Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei EL algatusele seisukoha esitamine Esitan Vabariigi Valitsuse istungile heaks kiitmiseks Eesti seisukohad nõukogu otsuse kohta, mis käsitleb läbirääkimisi Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO) intellektuaalomandit, geneetilisi ressursse ja geneetiliste ressurssidega seotud traditsioonilisi teadmisi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe üle. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister

Kärt Nemvalts [email protected]

Meie 19.04.2024 nr 7-1/3685

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohtadele nõukogu otsuse kohta, mis käsitleb läbirääkimisi

intellektuaalomandit, geneetilisi ressursse ja geneetiliste ressurssidega seotud

traditsioonilisi teadmisi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe üle

Alates 2004. aastast on Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO) pidanud

läbirääkimisi seoses geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste

päritolu või allika avalikustamisega patenditaotlustes. Nüüdseks on otsustatud kokku kutsuda

diplomaatiline konverents (13-24.05.2024 Genfis), et sõlmida vastav rahvusvaheline

kokkulepe. Kuna suures osas on kokkulepe seotud EL normidega reguleeritud valdkonnaga,

on vaja anda Euroopa Komisjonile mandaat kokkuleppe läbirääkimisteks EL-i nimel.

Kokkuleppe eesmärk on muuta patendisüsteem kvaliteetsemaks ja läbipaistvamaks

seoses geneetiliste ressursside (nt puuvilja- ja marjakultuurid, mikroorganismid) ja

nendega seotud traditsiooniliste teadmistega. Soovitakse rõhutada patendiametite

juurdepääsu olulisust asjakohasele ja õigele informatsioonile, et ennetada selliste

geneetilistel ressurssidel ja nendega seotud traditsioonilistel teadmistel põhinevate

patentide ekslikku väljaandmist, mis ei ole uudsed ega vasta nõutud leiutustasemele.

Patendisüsteem kaitseb üksnes uudseid leiutisi ehk neid, mis pole varem tuntud (erinevad

tehnika tasemest). Probleem võib tekkida näiteks juhul, kui patenditaotleja kasutab oma

leiutise loomiseks põlisrahvalt saadud teadmisi, kuid jätab selle taotluses avaldamata.

Samuti soovitakse kokkuleppega rõhutada patendisüsteemi panust geneetiliste

ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste kaitsesse. Näiteks

raviomadustega taime kasvatamine, korjamine ja töötlemine võib olla põlisrahva peamine

töö ja sissetulek. Juhul, kui sama taime valk eraldatakse laboris ning hakatakse seda

reprodutseerima ja oluliselt soodsama hinnaga levitama, kaotab põlisrahvas sissetulekuallika,

saamata tunnustust ega kompensatsiooni.

Komisjonile läbirääkimisteks mandaadi andmine ning selle kaudu rahvusvahelise

kokkuleppe sõlmimine võib mõjutada direktiivis 98/44/EÜ biotehnoloogialeiutiste

õiguskaitse kohta sätestatud põhimõtteid ja seeläbi ka Eestis kehtivat õigust. Nii Eesti kui

ka Euroopa Liidu eesmärk on tagada rahvusvahelise kokkuleppe kooskõla ELi

õigusega ning liikmesriikidele sellest tulenevate kohustustega.

Võimalik vähene koormuse kasv patenditaotluste menetlemisel (eelkõige seoses taotleja

avaldamiskohustusega) on põhjendatud ja proportsionaalne kokkuleppes toodud eesmärgiga

suurendada patendisüsteemi tõhustust, läbipaistvust ja kvaliteeti. Riigieelarvele täiendavaid

kulusid kokkuleppest selle sõlmimisel ei tulene, uusi eksperte juurde ei ole vaja.

Eelkõige saavad täpsustatud ja selgemast rahvusvahelisest regulatsioonist kasu

patenditaotlejad, geneetiliste ressursside pakkujad ning kasutajad. Lõppastmes ei ole

kokkuleppe eesmärk patendiõigust sisuliselt muuta, vaid lisada täiendav läbipaistvuse

meede.

2

1. Sissejuhatus

Justiitsministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile seisukohad Euroopa Liidu nõukogu

(edaspidi ka nõukogu) otsuse eelnõu kohta, millega antakse Euroopa Komisjonile (edaspidi ka

komisjon) mandaat pidada Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) nimel läbirääkimisi Maailma

Intellektuaalse Omandi Organisatsioonis (World Intellectual Property Organisation, WIPO)

intellektuaalset omandit, geneetilisi ressursse ja geneetiliste ressurssidega seotud traditsioonilisi

teadmisi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe üle.

