Kiri

TALLINNA MAJANDUSKOOL TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA

19.03.2024

Õppekava nimetus JÄRELEVALVEAMETNIK Õppekavarühm Sekretäri- ja kontoritöö Õppekava alus Õppekava on valminud koostöös sotsiaalpartneritega Õppe kogumaht, sh auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal

Eesti kutsehariduse arvestuspunktid (EKAP) 45 EKAP Koolituse kogumaht akadeemilistes tundides 1170 sh auditoorse töö maht akadeemilistes tundides: (õpe loengu, seminari, õppetunni või koolis määratud muus vormis)

180

sh praktilise töö maht akadeemilistes tundides: (õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine õppekeskkonnas)

180

sh. tagasisidestatava iseseisva töö maht akadeemilistes tundides 810

õppekeskkonna kirjeldus Kursus toimub Tallinna Majanduskooli auditooriumis ning veebiõppena. Kursust toetab veebikursus.

Õppekava sihtrühm Täienduskoolitus on suunatud eelkõige riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujatele, kelle teenistuskohustuseks on loamenetluse, riiklikku järelevalve, majandustegevuse kontrolli ja väärteomenetluse läbiviimine ning kes ei ole omandanud õigusalast kutse- või kõrgharidust.

Õppe alustamise tingimused Õppekaval õpingute alustamise tingimused on järgmised: 1) vähemalt keskhariduse, sh kutsekeskhariduse, olemasolu; 2) õigusalane 5. taseme kutseõppe läbimine, õigusteaduse kõrghariduse omandamine või vähemalt 10,0 EKAP mahus õigusalase täienduskoolituse läbimine ning 3) üks järgmistest tingimustest: a) teenistussuhe täidesaatva riigivõimu asutusega või b) teenistussuhe kohaliku omavalitsuse üksusega või c) teenuse osutamise leping riigi või kohaliku omavalitsuse üksusega või e) muu seos riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusega või täidab riikliku järelevalve ülesannet halduslepingu alusel. Konkursi korral eelistatakse kandidaate, kes on omandanud kõrghariduse selles valdkonnas, milles nad ameti- või töökoha järgi järelevalvet teostavad.

Õppekava eesmärk Täienduskoolituse läbinud osaleja oskab riigi- või kohaliku omavalitsuse teenistujana viia tüüpjuhtudel iseseisvalt kehtiva õiguse alusel läbi haldusmenetlust riikliku järelevalve ja majandustegevuse kontrolli meetmete kohaldamiseks ning väärteomenetlust väärteokaristuse kohaldamiseks.

Õppekava õpiväljundid a) oskab viia läbi haldus- ja vaidemenetlust ning koostada haldusakti, toimingu põhjendust ja vaideotsust; b) oskab rakendada riikliku järelevalve meetmeid korrakaitseorganina ja kohaldada majandustegevuse järelevalvet; c) oskab viia läbi väärteomenetlust ja kirjalikku hoiatus menetlust ning anda väärteoasi üle maakohtule;

Õppeaine sisu (moodulid, teemad ja õppetöö maht)

õppeaine/teema EKAP kontaktõpe (ak. tundi)

iseseisev töö (ak.tundi)

KOKKU: 45,0 360 810 1.0. Haldusmenetlus 12,0 96 216 1.1. Halduskorraldus ja järelevalve 3,0 24 54 1.2. Haldusmenetlus ja haldussund 6,0 48 108 1.3. Riigivastutus ja vaidemenetlus 3,0 24 54 2.0. Riiklik järelevalve 21,0 168 378 2.1. Korrakaitseõiguse alused 3,0 24 54 2.2. Riikliku järelevalve meetmed 12,0 96 216 2.3. Majandusjärelevalve meetmed 3,0 24 54 2.4. Haldussund ja vahetu sund 3,0 24 54 3.0. Väärteomenetlus 12,0 96 216 3.1. Karistusõiguse üldosa ja karistuse määramine 3,0 24 54 3.2. Väärteomenetlus läbiviimine (üldmenetlus) 4,0 32 72 3.3. Väärteo liht- ja hoiatusmenetlused 3,0 24 54 3.4. Väärteoasja lahendamine maakohtus 1,0 8 18 3.5. Ametniku peale esitatud kaebuse lahendamine 1,0 8 18

