donations were made to Toidupank in cities where Utilitas operates, to Eesti Agrenska Fond and to Eriliste Laste Varajase Toetamise Keskuse A-Akadeemia.

„ Management of contractors

Reporting of contractor accidents and providing health and safety measures to con- tractors are also covered by Utilitas management systems. It is the responsibility of the management team of each subsidiary to manage contractors in accordance with Utilitas procedures. All contractors receive a site induction, including details of processes, work- ing practices and procedures (e.g. working at height). The contractor is responsible for ensuring their employees are competent and have the necessary training to carry out the task and are required to adhere to the standards required by Utilitas.

Contractors operate under a permit system and occupational safety inspections are undertaken by Utilitas to mark any deficiencies are registered in inspection reports. Annual summaries are prepared for each contractor to use this information in evaluating contractors in the future.

Target: to have employee voluntary turnover rate below 5%

2022 result: 3 .0% (2021: 3 .5%)

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202278 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202279

DIVERSITY AND EQUAL TREATMENT All employees of Utilitas are treated fairly and equally. Everyone in the same employee category has the same value propositions and equal personal development opportunities. Employees are also not selected based on gender, nationality or race. In job interviews, both male and female representatives participate to rule out the possibility of a gender biased selection.

Utilitas’ staff includes people with different nationalities and back- grounds. However, one of the issues linked to ensuring diverse staff is related to language skills. To provide a uniform culture and language environment for staff, Utilitas is conducting Estonian (B1 level) language courses for employees whose national language is not Estonian.

Due to sector specificity, Utilitas has overall more male and older employees. Proportion of women among all employees is 25% and 25% in first-line managerial positions (2021: 25% and 23% respectively). 53% of employees are younger than 50 years of age (2021: 50%).

The relatively high average age of employees requires plans for ensuring growth of a next generation of employees. Group companies are working systematically in order to popularise and support the studies of thermal engineers together with building a good reputation among students. Recruitment focus is also on finding new young employees. However, providing younger employees with development opportunities as well as valu- ing the contribution made by experienced employees are both important to Utilitas. In 2022, 7 trainees underwent their paid internships in Utilitas (2021: 9) and 6 scholarships were offered (2021: 5).

Training events are divided between the fields of management, technical skills, time management and general education. All new employees receive introductory guidance from the quality and environmental manager, and human resources manager including:

z Company Structure;

z Management System Documentation;

z Environment and Safety;

z Utilitas Management Policy and Objectives;

z General Fire and Safety Documentation;

z Addressing Environmental Aspects;

z Emergency Situations and Response;

z Legislation regulating Occupational Health and Safety.

New employee then receives further role specific training by the head of that depart- ment, which includes:

z The preparation and implementation of a vocational training plan (internal training);

z Occupational Safety Training and requirements (e.g. risk factors, risk analysis, use of personal protective equipment, fire safety and emergency plans);

z Instruction on policy documents.

The share of women in managerial positions increased in 2022

<30 years of age

31 – 50 years of age

51 – 63 years of age

Figure 25. New recruitments in 2022

2022 HIRED 26 MALE

9 FEMALE

34%

12%

54%

TRAINING AND DEVELOPMENT Utilitas highly values personal initiative regarding development and supports employees by providing financial resources and availability of time. Each employee is provided to participate in trainings arising from their position (e.g meeting engineering profession requirements). In addition, personal performance appraisal interviews are made to map and fulfil each employee’s individual development needs and interest.

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202280 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202281

GOVERNANCE

SUSTAINABILITY GOVERNANCE

ational performance indicators. Previously made reviews are looked over by considering changes in external and internal activities, relevance of management principles, resource adequacy, non-compliances, potential risks, improvement opportunities, occupational health and safety items and an overview of the environmental council. Key operational performance indicators can vary between business units due to the different activities done within each unit.

Key operational performance indicators tracked:

z New Connections (MW and Number of Buildings/Connections)

z Disconnections (MW and Number of Buildings/Connections)

z Planned and Unplanned Interruptions (Number and Duration)

z Customer and other complaints

z Production Efficiency (%);

z Electricity used for own operations (kWh/MWh);

z Network Performance (Temperature and Hydraulics)

z Average Network Age (Years)

z Heat Losses (GWh and %)

z Emissions Compliance

z CO2 Emissions (tCO2-eq per annum)

z Water Consumption (% of Network Volume)

z Water Quality indicators

Utilitas was awarded in 2022 with Gold Level by Responsible Business Index.

RISK MANAGEMENT Utilitas has a risk registry in place to be on track and manage emerging risks on an ongoing basis.

As a provider of a vital service, Utilitas must perform regular risk analyses to follow the Emergency Act and regulations of local governments. Detailed action plans have been developed to restore the operation of energy plants if risk scenarios should materialise. These include measures on continuously providing district heating service in the case of technical failures, extreme weather conditions or interruptions in electricity or fuel supply. Employees and members of the management board have been appointed who are responsible for carrying out stated plans if necessary. This topic is described in more detail in the ‘Quality and continuity’ chapter of this report.

Sustainability is managed throughout the organisation on the basis of Utilitas ESG framework, which consists of:

Utilitas has certified standards in place among all subsidiaries to ensure sustainable business practices:

z Environmental Management system ISO 14 001;

z Occupational Health and Safety Management system ISO 45 001;

z Quality Management system ISO 9 001;

Responsibility for Environment, Health and Safety (EHS) matters lie with the management team of each Utilitas subsidiary and Utilitas Environmental Manager. Each subsidiary Quality and Environmental departments report to the Group Environmental manager.

Comprehensive EHS procedures are in place which also include internal and external audits. Board members conduct regular visits to departments and units to get direct overviews on how measures and procedures are applied.

ESG committee on Board level gathers at least twice a year and closely monitors ESG developments and trends as well as provides valuable feedback and recommendations.

Utilitas has established periodic management board reviews, during which the current state of the long and short-term business objectives are reviewed by reflecting key oper-

Dimensions 3 dimensions – environmental, social, governance

Topics 7 topics – tackling most relevant angles of each dimension

Commitments What exactly we commit to focus on within the topic

Targets/KPI-s How we evaluate if we have been successful in delivering the commitment

Target levels What is our specific ambition for each commitment

Activities What we firsthand need to do in order to achieve all of the above

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202284 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202285

„ ESG risks

Type of risk Risks How we mitigate the risk

E nv

ir o

nm en

ta l

z Climate change related risks

z Ability to develop and execute ESG and carbon neutrality strategies

z Lack of raw materials incl fuels

z Aging of operational assets, unplanned inter- ruptions of DH networks or energy production facilities;

z Performing regular risk analysis; increas- ing resilience of the energy production and delivering systems

z Due to increased CO2 and natural gas prices the need to complete the full switch to renewables is increasingly urgent

z Keeping the reputation as a reliable partner

z Continuous monitoring of environmental performance, investments into assets, good cooperation with the regulatory authority

S o

ci al

z Decrease in customer satisfaction

z Workplace accidents of employees and contractors

z Ability to keep being an attractive employer for current and potential employees (including uni- versity graduates), aging workforce

z Client engagement studies including questions as to how can we improve the service offering; Utilitas is also focused on having a positive and socially respon- sible reputation by promoting renewable energy and clean environment as well as contributing to local initiatives

z Working Environment council in place, regular risk assessments and awareness raising, analysis of any accidents and modification of rules if possible/neces- sary

z Engagement surveys and internship pro- grams, employer branding, automatiza- tion, competitive remuneration packages

G ov

er na

nc e

z Financial risks incl credit risk and liquidity risk

z Ability to comply with environmental rules and regulations; public per- ception of environmental issues and Utilitas

z Cyber- terrorism, cyber security risks

z Unfavorable changes in regulations/legislations

z Open and active dialogue with financiers

z Developing internal know-how and including experts if necessary

z Dedication of in-house resources and encaging IT consultants; IT audit

z Active participation in any regulative/ political discussions. Active membership in sector associations

„ Financial risks management

In its daily activities, the Group needs to consider various financial risks. The key risks include market risk (including interest rate risk and foreign exchange risk), liquidity risk and credit risk.

