Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 rakendusplaani aruanne 2020-2021

Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/

Registrikood 70001231

Keskkonnaamet

04.10.2022 nr 11-1/22/4430

Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027

rakendusplaani aruanne 2020-2021

Edastame Teile kiirgusohutuse riikliku arengukava (edaspidi KORAK) 2018–2028

rakendusplaani perioodi 2020–2021 aruande (lisa 1) ning KORAK rakendusplaani täitmisega

seotud kulude ülevaate (lisa 2).

Täname kõiki vajaliku sisendi eest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidi Koger

Välisõhu ja kiirgusosakonna juhataja

Lisad: Lisa 1. KORAK rakendusplaani perioodi 2020 – 2021 aruanne

Lisa 2. KORAK rakendusplaani täitmisega seotud kulude ülevaade

Teadmiseks: AS A.L.A.R.A., Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Siseministeerium,

Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium,

Politsei- ja Piirivalveamet, Terviseamet, Päästeamet, Maksu- ja Tolliamet, Eesti

Geoloogiateenistus, AS Ökosil

Maria Leier, 626 2908

[email protected]

KORAK rakendusplaani aruanne 2020-2021

2022

Sisukord

Kokkuvõte ........................................................................................................................................ 2

Aruande koostamise alused ........................................................................................................... 4

Täpsem ülevaade tegevustest ....................................................................................................... 6

1. Kiirgusohutuse taristu toimimise tõhustamine ............................................................. 6

2. Kiirgusohutusalase teadlikkuse ja pädevuse suurendamine ....................................... 9

3. Radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamine ........ 11

4. Kiirgussündmuste ennetamise ja lahendamise valmisoleku tagamine .................... 15

5. Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine ..................................... 17

6. Meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamise ja kiirgusohutuse tagamine ..................... 19

2

Kokkuvõte

Kiirgusohutuse taristu  Uuendati ning viidi kooskõlla

rahvusvaheliste juhendmaterjalide kaheksa õigusakti

 Kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamisega seotud tegevused on osaliselt viibinud, jätkuvad 2022. a

 Võeti kasutusele uus kiirgustöötajate doosiregister

Teadlikkus ja pädevus  Koroonakriis mõjutas oluliselt koolituste

läbiviimist nii esmareageerijatele kui teistele riigiametnikele, kuid osaliselt viidi siiski läbi

 Koolitused viidi läbi demineerijatele, Tööinspektsiooni järelevalveametnikele kui KOV ametnikele

 Toimus üks teabepäev elanikele

Radioaktiivsed jäätmed

 Vaheladustuspaiga füüsiline kaitse ja seiresüsteemid on hooldatud ja toimivad

 Alustatud lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike uuringutega

 NORM-ide osas on ühtlustatud väljaarvamis- ja vabastamistasemed

Hädaolukorrad ja valmisolek

 Uuendati hädaolukordade lahendamise plaani

 Osaleti rahvusvahelistel kommunikatsiooniõppustel

 Uuendatud on KeA ja Päästeameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baas

 Kiirgusohu varajase hoiatamise süsteemi töö ja toimepidevus on tagatud

Looduslikud kiirgusallikad

 Alustati üleriigilise siseruumide õhu radooniuuringuga

 Võeti kasutusele uus radooni mõõtetulemuste andmebaas

 Sillamäe jäätmehoidla seire ja hooldus on regulaarne

Meditsiinikiiritus

 Eesti osaleb rahvusvahelises kompuutertomograafia põhjendatuse uuringus

 Koguti patsiendidoosid 11 referentsprotseduuri kohta

 Ette on valmistatud meditsiinikiirituse auditi hea tava kursus

3

Tabel 1 KORAK rakendusplaani tegevuste kokkuvõte

Kokkuvõtlikult saab öelda, et 79% planeeritud tegevustest on kas täidetud või

tegevustega on alustatud. Kõige enam pole tegevusi alustatud radioaktiivsete

jäätmete ning meditsiinikiirituse meetmetes. Radioaktiivsete jäätmete puhul on

tegevused suuresti seotud radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga planeerimisega

ning kuna lõppladustuspaiga asukoha valimise protsess ning uuringud Paldiski objektil

on ressursimahukad, on mõned tegevused planeeritud järgmistesse aastatesse.

Meditsiinikiirituse tegevuste mitte alustamise põhjus on peamiselt see, et hetkel

osaletakse veel mitmes rahvusvahelises projektis, mis annavad tegevustele alles

sisendit.

Ülevaade planeeritud kuludest ja tegelikust maksumusest:

Tabel 2 KORAK rakendusplaani planeeritud ja tegelikud kulud aastatel 2020-2021

2020-2021 Mitu % planeeritud

kulust täideti? Strateegiline eesmärk Planeeritud Tegelik Vahe

Kiirgusohutuse taristu 247 000 € 133 041 € 113 959 € 54%

Teadlikkus ja pädevus 190 000 € 47 750 € 142 250 € 25%

Radioaktiivsed jäätmed 6 004 000 € 1 378 500 € 4 625 500 € 23%

Hädaolukorrad ja valmisolek 304 500 € 452 546 € - 148 046 € 149%

Looduslikud kiirgusallikad 1 586 000 € 201 066 € 1 384 934 € 13%

Meditsiinikiiritus 66 000 € - € 66 000 € 0%

KOKKU 8 397 500 € 2 212 903 € 6 184 597 € 26%

Eelarve täpsem ülevaade asub aruande lisas 1.