Nõukogu otsuse eelnõuga (dokument nr 8372/24 ja selle juurde käiv piiratud juurdepääsuga

juhis läbirääkijale) antakse komisjonile volitus pidada kõnealuse kokkuleppega seotud

läbirääkimisi Euroopa Liidu pädevusse kuuluvates küsimustes, kus kehtivad liidu ühised

reeglid. Lepingu saab allkirjastada küll ka diplomaatilisel konverentsil kohapeal, kuid

käesoleva otsuse eelnõuga ei anta veel komisjonile sellist mandaati, luba piirdubki vaid

läbirääkimistesse asumisega ja nende pidamisega.

Otsuse eelnõu kohaselt toimuvad läbirääkimised selle piiratud juurdepääsuga lisas esitatud

läbirääkimisjuhiste alusel, mida võib vastavalt läbirääkimiste arengule vajaduse korral muuta

ja edasi arendada. Kuivõrd läbiräägitav instrument võib kuuluda praeguse hinnangu kohaselt

nii EL kui ka liikmesriikide pädevusse, olenevalt selle lõpptekstist, peaksid komisjon ja

liikmesriigid tegema läbirääkimiste käigus tihedat koostööd, et tagada ühtsus läbirääkimistel

ning liidu ja selle liikmesriikide rahvusvaheline esindatus. Läbirääkimistel konsulteeritakse EL

nõukogu intellektuaalse omandi töögrupiga, mis on määratud erikomisjoniks Euroopa Liidu

toimimise lepingu (ELTL) artikli 218 lõike 4 tähenduses.

Eesti seisukohad on koostanud Patendiameti intellektuaalse omandi osakonna juhataja Cady

Kaisa Rivera ([email protected]) ja sama osakonna õigusnõunik Kadri Kroodo

([email protected]) ning seda on täpsustanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna

intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse juhataja Kärt Nemvalts

([email protected]) ning sama talituse nõunik Martin Jõgi ([email protected]).

2. Õiguslik taust

Alates 2004. aastast on WIPO intellektuaalse omandi ja geneetiliste ressursside, traditsiooniliste

teadmiste ja folkloori valitsustevaheline komitee (IGC) pidanud arutelusid geneetiliste

ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste päritolu või allika avalikustamise kohta

patenditaotlustes. WIPO peaassamblee otsustas juulis 2022 oma 63. istungjärgul selles asjas

kokku kutsuda diplomaatilise konverentsi, et sõlmida rahvusvaheline kokkulepe, mis on seotud

intellektuaalomandi, geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmistega.

Diplomaatiline konverents toimub 13–24.05.2024 WIPO peakorteris Genfis ja läbirääkimiste

aluseks ja instrumendi hetketekstiks on basic proposal

https://www.wipo.int/edocs/mdocs/tk/en/gratk_dc/gratk_dc_3.pdf (dokumendi nr

GRATK/DC/3; edaspidi rahvusvaheline kokkulepe). Eestit esindab kõnealusel diplomaatilisel

konverentsil delegatsioon, kuhu kuuluvad Genfi esindusest Eesti suursaadik ÜRO ja teiste

3

rahvusvaheliste organisatsioonide juures Genfis Riia Salsa-Audiffren, esinduse 3. sekretär

Jaana Piilpärk ning Patendiameti intellektuaalse omandi osakonna juhataja Cady Kaisa Rivera.

Patendisüsteemi alustalad on läbipaistvus ja avaldamiskohustus. Patenditaotleja avaldab

leiutise sisu ning saab vastutasuks ainuõiguse selle kasutamiseks ja litsentsimiseks ehk leiutiselt

tulu teenimiseks patendi kehtivuse ajal. Leiutise avaldamine aga toetab omakorda innovatsiooni

ja teadmiste levitamist ja edasiarendamist. Patendisüsteem kaitseb üksnes uudseid leiutisi ehk

neid, mis pole varem tuntud (erinevad tehnika tasemest). Mis puudutab geneetilisi ressursse ja

traditsioonilisi teadmisi, võib probleem tekkida näiteks juhul, kui patenditaotleja kasutab oma

leiutise loomiseks põlisrahvalt saadud teadmisi, kuid jätab selle taotluses avaldamata. Näiteks:

riigis A elab suguharu/inimrühm B, kes on mitmeid põlvkondi kasutanud kohalikku taime C

kõhuvalu leevendamiseks. Farmaatsiafirma saab sellele nn traditsioonilisele teadmisele jälile

ning esitab patenditaotluse taime C preparaati sisaldavale kõhuvaluravimile. Kavandatava

kokkuleppe järgi tuleks taotluses tuua ära andmed nii A, B kui C kohta. Need andmed võivad

osutuda vajalikuks leiutise tehnika taseme otsingu tegemisel ning leiutise uudsuse ja

leiutustaseme hindamisel. Taim C on konkreetsel juhul geneetiline ressurss, riik A geneetilise

ressursi päritoluriik.

