Vaide edastamine

Aktsiaselts Tallinna Lennujaam

[email protected]

Lennujaama tee 2, Tallinn

11101, Harju maakond

18.12.2023 nr 11.2-38/23/1524

Registrikood: 10349560

OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja

toetuse taotluse rahuldamise käskkirja

muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus1) teeb meetme

„Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine“ tegevuse „Lennujaamadesse tehtud

investeeringud“ raames finantskorrektsiooni otsuse Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam (edaspidi

toetuse saaja, tellija või hankija) projekti „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi

parendamine ja lennuohutuse suurendamine“ (struktuuritoetuse registris nr 2014-

2020.10.01.003.01.15-0020, edaspidi projekt) osas ja muudab sellega seoses 30.12.2015

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti käskkirja nr 1-10/15-353 (edaspidi taotluse

rahuldamise otsus).

Rahandusministeeriumi poolt viidi 12.10.2022 kuni 30.11.2022 läbi projektiaudit, mille

lõppaurande nr CF-195/2022 kohaselt tuvastati, et toetuse saaja ei ole riigihanke „Tallinna

lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine, II

ehitusetapp (2019). Ehitustöövõtt.“ viitenumbriga 215130 (edaspidi riigihange nr 215130)

läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (kuni 14.07.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ka

RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud hanke kulude osas

finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks 1 200 302,34 eurot, sh toetuse summas

600 151,16 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

punkt 6, § 45 lg 1 punkt 3, § 46, § 48, § 49 lõige 1, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse

maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud

redaktsioon, edaspidi ühendmäärus) § 22 lõige 14 ja majandus- ja taristuministri 03.10.2014

määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ (edaspidi meetme

määrus) § 32 lõige 1 ja § 35, taotluse rahuldamise otsuse lisa 1 „Projekti rahastamise tingimused“

(kinnitatud 25.01.2021 käskkirjaga nr 1-7/21-008-TI, edaspidi lisa 1) punktid 11 ja 17, auditi

1 Alates 01.04.2021. a täidab rakendusüksuse ülesandeid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri, millega kinnitatakse meetme rakendusüksus, on kättesaadav https://rtk.ee/meetmete-nimekiri

lõpparuanne nr CF-195/2022 ning projekti raames esitatud riigihankega nr 215130 seotud

kuludokumendid.

1 Toetuse saaja on riigihankes nr 215130 seadnud pakkujatele piirava iseloomuga

hankelepingu täitmise tingimused ning kohelnud ettevõtjaid ebavõrdselt

1.1. Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja avaldas 02.12.2019 hanketeate riigihanke nr 215130 rahvusvahelise avatud

hankemenetlusena läbi viimiseks. Riigihanke nr 215130 raames esitati kolm pakkumust.

Menetluse tulemusena sõlmis hankija edukaks tunnistatud ühispakkumuse esitanud pakkujatega

KMG Inseneriehituse AS ja Verston Ehitus OÜ (edaspidi ka töövõtja) 27.05.2020 ehitustööde

tellimiseks lepingukokkuleppe „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi

parendamine ja lennuohutuse suurendamine, II ehitusetapp (2019). Ehitustöövõtt.“ (edaspidi

hankeleping) maksumusega 24 805 352,07 (ilma käibemaksuta).

Riigihanke nr 215130 alusdokumentide (edaspidi ka HD) koosseisu kuuluva lepingu eelnõu

(edaspidi HD osa II ) eritingimuste osa 2 „Lepingu eritingimused“ punktide 4.2 ja 14.2 kohaselt

peavad olema töövõtja poolt hangitavad täitmistagatis ja ettemakse tagatis väljastatud:

-(i) tellija poolt aktsepteeritava tellija asukohamaa krediidiasutuse poolt või

-(ii) tellija poolt aktsepteeritava Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa

Liidu liikmesriigi krediidiasutuse poolt, millel on vähemalt reiting B vastavalt Moody’s reitingule2

pankade finantsnäitajate kohta.

Rahandusministeeriumi läbiviidud projektiauditi raames auditeeriti mh riigihanke 215130

läbiviimise õiguspärasust. Auditi lõpparuande CF-195/2022 olulises tähelepanekus nr 4.1 leidsid

audiitorid, et HD osas II tagatistele nimetatud nõuete sätestamisel on toetuse saaja jätnud endale

esimesel juhul õiguse aktsepteerida talle sobiva Eesti krediidiasutuse tagatisi, kusjuures ei olnud

oluline, kas Eesti krediidiasutus vastab Moody's B reitingule või mitte, ning teisel juhul on seadnud

välisriigi krediidiasutustele, kes lepingulised tagatised võiksid väljastada, Moody's B reitinguga

seotud piirangu. Audiitorite hinnangul on ebavõrdselt koheldud kõiki neid ettevõtjaid, kes oleksid

soovinud esitada välisriigi krediidiasutuse tagatisi, kuid tagatist väljastaval krediidiasutusel

puudus konkreetne reiting, võrreldes nende ettevõtjatega, kellel oli võimalik esitada mõne Eesti

krediidiasutuse tagatis, mille puhul krediidiasutusele reitingu nõuet ei seatud. Audiitorid märkisid,

et ettevõtjate erinev kohtlemine, küsides ühel juhul Moody's B reitingu olemasolu, teisel juhul

mitte, pole õige ning toetuse saajal oleks tulnud reitingu küsimisel ettevõtjad võrdsustada.

Audiitorid olid seisukohal, et antud juhul ei saa Moody’s B reitinguga seotud nõuet pidada

õiguspäraseks.

Audiitorid leidsid, et toetuse saaja poolt seatud hankelepingu täitmise tingimused tagatiste osas on

pakkujatele juurdepääsu piirava iseloomuga ning toetuse saaja ei ole kohelnud kõiki ettevõtjaid

võrdselt ega mittediskrimineerivalt. Audiitorite hinnangul ei saa selliseid hankelepingu tingimusi

pidada proportsionaalseteks, asjakohasteks ega põhjendatuteks.

Audiitorid olid seisukohal, et kuivõrd hankelepingu täitmisega seoses on seatud põhjendamatult

piiravad tingimused, tuleb sellist olukorda pidada RHS § 3 punkti 2 rikkumiseks.

2 HD punkti 4.3 põhjal võib viidet Moody’s B-le lugeda koos laiendusega „või sellega samaväärne“.

1.2 Toetuse saaja seisukoht

Toetuse saaja ei nõustunud audiitoritega ning jäi seisukohale, et Rahandusministeerium on asunud

auditi lõpparuande nr CF-195/2022 punktis 4.1 ebaõigelt seisukohale, et hankija jättis endale

õiguse aktsepteerida talle sobiva Eesti krediidiautuse tagatisi, kusjuures ei olnud oluline, kas Eesti

krediidiasutus vastab Moody’s B reitingule või mitte. Toetuse saaja märkis, et täitmistagatisega

seotud nõuet tuleb tõlgendada nii, et nii tellija asukohamaa krediidiasutuse (variant i) kui ka tellija

poolt aktsepteeritava Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi

krediidiasutuse puhul (variant ii) peab olema tagatud vähemalt reiting B vastavalt Moody’s

reitingule pankade finantsnäitajate kohta. Seda kinnitab toetuse saaja hinnangul juba ainuüksi

asjaolu, et grammatiliselt lõppeb lause punktiga alles peale (variant ii) lõppu, kus oli toodud välja

täitmistagatiste puhul täiendav tingimus krediidiasutuse reitingule.

Toetuse saaja märkis, et audiitorite seisukoht – esineb võimalus, et potentsiaalne pakkuja, kelle

pakkumus oleks võinud olla soodsama hinnaga, loobus pakkumuse esitamisest riigihanke

alusdokumentide tingimuste tõttu, on oletuslik. Toetuse saaja juhtis tähelepanu asjaolule, et hanke

protsessi käigus ei küsinud ükski hankedokumente välja võtnud ettevõte täpsustavaid küsimusi

reitingu nõude või garantiitingimuste kohta ning märkis, et tagasinõude aluseks ei saa olla

audiitorite põhistamata ja tõendamata oletused. Toetuse saaja rõhutas, et need nõuded kehtisid

võrdselt kõigile hankes osalemisest huvitatud isikutele.

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Meetme määruse § 32 lõike 1 kohaselt tagab toetuse saaja STS §-s 24 sätestatud kohustuste

täitmise. Vastavalt STS § 24 punkti 18 ja § 26 koosmõjule on toetuse saaja kohustatud järgima

riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Taotluse rahuldamise

otsuse lisa 1 punkti 11 kohaselt on toetuse saaja riigihangete seaduse mõistes hankija ja kohustatud

projekti elluviimisel järgima riigihangete seaduses toodud nõudeid.

RHS § 3 punkti 2 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis,

mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või

Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et

kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

Rakendusüksus nõustub audiitoritega, et riigihankes nr 215130 seotud hankelepingu täitmise

tingimused, mille kohaselt peab töövõtja hankima ja esitama toetuse saajale täitmistagatise ja

ettemakse tagatise, mis on väljastatud tellija poolt aktsepteeritava: 1) tellija asukohamaa

krediidiasutuse poolt või 2) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu

liikmesriigi krediidiasutuse (edaspidi ka välisriigi krediidiasutus) poolt, millel on vähemalt reiting

B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta, kohtlevad ettevõtjaid ebavõrdselt

ning on ebaproportsionaalsed ja pakkujaid põhjendamatult piiravad. Toetuse saaja ei ole andnud

kõnealuse tingimuse kaudu võimalust riigihankes osalemiseks potentsiaalsetele pakkujatele, kes

oleksid soovinud esitada välisriigi krediidiasutuse, kellel puudus konkreetne nõuetekohane reiting

(vähemalt Moody’s B), tagatisi.

Rakendusüksus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et HD-s seatud tingimust saab pidada

ebaproportsionaalseks juhul, kui tingimuse sõnastus võimaldab ettevõtjaid alusetult ebavõrdselt

kohelda või on seatud tingimusega soovitud eesmärki võimalik saavutada ka ettevõtjaid vähem

piiravamal moel. Igasuguste HD-s olevate tingimuste seadmiseks peavad hankijal esinema

objektiivsed ja kehtiva õigusruumiga kooskõlas olevad põhjused, mida peab olema võimalik

faktiliselt kontrollida. Rakendusüksus tugineb seatud tingimuse proportsionaalsuse hindamisel

eelkõige hankija selgitustele tingimuse seadmist õigustavate põhjuste kohta ning kontrollib

esitatud selgituste kooskõla muude asjasse puutuvate faktiliste asjaoludega. Toetuse saaja poolt

esitatud selgitused ei võimalda rakendusüksuse hinnangul asuda muule seisukohale, kui auditi

lõpparuandes on audiitorid välja toonud.

Aktsepteerides Eesti krediidiasutuse väljastatud tagatisi, mille puhul krediidiasutuse reitingut ei

nõutud, on ilmne, et Moody’s B reitingu olemasolu ei olnud tagatise andja puhul vältimatult

vajalik. Rakendusüksus nendib, et hankija on HD osas II tagatiste tingimuste sätestamisel jätnud

hankelepingu täitjale valiku tagatise väljastaja valimiseks, kuid see ei õigusta piirava ja

ebaproportsionaalse tingimuse seadmist ning ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist. Vaidlusaluse

tingimusega pidid potentsiaalsed pakkujad arvestama juba pakkumuse esitamise hetkel ning sellest

lähtuvalt hindama, kas neil on võimalik hankija kehtestatud tingimustel riigihankes nr 215130

osaleda. Rakendusüksuse hinnangul on toetuse saaja tekitanud seatud hankelepingu täitmise

tingimuste tõttu eelisseisundi nendele ettevõtjatele, kellel oli võimalik või mistahes põhjustel

otstarbekas hankida ja esitada hankija asukohamaa krediidiasutuse poolt väljastatavaid tagatisi,

kuivõrd sellisel juhul ei tulnud arvestada krediidiasutuse reitinguagentuuri (Moody’s )

finantstugevuse reitinguga (B).

Rakendusüksus märgib, et kõik krediidiasutused peavad täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusest (EL) nr 575/2013 tulenevaid tingimusi krediidiasutuste kapitalinõuete kohta ja seega

krediidiasutuste maksevõimelisus ei tohiks oluliselt erineda. Toimib ühtne pangajärelevalve

mehhanism (nn SSM - (EL) 1024/2013), mille kohaselt krediidiasutuste järelevalve eest vastutab

Euroopa Keskpank. Ka kolmandate riikide krediidiasutusi loetakse EL-is asuvate ja tegevusloa

saanud krediidiasutustega ekvivalentseteks, kui selle riigi regulatsioone ja järelevalvet loetakse

ekvivalentseks EL-i omadega (näiteks Šveits). Seega tagatise õigusjõud ei ole ühelgi juhul

konkreetses seoses selle väljastanud krediidiasutuse registreerimise või tegutsemise asukohast.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole võimalik täitmistagatise ja ettemakse tagatise nõuet Moody’s B

reitingu osas tõlgendada toetuse saaja poolt viidatud viisil. HD osa II lepingu eritingimuste

punktide 4.2 ja 14.2 sõnastustest ja vormistusest on võimalik ühemõtteliselt järeldada, et reitingu

nõue — vähemalt B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta, pidi olema

täidetud just Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi tagatisi välja

antava krediidiasutuse korral, mitte tellija asukohamaa krediidiasutuse puhul. Rakendusüksus on

seisukohal, et kuivõrd tingimus on väga konkreetselt sõnastatud ning selle sõnastus ja vormistus

ei toeta toetuse saaja tõlgendust tingimuse osas, siis ei saa eeldada, et riigihankes osalemisest

huvitatud isikud vajasid hankija täiendavat selgitust tingimuse sisu kohta, mistõttu ei pruukinud

hankest huvitatud isikud esitada hankijale ka selgituspäringuid.

Rakendusüksuse hinnangul väärib märkimist, et praktikas kasutavad Eesti pakkujad pigem Eesti

krediidiasutuste teenuseid ning välispakkujad pigem oma asukohamaa krediidiasutuste teenuseid,

millest võib järeldada, et kui hankelepingu tingimus seab töövõtja tagatisi väljastavale

krediidiasutusele õigusvastased piirangud, laieneb ebavõrdne kohtlemine ka pakkujatele endile.

Antud riigihanke puhul oli tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, mille puhul tuleb

välispakkujate huvi hankes osalemise vastu eeldada ning sellest eeldusest lähtuvalt ka riigihanke

alusdokumentides tingimused kehtestada. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksuse hinnangul

vaidlusaluse tingimuse tõttu eelisseisundis hankija asukohariigist pärit pakkuja, kes olid Eesti

Vabariigis registreeritud krediidiasutuse kliendid juba enne riigihanke nr 215130 menetluse algust.

Eelduslikult on sellistel pakkujatel nõutava tagatise saamine nii ajaliselt kui menetluslikult lihtsam

kui välisriigist pärit pakkujatel. Juhul, kui välispakkuja oleks soovinud esitada tellija asukohamaa

krediidiasutuse väljastatud tagatist (nt pakkujal puudus võimalus esitada välisriigi krediidiasutuse,

kellel puudus konkreetne nõuetekohane reiting (vähemalt Moody’s B), tagatisi), oleks pidanud nad

esmalt tegema endale piisava detailsusastmega selgeks nõude täitmisega seonduva õigusliku

regulatsiooni ja tegema läbi potentsiaalse kliendiks saamise menetluse, mistõttu on nad võrreldes

Eestist pärit pakkujatega eelduslikult ebavõrdsemas seisus.

Rakendusüksus peab vajalikuks mh välja tuua, et töövõtja esitas hankelepingu täitmisel Swedbank

AS-i, kellel endal Moody’s B reitingut ei olnud/ei ole (vastavale reitingule vastas/vastab tema nn

emaettevõtja Swedbank AB), väljastatud tagatised. Samas ei oleks riigihankest huvitatud isik –

näiteks välispakkuja, kes soovinuks esitada lepingu täitmisel Moody’s B reitingule mittevastava

välisriigi krediidiasutuse tagatisi – saanud hankes osaleda. Seega võib vaidlusalust tingimust

pidada nõudeks, mis küll ei pruugi välistada välisriigi pakkujate osalemist hankes, kuid seab siiski

välisriigi pakkujatele takistuse hankel osalemiseks. Olenemata sellest, et pakkujal võib olla

võimalik esitada vähemalt Moody’s B reitingule vastava krediidiasutuse väljastatud tagatised, ei

saa väita, et välisriigi pakkujad olid samas seisus Eesti pakkujatega, kes on eeldatavalt mõne Eesti

krediidiasutuse kliendid või kelle osas on Eesti krediidiasutustel lihtsam informatsiooni hankida.

Seega olid eelkõige Eesti pakkujad paremas olukorras võrreldes teiste hankest huvitatud isikutega.

Riigihangete seaduse võrdsuspõhimõtte kohaselt ei tohi võrreldavaid olukordi käsitleda erinevalt

ega erinevaid olukordi ühtemoodi, välja arvatud siis, kui selline erinev käsitlemine on objektiivselt

põhjendatud. Võrdse kohtlemise põhimõte riigihankes tähendab eelkõige seda, et pakkujatel

peavad olema võrdsed võimalused (sh ei ole mõnele pakkujale loodud ebakohast eelist), kui nad

valmistavad ette oma pakkumusi, ja selle eesmärk on soodustada hankemenetluses osalevate

ettevõtjate vahel terve ja tegeliku konkurentsi arengut. Tõelise konkurentsi tekkeks tuleb pakkujaid

kohelda võrdselt ja mittediskrimineerivalt. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine riigihangete

läbiviimisel on oluline, et aidata kaasa konkurentsi efektiivsele ärakasutamisele3. Kehtestatud

tagatiste nõue aga ei ole eelpool nimetatud riigihangete seaduse üldpõhimõttega kooskõlas.

Rakendusüksus selgitab, et riigihankes seatud tingimused ei tohi välistada konkurentsi, need

peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ning ei tohi takistada

selliste ettevõtjate osalemist hankes, kes on tegelikult võimelised hankelepingut täitma. Nii

riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO), aga ka Rahandusministeerium oma riigihangete

teemalises korduma kippuvate küsimuste rubriigis, on korduvalt rõhutanud, et ettevõtjatel peab

olema ligipääs riigihankele lähtuvalt oma võimekusest – ta peab suutma lepingut sisuliselt täita,

mil viisil ta seda teeb, on ettevõtja enda otsustada. Käesoleval juhul on hankija välistanud selliste

potentsiaalsete pakkujate riigihankes osalemise, kes oleksid olnud suutelised hankelepingut

edukalt täitma, kuid kes soovisid või kellel oli võimalik või otstarbekas esitada täitmistagatis ja

ettemakse tagatis, mis olid väljastatud väliriigi krediidiasutuse poolt, millel puudus nõutud reiting

või ei vastanud see hankija poolt seatud nõudele. Rakendusüksuse hinnangul oli toetuse saajal

võimalus sõnastada hankelepingu täitmise tingimused selliselt, et need oleks olnud hankest

huvitatud isikute suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet järgivad.

3 Euroopa Kohus C-243/89, Komisjon vs Taani (Storebaelt), p 33.

Antud juhul ei ole võimalik välistada, et kui tagatiste tingimusi ei oleks sellisel viisil kehtestatud,

siis oleks see võinud laiendada võimalike riigihankes nr 215130 osalejate hulka ning edukaks ja

soodsamaks pakkumuseks oleks võinud kujuneda mõne teise pakkuja pakkumus. Rakendusüksuse

hinnangul on toetuse saaja objektiivsete põhjendusteta piiranud pakkujate ringi ja kohelnud

potentsiaalseid pakkujaid ebavõrdselt. Siinjuures selgitab rakendusüksus, et riigihanke reeglite ja

üldpõhimõtete täitmise puhul tuleb lähtuda just võimalikest hüpoteetilistest situatsioonidest ehk

teisisõnu peab RHS-i korrektne järgimine tagama avatud hankemenetluses olukorra, kus isikute

õigusi pole võimalik isegi oletatavasti rikkuda.

Rakendusüksus ei nõustu toetuse saajaga, et kuna antud tingimuste kohta ei küsitud hankijalt

selgitusi, pakkujad ei palunud tingimust muuta ega vaidlustanud seda, siis järelikult ei välistanud

tingimus ühegi huvitatud isiku osalemist hankes ega piiranud efektiivset konkurentsi. Toetuse

saaja hankijana vastutab tema korraldatud riigihanke õiguspärasuse eest ja vastutust selles osas ei

saa lükata potentsiaalsetele pakkujatele, kes jätsid oma pakkumuse esitamata või õigusvastastele

hankelepingu tingimustele tähelepanu juhtimata (selle kohta selgitusi küsimata).

Eelnevast lähtuvalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole lennuliiklusala

keskkonnaseisundi parendamise ja lennuohutuse suurendamise ehitustööde hankimisel järginud

RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, eelkõige kohustust hanke

läbiviimisel jälgida, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid hanke eesmärgi

suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud ning kohustust kohelda kõiki isikuid

võrdselt.

1.4 Rikkumistele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel juhul,

kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel

ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse ühendmääruses sätestatu alusel.

Ühendmääruse4 § 21 lõike 1 kohaselt, kui STS § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on

eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole

võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust

4 Riigikohus on 28. juuni 2023 kohtuotsusega põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 25 lõike 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, millega nähakse ette, et § 22³ kohaldub toetustaotluste puhul, mis rahuldati enne 9. oktoobrit 2020. Riigikohus on sama otsuse punktis 93 selgitanud, et ühendmääruse § 25 lg 5 kehtetuks tunnistamine [kohtuotsuses] viidatud osas toob kaasa selles ajavahemikus rahuldatud toetustaotlusi puudutavate finantskorrektsioonide tegemisel ühendmääruse vana redaktsiooni kohaldamise. Kui [ühendmääruse vana redaktsiooni kohaldamiseks] rakendussätet ei ole, kohalduvad õiguse üldpõhimõtetest (õiguskindluse põhimõte, täpsemini tagasiulatuva mõju keeld) lähtudes toetustaotluse rahuldamise ajal kehtinud normid. Võttes arvesse eespool viidatud Riigikohtu seisukohta ning asjaolu, et TTJA tegi toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse 30.12.2015 ja seetõttu kehtiva ühendmääruse § 22³ lg 1 punkti 4 ja lg 2 punkti 1 antud juhul kohaldada ei saa, lähtub rakendusüksus finantskorrektsiooni määra rakendamisel ühendmääruse redaktsioonist, mis kehtis kuni 8. oktoobrini 2020 ehk toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemise ajal.

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse

toetust ühendmääruse 4. peatükis sätestatud ulatuses.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuste eiramise tulemusena

on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks

kujunenud riigihankes nr 215130 pakkujate ring ning kes oleks tunnistatud edukaks pakkujaks ja

milline oleks olnud eduka pakkumuse maksumus, kui hankija oleks hankelepingu täitmise

tingimuste seadmisel täitmistagatise ja ettemakse tagatise osas järginud RHS-i. Kuivõrd

hanketingimused (sh HD osas II toodud tingimused) on kõikidele huvilistele avatud ilma hanke

juurde registreerumata, siis ei ole välistatud, et mõni huvitatud isik jättis vaidlusaluste tingimuste

tõttu hankes osalemata ja ennast hanke juurde registreerimata. Seega ei ole täielikult tagatud

struktuuritoetuse säästlik ja läbipaistev kasutamine ning Euroopa Liidu finantshuvisid on

kahjustatud, mistõttu tuleb projekti toetussummat vähendada. Toetuse vähendamiseks tehtava

finantskorrektsiooni protsendimäärasid reguleerib siseriiklikult ühendmäärus.

Ühendmääruse § 22 lõike 14 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust kuni 10

protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete

rikkumine, mida ei ole lõigetes 2-11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete

korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära või kui on tegemist

lihtsustatud korras teenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise

raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus peab otsuses kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates põhjendatuks

rakendada 5%-list finantskorrektsiooni määra.

Määra kaalumisel on rakendusüksus võtnud arvesse, et riigihangete registri vahendusel on

tuvastatav, et riigihanke nr 215130 raames esitati riigihanke alusdokumentidele kolm vastavat

pakkumust. See tähendab, et hankes oli tagatud minimaalne konkurents ja erinevate pakkumuste

võrdlemine, mistõttu on põhjendamatu kohaldada kõige rangemaid 10- ja 25- protsendiseid

määrasid. Samas tuleb arvestada, et hankelepingu täitmiseks on seatud tingimused, mis kohtlesid

pakkujaid erinevalt/ebavõrdselt, polnud hankelepingu esemega proportsionaalsed ja piirasid

põhjendamatult pakkujate juurdepääsu hankele. Seega on rikutud riigihangete seaduses sätestatud

üldpõhimõtteid, eelkõige RHS § 3 punkti 2. Ei saa välistada, et riigihanke alusdokumente lugedes

võisid osad hankest huvitatud isikud loobuda riigihankel osalemisest, sest neil puudus võimalus

esitada nõutud tingimustega5 täitmistagatist ja ettemakse tagatist. Seetõttu puudub kindlustunne,

et pakkujate ring ei oleks võinud olla laiem ning seega ka hankemenetluse lõpptulemus

teistsugune, s.t toetuse saaja oleks võinud hankelepingu sõlmida teise pakkujaga ja teise

maksumusega pakkumuse alusel. Arvestades eeltoodut on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud

kohaldada 5%-list finantskorrektsiooni määra, kuna see on proportsionaalne rikkumise raskusega.

Ühendmääruse seletuskiri selgitab mh, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral

tuleb eelduslikult rakendada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab

seadusandja antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida

eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks

rakendatav finantskorrektsiooni määr 5 protsendist veelgi madalam olema.

5 Tagatiste väljastajate osas.

Rakendusüksus märgib, et eelnevat toetab ka Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendi

nr С(2019) 34526 (edaspidi EK juhend) punkti 2.1 alapunkt 11, mille kohaselt loetakse rikkumiseks

selliste lepingu täitmise tingimuste kasutamine, mis ei ole teiste juhendis nimetatud õigusnormi

rikkumise liigi tähenduses diskrimineerivad, kuid on ikkagi ettevõtjate juurdepääsu piiravad ja

vastavatele rikkumistele rakendatakse 10%-list korrektsioonimäära. Juhtumil, mil kohaldati

piiravaid kriteeriume, tingimusi või tehnilisi kirjeldusi, kuid minimaalne konkurents oli siiski

tagatud, s.t mitu ettevõtjat esitas pakkumuse ja vastasid kvalifitseerimistingimustele, võimaldab

EK juhend rakendada 5%-list korrektsioonimäära.

Samuti ka kehtiva ühendmääruse 223 lg 1 punkt 4 ja 223 lg 2 punkt 1 näevad koosmõjus ette

eelnevalt kirjeldatud rikkumise puhul 5%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamist.

Rakendusüksus selgitab muu hulgas, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt tehakse

finantskorrektsioon, kui riigihangete seaduse rikkumine avaldas või võinuks avaldada finantsmõju

liidu eelarvele. Ühendmääruses nimetatud rikkumisjuhtumitele ettenähtud määrade alusel tehtud

finantskorrektsioonide puhul on juba eeldatavat rahalist mõju hinnatud ja protsendimäärad

vastavad proportsionaalsuse põhimõttele. Ka Euroopa Kohtu otsustes C-383/06–C-385/06

jõutakse järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole

kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud

konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka Euroopa Liidu eelarvet ja siseturgu.

Lisaks on seletuskirjas selgitatud, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik

konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse)

kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse

rikkumine tõendatuks. Ühissätete määruse 1303/2013 artikkel 143 lõike 2 kohaselt tuleb

finantskorrektsioon teha, kui esineb põhjendatud oht, et rikkumisel on olemas vastav mõju, st

finantsmõju. Ühendmääruse ja ühendmääruse seletuskirja kohaselt EK juhendi rakendamisel tuleb

lugeda, et vastavate juhtumikoosseisude esinemisel on põhjendatud ohu olemasolu tõestatud ja

finantskorrektsiooni tegemisel täiendavaid kaalutlusi läbi viima ei pea, v.a rikkumise astme

kindlakstegemisel, kui ühendmäärus lubab põhilist määra vähendada või suurendada.

Euroopa Kohtu 01.10.2020 otsuse nr C-743/18 punktist 51 lähtuvalt eeldab eeskirjade eiramine

kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab tulenema

majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) liidu eelarvele peab olema

tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju. Viidatud lahendi punktis 67 on täpsustatud, et nõutud ei

ole konkreetse finantsmõju tõendamist, vaid piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve

mõjutamise võimalus ei ole välistatud (vt selle kohta 6. detsembri 2017. aasta kohtuotsus

Compania Naţională de Administrare a Infrastructurii Rutiere, C-408/16, EU:C:2017:940, punktid

60 ja 61 ning seal viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohtu 14.06.2016 otsuse nr C-406/14 punktis

44 on selgitatud, et sellisel juhul ei ole nõutav, et konkreetne finantsmõju oleks nähtav (vt

analoogia alusel kohtuotsus, 21.12.2011, Chambre de commerce et d’industrie de l’Indre,

C-465/10, EU:C:2011:867, punkt 47).

1.5 Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on riigihanke nr 215130 raames tekkinud kulusid esitanud antud projektis

kogumaksumusega 24 006 046,80 eurot.

6Euroopa Komisjoni otsus, 14.5.2019, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks

Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus riigihanke nr 215130 abikõlblikest kuludest

mitteabikõlblikuks 5% ehk 1 200 302,34 eurot (5%*24 006 046,80), sh Ühtekuuluvusfondi toetus

600 151,16 eurot ja omafinantseering 600 151,18 eurot.

Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt

toetuse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti

osas 30.12.2015 taotluse rahuldamise otsuse nr 1-10/15-353 lisa 1 ning vähendab mitteabikõlbliku

summa ulatuses projekti eelarvet.

2 Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan

andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 26.01.2023 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu ja andis võimaluse esitada selle kohta oma seisukoht.

Toetuse saaja esitas rakendusüksusele oma arvamuse ja vastuväited finantskorrektsiooni otsuse

eelnõu kohta 09.03.2023 ning täiendava seisukoha 02.05.2023 ja 01.06.2023, milledes leidis, et

otsuse vastuvõtmine oleks õigusvastane ja rikuks AS-i Tallinna Lennujaama õigusi.

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda esitatud argumendid käesoleva otsuses tehtud järeldusi

otsuses käsitletud rikkumise osas, küll aga korrigeeris rakendusüksus esitatud selgituste valguses

otsuse eelnõus toodud põhjendusi ja seisukohti ning tulenevalt Riigikohtu 28.06.2023

kohtuotsusest põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 finantskorrektsiooni määra

rakendamise aluseid.

Toetuse saaja leidis esiteks, et finantskorrektsiooni otsuse vastuvõtmine ei ole võimalik

rakendusüksuse sõnamurdliku käitumise ning toetuse saaja õiguspärase ootuse tõttu.

Toetuse saaja viitas Euroopa Kohtu praktikale, kus on asutud seisukohale, et ei saa pidada

ühenduse õigusega vastuolus olevaks seda, kui riigisiseses õiguses võetakse haldusaktide

kehtetuks tunnistamise ja riigi ametiasutuste poolt alusetult välja makstud finantsabi

tagasinõudmise juures seaduslikkuse põhimõtte kõrval arvesse ka õiguspärase ootuse kaitse ja

õiguskindluse põhimõtteid, kuna nimetatud on osa EL õiguskorrast. Toetuse saaja leidis, et neid

põhimõtteid tuleb eriti rangelt järgida, kui tegu on õigusnormidega, mis võivad tekitada rahalisi

kohustusi (vt nt Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-383/06–C-385/06: Vereniging

Nationaal Overlegorgaan Sociale Werkvoorziening jt, p 52, ja otsus kohtuasjas C-568/11:

Agroferm, p 47). Kuritarvituse või hooletuse tagajärjel kaotatud summade tagasinõudmisel

riigisisese õiguse kohaldamine ei tohi kahjustada ühenduse õiguse kohaldamist ja tõhusust ning

selle tagajärjel ei tohi eeskirju eirates antud summade tagasinõudmine muutuda praktiliselt

võimatuks. Tingimusel, et ühenduse huve on täiel määral arvestatud, võib siiski rakendada

ühenduses kehtivaid õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid, hinnates nii kaotatud

summade saajate kui ka ameti-asutuste käitumist (C-383/06–C-385/06, p 59).