Planeeritud tegevusi Täidetud Alustatud Pole alustatud Kiirgusohutuse taristu

4 3 1 0 Teadlikkus ja pädevus

9 5 2 2 Radioaktiivsete jäätmed

15 6 5 4 Hädaolukorrad ja valmisolek

6 5 1 0 Looduslikud kiirgusallikad

7 4 2 1 Meditsiinikiiritus

7 1 3 3 48 24 14 10

4

Aruande koostamise alused

KORAK-i ehk kiirgusohutuse riikliku arengukava koostajaks ja vastutavaks täitjaks on

Keskkonnaministeerium. Arengukava väljatöötamisel osalesid ka

Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja

Siseministeerium ning nende allasutused. Nimetatud allasutused on määratud

osaliselt ka arengukava meetmete täitjateks. Arengukavas määratakse kiirguskaitse

arengu eesmärgid 2027.a lõpuni ning püstitatud eesmärkide saavutamiseks

kavandatud meetmed ja tegevussuunad. Arengukava üldeesmärgi ja meetmete

ülevaade on joonisel 1.

Arengukava näeb ette, et strateegiliste alameesmärkide tulemuslikkust hinnatakse

kord kahe aasta jooksul.

Käesolev vahearuanne annab ülevaate KORAK 2018-2027 rakendusplaani täitmisest

2020 ja 2021. aastal. Vahearuanne on koostatud KORAK-i vastutavatelt täitjatelt

laekunud tagasiside põhjal. Täpsem ülevaade antud perioodil läbi viidud tegevustest

antakse alameesmärkide lõikes kokkuvõtva tabelina ja vajadusel tabeli all lahti

seletatuna.

Rakendusplaani täitmisega seonduvad kulud aastatel 2020 ja 2021 on välja toodud

vahearuande lisas 1.

Joonis 1. KORAK üldeesmärgid ja meetmed

KORAK

Taristu toimimine

Õigusaktide ja juhenddokumentide

koostamine ja ajakohastamine

Teadlikkus ja pädevuse

Koolitusvaldkonna arendus

Inimeste teadlikkuse suurendamine

Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis

Radioaktiivsed jäätmed

Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine ja ohutu

vaheladustamine

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga

planeeringu koostamine ja reaktorsektsioonide

dekomissioneerimise KMH

NORM taaskasutamise ja käitlemise arendamine

Kiirgussündmuste ennetamine ja valmisolek

Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani

koostamine

Looduslikud kiirgusallikad

Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude minimeerimine

Meditsiinikiiritus

Meditsiinikiirituse protseduurite põhjendatuse hindamise jätkusuutlikkus ja

ühtne korraldus

Aastase elanikudoosi taseme hindamise

juurutamine

Kiirgusteadlikkus, heade praktikavõtete juurutamine, juhend- ja teabematerjalide

väljatöötamine ja järelevalve

Kliinilise auditi tegemiseks vajaliku pädevuse

edendamine

Täpsem ülevaade tegevustest

1. Kiirgusohutuse taristu toimimise tõhustamine

1 Õigusaktide täiendamine täidetud

2 Väljaarvamis- ja vabastamistasemete tuletamiste aluste ühtlustamine

täidetud

3 Kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamine alustatud

4 Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri arendamine täidetud

1.1. Õigusaktide täiendamine

Täiendati kaheksa õigusakti. Kiirgusseaduses viidi sisse kaks muudatust:

 Täpsustati kiirgusseaduse sätteid, et need vastaksid Euratom direktiivi ja IAEA

auditi ettepanekutele. Olulisema muudatusena tekkis kiirgustegevusloa

omajale kohustus esitada Keskkonnaametile analüüs sündmustest, mille

käigus on inimene saanud lubatust suurema kiirgusdoosi. Seadusesse lisati

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevusloa

tunnustamise kord.

 Teist korda muudeti KiS-i seoses Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni

ühendamisega.

Lisaks muudeti järgmised õigusaktid:

 Keskkonnaministri 25.08.2021 määrus nr 40 „Kiirgustegevuses kasutatavate

või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused

ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded“

Töötati välja uus terviktekst, mis sisuliselt liitis keskkonnaministri 27.10.2016

määruse nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või

radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende

vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“ ning Vabariigi

Valitsuse 15.09.2016 määruse nr 96 „Radionukliidide väljaarvamistasemete

tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral

kiirgustegevusluba ei nõuta“. Nimetatud määrustes olid väljaarvamise- ja

vabastamisetasemete väärtused erinevad. Direktiiv 2013/59/Euratom näeb

ette, et kiirgustegevuse regulatsiooni alt väljaarvamise ja materjalide

vabastamise jaoks tuleks kohaldada samu väärtusi. Määruste lisades olevad

Planeeritud tegevusi Täidetud Alustatud Pole alustatud 4 3 1 0

7

tabelid viidi kooskõlla direktiivi 2013/59/Euratom lisadega, muudeti määruse

struktuuri, toodi sisse vabastamise ja väljaarvamise taotluse esitamise kord.

Määrus jõustus 30.08.2021.

 Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 60 „Kiirgustegevusloa taotlusele

esitatavad täpsustatud nõuded, taotluse ja kiirgustegevusloa andmete nimistud

ning tuumamaterjali arvestuse pidamiseks kasutatavate kiirgusallikaid

iseloomustavate andmete nimistud“

Muudatused on seotud keskkonnaotsuste infosüsteemis ning kiirgusseaduses

kasutatava terminoloogia ühtlustamisega ning on tehnilist laadi. Muudatus

jõustus 22.06.2020.

 Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määrus nr 95 „Sekkumis- ja tegutsemistasemed

ning avariikutsekiirituse viitetase kiirgushädaolukorras“

Muudatus on vajalik, et määrus oleks kooskõlas KiS §13 ning vajadusel

kehtestatakse sekkumistasemed vastavalt IAEA standarditele. Algselt

plaanitud tegevus läbi viia 2021. aasta augustiks. Aastal 2020 otsustati tegevus

lükata järgmisesse aastasse seoses Keskkonnaameti ja

Keskkonnainspektsiooni ühinemisega. Aastal 2021 mindi muudatusega edasi,

kuid määruse menetlus on lükatud 2022. aastasse. Läbi on viidud

sekkumistasemete analüüs ja tehtud valik standarditest, mis on vaja määruse

koostamiseks ja rakendamiseks. Edasilükkumise põhjuseks on

keskkonnaministri määruse nr 40 koostamine võttis oodatust oluliselt rohkem

aega ning nii Keskkonnaministeeriumis (fookus tuumaenergial, töökorralduse

muudatused) kui Keskkonnaametis (ühinemine Keskkonnainspektsiooniga,

töökorralduse muudatused) on suur. Määrust ei ole muudetud.

 Keskkonnaministri 18.11.2016 määrus nr 54 "Kiirgustöötaja ja elaniku

efektiivdooside seire ja hindamise kord, radionukliidide sissevõtust põhjustatud

dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori väärtused ning nende

mõõtmise kord"

2020. aastal alustati määruse lisade ja uute Rahvusvahelise Radioloogilise

Kaitse Komisjoni (ICRP) väärtuste võrdlusega, toimusid kohtumised KeA ja

KeM-i vahel ning peeti arutelusid ka Soome kolleegidega. Määruse koostamine

on võtnud oodatust kauem aega, kuna muudatuste ulatus oli planeeritust

suurem (määrus kehtestatakse uue terviktekstina). Määruse menetlemine jääb

järgmisesse aastasse.

 Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 41 "Riikliku kiirgustöötajate

doosiregistri asutamine ja selle põhimäärus"

Muudatus seotud riikliku kiirgustöötajate doosiregistri arendusega. Muudatus

jõustus 20.01.2021.

 Keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28 "Tööruumide õhu

radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja

kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel"

8

Aruande perioodil on määrust muudetud kolm korda. Esmalt seoses

Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamisega ning seejärel

seoses kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu täienemisega ning õhu

radoonisisalduse mõõtmise korraldamise täpsustamisega. Viimane muudatus

hakkas kehtima 14.03.2021.

 Keskkonnaministri 06.09.2016 määrus nr 28 "Välistöötaja doosikaardile

kantavad andmed ja doosikaardi vormistamise kord ning välistöötaja

doosikaardi vorm"

Muudatused olid vajalikud doosikaardil kajastatavate andmete ja doosikaardi

kooskõlla viimiseks Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom

nõuetega. Muudatus hakkas kehtima

1.2. Väljaarvamis- ja vabastamistasemete tuletamiste aluste ühtlustamine mistahes

radionukliide sisalda materjali koguste osas

Keskkonnaministri 25.08.2021 määrus nr 40 „Kiirgustegevuses kasutatavate või

tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning

väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded“ jõustus 30.08.2021

1.3. Kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamine

Tarnitud on pinnasaaste mõõteseadmete (alfa- ja beetakiirgajate) kalibreerimise

süsteem. Osaliselt on tarnitud keskuse üldiseks toimimiseks vajalikud abiseadmed.

Gammamõõteseadmete kalibreerimise süsteemi tarnimise eelduseks on süsteemi

valmimisjärgne testimine tootja tehases. Neljandas kvartalis 2021 toimus testimine

tootjast tingitud probleemide tõttu vaid osaliselt, mistõttu polnud süsteemi võimalik

Eestisse tarnida. Testimine jätkub ja süsteem tarnitakse 2022. aastal. Eesmärk oli

kalibreerimiskeskus rajada aastaks 2020, kuid tegevus on viibinud, sest tarnijal on

probleeme nõuete vastava seadme koostamisega ning kvaliteeditestide läbiviimisega.

1.4. Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri arendamine

Uus riiklik kiirgustöötajate doosiregister võeti kasutusele 12. juuni 2020.

9

2. Kiirgusohutusalase teadlikkuse ja pädevuse suurendamine

1 Riigiasutuste töötajatele mõeldud kiirgusalaste põhiteadmiste veebikursuse väljatöötamine

alustatud

2 Kiirgusohutust käsitleva loengukursuse integreerimise võimalikkuse hindamine kõrgkoolide õppekavasse

pole alustatud

3 Projekteerimise ja ehitusega seotud õppekavade täiendamine looduskiirguse valdkonnas

pole alustatud

4 Regulaarsed kiirgusalased koolitused kiirgussündmustes esmareageerijatele

täidetud

5 Järelevalveametnike koolitamine täidetud

6 Kiirgusalaste teabepäevade korraldamine täidetud

7 Radoonialaste koolituste korraldamine KOV ametnikele täidetud

8 Veebipõhiste teabematerjalide koostamine elanikele kiirgushädaolukordades käitumiseks

täidetud

9 Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis alustatud

2.1. Riigiasutuste töötajatele mõeldud kiirgusalaste põhiteadmiste veebikursuse

väljatöötamine

KORAK rakendusplaani perioodil ei ole veebikursust välja töötatud. 2021. aastal

hakati koostama Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri tehnilise koostööprojekti,

mille üheks väljundiks on just taolise veebikursuse välja töötamine. Antud juhul on

võimalik kasutada välisekspertide abi.

2.2. Kiirgusohutust käsitleva loengukursuse avaliku-õigusliku kõrgkooli loodus- ja

täppisteaduste valdkonna õppekavasse integreerimise võimalikkuse hindamine

ning võimaluste leidmine

Pole alustatud, kuna keskenduti rakendusplaani teistele tegevustele. Tegevused

lükkuvad KORAK rakendusplaani järgmisesse perioodi.

2.3. Projekteerimise ja ehitusega seotud õppekavade täiendamine looduskiirguse

(eelkõige radooni) valdkonnas.