Andmete avaldamine on oluline ka sotsiaalse õigluse vaatenurgast. Raviomadustega taime

kasvatamine, korjamine ja töötlemine võib olla põlisrahva peamine töö ja sissetulek. Juhul, kui

sama taime valk eraldatakse laboris ning hakatakse seda reprodutseerima ja oluliselt soodsama

hinnaga levitama, kaotab põlisrahvas sissetulekuallika, saamata tunnustust ega

kompensatsiooni. Praktikas on tulude õiglaseks jaotamiseks kasutatud hüvede jaotamise mudeli

loomist, mille kaudu saab kogukond osa leiutisel põhineva toote müügitulust (näiteks Kani

põlisrahvaga kasu jagamise mudel).

Nimetatud rahvusvahelise kokkuleppe eesmärk on seega muuta patendisüsteem tõhusamaks,

kvaliteetsemaks ja läbipaistvamaks seoses geneetiliste ressursside ja nendega seotud

traditsiooniliste teadmistega. Kokkuleppe keskne element on kohustus avalikustada

patenditaotluses teave geneetiliste ressursside või traditsiooniliste teadmiste päritolu, kui leiutis

neil põhineb (vt ülejärgmine lõik, artikkel 3.) Kokkuleppega soovitakse rõhutada

patendiametite juurdepääsu olulisust asjakohasele ja õigele informatsioonile, et ennetada

selliste geneetilistel ressurssidel ja nendega seotud traditsioonilistel teadmistel põhinevate

patentide ekslikku väljaandmist, mis ei ole uudsed ega vasta nõutud leiutustasemele. Samuti

soovitakse kokkuleppega rõhutada patendisüsteemi panust geneetiliste ressursside ja nendega

seotud traditsiooniliste teadmiste kaitsesse ning tagada rahvusvahelise avalikustamisnõude

kehtestamise tulemusena patenditaotlustes õiguskindlus ja õiguslik järjepidevus. See toob kasu

nii patendisüsteemile kui ka selliste ressursside ja teadmiste pakkujatele ja kasutajatele.

Lõppastmes ei ole kokkulepe eesmärk selle praeguses versioonis (basic proposal) patendiõigust

sisuliselt muuta, vaid tuua sisse üks täiendav nn läbipaistvuse meede (transparency measure).

Juhul, kui diplomaatilisel konverentsil saavutatakse kokkulepe, siis sõltub edasine tegevus muu

hulgas sellest, kas tegemist on EL ainu- või segapädevuses oleva lepinguga. See selgub

läbirääkimiste käigus. Seega ei ole praeguse seisuga ega praeguse mandaadi alusel võimalik

lepingu allkirjastamine ehk sellealaste kohustuste võtmine osalisriigile ei Eesti ega ka EL poolt

4

institutsioonina. See tähendab, et tegemist ei ole lepingu sõlmimisega välissuhtlemisseaduse §

19 mõistes. Eesti delegatsiooni volitused ulatuvad ainult diplomaatilisel konverentsil

osalemisele ja selle lõpliku dokumendi allkirjastamisele, millega läbirääkimised lõpetatakse.

See tähendab, et delegatsioonil on volitus allkirjastada konverentsi lõpuakt. Lõpuakti

allkirjastamine ei loo riigile õiguslikke kohustusi ega seo teda allkirjastama või ratifitseerima

lepingut ennast.

Kui lepingu lõplik tekst on EL ainupädevuses, saab allkirjastamise otsuse teha EL kui

institutsioon (selleks on vajalik saada ja liikmesriikidega läbi rääkida uus mandaat EL

nõukogus), EL liikmesriigid sel juhul eraldiseisvalt WIPO lepet allkirjastada ei saa ning

lepinguga võetud kohustuste ülevõtmine/rakendamine toimub tavapärases EL

otsustusprotsessis lepingu rakendamiseks mõeldud EL õiguse (direktiiv, määrus) menetlemisel

ja selle edasisel ülevõtmisel Eesti õigusesse.