Interest risk

Interest risk arises from interest rate changes in the financial markets because of which it may be necessary to revalue the Group’s financial assets and take into consideration higher financing costs in the future. In order to reduce interest rate risk, Utilitas finances its activities with long-term (maturity in 2047) and fixed rate (4.99%) loans.

Foreign exchange risk

Foreign exchange risk arises when future commercial transactions or recognised assets or liabilities are denominated in a currency that is not the entity’s functional currency. The Group’s foreign exchange risk is related to purchases done. Majority of Group’s pur- chases are made in euros. Because of the minimal proportion of transactions in foreign currencies the Group has not taken any special activities to reduce this risk.

Credit risk

Credit risk relates to a potential damage which would occur if the parties to a contract are unable to fulfil their contractual obligations. Sales of products and services are done in compliance with internal procedures. To reduce credit risk related to accounts receivable the customers payment discipline is consistently observed. Customers who have exceeded the payment deadlines are handled personally in order to find solutions. Write-offs levels for bad depts are minimal.

According to the Group’s risk management policies the short-term cash resources can be deposited only in accounts, overnight deposits and fixed term deposits opened in respectable credit institutions. As of December 31, 2022, the Group were deposited EUR 300 thousand (31.12.2021: the Group did not have any fixed term deposits).

As at balance sheet date, the loans granted to joint ventures amounted to EUR 21,150 thousand (31.12.2021: EUR 11,000 thousand), as the Group has a solid overview and co-operation with the joint ventures then no additional collateral for the loans is required. As of 31 December 2022 and 31 December 2021, there were no loans granted to unre- lated parties.

Liquidity risk

Liquidity risk is the risk that the company is unable to fulfil its financial obligations due to insufficient cash funds. This risk realizes if the company does not have enough funds to service its loans, to fulfil its working capital needs and to perform necessary investments. As at 31 December 2022, the Group ś current ratio was 1.71 (31.12.2021: 1.46). In addition to available cash balances and in order to ensure additional liquidity and manage cash flow seasonality, the Group has concluded an overdraft agreement with SEB bank in the total amount of EUR 15,000 thousand. In liquidity risk management the Group has taken a prudent view, maintaining sufficient cash balances in order to be able to fulfil its contractual obligations at every moment of time. Continuous cash flow forecasting and control are essential tools in the day-to-day liquidity risk management of the Group.

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202286 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202287

COMMUNITY RELATIONS Utilitas’ energy production units are mainly located near high density residential areas. We fully understand our responsibility to provide safety around Utilitas areas and to prevent disturbances of local communities. However, energy production can involve odour, dust, noise and transportation related disturbances to surrounding areas. Utilitas gives high attention to preventive work in order to exclude hazards and significant disturbances of surrounding areas.

Local community is kept informed and communicated with to promptly resolve any issues and to get feedback. Utilitas also organises production site tours and Doors Open Days, to give a closer look of the operations and to ensure transparency.

No significant complaints or accidents in nearby areas were registered in 2022.

Utilitas is cooperating with AS Tallinna Vesi to coordinate the construction and repair works of underground water and district heating networks. This means that overlapping areas where both works are needed can be done together. Therefore, disturbances of people living nearby are reduced.

COOPERATIONS AND SUPPORT Utilitas’ sponsorship policy is built on the core values of the Group. We welcome mutually beneficial sponsorships that enrich residents’ lives, contribute to environ- mental sustainability or create innovative solutions. Utilitas primarily supports proj- ects connected to its business regions, and long-term sponsorships are preferred for corporate consistency.

In cooperation with sponsorship partners, Utilitas wishes to inform the public about the importance of renewables, clean energy and reducing energy inefficiency in buildings.

Utilitas cooperation and sponsoring activities include:

z Utilitas progeny team to support young track and field athletes (since 2011). It is a long-term project to maintain and increase the level of professional sports in Estonia.

z Supporting basketball to connect people and advocate healthy lifestyles. Utilitas (since 2013) is the main sponsor of the Estonian national basketball team and name sponsor of Rapla basketball team.

z Tallinn City Theater cooperation to contribute toward environmentally sustain- able concept of ‘’Green Theatre’’ (since 2016)

z ‘Gift of Life’ cancer treatment foundation contributions and other charities.

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202288 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202289

CONTRIBUTION TO THE DEVELOPMENT OF THE SECTOR Utilitas cooperates with associations and organisations that contribute to environmental protection, sustainable management and help developing the energy sector. Utilitas is a member of the following networks:

The Estonian Renewable Energy Association unites Estonian organisations active in the field of renewable energy under one roof with the mission to advance and develop the field.

The Estonian Power and Heat Association is Estonia’s biggest and oldest organisation representing and acting in the common interest of energy and heat companies.

Green Tiger is a collaboration platform which is designed to boost environmental awareness and create a basis for a balanced economy, just as Tiger Leapjump started the development of Estonia’s technology sector.

The Responsible Business Forum comprises companies that value responsible business practices in order to ensure the sustainability of their company, and also that of the society and the country at large. Utilitas has signed the initiative principles to promise building a better tomorrow.

Wind Europe comprises of over 400 members from across the whole value chain of wind energy to actively promote, coordinate, communicate, research and analyse topics connected to wind energy and provide a networking ground for companies. Utilitas joined the organisation in 2022.

COOPERATION WITH EDUCATIONAL ESTABLISHMENTS Another important activity linked with sponsoring is ensuring the continuity of good quality employees by supporting education. In 2022, Utilitas supported the studies of six Taltech engineering faculty students through Clean Energy scholarships which in total were 11 200 euros. Three scholarships were given to both bachelor and master

level students. Clean Energy scholarships have been given out once a year for the last four consecutive years and its purpose is to increase the interest of young people in energetics and sustainable solutions.

A future generation of engineers in the energy sector is very important due to the rapid development of new renewable energy technologies. Good education and extensive knowledge are paramount for carrying out major energy shifts needed. Similarly to the sector as a whole, the attractiveness of thermal engineering spe- cialty among young people is also a big challenge for Utilitas. New generation of workforce is needed as current employees

age and labor shortages are increasing in Estonia. Fortunately, the popularity of the energy sector might grow in the future as environmental issues are gaining importance in the society and especially amongst young people.