Toetuse saaja märkis, et Euroopa Kohus on selgitanud 03. septembri 2014. aasta lahendi asjas nr

C-410/13 Baltana punktides 57-58, et pädevad siseriiklikud asutused peavad siseriiklike juhtimis-

ja kontrollisüsteemides ette nähtud menetluses tagama, et abisaaja täidab kohustused, mis annab

talle õiguse saada ette nähtud rahalist abi ning et selleks võivad siseriiklikud ametiasutused nõuda

niisuguse kohustuse täitmist taotlejalt, kellele on otsustatud anda oma projekti elluviimiseks

rahalist abi, enne kui nimetatud projektist saab asjaomase abi osa. Nimetatud kohustuse täitmiseks

sätestab meetme määruse § 32 lg 1 punkt 3, et toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka

elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas

kooskõlastab rakendusüksusega hankedokumentatsiooni, selle muudatused ja kõik hilisemad

hankelepingu muudatused. Nii rakendusüksus kui AS Tallinna Lennujaam on meetme määruse §

32 lg 1 punktis 3 tulenevaid nõudeid järginud ning hankedokumentatsiooni, sh vaidlusalused

lepingu eritingimuste punktid 4.2. ja 14.2. kooskõlastanud, mida tõendab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti 29. novembri 2019. aasta kiri nr 6-12-/18/0002/2136.

Lisaks tõi toetuse saaja välja, et enne finantskorrektsiooni otsuse eelnõu koostamist on vaidlusalust

riigihanget ka peale selle väljakuulutamist korduvalt auditeeritud. Näiteks 02. septembri 2021.

aasta kirjaga nr 10-5/6168-1 edastati AS-le Tallinna Lennujaam Rahandusministeeriumi

finantskontrolli osakonna juhataja projekti nr 2014-2020.10.01.003.01.15-0020 „Tallinna

lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine” auditi

lõpparuanne nr CF-181/2021, kus leiti punktis 4, et struktuuritoetuse saaja on riigihanke läbi

viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Auditi koostamiseks tehti audiitoritele

seejuures juurdepääs riigihangete registris kõigile riigihankega seotud dokumentidele, sh

dokumentidele seoses riigihankes nõutud pakkumuse tagatisele esitatud nõudega. Mistahes

etteheiteid AS-le Tallinna Lennujaam selle auditi käigus ega ka muude auditite käigus enne

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu vastuvõtmist ei ole esitatud.

Toetuse saaja viitas 16. märtsi 2021. aasta lahendile põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-20-

7, mille punktis 39 on Riigikohus selgitanud, et avalik-õigusliku varalise õiguse kaalu võib

suurendada isikul tekkinud õiguspärane ootus, mis on seda tugevam, mida kauem on kehtinud

õigusakt, mille alusel on isikul tekkinud õigus oodata riigi sooritust ning mida kauem on isik

õigusaktile tuginedes oma tegevust korraldanud, sh täitnud õigusaktis sätestatud tingimusi, mis on

seatud soorituse eelduseks. Õiguspärane ootus ehk usalduskaitse põhimõte, mis on osa PS §-s 10

sätestatud õigusriigi põhimõttest, annab igaühele õiguse tegutseda mõistlikus ootuses, et

rakendatav seadus jääb kehtima ja keelab riigil käituda sõnamurdlikult. „Riigi sõnamurdmisega

saab olla tegemist siis, kui isik on oma tegevusega täitnud eeldused, millest tulenevalt tal on

tulevikus õigus enda suhtes soodsa regulatsiooni kohaldamisele“ (Riigikohtu üldkogu 26. juuni

2014. aasta otsus asjas nr 3-4-1-1-14, punkt 90).

Toetuse saaja märkis, et jääb arusaamatuks, millisel põhjusel on rakendusüksus käesolevaks ajaks

enda varasemat seisukohta sõnamurdlikult muutnud ning soovib käesoleval ajal võtta vastu otsuse

väidetava hankedokumentide vastuolu kohta RHS regulatsiooniga. Seda olukorras, kus

rakendusüksus on varasemalt korduvalt tunnistanud vaidlusaluseid hankedokumente RHS

regulatsiooniga kooskõlas olevaks ning milline kooskõla RHS regulatsiooniga seati AS-le Tallinna

Lennujaam meetmest „Üleriigilise ja rahvusvahelise ühenduse arendamine“ toetuse saamise

eelduseks. Meetme määruse § 32 lg 1 punkt 3 muutuks sisutühjaks normiks, kui

hankedokumentatsiooni enda poolt kooskõlastamise järgselt saaks rakendusüksus hilisemas

menetluses (antud juhul peale riigihanke edukat läbiviimist) väita, et taotleja oli

hankedokumentatsiooni koostanud siiski RHS reegleid rikkudes (nagu finantskorrektsioon

otsusega soovitakse teha).

Täiendavalt viitas toetuse saaja 15. oktoobri 2020. aasta kohtuasjale nr 3-18-504, mille punktis 81

on Tartu Ringkonnakohus leidnud järgmist: Ernst & Young Baltic AS auditi lõpparuande nr 6.5-

6.44/2015-009-2 kohaselt oli kaebaja tegevus projekti rakendamisel olulises osas vastavuses

kehtivate õigusaktidega. PRIA 14.11.2017. a otsuses ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks eksinud

kehtiva riigihankeõiguse või mõne muu seaduse vastu peale toetuse viimase osa väljamaksmist

PRIA poolt. Poolte vahel ei ole ka vaidlust teostatud ehitusmahtude osas, mis tähendab, et töid

teostati ette nähtud mahus ja järelikult kulutati toetussumma sihipäraselt. Kõik viitab sellele, et

PRIA-l puudus igasugune esmane indikatsioon või alus kahtluseks riigihanke nõuete rikkumise

osas sadama rekonstrueerimise protsessi algfaasis. Eelnevast tulenevalt väljendab

ringkonnakohus kahtlust, kas PRIA tegevus kontrolli läbiviimisel käesoleval juhul, mis 2017.

aastal seisnes 2012. aastal avaldatud hanketeate tingimuste õiguspärasuse kahtluse alla

seadmises, oli üldse põhjendatud. Kuigi PRIA-l on seaduse järgi õigus kontrollida toetuse

kasutamise õiguspärasust, ei pruugi see õigusriigis siiski hõlmata peale projekti lõpetamist õigust

teostada selle algfaasis välja kuulutatud riigihanke tingimuste kõikehõlmavat kontrolli, kui

puuduvad igasugused objektiivsed asjaolud, mis viitaksid mõnele võimalikule rikkumisele selles

kontekstis. Kirjeldatud asjas tühistati PRIA otsus nõuda tagasi Jõelähtme vallalt taotluse nr

941111370318 alusel välja makstud „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme

4.1“ toetus summas 53 125 eurot.

Eelnevast tulenevalt leidis toetuse saaja, et analoogilistel põhjustel ei ole ka käesoleval juhul

mistahes alust kohaldada peale projekti edukat lõpetamist ja selle mitmekordset varasemat

auditeerimist, otsusega finantskorrektsiooni määra. Ka Riigikohtu halduskolleegium on märkinud

22. novembri 2002. aasta lahendi haldusasjas nr 3-3-1-68-02 punktis 11, et isikut tuleb erinevatel

ajamomentidel, kui pole muutunud õiguslikud ja faktilised asjaolud või pole ilmnenud seni

teadmata asjaolusid, kohelda ühtemoodi. Toetuse saaja rõhutas, et ei ole rakendusüksuse eest

midagi varjanud – ei ole esitanud mistahes valeandmeid ning mistahes uusi asjaolusid võrreldes

rakendusüksuse poolt hankedokumentide kooskõlastamisega ilmnenud ei ole.

Lisaks juhtis toetuse saaja rakendusüksuse tähelepanu HMS-le, mille § 67 lõige 1 sätestab, et isiku

kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva

seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja

haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. HMS § 67 lõige 2

määratleb, et haldusakti ei tohi tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima

jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara

käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima

jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Samuti viitas toetuse saaja

12. oktoobri 2006. a. haldusasja nr 3-3-1-48-06 lahendile, milles Riigikohtu halduskolleegium on

leidnud, et kui isik on haldusakti kehtimajäämist usaldades muutnud oma elukorraldust ja teinud

aktist lähtudes tehinguid oma vara käsutamiseks, siis sellisel juhul keelab HMS § 67 lg 2

haldusakti kehtetuks tunnistamise isiku kahjuks. Haldusakti võib siiski kehtetuks tunnistada, kui

avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks on kaalukam isiku huvist akti kehtimajäämise

suhtes. Kui ei ole tuvastatud selliseid olulisi avalikke huvisid või kolmandate isikute õigusi, mida

haldusakt kahjustaks, siis on kehtetuks tunnistamine keelatud olenemata sellest, kas haldusakt on

õigusvastane või õiguspärane. Kehtima tuleb jätta ka õigusvastane haldusakt ning see on

täitmiseks kohustuslik igaühele, kui isiku õiguspärasest ootusest tulenevalt on haldusakti kehtetuks

tunnistamine keelatud.

Lähtuvalt eelnevast oli toetuse saaja seisukohal, et finantskorrektsiooni otsuse eelnõuga

kavandatav AS-i Tallinna Lennujaam taotluse rahuldamise otsuse lisade muutmine rikuks AS-i

toetuse saaja ootust ja puuduvad avalikud huvid ja kolmandate isikute õigused, mida AS-i Tallinna

Lennujaam taotluse rahuldamise otsus kahjustaks, mistõttu tuleks otsus jätta vastu võtmata juba

ainuüksi tulenevalt HMS § 67 lõike 2 regulatsioonist.

Rakendusüksuse seisukoht

Rakendusüksus selgitab, et lõplik vastutus riigihanke õiguspäraseks läbiviimiseks lasub STS § 26

lõikest 1 ja meetme määruse § 32 lõikest 1 tulenevalt toetuse saajal. Toetust taotledes nõustus

toetuse saaja mh toetuse kasutamise tingimustega, sh kohustusega järgida RHS-i. Seega kui toetuse

saaja on rikkunud RHS-ist tulenevaid riigihanke menetlusreegleid, siis peab ta arvestama, et kui

rakendusüksus või audiitorid rikkumise tuvastavad, järgneb sellele finantskorrektsioon. Seda

vastutust ei saa lükata rakendusüksusele olenemata sellest, kas rakendusüksus või Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on eelnevalt toetuse saaja hankedokumente

kontrollinud või kas see kontroll oli piisavalt põhjalik. Olenemata põhjusest, miks TTJA toetuse

saaja riigihanke alusdokumente kontrollides õigusvastaste tingimuste olemasolu ei tuvastanud, ei

muutu sellest faktiline asjaolu, et toetuse saaja kehtestatud hankelepingu tingimused

täitmistagatise ja ettemaksetagatise osas olid osaliselt õigusvastased ja rikkusid potentsiaalsete

pakkujate õigusi ning need rikkumised võisid mõjutada hanke tulemusi. Seega on

finantskorrektsiooni tegemiseks alus olemas ning sellisel juhul rakendusüksusel

finantskorrektsiooni tegemise otsusest loobumiseks diskretsioon puudub.

Rakendusüksus on seisukohal, et tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2021 otsusest asjas nr

3-19-346 ning Euroopa Kohtu selgitustest asjas nr C-6/20 ei saa toetuse saaja antud juhul

õiguspärase ootuse põhimõttele tugineda. Varasematest kontrollidest ja audititest ei saa tuleneda

toetuse saajale õiguskindlust, et hiljem rikkumisi ei tuvastata, mistõttu ei saa see luua ka mingit

õiguspärast ootust. Auditi lõpparuandes on audiitorid selgitanud mh järgmist: „Asjaolu, et toonane

hinnang riigihanke läbiviimisele oli olulises osas positiivne, ei tähenda tingimata seda, et hilisema

hankekontrolli raames ei võiks auditeeriv asutus tuvastada ühtegi hankelepinguga seotud

rikkumist. Selgitasime toetuse saajale auditi esimeses e-kirjas 21.10.2022, et kuigi oleme hanke nr

215130 läbiviimisele 2021.a juba osalise hinnangu andnud, said tööd teostatud ning hankeleping

lõpetatud alles aastal 2022. Kuivõrd toonase auditi ajal oli hange lõpetamata, leping alles

täitmisel ja tööd teostamisel, selgitasime, et viime hanke osas läbi täiendava kontrolli. Eeltoodust

tulenevalt on hanke kontrollide fookus olnud mõneti erinev. Kui 2021.a hankekontrollis

keskendusime hanke läbiviimise ajal just riigihankemenetluse aegsetele teemadele (mille osas ei

ole toetuse saajale jätkuvalt ühtegi tähelepanekut tehtud), siis hankelepingu lõppemise järgselt oli

praeguse hankekontrolli fookus kitsamalt hankelepingu sätetel, lepingutingimuste täitmisel ja

hankelepingu muudatustel. Antud juhul tuvastasimegi me hankelepingu tingimustega seotud

rikkumised, mille osas pidasime asjakohaseks tähelepaneku koostamist.“.

Tallinna Halduskohtu 08.09.2023 otsuses haldusasjas nr 3-22-1809 kinnitas kohus, et üksnes

hankija ise vastutab hankedokumentide õiguspärasuse eest ning varasemad rakendusüksuse

õigusvastased/ekslikud kooskõlastused ei saanud tekitada õiguspärast ootust, et hankija

hankedokumendid on õiguspärased ja mingeid rikkumisi ei esine.

Teiseks leidis toetuse saaja, et finantskorrektsiooni otsuse vastuvõtmine ei ole võimalik, kuna

puudub mõju liidu eelarvele ning väidetav rikkumine ei mõjutanud kulu abikõlblikkust

Toetuse saaja viitas Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2021. aasta otsusele haldusasjas nr

3-20-895, mille punktis 15 on öeldud, et kui lugeda STS § 45 lg 1 p 3 ja § 46 lg-t 1 ning määruse

nr 143 § 22 lg 11 p 5, lg-t 12 ja lg-t 14 koostoimes määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg-ga 2,

järeldub nendest, et finantskorrektsiooni otsuse tegemise eelduseks ei ole mitte üksnes

õigusnormide rikkumise tuvastamine, vaid ka rahalise kahju või tõenäoline/potentsiaalne/võimalik

kahju liidu eelarvele. Tallinna Ringkonnakohus on täpsustanud eelviidatud otsuse punktis 17, et

üksnes riigihanget reguleerivate normide rikkumine pole piisav, et kaebajale teha

finantskorrektsiooni otsus ning punktis 20, et eelduslikult võib pakkujate ringi põhjendamatu

piiramine ohustada liidu eelarvet, kui on piisavalt tõenäoline, et piirava tingimuse tõttu võis mõni

pakkuja jätta pakkumuse esitamata ja see võis mõjutada hankelepingu lõpliku maksumust. Samas

tuleb arvesse võtta ka seda, kui reaalseks saab sellise kahjuliku tagajärje saabumise tõenäosust

pidada. Tõenäosuse hindamisel ei tule võtta arvesse üksnes seda, kas mõni pakkuja võis jätta

pakkumuse esitamata, vaid hinnata tuleks ka selle võimalikku mõju riigihanke tulemusele. Kui on

tõenäoline, et riigihankel oleks osalenud rohkem pakkujaid, kuid tõenäoliselt poleks see

mõjutanud hankemenetluse tulemust, ei saa ka liidu eelarvele negatiivset mõju pidada

tõenäoliseks. Toetuse saaja oli seisukohal, et antud juhul riigihanke alusdokumendid ühtegi isikut

ei diskrimineerinud ning ei olnud ebaproportsionaalsed, kuid isegi juhul, kui asuda seisukohale, et

AS Tallinna Lennujaam võis rikkuda mistahes RHS nõudeid, ei mõjutanud etteheidetav rikkumine

mistahes viisil käesoleva riigihanke tulemust. Toetuse saaja märkis, et Riigi Tugiteenuste Keskus

ei ole vastupidist finantskorrektsiooni otsuse eelnõus väitnud ega isegi püüdnud väita. Ja ainuüksi

seetõttu puudub nii Euroopa Liidu kohtu praktikast kui ka Tallinna Ringkonnakohtu praktikast

tulenevalt otsuse vastuvõtmiseks õiguslik alus.

Toetuse saaja rõhutas, et ülal viidatud 30. novembri 2021. aasta lahend haldusasjas nr 3-20-895

(eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets) tehti Tallinna Ringkonnakohtu

poolt praktiliselt samas koosseisus ajaliselt hiljem kui Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt otsuses

viidatud 24. septembri 2021. aasta kohtulahend haldusasjas nr 3-19-346 (eesistuja Oliver Kask,

liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe). Tallinna Ringkonnakohus on seega ilmselgelt täiendanud

enda varasemat praktikat. Toetuse saaja on järeldusel, kuigi need põhimõtted, millele on viidatud

Euroopa Kohtu lahendis asjas C-6/20 ning millele on otsuses tuginenud Riigi Tugiteenuste

Keskus, on jätkuvalt kohaldatavad, siis kui väidetavad rikkumised tõenäoliselt poleks mõjutanud

hankemenetluse tulemust (nagu käesoleval juhul), ei saa liidu eelarvele negatiivset mõju pidada

tõenäoliseks ning sellisel juhul eeldused finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks puuduvad.

Toetuse saaja selgitas, et finantskorrektsiooni otsuse tegemise õigusliku alusena on märgitud STS

§ 45 lg 1 punkt 3, mille kohaselt finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143

alusel ja sellega kooskõlas järgmistel juhtudel: toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult

täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Otsuses viidatud projekti

rahastamise tingimuste punktist 4 tulenes, et projekti abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loetelu

on toodud meetme määruse § 7 lõigetes 2 ja 3. Toetuse saaja hinnangul ei ole finantskorrektsiooni

otsuses käsitletud väidetava AS-i Tallinna Lennujaam poolt kohustuse või nõude täitmata jätmise

mõju tehtud kulude abikõlbulikkusele. STS § 2 punktist 5 tuleneb, et abikõlblik kulu on kulu, mis

on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 1 kohaselt

kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Toetuse saaja oli seisukohal,, et kõik AS-i

Tallinna Lennujaam poolt tehtud kulud on koosõlas meetme määruse § 7 lõigetes 2 tooduga,

mistõttu väidetav RHS rikkumine ei saanud mistahes viisil mõjutada kulu abikõlblikkust. Euroopa

Kohtu 01. oktoobri 2020. aasta otsusele kohtuasjas nr C-743/18 punkti 51 kohaselt eeldab

eeskirjade eiramine mh seda, et liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju.

Seega, isegi teoreetiliselt, kui AS Tallinna Lennujaam oleks rikkunud RHS-s tulenevaid nõudeid

(mida ta eitab), ei tähenda see asjaolu automaatselt, et väidetav rikkumine oleks omanud mistahes

mõju kulu abikõlbulikkusele ning esineks STS § 45 lg 1 p 3 nimetatud õiguslik alus

finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks, sest liidu eelarvele mistahes kahju tekkinud ei ole ega

saanud ka tõenäoliselt tekkida.

Rakendusüksuse seisukoht

STS § 45 lg 1 punkti 3 osas selgitab rakendusüksus, et toetuse saaja poolt viidatud määruse (EL)

nr 1303/2013 art 143 lõik 2 kohaselt võtavad liikmesriigid arvesse eeskirjade eiramise olemust ja

keerukust ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone.

Eeskirjade eiramisena käsitatakse liidu õiguse või selle kohaldamisega seotud liikmesriigi õiguse

rikkumist, mis tuleneb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisega seotud ettevõtja

tegevusest või tegevusetusest, mis on mõjutanud või oleks võinud kahjustavalt mõjutada liidu

eelarvet põhjendamata kuluartikli liidu eelarvest debiteerimise tõttu (määruse (EL) nr 1303/2013

art 2 p 36).

Ka Euroopa Kohtu kohtuasjades nr C-383/06-C-385/06 jõutakse järeldusele, et kui rikutakse

hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu

osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka EL

eelarvet ja siseturgu. Rakendusüksus on seisukohal, et rikkumise tulemusena on tekkinud kahju,

kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, kuivõrd ei ole teada, milline oleks olnud hanke

lõpptulemus, sh pakkujate ring, pakkumuste maksumused ja milline pakkuja oleks valitud

edukaks, kui hankija ei oleks sätestanud hankedokumentidega piiravat tingimust täitmistagatise ja

ettemakse tagatise osas (eelkõige välispakkujate suhtes).

Rakendusüksus kordab juba otsuse punktis 1.4 märgitut, et Euroopa Kohtu 01.10.2020 otsuse nr

C-743/18 punktist 51 lähtuvalt eeldab eeskirjade eiramine kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud

peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või

tegevusetusest ning 3) liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju.

Viidatud lahendi punktis 67 on täpsustatud, et nõutud ei ole konkreetse finantsmõju tõendamist,

vaid piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud (vt

selle kohta 6. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Compania Naţională de Administrare a

Infrastructurii Rutiere, C-408/16, EU:C:2017:940, punktid 60 ja 61 ning seal viidatud

kohtupraktika). Euroopa Kohtu 14.06.2016 otsuse nr C-406/14 punktis 44 on selgitatud, et sellisel

juhul ei ole nõutav, et konkreetne finantsmõju oleks nähtav (vt analoogia alusel kohtuotsus,

21.12.2011, Chambre de commerce et d’industrie de l’Indre, C-465/10, EU:C:2011:867, punkt

47). Rakendusüksus leiab, et käesoleval juhul on eeskirjade rikkumise eeldused täidetud.

Liidu õiguse rikkumise all mõeldakse ka nende riigisiseste õigusnormide rikkumist, mis on

kohaldatavad fondidest toetatavate toimingute suhtes ja aitavad tagada rahastatud projektide

juhtimist reguleerivate liidu õigusnormide nõuetekohast kohaldamist (Euroopa Kohtu 1. oktoobri

2020. a otsus asjas C-743/18, p 52). Eeskirjade eiramise tuvastamisel ei ole toetuse saaja tahtlus

või hooletus (nn subjektiivne koosseisu tunnus) otsuse tegemise eelduseks (Euroopa Kohtu 1.

oktoobri 2020. a otsus asjas C-743/18, p-d 57–65).

Toetuse saaja rikkus riigihanke korraldamisel Euroopa Liidu õigust sellega, et sätestas riigihanke

alusdokumentides täitmistagatise ja ettemakse tagatise tingimused selliselt, et jättis endale

esimesel juhul õiguse aktsepteerida talle sobiva Eesti krediidiasutuse tagatisi, kusjuures ei olnud

oluline, kas Eesti krediidiasutus vastab Moody's B reitingule või mitte, ning teisel juhul on seadnud

välisriigi krediidiasutustele, kes lepingulised tagatised võiksid väljastada, Moody's B reitinguga

seotud piirangu. Selline tingimus ei ole kooskõlas RHS § 3 punktiga 2, mille kohaselt peab hankija

kohtlema kõiki isikuid, kelle elu-või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis,

muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni

riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja

kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

Vaidlusalune tingimus ei taga nende hankest huvitatud isikute, kes omavad mujal kui Eesti

Vabariigis registreeritud krediidiasutuse, millel puudus nõutud reiting, võrdset kohtlemist nende

pakkujatega, kes saavad anda tagatise Eesti krediidiasutuselt, millel puudus samuti nõutud reiting.

Toetuse saaja poolt läbi viidud riigihanke puhul oli tegemist rahvusvahelise riigihankega, mille

puhul tuleb hankijal iseäranis hoolikalt jälgida, et kõik pakkujatele pakkumuse esitamiseks

ettenähtud tingimused oleksid sõnastatud selliselt, et välispakkujad saaksid hankesse pakkumusi

esitada hankija asukohariigi ettevõtjatega võrdsetel alustel ilma ebamõistlikke pingutusi tegemata.

Kuigi välisriigi pakkujatel on teoreetiliselt võimalik nõutav tagatis saada, peavad nad selleks

nägema rohkem vaeva kui need pakkujad, kes on juba mõne Eesti krediidiasutuse kliendid. Seega

ülalviidatud tingimust tuleb käsitada tingimusena, mis võib omada konkurentsi piiravat mõju ning

sellise tingimuste kehtestamist toetuse saaja poolt tuleb lugeda liidu õiguse rikkumiseks. Sellest

tulenevalt on täidetud finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks olevad esimesed kaks eeldust:

1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja

tegevusest või tegevusetusest.

Ühendmääruse kehtestamisel on aluseks võetud Euroopa Komisjoni 19.12.2013 otsus C(2013)

9527, millega sätestatakse ja kiidetakse heaks suunised selliste finantskorrektsioonide

määramiseks, mida tuleb teha ühisjuhtimise raames rahastatavate liidu kulutuste suhtes, kui ei ole

järgitud riigihanke eeskirju7. Komisjoni määruse kohaselt on põhjendamatute takistuste loomine

riigihanke avamisel konkurentsile selline rikkumine, mille puhul tuleb eeldada kahju tekkimist

Euroopa Liidu eelarvele (juhendi p 2.1 alapunkt 11). Seega, kuivõrd finantskorrektsiooni

eesmärgiks on hüvitada kahju, mis on rikkumise toime panemisega eelduslikult liidu eelarvele

tekkinud, ei pea rakendusüksus finantskorrektsiooni otsust tehes tõendama, et võimalik kahju liidu

eelarvele oli reaalne. Siinjuures märgib rakendusüksus siiski, et käesoleval juhul seisneb kahjulik

mõju liidu eelarvele selles, et seatud tingimus kohtles ebavõrdselt pakkujaid ja piiras konkurentsi

ning mõni teise liikmesriigi pakkuja või tellija asukohamaa pakkuja, kes soovis esitada välisriigi

krediidiasutuse tagatisi, võis jätta seatud tingimuse tõttu pakkumuse esitamata. Selle tulemusel

võis hankelepingu esemeks olev töö kujuneda kokkuvõttes kallimaks kui vaidlusaluse piirava

tingimuseta. Järelikult on täidetud ka finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks olev kolmas eeldus,

mille kohaselt peab haku eelarvele olema tekkinud või selle tekkimine ei ole välistatud.

Samuti on Euroopa Kohus 06.12.2017 otsuse nr C-408/16 punktis 63 väljendanud seisukohta, et

liikmesriigi kohtul tuleb kontrollida, kas riigihankemenetluses osalejate ringi piirangu toimeks oli

see, et mõju fondi eelarvele ei saa välistada. Seega on piirava tingimuse puhul konkurentsi

kahjustamine eeldatav, sest täielikult pole võimalik välistada selle heidutavat mõju hankes

osalemisest huvitatud isikutele. Siinjuures selgitab rakendusüksus, et finantskorrektsiooni

7 https://ec.europa.eu/transparency/documents-register/detail?ref=C(2013)9527&lang=et

tegemisest loobumiseks ei piisa ainult kahju tekkimise ebatõenäosuse hindamisest, sest tulenevalt

eelkirjeldatud Euroopa Kohtu lahenditest on vajalik jõuda ka järeldusele, et kahju tekkimise

võimalus on välistatud. Seega isegi kui asuda seisukohale, et kahju tekkimise võimalus on

vähetõenäoline, siis ei ole selle tekkimise võimalus välistatud.

Ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 28.06.2023 kohtuasja nr 5-23-2 punktis 87

asunud seisukohale, et kuivõrd finantskorrektsiooni eesmärgiks on hüvitada kahju, mis on

rikkumise toimepanemisega eelduslikult liidu eelarvele tekkinud, siis ei pea rakendusüksus

finantskorrektsiooni otsust tehes tõendama, et võimalik kahju liidu eelarvele on reaalne.

Samuti leidis toetuse saaja, et Euroopa Liidu õigus ega RHS-i regulatsioon ei reguleeri, millised

peavad olema hankija kehtestatud nõuded lepingu täitmise tagatisele. Toetuse saaja oli seisukohal,

et riigihanke alusdokumentide tingimused olid proportsionaalsed ja rakendusüksus on tõlgendanud

neid ebaõigesti, kõigil pakkujatel olid riigihankes osalemiseks võrdsed võimalused.

Toetuse saaja märkis, et vaidlust ei saa olla selles, et AS Tallinna Lennujaam viis läbi riigihanke,

kuna ta tegutseb RHS § 150 mõttes lennuväljaga seotud valdkonnas geograafilise ala

ekspluateerimisel lennuväljateenuse osutamiseks. Hankemenetluse läbiviimise õiguslik

regulatsioon on Eesti õigusese üle võetud tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist

2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate

üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (edaspidi võrgustiku

hankedirektiiv).

Toetuse saaja selgitas, et võrgustiku hankedirektiiv ei sätesta mistahes kriteeriume selles osas,

millist tagatist võib hankija pakkujatelt lepingu täitmise tagatisena nõuda. Veelgi enam, selliseid

nõudeid ei sätesta ka RHS regulatsioon. RHS § 90 lõike 1 kohaselt võib hankija pakkujalt nõuda

pakkumuse tagatist pakkuja poolt riigihanke käigus kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kulude

täieliku või osalise hüvitamise, sealhulgas hankelepingu sõlmimise tagamiseks, kuid mitte

suuremas summas kui üks protsent hankelepingu eeldatavast maksumusest. Pakkumuse tagatist

tuleb nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas. Erialases kirjanduses on selgitatud esiteks,

et RHS § 90 regulatsioonile õiguslik alus EL õiguses puudub ning teiseks, et pakkumise tagatist

tuleb eristada hankelepingu tingimusena kehtestatud tagatisest – viimase viimane on mõeldud

tagamaks hankelepingu kohast täitmist ning lihtsustamaks kahju hüvitamist hankelepingu

rikkumise puhul.8 Samuti on toetuse saaja sõnul selgitatud erialases kirjanduses järgnevat: Seega

tuleb RHS § 90 lõiget 1 tõlgendada selliselt, et pakkumuse tagatis katab hankemenetluse käigus

pakkuja täitmata jäetud kohustused ja hankelepingu sõlmimisest või sõlmitud hankelepingu täitma

asumisest keeldumisest tekkinud kahju, kuid mitte hankemenetlusest väljapoole jäävaid, nt

hankelepingu rikkumisest tulenevaid kahjusid.9

Toetuse saaja märkis, et eritingimuste punktid 4.2. ja 14.2. on käsitletavad hankelepingu

tingimusena kehtestatud tagatisena, mitte pakkumuse tagatisena, sest eritingimuste punkti 4.2.

kohaselt tagas täitmistagatis kõiki AS-i Tallinna Lennujaam nõuded töövõtja vastu, mis tulenevad

hankelepingust, sealhulgas hankelepingu lisadest ning eritingimuste punkt 14.2. oli kehtestatud

tagamaks AS-i Tallinna Lennujaam poolt hankelepingu alusel tasutud ettemaksu.

Tingimuse proportsionaalsuse osas märkis toetuse saaja, et AS-l Tallinna Lennujaam puudus

8 Roosik, E-A. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura 2019, lk 529. 9 Roosik, E-A. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura 2019, lk 531.

kohustus anda võimalus riigihankes osalemiseks potentsiaalsetele pakkujatele, kes oleks soovinud

esitada krediidiasutuse, kellel puudus konkreetne nõuetekohane reiting (vähemalt Moody’s B),

tagatisi. Toetuse saaja oli arvamusel, et riigihanke tingimused pidid vastama üksnes RHS § 3

punktis 2 sätestatud nõuetele, millele nad vastasid. Rakendusüksus ei ole toetuse saaja hinnangul

põhjendanud, miks ta ei ole pidanud AS-i Tallinna Lennujaam poolt pakkujate tagatisele seatud

nõuet seoses Moody’s B reitinguga proportsionaalseks ning leidis, et kahtlemata võib iga HD

tingimus seada piiranguid pakkujate poolt hankes osalemisele, kuid ainuüksi HD tingimuste

piiravast iseloomust (milleks need nõuded pakkujatele üldse kehtestatakse) ei saa järeldada nende

väidetavat ebaproportsionaalsust või mõju liidu eelarvele.

Toetuse saaja hinnangul on rakendusüksuse seisukoht, et HD-s seatud tingimusi saab pidada

ebaproportsionaalseks juhul, kui tingimuse sõnastus võimaldab ettevõtjaid alusetult ebavõrdselt

kohelda, väär. Mittediskrimineerimise põhimõte ja proportsionaalsuse põhimõte on erinevad

õiguslikud põhimõtted, mida ei saa samastada, nagu rakendusüksus soovib finantskorrektsiooni

otsuse eelnõus teha.