Kui lepingu lõplik tekst on jagatud pädevuses, siis saavad (aga ei pea) lepingu allkirjastada ka

EL liikmesriigid lisaks EL-le kui institutsioonile (vt kokkuleppe praeguse versiooni artiklid 13

ja 14). Seejärel sõltuvad toimingud sellest, milline on lepingu lõplik tekst, aga ilmselt vajab

lepingust tulenevate kohustuste täitmine seadusemuudatusi (patendiseadus, vt selle kohta

käesolevas seletuskirjas allpool p 6), mistõttu tuleb leping täiendavalt tulenevalt

välissuhtlemisseaduse § 20 punktist 2 veel Riigikogus ratifitseerida (juhul, kui on toimunud

eelnev allkirjastamine Eesti poolt). Kui Eesti ei ole lepingut allkirjastanud, aga soovib sellega

ühel hetkel siiski ühineda, on ka see võimalik ning vastava seaduse peab heaks kiitma

Riigikogu.

Seda otsust ei ole siiski praegu võimalik teha, kuna mitmed olulised küsimused on veel lahtised

ning praegusel hetkel on vajalik anda komisjonile avatud mandaat läbirääkimistesse astumiseks

ja nende pidamiseks diplomaatilisel konverentsil. Edasised sammud sõltuvad konverentsi

tulemustest ning võivad võtta veel mitmeid kuid (või aastaid), nt EL ainupädevuses olev WIPO

Marrakechi leping võeti vastu diplomaatilisel konverentsil 27.06.2013, see allkirjastati EL poolt

30.04.2014, lepingu EL õigusesse ülevõtmiseks jõustusid asjaomased EL õigusaktid (direktiiv

ja määrus) omakorda 2017. a. ning liikmesriigid pidid vastavad EL õiguse normid oma

õigusesse üle võtma 2018. aastal.

3. Rahvusvahelise instrumendi põhielemendid

Kokkuleppe art-s 2 esitatakse mõistete selgitused; muu hulgas määratletakse, mis on geneetiline

materjal, geneetilised ressursid, geneetiliste ressursside allikas ning geneetiliste ressurssidega

seotud traditsiooniliste teadmiste allikas. Mõisteselgitused on kooskõlas bioloogilise

mitmekesisuse konventsiooniga ning kokkulepet rakendatakse kooskõlas teiste rahvusvaheliste

lepingutega (art 8). Geneetiline ressurss on tegeliku või potentsiaalse väärtusega geneetiline

materjal ehk taimse, loomse, mikroobse või muu päritoluga materjal, mis sisaldab

funktsionaalseid pärilikkusüksusi ehk geene. Geneetiliste ressurssidega seotud traditsioonilised

teadmised on kohaliku (põlis)kogukonna traditsioonilised teadmised, mis on asjakohased

geneetiliste ressursside kasutamise jaoks ja mida on sellistena kirjeldatud ka geneetiliste

ressursside kasutamise vastastikku kokku lepitud tingimustes.

5

Kokkuleppe üks põhielemente on nõue avalikustada patenditaotluses teave geneetiliste

ressursside või traditsiooniliste teadmiste päritolu kohta, kui leiutis nendel põhineb

(rahvusvahelise kokkuleppe art 3). Artiklis 3 sätestatud kohustuse täitmisel võivad

lepinguosalised erijuhtudel sätestada põhjendatud erandeid ja piiranguid, mis on vajalikud

avalike huvide kaitseks. Sellised erandid ja piirangud peavad aga olema õigustatud ega ei tohi

ülemäära piirata kohustuse rakendamist (kokkuleppe art 4). Kokkuleppe art 5 kohaselt pole

kokkuleppega sätestatud kohustustel tagasiulatuvat mõju juba menetluses olevatele

patenditaotlustele.

Kokkuleppe art-s 6 seatakse osalisriikidele kohustus sätestada sobivad, tõhusad ja

proportsionaalsed meetmed juhuks, kui taotluses vastavat teavet ei avaldata. Samas ei ole

üksnes teabe mitteavalikustamine patendi jõustamata jätmise aluseks. Samuti peab iga

lepinguosaline enne sanktsioonide rakendamist andma taotlejale võimaluse rikkumine (info

avaldamata jätmine) parandada. Liikmesriigid võivad ette näha ka patendi välja andmise

järgsed sanktsioonid või õiguskaitsevahendid vastavalt oma siseriiklikule õigusele, kui

avalikustamisnõuet on tahtlikult rikutud.