Pole alustatud, kuna keskenduti rakendusplaani teistele tegevustele. Tegevused

lükkuvad KORAK rakendusplaani järgmisesse perioodi.

Planeeritud tegevusi Täidetud Alustatud Pole alustatud 9 5 2 2

10

2.4. Regulaarsed kiirgusalased koolitused kiirgussündmustes esmareageerijatele

Keskkonnaamet viis läbi koolituse demineerijatele 2021. aasta alguses, kuid seoses

koroonakriisiga ei ole saavutatud vajalikku regulaarsust. Päästeameti DEK

kiirgusohutuse juhtivspetsialist osales kiirgusohutuse spetsialisti koolitusel 2021.

DEK viib läbi regulaarset kiirgusalast koolitust EOD1 kvalifikatsiooni kursuse ja CBRN

õppepäevade raames.

2.5. Järelevalveametnike (Tööinspektsioon) koolitamine

2020. aastal töötati Keskkonnaameti poolt välja juhendmaterjal järelevalveametnikele

ning 2021. aasta algul viidi neile läbi koolitus. Koolitusel osales 31 Tööinspektsiooni

töötajat.

2.6. Kiirgusalaste teabepäevade korraldamine

2020. aastal teabepäeva koroonakriisi tõttu läbi ei viidud ning oli planeeritud

korraldada kontaktne teabepäev, kuid siiski viidi 2021. aastal teabepäev läbi

virtuaalselt. Teabepäeval osales 30 inimest. Teabepäeval käsitleti järgnevaid

teemasid: KEVAD, radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik, tuumaenergia töörühm,

radooni mõõtmine kodudes ja töökohtadel, radooni kaitsemeetmete rakendamine

elamutes, väheuuritud alade kaardistamine ning elamute siseõhu radooniuuring.

Ettekandjateks olid KeM, KeA, AS A.L.A.R.A., PML Balti OÜ, Eesti Geoloogiateenistuse

ja Tartu Ülikooli esindajad. Esmakordselt küsiti ka tagasisidet teabepäeva

korraldamise ja sisu osas. Öeldi, et käsitletud teemad on väga aktuaalsed, ettekanded

olid selged, arusaadavad ning huvitavad. Samas öeldi, et rohkem võiks rääkida

lõppladustuspaiga asukoha valikutest ning uuematest arengutest kiirguses maailma

mastaabis. Samuti toodi välja, et rohkem võiks käsitleda tuumajaama teemat.

Tulevikus võiks eraldi aja pühendada küsimuste-vastuste voorule, mitte ainult esitluste

lõpus.

2.7. Radoonialaste koolituste korraldamine kõrgendatud radooniriskiga aladel

asuvate KOV-ide ametnikele

2021. aastal toimus KOV-ide koolitusprogrammi raames radoonikoolitus, milles

osales 29 KOV töötajat.

2.8. Veebipõhiste teabematerjalide koostamine elanikele kiirgushädaolukordades

käitumiseks

Keskkonnaamet andis sisendit „Ole valmis“ ning 1247 keskkondadele.

2.9. Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis

AS A.L.A.R.A. on suurendanud personali ühe kiirgusspetsialisti võrra. KeM ja KeA ei ole

kiirgusvaldkonnas personali suurendanud.

11

3. Radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude

vähendamine

Planeeritud tegevusi Täidetud Alustatud Pole alustatud 15 6 5 4

1 Olemasoleva vaheladustuspaiga haldamine täidetud

2 Radioaktiivsete jäätmete käitlemine täidetud

3 Tammiku jäätmehoidla ohutustamise lõpule viimine alustatud

4 Jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine alfa- ja beetakiirgajate määramiseks

pole alustatud

5 Saastunud metallijäätmete kokkukogumine ja sulatamine alustatud

6 Jäätmete käitlemise kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine

täidetud

7 Radioaktiivsete jäätmete käitlusseadmete pargi arendamine ja jäätmete ladustamiseks vajalike pakendite soetamine

pole alustatud

8 Omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteemi arendamine ja käigushoidmine

täidetud

9 Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks planeeringu ja KSH menetluse algatamine

täidetud

10 Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike keskkonnauuringute tellimine

alustatud

11 Lõppladustuspaiga rajamise ja reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise kommunikatsioonistrateegia koostamine ja rakendamine

alustatud

12 Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise KMH algatamine

pole alustatud

13 Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomisjoneerimiseks vajalike uuringute tellimine

alustatud

14 NORM-valdkonnaga seoses õigusaktide täiendamine täidetud

15 NORMide käitlemise valdkonna teadus- ja arendustegevuse toetamine parima võimaliku tehnoloogia väljatöötamiseks ja NORM käitlussüsteemi loomiseks

pole alustatud

3.1. Olemasoleva vaheladustuspaiga haldamine

Vaheladustuspaiga füüsilise kaitse ja seire süsteemid on hooldatud ja toimivad

12

3.2. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine

Radioaktiivsed jäätmed on nõuetekohaselt käideldud ja vaheladustatud.

3.3. Tammiku jäätmehoidla ohutustamise lõpule viimine

Jätkus Tammiku hoidlast aastatel 2009 kuni 2011 toodud eelsorteeritud jäätmete

käitlemine ja ladustamine. Jätkati hoidla dekomisjoneerimistöödega (saastusest

puhastamise ja lammutamisega), sh. jätkati kiirgusohutushinnangu koostamisega,

mis on vajalik hoidla ja selle territooriumi vabastamiseks kiirgusohutuse nõuete

kohaldamisest.

3.4. Jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine alfa- ja beetakiirgajate

määramiseks

Tegevusega pole alustatud, sest vastavaid mittepurustavaid meetodeid veel praktikas

ei eksisteeri.