Kasutatavad õppemeetodid Õppetöö toimub veebi-, digi- ja hübriidloengute ning auditoorse õppetöö vormis. Osa õppekavast läbitakse veebikursustena. Õppemeetoditeks on loeng, arutelu, praktiline ülesanne (grupi-/individuaaltöö), juhtumianalüüs, teemapõhise kirjanduse analüüs, esitluse läbiviimine.

Hindamise korraldus Teemasid hinnatakse mitteeristavalt. Teema hinne kujuneb kõikide ettenähtud suuliste ja kirjalike tööde sooritamisel positiivsele tulemusele. Hindamise eelduseks on õpetaja töökavas kirjeldatud aruteludes ja rühmatöödes osalemine, praktiliste tööde, iseseisvate tööde või hindamisülesannete sooritamine vähemalt lävendi tasemel.

Osalejale antakse tagasisidet tema seniste oskuste ja teadmiste kohta. Kokkuvõttev hindamine toimub lõpuarvestuse vormis, mis koosneb kirjalikust testist ning kaasuste lahendamisest. Kokkuvõtva hindamise käigus kontrollitakse, kas osaleja on saavutanud õpiväljundid hindamiskriteeriumitega määratud tasemel.

Hindamismeetodid kirjalik test ja kirjaliku kaasuse lahendamine

Hindamiskriteeriumid Kirjaliku testi küsimustele vastamisel või lihtsa tüüpilise kaasuse kirjalikul lahendamisel demonstreerib järgmisi teadmisi ja oskusi: 1) teab haldusmenetluse, riikliku järelevalve, majandustegevuse järelevalve ja väärteomenetluse põhimõtteid ja-mõisteid ning kasutab neid õigesti; 2) teab haldusmenetluse, riikliku järelevalve, majandustegevuse järelevalve ja väärteomenetluse erisusi ning oskab rakendada erinevaid menetlusi koos; 3) oskab viia läbi õiguspäraselt haldusmenetlust, sh kogub piisavalt tõendeid, kaasab ja kuulab ära menetlusosalised ja protokollib menetlustoimingud jt; 4) oskab koostada haldusakti või toimingu põhjendust, sh riikliku järelevalve või majandustegevuse järelevalve meetme kohaldamisel; 5) oskab kohaldada haldussunni meetmeid (asendustäitmine ja sunniraha) ning vahetut sundi riikliku järelevalve meetme täitmise tagamiseks; 6) oskab viia läbi vaidemenetlust ja koostada vaideotsust, sh riikliku järelevalve ja majandustegevuse järelevalve meetme kohaldamise peale; 7) oskab viia läbi haldusmenetlust riikliku järelevalve meetme rakendamisel, sh eristab menetlustoiminguid ja riikliku järelevalve meetme kohaldamist; 8) oskab kohaldada riikliku järelevalve üld- ja erimeetmeid, sh tuvastada ohukoosseisu, vastutavat isiku, kaasata kõrvalisi isikuid jms; 9) oskab koostada riikliku järelevalve meetmete dokumente, sh meetme rakendamise protokolli ning ettekirjutust meetme talumiseks; 10) teab karistusõiguse põhimõtteid ja -mõisteid, oskab määrata süüteokoosseisu ning määrata karistust väärteo toimepanemise eest; 11) oskab kohtuvälise menetleja ametnikuna viia läbi väärteomenetlust nii üld-, kiir-, hoiatus, kui ka kirjalikus hoiatusmenetluses; 12) oskab koostada väärteomenetluse protokolle ja lahendeid ning koostada juhtumipõhiselt vastava lahendi kehtestatud vormi alusel; 13) oskab koostada väärteoasja kohtule esitamise dokumente, sh koostada toimiku ja põhjenduse asja kohtule edastamise kohta; 14) oskab lahendada ametniku tegevuse peale esitatud kaebust väärteomenetluses ning koostada asutuse juhi määrust; 15) oskab esindada kohtuvälist menetlejat maakohtus väärteoasjas nii asjas, mille on ise edastanud maakohtule, kui ka lahendi vaidlustamisel.