Töövõtja poolt esitatud AS-i Swedbank väljastatud tagatise osas märkis toetuse saaja, et antud

juhul oli HD-s sätestatud nõue täidetud, kuna nende emaettevõtja krediidireiting (krediidireitingud

väljastatakse reeglina emaettevõtjatele ja kohalduvad ka tütarettevõtjatele) oli vähemalt B

vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta. 02. aprillil 2020. aastal on Moody’s

avaldanud, et Swedbank AB (AS-i Swedbank emaettevõtja) krediidireiting on stabiilselt Aa3, mis

on parem krediidireiting kui B ning ka 23. septembril 2020. aastal, kui Moody’s vaatas üle

Swedbank AB krediidireitingu, oli see igas kategoorias vähemalt B. Toetuse saaja märkis, et AS

Swedbank on seejuures AS-le Tallinna Lennujaam käesolevaks ajaks täiendavalt kinnitanud, et

Swedbank AB krediidireiting vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta oli 02.

aprillil 2020. aastal ja ka 26. juunil 2020. aastal järgnev:

Seega sai AS Tallinna Lennujaam kontrollida ja kontrolliski töövõtja poolt esitatud krediidiasutuse

reitingut lähtudes Moody’s andmetest vaidlusalusel ajal ning tuvastas, et see vastas HD-s

sätestatud tingimustele.

Toetuse saaja selgitas, et lähtub hindamisel sarnastest väärtustest nagu seda teeb riigikassa.

Vastavalt riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtetele, on riik

sätestanud, et raha võib hoida pangas, kui krediidiasutuse või selle krediidiasutuse emaettevõtja

madalaimaks krediidireitinguks on Prime-1 (Moody’s), A-1 (Standard & Poor’s) või F-1 (Fitch).

AS Tallinna Lennujaam on oma varasemates vastustes juba märkinud, et AS Tallinna Lennujaam

poolt Hanke käigus finantsriskide juhtimine ei saa ega tohi olla lõdvem kui seda juhitakse

riigikassas. Toetuse saaja märkis, et emaettevõtte krediidireiting sõltub tema tütarettevõtete

maksevõimest, sh Moody’s krediidireitingut andes analüüsitakse kogu kontserni ning selgitas

veelkord, et Swedbank Eesti AS, väljastades garantiikirja nende partnerile, on teadlik

ehituslepingust ning sellest tulenevalt oli hankija jaoks ka lisameede, et kui Swedbank Eest AS

väljastab garantiikirja, siis ta on teadlik esitatud nõuetest ning kui ta nendele ei vasta, siis ta ka

viitab vastutustundliku partnerina sellele.

Toetuse saaja rõhutas, et kohtles kehtestatud nõuetega kõiki potentsiaalseid hankes osalejaid

võrdselt ehk mittediskrimineerivalt ning nõudis ka Eesti krediidiasutuste väljastatavate tagatiste

puhul, et Eesti krediidiasutus vastaks vähemalt Moody’s B reitingule, mistõttu AS Tallinna

Lennujaam ei ole riigihanke seaduse üldpõhimõtteid rikkunud.

Võrdsete võimaluste osas oli toetuse saaja seisukohal, et rakendusüksuse tõlgendus – hankija jättis

endale õiguse aktsepteerida talle sobiva Eesti krediidiasutuse tagatisi, kusjuures ei olnud oluline,

kas Eesti krediidiasutus vastab Moody’s B reitingule või mitte – on väär. Toetuse viitas

6. novembri 2011. aasta lahendile haldusasjas nr 3-3-1-65-11, mille punktis 26 leidis Riigikohtu

halduskolleegium, et hankija poolt hankemenetluses kehtestatavate nõuete seas eristuvad muu

hulgas hankelepingu esemele ja hankes osalevatele ettevõtjatele esitatavad nõuded. Seda, millist

liiki ja millistele tunnustele vastavat kaupa või teenust soetada, otsustab hankija põhimõtteliselt

omal vabal äranägemisel, eeldusel, et hankija poolt kehtestatavad kriteeriumid on asjakohased

ning kooskõlas läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega. Käesoleval juhul otsustas AS

Tallinna Lennujaam arvestades hanke mahtu, millistele täiendavatele tingimustele peab vastama

hankes esitatav tagatis. Seejuures nõudis hankija tagatist kõikidelt pakkujatelt ühesuguses

summas, olenemata sellest, kas tegemist oli Eesti krediidiasutusega või Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutusega.

Toetuse saaja oli endiselt seisukohal, et nõuet seoses täitmistagatisega saab tõlgendada üksnes nii,

et nii tellija asukohamaa krediidiasutuse (variant i) kui ka tellija poolt aktsepteeritava Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse puhul (variant ii)

peab olema tagatud vähemalt reiting B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate

kohta. Seda kinnitab toetuse saaja hinnangul juba ainuüksi asjaolu, et grammatiliselt lõppeb lause

punktiga alles peale (variant ii) lõppu, kus oli toodud välja täitmistagatiste puhul täiendav tingimus

krediidiasutuse reitingule. Toetuse saaja märkis, et ka Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 13.

veebruari 2013. aasta lahendi haldusasja nr 3-12-2650 punktis 17, et HD-d tuleb käsitada

avalikkusele suunatud tahteavaldusena, mida tuleb TsÜS § 75 lõike 2 kohaselt tõlgendada nii, nagu

mõistlik isik seda mõistma pidi. VÕS § 7 lõike 2 kohaselt arvestatakse mõistlikkuse hindamisel

mh võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki ning vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat.

Samas, ei saaks toetuse saaja hinnangul finantskorrektsiooni otsust vastu võtta isegi siis, kui

lähtuda rakendusüksuse poolt otsuse eelnõus märgitud HD ebaõigest tõlgendusest. Nimelt on

Tallinna Ringkonnakohus 30. novembri 2021. aasta lahendi haldusasjas nr 3-20-895 punktis 23.2

märkinud järgnevat: Kaebaja osundab õigesti, et kui välispakkujatel oleks hanke vastu esinenud

huvi, oleks olnud tõenäoline, et nad vajadusel küsivad dokumendinõude kohta selgitusi või teevad

vastavasisulisi ettepanekuid. Seda asjaolu aga ei esinenud. Toetuse saaja rõhutas, et mitte ükski

isik ei esitanud hankes AS-le Tallinna Lennujaam küsimusi seoses hankelepingu täitmise

tagamiseks nõutud tagatisega. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud eelviidatud lahendi punktis

24, et tagasinõude esitamiseks puudub alus, kui ei saa pidada tõenäoliseks, et välispakkujad jätsid

vaidlusalusel riigihankel osalemast dokumendinõude tõttu.

Toetuse saaja leidis, et käesoleval juhul on tegemist analoogilise olukorraga, mida lahendati

Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2021. aasta lahendis haldusasjas nr 3-20-895. Ka antud

juhul ei saa pidada tõenäoliseks, et välispakkujad jätsid riigihankes osalemast selle tõttu, millised

nõuded AS Tallinna Lennujaam seadis hankelepingu täitmise tagatisele ning seetõttu puudub

tagasinõude esitamiseks alus, mistõttu oleks finantskorrektsiooni otsus õigusvastane.

Toetuse saaja oli kokkuvõttes seisukohal, et kehtestatud hankedokumendid ei sätestanud

ebaproportsionaalseid tingimusi ega rikkunud RHS üldpõhimõtteid. Isegi kui asuda hüpoteetilisele

seisukohale, et riigihankes nr 215130 mistahes rikkumine võis esineda, takistab AS-i Tallinna

Lennujaam õiguspärane ootus otsuse vastuvõtmist.

Rakendusüksuse seisukoht

Rakendusüksus nõustub toetuse saajaga, et finantskorrektsiooni otsuse eelnõus käsitletud tagatised

ei allu RHS § 90 regulatsioonile (nimetatud sättele ei ole ka rakendusüksus eelnõus viidanud),

kuna rikkumise aluseks ei ole mitte pakkumuse tagatis vaid hoopis täitmistagatis ja ettemakse

tagatis.

Rakendusüksus selgitab, et Euroopa Liidu riigihangete regulatsiooni eesmärk on tagada eelkõige

kaupade vaba liikumise, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtted ning

nendest tulenevad võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, vastastikuse tunnustamise,

proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtted. RHS § 1 kohaselt on riigihangete seaduse eesmärk

tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne

kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Selle

eesmärgi täitmiseks tuleb hankijatel riigihangete korraldamisel järgida muuhulgas ka riigihanke

korraldamise üldpõhimõtteid. Seega tuleb tingimused sõnastada selliselt, et pakkujad saaksid

hankes osaleda võrdsetel alustel, sh välispakkujad võrdselt asukohariigi pakkujatega.

Üldpõhimõtteid tuleb järgida nii alla rahvusvahelist piirmäära jäävate hangete kui ka

rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete puhul. Kuna rahvusvahelist piirmäära ületavate

hangete puhul eeldatakse välismaiste pakkujate huvi hankes osalemise vastu, tuleb selliste hangete

läbiviimisel hankijal mh lisaks jälgida, et hankes seatud (sh hankelepingu täitmise) tingimused

oleksid kehtestatud ka sellest eeldusest lähtuvalt.

Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja väitega, et vaidlusaluse tingimuse sätestamisel on hankija

järginud RHS § 3 punktis 2 sätestatud nõudeid. Rakendusüksus selgitab, et vastavalt riigihangete

seaduse § 4 punktile 17 on riigihanke alusdokumendid kõik hankija koostatud dokumendid, milles

sätestatakse riigihanke üksikasjad, sh hankelepingu tingimused. RHS § 110 lõike 3 kohaselt

kinnitab pakkuja oma pakkumuse esitamisega kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimuste ülevõtmist. Seega ei saa pakkuja esitada oma pakkumuses erinevaid ega täiendavaid

hankelepingu tingimusi, mistõttu on hankija kohustatud järgima, et hankelepingu tingimused

oleksid kooskõlas riigihangete seadusega, sh proportsionaalsed ja kohtleksid ettevõtjaid võrdselt

(RHS § 3 punkt 2). Tingimust saab pidada proportsionaalseks, kui see on vajalik. Tingimus on

vajalik siis, kui seda ei ole võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse abil. Lepingu

täitmise tingimuste tõttu, mis sisaldavad hankija põhjendamatuid eelistusi, võivad ettevõtjad

pakkumuse esitamisest loobuda ja seega õigusvastaste tingimuste kehtestamine võib endaga kaasa

tuua konkurentsivõimeliste pakkujate tõrjumise.

Rakendusüksus juhib toetuse saaja tähelepanu asjaolule, et ei heida hankijale ette mitte Moody’s

B reitingu tingimuse seadmist ennast, vaid seda, et toetuse saaja on vastava nõude seadnud üksnes

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuste puhul,

lubades samas esitada ükskõik missuguse Eesti krediidiasutuse tagatisi (mille puhul reitingu nõue

puudus). Seega on toetuse saaja kehtestanud välisriigi krediidiasutustele kõrgemad nõuded, kui

Eesti krediidiasutustele ning sellest lähtuvalt kohelnud ettevõtjaid erinevalt, takistades kaupade ja

teenuste vabaliikumist.

Seades täitmistagatise ja ettemakse tagatise väljastavatele välispankadele Moody’s B reitingu

nõude, on toetuse saaja piiranud ühtlasi riigihankes osalejate ringi (eelkõige välispakkujate osas),

sest ettevõtjatel (sh väiksema suuruse ettevõtjatel), kes soovisid esitada välispanga tagatisi, ei

pruugi olla hankija nõutud reitingut (Moody’s B) omavate pankade garantiikirjad kättesaadavad

või võib osutuda kogu protsess (kui ei ole tegemist nn „kodupangaga“) liiga aeganõudvaks ja

keerukaks, et ettevõtja jõuaks RHS § 110 lõikest 3 tulenevalt hiljemalt pakkumuse esitamise

hetkeks veenduda hankija seatud tingimuse täitmise võimalikkuses või jõuaks esitada nõutud

tagatisi hankelepingus sätestatud tähtaegadeks. Seega on toetuse saaja mainitud potentsiaalseid

pakkujaid kohelnud põhjendamatult ebavõrdselt, võrreldes nende ettevõtjatega, kes soovisid või

kellel oli võimalik esitada Eesti krediidiasutuste tagatisi.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole toetuse saaja esitanud objektiivseid argumente, millest lähtuvalt

võiks jõuda järeldusele, et tellija asukohamaa krediidiasutuste eelistamine oli põhjendatud ning

toetuse saaja eesmärgi täitmine ei olnud võimalik pakkujaid vähempiiravamal moel, mistõttu on

rikutud RHS § 3 punktis 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Põhjendamatult piirava

tingimuse kehtestamisega ei kasuta hankija ka efektiivselt ära turul olevat konkurentsi RHS § 3

punkti 3 mõistes, kuivõrd piirava tingimuse tõttu saab hankes osaleda vähem pakkujaid. See

omakorda riivab RHS § 3 punktis 5 toodud rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise

põhimõtet, kuivõrd väiksema pakkujate ringi korral ei pruugi hankija saada parima võimaliku

hinna ja kvaliteedi suhtega hankelepingut.

Rakendusüksus peab vajalikuks märkida, et Euroopa Liidus registreeritud krediidiasutused

(pangad) on allutatud sarnastele regulatsioonidele ja järelevalvele (vt nt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 26. juuni 2013. a määrus nr 575/201310; nõukogu 15. oktoobri 2013. a määrus asjas nr

1024/201311), mistõttu ei ole tagatise õigusjõud ühelgi juhul konkreetses seoses selle väljastanud

krediidiasutuse registreerimise või tegutsemise asukohast. Eelnevast lähtuvalt ei ole samuti

rakendusüksuse hinnangul asjakohane seada välisriigi krediidiasutuste suhtes Eesti

krediidiasutustest rangemaid nõudeid ja puudub sisuline õigustus pakkujate ebavõrdseks

kohtlemiseks12. Arvestades eeltoodut puudusid rakendusüksuse hinnangul vaidlusaluse

hankelepingu täitmise tingimuste seadmiseks objektiivsed põhjendused, mistõttu on tegemist

riigihangete seaduse üldpõhimõtetega (eelkõige RHS § 3 punktiga 2) vastuolus olevate

hankelepingu täitmise tingimustega. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja eesmärgi

täitmine oleks olnud võimalik ka pakkujaid vähempiiravamal moel.

10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32013R0575 11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32013R1024 12 Täiendavalt märgib rakendusüksus, et 2014.a on loodud pangandusliit, mille liikmeteks on kõik euroala liikmesriigid. Euroalasse mittekuuluvad EL-i liikmesriigid saavad pangandusliiduga ühineda, seades sisse tiheda koostöö Euroopa Keskpangaga. Selleks, et kõrvaldada liikmesriikide vahelised õiguslikud erinevused, tagada tarbijate samal tasemel kaitse ning võrdsed võimalused pankadele kogu El-s on kehtestatud ühtsed eeskirjad. Krediidiasutuste järelevalve eest vastutab Euroopa Keskpank koostöös riiklike järelevalveasutustega. Ühtse järelevalvemehhanismi peamised eesmärgid on: tagada Euroopa pangandussektori tõhustatud järelevalve kooskõlas ühtse kõrgetasemeliste standardite ja nõuete kogumiga, tagada Euroopa pangandussektori töökindlus ning toetada finantsstabiilsust ja finantssektori integratsiooni euroalal ja ühtsel turul tervikuna. Vt lähemalt: https://www.consilium.europa.eu/et/policies/banking-union/ .

Rakendusüksus jääb oma seinise seisukoha juurde ning ei nõustu toetuse saaja väitega, et nõuet

seoses tagatistega sai tõlgendada üksnes nii, et Moody’s B reitingu nõu kohaldus nii asukohamaa

kui välisriigi krediidiasutustele. Rakendusüksus märgib, et Tallinna Halduskohus on 22.06.2016

kohtuotsuses asjas nr 3-16-874 punktis 45 selgitanud, et riigihankemenetluse formaliseeritusest

tulenevalt on äärmiselt oluline, et hankedokumentides sätestatut mõistetakse võimalikult

sõnasõnaliselt ning igasugused loomingulised tõlgendused lähevad vastuollu RHS § 3 punktis 1

sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega.

Töövõtja poolt esitatud tagatiste väljastaja AS-i Swedbank osas selgitab rakendusüksus, et pöördus

15.05.2023 Swedbank AS-i poole küsimusega, kas Swedbank AB krediidireitingud kohalduvad

ka Swedbank AS-le ehk Swedbank AB tütarettevõttele. Swedbank AS kinnitas 24.05.2023

saadetud e-kirjas, et Swedbank AB-le omistatud krediidireitingut ei saa omistada Swedbank AS-

le, sest hinnang kehtib ainult hinnatud ettevõttele ning Swedbank AS-le ei ole ja ei olnud ka 2020.a

kinnitatud eraldi krediidireitingut. Swedbank AS leidis, et Swedbank AB (public) kehtivale

krediidireitingule saab viidata, kui seaduses, määruses või muudes tingimustes (nt hangetes) on

see lubatud. Käesoleva riigihanke nr 215130 alusdokumendid vastavasisulist võimalust ette ei

näinud.

Toetuse saaja on viidanud mh Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2021 otsusele asjas nr 3-20-895.

Rakendusüksus juhib siinjuures tähelepanu, et 22.06.2022 otsuses asjas nr 3-19-1239 (p 36) ja

07.10.2022 otsuses asjas nr 3-20-2402 (p 38) on Tallinna Ringkonnakohus omakorda leidnud, et

kui riigihanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelise hanke piirmäära, tuleb hankijal eeldada

piiriülese huvi olemasolu ja sellega arvestada (sh tingimuste sätestamisel). Lisaks selgitas kohus

ringkonnakohtu 01.09.2023 otsuses asjas nr 3-21-2855, et asja 3-20-895 lahend on kohaldatav

üksnes selles lahendis käsitletud konkreetsele juhtumile.

Seega ei pea rakendusüksus tõendama reaalse piiriülese huvi esinemist ega ära näitama, et teise

liikmesriigi ettevõtja on hanketeatele reageerinud küsimuste või vaidlustuste esitamisega ning

piisav on üksnes potentsiaalse piiriülese huvi olemasolu, millele viitab mh riigihanke

rahvusvahelist piirmäära ületav eeldatav maksumus. Ka näiteks 24.09.2021 otsuses asjas nr 3-19-

346 on ringkonnakohus pidanud õigeks rakendusüksuse selgitust, et selline olukord välistab

võimaluse hinnata, kes ja millise hinnaga oleks veel saanud pakkumuse hankemenetlustes esitada.

Taolises olukorras ei oleks võimalik veenduda, et kahju ei tekkinud ja kõik ülejäänud pakkumused

oleksid vältimatult olnud kallimad kui eduka pakkuja pakkumus (vt p 19). Rahvusvahelist

piirmäära ületava riigihanke puhul ei ole toetuse saajal alust eeldada, et ükski välispakkuja (sh

naaberriikidest) ei tunne selle vastu huvi.

Rakendusüksus rõhutab, et antud juhul ei ole võimalik välistada, et õiguspäraste hankelepingu

tingimuste korral oleks võinud hankes osaleda potentsiaalseid pakkujaid rohkem ja hanke tulemus

võinuks kujuneda teistsuguseks, mh võinuks hankelepingu hind kujuneda madalamaks.

Struktuurivahenditest rahastatud projektis on rahvusvahelist piirmäära ületava hanke puhul oluline

toimida igakülgselt kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusnormidega. Antud juhul on tegemist

RHS § 3 punkti 2 rikkumisega, mis võis tekitada kahju (s.t selle mõju ei saa välistada) Euroopa

Liidu eelarvele. Järelikult ei saa riigihankereeglite rikkumise tõttu kogu projekti kulu

abikõlblikuks pidada ning esineb õigustatud alus finantskorrektsiooni tegemiseks.

3 Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja

lennuohutuse suurendamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks kokku 1 200 302,34 eurot,

millest Ühtekuuluvusfondi toetus kokku moodustab 600 151,16 eurot ja omafinantseering

600 151,18 eurot;

2. vähendada riigihanke „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja

lennuohutuse suurendamine, II ehitusetapp (2019). Ehitustöövõtt.“ viitenumbriga 215130

seotud abikõlblikke kulusid projektis 5% võrra;

3. nõuda toetuse saajalt tagasi projekti raames välja makstud toetus summas 600 151,16 eurot;

4. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise

päevast tagastatav toetus summas 600 151,16 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole

SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a

EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank

EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank EE777700771003813400

(BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082909. Selgituseks märkida projekti number

ja otsuse number. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja

vastavalt STS § 49 lõikele 1 maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega

viivitatud kalendripäeva eest;

5. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 1 „Ehitamine“ summas 1 200 302,34 eurot;

6. muuta taotluse rahuldamise otsuse lisa 1 punkte 1 ja 3 järgmiselt:

6.1 „Maksimaalsed abikõlblikud kulud, mida abi suuruse arvutamisel arvesse võetakse on

68 799 697,66 eurot“;

6.2 „ÜFist antava abi maksimaalne suurus on 34 399 848,84 eurot“.

Rakendusüksus juhib toetuse saaja tähelepanu STS § 48 lõikele 4 ja ühendmääruse § 24 lõikele 1,

mille kohaselt on toetuse saajal õigus hiljemalt kümne tööpäeva jooksul finantskorrektsiooni

otsuse kättesaamisest arvates esitada taotlus tagasimaksmisele kuuluva toetuse ajatamiseks.

Käesoleva otsuse peale on õigus esitada vaie rakendusüksuse kaudu Kliimaministeeriumile STS-i

ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil

isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

osakonnajuhataja

Koostaja: Kersti Metsalo

6632026

[email protected]

Aktsiaselts Tallinna Lennujaam

Registrikood: 10349560

Lennujaama tee 2, Tallinn

11101 Harju maakond

OTSUS (EELNÕU)

finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse taotluse rahuldamise käskkirja muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus1) teeb meetme

„Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine“ tegevuse „Lennujaamadesse tehtud

investeeringud“ raames finantskorrektsiooni otsuse Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam (edaspidi

toetuse saaja, tellija või hankija) projekti „Tallinna lennujaama lennuliiklusala

keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine“ (struktuuritoetuse registris nr

2014-2020.10.01.003.01.15-0020, edaspidi projekt) osas ja muudab sellega seoses 30.12.2015

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti käskkirja nr 1-10/15-353 (edaspidi taotluse

rahuldamise otsus).

Rahandusministeeriumi poolt viidi 12.10.2022 kuni 30.11.2022 läbi projektiaudit, mille

lõppaurande nr CF-195/2022 kohaselt tuvastati, et toetuse saaja ei ole riigihanke „Tallinna

lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine, II

ehitusetapp (2019). Ehitustöövõtt.“ viitenumbriga 215130 (edaspidi riigihange nr 215130)

läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (kuni 14.07.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ka

RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud hanke kulude osas

finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks 1 200 302,34 eurot, sh toetuse summas

600 151,16 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg

2 punkt 6, § 45 lg 1 punkt 3, § 46, § 48, § 49 lg 1, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr

143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,

toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi

ühendmäärus) § 223 lg 1 punkt 4 ja lg 2 punkt 1 ja majandus- ja taristuministri 03.10.2014

1 Alates 01.04.2021. a täidab rakendusüksuse ülesandeid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri, millega kinnitatakse meetme rakendusüksus, on kättesaadav https://rtk.ee/meetmete-nimekiri

määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ (edaspidi meetme

määrus) § 32 lõige 1 ja § 35, taotluse rahuldamise otsuse lisa 1 „Projekti rahastamise

tingimused“ (kinnitatud 25.01.2021 käskkirjaga nr 1-7/21-008-TI, edaspidi lisa 1) punktid 11

ja 17, auditi lõpparuanne nr CF-195/2022 ning projekti raames esitatud riigihankega nr 215130

seotud kuludokumendid.

1 Toetuse saaja on riigihankes nr 215130 seadnud pakkujatele piirava iseloomuga

hankelepingu täitmise tingimused ning kohelnud ettevõtjaid ebavõrdselt

1.1. Rikkumiste asjaolud

Toetuse saaja avaldas 02.12.2019 hanketeate riigihanke nr 215130 rahvusvahelise avatud

hankemenetlusena läbi viimiseks. Riigihanke nr 215130 raames esitati kolm pakkumust.

Menetluse tulemusena sõlmis hankija edukaks tunnistatud ühispakkumuse esitanud

pakkujatega KMG Inseneriehituse AS ja Verston Ehitus OÜ (edaspidi ka töövõtja) 27.05.2020

ehitustööde tellimiseks lepingukokkuleppe „Tallinna lennujaama lennuliiklusala

keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine, II ehitusetapp (2019).

Ehitustöövõtt.“ (edaspidi hankeleping) maksumusega 24 805 352,07 (ilma käibemaksuta).

Riigihanke nr 215130 alusdokumentide (edaspidi ka HD) koosseisu kuuluva lepingu eelnõu

(edaspidi HD osa II ) eritingimuste osa 2 „Lepingu eritingimused“ punktide 4.2 ja 14.2 kohaselt

peavad olema töövõtja poolt hangitavad täitmistagatis ja ettemakse tagatis väljastatud:

-(i) tellija poolt aktsepteeritava tellija asukohamaa krediidiasutuse poolt või

-(ii) tellija poolt aktsepteeritava Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa

Liidu liikmesriigi krediidiasutuse poolt, millel on vähemalt reiting B vastavalt Moody’s

reitingule pankade finantsnäitajate kohta.

Rahandusministeeriumi läbiviidud projektiauditi raames auditeeriti mh riigihanke 215130

läbiviimise õiguspärasust. Auditi lõpparuande CF-195/2022 olulises tähelepanekus nr 4.1

leidsid audiitorid, et HD osas II tagatistele nimetatud nõuete sätestamisel on toetuse saaja jätnud

endale esimesel juhul õiguse aktsepteerida talle sobiva Eesti krediidiasutuse tagatisi, kusjuures

ei olnud oluline, kas Eesti krediidiasutus vastab Moody's B reitingule või mitte, ning teisel juhul

on seadnud välisriigi krediidiasutustele, kes lepingulised tagatised võiksid väljastada, väga

kitsalt Moody's B reitinguga seotud piirangu. Audiitorite hinnangul on ebavõrdselt koheldud

kõiki neid ettevõtjaid, kes oleksid soovinud esitada välisriigi krediidiasutuse tagatisi, kuid

tagatist väljastaval krediidiasutusel puudus konkreetne reiting, võrreldes nende ettevõtjatega,

kellel oli võimalik esitada mõne Eesti krediidiasutuse tagatis, mille puhul krediidiasutusele

reitingu nõuet ei seatud. Audiitorid märkisid, et ettevõtjate erinev kohtlemine, küsides ühel

juhul Moody's B reitingu olemasolu, teisel juhul mitte, pole õige ning toetuse saajal oleks tulnud

reitingu küsimisel ettevõtjad võrdsustada. Audiitorid olid seisukohal, et antud juhul ei saa

Moody’s B reitinguga seotud nõuet pidada õiguspäraseks.

Samuti olid audiitorid seisukohal, et õige ei olnud nõuda täitmistagatise väljastamist üksnes

krediidiasutuselt – asjakohane oleks olnud võimaldada täitmistagatise väljastamist ka näiteks

krediidiandjatel. Audiitorid tõid välja, et Verston Ehitus OÜ soovis esitada toetuse saajale

septembris 2020 AS-i Finora Capital täitmistagatise, kuid toetuse saaja keeldus sellest, kuna

esitatu ei vastanud hankelepingu punktis 4.2 nõutule, mistõttu polnud seda võimalik

aktsepteerida2. Toetuse saaja jättis seega mainitud täitmistagatise aktsepteerimata kuna

viimasel puudus hankelepingu punkti 4.2 kohane Moody’s B reiting või konkreetselt

krediidiasutuse tegevusluba. Audiitorid selgitasid, et tagatis- ja garantiitehingud on

krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 6 lg 1 punkti 6 kohaselt finantsteenused.

Finantsteenuseid saavad osutada krediidi- või finantseerimisasutused või kindlustusandjad,

kellel peab olema tegevusluba. Finantsteenuste pakkumiseks väljastavad Eestis tegevuslube

Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsioon. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse § 6 lõike 2 kohaselt on finantseerimisasutuseks krediidiandja ja krediidivahendaja

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse tähenduses. Kuivõrd AS Finora Capital oli hea ärialase

reputatsiooniga finantseerimisasutus ja Finantsinspektsiooni järelevalve all olev krediidiandja,

tulnuks audiitorite hinnangul toetuse saajal aktsepteerida ka selle teenusepakkuja tagatist. Seda

aktsepteerides oleks hankija saanud täitmistagatise teise poole vormistada oluliselt varem.

Audiitorite hinnangul oleks eelpool nimetatud krediidiandja täitmistagatis olnud samaväärselt

eesmärgipärane ning piisav, mistõttu puudus õigustatud vajadus eelistada kitsalt vaid

krediidiasutusi.

Audiitorid leidsid, et toetuse saaja poolt seatud hankelepingu täitmise tingimused tagatiste osas

on pakkujatele juurdepääsu piirava iseloomuga ning toetuse saaja ei ole kohelnud kõiki

ettevõtjaid võrdselt ega mittediskrimineerivalt. Audiitorite hinnangul ei saa selliseid

hankelepingu tingimusi pidada proportsionaalseteks, asjakohasteks ega põhjendatuteks.

Audiitorid olid seisukohal, et kuivõrd hankelepingu täitmisega seoses on seatud põhjendamatult

piiravad tingimused, tuleb sellist olukorda pidada RHS § 3 punkti 2 rikkumiseks.

1.2 Toetuse saaja seisukoht

Toetuse saaja ei nõustunud audiitoritega ning jäi seisukohale, et Rahandusministeerium on

asunud auditi lõpparuande nr CF-195/2022 punktis 4.1 ebaõigelt seisukohale, et hankija jättis

endale õiguse aktsepteerida talle sobiva Eesti krediidiautuse tagatisi, kusjuures ei olnud oluline,

kas Eesti krediidiasutus vastab Moody’s B reitingule või mitte. Toetuse saaja märkis, et

täitmistagatisega seotud nõuet tuleb tõlgendada nii, et nii tellija asukohamaa krediidiasutuse

(variant i) kui ka tellija poolt aktsepteeritava Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või

Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse puhul (variant ii) peab olema tagatud vähemalt

reiting B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta. Seda kinnitab toetuse

saaja hinnangul juba ainuüksi asjaolu, et grammatiliselt lõppeb lause punktiga alles peale

(variant ii) lõppu, kus oli toodud välja täitmistagatiste puhul täiendav tingimus krediidiasutuse

reitingule.

Toetuse saaja selgitas, et nõudis hankemenetluse täitmise tagatisena krediidiasutuse garantiid,

kuna tegemist oli äärmiselt suure maksumusega riigihankega ning kapitali- ja likviidsusnõuded

finantseerimisasutustele ja kindlustusandjatele on krediidiasutustest oluliselt madalamad.

2 Verston Ehitus OÜ 16.09.2020 e-kiri hankijale ning hankija inseneri 21.09.2020 vastus.

KAS§ 35 lõige 1 sätestab, et panga asutamisel uue äriühinguna peab tema sissemakstud

aktsiakapital olema vähemalt viis miljonit eurot. Aktsiakapitalina võib näidata ainult reaalselt

sissemakstud summasid. KAS § 5 lõike 1 kohaselt ei ole aga finantseerimisasutus

krediidiasutus, mistõttu antud hankes antava tagatise suurust arvestades (10% heakskiidetud

lepingusummast, kusjuures hanke eeldatav maksumus oli 20 000 000 eurot), ei kataks 2 000

000 eurot tavapärase finantseerimis- ega kindlustusandja omakapitaligi ega oleks seetõttu olnud

käsitletav toetuse saaja jaoks tegeliku tagatisena hankelepingu täitmise tagamiseks.

Samuti ei nõustunud toetuse saaja audiitorite seisukohaga, et riigihanke nr 215130 raames oleks

toetuse saaja pidanud võimaldama täitmistagatise väljastamist näiteks krediidiandjatelt. Mitte

ükski riigihankes nr 215130 huvitatud isik ei vaidlustanud riigihanke alusdokumentide nõudeid

seoses pakkumuste tagatistega, mistõttu AS Tallinna Lennujaam pidi lähtuma hanke

alusdokumentides sätestatust ja oli kohustatud mitte aktsepteerima AS Finora Capital

täitmistagatist, kuna nimetatud äriühingu näol ei olnud tegemist krediidiasutusega. AS Finora

Capital omakapital oli 2020. aasta septembris vaid 346 503,00 eurot, mis oli enam kui viis korda

väiksem kui toetuse saaja poolt nõutav täitmistagatise suurus, mistõttu nimetatud äriühingu

tagatis ei oleks mistahes viisil täitnud hankija eesmärki tagada töövõtja poolt hankelepingu

täitmine.

Toetuse saaja märkis, et audiitorite seisukoht – esineb võimalus, et potentsiaalne pakkuja, kelle

pakkumus oleks võinud olla soodsama hinnaga, loobus pakkumuse esitamisest riigihanke

alusdokumentide tingimuste tõttu, on oletuslik. Toetuse saaja juhtis tähelepanu asjaolule, et

hanke protsessi käigus ei küsinud ükski hankedokumente välja võtnud ettevõte täpsustavaid

küsimusi reitingu nõude või garantiitingimuste kohta ning märkis, et tagasinõude aluseks ei saa

olla audiitorite põhistamata ja tõendamata oletused. Toetuse saaja rõhutas, et need nõuded

kehtisid võrdselt kõigile hankes osalemisest huvitatud isikutele.

