Dokumendiregister | Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |
Viit | 1816 |
Registreeritud | 18.04.2024 |
Sünkroonitud | 19.04.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 4 Keskkonnakaitse korraldamine ja maa-alade planeerimine |
Sari | 4-1 - |
Toimik | 24 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Keskkonnaamet |
Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
Vastutaja | |
Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU (18.04.2024)
KORRALDUS
Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu
1. OTSUS
Lähtudes Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 15.04.2024 esitatud keskkonnaloa taotlusest, võttes aluseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 2, § 89, haldusmenetluse seaduse § 40, § 64 lg 1 otsustan:
1.1. Anda Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (registrikood 70009764; aadress Järve tn 34a, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond) tähtajatu kehtivusega paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaluba nr KL-521695 vastavalt esitatud taotlusele.
1.2. Määrata keskkonnaloaga nr KL-521695 maksimaalsed lubatud aastased saasteainete heitkogused (tabel A4) ja saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire eritingimus (tabel A7): "Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM- sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 1. Hakke katla korsten (HEIT0012072). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2024, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2025). Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 2.90 MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades kütusena puiduhaket. Käitaja peab
tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh
ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat
akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit".
"Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega
põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM- sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 2. Hakke katla korsten (HEIT0012074). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2025, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2026). Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 4.60 MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades kütusena puiduhaket. Käitaja peab
tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh
ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat
akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit".
1.3. Käesolev korraldus jõustub teatavakstegemisest Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele.
2. ASJAOLUD
2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine
Osaühing Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve tn 34a, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond; edaspidi ka ettevõte) esitas Keskkonnaametile 04.03.2024 paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa (edaspidi ka keskkonnaluba või õhusaasteluba) esmataotluse. Atmosfääriõhu kaitse seadusele (edaspidi AÕKS) ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 56) nõuetele vastav taotlus on registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi KOTKAS) 15.04.2024 dokumendi nr DM-127643-7 all.
Vastavalt Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusele nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba" § 3 lg 1 ja 2 kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui põletsusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem ning töötab rohkem kui 500 tundi aastas. Heiteallikaks on rajatav katlamaja, millele ehitamise esimeses järgus (orienteeruv tähtaeg 30/09/2024.a) paigaldatakse kasutusel olnud hakkpuidul töötav multitsükloni ja elektrifiltriga katel Danstoker (2,9 MWth) ning diiselkütusel töötav tipukatel Trioprex (0,65 MWth). Mõlemal katlal on eraldi korsten. Teises järgus (orienteeruv tähtaeg 30/09/2025.a) paigaldatakse uus hakkpuidul töötav multitsükloni ja elektrifiltriga katel AGRO VR4000 (4,6 MWth) ning diiselkütusel töötav tipukatel Viessmann M62 (4,35 MWth).
2.2. Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine
Keskkonnaloa andmine otsustatakse avatud menetluseta, Keskkonnaameti hinnangul Teie loa muutmine põhjustab väheolulist mõju juhul, sest selle kõikidest heiteallikatest väljutatavate kõikide saasteainete sisaldus jääb igas punktis väljaspool tootmisterritooriumi alla 50 protsendi saasteainele käesoleva seaduse § 47 lõike 1 või 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või
sihtväärtusest (Atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS § 19 1 ). Seega otsustab loa andja keskkonnaloa andmise avatud menetlust kohaldamata.
Kui avatud menetlust läbi ei viida, teatab keskkonnaloa andja taotluse saamisest pärast nõuetekohase keskkonnaloa taotluse saamist või keskkonnaloa andmise menetluse alustamist isikule, kelle õigusi keskkonnaloa andmisega või selle andmisest keeldumisega võidakse ilmselt rikkuda või kohustusi puudutada (KeÜS § 45). Kuna antud menetlus puudutab ainult Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus tegevust ja kohustusi, siis keskkonnaloa andmisest teavitatakse ainult ettevõtet ja kohalikku omavalitsust.
Keskkonnaamet edastas 04.03.2024 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu automaatteavituse keskkonnaloa taotluse esitamisest Võru Vallvalitsusele teadmiseks. Kohaliku omavalitsuse üksus võib esitada kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates (KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. 08.04.2024 saatis MTÜ Meie Nursipalu soovi olla menetlusega kursis ja saadetakse ka MTÜ Meie Nursipalule eelnõud tutvumiseks.