Iseseisva töö kirjeldus ja vajalike õppematerjalide loend

a) Iseseisev töö seisneb õigusaktide, kohtulahendite ja õppekirjanduse läbitöötamises. Iseseisva töö korraldamiseks on koostatud õigusaktide, kohtulahendite ja õppekirjanduse kohta iseseisvalt lahendatavad testid ja kordamisküsimused. Osaleja töötab iseseisvalt läbi järgmised õigusaktid:

1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) Vabariigi Valitsuse seadus; 3) haldusmenetluse seadus; 4) halduskoostöö seadus; 5) asendustäitmise ja sunniraha seadus; 6) riigivastutuse seadus; 7) korrakaitseseadus; 8) majandustegevuse seadustiku üldosa seadus; 9) halduskohtumenetluse seadus; 10) karistusseadustik; 11) väärteomenetluse seadustik; 12) süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus.

Õpetaja koostab õigusaktidega tutvumist toetavad testid, mida osalejad saavad iseseisvalt täita ja mis toetavad õigusakti süsteemset läbitöötamist. b) Osaleja tutvub iseseisvalt õpetaja määratud õigusaktidega ning koostab iga tutvustava õigusakti kohta kokkuvõtte. Õpetaja määrab kindlaks tutvutavad õigusaktid, kokkuvõtte struktuuri ning küsimused, millele osaleja peab tutvumise käigus vastama. c) Osaleja tutvub iseseisvalt õpetaja määratud kohtulahenditega ning koostab iga tutvustava kohtulahendi kohta kokkuvõtte. Õpetaja määrab kindlaks tutvutavad kohtulahendid, kokkuvõtte struktuuri ning küsimused, millele osaleja peab tutvumise käigus vastama. d) Osaleja sõnastab ühe elulise juhtumi enda töö- või isiklikust elust (asendab kõik isikuandmed ja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed), määrab kindlaks juhtumi õigusliku probleemi ja lahendab juhtumi õiguslikult vastavalt juhtumi lahendamise skeemile.

õppematerjalid 1) www.riigiteataja.ee – ametlik kehtiva õiguse andmekogu; 2) www.riigikohus.ee/lahendid - kohtulahendite andmekogu; 3) Laaring, M. jt (2017) Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne; 4) Aedmaa,A. jt (2004) Haldusmenetluse käsiraamat.

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh , väljastatavad dokumendid

Õpingud loetakse lõpetatuks, kui osaleja on sooritanud kirjaliku testi ja lahendanud kaasuse positiivsele tulemusele. Kursuse lõpetajale väljastab kool tunnistuse, kui õppija on saavutanud õpiväljundid lävendi tasemel ja sooritanud selleks ettenähtud hindamisülesanded. Kui õpinguid ei täideta täies, st nõutud mahus, väljastatakse õppijale soovi korral tõend selle mahu kohta, mis tal tehtud/sooritatud on.

Koolitaja kompetentsust Tõendava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus

Koolitajatel on minimaalselt kolme aastane praktiline kogemus täiskasvanutele suunatud koolituste läbiviimisel õpetatavas valdkonnas ja/või isik on varem töötanud koolitatava sektori spetsialistina minimaalselt kolm aastat.