Artiklis 7 viidatakse osalisriikide võimalusele luua geneetilisi ressursse ja nendega seotud

traditsioonilisi teadmisi sisaldavaid infosüsteeme (näiteks andmebaase), mis aitavad

patendiametitel patendiekspertiisi läbi viia. Kokkulepe sisaldab ka ülevaatamisklauslit (art 9),

mille kohaselt lepinguosalised kohustuvad hiljemalt neli aastat pärast kokkuleppe jõustumist

vaatama läbi selle reguleerimisala ja sisu, käsitledes selliseid küsimusi nagu art-s 3 sätestatud

avalikustamisnõude võimalik laiendamine teistele intellektuaalomandi valdkondadele ja

tuletisinstrumentidele ning muude uute ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega seotud küsimused.

Artikkel 10 sätestab rakendamise üldpõhimõtted, mille kohaselt liikmesriigid kohustuvad

võtma vajalikke meetmeid, et tagada kokkuleppe rakendamine.

Kokkuleppe administratiivsetes sätetes reguleeritakse iga osalisriigi esindajast koosneva

assamblee moodustamist, mis tegeleb kokkuleppe rakendamise ja edasiarendamisega (art 11).

Artikliga 12 määratakse kokkuleppega seotud haldusfunktsiooni täitjaks WIPO. Kokkuleppega

saab liituda iga WIPO liikmesriik (art 13) ning seda saab muuta vaid diplomaatilisel

konverentsil (art 15), v. a artiklid 11 (assamblee moodustamine) ja 12 (WIPO

haldusfunktsioon), mida saab muuta assamblee (art 16). Iga riik võib kokkuleppe ratifitseerida

või sellega ühineda (art 14).

Kokkuleppe saab allkirjastada diplomaatilisel konverentsil (Eestil ega ka Euroopa Liidul

viimase ainupädevusse kuuluvates küsimustes ei ole hetkel mandaati võimaliku

kokkuleppe/protokolli allkirjastamiseks) ning pärast seda WIPO peakontoris ühe aasta jooksul

pärast selle vastuvõtmist (art 17). Kokkulepe jõustub 3 kuu möödumisel pärast seda, kui 15

osalisriiki on kokkuleppe esitanud ratifitseerimiseks või sellega ühinemiseks (art 18). Artikkel

19 sisaldab sätteid lepingu siduvuse jõustumiskuupäeva ja art 20 tühistamise kohta. Riigid ei

saa teha kokkuleppe suhtes reservatsioone (art 21). Kokkulepe allkirjastatakse ühes

6

originaaleksemplaris araabia, hiina, inglise, vene, hispaania ja prantsuse keeles, kõik tekstid on

võrdse õigusjõuga (art 22). Kokkuleppe hoiule võtja on WIPO peadirektor (art 23).

Euroopa Liidus seonduvad kokkuleppega peamiselt biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse

direktiivi 98/44/EÜ artiklid 2(1) ja 13 ning põhjenduspunkt 27. Direktiivi artiklis 2 on esitatud

bioloogilise materjali mõiste ning artiklis 13 on sätestatud nõue bioloogilise materjali

deponeerimiseks juhul, kui leiutis käsitleb avalikkusele kättesaamatut bioloogilist materjali.

Põhjenduspunktis 27 on selgitatud, et kui leiutise alus on taimse või loomse päritoluga

bioloogiline materjal või kui temas kasutatakse niisugust materjali, peaks patenditaotlus

vajaduse korral sisaldama ka teavet niisuguse materjali geograafilise päritolu kohta, kui see on

teada. Samas ei piira see patenditaotluste läbitöötamist ega väljastatud patentidest tulenevate

õiguste kehtivust. Eesti on direktiivi üle võtnud patendiseadusega.

WIPO diplomaatilisel konverentsil toimuvate läbirääkimiste tulemus võib mõjutada direktiivis

98/44/EÜ sätestatud põhimõtteid, sealhulgas laiendada nõuet avaldada patenditaotluses teavet

bioloogilise materjali päritolu kohta ning võtta kasutusele meetmed juhuks, kui taotleja seda

nõuet ei täida.

4. Eelnõu menetlemise hetkeseis

Nõukogu otsuse õiguslik alus: Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 koostoimes artikli

218 lõigetega 3 ja 4.

Hetkeseisu lühikirjeldus: Euroopa Komisjon esitas otsuse eelnõu 9. jaanuaril 2024 ning seda

on seejärel arutatud EL nõukogu intellektuaalse omandi töögrupis 12. ja 23. jaanuaril; 20.

veebruaril; 5., 18-19. märtsil ning 10-11. aprillil. Eesistuja plaanib esitada otsuse eelnõu ja

täpsemad läbirääkimisjuhised (piiratud tase) heakskiitmiseks Coreper’i 19.04.2024 ning

tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukokku (EPSCO)

heakskiitmiseks 07.05.2024.