Utilitas is engaged in long-term cooperation with TalTech in order to ensure the continu- ity of engineering education in Estonia. In addition to already mentioned Clean Energy scholarship, Utilitas supports education by:

z Participating in University program councils

z Taking part in career events and offer paid traineeship positions for young people to facilitate learning of practical skills

z Having heating laboratory of Utilitas in TalTech Mektory Innovation and Business Centre to introduce the basic principles of energy supply in cities to students as well as other groups who are interested

As the popularity of engineering education starts from strong and interesting teaching of STEM subjects in general education schools, Utilitas continues to cooperate with the Youth to School educational programme. Special attention is given in this program to engage young mathematics and physics teachers. In addition, Utilitas site tours are made for students to arouse interest.

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202290 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202291

CONSOLIDATED FINANCIAL STATEMENTS

CONSOLIDATED BALANCE SHEET

IN EUR THOUSAND Note 31.12.2022 Restated 31.12.2021

ASSETS Current assets Cash and cash equivalents 2 4,152 19,331 Receivables and prepayments 3 51,967 46,351 Inventories 4 41,712 3,146 TOTAL CURRENT ASSETS 97,831 68,828 Non-current assets Investments in associates 6 62,151 58,643 Non-current receivables and prepayments 3 20,175 11,028 Property, plant and equipment 7, 8 390,874 333,895 Intangible assets 8, 9 13,683 14,113 TOTAL NON-CURRENT ASSETS 486,883 417,679 TOTAL ASSETS 584,714 486,507 LIABILITIES AND EQUITY Current liabilities Finance leases 8, 10 2,183 1,795 Payables and prepayments 11 55,168 45,396 TOTAL CURRENT LIABILITIES 57,351 47,191 Non-current liabilities Borrowings 10 332,701 277,701 Finance lease 8, 10 34,128 36,033 Provisions 12 279 234 TOTAL NON-CURRENT LIABILITIES 367,108 313,968 TOTAL LIABILITIES 424,459 361,159 Equity Share capital 13 7,650 7,650 Retained earnings 152,605 117,698 TOTAL EQUITY 160,255 125,348 TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 584,714 486,507

CONSOLIDATED INCOME STATEMENT

IN EUR THOUSAND Note 2022 2021 Revenue Sales revenue 14 255,778 159,912 Other income 15 3,845 980 TOTAL REVENUE 259,623 160,892 Cost of goods and services sold 16 -162,654 -83,909 Other operating expenses 17 -4,749 -3,611 Payroll expense 18 -12,738 -11,619 Depreciation, amortisation and impairment 7, 9 -20,255 -19,781 Other expenses 19 -8,457 -23 Operating profit 50,770 41,949 Financial income and expenses Share of net profit of associates accounted for using the equity method 6 6,155 1,734

Interest expense 10 -17,159 -16,058 Other financial income and expenses 637 1,164 TOTAL FINANCIAL INCOME AND EXPENSES -10,367 -13,160 Profit before tax 40,403 28,789 Income tax 13 -496 -488 NET PROFIT FOR THE PERIOD 39,907 28,301

The Notes on pages 98 to 121 form an integral part of these financial statements. The Notes on pages 98 to 121 form an integral part of these financial statements.

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202294 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202295

CONSOLIDATED CASH FLOW STATEMENT

IN EUR THOUSAND Note 2022 2021 CASH FLOWS FROM OPERATING ACTIVITIES Operating profit 50,770 41,949 Adjustments:

Depreciation and impairment losses of property, plant and equipment and intangible assets 7, 9 20,255 19,781

Change in receivables and prepayments related to operating activities 3 -6,230 -24,855

Change in inventories 4 -38,566 1,100 Change in payables and prepayments related to operating activities 11 5,339 28,082

Interest paid 10 -17,364 -14,835 Income tax paid 13 -496 -488 Total cash flow from operating activities 13,708 50,734 CASH FLOWS FROM INVESTING ACTIVITIES Purchase of property, plant and equipment and intangible assets 7, 9 -71,811 -37,158

Proceeds from sale of property, plant and equipment and intangible assets 7 70 110

Acquisition of investments in subsidiaries 5 0 -8,435 Acquisition of investments in associates 6 0 -58,566 Purchase of other financial investments 0 -13 Loans granted 23 -9,150 -11,028 Interest received 1,265 4 Dividends received 6 2,647 2,647 Total cash flow from investing activities -76,979 -112,439 CASH FLOWS FROM FINANCING ACTIVITIES Loans received 10 55,000 48,000 Payment of finance lease liabilities 10 -1,864 -1,575 Other payments from financing activities -44 -100 Dividends paid 13 -5,000 -5,000 Total cash flow from financing activities 48,092 41,325

TOTAL CASH FLOWS -15,179 -20,380

CASH AND CASH EQUIVALENTS AT THE BEGINNING OF THE PERIOD 2 19,331 39,711

CASH AND CASH EQUIVALENTS AT THE END OF THE PERIOD 2 4,152 19,331

CONSOLIDATED STATEMENT OF CHANGES IN EQUITY

IN EUR THOUSAND Share capital

Retained earnings Total

Balance as at 31 December 2020 7,650 94,397 102,047

Dividends paid 0 -5,000 -5,000

Net profit for the period 0 28,301 28,301

Balance as at 31 December 2021 7,650 117,698 125,348

Dividends paid 0 -5,000 -5,000

Net profit for the period 0 39,907 39,907

Balance as at 31 December 2022 7,650 152,605 160,255

Additional information regarding share capital and other owners’ equity entries is disclosed in Note 13.

The Notes on pages 98 to 121 form an integral part of these financial statements. The Notes on pages 98 to 121 form an integral part of these financial statements.

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202296 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202297

NOTES TO THE CONSOLIDATED FINANCIAL STATEMENTS

„ Note 1 Accounting policies used in the preparation of the consolidated financial statements

The 2022 consolidated financial statements of OÜ UTILITAS have been prepared in accordance with the generally accepted accounting principles in Estonia . The generally accepted accounting principles are prescribed by the Accounting Act of Estonia and supplemented by the guidelines issued by the Accounting Standards Board .

The consolidated report consists of the financial information of OÜ UTILITAS (hereinafter “Company”) and its subsidiaries (hereinafter “Group”) . The information about subsidiaries is disclosed in Note 5 .

The consolidated financial statements have been prepared under the historical cost convention, except as disclosed in the accounting policies below .

Consolidated financial statements are prepared in EUR thousands .

Reclassifications Building rights and connection agreements obtained in 2021 in the course of business acquisition that were previously presented as part of Intangible assets line in the consolidated balance sheet have been reclassified and presented on the Property, plant and equipment line in the consolidated balance sheet . 2021 figures have been restated to that effect . There was no impact on 1 .01 .2021, thus the third consolidated balance sheet is not presented . There was no impact on the consolidated income statement and consolidated cash flow statement .

IN EUR THOUSAND As reported 31.12.2021 Restatement Restated

31.12.2021 Property, plant and equipment 325,585 8,310 333,895 Intangible assets 22,423 -8,310 14,113

A . Preparation of the consolidated financial statements

Principles of consolidation In the consolidated financial statements, the financial information of all subsidiaries under the control of the parent company have been combined line by line . Intragroup receivables and liabilities, transactions between group companies and the resulting unrealised gains and losses have been eliminated .

Where necessary, the accounting policies of the subsidiaries have been adjusted to ensure uniformity with the accounting policies adopted by the group .

Subsidiaries Subsidiaries are all economic entities over which the parent company has control . A subsidiary is considered to be under the control of the parent company if the parent directly or indirectly possesses over 50% of the subsidiaries voting shares or is able to influence the operational and financial policy of the subsidiary by any other means .