Õppekava kinnitamise aeg

Direktori käskkiri nr

Õppekava koostaja: Sander Põllumäe, Anne-Ly Kandelin

TALLINNA MAJANDUSKOOL TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA

19.03.2024

Õppekava nimetus JÄRELEVALVEAMETNIK Õppekavarühm Sekretäri- ja kontoritöö Õppekava alus Õppekava on valminud koostöös sotsiaalpartneritega Õppe kogumaht, sh auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal

Eesti kutsehariduse arvestuspunktid (EKAP) 45 EKAP Koolituse kogumaht akadeemilistes tundides 1170 sh auditoorse töö maht akadeemilistes tundides: (õpe loengu, seminari, õppetunni või koolis määratud muus vormis)

180

sh praktilise töö maht akadeemilistes tundides: (õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine õppekeskkonnas)

180

sh. tagasisidestatava iseseisva töö maht akadeemilistes tundides 810

õppekeskkonna kirjeldus Kursus toimub Tallinna Majanduskooli auditooriumis ning veebiõppena. Kursust toetab veebikursus.

Õppekava sihtrühm Täienduskoolitus on suunatud eelkõige riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujatele, kelle teenistuskohustuseks on loamenetluse, riiklikku järelevalve, majandustegevuse kontrolli ja väärteomenetluse läbiviimine ning kes ei ole omandanud õigusalast kutse- või kõrgharidust.

Õppe alustamise tingimused Õppekaval õpingute alustamise tingimused on järgmised: 1) vähemalt keskhariduse, sh kutsekeskhariduse, olemasolu; 2) õigusalane 5. taseme kutseõppe läbimine, õigusteaduse kõrghariduse omandamine või vähemalt 10,0 EKAP mahus õigusalase täienduskoolituse läbimine ning 3) üks järgmistest tingimustest: a) teenistussuhe täidesaatva riigivõimu asutusega või b) teenistussuhe kohaliku omavalitsuse üksusega või c) teenuse osutamise leping riigi või kohaliku omavalitsuse üksusega või e) muu seos riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusega või täidab riikliku järelevalve ülesannet halduslepingu alusel. Konkursi korral eelistatakse kandidaate, kes on omandanud kõrghariduse selles valdkonnas, milles nad ameti- või töökoha järgi järelevalvet teostavad.

Õppekava eesmärk Täienduskoolituse läbinud osaleja oskab riigi- või kohaliku omavalitsuse teenistujana viia tüüpjuhtudel iseseisvalt kehtiva õiguse alusel läbi haldusmenetlust riikliku järelevalve ja majandustegevuse kontrolli meetmete kohaldamiseks ning väärteomenetlust väärteokaristuse kohaldamiseks.

Õppekava õpiväljundid a) oskab viia läbi haldus- ja vaidemenetlust ning koostada haldusakti, toimingu põhjendust ja vaideotsust; b) oskab rakendada riikliku järelevalve meetmeid korrakaitseorganina ja kohaldada majandustegevuse järelevalvet; c) oskab viia läbi väärteomenetlust ja kirjalikku hoiatus menetlust ning anda väärteoasi üle maakohtule;

Õppeaine sisu (moodulid, teemad ja õppetöö maht)

õppeaine/teema EKAP kontaktõpe (ak. tundi)

iseseisev töö (ak.tundi)

KOKKU: 45,0 360 810 1.0. Haldusmenetlus 12,0 96 216 1.1. Halduskorraldus ja järelevalve 3,0 24 54 1.2. Haldusmenetlus ja haldussund 6,0 48 108 1.3. Riigivastutus ja vaidemenetlus 3,0 24 54 2.0. Riiklik järelevalve 21,0 168 378 2.1. Korrakaitseõiguse alused 3,0 24 54 2.2. Riikliku järelevalve meetmed 12,0 96 216 2.3. Majandusjärelevalve meetmed 3,0 24 54 2.4. Haldussund ja vahetu sund 3,0 24 54 3.0. Väärteomenetlus 12,0 96 216 3.1. Karistusõiguse üldosa ja karistuse määramine 3,0 24 54 3.2. Väärteomenetlus läbiviimine (üldmenetlus) 4,0 32 72 3.3. Väärteo liht- ja hoiatusmenetlused 3,0 24 54 3.4. Väärteoasja lahendamine maakohtus 1,0 8 18 3.5. Ametniku peale esitatud kaebuse lahendamine 1,0 8 18