5. Eelnõu sisu

Nõukogu otsuse eelnõu eesmärk on anda Euroopa Komisjonile mandaat läbirääkimisteks ELi

nimel intellektuaalset omandit, geneetilisi ressursse ja geneetiliste ressurssidega seotud

traditsioonilisi teadmisi käsitleva rahvusvahelise WIPO kokkuleppe üle EL normidega

reguleeritud osas (nn avatud mandaat, olenevalt kokkuleppe lõplikust sisust).

ELTL art 218 sätestab rahvusvaheliste lepingute läbirääkimise korra ELis. ELi nõukogu

otsustab läbirääkimiste alustamise üle, annab läbirääkimisjuhiseid ning volitab välislepingu

allkirjastamist ja vastuvõtmist. ELTL art 218 lõike 3 kohaselt peab Euroopa Komisjon esitama

nõukogule soovituse läbirääkimiste alustamiseks ning läbirääkija määramiseks, mida käesoleva

otsuse eelnõuga tehakse. ELTL art 218 lõike 4 kohaselt võib nõukogu anda läbirääkijale juhiseid

läbirääkimistel osalemiseks, need moodustavad mandaadi piiratud juurdepääsuga lisa. ELTL

art 114 annab ELi seadusandjale volitused võtta meetmeid, mis on kavandatud siseriiklike

7

eeskirjade ühtlustamiseks ja siseturu regulatiivse killustumise vältimiseks, tingimusel et need

meetmed on taotletavate eesmärkidega proportsionaalsed.

Nõukogu otsuse eelnõu koosneb põhjenduspunktidest ja kolmest artiklist. Artiklite kohaselt

volitatakse komisjoni pidama läbirääkimisi viidatud rahvusvahelise kokkuleppe üle. Selles

rõhutatakse, et komisjonile antakse volitus pidada läbirääkimisi EL pädevusse kuuluvates

küsimustes, kus kehtivad liidu ühised reeglid. Läbirääkimised toimuvad otsuse lisas sätestatud

piiratud juurdepääsuga läbirääkimisjuhiste alusel, mida võib vastavalt läbirääkimiste arengule

vajaduse korral muuta ja edasi arendada.

Komisjoni algse hinnangu kohaselt oli läbiräägitava WIPO kokkuleppe näol tegemist EL

ainupädevuses oleva rahvusvahelise lepinguga (vt selle kohta dokument COM(2024) 3 final,

09.01.2024), kuid edasiste arutelude käigus EL nõukogu intellektuaalse omandi töögrupis on

see arusaam liikmesriikide ja ka nõukogu õigusteenistuse täiendavate argumentide valguses

muutumas. Seetõttu annab viimane otsuse eelnõu versioon komisjonile läbirääkimisteks avatud

mandaadi (open mandate). Komisjon ja liikmesriigid on ühel meelel, et lõpliku hinnangu ELi

pädevuse ulatusele saab anda alles siis, kui läbirääkimiste pooled on rahvusvahelise dokumendi

lõplikus tekstis kokku leppinud. Seega praegu välja pakutud avatud mandaat volitab komisjoni

esindama ELi küsimustes, mis kuuluvad tema pädevusse ja mille kohta liit on vastu võtnud

ühised eeskirjad. Muus osas peab toimima konverentsil ja sellele eelnevalt tõhus koostöö LR-

dega. Mistõttu sisaldabki mandaat ka otsest viidet sellele, et läbirääkimistel konsulteeritakse

EL nõukogu intellektuaalse omandi töögrupiga, mis on erikomisjoniks ELTL art 218(4)

tähenduses. Komisjon annab erikomisjonile regulaarselt aru selle otsuse alusel astutud

sammudest. Komisjon annab nõukogu nõudmisel teada läbirääkimiste tulemustest.

Lepingu lõplik õiguslik olemus määratakse kindlaks läbirääkimiste lõpus kokkuleppe sätete

konkreetse kohaldamisala analüüsi põhjal.

6. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

Eesti toetab nõukogu otsuse eelnõud ning selle piiratud juurdepääsuga läbirääkimisjuhiseid.

Nõustume komisjoni volitamisega pidada EL nimel läbirääkimisi, kuivõrd Euroopa Liit on

teostanud oma pädevust selles valdkonnas direktiivi 98/44/EÜ kaudu ning vajalik on tagada

ühtne lähenemine Euroopa Liidu tasandil.