Acquisition of subsidiary is accounted for in the consolidated financial statements by applying the purchase method (except for business combinations involving entities under common control that are recognised using the adjusted purchase method) . According to the purchase method, the assets, liabilities and contingent liabilities of the acquired subsidiary (i .e . acquired net assets) are recognised at their fair values . The difference between the cost of acquisition and the fair value of the acquired net assets is recorded either as positive or negative goodwill .

From the acquisition date, the group’s interest in the assets, liabilities and contingent liabilities of the acquired entity and the resulting goodwill are recognised in the consolidated balance sheet and the interest in the acquired entity’s income and expenses is included in the consolidated income statement . Negative goodwill is recognised as income in the period .

On the acquisition of the company, if the acquirer did not acquire a business, the transaction has to be accounted for as an asset acquisition . For the recognition of the acquisition (the purchase), the cost of the acquisition is to be allocated to the individual identifiable assets (and liabilities) on the basis of their relative fair values at the date of purchase . The transaction does not give rise to goodwill .

If a subsidiary is disposed of during the accounting period, the income and expenses of the subsidiary disposed of are included in the consolidated income statement until the date of loss of control . The difference between the proceeds from the disposal and the carrying amount of the net assets of the subsidiary (including goodwill) as at the date of the disposal is recognised as a gain or loss on disposal of the subsidiary . If a part of a subsidiary is disposed of and the group’s control over the entity falls below 50%, but influence over the entity does not completely disappear, the consolidation of the entity is ceased as at the date of the disposal and the remaining interest in the assets, liabilities and goodwill of the subsidiary is recognised as an associate, a jointly controlled entity or other financial asset . The new cost of the remaining investment is its remaining carrying amount at the date of disposal .

Associates An associate is an undertaking over which the Group has significant influence, but that it does not control . Generally significant influence is assumed to exist if the Group owns 20%-50% of voting shares or units of the undertaking .

Investments in associates are recognised in consolidated financial statements in equity method; according to this, the initial investment is adjusted with the profit/loss received from the undertaking and received dividends . Unrealised gains occurred in transactions with the associate are eliminated in proportion to the holding in the undertaking . Unrealised gains are also eliminated, except in case when the loss is caused because of impairment loss . In case the company’s holding in the loss of the associate recognised by equity method is equal or exceeds the carrying amount of the associate, the carrying amount of the investment is reduced to zero and further losses are recognized outside the balance sheet . In case the undertaking has guaranteed or is obliged to satisfy the liabilities of the affiliate, the respective liability and the loss in the equity method is recognized in the balance sheet . If necessary, the accounting policies of the associate are adjusted so that they comply with the Group accounting policies .

Business combinations involving entities under common control Business combinations involving entities under common control are accounted for using the adjusted purchase method under which the investment acquired in the other entity is recognised at the carrying amount of the net assets acquired (i .e . continuation of recognition of assets and liabilities that have been reported previously in the balance sheet of the acquired entity) and the difference between the cost and the carrying amount of the net assets acquired is recognised as an increase or decrease of the equity of the acquirer .

The unconsolidated primary financial statements of the Parent Company disclosed to the consolidated financial statements According to the Accounting Act of Estonia, the Notes to the consolidated financial statements should include disclosures on the separate primary financial statements of the consolidating entity (parent company) . The parent’s primary financial statements have been prepared using the same accounting methods and measurement bases as for the preparation of the consolidated financial statements, except for investments in subsidiaries and associates that are carried at cost (less any impairment losses) in the separate primary financial statements of the parent company .

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202298 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 202299

B . Financial assets

The Group has the following financial assets: cash and cash equivalents (refer to accounting policy from section C), trade receivables (refer to accounting policy from section D) and other receivables .

Regular purchases and sales of financial assets are recognised at the trade date (i .e . on the date that the group commits (for an example, enters into a contract) to purchase or sell a certain financial asset) .

Cash and cash equivalents, trade and other receivables (accrued income, loans granted and other current and non-current receivables), except for receivables acquired for the purpose of selling, are carried at amortised cost . The amortised cost of current receivables generally equals their nominal value (less repayments and any impairment losses), therefore current receivables are carried in the balance sheet at their expected realisable value .

C . Cash and cash equivalents

In the statement of cash flows cash and cash equivalents include cash on hand and bank balances (except for overdraft), term deposits with original maturities of three months or less as well as investments in money market funds and other highly liquid funds that invest in instruments which individually meet the definition of cash and cash equivalents . Overdraft is included within current borrowings in the balance sheet .

D . Receivables and prepayments

Current receivables arising in the ordinary course of business are classified as trade receivables . Trade receivables are carried at amortised cost (i .e . original invoice amount less repayments and provisions made for impairment of these receivables) .

Impairment of receivables is recognised when there is objective evidence that the group will not be able to collect all amounts due according to the original terms of receivables . Evidence of potential impairment includes the bankruptcy or major financial difficulties of the debtor and non-adherence to payment dates . The impairment of the receivables that are individually significant (need for a write-down) is assessed individually for each customer, using the present value of expected future collectible amounts as the basis . Receivables, that are not individually significant or for which no objective evidence of impairment exists, are collectively assessed for impairment using previous years’ experience on uncollectible receivables . The amount of the allowance for doubtful receivables is the difference between the carrying amounts of these receivables and the present value of expected future cash flows discounted at the effective interest rate . The carrying amount of receivables is reduced by the amount of doubtful receivables and impairment losses are recognised as Other operating expenses in the income statement . If a receivable is deemed irrecoverable, the receivable and the impairment allowance are taken off the balance sheet . The collection of the receivables that have previously been written down is accounted for as a reversal of the cost of impairment of the receivables .

E . Derivative instruments

Derivatives are measured at fair value both at the date the derivative contract is entered into and subsequently .

Derivatives are recognized at fair value in the income statement . Such profit and losses resulting from changes in the fair value of derivatives are recognized in the Income statement within other income or other expenses .

F . Inventories

Inventories are initially recognised at cost, which comprises of the purchase cost and other costs incurred in bringing the inventories to their present location and condition . Inventories are expensed using the FIFO method . OÜ Utilitas Tallinn Elektrijaam uses

weighted average method for fuel inventories recognition . Inventories are measured in the balance sheet at the lower of cost and net realisable value . The write-down of inventories to the net realisable value is included in the income statement line Other operating expenses .

G . Property, plant and equipment

An item of property, plant and equipment is an asset that is used in the group’s operations with their expected useful lives over one year and with their cost in the range of EUR 700 up until EUR 10,000 .

An item of property, plant and equipment is initially measured at cost, comprising its purchase price (incl . customs duties and other non-refundable taxes) and any costs directly attributable to its acquisition that are necessary to bring the asset to its operating condition and location . In case the construction of property, plant and equipment item takes a longer period of time, borrowing costs are capitalized in the cost of the item of property, plant and equipment . The capitalisation of borrowing costs is stopped as the property, plant and equipment item is ready for its intended use or the construction is paused for a longer period of time .

An item of property, plant and equipment is subsequently carried in the balance sheet at its cost less any accumulated depreciation and any accumulated impairment losses . Items of property, plant and equipment acquired under finance leases are recorded similarly to owned assets .