Keskkonnaamet teavitas 16.04.2024 kirjaga nr DM-127463-x ettevõtet keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest.
Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamus ja vastuväited (haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg.
Keskkonnaamet saatis 16.04.2024 kirjaga nr DM-127463-x keskkonnaloa muutmise korralduse eelnõu ja muudetud keskkonnaloa eelnõu (edaspidi eelnõud) ettevõttele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks määrates arvamuse esitamise tähtajaks ühe nädala. Eelnõudele määratud tähtaja jooksul ettepanekuid vastuväiteid ei esitatud.
3. KAALUTLUSED
Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) seaduse § 3 lg 1 p 1, p 2).
KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata.
KeHJS § 61 lõike 3, § 11 lõike 2 ja lõike 4 kohaselt tuleb KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2 viidatud tegevuse korral anda eelhinnang ja otsustada KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on KeHJS § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224). Ettevõtte tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 oluliste tegevuste nimistusse, mille puhul on keskkonnamõjude hindamine kohustuslik.
Tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu, mille korral tuleb anda eelhinnang, on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224). Määruse nr 224 § 2 p 1 kohaselt tuleb eelhinnang anda põletusseadme rajamisel ning elektri- või soojusenergia tootmisel, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 MW. Rajatava katlamaja summaarne võimsus on 12,5 MW, seega keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut ei anta.
KeHJS § 6 lg 1 ja lg 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Kaitstavad loodusobjektid sh Natura 2000 võrgustiku alad kavandatava tegevuse territooriumil ja selle lähiümbruses puuduvad. Ei ole oodata, et ettevõtte tegevus võiks, kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele või kaitstavatele loodusobjektidele ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut ei anta.
Lähtudes eelnevast ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus poolt kavandatavast tegevusest, ei ole KMH algatamine kohustuslik ja seega ei ole vaja anda eelhinnangut.
3.2. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel
Keskkonnaloa annab Keskkonnaamet (AÕKS § 89). Keskkonnaloa taotluse menetlusele kohaldatakse KeÜS 5. peatüki ja HMS sätteid, arvestades AÕKS sätestatud erisusi (AÕKS § 2
lg 2, § 191 ja § 79 lg).
Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 antav keskkonnaluba nr KL-521695 annab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele õiguse aadressil Tsiatsungõlmaa, Juba küla, Võru vald, Võru maakond (katastritunnus 91804:001:0279) asuvale käitisele saasteainete välisõhku väljutamiseks keskkonnaloas määratud tingimustel ja kogustes.
3.2.1 Saasteainete välisõhku väljutamiseks paiksest heiteallikast
Lubatav tegevus
Keskkonnaminister kehtestab määrusega nr 67 saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav keskkonnaluba saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku. Selle määruse järgi vajab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus oma käitisele keskkonnaluba, kuna käitises kasutatakse põletusseadmeid, mille põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Käitis osutab keskkütte- ja sooja veega varustamise teenust ümbritsevate hoonetele, muud tootmistegevust ei esine (EMTAK 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine). Käitises on kuus heiteallikat: 1. hakke katla korsten (HEIT0012072), 1. õlikatla korsten (HEIT0012073), 2. hakke katla korsten (HEIT0012074), 2. õlikatla korsten (HEIT0012075), 1. õlikatla mahuti (HEIT0012076) ja 2. õlikatla mahuti (HEIT0012077). Kütusena on kasutusel 6 305 t/a puiduhaket ja 82 t/a diiselkütust.
Lubatud heitkoguste (LHK) projekt on keskkonnaloa taotluse ja loa lahutamatu osa (keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis" § 20; edaspidi määrus nr 56). LHK projektist leiab heiteallikate, heitkoguste, tootmisprotsesside, arvutuste jne täpsemad kirjeldused, info ning andmed. Seetõttu Keskkonnaamet korralduses LHK projektist leitavat infot ei korda.
Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse ja lubatud heitkoguste projekti (edaspidi LHK projekt) vastavust keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (edaspidi määrus nr 75) ja keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ (edaspidi määrus nr 84). Iga saasteaine hajumise arvutuslikul hindamisel võetakse arvesse kõik käitise tootmisterritooriumil paiknevad heiteallikad ja kõik õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavad heiteallikad, mis jäävad saasteainete hajumise arvutuslikuks hindamiseks kasutatava arvutusprogrammi hindamise piirkonda (AÕKS § 92 lg 3). Hajumisarvutuse piirkonnaks on piirkond, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteainete sisalduse vastavus AÕKS § 47 lg 1 ja lg 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele, kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast (määrus nr 84 § 17 lg 7). Paikse heiteallika valdaja peab tagama, et tema valduses olevatest heiteallikatest välisõhku väljutatavate saasteainete kogused ei ületaks kehtestatud kontrollarvu ega põhjustaks piirkonna välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist (AÕKS § 101 lg 1 p 1). Keskkonnaluba ei saa välja anda, kui keskkonnaloa alusel kavandatava tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel oleks keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud (KeÜS § 52 lg 8). Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust määrusele nr 84. Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 § 18 koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile. Saadud kontsentratsioonid ei ületa tunni-, ööpäeva- ega aastakeskmist õhukvaliteedi piirväärtust (ÕPV), ükski saasteaine ei saavuta 30% ÕPV-st. Arvutustulemused näitavad, et suurimat õhukvaliteedi taset väljaspool
tootmisterritooriumi põhjustab lämmastikdioksiid, mille maksimaalne arvutuslik ühe tunni kontsentratsioon väljaspool ettevõtte tootmisterritooriumi on 77 μg/m3 ehk 38,5% ÕPV1. Teiste saasteainete osas, sealhulgas ka koosmõju korral, jäävad arvutuslikud õhukvaliteedi tasemed väljaspool tootmisterritooriumi õhukvaliteedile kehtestatud piirväärtustest tunduvalt madalamale. Taotletava keskkonnaloa heitkogustega on välisõhu maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriume tagatud, seega saab Keskkonnaamet muuta keskkonnaloa nr KL-521695.
Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust keskkonnaministri 24.11.2016 määrusele nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Põletusseadme puhul heitkoguseid mõõdetud ei ole, lähtutud on kehtivast arvutusmetoodikast ja infosüsteemi KOTKAS arvutusmoodulist. Taotlusmaterjal vastab nimetatud määrusega seatud nõuetele seega saab Keskkonnaamet muuta keskkonnaloa nr KL-521695.
Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid.“ Taotlusmaterjal vastab nimetatud määrusega seatud nõuetele, seega saab Keskkonnaamet muuta keskkonnaloa nr KL-521695.
LHK projektis esitatakse andmed käitise tegevusega kaasneva võimaliku lõhnaaine esinemise kohta, mis võib põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise (määruse nr 56 § 31). Lõhnaaine häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest ja määruse nr 37 nõuetest. Lõhnaainele on kehtestatud piirnorm - lõhnaaine häiringutase, mis on sageduspõhine. Lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures on 15% aasta lõhnatundidest. Arvestades käitise tegevust, lõhnaainete häiringuid pole ette näha. Ebameeldiva lõhna potentsiaalseid põhjustajaid pole.
LHK projektis tuleb anda müra võimalikkuse esinemise hinnang, milles esitatakse andmed müraallikate kohta, mis võivad põhjustada normtaseme ületamist (määrus nr 56 § 32 lg 1). Märkimisväärseid müraallikaid ei ole.
Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui keskkonnaloa taotlejal ei ole tegevuskoha omaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks (KeÜS § 52 lg 1 p 2). KeÜS § 52 lg 1 p 2 nõuded on täidetud. Taotlusmaterjal vastab seatud nõudele, seega saab Keskkonnaamet anda keskkonnakaitseloa.
Keskmise võimsusega põletusseadmed
19.12.2017 jõustus keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ (edaspidi määrus nr 44), millega kehtestatakse põletusseadmetele, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1 MWt h või suurem ning väiksem kui 50 MW th (edaspidi keskmise
võimsusega põletusseadmed) heite seirenõuded, heite piirväärtused ja nende järgimise
kriteeriumid.
Heiteallikaks on rajatav katlamaja, millele ehitamise esimeses järgus (orienteeruv tähtaeg 30/09/2024.a) paigaldatakse kasutusel olnud hakkpuidul töötav multitsükloni ja elektrifiltriga katel Danstoker (2,9 MWth) ning diiselkütusel töötav tipukatel Trioprex (0,65 MWth). Mõlemal katlal on eraldi korsten. Teises järgus (orienteeruv tähtaeg 30/09/2025.a) paigaldatakse uus hakkpuidul töötav multitsükloni ja elektrifiltriga katel AGRO VR4000 (4,6 MWth) ning diiselkütusel töötav tipukatel Viessmann M62 (4,35 MWth). Mõlemal katlal on eraldi korsten. Vastavalt määrus 44 § 9 on tegemist uute põletusseadmetega.