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Meetme määruse § 32 lõike 1 kohaselt tagab toetuse saaja STS §-s 24 sätestatud kohustuste

täitmise. Vastavalt STS § 24 punkti 18 ja § 26 koosmõjule on toetuse saaja kohustatud järgima

riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Taotluse rahuldamise

otsuse lisa 1 punkti 11 kohaselt on toetuse saaja riigihangete seaduse mõistes hankija ja

kohustatud projekti elluviimisel järgima riigihangete seaduses toodud nõudeid.

RHS § 3 punkti 2 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis,

mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või

Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et

kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

Rakendusüksus nõustub audiitoritega, et riigihankes nr 215130 seotud hankelepingu täitmise

tingimused, mille kohaselt peab töövõtja hankima ja esitama toetuse saajale täitmistagatise ja

ettemakse tagatise, mis on väljastatud tellija poolt aktsepteeritava: 1) tellija asukohamaa

krediidiasutuse poolt või 2) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu

liikmesriigi krediidiasutuse (edaspidi ka välisriigi krediidiasutus) poolt, millel on vähemalt

reiting B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta, kohtlevad ettevõtjaid

ebavõrdselt ning on hankelepingu eseme suhtes ebaproportsionaalsed ja pakkujaid

põhjendamatult piiravad. Toetuse saaja ei ole andnud kõnealuse tingimuse kaudu võimalust

riigihankes osalemiseks potentsiaalsetele pakkujatele, kes oleksid soovinud esitada

krediidiasutuse, kellel puudus konkreetne nõuetekohane reiting (vähemalt Moody’s B), või

finantseerimisasutuse3 (nt krediidiandja) või kindlustusandja4 tagatisi.

Rakendusüksus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et HD-s seatud tingimust saab pidada

ebaproportsionaalseks juhul, kui tingimuse sõnastus võimaldab ettevõtjaid alusetult ebavõrdselt

kohelda või on seatud tingimusega soovitud eesmärki võimalik saavutada ka ettevõtjaid vähem

piiravamal moel. Igasuguste HD-s olevate tingimuste seadmiseks peavad hankijal esinema

objektiivsed ja kehtiva õigusruumiga kooskõlas olevad põhjused, mida peab olema võimalik

faktiliselt kontrollida. Rakendusüksus tugineb seatud tingimuse proportsionaalsuse hindamisel

eelkõige hankija selgitustele tingimuse seadmist õigustavate põhjuste kohta ning kontrollib

esitatud selgituste kooskõla muude asjasse puutuvate faktiliste asjaoludega. Auditi raames

esitatud toetuse saaja selgitused ei võimalda asuda muule seisukohale, kui auditi lõpparuande

raportis on audiitorid välja toonud.

1) Aktsepteerides Eesti krediidiasutuse väljastatud tagatisi, mille puhul krediidiasutuse reitingut

ei nõutud, on ilmne, et Moody’s B reitingu olemasolu ei olnud tagatise andja puhul vältimatult

vajalik. Rakendusüksus nendib, et hankija on HD osas II tagatiste tingimuste sätestamisel jätnud

hankelepingu täitjale valiku tagatise väljastaja valimiseks, kuid see ei õigusta piirava ja

ebaproportsionaalse tingimuse seadmist ning ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist. Vaidlusaluse

tingimusega pidid potentsiaalsed pakkujad arvestama juba pakkumuse esitamise hetkel ning

sellest lähtuvalt hindama, kas neil on võimalik hankija kehtestatud tingimustel riigihankes nr

215130 osaleda. Rakendusüksuse hinnangul on toetuse saaja tekitanud seatud hankelepingu

täitmise tingimuste tõttu eelisseisundi nendele ettevõtjatele, kellel oli võimalik või mistahes

põhjustel otstarbekas hankida ja esitada hankija asukohamaa krediidiasutuse poolt

väljastatavaid tagatisi, kuivõrd sellisel juhul ei tulnud arvestada krediidiasutuse

reitinguagentuuri (Moody’s ) finantstugevuse reitinguga (B).

Rakendusüksuse hinnangul ei ole võimalik täitmistagatise ja ettemakse tagatise nõuet Moody’s

B reitingu osas tõlgendada toetuse saaja poolt viidatud viisil. HD osa II lepingu eritingimuste

punktide 4.2 ja 14.2 sõnastustest ja vormistusest on võimalik ühemõtteliselt järeldada, et

reitingu nõue — vähemalt B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta, pidi

olema täidetud just Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi

tagatisi välja antava krediidiasutuse korral, mitte tellija asukohamaa krediidiasutuse puhul.

Rakendusüksus on seisukohal, et kuivõrd tingimus on väga konkreetselt sõnastatud ning selle

sõnastus ja vormistus ei toeta toetuse saaja tõlgendust tingimuse osas, siis ei saa eeldada, et

3Finantseerimisasutused KAS-i (https://www.riigiteataja.ee/akt/KAS) mõistes. 4Finantseerimisasutus Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) (https://www.riigiteataja.ee/akt/112032022019 ) mõistes.

riigihankes osalemisest huvitatud isikud vajasid hankija täiendavat selgitust tingimuse sisu

kohta, mistõttu ei pruukinud hankest huvitatud isikud esitada hankijale ka selgituspäringuid.

Rakendusüksuse hinnangul väärib märkimist, et praktikas kasutavad Eesti pakkujad pigem

Eesti krediidiasutuste teenuseid ning välispakkujad pigem oma asukohamaa krediidiasutuste

teenuseid, millest võib järeldada, et kui hankelepingu tingimus seab töövõtja tagatisi

väljastavale krediidiasutusele õigusvastased piirangud, laieneb ebavõrdne kohtlemine ka

pakkujatele endile. Antud riigihanke puhul oli tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava

hankega, mille puhul tuleb välispakkujate huvi hankes osalemise vastu eeldada ning sellest

eeldusest lähtuvalt ka riigihanke alusdokumentides tingimused kehtestada.

Rakendusüksus peab vajalikuks eraldi rõhutada, et töövõtja esitas hankelepingu täitmisel

Swedbank AS-i, kellel endal toona avalike andmete kohaselt Moody’s B reitingut ei olnud

(vastavale reitingule vastas tema nn emaettevõtja Swedbank AB), väljastatud tagatised. Samas

ei oleks riigihankest huvitatud isik – näiteks välispakkuja, kes soovinuks esitada lepingu

täitmisel Moody’s B reitingule mittevastava välisriigi krediidiasutuse tagatisi – saanud hankes

osaleda. Seega võib vaidlusalust tingimust pidada nõudeks, mis küll ei pruugi välistada

välisriigi pakkujate osalemist hankes, kuid seab siiski välisriigi pakkujatele arvestatava

takistuse hankel osalemiseks. Olenemata sellest, et pakkujal võib olla võimalik esitada

vähemalt Moody’s B reitingule vastava krediidiasutuse väljastatud tagatised, ei saa väita, et

välisriigi pakkujad olid samas seisus Eesti pakkujatega, kes on eeldatavalt mõne Eesti

krediidiasutuse kliendid või kelle osas on Eesti krediidiasutustel lihtsam informatsiooni

hankida. Seega olid eelkõige Eesti pakkujad paremas olukorras võrreldes teiste hankest

huvitatud isikutega. Riigihangete seaduse võrdsuspõhimõtte kohaselt ei tohi võrreldavaid

olukordi käsitleda erinevalt ega erinevaid olukordi ühtemoodi, välja arvatud siis, kui selline

erinev käsitlemine on objektiivselt põhjendatud. Võrdse kohtlemise põhimõte riigihankes

tähendab eelkõige seda, et pakkujatel peavad olema võrdsed võimalused (sh ei ole mõnele

pakkujale loodud ebakohast eelist), kui nad valmistavad ette oma pakkumusi, ja selle eesmärk

on soodustada hankemenetluses osalevate ettevõtjate vahel terve ja tegeliku konkurentsi

arengut. Tõelise konkurentsi tekkeks tuleb pakkujaid kohelda võrdselt ja

mittediskrimineerivalt. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine riigihangete läbiviimisel on

oluline, et aidata kaasa konkurentsi efektiivsele ärakasutamisele5. Kehtestatud tagatiste nõue

aga ei ole eelpool nimetatud riigihangete seaduse üldpõhimõttega kooskõlas.

2) Rakendusüksuse hinnangul on hankija, nõudes tagatiste väljastamist üksnes

krediidiasutuselt, seadnud pakkujatele riigihankele juurdepääsu piirava iseloomuga tingimuse,

kuivõrd tagatis – ja garantiitehingute teenuseid pakuvad lisaks krediidiasutustele ka näiteks

finantseerimisasutused (sh krediidiandjad ja kindlustusandjad). Toetuse saaja on oma

selgitustes põhjendanud garantii nõudmist krediidiasutuselt läbi nendelt nõutava omakapitali

suuruse (toetuse saaja viide KAS § 35 lõikele 1, mille kohaselt panga asutamisel uue

äriühinguna peab tema sissemakstud aktsiakapital olema vähemalt viis miljonit eurot).

5 Euroopa Kohus C-243/89, Komisjon vs Taani (Storebaelt), p 33.

Esmalt peab rakendusüksus märkima, et KAS § 35 lg 1 puudutab nõudeid aktsiakapitalile ja

algkapitalile, ent mitte omakapitalile. Aktsiakapital ja omakapital ei ole samaväärsed mõisted.

Lisaks ei ole välistatud, et ka finantseerimisasutustel, sh krediidiandjatel või kindlusandjatel

võib osa- või aktsiakapital olla võrdväärne krediidiasutusele kehtestatud minimaalse aktsia- ja

algkapitaliga ehk vähemalt viis miljonit eurot. Juhul, kui hankija soovinuks tugineda tagatist

väljastava asutuse omakapitale, tulnuks vastav miinimumnõue ka õiguspäraselt riigihanke

alusdokumentides defineerida, mida hankija aga ei teinud. Eelnevat toetab ka auditi

lõpparuandes nr CF-195/2022 audiitorite toodud võrdlus: „Näiteks pole selles kontekstis

võimalik väita, et ligikaudu 16 miljoni eurose omakapitaliga krediidiandja AS Hüpoteeklaen

tagatis saaks olla kuidagi halvem, kui 18 miljoni eurose omakapitaliga krediidiasutuse AS-i

Holm Bank tagatis.“. Rakendusüksus on seisukohal, et seatud tingimuse tulemusel on

potentsiaalseid pakkujaid koheldud ebavõrdselt ning toetuse saaja oleks saanud kirjeldatud

tingimust sätestada vähempiiravamal viisil. Toetuse saaja ei ole välja toonud sisulisi argumente,

mille tõttu võiks arvata ja järeldada, et ilma seatud vaidlusaluse tingimuseta ei oleks olnud

võimalik riigihanke nr 215130 raames hankelepingut täita.

Rakendusüksus peab vajalikuks välja tuua, et toetuse saaja väite osas – AS-i Finora Capital

omakapital oli toona hankelepingu kohase täitmistagatise mahust ligi viis korda väiksem, on

audiitorid lõpparuandes mh märkinud, et nimetatud aktsiaselts lõpetas avalikel andmetel 2020.

aasta 2,6 miljoni eurose omakapitaliga, mistõttu ei ole toetuse saaja argumentatsioon seoses

konkreetse krediidiandja 346 503,00 eurose omakapitaliga täpne.

Rakendusüksuse hinnangul on oluline märkida, et ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel koostatud ehituse töövõtulepingute üldtingimuste

punkti 6.1.1.1 kohaselt on ehituslepingute sõlmimisel soovituslik ning asjakohane küsida

tagatisena garantiikirja krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandjatelt. Antud juhul

ei ole hankija sama ministeeriumi haldusala ettevõttena neid soovitusi järginud, vaid tagatiste

väljastajate ringi oluliselt kitsendanud.

Rakendusüksus selgitab, et riigihankes seatud tingimused ei tohi välistada konkurentsi, need

peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ning ei tohi takistada

selliste ettevõtjate osalemist hankes, kes on tegelikult võimelised hankelepingut täitma. Nii

riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO), aga ka Rahandusministeerium oma riigihangete

teemalises korduma kippuvate küsimuste rubriigis, on korduvalt rõhutanud, et ettevõtjatel peab

olema ligipääs riigihankele lähtuvalt oma võimekusest – ta peab suutma lepingut sisuliselt täita,

mil viisil ta seda teeb, on ettevõtja enda otsustada. Käesoleval juhul on hankija välistanud

selliste potentsiaalsete pakkujate riigihankes osalemise, kes oleksid olnud suutelised

hankelepingut edukalt täitma, kuid kes soovisid või kellel oli võimalik või otstarbekas esitada

täitmistagatis ja ettemakse tagatis, mis olid väljastatud finantseerimisasutuse sh krediidiandja

või kindlustusandja, või väliriigi krediidiasutuse poolt, millel puudus nõutud reiting või ei

vastanud see hankija poolt seatud nõudele. Rakendusüksuse hinnangul oli toetuse saajal

võimalus sõnastada hankelepingu täitmise tingimused selliselt, et need oleks olnud hankest

huvitatud isikute suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet järgivad.

Antud juhul ei ole võimalik välistada, et kui tagatiste tingimusi ei oleks sellisel viisil

kehtestatud, siis oleks see võinud laiendada võimalike riigihankes nr 215130 osalejate hulka

ning edukaks ja soodsamaks pakkumuseks oleks võinud kujuneda mõne teise pakkuja

pakkumus. Rakendusüksuse hinnangul on toetuse saaja objektiivsete põhjendusteta piiranud

pakkujate ringi ja kohelnud potentsiaalseid pakkujaid ebavõrdselt. Siinjuures selgitab

rakendusüksus, et riigihanke reeglite ja üldpõhimõtete täitmise puhul tuleb lähtuda just

võimalikest hüpoteetilistest situatsioonidest ehk teisisõnu peab RHS-i korrektne järgimine

tagama avatud hankemenetluses olukorra, kus isikute õigusi pole võimalik isegi oletatavasti

rikkuda.

Rakendusüksus ei nõustu toetuse saajaga, et kuna antud tingimuste kohta ei küsitud hankijalt

selgitusi, pakkujad ei palunud tingimust muuta ega vaidlustanud seda, siis järelikult ei

välistanud tingimus ühegi huvitatud isiku osalemist hankes ega piiranud efektiivset

konkurentsi. Toetuse saaja hankijana vastustab tema korraldatud riigihanke õiguspärasuse eest

ja vastutust selles osas ei saa lükata potentsiaalsetele pakkujatele, kes jätsid oma pakkumuse

esitamata või õigusvastastele hankelepingu tingimustele tähelepanu juhtimata (selle kohta

selgitusi küsimata).

Eelnevast lähtuvalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole lennuliiklusala

keskkonnaseisundi parendamise ja lennuohutuse suurendamise ehitustööde hankimisel

järginud RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, eelkõige kohustust

hanke läbiviimisel jälgida, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid hanke

eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud ning kohustust kohelda kõiki

isikuid võrdselt.

1.4 Rikkumistele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel

juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni

otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle

rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata

jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse ühendmääruses sätestatu alusel.

Ühendmääruse § 21 lõike 1 kohaselt, kui STS § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on

eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis

vähendatakse toetust ühendmääruse 4. peatükis sätestatud ulatuses.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuste eiramise

tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada,

milliseks oleks kujunenud riigihankes nr 215130 pakkujate ring ning kes oleks tunnistatud

edukaks pakkujaks ja milline oleks olnud eduka pakkumuse maksumus, kui hankija oleks

hankelepingu täitmise tingimuste seadmisel täitmistagatise ja ettemakse tagatise osas järginud

RHS-i. Kuivõrd hanketingimused (sh HD osas II toodud tingimused) on kõikidele huvilistele

avatud ilma hanke juurde registreerumata, siis ei ole välistatud, et mõni huvitatud isik jättis

vaidlusaluste tingimuste tõttu hankes osalemata ja ennast hanke juurde registreerimata. Seega

ei ole täielikult tagatud struktuuritoetuse säästlik ja läbipaistev kasutamine ning Euroopa Liidu

finantshuvisid on kahjustatud, mistõttu tuleb projekti toetussummat vähendada. Toetuse

vähendamiseks tehtava finantskorrektsiooni protsendimäärasid reguleerib siseriiklikult

ühendmäärus.

Mõlema eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lõike 1 punktis 4 toodud

asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingule 10%-list finantskorrektsiooni määra, kui

hankelepingu sõlmimise eelduseks või täitmiseks on seatud kriteerium või tingimus, mis on

seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne. Sama paragrahvi lõige 2

punkt 1 näeb ette lõike 1 punktis 4 nimetatud olukordade puhul 5%-list finantskorrektsiooni

määra, kui piirav tingimus esines pakkumuste vastavustingimustes ja riigihangete

alusdokumentidele esitas vastava pakkumuse mitu ettevõtja, või kui piirav tingimus esines

kvalifitseerimistingimustes ja mitu ettevõtjat vastasid kvalifitseerimistingimustele.

Ühendmääruse seletuskiri (lk 6) selgitab, et § 223 lõike 2 punktiga 1 sätestatakse 5%-lise

finantskorrektsioonimäära kohaldamise võimalus lõike 1 punktis 4 nimetatud juhtumitel, kui

piiravate tingimuste või kriteeriumide puhul esines piisav/minimaalne konkurents, s.t vähemalt

kaks taotlejat või pakkujat vastasid kvalifitseerimise tingimustele. Kuivõrd riigihangete registri

vahendusel on tuvastatav, et riigihanke nr 215130 raames esitati riigihanke alusdokumentidele

kolm vastavat pakkumust, siis oli hankes tagatud minimaalne konkurents ja erinevate

pakkumuste võrdlemine, mistõttu on rakendusüksuse hinnangul asjakohane ja põhjendatud

kohaldada hankelepingule finantskorrektsiooni määra 5%.

Rakendusüksus märgib, et eelnevat toetab ka Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste

juhendi nr С(2019) 34526 (edaspidi EK juhend) punkti 2.1 alapunkt 11, mille kohaselt loetakse

rikkumiseks selliste lepingu täitmise tingimuste kasutamine, mis ei ole teiste juhendis

nimetatud õigusnormi rikkumise liigi tähenduses diskrimineerivad, kuid on ikkagi ettevõtjate

juurdepääsu piiravad ja vastavatele rikkumistele rakendatakse 10%-list korrektsioonimäära.

Juhtumil, mil kohaldati piiravaid kriteeriume, tingimusi või tehnilisi kirjeldusi, kuid

minimaalne konkurents oli siiski tagatud, s.t mitu ettevõtjat esitas pakkumuse ja vastasid

kvalifitseerimistingimustele, võimaldab EK juhend rakendada 5%-list korrektsioonimäära.

Rakendusüksus selgitab muu hulgas, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt tehakse

finantskorrektsioon, kui riigihangete seaduse rikkumine avaldas või võinuks avaldada

finantsmõju liidu eelarvele. Ühendmääruses nimetatud rikkumisjuhtumitele ettenähtud

määrade alusel tehtud finantskorrektsioonide puhul on juba eeldatavat rahalist mõju hinnatud

ja protsendimäärad vastavad proportsionaalsuse põhimõttele. Ka Euroopa Kohtu otsustes C-

383/06–C-385/06 jõutakse järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab

6Euroopa Komisjoni otsus, 14.5.2019, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks

järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades

sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka Euroopa Liidu eelarvet ja

siseturgu.

Lisaks on seletuskirjas selgitatud, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik

konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse)

kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse

rikkumine tõendatuks. Ühissätete määruse 1303/2013 artikkel 143 lõike 2 kohaselt tuleb

finantskorrektsioon teha, kui esineb põhjendatud oht, et rikkumisel on olemas vastav mõju, st

finantsmõju. Ühendmääruse ja ühendmääruse seletuskirja kohaselt EK juhendi rakendamisel

tuleb lugeda, et vastavate juhtumikoosseisude esinemisel on põhjendatud ohu olemasolu

tõestatud ja finantskorrektsiooni tegemisel täiendavaid kaalutlusi läbi viima ei pea, v.a

rikkumise astme kindlakstegemisel, kui ühendmäärus lubab põhilist määra vähendada või

suurendada.

Rakendusüksus selgitab, et 09.10.2020 jõustunud ühendmääruse § 22 muudatus ning

täiendavate paragrahvide (§ 22-228) lisamine tulenes Euroopa Komisjoni 14.05.2019 otsusest

C(2019) 34521, kus komisjon on analüüsinud peamisi riigihanke eeskirjade rikkumisi, mis

avaldavad mõju liidu eelarvele ning arvestanud välja kolmest kriteeriumist lähtuvalt

(õigusnormide rikkumise olemus, raskusaste ja sellega fondidele põhjustatav rahaline kahju)

rakendatavad korrektsiooni määrad. Seega on ühendmääruses sätestatud peamised riigihangete

rikkumised, kus on juba eeldatav rahaline mõju hinnatud ja protsendimäärad vastavad

proportsionaalsuse põhimõttele.

Euroopa Kohtu 01.10.2020 otsuse nr C-743/18 punktist 51 lähtuvalt eeldab eeskirjade eiramine

kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab tulenema

majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) liidu eelarvele peab olema

tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju. Viidatud lahendi punktis 67 on täpsustatud, et nõutud

ei ole konkreetse finantsmõju tõendamist, vaid piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve

mõjutamise võimalus ei ole välistatud (vt selle kohta 6. detsembri 2017. aasta kohtuotsus

Compania Naţională de Administrare a Infrastructurii Rutiere, C-408/16, EU:C:2017:940,

punktid 60 ja 61 ning seal viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohtu 14.06.2016 otsuse nr

C-406/14 punktis 44 on selgitatud, et sellisel juhul ei ole nõutav, et konkreetne finantsmõju

oleks nähtav (vt analoogia alusel kohtuotsus, 21.12.2011, Chambre de commerce et d’industrie

de l’Indre, C-465/10, EU:C:2011:867, punkt 47).

1.5 Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine,

mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või

ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat

finantskorrektsiooni määra. Kuna riigihankes nr 215130 on tuvastatud kaks rikkumist, mille

mõlema osas peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 5%-list finantskorrektsiooni määra,

siis rakendatakse riigihanke puhul tervikuna finantskorrektsiooni määra 5% ulatuses.

Toetuse saaja on riigihanke nr 215130 raames tekkinud kulusid esitanud antud projektis

kogumaksumusega 24 006 046,80 eurot.

Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus riigihanke nr 215130 abikõlblikest kuludest

mitteabikõlblikuks 5% ehk 1 200 302,34 eurot (5%*24 006 046,80), sh Ühtekuuluvusfondi

toetus 600 151,16 eurot ja omafinantseering 600 151,18 eurot.

Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt

toetuse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti

osas 30.12.2015 taotluse rahuldamise otsuse nr 1-10/15-353 lisa 1 ning vähendab

mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet.

2 Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan

andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja

kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 26.01.2023 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse kohta

hiljemalt 09.02.2023.

3 Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja

lennuohutuse suurendamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks kokku 1 200 302,34 eurot,

millest Ühtekuuluvusfondi toetus kokku moodustab 600 151,16 eurot ja omafinantseering

600 151,18 eurot;

2. vähendada riigihanke „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi

parendamine ja lennuohutuse suurendamine, II ehitusetapp (2019). Ehitustöövõtt.“

viitenumbriga 215130 seotud abikõlblikke kulusid projektis 5% võrra;

3. nõuda toetuse saajalt tagasi projekti raames välja makstud toetus summas 600 151,16 eurot;

4. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise

päevast tagastatav toetus summas 600 151,16 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole

SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a

EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank

EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank EE777700771003813400

(BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082925. Selgituseks märkida projekti

number ja otsuse number. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab

toetuse saaja vastavalt STS § 49 lõikele 1 maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse

tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest;

5. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 1 „Ehitamine“ summas 1 200 302,34 eurot;

6. muuta taotluse rahuldamise otsuse lisa 1 punkte 1 ja 3 järgmiselt:

6.1 „Maksimaalsed abikõlblikud kulud, mida abi suuruse arvutamisel arvesse võetakse on

68 799 697,66 eurot“;

6.2 „ÜFist antava abi maksimaalne suurus on 34 399 848,84 eurot“.

Rakendusüksus juhib toetuse saaja tähelepanu STS § 48 lõikele 4 ja ühendmääruse § 24 lõikele

1, mille kohaselt on toetuse saajal õigus hiljemalt kümne tööpäeva jooksul finantskorrektsiooni

otsuse kättesaamisest arvates esitada taotlus tagasimaksmisele kuuluva toetuse ajatamiseks.

Käesoleva otsuse peale on õigus esitada vaie rakendusüksuse kaudu Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile STS-i ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja

korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada

saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

Toetuste rakendamise osakonna juhataja

Otsuse koostaja: Kersti Metsalo

Järelevalve ekspert

[email protected]

Sõle 23A / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee

Registrikood 70003218

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 29.11.2019

Kehtib kuni: 29.11.2024

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17

Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet

Aktsiaselts Tallinna Lennujaam

[email protected]

Lennujaama tee 2

11101, Tallinn

Teie 21.10.2019 nr 05.03-05.06/19/LJ872

Meie 29.11.2019 nr 6-12/18/0002/2136

Riigihanke "Tallinna lennujaama lennuliiklusala

keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse

suurendamine, II ehitusetapp (2019).

Ehitustöövõtt." hanke alusdokumentatsiooni

kooskõlastamine

Austatud Riivo Tuvike

Käesolevaga kooskõlastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie poolt 21.10.2019 a. kirjaga nr 05.03-05.06/19/LJ872 saadetud riigihanke viitenumbriga 215130 “Tallinna Lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine, II ehitusetapp (2019). Ehitustöövõtt” hanke alusdokumendid võttes arvesse Teie poolt 26.11.2019, 27.11.2019 ja 28.11.2019 e-kirja teel edastatud vastuseid esitatud tähelepanekutele ning Teie poolt 05.11.2019, 26.11.2019, 27.11.2019 ning 28.11.2019 e-kirja teel edastatud korrigeeritud hanke alusdokumente.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heigo Saare

Transpordi osakonna juhataja

Rando Kadopa

667 2076 [email protected]

Rating Action: Moody's downgrades long-term deposit and senior unsecured debt ratings of Swedbank to Aa3 and changes the outlook to stable

02 Apr 2020

This action follows the conclusions of the Swedish Financial Supervisory Authorities' investigations and Swedbank's own investigation regarding anti-money laundering.

Stockholm, April 02, 2020 -- Moody's Investors Service (Moody's) has downgraded Swedbank AB's (Swedbank) long-term deposit and senior unsecured debt ratings to Aa3 from Aa2, junior senior unsecured debt ratings to Baa1 from A3, subordinated debt ratings to Baa2 from Baa1, and Baseline Credit Assessment (BCA) to baa1 from a3. The outlook on the long-term deposits and senior unsecured ratings has been changed to stable from negative.

The high-trigger Additional Tier 1 (AT1) rating is affirmed at Ba1(hyb).

The rating action follows the conclusions from the Swedish Financial Supervisory Authorities' (SFSA) investigations and the independent investigation commissioned by Swedbank into anti-money laundering (AML) controls at the bank which showed serious and systematic deficiencies in Swedbank's management of money laundering risks, particularly in its Baltic operations. According to the bank's own independent probe, Swedbank's active pursuit of high-risk customers in the Baltics may have facilitated significant amounts of suspicious money laundering transactions. In addition, the bank may have breached US sanctions.

Moody's considers that the underlying governance and risk management deficiencies that were revealed are significant enough to have a material bearing on the bank's overall risk profile, which is reflected through the introduction of a negative adjustment to the BCA for Corporate Behavior.

Swedbank is also subject of criminal investigations by the Estonian Prosecutor's Office linked to money laundering through its Estonian subsidiary and is being investigated by US authorities.

Whereas Swedbank has faced higher costs to strengthen its AML framework along with moderately higher funding costs, the bank's financial profile remains strong with robust asset quality, capitalization and profitability remaining supportive of the bank's creditworthiness. Moody's also recognizes that the bank has already taken steps to tighten internal control functions and address any money laundering failures.

The stable outlook reflects Moody's view that additional financial penalties arising from the continued US and Estonian investigations are unlikely to materially impact the bank's creditworthiness. More broadly, Moody's expects the bank's financial performance to be relatively resilient in the midst of the current uncertainty and slowdown in economic growth.

The full list of the affected ratings can be found at the end of this press release.

RATINGS RATIONALE

ANTI-MONEY LAUNDERING GOVERNANCE AND CONTROL FAILURE DRIVE DOWNGRADE

The key driver for today's ratings downgrade of Swedbank's BCA to baa1 from a3 is the recent conclusions of the SFSA's and Estonian FSA's investigations[1] along with Swedbank's own investigation conducted by the law firm Clifford Chance[2].

In addition to the bank facing increased regulatory and compliance costs along with moderately higher funding costs, Moody's considers that the governance and risk management deficiencies that were revealed are significant enough to impact the bank's creditworthiness.

The SFSA issued a SEK 4 billion fine for serious and systematic deficiencies in Swedbank's governance of AML work in its Baltic subsidiaries. The SFSA concluded that the bank's awareness of the risk of money laundering and its processes, routines and control systems were insufficient, and that the Baltic operations were lacking adequate resources to combat money laundering.

The investigation showed that Swedbank AB had been aware of suspected money laundering activities in the Baltics, but despite several internal and external reports pointing to the deficiencies in the Baltic subsidiaries and the risk of money laundering, the bank did not take proper and sufficient action.

The SFSA also found a number of examples of the bank withholding documentation and information from the SFSA that in retrospect reveal the seriousness of the situation, although the bank argues this was not intentional.

The SFSA considered these findings of such a nature that the authorities considered revoking the bank's license. However, the SFSA sees the fact that Swedbank have taken efforts to significantly enhance the bank's AML framework and processes - demonstrating a willingness to correct the deficiencies - as a mitigating factor.

The report conducted by the law firm Clifford Chance indicates that potential suspicious (ingoing and outgoing) transactions of a total amount of €36.7 billion may have flowed through the bank's Baltic subsidiaries through the years 2014-2019. Suspicious transactions may have been at a high level also in the years before 2014. Suspicious flows declined quickly after the bank decided to abandon its previous high-risk non-resident business strategy.

Moody's considers that the governance and risk management deficiencies that were revealed are significant enough to impact the bank's creditworthiness and therefore introduced a negative qualitative adjustment to the BCA reflecting the bank's Corporate Behavior.

Whereas the risk and control failures identified by Clifford Chance and the authorities took place in the past, the withholding by the bank of information from both the Swedish and the Estonian FSAs is recent and suggest that these deficiencies have not yet been fully addressed. The current CEO, Jens Henriksson, has also initiated a review of Swedbank's corporate culture to see if there are shortcomings that need to be addressed, but changes in corporate culture will likely take a number of years to be fully embedded.

Swedbank is also subject of criminal investigations by the Estonian Prosecutor's Office linked to money laundering through its Estonian subsidiary and is being investigated by US authorities. As indicated by similar cases in the past, Moody's considers that the prolonged and complex nature of the investigation and remediation procedures will consume a significant amount of bank resources and managerial focus.

While there is a high degree of uncertainty surrounding the magnitude of any potential fines resulting from the investigations, an analysis of past money laundering cases involving US authorities suggests that while the financial penalties (i.e. excluding internal operational and remediation costs) could represent a sizable figure relative to the bank's annual net income. However, Moody's believes that these are unlikely to result in a material impact on the bank's financial profile.

Furthermore, Moody's recognises that the bank has already taken a number of steps to address its governance and control and specifically its money laundering process controls deficiencies. The bank is implementing an action program which at year-end 2019 consisted of 152 AML initiatives, out of which 67 had been completed whilst 68 were ongoing. These actions underpin the bank's baa1 BCA along with its solid asset quality, robust capital and profitability.

We regard Swedbank's weakness in corporate governance and risk management as a governance risk under our ESG framework, given its implications for the management credibility and track record. Today's action reflects the impact on Swedbank from the governance weakness, and the deterioration in credit quality it has triggered.

SENIOR UNSECURED, DEPOSIT AND JUNIOR SENIOR UNSECURED DEBT RATINGS ARE DOWNGRADED

The downgrade of the long-term deposit and senior unsecured debt ratings follows the downgrade of the bank's Adjusted BCA. Moody's Advanced Loss Given Failure (LGF) analysis is based on the group's current balance sheet structure and its capital and funding plans up to the beginning of January 2022, based on the subordination requirements for the current Minimum Requirements for own funds and Eligible Liabilities (MREL).