3.5. Saastunud metallijäätmete kokku kogumine ja sulatamine

Alustati saastunud metallijäätmete sulatamise ettevalmistavate tegevustega. Teostati

Paldiski objektil ladustatud saastunud metallijäätmete vastavuse kontroll

sulatustehaste nõuetele ja alustati riigihangete alusdokumentide ja tehniliste

kirjelduste koostamisega.

3.6. Jäätmete käitlemise kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine

AS A.L.A.R.A. on juhtimissüsteemi käsiraamatu ja sise-eeskirjad üle vaadanud ning

vajadusel täiendanud.

3.7. Radioaktiivsete jäätmete käitlusseadmete pargi arendamine ja jäätmete

ladustamiseks vajalike pakendite soetamine

Tegevus on lükkunud edasi vastavalt RAJALA projekti ajakavale.

3.8. Omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteemi arendamine ja käigus hoidmine

Süsteem on loodud ning toimib.

3.9. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks planeeringu ja KSH

menetluse algatamine

Lääne-Harju vallavolikogu algatas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise 28.01.2020. a. 16.10. 2020 kuulutati välja

hange, saabus üks pakkumus (u 1.4 mln eurot), mis ületas oluliselt eeldatavat

maksumust (0.3 mln eurot). Toimus TORT käskkirja muudatus, mille raames

suurendati eelarvet ning eriplaneering jaotati I etapiks (2021-2023) ja II etapiks (2024-

2025). II etapi jaoks vajalik lisarahastus u 0.6 mln eurot. 15.06.2021 kuulutati välja uus

hange, mille eeldatav maksumus u 0.84 mln eurot. 13.10.2021 sõlmiti hankeleping

maksumusega 364 200 eurot.

13

Alustatud on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise

kavatsuse koostamisega.

3.10. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike

keskkonnauuringute tellimine

Koostati riigihanke alusdokumendid ja tehniline kirjeldus tegevuste

keskkonnauuringute ning reaktorsektsioonide dekomisjoneerimiseks vajalike

uuringute teostamiseks. 16.10.2020 kuulutati välja hange. Saabus üks pakkumus, mis

ületas eeldatavat maksumust (u 5.6 mln eurot). Toimus TORT käskkirja muudatus,

mille raames suurendati eelarvet ning vähendati tegevusi. 26.05.2021 kuulutati välja

teine hange, hankeleping sõlmiti 13.10.2021. Lepingu maksumus 5 946 444 eurot.

Alustatud on uuringute läbiviimisega – uuringute avakoosolek toimus 26.10.2021. a.,

alustatud on taustaandmete kogumisega ja uuringute läbiviijate poolt esitatud

küsimustele vastamisega, valminud on Paldiski objekti, kui ühe potentsiaalse ja juba

teada oleva lõpphoidla võimaliku asukoha, geofüüsikaliste uuringute aruanne ning

alustatud on ettevalmistavate tegevustega ehitusgeoloogilise uuringu läbiviimiseks

Paldiski objektil.

3.11. Lõppladustuspaiga rajamise ja reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise

kommunikatsioonistrateegia koostamine ja rakendamine

TORT käskkirja muudatusega on määratud KeM projekti partneriks.

Kommunikatsioonipartneri hange kuulutati välja 04.06.2021. Hankeleping sõlmiti

22.10.2021 maksumusega 120 000 eurot. 10.06.2021 läbi viidud infopäev Lääne-Harju

vallavalitsusele.

Alustatud on kommunikatsioonistrateegia aastani 2040, lühiajalise

kommunikatsiooniplaani ning Paldiski objekti virtuaaltuuri ja droonivideo

koostamisega.

3.12. Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise KMH

algatamine

TORT käskkirja muudatusega võeti reaktorsektsioonide likvideerimise KMH perioodist

2021-2023 välja. Tegevuse täitmine algab 2024. aastal. Kokku 2024-2025 perioodil

lisarahastuse vajadus u 0,5 mln eurot.

3.13. Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomisjoneerimiseks

vajalike uuringute tellimine

Koostati riigihanke alusdokumendid ja tehniline kirjeldus tegevuste

keskkonnauuringute ning reaktorsektsioonide dekomisjoneerimiseks vajalike

uuringute teostamiseks. 16.10.2020 kuulutati välja hange. Saabus üks pakkumus, mis

ületas eeldatavat maksumust (u 5.6 mln eurot). Toimus TORT käskkirja muudatus,

mille raames suurendati eelarvet ning vähendati tegevusi (võeti välja sektsioonide nn.

läbivalgustamisega seotud kaks tegevust, mille täitmisega alustatakse 2024. aastal.

14

Kokku 2024-2025 perioodil lisarahastuse vajadus u 2.4 mln eurot). 26.05.2021

kuulutati välja teine hange, hankeleping sõlmiti 13.10.2021. Lepingu maksumus 5 946

444 eurot.

Alustatud on uuringute läbiviimisega – uuringute avakoosolek toimus 26.10.2021. a.,

alustatud on taustaandmete kogumisega ja uuringute läbiviijate poolt esitatud

küsimustele vastamisega.

3.14. NORM-valdkonnaga seoses õigusaktide täiendamine

Kehtestati keskkonnaministri 25.08.2021 määrus nr 40 „Kiirgustegevuses

kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise

tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded“

Töötati välja uus terviktekst, mis sisuliselt liitis keskkonnaministri 27.10.2016 määruse

nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega

saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise

ja taaskasutamise tingimused“ ning Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määruse nr 96

„Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed,

millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta“. Nimetatud määrustes

olid väljaarvamise- ja vabastamisetasemete väärtused erinevad. Direktiiv

2013/59/Euratom näeb ette, et kiirgustegevuse regulatsiooni alt väljaarvamise ja

materjalide vabastamise jaoks tuleks kohaldada samu väärtusi. Määruste lisades

olevad tabelid viidi kooskõlla direktiivi 2013/59/Euratom lisadega, muudeti määruse

struktuuri, toodi sisse vabastamise ja väljaarvamise taotluse esitamise kord. Määrus

jõustus 30.08.2021.