Põletusseade 1. hakke katla korsten (HEIT0012072) soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 2,9 MWt h , töötab taotluse tabeli 5.2. „Käitise kategooria“ andmetel
4000 tundi, kütteks kasutatakse 2483 t puiduhaket. 1. õlikatla korsten (HEIT0012073) soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 0.65 MWt h , töötab 400 tundi, kütteks
kasutatakse 10 t diiselkütust. 2. hakke katla korsten (HEIT0012074) soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 4,6 MWt h , töötab taotluse tabeli 5.2. „Käitise kategooria“ andmetel 4
760 tundi, kütteks kasutatakse 3822 t puiduhaket. 2. õlikatla korsten (HEIT0012075) soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 4,35 MWth, töötab 400 tundi, kütteks kasutatakse
72 t diiselkütust.
Määruse 44 lisa 2 kohaselt on NOx piirväärtuseks biomassil 500 mg/Nm3 ja osakeste piirväärtuseks 50 mg/Nm3. Tulenevalt eelnevast seab Keskkonnamet keskkonnaloa nr vormi A7. „Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused“ eritingimus järgmises sõnastuses:
"Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM- sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 1. Hakke katla korsten (HEIT0012072). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2024, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2025). Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 2.90 MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades kütusena puiduhaket. Käitaja peab
tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh
ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat
akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit".
"Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM- sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 2. Hakke katla korsten (HEIT0012074). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2025, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2026). Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 4.60 MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades kütusena puiduhaket. Käitaja peab
tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh
ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat
akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit".
Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et antud keskkonnaloa taotluse menetluse käigus ei tuvastanud loa andja taotluses kirjeldatud tegevuse vastuolu KeÜS, AÕKS ja muude seadusest tulenevate alamate õigusaktidega, saab loa andja muuta keskkonnaloa nr KL-521695.
3.3. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine
Ettepanekuid ja/või vastuväiteid ei esitatud.
3.4. Otsekohalduvad nõuded
Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima AÕKS ja selle alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale.
Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Loa omaniku meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: Loa omaja meelespea | Keskkonnaamet.
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Meelis Mägi juhataja Kliima- ja välisõhubüroo
EELNÕU 18.04.2024
Keskkonnaluba
Loa registrinumber KL-521695
Loa omaja andmed
Ärinimi / Nimi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Registrikood / Isikukood 70009764
Tegevuskoha andmed
Nimetus Nursipalu katlamaja
Aadress Tsiatsungõlmaa, Juba küla, Võru vald, Võru maakond
Katastritunnus(ed) 91804:001:0279
Territoriaalkood EHAK 2203
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tsiatsungõlmaa (91804:001:0279).
Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku;
Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood
Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev
Lõppemise kuupäev
Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Puiduhake 6 305 tonni
Diislikütus 82 tonni
Heiteallika kood Soojus sisendile vastav nimi soojus võimsus, MWth Keskmise võimsusega põletusseadmete arv Eeldatav töötundide arv aastas Keskmine koormus, % Käitamise alguskuupäev Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
1. hakke katla korsten (1) 2.90 1 4 000 70 30.09.2024 Puiduhake 2 483 tonni
2. hakke katla korsten (3) 4.60 1 4 760 70 30.09.2025 Puiduhake 3 822 tonni
Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Põletusseade Jah
Põletus seadme summaarne soojus sisendile vastav nimi soojus võimsus, MWth
12.50
Keskmise võimsusega põletus seade Jah
Suure võimsusega põletus seade Ei
Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist
Ei
Nafta saaduste, muude mootori- või vedel ‐ kütuste, kütuse komponentide või kütuse ‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus Ei
Veisekasvatus Ei
Kodulinnukasvatus Ei
E-PRTR registri kohustuslane Ei
Kasvuhoone gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei
A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja 2/7
A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane
A3. Heiteallikad Heite allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0012072 1 1. hakke katla korsten X: 6411488, Y: 675475 HEIT0012073 2 1. õlikatla korsten X: 6411481, Y: 675499 HEIT0012074 3 2. hakke katla korsten X: 6411518, Y: 675496 HEIT0012075 4 2. õlikatla korsten X: 6411498, Y: 675483 HEIT0012076 5 1. õlikatla mahuti X: 6411491, Y: 675502 HEIT0012077 6 2. õlikatla mahuti X: 6411509, Y: 675478
A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus
Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud aastane heitkogus saasteainele, mis on summeritud ka NMVOC või PM-sum heitkoguste all Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2024 10.984 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2024 260.97 t 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 2024 5 525.884 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2024 60.676 t 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2024 3.505 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2024 0.556 t 7664-41-7 Ammoniaak 2024 1.866 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2024 0.877 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2024 1.129 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2024 0.825 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2024 0.805 t
A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa3/7
A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik
1. hakke katla korsten (1) HEIT0012072 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.045 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.046 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.057 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.609 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 3.48 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.049 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.20 mg/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.107 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.032 g/s 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0.087 g/s
2. hakke katla korsten (3) HEIT0012074 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.071 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.073 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.09 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.966 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 5.52 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.078 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.318 mg/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.17 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.051 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0.138 g/s
2. õlikatla korsten (4) HEIT0012075 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.026 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.026 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.174 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.483 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.183 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.022 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.022 mg/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.002 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.088 g/s
1. õlikatla mahuti (5) HEIT0012076 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.014 g/s 2. õlikatla mahuti (6) HEIT0012077 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.055 g/s 1. õlikatla korsten (2) HEIT0012073 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.004 g/s
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.004 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.026 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.072 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.027 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.003 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.003 mg/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.013 g/s
4/7
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).
POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.
PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.
A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite allikas Heiteallika kood Püüdeseade
Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik
1. hakke katla korsten (1) HEIT0012072 elektrifilter 1 kord/5a PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 86,5 % PM10 Peened osakesed (PM10) 86,5 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 86,5 % 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 86,5 % 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 86,5 % 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 86,5 % 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 86,5 % 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 86,5 % 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 86,5 % 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 86,5 % 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 86,5 % 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 86,5 %
2. hakke katla korsten (3) HEIT0012074 elektrifilter 1 kord/5a PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 86,5 % PM10 Peened osakesed (PM10) 86,5 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 86,5 % 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 86,5 % 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 86,5 % 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 86,5 % 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 86,5 % 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 86,5 % 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 86,5 % 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 86,5 % 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 86,5 % 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 86,5 %
A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused5/7
A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik
Eritingimus Täitmise sagedus
Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral)
Eritingimuse kirjeldus
Heiteseire Pisteline regulaarne
30.01.2025 Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM-sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 1. Hakke katla korsten (HEIT0012072). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2024, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2025). Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 2.90 MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades kütusena puiduhaket. Käitaja peab tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit"
Heiteseire Pisteline regulaarne
30.01.2026 Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM-sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 2. Hakke katla korsten (HEIT0012074). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2025, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2026). Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 4.60 MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades kütusena puiduhaket. Käitaja peab tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit"
A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused 6/7
A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Seotud heite allikas 1. hakke katla korsten (1)
Heiteallika kood HEIT0012072
Vanus Uus seade
Seadme liik Muu põletusseade
Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1
Soojus sisendile vastav nimi soojus võimsus, MWth 2.90
Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained
Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp
Puiduhake - 100 Osakesed 50 30.09.2024
NOₓ 500 30.09.2024
Seotud heite allikas 2. hakke katla korsten (3)
Heiteallika kood HEIT0012074
Vanus Uus seade
Seadme liik Muu põletusseade
Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1
Soojus sisendile vastav nimi soojus võimsus, MWth 4.60
Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained
Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp
Puiduhake - 100 Osakesed 50 30.09.2025
NOₓ 500 30.09.2025
Loa lisad Nimetus Manus LHK projekt Lisa 1: LHK projekt.pdf
LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Tootmisskeem_Nursipalu.docx Lisa 2: Tootmisskeem_Nursipalu.docx
LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - Kaart_Nursipalu.docx Lisa 3: Kaart_Nursipalu.docx
LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Kaart_Nursipalu.docx Lisa 4: Kaart_Nursipalu.docx
LHK lisa - Manused - NOx1h.PNG Lisa 5: NOx1h.PNG
7/7
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|