This analysis indicates that Swedbank's depositors and senior creditors are likely to face extremely low loss- given-failure, due to the loss absorption provided by the senior non-preferred issuance. This results in three notches of uplift for deposits and senior unsecured debt ratings, which are further supported by our view of "moderate" probability of government support, which results in an additional uplift for these two rating classes,

leading to long-term deposit and senior unsecured ratings of Aa3. Moody's does not incorporate government support in the Baa1 junior senior unsecured ratings, as this debt class has been introduced by the authorities to absorb losses.

HIGH-TRIGGER ADDITIONAL TIER 1 RATING IS AFFIRMED

The high-trigger Additional Tier 1 (AT1) rating is affirmed at Ba1(hyb) as the AT1 rating is resilient to the downgrade of the bank's Adjusted BCA as per Moody's High-trigger CoCo model. This is because the slight increase in the probability that the bank might fail, absent extraordinary support, as indicated by the lower Adjusted BCA, means that there is a reduced amount of incremental risk of loss to AT1 bondholders from a conversion following a breach of the capital trigger. The combination of both considerations results in an expected loss consistent with the Ba1(hyb) rating.

STABLE OUTLOOK

The stable outlook reflects Moody's view that additional financial penalties arising from the continued US and Estonian investigations are unlikely to materially impact on the bank's creditworthiness.

FACTORS THAT COULD LEAD TO AN UPGRADE OR DOWNGRADE OF THE RATINGS

The ratings could be downgraded were there: (i) further concerns come to light regarding governance resulting in a sustained loss in clients, business or investor confidence, exerting pressure on the bank's financial profile, (ii) heightened risks of a significant fine or operational constraint that would reduce the bank's earnings or capital, or (iii) signs that funding becomes significantly more costly or access to certain markets becomes more limited.

The long-term deposit and senior unsecured debt ratings could also be downgraded if the Swedish subordination requirements under MREL were to fall, for instance, due to harmonization with EU's updated Bank Recovery and Resolution Directive (BRRD2).

The BCA and Adjusted BCA could be upgraded if the company demonstrates it has fully addressed previous and ongoing governance, steering and cultural shortcoming. In addition, associated risks need to have dissipated without a negative impact on Swedbank's financial profile or its franchise compared to the current positioning of the BCA.

LIST OF AFFECTED RATINGS

..Issuer: Swedbank Mortgage AB

Downgrades:

....Long-term Counterparty Risk Ratings, Downgraded to Aa3 from Aa2

....Long-term Counterparty Risk Assessment, Downgraded to Aa3(cr) from Aa2(cr)

....Long-term Issuer Rating, Downgraded to Aa3 from Aa2, Oulook Changed to Stable from Negative

....Baseline Credit Assessment, Downgraded to baa1 from a3

....Adjusted Baseline Credit Assessment, Downgraded to baa1 from a3

....Senior Unsecured Medium-Term Note Program, Downgraded to (P)Aa3 from (P)Aa2

Affirmations:

....Short-term Counterparty Risk Ratings, Affirmed P-1

....Short-term Counterparty Risk Assessment, Affirmed P-1(cr)

....Other Short Term, Affirmed (P)P-1

Outlook Action:

....Outlook changed to Stable from Negative

..Issuer: Swedbank AB

Downgrades:

....Long-term Counterparty Risk Ratings, Downgraded to Aa3 from Aa2

....Long-term Bank Deposits, Downgraded to Aa3 from Aa2, Outlook Changed to Stable from Negative

....Long-term Deposit Note/ CD Program, Downgraded to (P)Aa3 from (P)Aa2

....Long-term Counterparty Risk Assessment, Downgraded to Aa3(cr) from Aa2(cr)

....Long-term Issuer Rating, Downgraded to Aa3 from Aa2, Outlook Changed to Stable from Negative

....Baseline Credit Assessment, Downgraded to baa1 from a3

....Adjusted Baseline Credit Assessment, Downgraded to baa1 from a3

....Senior Unsecured Regular Bond/Debenture, Downgraded to Aa3 from Aa2, Outlook Changed to Stable from Negative

....Senior Unsecured Medium-Term Note Program, Downgraded to (P)Aa3 from (P)Aa2

....Junior Senior Unsecured Regular Bond/Debenture, Downgraded to Baa1 from A3

....Junior Senior Unsecured Medium-Term Note Program, Downgraded to (P)Baa1 from (P)A3

....Subordinate Regular Bond/Debenture, Downgraded to Baa2 from Baa1

....Subordinate Medium-Term Note Program, Downgraded to (P)Baa2 from (P)Baa1

Affirmations:

....Short-term Counterparty Risk Ratings, Affirmed P-1

....Short-term Bank Deposits, Affirmed P-1

....Short-term Deposit Note/CD Program, Affirmed P-1

....Short-term Deposit Note/CD Program, Affirmed (P)P-1

....Short-term Counterparty Risk Assessment, Affirmed P-1(cr)

....Preferred Stock Non-cumulative, Affirmed Ba1(hyb)

....Commercial Paper, Affirmed P-1

....Other Short Term, Affirmed (P)P-1

Outlook Action:

....Outlook changed to Stable from Negative

..Issuer: Swedbank AB, New York Branch

Downgrades:

....Long-term Deposit Note/CD Program Takedown, Downgraded to Aa3 from Aa2, Outlook changed to Stable from Negative

Outlook Action:

....Outlook changed to Stable from Negative

PRINCIPAL METHODOLOGY

The principal methodology used in these ratings was Banks Methodology published in November 2019 and available at https://www.moodys.com/researchdocumentcontentpage.aspx?docid=PBC_1147865 . Alternatively, please see the Rating Methodologies page on www.moodys.com for a copy of this methodology.

REGULATORY DISCLOSURES

For further specification of Moody's key rating assumptions and sensitivity analysis, see the sections Methodology Assumptions and Sensitivity to Assumptions in the disclosure form. Moody's Rating Symbols and Definitions can be found at: https://www.moodys.com/researchdocumentcontentpage.aspx? docid=PBC_79004.

For ratings issued on a program, series, category/class of debt or security this announcement provides certain regulatory disclosures in relation to each rating of a subsequently issued bond or note of the same series, category/class of debt, security or pursuant to a program for which the ratings are derived exclusively from existing ratings in accordance with Moody's rating practices. For ratings issued on a support provider, this announcement provides certain regulatory disclosures in relation to the credit rating action on the support provider and in relation to each particular credit rating action for securities that derive their credit ratings from the support provider's credit rating. For provisional ratings, this announcement provides certain regulatory disclosures in relation to the provisional rating assigned, and in relation to a definitive rating that may be assigned subsequent to the final issuance of the debt, in each case where the transaction structure and terms have not changed prior to the assignment of the definitive rating in a manner that would have affected the rating. For further information please see the ratings tab on the issuer/entity page for the respective issuer on www.moodys.com.

For any affected securities or rated entities receiving direct credit support from the primary entity(ies) of this credit rating action, and whose ratings may change as a result of this credit rating action, the associated regulatory disclosures will be those of the guarantor entity. Exceptions to this approach exist for the following disclosures, if applicable to jurisdiction: Ancillary Services, Disclosure to rated entity, Disclosure from rated entity.

The ratings have been disclosed to the rated entity or its designated agent(s) and issued with no amendment resulting from that disclosure.

These ratings are solicited. Please refer to Moody's Policy for Designating and Assigning Unsolicited Credit Ratings available on its website www.moodys.com.

Regulatory disclosures contained in this press release apply to the credit rating and, if applicable, the related rating outlook or rating review.

Moody's general principles for assessing environmental, social and governance (ESG) risks in our credit analysis can be found at https://www.moodys.com/researchdocumentcontentpage.aspx?docid=PBC_1133569 .

At least one ESG consideration was material to the credit rating outcome announced and described above.

REFERENCES/CITATIONS

[1] SFSA press release "Swedbank fined for serious deficiencies in its measures to combat money laundering" on 19-Mar-2020

[2] Clifford Chance "Report of investigation on Swedbank AB (publ)" on 23-Mar-2020

Please see www.moodys.com for any updates on changes to the lead rating analyst and to the Moody's legal entity that has issued the rating.

Please see the ratings tab on the issuer/entity page on www.moodys.com for additional regulatory disclosures for each credit rating.

Louise Lundberg VP - Senior Credit Officer Financial Institutions Group Moody's Investors Service (Nordics) AB Norrlandsgatan 20 Stockholm 111 43

Sweden JOURNALISTS: 44 20 7772 5456 Client Service: 44 20 7772 5454

Sean Marion MD - Financial Institutions Financial Institutions Group JOURNALISTS: 44 20 7772 5456 Client Service: 44 20 7772 5454

Releasing Office: Moody's Investors Service (Nordics) AB Norrlandsgatan 20 Stockholm 111 43 Sweden JOURNALISTS: 44 20 7772 5456 Client Service: 44 20 7772 5454

© 2022 Moody’s Corporation, Moody’s Investors Service, Inc., Moody’s Analytics, Inc. and/or their licensors and affiliates (collectively, “MOODY’S”). All rights reserved.

CREDIT RATINGS ISSUED BY MOODY'S CREDIT RATINGS AFFILIATES ARE THEIR CURRENT OPINIONS OF THE RELATIVE FUTURE CREDIT RISK OF ENTITIES, CREDIT COMMITMENTS, OR DEBT OR DEBT-LIKE SECURITIES, AND MATERIALS, PRODUCTS, SERVICES AND INFORMATION PUBLISHED BY MOODY’S (COLLECTIVELY, “PUBLICATIONS”) MAY INCLUDE SUCH CURRENT OPINIONS. MOODY’S DEFINES CREDIT RISK AS THE RISK THAT AN ENTITY MAY NOT MEET ITS CONTRACTUAL FINANCIAL OBLIGATIONS AS THEY COME DUE AND ANY ESTIMATED FINANCIAL LOSS IN THE EVENT OF DEFAULT OR IMPAIRMENT. SEE APPLICABLE MOODY’S RATING SYMBOLS AND DEFINITIONS PUBLICATION FOR INFORMATION ON THE TYPES OF CONTRACTUAL FINANCIAL OBLIGATIONS ADDRESSED BY MOODY’S CREDIT RATINGS. CREDIT RATINGS DO NOT ADDRESS ANY OTHER RISK, INCLUDING BUT NOT LIMITED TO: LIQUIDITY RISK, MARKET VALUE RISK, OR PRICE VOLATILITY. CREDIT RATINGS, NON-CREDIT ASSESSMENTS (“ASSESSMENTS”), AND OTHER OPINIONS INCLUDED IN MOODY’S PUBLICATIONS ARE NOT STATEMENTS OF CURRENT OR HISTORICAL FACT. MOODY’S PUBLICATIONS MAY ALSO INCLUDE QUANTITATIVE MODEL-BASED ESTIMATES OF CREDIT RISK AND RELATED OPINIONS OR COMMENTARY PUBLISHED BY MOODY’S ANALYTICS, INC. AND/OR ITS AFFILIATES. MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS AND PUBLICATIONS DO NOT CONSTITUTE OR PROVIDE INVESTMENT OR FINANCIAL ADVICE, AND MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS AND PUBLICATIONS ARE NOT AND DO NOT PROVIDE RECOMMENDATIONS TO PURCHASE, SELL, OR HOLD PARTICULAR SECURITIES. MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS AND PUBLICATIONS DO NOT COMMENT ON THE SUITABILITY OF AN INVESTMENT FOR ANY PARTICULAR INVESTOR. MOODY’S ISSUES ITS CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS AND OTHER OPINIONS AND PUBLISHES ITS PUBLICATIONS WITH THE EXPECTATION AND UNDERSTANDING THAT EACH INVESTOR WILL, WITH DUE CARE, MAKE ITS OWN STUDY AND EVALUATION OF EACH SECURITY THAT IS UNDER CONSIDERATION FOR PURCHASE, HOLDING, OR SALE.

MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS, AND PUBLICATIONS ARE NOT INTENDED FOR USE BY RETAIL INVESTORS AND IT WOULD BE RECKLESS AND INAPPROPRIATE FOR RETAIL INVESTORS TO USE MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS OR PUBLICATIONS WHEN MAKING AN INVESTMENT DECISION. IF IN DOUBT YOU SHOULD CONTACT YOUR FINANCIAL OR OTHER PROFESSIONAL ADVISER.

ALL INFORMATION CONTAINED HEREIN IS PROTECTED BY LAW, INCLUDING BUT NOT LIMITED TO, COPYRIGHT LAW, AND NONE OF SUCH INFORMATION MAY BE COPIED OR OTHERWISE

REPRODUCED, REPACKAGED, FURTHER TRANSMITTED, TRANSFERRED, DISSEMINATED, REDISTRIBUTED OR RESOLD, OR STORED FOR SUBSEQUENT USE FOR ANY SUCH PURPOSE, IN WHOLE OR IN PART, IN ANY FORM OR MANNER OR BY ANY MEANS WHATSOEVER, BY ANY PERSON WITHOUT MOODY’S PRIOR WRITTEN CONSENT.

MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS AND PUBLICATIONS ARE NOT INTENDED FOR USE BY ANY PERSON AS A BENCHMARK AS THAT TERM IS DEFINED FOR REGULATORY PURPOSES AND MUST NOT BE USED IN ANY WAY THAT COULD RESULT IN THEM BEING CONSIDERED A BENCHMARK.

All information contained herein is obtained by MOODY’S from sources believed by it to be accurate and reliable. Because of the possibility of human or mechanical error as well as other factors, however, all information contained herein is provided “AS IS” without warranty of any kind. MOODY'S adopts all necessary measures so that the information it uses in assigning a credit rating is of sufficient quality and from sources MOODY'S considers to be reliable including, when appropriate, independent third-party sources. However, MOODY’S is not an auditor and cannot in every instance independently verify or validate information received in the rating process or in preparing its Publications.

To the extent permitted by law, MOODY’S and its directors, officers, employees, agents, representatives, licensors and suppliers disclaim liability to any person or entity for any indirect, special, consequential, or incidental losses or damages whatsoever arising from or in connection with the information contained herein or the use of or inability to use any such information, even if MOODY’S or any of its directors, officers, employees, agents, representatives, licensors or suppliers is advised in advance of the possibility of such losses or damages, including but not limited to: (a) any loss of present or prospective profits or (b) any loss or damage arising where the relevant financial instrument is not the subject of a particular credit rating assigned by MOODY’S.

To the extent permitted by law, MOODY’S and its directors, officers, employees, agents, representatives, licensors and suppliers disclaim liability for any direct or compensatory losses or damages caused to any person or entity, including but not limited to by any negligence (but excluding fraud, willful misconduct or any other type of liability that, for the avoidance of doubt, by law cannot be excluded) on the part of, or any contingency within or beyond the control of, MOODY’S or any of its directors, officers, employees, agents, representatives, licensors or suppliers, arising from or in connection with the information contained herein or the use of or inability to use any such information.

NO WARRANTY, EXPRESS OR IMPLIED, AS TO THE ACCURACY, TIMELINESS, COMPLETENESS, MERCHANTABILITY OR FITNESS FOR ANY PARTICULAR PURPOSE OF ANY CREDIT RATING, ASSESSMENT, OTHER OPINION OR INFORMATION IS GIVEN OR MADE BY MOODY’S IN ANY FORM OR MANNER WHATSOEVER.

Moody’s Investors Service, Inc., a wholly-owned credit rating agency subsidiary of Moody’s Corporation (“MCO”), hereby discloses that most issuers of debt securities (including corporate and municipal bonds, debentures, notes and commercial paper) and preferred stock rated by Moody’s Investors Service, Inc. have, prior to assignment of any credit rating, agreed to pay to Moody’s Investors Service, Inc. for credit ratings opinions and services rendered by it fees ranging from $1,000 to approximately $5,000,000. MCO and Moody’s Investors Service also maintain policies and procedures to address the independence of Moody’s Investors Service credit ratings and credit rating processes. Information regarding certain affiliations that may exist between directors of MCO and rated entities, and between entities who hold credit ratings from Moody’s Investors Service and have also publicly reported to the SEC an ownership interest in MCO of more than 5%, is posted annually at www.moodys.com under the heading “Investor Relations — Corporate Governance — Director and Shareholder Affiliation Policy.”

Additional terms for Australia only: Any publication into Australia of this document is pursuant to the Australian Financial Services License of MOODY’S affiliate, Moody’s Investors Service Pty Limited ABN 61 003 399 657AFSL 336969 and/or Moody’s Analytics Australia Pty Ltd ABN 94 105 136 972 AFSL 383569 (as applicable). This document is intended to be provided only to “wholesale clients” within the meaning of section 761G of the Corporations Act 2001. By continuing to access this document from within Australia, you represent to MOODY’S that you are, or are accessing the document as a representative of, a “wholesale client” and that neither you nor the entity you represent will directly or indirectly disseminate this document or its contents to “retail clients” within the meaning of section 761G of the Corporations Act 2001. MOODY’S credit rating is an opinion as to the creditworthiness of a debt obligation of the issuer, not on the equity securities of the issuer or

any form of security that is available to retail investors.

Additional terms for Japan only: Moody's Japan K.K. (“MJKK”) is a wholly-owned credit rating agency subsidiary of Moody's Group Japan G.K., which is wholly-owned by Moody’s Overseas Holdings Inc., a wholly-owned subsidiary of MCO. Moody’s SF Japan K.K. (“MSFJ”) is a wholly-owned credit rating agency subsidiary of MJKK. MSFJ is not a Nationally Recognized Statistical Rating Organization (“NRSRO”). Therefore, credit ratings assigned by MSFJ are Non-NRSRO Credit Ratings. Non-NRSRO Credit Ratings are assigned by an entity that is not a NRSRO and, consequently, the rated obligation will not qualify for certain types of treatment under U.S. laws. MJKK and MSFJ are credit rating agencies registered with the Japan Financial Services Agency and their registration numbers are FSA Commissioner (Ratings) No. 2 and 3 respectively.

MJKK or MSFJ (as applicable) hereby disclose that most issuers of debt securities (including corporate and municipal bonds, debentures, notes and commercial paper) and preferred stock rated by MJKK or MSFJ (as applicable) have, prior to assignment of any credit rating, agreed to pay to MJKK or MSFJ (as applicable) for credit ratings opinions and services rendered by it fees ranging from JPY100,000 to approximately JPY550,000,000.

MJKK and MSFJ also maintain policies and procedures to address Japanese regulatory requirements.

Announcement of Periodic Review: Moody's announces completion of a periodic review of ratings of Swedbank AB

23 Sep 2020

Stockholm, September 23, 2020 -- Moody's Investors Service ("Moody's") has completed a periodic review of the ratings of Swedbank AB and other ratings that are associated with the same analytical unit. The review was conducted through a portfolio review in which Moody's reassessed the appropriateness of the ratings in the context of the relevant principal methodology(ies), recent developments, and a comparison of the financial and operating profile to similarly rated peers. The review did not involve a rating committee. Since 1 January 2019, Moody's practice has been to issue a press release following each periodic review to announce its completion.

This publication does not announce a credit rating action and is not an indication of whether or not a credit rating action is likely in the near future. Credit ratings and outlook/review status cannot be changed in a portfolio review and hence are not impacted by this announcement. For any credit ratings referenced in this publication, please see the ratings tab on the issuer/entity page on www.moodys.com for the most updated credit rating action information and rating history.

Key rating considerations are summarized below.

Swedbank AB's (Swedbank) baa1 Baseline Credit Assessment (BCA) reflects the bank's focus on Swedish retail mortgages, which results in strong credit quality, its solid capital ratios, and strong profitability. These strengths are counterbalanced by the bank's high reliance on market funding, in line with other large Nordic banks as well as the past governance and risk management deficiencies, which result in a negative notch for corporate behavior.

Swedbank's Aa3 long-term (LT) deposit and senior unsecured debt ratings reflect the bank's baa1 BCA, three notches of rating uplift from the application of Moody's forward-looking advanced loss given failure (LGF) analysis, and one notch of rating uplift reflecting government support.

This document summarizes Moody's view as of the publication date and will not be updated until the next periodic review announcement, which will incorporate material changes in credit circumstances (if any) during the intervening period.

The principal methodology used for this review was Banks Methodology published in November 2019. Please see the Rating Methodologies page on www.moodys.com for a copy of this methodology.

This announcement applies only to EU rated and EU endorsed ratings. Non EU rated and non EU endorsed ratings may be referenced above to the extent necessary, if they are part of the same analytical unit.

This publication does not announce a credit rating action. For any credit ratings referenced in this publication, please see the ratings tab on the issuer/entity page on www.moodys.com for the most updated credit rating action information and rating history.

Louise Lundberg VP - Senior Credit Officer Financial Institutions Group Moody's Investors Service (Nordics) AB Norrlandsgatan 20 Stockholm 111 43 Sweden JOURNALISTS: 44 20 7772 5456 Client Service: 44 20 7772 5454

Sean Marion MD - Financial Institutions Financial Institutions Group

JOURNALISTS: 44 20 7772 5456 Client Service: 44 20 7772 5454

Releasing Office: Moody's Investors Service (Nordics) AB Norrlandsgatan 20 Stockholm 111 43 Sweden JOURNALISTS: 44 20 7772 5456 Client Service: 44 20 7772 5454

© 2022 Moody’s Corporation, Moody’s Investors Service, Inc., Moody’s Analytics, Inc. and/or their licensors and affiliates (collectively, “MOODY’S”). All rights reserved.

CREDIT RATINGS ISSUED BY MOODY'S CREDIT RATINGS AFFILIATES ARE THEIR CURRENT OPINIONS OF THE RELATIVE FUTURE CREDIT RISK OF ENTITIES, CREDIT COMMITMENTS, OR DEBT OR DEBT-LIKE SECURITIES, AND MATERIALS, PRODUCTS, SERVICES AND INFORMATION PUBLISHED BY MOODY’S (COLLECTIVELY, “PUBLICATIONS”) MAY INCLUDE SUCH CURRENT OPINIONS. MOODY’S DEFINES CREDIT RISK AS THE RISK THAT AN ENTITY MAY NOT MEET ITS CONTRACTUAL FINANCIAL OBLIGATIONS AS THEY COME DUE AND ANY ESTIMATED FINANCIAL LOSS IN THE EVENT OF DEFAULT OR IMPAIRMENT. SEE APPLICABLE MOODY’S RATING SYMBOLS AND DEFINITIONS PUBLICATION FOR INFORMATION ON THE TYPES OF CONTRACTUAL FINANCIAL OBLIGATIONS ADDRESSED BY MOODY’S CREDIT RATINGS. CREDIT RATINGS DO NOT ADDRESS ANY OTHER RISK, INCLUDING BUT NOT LIMITED TO: LIQUIDITY RISK, MARKET VALUE RISK, OR PRICE VOLATILITY. CREDIT RATINGS, NON-CREDIT ASSESSMENTS (“ASSESSMENTS”), AND OTHER OPINIONS INCLUDED IN MOODY’S PUBLICATIONS ARE NOT STATEMENTS OF CURRENT OR HISTORICAL FACT. MOODY’S PUBLICATIONS MAY ALSO INCLUDE QUANTITATIVE MODEL-BASED ESTIMATES OF CREDIT RISK AND RELATED OPINIONS OR COMMENTARY PUBLISHED BY MOODY’S ANALYTICS, INC. AND/OR ITS AFFILIATES. MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS AND PUBLICATIONS DO NOT CONSTITUTE OR PROVIDE INVESTMENT OR FINANCIAL ADVICE, AND MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS AND PUBLICATIONS ARE NOT AND DO NOT PROVIDE RECOMMENDATIONS TO PURCHASE, SELL, OR HOLD PARTICULAR SECURITIES. MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS AND PUBLICATIONS DO NOT COMMENT ON THE SUITABILITY OF AN INVESTMENT FOR ANY PARTICULAR INVESTOR. MOODY’S ISSUES ITS CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS AND OTHER OPINIONS AND PUBLISHES ITS PUBLICATIONS WITH THE EXPECTATION AND UNDERSTANDING THAT EACH INVESTOR WILL, WITH DUE CARE, MAKE ITS OWN STUDY AND EVALUATION OF EACH SECURITY THAT IS UNDER CONSIDERATION FOR PURCHASE, HOLDING, OR SALE.

MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS, AND PUBLICATIONS ARE NOT INTENDED FOR USE BY RETAIL INVESTORS AND IT WOULD BE RECKLESS AND INAPPROPRIATE FOR RETAIL INVESTORS TO USE MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS OR PUBLICATIONS WHEN MAKING AN INVESTMENT DECISION. IF IN DOUBT YOU SHOULD CONTACT YOUR FINANCIAL OR OTHER PROFESSIONAL ADVISER.

ALL INFORMATION CONTAINED HEREIN IS PROTECTED BY LAW, INCLUDING BUT NOT LIMITED TO, COPYRIGHT LAW, AND NONE OF SUCH INFORMATION MAY BE COPIED OR OTHERWISE REPRODUCED, REPACKAGED, FURTHER TRANSMITTED, TRANSFERRED, DISSEMINATED, REDISTRIBUTED OR RESOLD, OR STORED FOR SUBSEQUENT USE FOR ANY SUCH PURPOSE, IN WHOLE OR IN PART, IN ANY FORM OR MANNER OR BY ANY MEANS WHATSOEVER, BY ANY PERSON WITHOUT MOODY’S PRIOR WRITTEN CONSENT.

MOODY’S CREDIT RATINGS, ASSESSMENTS, OTHER OPINIONS AND PUBLICATIONS ARE NOT INTENDED FOR USE BY ANY PERSON AS A BENCHMARK AS THAT TERM IS DEFINED FOR

REGULATORY PURPOSES AND MUST NOT BE USED IN ANY WAY THAT COULD RESULT IN THEM BEING CONSIDERED A BENCHMARK.

All information contained herein is obtained by MOODY’S from sources believed by it to be accurate and reliable. Because of the possibility of human or mechanical error as well as other factors, however, all information contained herein is provided “AS IS” without warranty of any kind. MOODY'S adopts all necessary measures so that the information it uses in assigning a credit rating is of sufficient quality and from sources MOODY'S considers to be reliable including, when appropriate, independent third-party sources. However, MOODY’S is not an auditor and cannot in every instance independently verify or validate information received in the rating process or in preparing its Publications.

To the extent permitted by law, MOODY’S and its directors, officers, employees, agents, representatives, licensors and suppliers disclaim liability to any person or entity for any indirect, special, consequential, or incidental losses or damages whatsoever arising from or in connection with the information contained herein or the use of or inability to use any such information, even if MOODY’S or any of its directors, officers, employees, agents, representatives, licensors or suppliers is advised in advance of the possibility of such losses or damages, including but not limited to: (a) any loss of present or prospective profits or (b) any loss or damage arising where the relevant financial instrument is not the subject of a particular credit rating assigned by MOODY’S.

To the extent permitted by law, MOODY’S and its directors, officers, employees, agents, representatives, licensors and suppliers disclaim liability for any direct or compensatory losses or damages caused to any person or entity, including but not limited to by any negligence (but excluding fraud, willful misconduct or any other type of liability that, for the avoidance of doubt, by law cannot be excluded) on the part of, or any contingency within or beyond the control of, MOODY’S or any of its directors, officers, employees, agents, representatives, licensors or suppliers, arising from or in connection with the information contained herein or the use of or inability to use any such information.

NO WARRANTY, EXPRESS OR IMPLIED, AS TO THE ACCURACY, TIMELINESS, COMPLETENESS, MERCHANTABILITY OR FITNESS FOR ANY PARTICULAR PURPOSE OF ANY CREDIT RATING, ASSESSMENT, OTHER OPINION OR INFORMATION IS GIVEN OR MADE BY MOODY’S IN ANY FORM OR MANNER WHATSOEVER.

Moody’s Investors Service, Inc., a wholly-owned credit rating agency subsidiary of Moody’s Corporation (“MCO”), hereby discloses that most issuers of debt securities (including corporate and municipal bonds, debentures, notes and commercial paper) and preferred stock rated by Moody’s Investors Service, Inc. have, prior to assignment of any credit rating, agreed to pay to Moody’s Investors Service, Inc. for credit ratings opinions and services rendered by it fees ranging from $1,000 to approximately $5,000,000. MCO and Moody’s Investors Service also maintain policies and procedures to address the independence of Moody’s Investors Service credit ratings and credit rating processes. Information regarding certain affiliations that may exist between directors of MCO and rated entities, and between entities who hold credit ratings from Moody’s Investors Service and have also publicly reported to the SEC an ownership interest in MCO of more than 5%, is posted annually at www.moodys.com under the heading “Investor Relations — Corporate Governance — Director and Shareholder Affiliation Policy.”

Additional terms for Australia only: Any publication into Australia of this document is pursuant to the Australian Financial Services License of MOODY’S affiliate, Moody’s Investors Service Pty Limited ABN 61 003 399 657AFSL 336969 and/or Moody’s Analytics Australia Pty Ltd ABN 94 105 136 972 AFSL 383569 (as applicable). This document is intended to be provided only to “wholesale clients” within the meaning of section 761G of the Corporations Act 2001. By continuing to access this document from within Australia, you represent to MOODY’S that you are, or are accessing the document as a representative of, a “wholesale client” and that neither you nor the entity you represent will directly or indirectly disseminate this document or its contents to “retail clients” within the meaning of section 761G of the Corporations Act 2001. MOODY’S credit rating is an opinion as to the creditworthiness of a debt obligation of the issuer, not on the equity securities of the issuer or any form of security that is available to retail investors.

Additional terms for Japan only: Moody's Japan K.K. (“MJKK”) is a wholly-owned credit rating agency subsidiary of Moody's Group Japan G.K., which is wholly-owned by Moody’s Overseas Holdings Inc., a wholly-owned subsidiary of MCO. Moody’s SF Japan K.K. (“MSFJ”) is a wholly-owned credit rating agency subsidiary of MJKK. MSFJ is not a Nationally Recognized Statistical Rating Organization (“NRSRO”). Therefore, credit ratings assigned by MSFJ are Non-NRSRO Credit Ratings. Non-NRSRO Credit Ratings are assigned by an

entity that is not a NRSRO and, consequently, the rated obligation will not qualify for certain types of treatment under U.S. laws. MJKK and MSFJ are credit rating agencies registered with the Japan Financial Services Agency and their registration numbers are FSA Commissioner (Ratings) No. 2 and 3 respectively.

MJKK or MSFJ (as applicable) hereby disclose that most issuers of debt securities (including corporate and municipal bonds, debentures, notes and commercial paper) and preferred stock rated by MJKK or MSFJ (as applicable) have, prior to assignment of any credit rating, agreed to pay to MJKK or MSFJ (as applicable) for credit ratings opinions and services rendered by it fees ranging from JPY100,000 to approximately JPY550,000,000.

MJKK and MSFJ also maintain policies and procedures to address Japanese regulatory requirements.

1

Järelevalve ekspert Kersti Metsalo

Riigi Tugiteenuste Keskus

Lõkke 4

10122 Tallinn

Teie: 26.01.2023

Meie: 09.03.2022

AS-i Tallinna Lennujaam arvamus ja vastuväited Riigi Tugiteenuste Keskuse

otsuse eelnõule finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse taotluse rahuldamise

käskkirja muutmise kohta

1. Sissejuhatus

1.1. Viitan Teie poolt koostatud otsuse eelnõule finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse

taotluse rahuldamise käskkirja muutmise kohta, millega Riigi Tugiteenuste Keskus

kavandab võtta vastu otsuse (edaspidi Otsus) lugeda projekti „Tallinna lennujaama

lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine“ raames

läbi viidud riigihankes „Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi

parendamine ja lennuohutuse suurendamine“, viitenumber 215130 (edaspidi Hange)

mitteabikõlbulikuks kuluks kokku 1 200 302,34 eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus

kokku moodustab 600 151,16 eurot ja omafinantseering 600 151,18 eurot. Palusite AS-l

Tallinna Lennujaam esitada omapoolne seisukoht kavandatava Otsuse kohta hiljemalt

09. veebruariks 2023. aastal, millist tähtaega on pikendatud kuni 09. märtsini 2023.

aastal.

1.2. AS Tallinna Lennujaam selgitab käesolevaga, miks Otsuse vastuvõtmine oleks

õigusvastane ja rikuks AS-i Tallinna Lennujaam õigusi. AS Tallinna Lennujaam palub

käesoleva arvamuse ja vastuväidete tõttu Riigi Tugiteenuste Keskusel loobuda Otsuse

vastuvõtmisest, millega soovitakse kohaldada hankelepingule finantskorrektsiooni

määra 5%. Kuivõrd Otsuse eelnõus ei ole adresseeritud valdavat osa AS-i Tallinna

Lennujaam poolt juba audiitoritele esitatud vastuväidetest, siis kordab ja täiendab AS

Tallinna Lennujaam seoses Otsuse eelnõuga ka neid vastuväiteid.