Tuleb arvestada, et kuna rahvusvahelise kokkuleppe tekst on alles tööversioon ning WIPO

liikmesriikidel on selles osas erinevad huvid, mida asutakse kaitsma kahenädalasel

diplomaatilisel konverentsil maikuus, peab olema valmis paindlikkuseks ning vajaduseks

läbirääkimisjuhiseid jooksvalt muuta.

Nii Eesti kui ka Euroopa Liidu eesmärk on tagada rahvusvahelise kokkuleppe kooskõla ELi

õigusega ning liikmesriikidele sellest tulenevate kohustustega.

Komisjonile läbirääkimisteks mandaadi andmine ning selle kaudu võimaliku rahvusvahelise

kokkuleppe sõlmimine võib mõjutada direktiivis 98/44/EÜ sätestatud põhimõtteid ja seeläbi ka

Eestis kehtivat õigust. Patendiseaduse (PatS) § 6 järgi võib leiutise objektiks olla bioloogiline

8

aine, mis on isepaljunev või bioloogilises süsteemis paljundatav geneetilist informatsiooni

kandev aine, sealhulgas mikroorganism. PatS § 19 lg 2 p 3 järgi tuleb patenditaotlusele lisada

bioloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimist tõendav dokument, kui

leiutise objektiks on bioloogiline aine või kui leiutis eeldab bioloogilise aine kasutamist ning

kui nimetatud bioloogiline aine ei ole avalikkusele kättesaadav ja seda ei saa kirjeldada

leiutiskirjelduses viisil, mis võimaldab vastava ala asjatundjal leiutist teostada. Patendiseadus

ei reguleeri aga nõuet avaldada patenditaotluses geneetiliste ressursside või nendega seotud

traditsiooniliste teadmiste päritoluriik/kohalik kogukond või allikas, kui leiutis neil põhineb.

Patendiseaduses sätestatud deponeerimise nõue on seotud mikroorganismidega, kuid nimetatud

rahvusvahelises kokkuleppes käsitletakse päritolu avalikustamise nõuet laiemalt.

Patenditaotleja jaoks tähendab päritolu kohta andmete esitamise nõue mõnevõrra suuremat aja-

ja ressursikulu taotluse esitamisel. Päritolu kohta teabe andmise nõue lihtsustab samas

ekspertide tööd patentsuse kriteeriumite väljaselgitamisel, eelkõige aitab see eksperdil

otsustada, kas leiutis on uus ja omab vajalikku leiutustaset. Kokkulepe ei näe ette

patendiametite kohustust esitatud teabe õigsuse kindlakstegemiseks, kuid patendiseadust võib

olla vajalik täiendada meetmete ja menetluskorraga juhuks, kui patenditaotleja nõutud

päritoluandmeid ei esita. Patendi väljaandmise aeg võib seega pikeneda seoses järgneva

menetlusega juhul, kui tekib eriarvamus ameti ja taotleja vahel päritolu kohta esitatavate

andmete vajalikkuse ja piisavuse üle. Kokkuleppe kohaselt on osalisriigid meetmete ja

sanktsioonide valikul paindlikud. Võimalik vähene koormuse kasv patenditaotluste

menetlemisel (eelkõige seoses taotleja avaldamiskohustusega, vt basic proposal artikkel 3) on

samas põhjendatud ja proportsionaalne kokkuleppes toodud eesmärgiga suurendada

patendisüsteemi tõhustust, läbipaistvust ja kvaliteeti, mis omakorda kaitseb kahtlemata

majanduskeskkonda ning toetab innovatsiooni. Sellega seoses toetab Eesti ka infosüsteemide

rajamist geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste kohta ning

võimaliku infoportaali asutamist WIPO kaudu (kokkuleppe art 7).

Patendiametilt saadud informatsiooni kohaselt on Eestis mitmeid siseriiklikke patente, mille

leiutise objekt on mikroorganism. Need mikroorganismid on deponeeritud ja deponeerimise

andmed ning mikroorganismi päritoluallikas on leiutiskirjelduses alati ära toodud (vt nt

https://www1.epa.ee/patent/kirjeldus/05750.pdf,

https://www1.epa.ee/patent/andmed.asp?NroParam=P201800024&ID=X554112&NID=&offs

et=&HKR=). Teadaolevalt pole aga Eestis aga selliseid siseriiklikke patente, mis põhineksid

vahetult taimede geneetilisel materjalil.