Kasutatavad õppemeetodid Õppetöö toimub veebi-, digi- ja hübriidloengute ning auditoorse õppetöö vormis. Osa õppekavast läbitakse veebikursustena. Õppemeetoditeks on loeng, arutelu, praktiline ülesanne (grupi-/individuaaltöö), juhtumianalüüs, teemapõhise kirjanduse analüüs, esitluse läbiviimine.

Hindamise korraldus Teemasid hinnatakse mitteeristavalt. Teema hinne kujuneb kõikide ettenähtud suuliste ja kirjalike tööde sooritamisel positiivsele tulemusele. Hindamise eelduseks on õpetaja töökavas kirjeldatud aruteludes ja rühmatöödes osalemine, praktiliste tööde, iseseisvate tööde või hindamisülesannete sooritamine vähemalt lävendi tasemel.

Osalejale antakse tagasisidet tema seniste oskuste ja teadmiste kohta. Kokkuvõttev hindamine toimub lõpuarvestuse vormis, mis koosneb kirjalikust testist ning kaasuste lahendamisest. Kokkuvõtva hindamise käigus kontrollitakse, kas osaleja on saavutanud õpiväljundid hindamiskriteeriumitega määratud tasemel.

Hindamismeetodid kirjalik test ja kirjaliku kaasuse lahendamine

Hindamiskriteeriumid Kirjaliku testi küsimustele vastamisel või lihtsa tüüpilise kaasuse kirjalikul lahendamisel demonstreerib järgmisi teadmisi ja oskusi: 1) teab haldusmenetluse, riikliku järelevalve, majandustegevuse järelevalve ja väärteomenetluse põhimõtteid ja-mõisteid ning kasutab neid õigesti; 2) teab haldusmenetluse, riikliku järelevalve, majandustegevuse järelevalve ja väärteomenetluse erisusi ning oskab rakendada erinevaid menetlusi koos; 3) oskab viia läbi õiguspäraselt haldusmenetlust, sh kogub piisavalt tõendeid, kaasab ja kuulab ära menetlusosalised ja protokollib menetlustoimingud jt; 4) oskab koostada haldusakti või toimingu põhjendust, sh riikliku järelevalve või majandustegevuse järelevalve meetme kohaldamisel; 5) oskab kohaldada haldussunni meetmeid (asendustäitmine ja sunniraha) ning vahetut sundi riikliku järelevalve meetme täitmise tagamiseks; 6) oskab viia läbi vaidemenetlust ja koostada vaideotsust, sh riikliku järelevalve ja majandustegevuse järelevalve meetme kohaldamise peale; 7) oskab viia läbi haldusmenetlust riikliku järelevalve meetme rakendamisel, sh eristab menetlustoiminguid ja riikliku järelevalve meetme kohaldamist; 8) oskab kohaldada riikliku järelevalve üld- ja erimeetmeid, sh tuvastada ohukoosseisu, vastutavat isiku, kaasata kõrvalisi isikuid jms; 9) oskab koostada riikliku järelevalve meetmete dokumente, sh meetme rakendamise protokolli ning ettekirjutust meetme talumiseks; 10) teab karistusõiguse põhimõtteid ja -mõisteid, oskab määrata süüteokoosseisu ning määrata karistust väärteo toimepanemise eest; 11) oskab kohtuvälise menetleja ametnikuna viia läbi väärteomenetlust nii üld-, kiir-, hoiatus, kui ka kirjalikus hoiatusmenetluses; 12) oskab koostada väärteomenetluse protokolle ja lahendeid ning koostada juhtumipõhiselt vastava lahendi kehtestatud vormi alusel; 13) oskab koostada väärteoasja kohtule esitamise dokumente, sh koostada toimiku ja põhjenduse asja kohtule edastamise kohta; 14) oskab lahendada ametniku tegevuse peale esitatud kaebust väärteomenetluses ning koostada asutuse juhi määrust; 15) oskab esindada kohtuvälist menetlejat maakohtus väärteoasjas nii asjas, mille on ise edastanud maakohtule, kui ka lahendi vaidlustamisel.