Subsequent expenditure is capitalised only when it is probable that future economic benefits associated with the item will flow to the group and the cost of the item can be measured reliably . All other repair and maintenance expenditure are recognised as a cost in the period in which the respective expense was made .

The straight-line method is used for depreciation of items of property, plant and equipment . The depreciation rates are set separately for each item of property, plant and equipment depending on their useful lives . For assets with significant residual value, only the depreciable amount, i .e . difference between cost and residual value is depreciated over the useful life of the asset . If an item of property, plant and equipment consists of identifiable components with different useful lives, these components are recognised as separate items of property, plant and equipment and separate depreciation rates are set for them depending on their estimated useful lives .

The depreciation rates are as follows for the groups of property, plant and equipment:

Buildings 2 - 10% 10 - 50 years

Heat pipelines 3 - 10% 10 - 30 years

Production plant and machinery 3 - 20% 5 - 35 years

Other machinery and equipment 10 - 33% 3 - 10 years

Other inventory and IT equipment 10 - 33% 3 - 25 years

Objects with unlimited expected useful life (land, artwork, museum showpiece, books, etc .) are not depreciated .

Depreciation of an asset begins when it is available for use for the purpose intended by management and is ceased when the asset’s residual value exceeds its carrying amount or when it is withdrawn from use . At each balance sheet date the appropriateness of the depreciation rates, the depreciation method and the residual value are reviewed .

If the recoverable amount of an item of property, plant and equipment (i .e . higher of its fair value less costs to sell and its value in use) is lower than the asset’s carrying amount,

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022100 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022101

an item of property, plant and equipment is written down to its recoverable amount (refer to accounting policy from section J) .

Recognition of an item of property, plant and equipment is ceased at the date when the asset is sold or disposed or in a situation when it is expected that no future benefits from the asset will flow to the group . Gains and losses on disposing of items of property, plant and equipment are included in the income statement Other income or Other operating expenses lines.

H . Leases

During 2001, AS Utilitas Tallinn (the lessee) entered into a rental and operating contract for 30 years with AS Tallinna Soojus (the lessor) owned by City of Tallinn . With this contract, the lessee took over the complete property, which is required to be maintained and preserved, as well as returned at the end of the rental period . Assets associated with the finance lease, which under contract are designated as „Leasehold estate“, are shown within the Notes 7, 8 and 9 . The lessee shall improve and substitute the assets, which are designated as ”Leasehold estate“ and depreciated throughout the rental period in accordance with their useful life . Investments in the substitution of assets designated in “Leasehold estate“ are later compensated by the lessor in their residual value .

Rented assets acquired through financial lease are recorded in the balance sheet under Finance lease .

Other tangible assets associated with the financial lease, which AS Utilitas Tallinn acquires throughout the rental period, are to be compensated in case the ownership is transferred to the lessor at the end of the period in their residual value .

I . Intangible assets

Intangible assets (goodwill, patents, licenses, trademarks, software, building rights, connection agreements) are recognised in the balance sheet when the asset is controlled by the group, future economic benefits attributable to the asset will flow to the group and the cost of the asset can be measured reliably . An intangible asset is initially recognised at cost, comprising its purchase price and any costs directly attributable to the purchase . After initial recognition, an intangible asset is carried at cost less any accumulated amortisation and any accumulated impairment losses .

Intangible assets are amortised using the straight-line method, using the estimated useful lives as the basis . The appropriateness of the amortisation periods and amortisation method is assessed at each balance sheet date . The annual amortisation rates for groups of intangible assets are as follows:

Goodwill 4 .55%

Computer software, patents, licences, trademarks, building rights, connection agreements and other intangible assets 20-30%

Intangible assets are tested for impairment whenever there is any indication of impairment (refer to accounting policy from section J) .

Goodwill Goodwill represents the excess of the cost of a business combination over the fair value of the net assets acquired, reflecting that portion of the payment made for such assets of the investee, which cannot be individually identified and separately recognised . At the acquisition date, goodwill is recognised at cost as an intangible asset in the balance sheet .

Goodwill is subsequently amortized using a straight-line method over the useful life of the acquired net assets .

Software Computer software, which is not an integral part of the related hardware, is recognised as an intangible asset . Software development costs are included within intangible assets when they are directly related to the development of such software items that can be distinguished from one another, are controlled by the Group and from which the future economic benefits for a period longer than one year are expected to flow to the Group . Software development costs subject to capitalisation include labour costs and other expenses directly related to development . Capitalised software costs are amortised over the estimated useful life not exceeding 5 years . Regular software maintenance costs are recognised as expenses in the income statement .

Building rights, connection agreements Building rights are amortised from the receival of permission for the start of construction works . Before the completion of the assets, the amortisation expense on building rights is recognised as part of the cost of the assets . Building rights are amortised on a straight- line basis until the expiry of the rights of superficies .

Connection contracts are amortised from the date of completion of construction of the respective asset . The connection contract is amortised on a straight-line basis until the expiry of the rights of superficies .

Other intangible assets Expenditures related to the patents, trademarks, licenses and certificates are capitalised when it is possible to evaluate the related future economic benefits . Other intangible assets are amortised on a straight-line basis over the estimated useful life of the asset not exceeding 5 years .

J . Impairment of assets

Intangible assets that have indefinite useful lives are tested annually for impairment by comparing their carrying amounts with their recoverable amounts .

Assets that are subject to depreciation and amortisation and assets with unlimited useful lives (land) are reviewed for impairment whenever events or changes in circumstances indicate that the carrying amount may not be recoverable . Under those circumstances, the recoverable amount is estimated and compared to the carrying amount .

An impairment loss is recognised in the amount by which the asset’s carrying amount exceeds its recoverable amount . The recoverable amount of an asset is the higher of an asset’s fair value less costs to sell and value in use . For the purpose of assessing an impairment of an asset, assets are assessed either individually or grouped at the lowest levels for which there are separately identifiable cash flows (cash-generating unit) .

Impairment losses are recognised as cost in the reporting period .

At each following balance sheet date, assets that have been impaired are assessed to determine whether their recoverable amount has increased . If the impairment test indicates that the recoverable value of an asset or asset group (cash generating unit) has increased above its carrying amount, the previous impairment loss is reversed up to the carrying amount that would have been determined had no impairment loss been recognised for the asset in prior periods, by applying normal depreciation rates and methods to the asset or the asset group . Reversal of impairment losses are recognised in the income statement as a reduction of the impairment loss .

K . Finance and Operating leases

Leases of assets, which transfer substantially all the risks and rewards incidental to ownership to the lessee, are classified as finance leases . Other leases are classified as operating leases .

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022102 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022103

The Group as the lessee Finance leases are recognised in the balance sheet as assets and liabilities at the lower of the fair value of the leased asset and the present value of minimum lease payments . Each lease payment is apportioned between the finance charges (interest expense) and reduction of the outstanding liability . The finance charge (interest expense) is charged to the income statement over the lease period so as to achieve a constant periodic rate of interest on the remaining balance of the liability . The assets acquired under finance lease are depreciated similarly to owned assets over the shorter of the useful life of the asset and the lease term . The costs identified as directly attributable to activities performed by the lessee for a finance lease are added to the amount recognised as an asset .

Payments made under operating leases are charged to the income statement on a straight-line basis over the period of the lease .