7. Otsuse eelnõu vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele

Otsuse eelnõu vastab subsidiaarsuse põhimõttele, sest tulenevalt ELTL art 218 lõigetest 3 ja 4

on EL ühiseid reegleid puudutavatest küsimustes läbirääkimiste pädevus Euroopa Liidul ning

seega on vajalik anda mandaat läbirääkimisteks Euroopa Komisjonile. Tulenevalt otsuse

reguleerimisesemest ei ole sama eesmärgi saavutamine ELi liikmesriikidel iseseisvalt võimalik,

kuivõrd mandaadi andmiseks on ELTLi kohaselt pädev ELi Nõukogu.

9

Otsuse eelnõu vastab ka proportsionaalsuse põhimõttele. Eelnõuga antakse mandaat

läbirääkimisteks valdkondades, mis on reguleeritud ELi õigusega ehk eelkõige direktiiviga

98/44/EÜ. Kuivõrd läbirääkimiste teema võib, olenevalt instrumendi lõpptekstist, kuuluda

osaliselt nii liidu kui ka liikmesriikide pädevusse, teevad komisjon ja liikmesriigid

läbirääkimiste käigus tihedat koostööd. Nii Eesti kui ka EL toetavad plaanitava rahvusvahelise

kokkuleppe eesmärke muuta patendisüsteem tõhusamaks, kvaliteetsemaks ja läbipaistvamaks

seoses geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmistega. Nende

eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed on proportsionaalsed. Õigusliku alusena sisaldab

otsuse eelnõu viimane versioon ka ELTL artiklit 114 ning see õiguslik alus annab ELi

seadusandjale volitused võtta meetmeid, mis on kavandatud siseriiklike eeskirjade

ühtlustamiseks ja siseturu regulatiivse killustumise vältimiseks, tingimusel et need meetmed on

taotletavate eesmärkidega proportsionaalsed.

8. Kooskõlastamine

Eesti seisukohad kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega EL koordinatsioonikogus. Samuti

on 29.02.2024 Justiitsministeerium saatnud e-kirjaga WIPO kõnealuse kokkuleppe kohta

teavituse erinevatele asutustele ja organisatsioonidele, paludes tähtajaga 05.04.2024 soovi

korral esitada oma märkused ja ettepanekud seoses sõlmitava WIPO kokkuleppega. Vastav info

edastati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Patendiametile, Ravimiametile,

Tervisekassale, Ravimitootjate Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Eesti Proviisorite

Kojale, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Patsientide Esindusühingule,

Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile,

Patendivolinike Kojale, Eesti Advokatuuri Intellektuaalse Omandi ja IT-õiguse Komisjonile,

Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le, Tartu Ülikoolile, Maaülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile,

Eesti Põllumajandus- Kaubanduskojale, Eesti Taimekaitse Seltsile, Startup Estonia’le, Eesti

Taimekasvatuse Instituudile, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli

aiandusuuringute keskusele ning Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi Botaanikaaiale. Sisulise

vastuse saatis Patendiamet (kajastatud käesolevas seletuskirjas), märkuste puudumisest andis

teada Ravimiamet (kes oli teemat ka Sotsiaalministeeriumiga arutanud).

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

.04.2024

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad nõukogu otsuse kohta, mis käsitleb läbirääkimisi intellektuaalomandit,

geneetilisi ressursse ja geneetiliste ressurssidega seotud traditsioonilisi teadmisi käsitleva

rahvusvahelise kokkuleppe üle

1. Kiita heaks justiitsministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni soovituse kohta:

nõukogu otsus, millega antakse luba pidada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Maailma

Intellektuaalse Omandi Organisatsioonis intellektuaalset omandit, geneetilisi ressursse

ja geneetiliste ressurssidega seotud traditsioonilisi teadmisi käsitleva rahvusvahelise

kokkuleppe üle.

1.1 Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu eesmärki anda Euroopa Komisjonile

luba läbirääkimistel osalemiseks, kuna need võivad mõjutada Euroopa Liidu ühiseid

õigusnorme. Otsuse järgi peab Euroopa Komisjon läbirääkimisi nendes küsimustes, mis

kuuluvad tema pädevusse ja mille suhtes Euroopa Liit on vastu võtnud ühised eeskirjad.

1.2 Eesti toetab intellektuaalset omandit, geneetilisi ressursse ja geneetiliste ressurssidega

seotud traditsioonilisi teadmisi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe eelnõu eesmärke,

milleks on patendisüsteemi tõhususe, läbipaistvuse ja kvaliteedi parandamine, ennetades

selliste patentide ekslikku väljaandmist, mis ei ole uudsed ega vasta nõutud leiutustasemele

geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste seisukohast.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja

teha seisukohad teatavaks Eestis valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist

nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kaja Kallas

peaminister

Taimar Peterkop

riigisekretär