Iseseisva töö kirjeldus ja vajalike õppematerjalide loend

a) Iseseisev töö seisneb õigusaktide, kohtulahendite ja õppekirjanduse läbitöötamises. Iseseisva töö korraldamiseks on koostatud õigusaktide, kohtulahendite ja õppekirjanduse kohta iseseisvalt lahendatavad testid ja kordamisküsimused. Osaleja töötab iseseisvalt läbi järgmised õigusaktid:

1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) Vabariigi Valitsuse seadus; 3) haldusmenetluse seadus; 4) halduskoostöö seadus; 5) asendustäitmise ja sunniraha seadus; 6) riigivastutuse seadus; 7) korrakaitseseadus; 8) majandustegevuse seadustiku üldosa seadus; 9) halduskohtumenetluse seadus; 10) karistusseadustik; 11) väärteomenetluse seadustik; 12) süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus.

Õpetaja koostab õigusaktidega tutvumist toetavad testid, mida osalejad saavad iseseisvalt täita ja mis toetavad õigusakti süsteemset läbitöötamist. b) Osaleja tutvub iseseisvalt õpetaja määratud õigusaktidega ning koostab iga tutvustava õigusakti kohta kokkuvõtte. Õpetaja määrab kindlaks tutvutavad õigusaktid, kokkuvõtte struktuuri ning küsimused, millele osaleja peab tutvumise käigus vastama. c) Osaleja tutvub iseseisvalt õpetaja määratud kohtulahenditega ning koostab iga tutvustava kohtulahendi kohta kokkuvõtte. Õpetaja määrab kindlaks tutvutavad kohtulahendid, kokkuvõtte struktuuri ning küsimused, millele osaleja peab tutvumise käigus vastama. d) Osaleja sõnastab ühe elulise juhtumi enda töö- või isiklikust elust (asendab kõik isikuandmed ja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed), määrab kindlaks juhtumi õigusliku probleemi ja lahendab juhtumi õiguslikult vastavalt juhtumi lahendamise skeemile.

õppematerjalid 1) www.riigiteataja.ee – ametlik kehtiva õiguse andmekogu; 2) www.riigikohus.ee/lahendid - kohtulahendite andmekogu; 3) Laaring, M. jt (2017) Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne; 4) Aedmaa,A. jt (2004) Haldusmenetluse käsiraamat.

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh , väljastatavad dokumendid

Õpingud loetakse lõpetatuks, kui osaleja on sooritanud kirjaliku testi ja lahendanud kaasuse positiivsele tulemusele. Kursuse lõpetajale väljastab kool tunnistuse, kui õppija on saavutanud õpiväljundid lävendi tasemel ja sooritanud selleks ettenähtud hindamisülesanded. Kui õpinguid ei täideta täies, st nõutud mahus, väljastatakse õppijale soovi korral tõend selle mahu kohta, mis tal tehtud/sooritatud on.

Koolitaja kompetentsust Tõendava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus

Koolitajatel on minimaalselt kolme aastane praktiline kogemus täiskasvanutele suunatud koolituste läbiviimisel õpetatavas valdkonnas ja/või isik on varem töötanud koolitatava sektori spetsialistina minimaalselt kolm aastat.

Õppekava kinnitamise aeg

Direktori käskkiri nr

Õppekava koostaja: Sander Põllumäe, Anne-Ly Kandelin