3.15. NORMide käitlemise valdkonna teadus- ja arendustegevuse toetamine parima

võimaliku tehnoloogia väljatöötamiseks ja NORM käitlussüsteemi loomiseks sh

käitluslahendustingimuste loomiseks.

Ei ole teada, et NORM uuringuid Eestis perioodil 2020-2021 sooviti läbi viia.

15

4. Kiirgussündmuste ennetamise ja lahendamise valmisoleku tagamine

Planeeritud tegevusi Täidetud Alustatud Pole alustatud 6 5 1 0

1 Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani koostamine täidetud

2 Kiirgus- või tuumaõnnetuste alastel õppustel osalemine ja nende korraldamine

alustatud

3 Keskkonnaameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baasi uuendamine

täidetud

4 Päästeameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baasi, mõõtevahendite ja saasteärastuseks vajalike seadmete baasi uuendamine

täidetud

5 Maksu- ja Tolliameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baasi uuendamine

täidetud

6 Kiirgusohu varajase hoiatamise süsteemi töö ja toimepidevuse tagamine

täidetud

4.1. Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani koostamine

2021. aastal uuendati juba varasemalt koostatud plaani.

4.2. Kiirgus- või tuumaõnnetuste alastel õppustel osalemine ja nende korraldamine

Üleriikliku lauaõppuse läbiviimine on viibinud seoses koroonakriisiga. Osaletud on

rahvusvahelistel kommunikatsiooniõppustel.

4.3. Keskkonnaameti mõõtevahendite ja kaitsevarutuse baasi uuendamine

2020. aastal viidi läbi Euroopa Liidu rahastatud projekt ISFP-30 „Kiirgusohust varajase

hoiatamise süsteemi täiustamine“ mahuga 150 000 €. Soetatud on hädaolukorra

kaitsevarustus ning mobiillabori uued arvutid ning läbi on viidud nende hooldus.

4.4. Päästeameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baas, mõõtevahendite ja

saasteäratuseks vajalike seadmete baasi uuendamine

2021. aasta soetatud otsenäiduga dosimeetrid, portatiivse kiirgusvärava komplekt,

käsikiirguse mõõteseadmed, sõidukite saasteärastusväravad, CBRN filtreeriv

kaitseriietus, päästekomandodele 46 dosimeetrit.

4.5. Maksu- ja Tolliameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baasi uuendamine

Mõlemal aastal on toimunud kiirgusmonitoride korraline hooldus igas piiripunktis.

2021. aastal saadi USA-st abi korras kuus uut käsiseadet, mis on jagatud samuti

piiripunktidesse.

16

4.6. Kiirgusohu varajase hoiatamise süsteemi töö ja toimepidevuse tagamine

Süsteemi töö ja toimepidevus on tagatud, toimub regulaarne hooldus. Vahetati välja

kõikide filterseadmete laagrid, soetati kõikidele jaamadele uued akud ning soetati ka

õhufilterseadmete filtreid.

17

5. Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine

1 Radooniriski osas täiendava uuringuvajadusega alade pinnaseõhu ja siseõhu radooniuuringute tegemine

alustatud

2 Üleriigilise siseruumide õhu radooniuuringu läbiviimine alustatud

3 Radooni mõõtetulemuste andmebaasi arendamine täidetud

4 Keskkonnaameti radoonimõõteseadmete uuendamine täidetud

5 Ehitusmaterjalide täiendavate radioloogiliste uuringute tegemine

täidetud

6 Joogivee määruse nr 82 rakendamise kontrollimine seoses radioloogiliste näitajate kontrollväärtuse ületamisega

pole alustatud

7 Sillamäe jäätmehoidla radioaktiivsuse seire täidetud

5.1. Radooniriski osas täiendava uuringuvajadusega alade pinnaseõhu ja siseõhu

radooniuuringute tegemine

2020. aastal viidi läbi uuringute II etapp, mille raames viidi mõõtmised läbi viies

kohalikus omavalitsusüksuses. Eelarve kärbete tõttu 2021. aastal III etapi töid ei

toimunud.

5.2. Üleriigilise siseruumide õhu radooniuuringu läbiviimine

2021. aastal sai Eesti IAEA tehnilise abi raames 1000 detektorit eesmärgiga alustada

riikliku siseõhu-uuringuga. 2021. aastal sõlmiti leping uuringu I etapi läbiviimiseks,

töötati välja metoodika uuringu läbiviimiseks, koostati veebileht ning juhendid ja viidi

läbi uuringus osalemise kampaania.

5.3. Radooni mõõtetulemuste andmebaasi arendamine

Uus radooni mõõtetulemuste andmebaas võeti kasutusele 2020. aasta alguses.

5.4. Keskkonnaameti radoonimõõteseadmete uuendamine

Soetati uus seade radoonimõõteseade.

5.5. Ehitusmaterjalide täiendavate radioloogiliste uuringute tegemine

Uuring on läbi viidud ning 07.10.2020 tutvustati projekti tulemusi ka avalikkusele.

Planeeritud tegevusi Täidetud Alustatud Pole alustatud 7 4 2 1

18

5.6.Joogivee määruse nr 82 rakendamise kontrollimine seoses radioloogiliste

näitajate kontrollväärtuse ületamisega.