2. Otsuse vastuvõtmine ei ole võimalik rakendusüksuse sõnamurdliku käitumise tõttu

2.1. Kõigepealt märgib AS Tallinna Lennujaam, et Riigi Tugiteenuste Keskus on Otsuse

projektis viidanud küll asjakohaselt Euroopa Kohtu 01. oktoobri 2020. aasta otsusele

kohtuasjas nr C-743/18, kuid on jätnud arvestamata, et erinevalt viidatud kohtuasjas

käsitletust ei ole AS Tallinna Lennujaam rikkunud Euroopa Liidu õigust ega ka RHS

regulatsiooni, samuti puudub Otsuse vastuvõtmiseks Eesti õigusaktidest tulenev muu

õiguslik alus. Otsus oleks ühtlasi käsitletav riigi sõnamurdliku käitumisena, mis on

keelatud.

2.2. Euroopa Kohus on oma praktikas asunud seisukohale, et ei saa pidada ühenduse õigusega

vastuolus olevaks seda, kui riigisiseses õiguses võetakse haldusaktide kehtetuks

2

tunnistamise ja riigi ametiasutuste poolt alusetult välja makstud finantsabi

tagasinõudmise juures seaduslikkuse põhimõtte kõrval arvesse ka õiguspärase ootuse

kaitse ja õiguskindluse põhimõtteid, kuna nimetatud on osa EL õiguskorrast. Neid

põhimõtteid tuleb eriti rangelt järgida, kui tegu on õigusnormidega, mis võivad tekitada

rahalisi kohustusi (vt nt Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-383/06–

C-385/06: Vereniging Nationaal Overlegorgaan Sociale Werkvoorziening jt, p 52, ja

otsus kohtuasjas C-568/11: Agroferm, p 47). Kuritarvituse või hooletuse tagajärjel

kaotatud summade tagasinõudmisel riigisisese õiguse kohaldamine ei tohi kahjustada

ühenduse õiguse kohaldamist ja tõhusust ning selle tagajärjel ei tohi eeskirju eirates antud

summade tagasinõudmine muutuda praktiliselt võimatuks. Tingimusel, et ühenduse huve

on täiel määral arvestatud, võib siiski rakendada ühenduses kehtivaid õiguskindluse ja

õiguspärase ootuse põhimõtteid, hinnates nii kaotatud summade saajate kui ka ameti-

asutuste käitumist (C-383/06–C-385/06, p 59).

2.3. Euroopa Kohus on selgitanud 03. septembri 2014. aasta lahendi asjas nr C-410/13

Baltana punktides 57-58, et pädevad siseriiklikud asutused peavad siseriiklike

juhtimis- ja kontrollisüsteemides ette nähtud menetluses tagama, et abisaaja täidab

kohustused, mis annab talle õiguse saada ette nähtud rahalist abi ning et selleks võivad

siseriiklikud ametiasutused nõuda niisuguse kohustuse täitmist taotlejalt, kellele on

otsustatud anda oma projekti elluviimiseks rahalist abi, enne kui nimetatud projektist

saab asjaomase abi osa. Nimetatud kohustuse täitmiseks sätestab meetme määruse § 32

lg 1 p 3, et toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24

sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse

rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas

kooskõlastab rakendusüksusega hankedokumentatsiooni, selle muudatused ja kõik

hilisemad hankelepingu muudatused. Nii rakendusüksus kui AS Tallinna Lennujaam on

meetme määruse § 32 lg 1 p 3 tulenevaid nõudeid järginud ning hankedokumentatsiooni,

sh vaidlusalused lepingu eritingimuste punktid 4.2. ja 14.2. kooskõlastanud, mida

tõendab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 29. novembri 2019. aasta kiri nr 6-

12-/18/0002/2136 (lisa 1).

2.4. Enne Otsuse eelnõu koostamist on AS-i Tallinna Lennujaam Hanget ka peale selle

väljakuulutamist korduvalt auditeeritud. Näiteks 02. septembri 2021. aasta kirjaga nr 10-

5/6168-1 edastati AS-le Tallinna Lennujaam Rahandusministeeriumi finantskontrolli

osakonna juhataja projekti nr 2014-2020.10.01.003.01.15-0020 „Tallinna lennujaama

lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine” auditi

lõpparuande nr CF-181/2021, kus leiti punktis 4, et struktuuritoetuse saaja on riigihanke

läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Auditi koostamiseks tehti

audiitoritele seejuures juurdepääs riigihangete registris kõigile Hanke dokumentidele, sh

dokumentidele seoses riigihankes nõutud pakkumuse tagatisele esitatud nõudega.

Mistahes etteheiteid AS-le Tallinna Lennujaam selle auditi käigus ega ka muude auditite

käigus enne Otsuse eelnõu vastuvõtmist ei ole esitatud.

2.5. Riigikohus on selgitanud 16. märtsi 2021. aasta lahendi põhiseaduslikkuse järelevalve

asja nr 5-20-7 punktis 39, et avalik-õigusliku varalise õiguse kaalu võib suurendada isikul

tekkinud õiguspärane ootus, mis on seda tugevam, mida kauem on kehtinud õigusakt,

mille alusel on isikul tekkinud õigus oodata riigi sooritust ning mida kauem on isik

õigusaktile tuginedes oma tegevust korraldanud, sh täitnud õigusaktis sätestatud

tingimusi, mis on seatud soorituse eelduseks. Õiguspärane ootus ehk usalduskaitse

põhimõte, mis on osa PS §-s 10 sätestatud õigusriigi põhimõttest, annab igaühele õiguse

3

tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima ja keelab riigil käituda

sõnamurdlikult. „Riigi sõnamurdmisega saab olla tegemist siis, kui isik on oma

tegevusega täitnud eeldused, millest tulenevalt tal on tulevikus õigus enda suhtes soodsa

regulatsiooni kohaldamisele“ (Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. aasta otsus asjas nr 3-

4-1-1-14, punkt 90).

2.6. AS-le Tallinna Lennujaam jääb arusaamatuks, millisel põhjusel on rakendusüksus

käesolevaks ajaks enda varasemat seisukohta sõnamurdlikult muutnud ning soovib

käesoleval ajal võtta vastu Otsuse väidetava hankedokumentide vastuolu kohta RHS

regulatsiooniga. Seda olukorras, kus rakendusüksus on varasemalt korduvalt tunnistanud

vaidlusaluseid hankedokumente RHS regulatsiooniga kooskõlas olevaks ning milline

kooskõla RHS regulatsiooniga seati AS-le Tallinna Lennujaam meetmest „Üleriigilise ja

rahvusvahelise ühenduse arendamine“ toetuse saamise eelduseks. Meetme määruse § 32

lg 1 p 3 muutuks sisutühjaks normiks, kui hankedokumentatsiooni enda poolt

kooskõlastamise järgselt saaks rakendusüksus hilisemas menetluses (antud juhul peale

Hanke edukat läbiviimist) väita, et taotleja oli hankedokumentatsiooni koostanud siiski

RHS reegleid rikkudes (nagu Otsusega soovitakse teha).

2.7. Tartu Ringkonnakohus on leidnud 15. oktoobri 2020. aasta kohtuasjas nr 3-18-504

punktis 81 järgmist: Ernst & Young Baltic AS auditi lõpparuande nr 6.5-6.44/2015-009-2

kohaselt oli kaebaja tegevus projekti rakendamisel olulises osas vastavuses kehtivate

õigusaktidega. PRIA 14.11.2017. a otsuses ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks eksinud

kehtiva riigihankeõiguse või mõne muu seaduse vastu peale toetuse viimase osa

väljamaksmist PRIA poolt. Poolte vahel ei ole ka vaidlust teostatud ehitusmahtude osas,

mis tähendab, et töid teostati ette nähtud mahus ja järelikult kulutati toetussumma

sihipäraselt. Kõik viitab sellele, et PRIA-l puudus igasugune esmane indikatsioon või

alus kahtluseks riigihanke nõuete rikkumise osas sadama rekonstrueerimise protsessi

algfaasis. Eelnevast tulenevalt väljendab ringkonnakohus kahtlust, kas PRIA tegevus

kontrolli läbiviimisel käesoleval juhul, mis 2017. aastal seisnes 2012. aastal avaldatud

hanketeate tingimuste õiguspärasuse kahtluse alla seadmises, oli üldse põhjendatud.

Kuigi PRIA-l on seaduse järgi õigus kontrollida toetuse kasutamise õiguspärasust, ei

pruugi see õigusriigis siiski hõlmata peale projekti lõpetamist õigust teostada selle

algfaasis välja kuulutatud riigihanke tingimuste kõikehõlmavat kontrolli, kui puuduvad

igasugused objektiivsed asjaolud, mis viitaksid mõnele võimalikule rikkumisele selles

kontekstis. Viidatud asjas tühistati PRIA otsus nõuda tagasi Jõelähtme vallalt taotluse nr

941111370318 alusel välja makstud „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava

meetme 4.1“ toetus summas 53 125 eurot.

2.8. AS Tallinna Lennujaam leiab, et analoogilistel põhjustel ei ole ka käesoleval juhul

mistahes alust kohaldada peale projekti edukat lõpetamist ja selle mitmekordset

varasemat auditeerimist, Otsusega finantskorrektsiooni määra. Riigikohtu

halduskolleegium on märkinud 22. novembri 2002. aasta lahendi haldusasjas nr 3-3-1-

68-02 punktis 11, et isikut tuleb erinevatel ajamomentidel, kui pole muutunud õiguslikud

ja faktilised asjaolud või pole ilmnenud seniteadmata asjaolusid, kohelda ühtemoodi. AS

Tallinna Lennujaam ei ole rakendusüksuse eest midagi varjanud, ei ole esitanud mistahes

valeandmeid ning mistahes uusi asjaolusid võrreldes rakendusüksuse poolt

hankedokumentide kooskõlastamisega ilmnenud ei ole. Seetõttu Otsust vastu võtta ei saa.

4

3. Otsuse vastuvõtmine ei ole võimalik, kuna puudub mõju liidu eelarvele, väidetav

rikkumine ei mõjutanud kulu abikõlbulikkust ega olnud seotud hankelepingu

esemega

3.1. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 30. novembri 2021. aasta lahendi haldusasjas nr

3-20-895 punktis 15, et kui lugeda STS § 45 lg 1 p 3 ja § 46 lg-t 1 ning määruse nr 143

§ 22 lg 11 p 5, lg-t 12 ja lg-t 14 koostoimes määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg-ga 2,

järeldub nendest, et finantskorrektsiooni otsuse tegemise eelduseks ei ole mitte üksnes

õigusnormide rikkumise tuvastamine, vaid ka rahalise kahju või

tõenäoline/potentsiaalne/võimalik kahju liidu eelarvele. Tallinna Ringkonnakohus

täpsustas eelviidatud otsuse punktis 17, et üksnes riigihanget reguleerivate normide

rikkumine pole piisav, et kaebajale teha finantskorrektsiooni otsus ning punktis 20, et

eelduslikult võib pakkujate ringi põhjendamatu piiramine ohustada liidu eelarvet, kui on

piisavalt tõenäoline, et piirava tingimuse tõttu võis mõni pakkuja jätta pakkumuse

esitamata ja see võis mõjutada hankelepingu lõpliku maksumust. Samas tuleb arvesse

võtta ka seda, kui reaalseks saab sellise kahjuliku tagajärje saabumise tõenäosust

pidada. Tõenäosuse hindamisel ei tule võtta arvesse üksnes seda, kas mõni pakkuja võis

jätta pakkumuse esitamata, vaid hinnata tuleks ka selle võimalikku mõju riigihanke

tulemusele. Kui on tõenäoline, et riigihankel oleks osalenud rohkem pakkujaid, kuid

tõenäoliselt poleks see mõjutanud hankemenetluse tulemust, ei saa ka liidu eelarvele

negatiivset mõju pidada tõenäoliseks. Antud juhul Hanke RHAD ühtegi isikut ei

diskrimineerinud (vt edasi punkti 5) ning ei olnud ebaproportsionaalsed (vt punkti 6),

kuid isegi juhul, kui asuda seisukohale, et AS Tallinna Lennujaam võis rikkuda mistahes

RHS nõudeid, ei mõjutanud etteheidetav rikkumine mistahes viisil Hanke tulemust. Riigi

Tugiteenuste Keskus ei ole vastupidist Otsuse eelnõus väitnud ega isegi püüdnud väita.

Ja ainuüksi seetõttu puudub nii Euroopa Liidu kohtu praktikast kui ka Tallinna

Ringkonnakohtu praktikast tulenevalt Otsuse vastuvõtmiseks õiguslik alus.

3.2. AS Tallinna Lennujaam rõhutab, et ülalviidatud 30. novembri 2021. aasta lahend

haldusasjas nr 3-20-895 (eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo

Saarmets) tehti Tallinna Ringkonnakohtu poolt praktiliselt samas koosseisus ajaliselt

hiljem kui Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt Otsuses viidatud 24. septembri 2021. aasta

kohtulahend haldusasjas nr 3-19-346 (eesistuja Oliver Kask, liikmed Janar Jäätma ja

Kaire Pikamäe). Tallinna Ringkonnakohus on seega ilmselgelt täiendanud enda

varasemat praktikat. Järelikult, kuigi need põhimõtted, millele on viidatud Euroopa

Kohtu lahendis asjas C-6/20 ning millele on Otsuses tuginenud Riigi Tugiteenuste

Keskus, on jätkuvalt kohaldatavad, siis kui väidetavad rikkumised tõenäoliselt poleks

mõjutanud hankemenetluse tulemust (nagu käesoleval juhul), ei saa liidu eelarvele

negatiivset mõju pidada tõenäoliseks ning sellisel juhul eeldused finantskorrektsiooni

otsuse tegemiseks puuduvad.

3.3. Otsuse tegemise õigusliku alusena on märgitud STS § 45 lg 1 p 3, mille kohaselt

finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks tehakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel ja sellega kooskõlas

järgmistel juhtudel: toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või

nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Otsuses viidatud projekti rahastamise

tingimuste punktist 4 tulenes, et projekti abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loetelu

on toodud meetme määruse § 7 lõigetes 2 ja 3. Otsuses ei ole käsitletud väidetava AS-i

Tallinna Lennujaam poolt kohustuse või nõude täitmata jätmise mõju tehtud kulude

abikõlbulikkusele. STS § 2 p 5 tuleneb, et abikõlblik kulu on kulu, mis on Euroopa

5

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 1 kohaselt kooskõlas

riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Kõik AS-i Tallinna Lennujaam poolt tehtud

kulud on koosõlas meetme määruse § 7 lõigetes 2 tooduga, mistõttu väidetav RHS

rikkumine ei saanud mistahes viisil mõjutada kulu abikõlblikkust. Euroopa Kohtu 01.

oktoobri 2020. aasta otsusele kohtuasjas nr C-743/18 punkti 51 kohaselt eeldab

eeskirjade eiramine mh seda, et liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt

tekkima kahju. Seega, isegi teoreetiliselt, kui AS Tallinna Lennujaam oleks rikkunud

RHS-s tulenevaid nõudeid (mida ta eitab), ei tähenda see asjaolu automaatselt, et väidetav

rikkumine oleks omanud mistahes mõju kulu abikõlbulikkusele ning esineks STS § 45 lg

1 p 3 nimetatud õiguslik alus Otsuse tegemiseks, sest liidu eelarvele mistahes kahju

tekkinud ei ole ega saanud ka tõenäoliselt tekkida.

3.4. Ühendmääruse § 223 lg 1 p 4 sätestab, et kui taotleja või pakkuja kvalifitseerimiseks,

pakkumuse hindamiseks, tehnilises kirjelduses või hankelepingu sõlmimise eelduseks või

täitmiseks on seatud kriteerium või tingimus, mis on seotud hankelepingu esemega, kuid

ei ole sellega proportsionaalne, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist

finantskorrektsiooni määra. Hankelepingu esemeks oli Tallinna lennujaama

lennuliiklusala arendusprojekti ehitusetapp 2, mis sisaldas ruleerimisteede ning

perrooniala ehitustööde jätkamist lennuvälja ida- ja lõunapoolsetel aladel, lennuvälja

navigatsioonisüsteemide laiendamist vastavalt CAT II nõuetele, lennuvälja

sademeveesüsteemide ning perroonialade ja ruleerimisteede süsteemi parendamist ning

perimeetrisüsteemi arendamist. Ehitustööde läbiviimisel oli igal ajahetkel vaja tagada

lennuohutus ning lennujaama tõrgeteta opereerimine, mis eeldas ehitustöövõtjalt

efektiivset ja hästi koordineeritud tööde korraldamist. Ehitustööde spetsiifikast lähtuvalt

oli tegemist lennuvälja liiklusala komplekse arendamisega, kus nii tööprojektide

koostamisel, kui ehitustegevuse läbiviimisel ja tööde käiku andmisel tuli tagada erinevate

tööosade (teedeehitus) ja süsteemide (sademeveesüsteemid, navigatsioonisüsteemid)

omavaheline toimivus. AS-i Tallinna Lennujaam poolt hankes seatud nõue pakkumuse

tagatisele ei olnud seega seotud hankelepingu esemega ehk tellitava arendusprojektiga,

mistõttu ühendmääruse § 223 lg 1 p 4 ei saa olla ka seetõttu AS-lt Tallinna Lennujaam

tagasinõude õiguslikuks aluseks.

4. Euroopa Liidu õigus ega RHS regulatsioon ei reguleeri, millised peavad olema

hankija kehtestatud nõuded lepingu täitmise tagatisele

4.1. Vaidlust ei saa olla selles, et AS Tallinna Lennujaam viis läbi Hanke, kuna ta tegutseb

RHS § 150 mõttes lennuväljaga seotud valdkonnas geograafilise ala ekspluateerimisel

lennuväljateenuse osutamiseks. Hankemenetluse läbiviimise õiguslik regulatsioon on

Eesti õigusese üle võetud tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist

2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris

tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv

2004/17/EÜ (edaspidi Võrgustikusektori hankedirektiiv).

4.2. Võrgustiku hankedirektiiv ei sätesta mistahes kriteeriume selles osas, millist tagatist võib

hankija pakkujatelt lepingu täitmise tagatisena nõuda. Veelgi enam, selliseid nõudeid ei

sätesta ka RHS regulatsioon. RHS § 90 lg 1 kohaselt hankija võib pakkujalt nõuda

pakkumuse tagatist pakkuja poolt riigihanke käigus kohustuste täitmata jätmisega

tekitatud kulude täieliku või osalise hüvitamise, sealhulgas hankelepingu sõlmimise

tagamiseks, kuid mitte suuremas summas kui üks protsent hankelepingu eeldatavast

6

maksumusest. Pakkumuse tagatist tuleb nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas.

Vastavalt RHS § 90 lg 3: Pakkuja esitab hankija nõutud pakkumuse tagatise krediidi-

või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma

deponeerimisena hankija arvelduskontole. Erialases kirjanduses on selgitatud esiteks, et

RHS § 90 regulatsioonile õiguslik aluse EL õiguses puudub ning teiseks, et pakkumise

tagatist tuleb eristada hankelepingu tingimusena kehtestatud tagatisest – viimase viimane

on mõeldud tagamaks hankelepingu kohast täitmist ning lihtsustamaks kahju hüvitamist

hankelepingu rikkumise puhul.1 Samuti on selgitatud erialases kirjanduses järgnevat:

Seega tuleb RHS § 90 lg 1 tõlgendada selliselt, et pakkumuse tagatis katab

hankemenetluse käigus pakkuja täitmata jäetud kohustused ja hankelepingu sõlmimisest

või sõlmitud hankelepingu täitma asumisest keeldumisest tekkinud kahju, kuid mitte

hankemenetlusest väljapoole jäävaid, nt hankelepingu rikkumisest tulenevaid kahjusid.2

4.3. Eritingimuste punktid 4.2. ja 14.2. on käsitletavad hankelepingu tingimusena kehtestatud

tagatisena, mitte pakkumuse tagatisena, sest eritingimuste punkti 4.2. kohaselt tagas

täitmistagatis kõiki AS-i Tallinna Lennujaam nõuded töövõtja vastu, mis tulenevad

hankelepingust, sealhulgas hankelepingu lisadest ning eritingimuste punkt 14.2. oli

kehtestatud tagamaks AS-i Tallinna Lennujaam poolt hankelepingu alusel tasutud

ettemaksu.

4.4. Seega ei pidanud Hankes esitatud tagatis vastama erinevalt Otsuse motivatsioonist RHS

§ 90 lg 3 sätestatule, sest üksnes pakkumuse tagatise puhul tuleb see esitada krediidi-

või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma

deponeerimisena hankija arvelduskontole. Kuivõrd AS-i Tallinna Lennujaam poolt

hankelepingu tingimusena kehtestatud tagatise puhul ei ole tegu Euroopa Liidu õiguse

ega ka RHS regulatsiooni rikkumisega (Otsus lähtub ebaõigest RHS regulatsiooni

tõlgendamisest), oleks täitmata ka Euroopa Kohtu 01. oktoobri 2020. aasta otsuse

kohtuasjas nr C-743/18 punktis 51 sätestatud eeldused, mistõttu Otsus oleks õigusvastane

ning tuleks seetõttu jätta vastu võtmata.

5. Riigi Tugiteenuste Keskus on tõlgendanud RHAD ebaõigesti, kõigil pakkujatel olid

Hankes osalemiseks võrdsed võimalused

5.1. Väär on Riigi Tugiteenuste Keskuse seisukoht, et AS Tallinna Lennujaam jättis endale

õiguse aktsepteerida talle sobiva Eesti krediidiasutuse tagatisi, kusjuures ei olnud oluline,

kas Eesti krediidiasutus vastab Moody’s B reitingule või mitte.

5.2. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud 16. novembri 2011. aasta lahendi haldusasjas

nr 3-3-1-65-11 punktis 26, et hankija poolt hankemenetluses kehtestatavate nõuete seas

eristuvad muu hulgas hankelepingu esemele ja hankes osalevatele ettevõtjatele esitatavad

nõuded. Seda, millist liiki ja millistele tunnustele vastavat kaupa või teenust soetada,

otsustab hankija põhimõtteliselt omal vabal äranägemisel, eeldusel, et hankija poolt

kehtestatavad kriteeriumid on asjakohased ning kooskõlas läbipaistvuse ja võrdse

kohtlemise põhimõttega. Käesoleval juhul otsustas AS Tallinna Lennujaam arvestades

hanke mahtu, millistele täiendavatele tingimustele peab vastama Hankes esitatav tagatis.

Seejuures nõudis hankija tagatist kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas, olenemata

1 Roosik, E-A. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura 2019, lk 529. 2 Roosik, E-A. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura 2019, lk 531.

7

sellest, kas tegemist oli Eesti krediidiasutusega või Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutusega.

5.3. Euroopa Kohus on otsustanud, et võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust

tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest

sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud

dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende

dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi haldusasutuste või -kohtute poolt nendes

dokumentides olevate lünkade täitmisest (otsus asjas nr C-309/18: Lavorgna, p 20). AS

Tallinna Lennujaam ei ole Hankes jätnud kõrvale ühtegi ettevõtjat vastuolus RHAD

sätestatud tingimustega.

5.4. Riigikohus selgitanud juba 14. aprilli 2010. aasta lahendi haldusasjas nr 3-3-1-99-09

punktis 16, et pakkumise kutse dokumendid (käesoleval ajal kehtiva RHS terminoloogia

kohaselt RHAD) on HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes eelhaldusaktiks, millega määratakse

konkursi korraldaja ja pakkujate jaoks siduvalt kindlaks pakkumiste esitamise nõuded,

kvalifitseerimiseks vajalikud dokumendid ja kvalifitseerimistingimused ning esitatud

pakkumiste võrdlemise tingimused. Seni, kuni pakkumise kutse dokumente ei ole

täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistatud, on need kehtivad, ja nii konkursi korraldaja

kui ka pakkujad peavad pakkumise kutse dokumentides sätestatud nõuetest lähtuma.

Mitte ükski Hankes huvitatud isik ei vaidlustanud RHAD nõudeid seoses pakkumuste

tagatistega, mistõttu AS Tallinna Lennujaam sai (ja veelgi enam, pidi) seoses sellega

lähtuma RHAD sätestatust ja oli kohustatud mitte aktsepteerima AS Finora Capital

täitmistagatist, kuna nimetatud äriühingu näol ei olnud tegemist krediidiasutusega.

Seejuures jääb AS-le Tallinna Lennujaam arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel oleks

AS Tallinna Lennujaam üldse saanud seada nõudeid tagatise andja omakapitalile RHAD,

nagu väidab Otsuse eelnõus Riigi Tugiteenuste Keskus - sellise nõude seadmist RHS

regulatsioon ette ei näe.

5.5. RHAD oli seoses hankija nõutava täitmistagatisega sõnastatud järgnevalt:

Täitmistagatis peab olema väljastatud: i) tellija poolt aktsepteeritava tellija asukohamaa

krediidiasutuse poolt või ii) tellija poolt aktsepteeritava Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse poolt, millel on vähemalt

reiting B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta.

5.6. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 13. veebruari 2013. aasta lahendi haldusasjas nr

3-12-2650 punktis 17, et HD-d tuleb käsitada avalikkusele suunatud tahteavaldusena,

mida tuleb TsÜS § 75 lg 2 kohaselt tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi.

VÕS § 7 lg 2 kohaselt arvestatakse mõistlikkuse hindamisel mh võlasuhte olemust ja

tehingu eesmärki ning vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat.

5.7. AS Tallinna Lennujaam nõuet seoses täitmistagatisega saab tõlgendada üksnes nii, et nii

Tellija asukohamaa krediidiasutuse (variant i) kui ka Tellija poolt aktsepteeritava

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse

puhul (variant ii) peab olema tagatud vähemalt reiting B vastavalt Moody’s reitingule

pankade finantsnäitajate kohta. Seda kinnitab juba ainuüksi asjaolu, et grammatiliselt

lõppeb lause punktiga alles peale (variant ii) lõppu, kus oli toodud välja täitmistagatiste

puhul täiendav tingimus krediidiasutuse reitingule.

8

5.8. Samas, Otsust ei saaks vastu võtta isegi siis, kui lähtuda Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt

Otsuse eelnõus märgitud RHAD ebaõigest tõlgendusest. Tallinna Ringkonnakohus on

märkinud 30. novembri 2021. aasta lahendi haldusasjas nr 3-20-895 punktis 23.2

järgnevat: Kaebaja osundab õigesti, et kui välispakkujatel oleks hanke vastu esinenud

huvi, oleks olnud tõenäoline, et nad vajadusel küsivad dokumendinõude kohta selgitusi

või teevad vastavasisulisi ettepanekuid. Seda asjaolu aga ei esinenud. Mitte ükski isik

ei esitanud ka Hankes AS-le Tallinna Lennujaam küsimusi seoses hankelepingu

täitmise tagamiseks nõutud tagatisega. Tallinna Ringkonnakohus selgitas eelviidatud

30. novembri 2021. aasta lahendi haldusasjas nr 3-20-895 punktis 24, et tagasinõude

esitamiseks puudub alus, kui ei saa pidada tõenäoliseks, et välispakkujad jätsid

vaidlusalusel riigihankel osalemast dokumendinõude tõttu.

5.9. Käesoleval juhul on tegemist analoogilise olukorraga, mida lahendati Tallinna

Ringkonnakohtu 30. novembri 2021. aasta lahendis haldusasjas nr 3-20-895. Ka antud

juhul ei saa pidada tõenäoliseks, et välispakkujad jätsid Hankes osalemast selle tõttu,

millised nõuded AS Tallinna Lennujaam seadis hankelepingu täitmise tagatisele.

Seetõttu puudub analoogiliselt Tallinna Ringkonnakohtu poolt 30. novembril 2021.

aastal haldusasjas nr 3-20895 lahendatule ka käesoleval juhul tagasinõude esitamiseks

alus, mistõttu Otsus oleks õigusvastane.

6. RHAD tingimused olid proportsionaalsed

6.1. Riigi Tugiteenuste Keskus heidab AS-le Tallinna Lennujaam ette, et AS Tallinna

Lennujaam ei andnud võimalust riigihankes osalemiseks potentsiaalsetele pakkujatele,

kes oleks soovinud esitada krediidiasutuse, kellel puudus konkreetne nõuetekohane

reiting (vähemalt Moody’s B), või finantseerimisasutuse (nt krediidiandja) või

kindlustusandja tagatisi. Vastav õiguslik kohustus AS-l Tallinna Lennujaam puudus.

6.2. Kõigepealt kordab AS Tallinna Lennujaam, et Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt

nimetatud nõuet, et hankija peaks tagatisena ilmtingimata aktsepteerima

finantseerimisasutuse ja kindlustusandja tagatisi, ei tulene ei Euroopa Liidu õigusest ega

ka RHS regulatsioonist (vt punkti 4). Seetõttu ei saa need etteheited olla õiguslikuks

aluseks Otsuse tegemisele. Hanke tingimused pidid vastama üksnes RHS § 3 p 2

sätestatud nõuetele, millele nad vastasid.

6.3. Riigi Tugiteenuste Keskus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole pidanud AS-i Tallinna

Lennujaam poolt pakkujate tagatisele seatud nõuet seoses Moody’s B reitinguga

proportsionaalseks. Kahtlemata võib iga RHAD tingimus seada piiranguid pakkujate

poolt hankes osalemisele, kuid ainuüksi RHAD tingimuste piiravast iseloomust (milleks

need nõuded pakkujatele üldse kehtestatakse) ei saa järeldada nende väidetavat

ebaproportsionaalsust või mõju liidu eelarvele. AS-l Tallinna Lennujaam puudus

õiguslik kohustus lubada pakkujatel esitada tagatisi, mis olid AS-i Tallinna Lennujaam

jaoks põhjendatult ebapiisavad, mh puudus AS-l Tallinna Lennujaam rakendusüksuse

poolt kooskõlastatud hankedokumentide alusel võimalus, veelgi enam kohustus,

aktsepteerida hankelepingu täitmise tagatisena finantseerimisasutuse või kindlustusandja

garantiisid.

6.4. Pelgalt sellest, et rakendusüksus on seletamatul põhjusel ja peale Hanke edukat

lõpuleviimist asunud Otsuse eelnõus seisukohale, et „toetuse saaja oleks saanud

9

kirjeldatud tingimused sätestada vähempiiraval viisil“, ei saa järeldada, et see seisukoht

oleks tõene või AS-i Tallinna Lennujaam poolt seatud tingimused (mis olid

kooskõlastatud rakendusüksusega) oleksid vastusolus RHS regulatsiooniga. Jällegi jääb

AS-le Tallinna Lennujaam arusaamatuks, mis sisulist tähendust omas üldse

hankedokumentide rakendusüksusega kooskõlastamine (vt lisa 1), kui rakendusüksus

võiks nüüd justkui esitada AS-le Tallinna Lennujaam etteheiteid seoses enda poolt

kooskõlastatud hankedokumentidega ja väita, et AS Tallinna Lennujaam oleks pidanud

kehtestama hankelepingu täitmise tagatisele leebemad nõuded ja aktsepteerima

hankedokumentides sätestatu asemel AS-i Tallinna Lennujaam jaoks ebapiisavaid

tagatisi.

6.5. Täiesti arusaamatuks jääb AS-le Tallinna Lennujaam ka Riigi Tugiteenuste Keskuse

poolt Otsuses tehtud viide Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel

koostatud ehituse töövõtulepingute üldtingimustele. Vaidlus puudub selles, et Hankes

neid üldtingimusi ei kasutatud. Selle viitega seoses Riigi Tugiteenuste Keskuse Otsuse

eelnõus esinev etteheide, et „antud juhul ei ole hankija sama ministeeriumi haldusala

ettevõtjana neid soovitusi järginud“ tekitab küsimuse sellest, kas Riigi Tugiteenuste

Keskus üldse mõistab aktsiaseltsi õiguslikku olemust ning suudab vahet teha eraõiguse

ja avaliku õiguse vahel? AS Tallinna Lennujaam selgitab, et aktsiaselts (sõltumata sellest,

kes on tema ainuaktsionär) on äriühing, mille organiteks on aktsionäride üldkoosolek,

nõukogu ja juhatus. AS-i Tallinna Lennujaam ainuaktsionär ega nõukogu ei ole võtnud

vastu mistahes otsust selle kohta, et AS Tallinna Lennujaam oleks pidanud Hanke

läbiviimisel lähtuma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel

koostatud ehituse töövõtulepingute üldtingimustest. Kui rakendusüksus leiab Otsuse

eelnõus, et selline oleks olnud AS-i Tallinna Lennujaam poolt ainuõige viis Hanke

läbiviimiseks, siis miks rakendusüksus ei püstitanud seda küsimust enda poolt

hankedokumentide kooskõlastamisel?