L . Financial liabilities

All financial liabilities (trade payables, borrowings, accrued expenses, issued bonds and other current and non-current liabilities) are initially measured at cost, which includes all costs directly attributable to the purchase . They are subsequently measured at amortised cost (except for financial liabilities purchased to be resold and derivatives with negative fair values, which are recognised in their fair values) .

The amortised cost of current financial liabilities generally equals their nominal value, therefore current financial liabilities are carried in the balance sheet at their redemption value . For determining the amortised cost of non-current financial liabilities, they are initially recognised at the fair value of the consideration received (less any transaction costs), calculating an interest expense on the liability in subsequent periods using the effective interest rate method .

A financial liability is classified as current when it is due to be settled within 12 months after the balance sheet date or the group does not have an unconditional right to defer settlement of the liability for at least 12 months after the balance sheet date . Borrowings due to be settled within 12 months after the balance sheet date but that are refinanced as non-current after the balance sheet date but before the financial statements are authorised for issue are recognised as current liabilities . Borrowings that the lender has the right to recall at the balance sheet date as a consequence of a breach of contractual terms are also recognised as current liabilities .

M . Provisions and contingent liabilities

Present obligations arising from past events, which have occurred before the balance sheet date and whose timing or amount is uncertain, are recognised as provisions . Provisions are recognised based on management’s estimates regarding the amount and timing of the expected outflows . The amount recognised as a provision shall be the best estimate of the management regarding the expenditure required to settle the present obligation at the balance sheet date or to transfer it to a third party .

If a provision is expected to be settled later than 12 months after the balance sheet date, it is recognised at the discounted value (at the present value of payments relating to the provision) unless the effect of discounting is immaterial .

Other possible or present obligations arising from past events but whose settlement is not probable or the amount of which cannot be measured with sufficient reliability are disclosed as contingent liabilities in the Notes to the financial statements .

Provisions for environmental protection Provisions for environmental protection are formed before the end of the financial year in case of environmental damage only if the claim for repair damage derives from contractual or regulatory obligations .

Pledges, guarantees and other obligations, whose settlements are not probable or the amount of which cannot be measured with sufficient reliability, but which under certain conditions may realise in future, are disclosed as contingent liabilities in the Notes to the financial statements .

N . Corporate income tax

According to the Income Tax Act applicable in Estonia, annual profits earned by entities are not taxed in Estonia . Corporate income tax is paid on dividends, fringe benefits, gifts, donations, costs of entertaining guests, non-business related disbursements and adjustments of the transfer price . The tax rate on the net dividends paid out of retained earnings is 20/80 . In certain circumstances, it is possible to distribute dividends without any additional income tax expense . Starting from 2019, regular dividend payments will be subject to corporate income tax at the reduced rate of 14/86 to the extent of the average dividend distribution of three preceding years . The first year to be taken account was 2018 . The corporate income tax arising from the payment of dividends is recognised as a liability and an income tax expense in the period in which dividends are declared, regardless of the period for which the dividends are paid or the actual payment date . The tax becomes due to the tax authorities on the 10th day of the month following the dividend payment .

Due to the nature of the taxation system, the companies registered in Estonia do not have any differences between the tax basis of assets and their carrying amount and hence, no deferred income tax assets and liabilities arise . A contingent income tax liability, which would arise upon the payment of dividends, is not recognised in the balance sheet . The maximum income tax liability, which would accompany the distribution of group’s retained earnings, is disclosed in Note 13 to the consolidated financial statements .

O . Revenue recognition

Revenue from the sale of goods is recognised at the fair value of the consideration received or receivable, taking into consideration all discounts and rebates . Revenue from the sale of goods is recognised when the group has transferred the significant risks and rewards incidental to ownership of the goods to the buyer, the outcome of the transaction (i .e . revenue and expenses relating to the transaction) can be estimated reliably and the receipt of payment from the transaction is probable .

Revenue from the sale of services is recognised after performing the servicing activity or when the servicing activity is provided over a longer period of time, according to the stage of completion method .

Sale of electrical and thermal energy and district cooling service Revenue from sale of electrical and thermal energy and district cooling service is recognised on accrual basis based on the reading of meters .

Connection fees Connection fees are recorded as revenue, when the service associated with connection has been provided (i .e . assets required for connection are built) and there remains no substantive risk to pay back those fees .

Other Interest and dividend income is recognised when the right to receive the payment is certain and the amount of income can be measured reliably . Interest income is recognised using the asset’s effective interest rate unless the receipt of interest is uncertain . In such cases, interest income is recognised on a cash basis . Dividend income is recognised when the right to receive payment is established by the owner .

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022104 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022105

„ Note 2 Cash and cash equivalents

IN EUR THOUSAND 31 .12 .2022 31 .12 .2021

Bank accounts 3,852 19,331 Term deposits (with maturities of less than 3 months) 300 0

TOTAL CASH AND CASH EQUIVALENTS 4,152 19,331

„ Note 3 Receivables and prepayments

Current receivables and prepayments

IN EUR THOUSAND 31 .12 .2022 31 .12 .2021

Trade receivables 47,151 44,303 Inc . Accounts receivables 47,154 44,309

Allowance for doubtful receivables -3 -6 Prepaid taxes and receivables for reclaimed taxes 2 3 Other current receivables 1,478 51 Receivables from associates (Note 23) 25 24 Interest receivables from associates (Note 23) 2,149 1,260 Prepayments for services 1,162 710 TOTAL CURRENT RECEIVABLES AND PREPAYMENTS 51,967 46,351

Non-current receivables and prepayments

IN EUR THOUSAND 31 .12 .2022 31 .12 .2021 Non-current prepayments 25 28 Loans granted (Note 23) 20,150 11,000 TOTAL NON-CURRENT RECEIVABLES AND PREPAYMENTS 20,175 11,028

During the reporting period, allowance for doubtful receivables increased EUR 5 thousand (2021: the reserve decreased EUR 4 thousand; see Note 17) . In 2022 EUR 8 thousand was written-off (2021: no receivables were written-off) . During the reporting period, income from previously written-off receivables in the amount of EUR 7 thousand was recognised (2021: EUR 11 thousand; see Note 15) .

„ Note 4 Inventories

IN EUR THOUSAND 31 .12 .2022 31 .12 .2021

Raw materials and consumables 2,196 1,598 Fuel 22,800 1,530 Prepayments for inventories 16,716 18

TOTAL INVENTORIES 41,712 3,146

Prepayments included 10,625 EUR of prepayments for diesel fuel reserves which were procured as a reserve fuel to mitigate potential risks of natural gas supply disruptions . As of 31 .12 .2022 the prepayments were revalued to net realisable value based on prevailing market price, resulting in provision of 7,781 EUR (see Note 11) .

During the reporting period, inventories were discarded in amount of EUR 4 thousand (2021: in amount of EUR 12 thousand) . In 2022 and 2021 no inventories were written down .

„ Note 5 Subsidiaries

As at 31 .12 .2022 OÜ Utilitas owned shares of the following subsidiaries:

Subsidiary Area of activity Ownership 31 .12 .2022

Ownership 31 .12 .2021

OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam

Production and sale of thermal and electrical energy 100% 100%

AS Utilitas Tallinn Production and sale of thermal and electrical energy and district cooling 100% 100%

AS Utilitas Eesti Production and sale of thermal energy 100% 100% OÜ Tuulepealne Maa Development of wind parks 100% 100%

All subsidiaries are established and operate in Estonia .