Tegevusi ei ole toimunud, kuna oodati Tartu Ülikooli LIFE projekti tulemusi. LIFE projekt

lõppes 2021. aasta sügisel.

5.7. Sillamäe jäätmehoidla radioaktiivsuse seire

Jäätmehoidla seire ning hooldus on ettenähtud mahus läbi viidud.

19

6. Meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamise ja kiirgusohutuse tagamine

Planeeritud tegevusi Täidetud Alustatud Pole alustatud 7 1 3 3

1 Osapooltega läbirääkimise läbiviimine, mille tulemusena lepitakse kokku Eestile sobilik lahendus meditsiinikiirituse protseduuride üldise põhjendatuse tagamiseks.

alustatud

2 Sõltuvalt sobivast lahendusest edasiste tegevuste paika panemine tagamaks üldise põhjendatuse järjepidev hindamine.

pole alustatud

3 Diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamine, regulaarse üle vaatamise tagamine, DRL kehtestamiseks ja üle vaatamiseks vajalike täiendavate andmete kogumine, vajadusel diagnostiliste referentsväärtuste kogumiseks vajaliku juhendmaterjali uuendamine. Referentsprotseduuride üle vaatamine aastaks 2020.

alustatud

4 Tegevuskava loomine. Tegevuskava alusel toimub tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määruse „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ meditsiinikiirituse kasutamise kliinilist kvaliteeti käsitlevate sätete täitmise kontrollimine, juurutamine ja edendamine.

pole alustatud

5 Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemiseks vajaliku pädevuse edendamine

alustatud

6 Klassifikaatori kasutusele võtmine tervishoiuteenuse osutajate poolt ja tervise infosüsteemi statistika mooduli arendamine

pole alustatud

7 Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise eest vastutava asutuse määramine sõltuvalt tervise infosüsteemi statistika moodulisse ligipääsuga seotud piirangutest

täidetud

6.1. Osapooltega läbirääkimise läbiviimine, mille tulemusena lepitakse kokku Eestile

sobilik lahendus meditsiinikiirituse protseduuride üldise põhjendatuse tagamiseks.

Euroopa Komisjon volitas Euroopa Radioloogiaühingut (edaspidi ESR ) läbi viima

koordineeritud auditit kompuutertomograafia uuringute põhjendatuse suhtes.

Projektis osalevad järgmised riigid: Belgia, Eesti, Kreeka, Sloveenia, Soome, Taani ja

Ungari. Projekt algas 7.aprillil 2021 ja kestab kuni 2024.aasta märtsini

6.2. Sõltuvalt sobivast lahendusest edasiste tegevuste paika panemine tagamaks

üldise põhjendatuse järjepidev hindamine.

Tegevusega pole alustatud, kuna punktis 6.1. nimetatud projekt veel kestab.

20

Üheks toimivaks süsteemiks meditsiinikiirituse protseduuride üldise põhjendatuse

hindamiseks, mis oleks tervishoiuteenuse osutajatele suuniseks üksikute

protseduuride põhjendatuse tagamisel ja järelevalveasutustele meditsiinikiirituse

sihipärase kasutamise kontrollimisel, on Eesti Haigekassa (EHK) tervishoiuteenuste

loetelu (TTL). Meditsiinikiirituse protseduuri lisamiseks TTL-i ja EHK poolt

radioloogiateenuse rahastamise taotluses on mh kirjeldatud protseduuri teostamise

üldine põhjendatus.

6.3. Diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamine, regulaarse üle vaatamise

tagamine, DRL kehtestamiseks ja üle vaatamiseks vajalike täiendavate andmete

kogumine, vajadusel diagnostiliste referentsväärtuste kogumiseks vajaliku

juhendmaterjali uuendamine. Referentsprotseduuride üle vaatamine aastaks 2020.

2020. ja 2021. aastal toimus patsiendidooside kogumine üle Eesti. 11 referentsprotseduuri kohta viis andmekorje läbi TeA 2020. aastal, hambaravis teostatavate ülesvõtete ja uuringute kohta viis andmekorje KeA 2020. aja 2021. aastal. Esitatud andmeid analüüsiti SoM poolt 2021. aastal SoM. 10.06.2021 toimus IAEA korraldatud koosolek "Estonian DRL project" kus osalesid SoM, TeA, rahvusvahelised eksperdid, TalTech ja KeA. SoM osales 6.-10.09.2021 IAEA korraldatud regionaalsel kohtumisel ja seminaril „Establishment and Utilization of DRLs in Medical Imaging“. Olemasolevate diagnostiliste referentsväärtuste (5 referentsprotseduuri) ajakohastamise ja uute referentsväärtuste (7 referentsprotseduuri + CBCT) kehtestamine on kavandatud teha 2022. a.

6.4. Tegevuskava loomine. Tegevuskava alusel toimub tervise- ja tööministri 19.

detsembri 2018. a määruse „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded,

meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised

referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ meditsiinikiirituse kasutamise

kliinilist kvaliteeti käsitlevate sätete täitmise kontrollimine, juurutamine ja

edendamine.,

Tegevuskavaga pole alustatud, kuna vastutavas asutuses on toimunud

struktuurimuudatused ning viimase kahe aasta jooksul on Covid-pandeemia

lahendamine vajanud täiendavaid inimressursse. 2022 on Covid-pandeemia

intensiivsus langenud ja struktuurimuudatused on hetkel lõppenud. Seega 2022

alustatakse tegevuskava loomise ettevalmistustega.

6.5. Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemiseks vajaliku pädevuse

edendamine

SoM osales 2020. aastal alanud 30-kuulises ESR-i juhitud projektis QuADRANT (quality

and safety of radiology, radiotherapy and nuclear medicine through the

implementation of clinical audit).