6.6. Väär on ka Riigi Tugiteenuste Keskuse seisukoht, et RHAD-s seatud tingimusi saab

pidada ebaproportsionaalseks juhul, kui tingimuse sõnastus võimaldab ettevõtjaid

alusetult ebavõrdselt kohelda. Mittediskrimineerimise põhimõte ja proportsionaalsuse

põhimõte on erinevad õiguslikud põhimõtted, mida ei saa samastada, nagu Riigi

Tugiteenuste Keskus soovib Otsuse eelnõus teha.

6.7. Euroopa Kohus on selgitanud 18. juuli 2006. aasta lahendi asjas nr C-406/04 De Cuyper

punktis 42, et meede on proportsionaalne, kui see on taotletava eesmärgi saavutamiseks

sobiv ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. AS Tallinna

Lennujaam selgitab, et ta nõudis hankemenetluse täitmise tagatisena krediidiasutuse

garantiid, kuna tegemist oli äärmiselt suure maksumusega riigihankega ning kapitali- ja

likviidsusnõuded finantseerimisasutustele ja kindlustusandjatele on krediidiasutustest

oluliselt madalamad. Tegemist oli proportsionaalse meetmega, kuivõrd kehtestatud

nõuded olid Hanke läbiviimiseks sobivad ning ei läinud kaugemale sellest, mis olid selle

eesmärgi saavutamiseks vajalikud. Ka riigikassas juhitakse finantsriske selliselt, et

kasutatakse rahvusvaheliste reitinguagentuuride Moody’s, Standard & Poor’s (S&P) ja

Fitch emitentidele ja krediidiasutustele väljastatavaid krediidireitinguid. Juhul kui

tehingu vastaspoole reitingute tase ei ole sarnane, võetakse finantsseisundi hindamisel

aluseks madalaima tasemega krediidireiting.3 AS Tallinna Lennujaam ei mõista, miks

3 Vt https://www.fin.ee/finantsriskide-juhtimine-riigikassas#krediidiriski

10

tema poolt Hanke käigus finantsriskide juhtimine oleks pidanud olema Riigi

Tugiteenuste Keskuse arvates lõdvem kui seda juhitakse riigikassas.

6.8. Töövõtja poolt esitatud AS-i Swedbank poolt antud tagatise puhul oli RHAD sätestatud

nõue täidetud, kuna nende emaettevõtja krediidireiting (krediidireitingud väljastatakse

reeglina emaettevõtjatele ja kohalduvad ka tütarettevõtjatele) oli vähemalt B vastavalt

Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta. 02. aprillil 2020. aastal on Moody’s

avaldanud (lisa 2), et Swedbank AB (AS-i Swedbank emaettevõtja) krediidireiting on

stabiilselt Aa3, mis on parem krediidireiting kui B ning ka 23. septembril 2020. aastal,

kui Moody’s vaatas üle Swedbank AB krediidireitingu, oli see igas kategoorias vähemalt

B (lisa 3). AS Swedbank on seejuures AS-le Tallinna Lennujaam käesolevaks ajaks

täiendavalt kinnitanud, et Swedbank AB krediidireiting vastavalt Moody’s reitingule

pankade finantsnäitajate kohta oli 02. aprillil 2020. aastal ja ka 26. juunil 2020. aastal

järgnev:

6.9. Seega erinevalt rakendusüksuse seisukohast sai AS Tallinna Lennujaam kontrollida ja

kontrolliski töövõtja poolt esitatud krediidiasutuse reitingut lähtudes Moody’s andmetest

vaidlusalusel ajal ning tuvastas, et see vastas RHAD sätestatud tingimustele.

6.10. Nagu selgitatud üleval, punktis 5, kohtles AS Tallinna Lennujaam kehtestatud nõuetega

kõiki potentsiaalseid Hankes osalejaid võrdselt ehk mittediskrimineerivalt ning nõudis

ka Eesti krediidiasutuste väljastatavate tagatiste puhul, et Eesti krediidiasutus vastaks

vähemalt Moody’s B reitingule, mistõttu AS Tallinna Lennujaam ei ole riigihanke

seaduse üldpõhimõtteid rikkunud.

7. Otsust ei saa vastu võtta AS-i Tallinna Lennujaam õiguspärase ootuse tõttu

7.1. Nagu ülal märgitud, võimaldab ka Euroopa Kohtu praktika rakendada siseriiklikult

summade tagasinõudmise korral ühenduses kehtivaid õiguskindluse ja õiguspärase

ootuse põhimõtteid. AS-i Tallinna Lennujaam taotluse rahuldamine oli õiguspärane, kuid

Otsusega taotluse rahuldamise otsuse muutmine oleks õigusvastane ka siis, kui AS-i

Tallinna Lennujaam poolt oleks Hankes esinenud mistahes minetusi (mida AS Tallinna

Lennujaam eitab).

7.2. HMS § 67 lg 1 sätestab, et isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades

arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust,

et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et

haldusakt tunnistataks kehtetuks.

11

7.3. HMS § 67 lg 2 määratleb, et haldusakti ei tohi tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui

isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara,

teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja

tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks

tunnistamiseks. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud 12. oktoobri 2006. a. lahendis

haldusasjas nr 3-3-1-48-06, et kui isik on haldusakti kehtimajäämist usaldades muutnud

oma elukorraldust ja teinud aktist lähtudes tehinguid oma vara käsutamiseks, siis sellisel

juhul keelab HMS § 67 lg 2 haldusakti kehtetuks tunnistamise isiku kahjuks. Haldusakti

võib siiski kehtetuks tunnistada, kui avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks on

kaalukam isiku huvist akti kehtimajäämise suhtes. Kui ei ole tuvastatud selliseid olulisi

avalikke huvisid või kolmandate isikute õigusi, mida haldusakt kahjustaks, siis on

kehtetuks tunnistamine keelatud olenemata sellest, kas haldusakt on õigusvastane või

õiguspärane. Kehtima tuleb jätta ka õigusvastane haldusakt ning see on täitmiseks

kohustuslik igaühele, kui isiku õiguspärasest ootusest tulenevalt on haldusakti

kehtetuks tunnistamine keelatud.

7.4. Otsuse eelnõuga kavandatav AS-i Tallinna Lennujaam taotluse rahuldamise otsuse lisade

muutmine rikuks AS-i Tallinna Lennujaam õiguspärast ootust ja puuduvad avalikud

huvid ja kolmandate isikute õigused, mida AS-i Tallinna Lennujaam taotluse

rahuldamise otsus kahjustaks, mistõttu Oleks otsus tuleks jätta vastu võtmata juba

ainuüksi tulenevalt HMS § 67 lg 2 regulatsioonist.

8. Kokkuvõte

8.1. Otsuse eelnõu on õigusvastane, kuna rakendusüksuse käitumine oleks Otsust vastu võttes

sõnamurdlik. Otsuse eelnõus esitatud alusetutel etteheidetul puudub mõju liidu eelarvele,

väidetav rikkumine ei mõjutanud kulu abikõlbulikkust ega olnud seotud hankelepingu

esemega.

8.2. Euroopa Liidu õigus ega RHS ei sea nõuded hankelepingu täitmise tagatisele. Riigi

Tugiteenuste Keskus on tõlgendanud hankedokumente ebaõigesti. Hankedokumendid

kedagi ei diskrimineerinud ning AS Tallinna Lennujaam rakendas Hankes nõudeid

seoses hankelepingu täitmise tagatisega kõigile pakkujatele võrdsetel alustel. Tallinna

Ringkonnakohus on leidnud analoogilises vaidluses haldusasjas nr 3-20-895, kus

mistahes küsimusi seoses hankedokumentidega ei esitatud, et hankedokumentidel mõju

liidu eelarvele ei ole ja tagasinõude esitamiseks mistahes alust ei ole. Samale seisukohale

peab kohtuvaidluse ärahoidmiseks jõudma ka Riigi Tugiteenuste Keskus.

8.3. AS-i Tallinna Lennujaam poolt kehtestatud hankedokumendid ei sätestanud

ebaproportsionaalseid tingimusi ega rikkunud RHS üldpõhimõtteid. Isegi kui asuda

hüpoteetilisele seisukohale, et Hankes mistahes rikkumine võis esineda, takistab AS-i

Tallinna Lennujaam õiguspärane ootus Otsuse vastuvõtmist.

Lisad:

1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 29. novembri 2019. aasta kiri nr 6-12-

/18/0002/2136;

2) 02. aprillil 2020. aastal on Moody’s avaldus;

3) 23. septembril 2020. aasta Moody’s avaldus.

12

Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Riivo Tuvike

AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse esimees

Sõle 23A / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee

Registrikood 70003218

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 29.11.2019

Kehtib kuni: 29.11.2024

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17

Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet

Aktsiaselts Tallinna Lennujaam

[email protected]

Lennujaama tee 2

11101, Tallinn

Teie 21.10.2019 nr 05.03-05.06/19/LJ872

Meie 29.11.2019 nr 6-12/18/0002/2136

Riigihanke "Tallinna lennujaama lennuliiklusala

keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse

suurendamine, II ehitusetapp (2019).

Ehitustöövõtt." hanke alusdokumentatsiooni

kooskõlastamine

Austatud Riivo Tuvike

Käesolevaga kooskõlastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie poolt 21.10.2019 a. kirjaga nr 05.03-05.06/19/LJ872 saadetud riigihanke viitenumbriga 215130 “Tallinna Lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine, II ehitusetapp (2019). Ehitustöövõtt” hanke alusdokumendid võttes arvesse Teie poolt 26.11.2019, 27.11.2019 ja 28.11.2019 e-kirja teel edastatud vastuseid esitatud tähelepanekutele ning Teie poolt 05.11.2019, 26.11.2019, 27.11.2019 ning 28.11.2019 e-kirja teel edastatud korrigeeritud hanke alusdokumente.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heigo Saare

Transpordi osakonna juhataja

Rando Kadopa

667 2076 [email protected]

Ühtekuuluvusfondi projekti 2014-2020.10.01.003.01.15-0020

“Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse

suurendamine” PROJEKTIAUDIT

toetuse saaja: AS Tallinna Lennujaam rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus

Lõpparuanne

CF-181/2021

02.09.2021

2

KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST

Auditi tulemus:

Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel on olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega.

Märge struktuuritoetuse registris2:

➢ märkusteta.

Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega.

Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel.

Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest.

1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta

põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata.

2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel.

3

A - OSA

1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud

1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED

Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020

Prioriteetne suund 2014-2020.10 Jätkusuutlik transport

Meede 2014-2020.10.1 Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine

Projekti number struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS)

2014-2020.10.01.003.01.15-0020

Projekti nimetus Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine

Toetuse saaja: AS Tallinna Lennujaam, kontaktisikud Annika Sõrmus ja Grete Lehtsi

Taotluse rahuldamise otsuse (otsuse muutmise) number ja kuupäev

30.12.15 taotluse rahuldamise otsus nr 1-10/15-353 ja muudatused 19.01.2018 nr 1-10/18-002-TI ning 25.01.2021 nr 1-7/21-008-TI

Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus

Projekti kulude abikõlblikkuse periood

18.09.2015 - 31.08.2023

1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO

Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2021. a tööplaan3.

Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1.

Auditi läbiviija(d) Henry Kibin, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, audiitor (auditi juht);

Anu Alber, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, talituse juhataja (auditi eest vastutav isik).

Auditi läbiviimise aeg 02.06.2021 - 02.09.2021

Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”.

3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda.

4

Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:

• projekti tegelik teostamine,

• projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,

• kulude abikõlblikkus,

• projektiga seotud raamatupidamise korraldus,

• omafinantseeringu olemasolu,

• struktuurifondide sümboolika kasutamine.

1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus)

Deklareeritud kulude aluseks olevad väljamaksed (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes)

SFOS nr 67673, 21.12.2020, abikõlblik summa 3 213 786,33 eurot

Toetuse ja omafinantseeringu osakaal abikõlblikest summadest (%)

Toetus: 50%

Omafinantseering: 50%

Valimi suurus (eurodes; % deklareeritud abikõlblikust summast)4

3 213 786,33 eurot, 100%

Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 0 eurot

Leitud vea määr (%) 5 0,00%

2. Piirangud

Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes.

Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral

oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused.

4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%.

5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust.

5

B-OSA

AUDITI TULEMUSED

1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine

Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele.

2. Raamatupidamises kajastamine

Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele.

3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus

Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud.

4. Hangete läbiviimine

Struktuuritoetuse saaja on riigihanke läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

5. Riigiabi andmine

Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisel järginud olulises osas riigiabi andmise reegleid.

6. Teavitamine ja avalikustamine

Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte.

Kinnitame lõpparuande 5 leheküljel.

Auditi eest vastutav isik: Auditi juht:

Anu Alber Henry Kibin

I auditi talituse juhataja I auditi talituse audiitor

Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond

Tallinn, 02.09.2021

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Hr Riivo Tuvike

Aktsiaselts Tallinna Lennujaam

[email protected]

Auditi lõpparuande edastamine

Austatud härra Tuvike

Edastame Teile projekti nr 2014-2020.10.01.003.01.15-0020 „Tallinna lennujaama

lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine” auditi

lõpparuande nr CF-181/2021.

Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti

2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise

auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi.

Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaur Siruli

Finantskontrolli osakonna juhataja

Auditeeriva asutuse juht

Lisa:

Auditi lõpparuanne (5 lehel)

Sama:

Pr Tiina Sams, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]);

Teadmiseks:

Hr Taavi Aas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]);

Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]);

Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]);

Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]).

Henry Kibin 611 3075

[email protected]

Meie 02.09.2021 nr 10-5/6168-1

Väljavõte riigihangete registrist

Kliimaministeerium Tallinn

Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 17. jaanuar 2024. a.

Lõkke tn 4, Tallinn 10122

Digiallkirjastatud

Edastatud e-posti teel:

[email protected]

Vaide esitaja: Aktsiaselts Tallinna Lennujaam

Registrikood: 10349560

Tartu mnt 101, 10112 Tallinn

Haldusorgan: Kliimaministeerium

Registrikood 70001231

VAIE RIIGI TUGITEENUSTE KESKUSE 18.12.2023 OTSUSELE

NR 11.2-38/23/1524

1. TAOTLUS

Tunnistada HMS § 72 lg 1 p 1 alusel kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse 18.12.2023

otsus nr 11.2-38/23/1524

2. ASJAOLUD

1. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) esitas 18.12.2023 Aktsiaseltsile

Tallinna Lennujaam (edaspidi toetuse saaja) otsuse nr 11.2-38/23/1524 (edaspidi otsus, Lisa

1). Otsus puudutas toetuse saaja projekti „Tallinna lennujaama lennuliiklusala

keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine“. Otsuses esitatu kohaselt

tuvastas rakendusüksus, et toetuse saaja ei ole riigihanke „Tallinna lennujaama lennuliiklusala

keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine, II ehitusetapp (2019).

– 2/13 –

Ehitustöövõtt.“ viitenumbriga 215130 (edaspidi riigihange) läbiviimisel järginud riigihangete

seaduses (kuni 14.07.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ka RHS) sätestatud nõudeid.

2. Lühidalt kokkuvõetuna heidab rakendusüksus toetuse saajale ette seda, et toetuse saaja

on riigihankes 215130 seadnud pakkujatele piirava iseloomuga hankelepingu täitmise

tingimused ning kohelnud ettevõtjaid ebavõrdselt. Selle tõttu kohaldas rakendusüksus

rikkumise suhtes finantskorrektsiooni ning luges mitteabikõlblikuks 1 200 302,34 eurot ja

nõudis tagasi toetuse summas 600 151,16 eurot.

3. Otsusele eelnes kirjalik ärakuulamine, mille raames esitas rakendusüksus toetuse saajale

26.01.2023 otsuse eelnõu (Lisa 2), millele toetuse saaja esitas arvamuse ja vastuväited

09.03.2023 (Lisa 3) ning täiendava seisukoha 02.05.2023 (Lisa 4) ja 01.06.2023 (

4. Lisa 5).

5. Otsuse õigusliku alusena on otsuses märgitud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse

seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkt 6, § 45 lg 1 punkt 3, § 46, § 48, § 49 lõige 1, Vabariigi

Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate

kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise

tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon, edaspidi ühendmäärus) § 22 lõige

14 ja majandus- ja taristuministri 03.10.2014 määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri

arendamine perioodil 2014–2020“ (edaspidi meetme määrus) § 32 lõige 1 ja § 35, taotluse

rahuldamise otsuse lisa 1 „Projekti rahastamise tingimused“ (kinnitatud 25.01.2021 käskkirjaga

nr 1-7/21-008-TI, edaspidi lisa 1) punktid 11 ja 17, auditi lõpparuanne nr CF-195/2022 ning

projekti raames esitatud riigihankega nr 215130 seotud kuludokumendid.

2.1. Toetuse saajale etteheidetav rikkumine

6. Kokkuvõtlikult heidab rakendusüksus toetuse saajale ette seda, et toetuse saaja seadis

hankelepingu täitmisele tagatiste osas sellised tingimused, mis olid pakkujatele juurdepääsu

piirava iseloomuga ning toetuse saaja ei kohelnud seetõttu kõiki ettevõtjaid võrdselt ega

mittediskrimineerivalt. Toetuse saaja rikkus rakendusüksuse hinnangul sellega RHS § 3 lg-t 2.

7. Riigihanke 215130 alusdokumentide (edaspidi ka hankedokumentatsioon või HD)

koosseisu kuuluva lepingu eelnõu (edaspidi HD osa II) eritingimuste osa 2 „Lepingu

eritingimused“ punktide 4.2 ja 14.2 kohaselt pidid olema töövõtja poolt hangitavad

täitmistagatis ja ettemakse tagatis väljastatud: (i) tellija poolt aktsepteeritava tellija asukohamaa

krediidiasutuse poolt või (ii) tellija poolt aktsepteeritava Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse poolt, millel on vähemalt reiting B

vastavalt Moody’s reitingule1 pankade finantsnäitajate kohta (edaspidi tagatise tingimused).

8. Täpsemalt leidis rakendusüksus riigihanke 215130 auditi lõpparuande CF-195/2022

andemetele tuginedes, et HD osas II tagatistele nimetatud nõuete sätestamisel on toetuse saaja

jätnud endale esimesel juhul õiguse aktsepteerida talle sobiva Eesti krediidiasutuse tagatisi,

kusjuures ei olnud oluline, kas Eesti krediidiasutus vastab Moody's B reitingule või mitte, ning

teisel juhul on seadnud välisriigi krediidiasutustele, kes lepingulised tagatised võiksid

väljastada, Moody's B reitinguga seotud piirangu.

9. Seetõttu koheldi rakendusüksuse hinnangul nende tingimustega ettevõtjaid ebavõrdselt

ning need tingimused olid ebaproportsionaalsed ja pakkujaid põhjendamatult piiravad. Toetuse

saaja ei andnud nende tingimuste kaudu võimalust riigihankes osalemiseks potentsiaalsetele

pakkujatele, kes oleks soovinud esitada välisriigi krediidiasutuse, kellel puudus konkreetne

nõuetekohane reiting (vähemalt Moody´s B) tagatisi.

1 HD punkti 4.3 põhjal võib viidet Moody’s B-le lugeda koos laiendusega „või sellega samaväärne“.

– 3/13 –

3. RAKENDUSÜKSUSE OTSUS ON ÕIGUSVASTANE

10. Toetuse saaja on seisukohal, et rakendusüksuse otsus on õigusvastane ning tuleb

kehtetuks tunnistada järgmistel põhjustel:

1) rakendusüksus on tuginenud oma otsuses valele õiguslikule alusele;

2) toetuse saaja sätestatud tagatise tingimused ei olnud piirava iseloomuga ning toetuse

saaja ei kohelnud pakkujaid ebavõrdselt (st ei esinenud RHS § 3 lg 2 rikkumist);

3) rakendusüksus ei ole teostanud õigesti kaalutlusõigust finantskorrektsiooni määra

määramisel.

11. Toetuse saaja põhjendab oma vastuväiteid alljärgnevalt.

3.1. Rakendusüksus on tuginenud oma otsuses valele õiguslikule alusele

12. Rakendusüksus on otsuse tegemise ühe alusena ette näinud Vabariigi Valitsuse

01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja

kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon) ehk ühendmääruse § 22 lõike 14. Toetuse saaja

hinnangul on rakendusüksus tuginenud valele ühendmääruse redaktsioonile.

13. Nimelt on Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 selgitanud, et kuivõrd

ühendmääruse § 25 lg 5 tunnistati osaliselt kehtetuks2, kohalduvad õiguse üldpõhimõtetest

õiguskindluse põhimõte, täpsemini tagasiulatuva mõju keeld. Seetõttu tuleb

finantskorrektsiooni määramisel lähtuda toetustaotluse rahuldamise ajal kehtinud normidest.

Teisisõnu selgitas Riigikohus, et kohaldada tuleb ühendmäärust ja selles sätestatud

finantskorrektsiooni alust, mis kehtis ajal, mil otsustati toetuse taotluse rahuldamine.

14. Toetuse saaja taotlus rahuldati 30.12.2015. Selliselt kehtis taotluse rahuldamise ajal

ühendmääruse redaktsioon, mis jõustus 05.09.2014 ning kehtis kuni 06.05.2017. Tulenevalt

Riigikohtu otsusest ei tohtinud rakendusüksus oma otsuses tugineda rakendusüksuse viidatud

ühendmääruse redaktsioonile, st redaktsioonile, mis jõustus 21.09.2018 ning kehtis kuni

08.10.2020.

15. Kuigi ühendmääruse redaktsioonid kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas ei erine,

on valele õiguslikule alusele tuginemine siiski oluline rikkumine. Näiteks leidis Tallinna

Halduskohus haldusasjas nr 3-23-355, et vale finantskorrektsiooni aluse kohaldamine on

oluline kaalutlusviga, mis toob kaasa finantskorrektsiooniotsuse õigusvastasuse (vt viidatud

Tallinna Halduskohtu otsuse p 10-11).

3.2. Toetuse saaja ei ole rikkunud RHS § 3 lg-t 2

3.2.1. Rakendusüksus on varasemalt kontrollinud toetuse saaja poolt koostatud

hankedokumentatsiooni ning ei leidnud rikkumisi RHS § 3 lõike 2 osas

16. Toetuse saaja hinnangul on rakendusüksus kontrollinud lubamatult

hankedokumentatsiooni osas, mida rakendusüksus on juba ka varasemalt kontrollinud ning

mille osas on rakendusüksus varasemalt leidnud, et hankedokumentatsioon, sh tagatise

tingimused on kooskõlas RHS-ga. Rakendusüksuse käitumine on vastuolus õigusriigi

põhimõttega ning rikub toetuse saaja õiguspärast ootust (usalduskaitse põhimõtet; PS § 10).

17. Nimelt sätestab meetme määruse § 33 p 9, et rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi

2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele teostama

2 Mis nägi ette, et määruse § 223 kohaldub riigihangetele, mis on korraldatud enne VV määruse muudatuste

jõustumist 9. oktoobril 2020.

– 4/13 –

hankedokumentidele eelkontrolli, kontrollides hankedokumentatsiooni vastavust taotluse

rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele ning hinnates hankedokumentide tehnilist

kvaliteeti.

18. Käesoleval juhul rakendusüksus oma seadusest tulenevaid ülesandeid ka teostas ning

kontrollis enne hanke läbiviimist hankedokumentatsiooni, kuid ei leidnud tagatise tingimuste

osas vastuolusid RHS-ga.

19. Nii kooskõlastas toetuse saaja hankedokumentatsiooni rakendusüksusega vastavalt

meetme määruse § 32 lg 1 p-le 3. Seda tõendab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 29.

novembri 2019. aasta kiri nr 6-12-/18/0002/2136 (Lisa 6), milles toonane rakendusüksus

kinnitab, et kooskõlastab toetuse saaja poolt “saadetud riigihanke viitenumbriga 215130

“Tallinna Lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse

suurendamine, II ehitusetapp (2019). Ehitustöövõtt” hanke alusdokumendid, võttes arvesse

Teie poolt 26.11.2019, 27.11.2019 ja 28.11.2019 e-kirja teel edastatud vastuseid esitatud

tähelepanekutele ning Teie poolt 05.11.2019, 26.11.2019, 27.11.2019 ning 28.11.2019 e-kirja

teel edastatud korrigeeritud hanke alusdokumente”.

20. Sellest nähtub, et rakendusüksus hindas põhjalikult hankedokumentatsiooni, esitades

sealjuures omad tähelepanekud, millest lähtuvalt toetuse saaja dokumentatsiooni ka korrigeeris.

Tagatise nõude osas rakendusüksusel küsimusi või ettepanekuid ei tekkinud, millest saab

järeldada, et rakendusüksuse hinnangul oli tagatise nõue RHS-ga kooskõlas.

21. Vastavust RHS-ga kinnitasid ka hankejärgselt korraldatud auditid. Näiteks 02.09.2021

kirjaga nr 10-5/6168-1 edastati toetuse saajale Rahandusministeeriumi finantskontrolli

osakonna juhataja projekti nr 2014-2020.10.01.003.01.15-0020 „Tallinna lennujaama

lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine” auditi

lõpparuanne nr CF-181/2021 (Lisa 7).

22. Selle p-s 4 leiti, et struktuuritoetuse saaja on riigihanke läbi viinud olulises osas vastavalt

kehtivatele õigusaktidele. Auditi koostamiseks tehti audiitoritele seejuures juurdepääs

riigihangete registris kõigile hanke dokumentidele, sh dokumentidele seoses riigihankes nõutud

pakkumuse tagatisele esitatud nõudega. Mistahes etteheiteid toetuse saajale selle auditi käigus

ega ka muude auditite käigus esitatud ei ole.

(a) Samade asjaolude mitmekordne kontrollimine ei pruugi olla kooskõlas

õigusriigi põhimõttega

23. Vaidlusaluse otsuseni viinud järelkontrolli raames kontrollis rakendusüksus

hankedokumentatsiooni aga juba mitmendat korda, leides erinevalt varasemast, et tagatise

tingimused ei olnud kooskõlas RHS § 3 lg-ga 2. Toetuse saaja hinnangul oli rakendusüksuse

tegevus lubamatu.

24. Nimelt piirab rakendusüksuse võimalust korduvalt ja korduvalt samu asjaolusid uurida

põhiseadusest tulenev õigusriigi põhimõte (PS § 19).

25. Seda kinnitab Tartu Ringkonnakohtu 15.10.2020 otsus kohtuasjas nr 3-18-504 (p 81),

milles kohus viitas sellele, et rakendusüksuse õigus kontrollida toetuse kasutamise

õiguspärasust ei ole piiramatu ning seda võib piirata õigusriigi põhimõte. Kohus selgitas selles

otsuses järgmist:

„Ernst & Young Baltic AS auditi lõpparuande nr 6.5-6.44/2015-009-2 kohaselt oli kaebaja

tegevus projekti rakendamisel olulises osas vastavuses kehtivate õigusaktidega. PRIA

14.11.2017. a otsuses ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks eksinud kehtiva riigihankeõiguse või

mõne muu seaduse vastu peale toetuse viimase osa väljamaksmist PRIA poolt. Poolte vahel ei

ole ka vaidlust teostatud ehitusmahtude osas, mis tähendab, et töid teostati ette nähtud mahus

ja järelikult kulutati toetussumma sihipäraselt. Kõik viitab sellele, et PRIA-l puudus igasugune

– 5/13 –

esmane indikatsioon või alus kahtluseks riigihanke nõuete rikkumise osas sadama

rekonstrueerimise protsessi algfaasis. Eelnevast tulenevalt väljendab ringkonnakohus

kahtlust, kas PRIA tegevus kontrolli läbiviimisel käesoleval juhul, mis 2017. aastal seisnes

2012. aastal avaldatud hanketeate tingimuste õiguspärasuse kahtluse alla seadmises, oli

üldse põhjendatud. Kuigi PRIA-l on seaduse järgi õigus kontrollida toetuse kasutamise

õiguspärasust, ei pruugi see õigusriigis siiski hõlmata peale projekti lõpetamist õigust

teostada selle algfaasis välja kuulutatud riigihanke tingimuste kõikehõlmavat kontrolli, kui

puuduvad igasugused objektiivsed asjaolud, mis viitaksid mõnele võimalikule rikkumisele

selles kontekstis.“

26. Viidatud asjas tühistati PRIA otsus, nõuda tagasi Jõelähtme vallalt taotluse alusel välja

makstud „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1“ toetus summas

53 125 eurot.

27. Toetuse saaja hinnangul on käesolev asi analoogne. Rakendusüksus on juba

hankedokumentatsiooni varasemalt kontrollinud, sh on kontrollitud seda varasemate auditite

raames, ning otsuse vastuvõtmisele eelnevalt ei ilmnenud uusi asjaolusid, mis ei olnud teada

rakendusüksusele hankedokumentatsiooni kooskõlastamise ajal.

28. Toetuse saaja ei vaidle vastu rakendusüksuse õigusele teha järelkontrolli, kuid see

kontroll ei tohiks hõlmata juba varasemalt kontrollitud asjaolusid, seda eelkõige olukorras, kus

ükski asjaolu polnud muutunud ega tulnud ilmsiks uusi asjaolusid.

29. Analoogselt ei mõeldav ka kriminaal- või väärteomenetluse raames kontrollida samu

asjaolusid kaks või rohkem kordi ning kui teisel korral kontrollides on teine menetleja asjaolude

õigusliku tähenduse osas teistsugusele arvamusel kui esimene menetleja, määrata isikule selle

põhjal karistuse või teha väärteootsuse.

(b) Rakendusüksus rikkus usalduskaitse põhimõtet

30. Kuivõrd rakendusüksus on juba hankedokumentatsiooni, sh tagatise tingimusi hinnanud,

on ametiasutuse käitumine tekitanud toetuse saajal õiguspärase ootuse, et korraldatud

riigihange oli seaduslik ning toetuse saajal puuduvad takistused toetuse saamiseks.

31. HMS § 67 lõige 1 sätestab, et isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades

arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et

haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt

tunnistataks kehtetuks.

32. HMS § 67 lõige 2 määratleb, et haldusakti ei tohi tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui

isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud

tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi

haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks.

33. Lisaks on Riigikohus leidnud (haldusasjas nr 3-3-1-48-06), et kui isik on haldusakti

kehtimajäämist usaldades muutnud oma elukorraldust ja teinud aktist lähtudes tehinguid oma

vara käsutamiseks, siis sellisel juhul keelab HMS § 67 lg 2 haldusakti kehtetuks tunnistamise

isiku kahjuks.

34. Haldusakti võib siiski kehtetuks tunnistada, kui avalik huvi haldusakti kehtetuks

tunnistamiseks on kaalukam isiku huvist akti kehtimajäämise suhtes. Kui ei ole tuvastatud

selliseid olulisi avalikke huvisid või kolmandate isikute õigusi, mida haldusakt kahjustaks, siis

on kehtetuks tunnistamine keelatud, olenemata sellest, kas haldusakt on õigusvastane või

õiguspärane. Kehtima tuleb jätta ka õigusvastane haldusakt ning see on täitmiseks kohustuslik

igaühele, kui isiku õiguspärasest ootusest tulenevalt on haldusakti kehtetuks tunnistamine

keelatud.

– 6/13 –

35. Ka Euroopa Kohus on oma praktikas selgitanud, et ei saa pidada ühenduse õigusega

vastuolus olevaks seda, kui riigisiseses õiguses võetakse haldusaktide kehtetuks tunnistamise

ja riigi ametiasutuste poolt alusetult välja makstud finantsabi tagasinõudmise juures

seaduslikkuse põhimõtte kõrval arvesse ka õiguspärase ootuse kaitse ja õiguskindluse

põhimõtteid, kuna nimetatud on osa EL õiguskorrast. Neid põhimõtteid tuleb eriti rangelt

järgida, kui tegu on õigusnormidega, mis võivad tekitada rahalisi kohustusi (vt nt Euroopa

Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-383/06–C-385/06: Vereniging Nationaal Overlegorgaan

Sociale Werkvoorziening jt, p 52, ja otsus kohtuasjas C-568/11: Agroferm, p 47).

36. Kuritarvituse või hooletuse tagajärjel kaotatud summade tagasinõudmisel riigisisese

õiguse kohaldamine ei tohi kahjustada ühenduse õiguse kohaldamist ja tõhusust ning selle

tagajärjel ei tohi eeskirju eirates antud summade tagasinõudmine muutuda praktiliselt

võimatuks. Tingimusel, et ühenduse huve on täiel määral arvestatud, võib siiski rakendada

ühenduses kehtivaid õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid, hinnates nii kaotatud

summade saajate kui ka ametiasutuste käitumist (C-383/06–C-385/06, p 59).