In April 2021, Utilitas acquired a 100% holding in Tuulepealne Maa OÜ which develops Saarde and Aseri wind parks in Estonia . At the date of acquisition, the company did not have any substantive processes and did not produce any outputs (wind energy) . Accordingly, the transaction did not constitute acquisition of a business and thus was accounted for not as a business combination but as an asset acquisition .

„ Note 6 Associates

In February 2021, Utilitas together with UG Investments OÜ established a joint venture (50%/50%) Utilitas Wind OÜ to acquire and develop non-combustible renewable projects in Estonia and other Baltic countries . The investment has been classified as associated company as shareholders have shared joint control over the company .

IN EUR THOUSAND 31 .12 .2022 31.12.2021

Investment in the associate at the beginning of the year 720 0

Establishment expenses 0 5

Contribution to share capital 0 990

Reporting period’s profit (loss) calculated under the equity method 4,626 -275

Investment in associate at the end of the year 5,346 720

Financial information about the associate Utilitas Wind OÜ (reflecting 100% of the associate):

IN EUR THOUSAND 31 .12 .2022 31.12.2021 Current assets 13,372 5,974 Non-current assets 93,263 37,738 Current liabilities 10,129 4,004 Non-current liabilities 84,829 37,936 Owners’ equity 11,677 1,772 Revenue 10,811 14 Net profit (loss) 9,913 -559

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022106 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022107

thousand

thousand

During 1st half of 2021, Utilitas OÜ acquired ownership of 20 .36% interest in Tallinna Vesi AS which is the largest water utility company in Estonia providing drinking water and wastewater disposal services in Tallinn and neighbouring municipalities .

IN EUR THOUSAND 31 .12 .2022 31.12.2021 Investment in the associate at the beginning of the year 57,923 0 Purchase price 0 58,561 Dividends received -2,647 -2,647 Reporting period’s profit calculated under the equity method 1,529 2,009 Investment in associate at the end of the year 56,805 57,923

Financial information about the associate Tallinna Vesi AS (reflecting 100% of the associate):

IN EUR THOUSAND 31 .12 .2022 31.12.2021 Current assets 22,836 43,898 Non-current assets 230,557 212,275 Current liabilities 18,487 15,490 Non-current liabilities 84,930 88,022 Owners’ equity 149,976 152,661 Revenue 54,558 41,510 Net profit (loss) 10,315 13,246

„ Note 7 Property, plant and equipment

IN EUR THOUSAND

B ui

ld in

g s

an d

la

nd

M ac

hi ne

ry a

nd

eq ui

p m

en t

O th

er t

an g

ib le

as

se ts

C o

ns tr

uc ti

o n

in

p ro

g re

ss a

nd

p re

p ay

m en

ts Total

Balance as at 31 .12 .2021 Cost 259,319 164,082 2,303 22,021 447,725 Accumulated depreciation -68,079 -44,532 -1,219 0 -113,830

CARRYING VALUE 191,240 119,550 1,084 22,021 333,895

Changes in the year 2022 Acquisitions and improvements 1,159 653 256 73,899 75,967 Write-offs -65 -152 -1 0 -218 Sales 0 -67 -3 0 -70 Reclassifications 27,800 4,505 0 -32,305 0 Other reclassification 0 -11 0 0 -11 Depreciation -11,005 -7,477 -207 0 -18,689

Balance as at 31.12.2022 Cost 289,550 170,917 2,592 63,615 526,674 Accumulated depreciation -80,421 -53,916 -1,463 0 -135,800

CARRYING VALUE 209,129 117,001 1,129 63,615 390,874

Non-current assets include the assets rented under the rental and operating contract of AS Utilitas Tallinn with AS Tallinna Soojus in the amount of EUR 222,239 thousand (2021: EUR 196,803 thousand) . The balance sheet value of the assets taken over initially from AS Tallinna Soojus upon the signing of the rental and operating contract amounted to EUR 3,536 thousand as of 31 .12 .2022 (31 .12 .2021: EUR 4,108 thousand), the rest is comprised of the residual value of the investments which have been undertaken by AS Utilitas Tallinn since inception of the rental and operating contract . AS Utilitas Tallinn has performed and will continue performing investments to replace the rented assets as well as construct additional noncurrent assets, which AS Tallinna Soojus will need to compensate in their residual value at the end of the rental period in case the ownership of the assets goes over to AS Tallinna Soojus (see Note 8) .

Proceeds from sale of property, plant and equipment during the reporting period was in the amount of EUR 70 thousand (2021: EUR 786 thousand) . Loss from write-offs of property, plant and equipment was EUR 218 thousand (2021: EUR 148 thousand) .

„ Note 8 Finance lease

The Group as a lessee: Assets leased under finance lease and their improvements and replacements by asset groups:

IN EUR THOUSAND Ta ng

ib le

as

se ts

In ta

ng ib

le

as se

ts

Total

Balance as at 31 .12 .2021 Cost 127,115 246 127,361 Accumulated depreciation -37,616 -185 -37,801

CARRYING VALUE 89,499 61 89,560

Changes in the year 2022 Acquisitions, improvements and replacements 18,273 35 18,308 Write-offs -61 0 -61 Depreciation -7,767 -30 -7,797

Balance as at 31 .12 .2022 Cost 144,866 281 145,147 Accumulated depreciation -44,922 -215 -45,137

CARRYING VALUE 99,944 66 100,010

On 31 October 2001, AS Utilitas Tallinn (the lessee) entered into a rental and operating contract for 30 years with AS Tallinna Soojus (the lessor) owned by City of Tallinn .

AS Utilitas Tallinn conducts improvements and replacements for assets leased under the finance lease that are recognised as a part of the “Leasehold estate” . At the end of the lease period AS Tallinna Soojus will reimburse the investments in replacements of lease assets to the company in carrying value . In addition non-current assets include other fixed assets related to the rental and operating contract with AS Tallinna Soojus which AS Utilitas Tallinn has additionally acquired during the rental period and which AS Tallinna Soojus will need to

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022108 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022109

compensate in their residual value at the end of the rental period in case the ownership is transferred to the lessor at the end of the lease period .

The carrying amount of assets related to the rental and operating contract with AS Tallinna Soojus is divided as follows:

IN EUR THOUSAND 31 .12 .2022 31 .12 .2021

AS Tallinna Soojus (lessor) assets transferred upon the signing of rental and operating contract 3,536 4,108

Improvements during the rental period by AS Utilitas Tallinn (lessee) 6,640 7,226

Replacements during the rental period by AS Utilitas Tallinn (lessee) 89,005 77,563

CARRYING VALUE OF LEASED ASSETS 99,181 88,897

Project assets 103,086 94,961 Private assets 6,525 6,509 Construction in progress and prepayments 15,272 7,805

TOTAL ASSETS RELATED TO THE RENTAL AND OPERATING CONTRACT WITH AS TALLINNA SOOJUS 224,064 198,172

Contractual obligation from financial leasing Present value of rental payments arising from the rental and operating contract with AS Tallinna Soojus amounted to EUR 35,639 thousand as of 31 .12 .2022 (31 .12 .2021: EUR 37,314 thousand; see Note 10) .