Keskkonnaamet koostöös IAEA, TalTech’i ja Eesti Radioloogia Ühinguga viisid 27.09-

01.10.2021 läbi koolitusseminari „Meditsiinikiirituse protseduuride kliiniline audit“.

TalTech koostöös Keskkonnaametiga valmistas 2021. aastal ette kursuse

„Meditsiinikiirituse auditi hea tava“, kursuse maht 52 akad. tundi.

21

ERÜ on „Eesti radioloogia arengukava 2021-2026“ dokumendis kirjeldanud, et ERÜ

toetab kliiniliste auditite läbiviimist kooskõlas Euroopa Komisjoni antud soovitustega,

tehes seda ERÜ auditikomitee juhtimisel. Seni puudub koolitussüsteem audiitorite

koolitamiseks, kuid väliste auditite tegemiseks on võimalik kasutada sõltumatut

audiitorit – näiteks Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tehnilise koostööprojekti

raames korraldatakse kliinilisi auditeid, mille käigus hinnatakse meditsiinikiirituse

kasutamist.

6.6. Klassifikaatori kasutusele võtmine tervishoiuteenuse osutajate poolt ja tervise

infosüsteemi statistika mooduli arendamine

Eesti Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus koostöös Eesti Radioloogia Ühinguga

on üle vaadanud meditsiinikiirituse protseduuride klassifikaatorid, mis on avaldatud

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse hallatavas Publitseerimiskeskuses.

Klassifikaatoreid ajakohastatakse vastavalt vajadusele, radioloogiliste uuringute

klassifikaatoreid on viimati muudetud 2018. ja 2019. aastal.

Töö- ja terviseministri 18.12.2018 a. määruse nr 71 kohaselt „Kiirgustegevusloa omaja

kogub andmeid aasta jooksul asutuses tehtud protseduuride arvu kohta vastavalt

radioloogilise uuringu klassifikaatorile, mis on avaldatud tsentraalses

tervishoiuvaldkonna klassifikaatorite ja standardite avaldamise keskkonnas.“.

Uue põlvkonna tervise infosüsteemi (upTIS) üheks eesmärgiks on suurendada

koostööd ka tervisevaldkonna registrite, teadlaste ja teiste osapooltega. Tervise

infosüsteem (TIS) vajab kaasaegset teabekeskust peamiselt TIS

andmevahetusstandardite, klassifikaatorite ning koodiloendite ja juhendite

haldamiseks ja avaldamiseks. Esmalt valmib teabekeskuse arendusena

andmevahetusvormingute haldamise keskkond ning koodiloendite ja klassifikaatorite

haldamise ja avaldamise keskkond. Teabekeskuse veebiportaali hakkavad täiendama

REST arhitektuuril põhinevad terminoloogiaserveri teenused ning wiki stiilis

juhendmaterjalide keskkond. Teabekeskuses avaldatakse ka TIS andmekoosseisud.

UpTIS raames on alustatud ka mitmete alaprojektidega, mis on vajalikud tervise

infosüsteemi paremaks toimimiseks. E-tervise valitsemisraamistiku projekt käivitus

märtsis 2021.

Tervise Infosüsteemi andmevaatur on mitme-etapiline projekt, mis võimaldab

tervishoiutöötajal saada kiire ülevaade patsiendi terviseseisundist, diagnoosidest,

analüüsidest, uuringutest, ravimitest ja muust vajalikust tervise infosüsteemi

koondatud infost. Andmevaaturi I etapp koos analüüsitulemuste ja

immuniseerimispassi kuvadega valmis 2020. aastal. II etapis luuakse vaated patsiendi

terviseseisundi kokkuvõtte, diagnooside, uuringute, ravimite ja operatsioonide

kuvamiseks.

22

6.7. Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise eest

vastutava asutuse määramine sõltuvalt tervise infosüsteemi statistika moodulisse

ligipääsuga seotud piirangutest

2013. a juhendi „Juhend meditsiiniradioloogia protseduuridel patsiendidoosi

hindamiseks“ kohaselt referentskeskus kogub ideaalis doosiandmed kõigist

tervishoiuasutustest vähemalt iga 3 aasta tagant ja teeb andmete analüüsi, määrab

riiklikud diagnostilised referentsväärtused (kooskõlastatuna erialaseltsidega), samuti

avaldab doosiandmete üldistatud tulemused ja hindab elanikkonna kollektiivdoosi (sh

uuringute sagedusi ja efektiivdoose) ja elaniku keskmist efektiivdoosi. Kehtivate

õigusaktide kohaselt on patsiendidooside kogumise ja diagnostiliste

referentsväärtuste määramise eest vastutav asutus Terviseamet, kuid elanike ja

elanikkonna vaatlusrühmade efektiiv- ja ekvivalentdooside hindamise tagab

Keskkonnaamet.

Töö- ja terviseministri 15.05.2014 a. määruse nr 29 lisa 3 kohaselt oli

kiirgustegevusloa omajal kohutus kvaliteedikäsiraamatusse hõlmata aasta jooksul

tehtud protseduuride arv vastavalt lisas 1 toodud protseduuride loetelule, kuid see

nõue jäeti 2018. aastal uue määruse kehtestamisel sätestamata.

Aruandeperioodil ei ole valdkonna osapooltega kokku lepitud, missugused on suurima

kollektiivdoosi panusega protseduurid, mille kohta kogutud doosiandmete

võrreldavuse tagamiseks tüüpilised uuringuprotokollid ja tegelikult valitud

uuringupiirkonnad on võimalikult ühetaolised. Võrreldavaid doosiandmeid on hetkel

võimalik arvestada 13 kehtestatud standardprotseduuri osas, kuid need kõik ei pruugi

olla protseduurid, mille panus kollektiivdoosi on suurima osakaaluga.