37. Käesoleval juhul on rakendusüksus käitunud viisil, mis kinnitas toetuse saajale, et

läbiviidav hange on seaduslik. Praegusel juhul on rakendusüksus käitunud aga sõnamurdlikult,

mis on keelatud, tulenevalt õiguspärase ootuse ehk usalduskaitse põhimõttest.

38. Sealjuures on Euroopa Kohus selgitanud 03.09.2014 asja nr C-410/13 Baltana lahendi

punktides 57-58, et pädevad siseriiklikud asutused peavad siseriiklike juhtimis- ja

kontrollisüsteemides ette nähtud menetluses tagama, et abisaaja täidab kohustused, mis annab

talle õiguse saada ette nähtud rahalist abi ning et selleks võivad siseriiklikud ametiasutused

nõuda niisuguse kohustuse täitmist taotlejalt, kellele on otsustatud anda oma projekti

elluviimiseks rahalist abi, enne kui nimetatud projektist saab asjaomase abi osa.

39. Selle kohustuse täitmiseks sätestab meetme määruse § 32 lg 1 p 3

kooskõlastusmehhanismi, mille käigus oli rakendusüksusel koosmõjus meetme määruse

§ 33 p-ga 9 võimalus ja kohustus hinnata hankedokumentatsiooni kooskõla RHS-ga, sh RHS §

3 lg-ga 2. Seda rakendusüksus ka tegi.

40. Nii meetme määruse § 32 lg 1 p 3 kui § 33 lg 9 muutuksid sisutühjadeks normideks, kui

hankedokumentatsiooni enda poolt kooskõlastamise järgselt saaks rakendusüksus hilisemas

menetluses (antud juhul pärast riigihanke edukat läbiviimist) väita, et taotleja oli

hankedokumentatsiooni koostanud siiski RHS reegleid rikkudes (nagu otsusega soovitakse

teha). Riigikohus on selgitanud, et normi ei või tõlgendada selliselt, et see muudab selle

mõttetuks3. Eelnevast tulenevalt on rakendusüksuse otsus õigusvastane ning tuleb kehtetuks

tunnistada.

3.2.2. Rakendusüksus on ebaõigesti tõlgendanud tagatise tingimusi

41. Rakendusüksus leidis ebaõigesti, et toetuse saaja jättis hankedokumentatsioonis endale

õiguse aktsepteerida talle sobiva Eesti krediidiasutuse tagatisi, kusjuures ei olnud oluline, kas

Eesti krediidiasutus vastab Moody’s B reitingule või mitte. Selline tõlgendus ebaõige, sest ei

võta arvesse tagatise tingimuse sõnastuse grammatilist tõlgendust.

42. Riigihanke 215130 alusdokumentide koosseisu kuuluva lepingu eelnõu eritingimuste

osa 2 „Lepingu eritingimused“ punkt 4.2 ja oli sõnastatud järgmiselt:

„Täitmistagatis peab olema väljastatud: (i) Tellija poolt aktsepteeritava Tellija

asukohamaa krediidiasutuse poolt või (ii) tellija poolt aktsepteeritava Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse poolt, millel on

vähemalt reiting B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta.“

3 Riigikohus III-4/1-6/94, p 1; vt ka 3-2-1-73-04, p 36 ja 3-4-1-1-09, p 19.

– 7/13 –

43. Punkt 14.2 kehtestas samasuguse tagatise esitamise nõude ettemaksule.

44. Toetuse saaja hinnangul saab täitmistagatisega seotud tingimust tõlgendada üksnes nii, et

nii Tellija asukohamaa krediidiasutuse (variant i) kui ka Tellija poolt aktsepteeritava Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse puhul (variant

ii) peab olema tagatud vähemalt reiting B vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate

kohta. Seda kinnitab juba ainuüksi asjaolu, et grammatiliselt lõppeb lause punktiga alles peale

(variant ii) lõppu, kus oli toodud välja täitmistagatiste puhul täiendav tingimus krediidiasutuse

reitingule.

45. Lisaks on ka tellija ehk toetuse saaja asukohamaa samuti Euroopa Liidu liikmesriik ja

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik, mistõttu pidi tagatise nõudeid mõistma nii, et

Moody’s B reiting kohaldus ka Eesti krediidiasutusele. Juhul kui toetuse saaja oleks tahtnud

eristada tingimusi i) ja ii), siis oleks toetuse saaja sõnastanud tingimuse järgmisele „tellija poolt

aktsepteeritava muu Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi

krediidiasutuse poolt“.

46. HD-d tuleb käsitada avalikkusele suunatud tahteavaldusena, mida tuleb TsÜS § 75 lg 2

kohaselt tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi (Tallinna Ringkonnakohus

haldusasjas nr 3-12-2650, p 17). VÕS § 7 lg 2 kohaselt arvestatakse mõistlikkuse hindamisel

mh võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki ning vastava tegevus- või kutseala tavasid ja

praktikat. Käesoleval juhul on toetuse saaja seisukohal, et mõistlik isik pidi seda mõistma just

selliselt, et reiting B oli nõutav nii tellija asukohamaa krediidiasutuste puhul kui ka Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse puhul.

3.2.3. Tagatise tingimused ei olnud õigusvastased

47. Rakendusüksus on kokkuvõtlikult olnud seisukohal, et toetuse saaja poolt seatud tagatise

tingimused oli õigusvastased ja rikkusid potentsiaalsete pakkujate õigusi ning need rikkumised

võisid mõjutada hanke tulemusi. Kuidas rakendusüksus sellisele järeldusele jõudis, ei ole aga

üheselt jälgitav.

48. Nimelt on rakendusüksus mitmel korral välja toodud väite, et tagatise tingimused polnud

proportsionaalsed, asjakohased ega põhjendatud. Samas ei nähtu otsusest kuskilt

argumentatsiooni, et millega kõrvutatuna polnud tingimused proportsionaalsed. Sisuliselt on

rakendusüksuse otsus põhjendamata ning rakendusüksus näib omavahel segamini ajama

ebavõrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse.

49. Sealjuures on rakendusüksuse seisukoht ebaselge ka küsimuses, kas tagatise tingimus

välistas teatud pakkujate osalemise või mitte. Kohati väidab rakendusüksus, et tingimus välistas

osalemise ja kohati väidab vastupidi, et kuigi ei välistanud, siis muutis selle ebasoodsamaks.

50. Rakendusüksuse otsuse argumentatsiooni puudulikkus (sh põhjenduste ja loogiliste

järelduste puudumine), on toonud kaasa ebaõige järelduse ja otsuse tegemise (vt allpool

järgnevad alapunktid).

51. Lisaks on rakendusüksus otsuses väitnud ka seda, et seatud tagatise tingimus oli

krediidiasutuse suhtes õigusvastane. Seda väidet ei ole rakendusüksus kuidagi põhjendanud.

Rääkimata sellest, et krediidiasutus on antud hanke mõttes kõrvaline isik, kelle

diskrimineerimist oleks kohatu hankijale ehk toetuse saajale ette heita. Teisisõnu leidis

rakendusüksus ekslikult, et nõuded krediidiasutusele olid õigusvastased ning seetõttu laienes

ebavõrdne kohtlemine ka pakkujatele endile.

(a) Tagatise tingimused olid asjakohased ning põhjendatud

52. Rakendusüksus jättis ebaõigesti arvesse võtmata toetuse saaja selgitused tagatise

tingimuste seadmise vajalikkuse kohta.

– 8/13 –

53. Toetuse saaja nõudis hankemenetluse täitmise tagatisena krediidiasutuse garantiid, kuna

tegemist oli äärmiselt suure maksumusega riigihankega ning kapitali- ja likviidsusnõuded

finantseerimisasutustele ja kindlustusandjatele on krediidiasutustest oluliselt madalamad.

54. Kui võrrelda kindlustusandjaid ja muid finantseerimisasutusi krediidiandjatega, siis

krediidiandjatele kohalduvad finantsturul kõige rangemad nõuded, sh kõige kõrgemad

aktsiakapitalinõuded ning nõuded usaldusväärsuse tagamiseks ja klientide huvide kaitseks (vt

KAS 7. peatükk). Lisaks teostatakse krediidiasutuste üle ka rangemat finantsjärelevalvet

(näiteks kuuluvad osad krediidiasutused otse Euroopa Keskpanga järelevalve alla).

55. Põhjus, miks ei saa sama usaldusväärseks lugeda kindlustusandjaid ja muid

finantseerimisasutusi, seisneb selles, et sõltuvalt asutusest ja tema tegevusest, kohalduvad neile

erinevad nõuded (sh osa- ja aktsiakapitalinõuded, usaldatavusnõuded, piirangud töötajatele ja

juhtorganitele jms) ja erineb ka järelevalve fookus ja rangus.

56. Näiteks, kuigi kindlustusandjate suhtes teostatakse järelevalvet ning neil on üsnagi kõrged

osa- ja aktsiakapitalinõuded, siis võrreldes krediidiasutusega ei ole neile kehtestatud seadusega

reeglistikku asutuse usaldusväärsuse ja klientide huvide kaitseks. Seetõttu võib eeldada, et

olukorras, kus on vaja täitmistagatist kiiresti realiseerida, on krediidiasutus motiveeritum

usaldusväärsuse säilitamiseks ja kliendihuvide kaitsmiseks garantiisummat koheselt välja

maksma, samas kui kindlustusandjad on orienteeritud pigem juhtumi põhjalikumale

menetlemisele ja oma finantshuvide kaitsele.

57. Samuti ei saa ega tohi toetuse saaja poolt riigihanke käigus finantsriskide juhtimine olla

lõdvem kui seda juhitakse riigikassas. Seda enam, et antud vahendid on Euroopa Liidu poolt

riigile eraldatud vahendid, mille riik on andnud ettevõttele.

58. Riik on ette näinud määrusega riigi rahavoo juhtimise põhimõtted.4 Vastavalt riigieelarve

seaduse § 66 lg 5 koosmõjus riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise

põhimõtete määruse § 15 lg-ga 2 kasutatakse krediidiriski hindamiseks rahvusvaheliste

reitinguagentuuride Moody’s, Standard & Poor’s või Fitch krediidireitingut.

59. Samuti on riik seisukohal, et finantsriskidena tuleb arvestada ja juhtida mh krediidiriski,

mis on oht kahju tekkimiseks tehingu vastaspoole kohustuste mittekohasest täitmisest.5 Riik on

sõnaselgelt väljendanud, et tehingu vastaspoole finantsseisundi hindamiseks kasutatakse

Moody’s või Standard & Poor’s poolt antud krediidireitinguid.

60. Toetuse saaja ei mõista, miks tema poolt riigihanke käigus suurte finantsriskide juhtimine

oleks pidanud olema rakendusüksuse arvates lõdvem kui seda juhitakse riigikassas. Seega on

asjakohatu rakendusüksuse seisukoht, et kuna kõik krediidiasutused peavad täitma EL

määrusest nr 575/2013 tulenevaid tingimusi, siis ei tohiks krediidiasutuste maksevõimelisus

oluliselt erineda. Juhul kui see ka nii oleks, siis ei peaks ka riik vajalikuks Moody’s või Standard

& Poor’s poolt antud krediidireitingute jälgimist.

61. Lisaks tuleneb riigivaraseaduse § 88 lõikest 10, et riigiosalusega ettevõte peab rakendama

vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid, mis sisaldab ka krediidiriski maandamist.

Finantsriskide maandamiseks on hankijal tungiv soovitus võtta vastu pangagarantii

ettemaksude või garantiitööde katmiseks.

62. Krediidiriski maandamisel on toetuse saaja lähtunud riigi krediidiriski juhtimise

põhimõtetest.

4 Riigieelarve seadus § 66 lg 5 5 Riigieelarve seadus § 66 seletuskiri - SEN Seletuskiri RT I, 13.03.2014, 2 - jõust 23.03.2014

– 9/13 –

Pank Krediidireiting Uuendatud

2019.a

reiting

uuendatud

2020.a

reiting

As Coop Pank Baa2

25.08.2020

AS LHV Baa1 08.11.2019 23.09.2020

Luminor Bank AS Baa1 08.11.2019 23.09.2020

Swedbank AB (koos

tütarettevõtetega sh.

Swedbank Eesti AS)

Aa2 08.11.2019 23.09.2020

SEB AB (koos tütardega) Aa2 08.11.2019 23.09.2020

OP Pohjala Aa3 08.11.2019 23.09.2020

Bigbank Baa3

01.07.2022

63. Võttes arvesse, et riigihanke näol oli tegemist Tallinna lennujaama lennuliiklusala

keskkonnaseisundi parendamise ja lennuohutuse suurendamisega, ei olnud toetuse saajal

võimalik aktsepteerida madalamat nõuet, et vältida võimalust, et töövõtja ei oleks (mh ka

rahaliselt) võimeline viima lõpuni nii suuremahulist ning olulist tööd.

64. Toetuse saaja on seisukohal, et krediidiasutuse garantiile eelneb krediidiasutuse

taustauuring, mille tulemusena saab hankija kindluse, et töövõtja on jätkusuutlik ning

maksejõuline. Sarnast loogikat rakendab ka Euroopa Liit CEF taotlejate vaates.

65. Juhul, kui töövõtja ei oleks olnud maksejõuline, oleks toetuse saajal väga kõrge risk

selleks, et Tallinna lennujaama lennuliiklusala ei oleks võimeline teenindama sisse tulnud ning

väljuvaid lende. Samuti ei oleks antud projekti raames toetuse saaja mahtunud etteantud

ajakavasse ning seega oleks kõrgem risk toetuse saajale toetuse raha tagasiküsimiseks riigi

poolt, kuna krediidiasutuse menetlusaeg on palju pikem, kui peaks tekkima olukord

täitmistagatise realiseerimiseks. Eelnevast tulenevalt nähtub, et toetuse saaja poolt kehtestatud

tagatise tingimused olid asjakohased ning põhjendatud.

(b) Tagatise tingimused ei olnud põhjendamatult piiravad ega toonud kaasa

pakkujate ebavõrdset kohtlemist

66. Rakendusüksus on ebaõigesti jõudnud järeldusele, et pakkujaid on koheldud ebavõrdselt,

sest hankija asukohariigist pärit pakkuja oli eelisseisundis võrreldes välisriigi pakkujaga. Samas

ei ole otsusest võimalik tuvastada, milles ebavõrdne kohtlemine täpsemalt seisnes: kas selles,

et: a) välisriigist pärit pakkuja jättis pakkumuse esitamata, kuna ei jõudnud tagatist saada, või

b) keegi esitas teistsuguse (kallima) pakkumuse, kui oleks teistsuguse tingimuse sõnastuse

korral saanud.

67. Toetuse saaja hinnangul oleks hüpoteetiline välisriigi pakkuja, keda rakendusüksuse

hinnangul väidetavalt ebavõrdselt koheldi, saanud lihtsasti nii Eesti krediidiasutuse tagatise kui

ka Moody’s B reitingule vastava krediidiasutuse tagatise, kui ta oleks seda soovinud.

68. Rakendusüksus ei ole arusaadavalt ning usutavalt selgitanud, milles täpsemalt väidetav

Eesti ettevõtja eelis sellise tingimuse puhul seisnes. Kui välisriigi ettevõtjal oli lihtsasti

võimalik saada Moody’s B reitinguga krediidiasutusest tagatised ja vajadusel ka Eesti

krediidiasutusest tagatised, siis ei olnud ta kuidagi pakkumuse esitamisel ega edukaks

osutumisel ebavõrdses olukorras. Nii võis välisriigi pakkuja saada tagatise ka soodsamatel

tingimustel kui Eesti pakkuja.

69. Eelnevat toetab esmalt asjaolu, et kõigil pakkujatel oli piisavalt aega, et saada sobiv

tagatis sobivalt krediidiasutuselt. Nimelt avaldati hanketeade 02.12.2019 ning pakkumuste

– 10/13 –

esitamise tähtaeg oli 02.04.2020 (Lisa 8). Seega oli pakkujatel aega 5 kuud sobiva

krediidiasutuse leidmiseks ning tagatise saamiseks.

70. Rakendusüksus on oma otsuses küll viidanud, et Eesti pakkujatel on tagatise saamine

ajaliselt lihtsam kui välisriigi pakkujatel, kuid seda asjaolu, kas 5 kuud võiks olla piisav aeg või

mitte, pole rakendusüksus oma otsuses üldse analüüsinud ega arvesse võtnud.

71. Juhul kui pakkumuse esitamise aeg oleks 1 või 2 kuud võiks jõuda järeldusele, et välisriigi

ettevõttel on keeruline registreerida ennast Eesti krediidiasutuse kliendiks ning saada vastavat

tagatist. Käesoleval juhul oli see aeg aga piisavalt pikk, mistõttu ei saanud Eesti pakkujatel olla

selle tingimuse osas eelist. Samuti on neid krediidiasutusi, millel on vähemalt Moody´s B

reiting Euroopas vähemalt üle 200.6 Seega on põhjendamatu rakendusüksuse järeldus, justkui

oleks välisriigi pakkujatel keerulisem saada Moody´s B reitinguga krediidiasutuse tagatist.

72. Teiseks jättis rakendusüksus arvesse võtmata selle, et hanke alusdokumentides nähti ette

see, et lähtuda tuleb muuhulgas ka samaväärsusest. Nimelt, riigihanke tehnilise kirjelduse punkt

4.3 sätestas, et kõiki viiteid standarditele, ostuallikatele, protsessidele, kaubamärkidele,

patentidele, tüüpidele, päritolule ja tootmisviisidele hanke alusdokumentides tuleb lugeda koos

laiendusega „või sellega samaväärne“. Seetõttu on toetuse saaja seisukohal, et ei ole piiranud

pakkujate võimalusi esitada tagatisi krediidiasutustelt, kellel on samaväärsed reitingud

võrreldes Moody’s reitingu tasemega B pankade finantsnäitajate osas. Toetuse saaja kinnitab,

et kontrollis mh ka pakkujate teisi, samaväärseid reitinguid. Toetuse saaja hinnangul pidi seega

iga mõistlik pakkuja „või sellega samaväärne“ tingimusi lugema ja mõistma.

73. Kolmandaks jättis rakendusüksus arvesse võtmata selle, et mitte ükski isik ei esitanud

riigihanke läbiviimise perioodil toetuse saajale küsimusi seoses hankelepingu täitmise

tagamiseks nõutud tagatisega. Seega ei ole tõendatud, et mõni välisriigi pakkuja jättis oma

pakkumise tagatise tingimuse tõttu esitamata. Kohtupraktikas on leitud, et tagasinõude

esitamiseks puudub alus, kui ei saa pidada tõenäoliseks, et välispakkujad jätsid vaidlusalusel

riigihankel osalemast dokumendinõude tõttu (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-20-895,

p 24).7

74. Neljandaks ei ole rakendusüksus tõendanud, et teistsuguse tingimuse sõnastuse korral

oleks pakkujate ring olnud suurem. Nimelt märkis Tallinna Halduskohus haldusasjas

nr 3-23-355, et rakendusüksus peab tõendamiskoormise ise enda kanda võtma ning tõendama,

et teistsuguste tingimuste korral oleks pakkujate ring suurem olnud. Näiteks leidis halduskohus

selles asjas, et rakendusüksusel oleks võimalik „uurimispõhimõtet kohaldades võimalik võtta

ühendust pakkujatega, kes jätsid pakkumuse esitamata, ning uurida, mis põhjustel nad seda ei

teinud.“ Seda rakendusüksus teinud ega tõendanud pole.

75. Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus ebaõigesti jõudnud järeldusele, et tagatiste

tingimused kujutasid ennast RHS § 3 lg 2 rikkumist ning tõid kaasa pakkujate ebavõrdse

kohtlemise.

6 Internetis kättesaadav: https://www.moodys.com/researchandratings/market-segment/financial-

institutions/banking/005001000/004001001?tb=2&po=2 (14.01.2024). 7 Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-20-895, p 23.2: „Kaebaja osundab õigesti, et kui

välispakkujatel oleks hanke vastu esinenud huvi, oleks olnud tõenäoline, et nad vajadusel küsivad

dokumendinõude kohta selgitusi või teevad vastavasisulisi ettepanekuid. Seda asjaolu aga ei esinenud.“

– 11/13 –

4. KAUPADE JA TEENUSTE VABA LIIKUMISE TAKISTAMINE EI

OLE FINANTSKORREKTSIOONI KOHALDAMISE ALUSEKS

76. Rakendusüksus on oma põhjendanud muuhulgas, sellega ”toetuse saaja kehtestanud

välisriigi krediidiasutustele kõrgemad nõuded, kui Eesti krediidiasutustele ning sellest lähtuvalt

kohelnud ettevõtjaid erinevalt, takistades kaupade ja teenuste vabaliikumist.” (vt otsuse lk 20).

77. Toetuse saaja juhib tähelepanu sellele, et käesolevas asjas kohaldatav ühendmääruse

redaktsioon (ega ka rakendusasutuse poolt kohaldatud ühendmääruse redaktsioon) ei näe ette

võimalust kohaldada finantskorrektsiooni kaupade ja teenuste vaba liikumise takistamise eest.

5. KOHALDATAV FINANTSKORREKTSIOONI MÄÄR EI OLE

PROPORTSIONAALNE

78. Rakendusüksus kohaldas vaidlustatud otsuses 5%-list finantskorrektsiooni määra, mida

on järgmiselt: „Samuti ka kehtiva ühendmääruse 223 lg 1 punkt 4 ja 223 lg 2 punkt 1 näevad

koosmõjus ette eelnevalt kirjeldatud rikkumise puhul 5%-lise finantskorrektsiooni määra

kohaldamist.“

79. Nagu vaide esitaja eelnevalt välja tõi, on kehtivale ühendmäärusele tuginemine ebaõige,

kuivõrd vastavalt Riikohtu praktikale (põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-23-2) tuleb

kohaldada ühendmäärust ja selles sätestatud finantskorrektsiooni alust, mis kehtis ajal, mil

otsustati toetuse taotluse rahuldamine. Samuti on sellele sättele tuginemine ebaõige ja

asjakohatu ka analoogia korras, kuivõrd ühendmääruse 223 lg 2 punkt 1 käsitleb piiravaid

vastavus- või kvalifitseerimistingimusi. Toetuse saaja poolt sätestatud tagatise tingimused ei

olnud kumbki neist.

80. Toetuse määramise ajal sisaldas ühendmääruse § 22 lg 14 võimalust vähendada RHS

rikkumistel kuni 10%, kusjuures sõltuvalt rikkumise raskusest võis kohaldada ka 25%-list

finantskorrektsiooni määra.

81. Rakendusüksus on kohaldanud 10%-list tagasinõude määra, kuna (1) rikkumise rahalise

mõju suurust pole võimalik välja arvutada, (2) mõni pakkuja võis jätta hankele tulemata

väidetavalt diskrimineerivate tagatiste tingimuste tõtu, (3) seetõttu pole tagatud

struktuuritoetuse säästlik ja läbipaistev kasutamine ning (4) pole välistatud, et EL finantshuvisid

on kahjustatud.

82. 5%-lise määra rakendamisel on rakendusüksus arvestanud, et (1) kolm vastavat

pakkumust siiski esitati ning minimaalne konkurents oli tagatud, mistõttu pole põhjendatud

kõige rangemate 10%- ja 25%-liste määrade kohaldamine ning (2) tingimused siiski piirasid

põhjendamatult pakkujate juurdepääsu hankele ning puudub kindlus, et konkurents võinuks olla

veelgi laiem.

83. 5%-line finantskorrektsioonimäär on seega rakendusüksuse hinnangul proportsionaalne

rikkumise raskusega. Kuna RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb

eelduslikult rakendada 25%-list finantskorrektsiooni määra, ei saanud toetuse saajal tekkida

rakendusüksuse hinnangul õigustatud ootust, et rakendatud määr oleks 5%-ist veelgi madalam.

84. Paraku on aga toetuse saajal mitte üksnes õigustatud ootus, vaid ka rakendusüksusel

kohustus asjakohase määra kasutamist kaaluda. See hõlmab mitte ainult kõrgemate määrade

kohaldamata jätmise põhjendamist, kuid ka kohaldatud määradest väiksemate määrade

rakendamata jätmise selgitamist (nagu nt 2%). Sisuliselt on selles osas vaidlustatud otsus

põhjendamata, kuivõrd selgitus, et „kuna rakendusüksus võinuks põhimõtteliselt veel rangem

olla, siis on niigi hea, et me 5% juures pidama saime“ pole ei adekvaatne ega ka sisuline.

– 12/13 –

85. Arvestades rakendusüksuse kaalutlusi, pole toetuse saajale tegelikult otsusest arusaadav,

miks oli 5%-line finantskorrektsioonimäär asjakohasem kui nt 2%-line määr. Toetuse saaja

hinnangul esines aluseid ka madalama kui 5%-lise korrektsioonimäära rakendamiseks.

86. Üksnes juba seetõttu, nagu rakendusüksus ise ka nendib, et hankes esitati 24 miljonilise

maksumusega lepingu saamiseks vähemalt kolm pakkumust. Põhjust, miks seda saab pidada

„minimaalseks“ konkurentsiks, rakendusüksuse otsusest ei selgu. Toetuse saaja hinnangul on

kolme pakkumuse esitamine aga väga hea tulemus, arvestades tööde spetsiifikat ja ka projekti

ulatust. Lähtudes projekti maksumusest on vähetõenäoline, et konkurents saanuks väiksemate

ettevõtjate arvelt suurem olla, kuivõrd, mida suurem on projekt, seda väiksem on ka nende

ettevõtjate hulk, kes selliseid töid tegelikult ellu suudavad viia. Seega ei tähenda projekti suur

maksumus seda, et sellele konkureerivad kümned ja kümned ettevõtjad. Pigem vastupidi.

87. Lisaks on rakendusüksus jätnud arvestamata ja kaalumata selle, et erinevatel rikkumistel

võib olla väga erinev mõju, mis omakorda mõjutab seda, milline on asjakohane ja

proportsionaalne finantskorrektsiooni määr. Käesoleval juhul pole pakkumuse esitamine olnud

takistatud. Selle tõenduseks on juba kolme pakkumuse esitamine, mistõttu ei saa ka väidetavat

rikkumist pidada 5% korrigeerimise vääriliseks. Võrdub see „väike protsent“ ju pea 1,2 miljoni

euroga, mida tulnuks rakendusüksusel samuti asjakohase korrektsioonimäära valimisel

arvestada.

88. Kohaldatav finantskorrektsiooni määr peaks sõltuma peamiselt kahest asjaolust. Esiteks

sellest, milline on rikkumise raskusaste ja teiseks sellest, milline on rikkumise rahaline mõju.

Võimalus või võimatus hankelepingu muudatuse väärtust välja arvutada kaalutlusõiguse osas

tähendust omama ei peaks – väidetava ebaseadusliku tagatise tingimuste sätestamise ehk

rikkumise raskusaste ja rikkumise rahaline mõju võib olla suur sõltumata sellest, kas rikkumise

väärtust on võimalik välja arvutada. Sama kehtib ka vastupidises olukorras. Väidetavalt

ebaseaduslike tingimust sätestamise ehk kaasneva rikkumise raskusaste ja selle rahaline mõju

võib olla väike nii olukorras, mil väärtust on võimalik välja arvutada kui ka olukorras, mil seda

ei ole võimalik välja arvutada.

89. Seega ei ole ühelgi moel mõistetav, miks peaks kaalutlusõiguse kohaldamise võimalus

olema sõltuvusse seatud sellest, kas väidetava rikkumise väärtust on parasjagu võimalik välja

arvutada. Sellises olukorras koheldakse samaväärseid olukordi põhjendamatult erinevalt.

6. MENETLUSLIKUD TEATED

90. Toetuse saaja sai rakendusüksuse otsusest teada 18.12.2023. Seega on vaie HMS § 75

kohaselt tähtaegne, kui see on esitatud hiljemalt 17.01.2024.

91. Toetuse saaja kinnitab, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu

kohtumenetlust (HMS § 76 lg 2 p 6).

Lisad:

1) Lisa 1 - Riigi Tugiteenuste Keskuse 18.12.2023 otsus nr 11.2 38/23/1524;

2) Lisa 2 - Riigi Tugiteenuste Keskuse 26.01.2023 otsuse eelnõu;

3) Lisa 3 – AS Tallinna Lennujaam 09.03.2023 seisukoht;

4) Lisa 4 - AS Tallinna Lennujaam 02.05.2023 seisukoht;

5) Lisa 5 – AS Tallinna Lennujaam 01.06.2023 seisukoht;

– 13/13 –

6) Lisa 6 - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 29. novembri 2019. aasta kiri nr

6-12-/18/0002/2136;

7) Lisa 7 - Auditi lõpparuanne nr CF-181/2021;

8) Lisa 8 – Väljavõte riigihangete registrist.

Lugupidamisega

Riivo Tuvike

juhatuse esimees

Aktsiaselts Tallinna Lennujaam

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Kliimaministeerium

[email protected] Meie 23.01.2024 nr 11.2-38/24/239-1

Paldiski mnt 96

13522, Harju maakond, Tallinn

Vaide edastamine

Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõike 2, majandus- ja taristuministri 03.10.2014

määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ (edaspidi meetme

määrus) § 3 lõike 1 ja § 5 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 80 lõike 1 alusel

edastame Kliimaministeeriumile lahendamiseks AS Tallinna Lennujaam (edaspidi ka vaide esitaja

või toetuse saaja) 17.01.2024 esitatud vaide Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK või

rakendusüksus) 18.12.2023 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-38/23/1524 (edaspidi otsus)

kehtetuks tunnistamiseks.

Rakendusüksus kontrollis vaide esitamise tähtaegsust ja vastavust HMS § 76 lõikele 2 ning

tuvastas, et vaie vastab nõuetele.

Tutvudes vaidega, on rakendusüksus seisukohal, et vaides esitatud põhjendused ei anna alust vaide

rahuldamiseks ega vaidlustaud otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

Vaide esitaja on seisukohal, et otsus on õigusvastane, kuivõrd selle andmisel on tuginetud kuni

08.10.2020 kehtinud Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) redaktsiooni § 22

lõikele 14. Kuigi toetuse saaja möönab, et viidatud säte on oma sisus samaks jäänud, on ta

arvamusel, et õigusliku alusena oleks pidanud kohaldama taotluse rahuldamise otsuse tegemise

ajal, s.o 30.12.2015 kehtinud ühendmääruse redaktsiooni ning ainuüksi see asjaolu on piisav vaide

rahuldamiseks. Rakendusüksus toetuse saajaga ei nõustu. Kuna otsuse õigusliku alusena

rakendatud ühendmääruse säte oli oma sisus sama võrreldes toetuse saaja taotluse rahuldamise

otsuse ajal kehtinud ühendmääruse redaktsiooniga1, siis varasema redaktsiooni kohaldamine ei

tooks toetuse saajale kaasa õigustatud ootust korrektsiooni teisiti sisustamiseks, sh väiksema määra

rakendamiseks. Vastupidist seisukohta ei saa tuletada ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

asjas nr 5-23-2 tehtud otsusest.

Vaidest nähtuvalt heidab toetuse saaja rakendusüksusele ette ka seda, et 5%-st väiksema

korrektsioonimäära rakendamist pole piisavalt kaalutletud, sh ei ole otsuses esitatud põhjendusi

väiksemate määrade rakendamata jätmiseks. Rakendusüksus on seisukohal, et asjakohase määra

leidmisel ei nõua kaalutlusõiguse teostamine seda, et iga võimaliku numbrilise väärtuse juures

1 Erinevus oli vaid sättes kasutatud mõiste “lihtsustatud korras tellitav teenus“ asendamine mõistega „sotsiaal- ja

eriteenuste erimenetlus“ uue riigihangete seaduse jõustumisest tulenevalt.

oleks esitatud selgitus, miks selle kohaldamist võimalikuks ei peeta, vaid piisab sellest, kui on

esitatud konkreetse määra rakendamist toetavad põhjendused.

Muus osas kordavad vaides esitatud põhjendused toetuse saaja varasemaid, järelevalvemenetluses

esitatud seisukohti ning rakendusüksus on neid vaidlustatud otsuses igakülgselt käsitlenud.

Rakendusüksus jääb otsuses toodu juurde ja leiab, et finantskorrektsiooni tegemine on antud juhul

põhjendatud.

Toetuse saaja vaidele on olulisemad vaidlust puudutavad materjalid juurde lisanud. Juhul kui

ministeeriumil peaks tekkima vajadus saada täiendavat infot järelevalvemenetluses kogutud

tõendite ja esitatud seisukohtade kohta, siis oleme valmis asjaolusid selgitama ja vajalikke

materjale juurde esitama. Järelevalvemenetluse viis läbi RTK riskijuhtimise ja järelevalve talituse

ekspert Kersti Metsalo ([email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Katri Oja

vanemjurist

Lisa: AS Tallinna Lennujaam vaie koos lisadega

Katri Oja

[email protected]