Present value of rental payments arising from the contract at the time of signing amounted to EUR 35,834 thousand and annual rental payment was EUR 2,684 thousand . In order to calculate the net present value of the rental payments, the preliminary projections included the consumer price index assumed to be 4 .5% for the first 5 years, 3 .5% for the next 5 years and for the last 20 years 3 .1% . Rental payment instalments are adjusted once a year according to the change in consumer price index in the previous year . Difference resulting from initially assessed and actual consumer price index is recognised as income or expense for the period . Rental payments are made quarterly .

As at 31 .12 .2022 the financial lease liability amounted to EUR 36,311 thousand (31 .12 .2021: EUR 37,828 thousand; see Note 10) .

As at 31 .12 .2022 vehicles are being leased under financial lease with the carrying amount of EUR 829 thousand (31 .12 .2021: EUR 663 thousand) .

„ Note 9 Intangible assets

IN EUR THOUSAND

G o

o d

w ill

O th

er

in ta

ng ib

le

as se

ts

Total

Balance as at 31 .12 .2021 Cost 22,839 2,252 25,091 Accumulated depreciation -10,381 -597 -10,978

CARRYING VALUE 12,458 1,655 14,113

Changes in the year 2022 Acquisitions and improvements 0 918 918 Depreciation -1,039 -309 -1,348

Balance as at 31 .12 .2022 Cost 22,839 3,163 26,002 Accumulated depreciation -11,420 -899 -12,319

CARRYING VALUE 11,419 2,264 13,683

Intangible fixed assets include intangible assets leased under the rental and operating contract with AS Tallinna Soojus including their improvements and replacements in the carrying value of EUR 66 thousand (31 .12 .2021: EUR 61 thousand; see Note 8) .

„ Note 10 Borrowings

IN EUR THOUSAND

Current balance

31 .12 .2022

Non- current balance

31 .12 .2022 Maturity Contractual interest rate

Loans from parent company (Note 23) 0 332,701 2047 4 .99%

Financial lease 2,183 34,128

Inc . Rental and operating contract with AS Tallinna Soojus (Note 8) 2,008 33,631 2031 (discount rate)

9 .60%

Other financial lease 175 497 2026 six-month

euribor + 1 .30-1 .55%

TOTAL 2,183 366,829

IN EUR THOUSAND

Current balance

31 .12 .2021

Non- current balance

31 .12 .2021 Maturity Contractual interest rate

Loans from parent company (Note 23) 0 277,701 2047 4 .99%

Financial lease 1,795 36,033

Inc . Rental and operating contract with AS Tallinna Soojus (Note 8) 1,675 35,639 2031 (discount rate)

9 .60%

Other financial lease 120 394 2026 six-month

euribor + 1 .30-1 .35%

TOTAL 1,795 313,734

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022110 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022111

In the reporting period additional loans were received from the parent company in the total amount of EUR 55,000 thousand (2021: EUR 48,000 thousand) .

The interest expense of the reporting period from loans received was EUR 14,481 thousand (2021: EUR 12,646 thousand) (see Note 23), the interest expense of the financial lease was EUR 3,078 thousand (2021: EUR 3,319 thousand) .

The Group has entered into a working capital loan agreement with SEB bank with a limit of EUR 15 million, interest expense on working capital loan commitment fees was EUR 82 thousand (2021: EUR 91 thousand) and interest expense on working capital loan was 1 thousand (2021: EUR 2) .

All Group debt liabilities are in EUR . Information about collaterals of loan liabilities is disclosed in Note 20 .

„ Note 11 Payables and prepayments

Current payables and prepayments

IN EUR THOUSAND 31 .12 .2022 31 .12 .2021

Payables to suppliers 34,160 29,553 Payables to employees 156 159 Tax liabilities 1,022 5,650

Incl . VAT 251 4,973 Social tax 342 293 Air contamination tax 192 180 Personal income tax 172 158 Income tax of special cases 33 16 Unemployment insurance 18 17 Obligatory pension payments 10 10 Excise tax 4 3

Other payables 309 245 Interest payable (Note 23) 1,501 1,223 Short-term derivatives (Note 19) 1,534 0 Current provisions 2,061 1,660 Provision related to onerous contracts (Note 4) 7,781 0 Reserve for CO2 emission allowances (Note 16; 21) 6,344 6,598 Prepayments received 300 308

TOTAL CURRENT PAYABLES AND PREPAYMENTS 55,168 45,396

In 2022, in order to mitigate shale oil price risk the Group has entered into a derivative contract . The derivative fair value as of 31 .12 .2022 was EUR 1,534 thousand (see Note 19) .

„ Note 12 Non-current provisions

Provisions for possible environmental damage has been made in the amount of EUR 279 thousand (2021: EUR 234 thousand) and it is based on the rental and operating contract with AS Tallinna Soojus, which stipulates that AS Utilitas Tallinn will cover all environmental protection expenses in the amount up to EUR 64 thousand and 10% of the costs over that limit, but not more than EUR 128 thousand per contract year . The amounts are to be adjusted annually based on the development of the consumer price index .

As at the balance sheet date the group is not aware of any environmental protection related liabilities, nor has it received any orders from institutions to compensate for environmental liability . Provisions for possible environmental damage have not been discounted since the Management board assesses the discount to be immaterial for the financial statements .

„ Note 13 Share capital 31 .12 .2022 31 .12 .2021 Share capital (EUR thousand) 7,650 7,650 Number of shares (pcs .) 1 1 Share value (EUR) 7,650,000 7,650,000

As at 31 .12 .2022 and 31 .12 .2021, the share capital of the parent company consisted of 1 share with the nominal value of EUR 7,650,000, which has been fully paid for .

In November 2018, a leading international infrastructure fund with long-term strategy, European Diversified Infrastructure Fund II (hereinafter EDIF II), managed by First Sentier Investors, became one of the owners of the company . The indirect owners of the company are EDIF II (85%) and the companies of the members of the management team of OÜ Utilitas (15%) . The direct 100% parent company of OÜ Utilitas is joint holding company FS Core Utilities S .à r .l .

IN EUR THOUSAND 31 .12 .2022 31 .12 .2021

Retained earnings 152,605 117,698

Potential dividends 122,599 94,567

Possible income tax on potential dividends 30,006 23,131

In 2022, EUR 5,000 thousand were paid as dividends (2021: EUR 5,000 thousand) and this resulted in an income tax expense of EUR 496 thousand (2021: EUR 488 thousand) .

„ Note 14 Sales revenue

IN EUR THOUSAND 2022 2021

Consolidated revenue by geographical region Estonia 255,778 159,912

TOTAL 255,778 159,912

Consolidated revenue by activity Production and sale of thermal and electrical energy (Note 19) 240,388 142,680 Renewable energy subsidies 10,725 13,541 Other revenue 4,665 3,691

TOTAL SALES REVENUE 255,778 159,912

Compared to 2021, the sales of thermal and electrical energy increased in the reporting year due to higher electricity prices in the Nord Pool electricity market and due to higher heat tariffs, which increased due to considerably higher variable costs (primarily natural gas) .

OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022112 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022113

„ Note 15 Other income

IN EUR THOUSAND 2022 2021

Fines and penalties received 91 8 Irrecoverable receivables collected (Note 3) 7 11 Sale of CO2 quotas 3,305 155 Government grants income 428 797 Other operating income 14 9