Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 kohane teade

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 11.4.2024

C(2024) 2513 final

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

11.4.2024,

millega lubatakse Eestile tagastamatu toetuse kolmanda osamakse tegemine

(Ainult eestikeelne tekst on autentne)

ET 1 ET

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

11.4.2024,

millega lubatakse Eestile tagastamatu toetuse kolmanda osamakse tegemine

(Ainult eestikeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust

(EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu,1 eriti selle artikli 24 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EL) 2021/241 artikli 4 lõike 2 kohaselt on taaste- ja vastupidavusrahastu

erieesmärk anda liikmesriikidele rahalist toetust, et saavutada nende taaste- ja

vastupidavuskavades sätestatud reformide ja investeeringute eesmärgid ja sihid.

Nõukogu 16. juuni 2023. aasta rakendusotsuses, millega kiidetakse heaks Eesti taaste-

ja vastupidavuskavale antud hinnang2 (edaspidi „nõukogu rakendusotsus“), on

sätestatud, et liit teeb osamaksed kooskõlas rahastamislepinguga kättesaadavaks

tingimusel, et komisjon teeb määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõike 5 kohaselt otsuse

selle kohta, et Eesti on rahuldavalt täitnud taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega

seotud asjakohased eesmärgid ja sihid.

(2) 18. detsembril 2023 esitas Eesti maksetaotluse koos liidu vahendite haldaja kinnituse

ja auditite kokkuvõttega. Taotlus puudutas tagastamatu toetuse kolmandat osamakset.

Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 3 andis komisjon esialgse

hinnangu selle kohta, kas nõukogu rakendusotsuses sätestatud asjakohased eesmärgid

ja sihid on täidetud rahuldavalt. Hindamisel võeti arvesse komisjoni ja Eesti vahel

määruse (EL) 2021/241 artikli 20 lõike 6 kohaselt kokku lepitud tegevuskorda3.

(3) Komisjon andis esialgse positiivse hinnangu tagastamatu toetusega seotud 18 eesmärgi

ja sihi rahuldava täitmise kohta ning esitas vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24

lõikele 4 oma järeldused majandus- ja rahanduskomiteele, küsides komitee arvamust

eesmärkide ja sihtide rahuldava täitmise kohta. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 25

lõikele 4 esitas komisjon Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile ülevaate, millised

on tema esialgsed järeldused asjakohaste eesmärkide ja sihtide rahuldava täitmise

kohta. Majandus- ja rahanduskomitee nõustus komisjoni esialgse positiivse

hinnanguga ning leidis, et Eesti on rahuldavalt täitnud kõik maksetaotlusega seotud

eesmärgid ja sihid. Komisjon on võtnud majandus- ja rahanduskomitee arvamust oma

hinnangus arvesse.

1 ELT L 57, 18.2.2021, lk 17. 2 Nõukogu rakendusotsus, millega muudetakse nõukogu 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsust, millega

kiidetakse heaks Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang (2023/0161). 3 Euroopa Komisjoni ja Eesti vahel kokku lepitud taaste- ja vastupidavusrahastu tegevuskord jõustus 4.

märtsil 2022.

ET 2 ET

(4) Nõukogu rakendusotsuse lisa 2. jao punktis 1 on sätestatud asjakohased eesmärgid ja

sihid, mis tuleb rahuldavalt täita tagastamatu toetuse kolmanda osamakse jaoks

summas 142 977 720 eurot.

(5) Sihiga 7 nähakse ette, et vähemalt viis projekti, millega töötatakse välja platvormid

digitaalseks teabevahetuseks autokaubaveo valdkonnas, on saanud positiivse toetuse

andmise otsuse. Eesti esitatud tõendid näitavad, et kuuele projektile anti toetust

digiplatvormi ja põhifunktsioonide väljatöötamiseks, mis võimaldab luua e-veoselehe

andmevahetusteenuse. Esitatud nõuetekohase põhjenduse alusel tuleks siht 7 lugeda

rahuldavalt täidetuks.

(6) Eesmärgiga 24 nähakse ette, et rohepöörde rakkerühm vaatab läbi olemasolevad

ringmajanduse meetmed ja erinevad tegevuskavad ning koondab need ühtseks

ringmajanduse tegevuskavaks, millest saab Eesti ringmajandusele ülemineku alus.

Eesti esitatud tõendid näitavad, et rohepöörde rakkerühm on olemasolevad

ringmajanduse meetmed läbi vaadanud ja ühtse ringmajanduse tegevuskava

koostanud. Esitatud nõuetekohase põhjenduse alusel tuleks eesmärk 24 lugeda

rahuldavalt täidetuks.

(7) Eesmärgiga 41 nähakse ette, et töötatakse välja projektide valikukriteeriumid ning

jõustub ministri dekreet rohevesiniku terviktehnoloogiatega seotud projektidele

toetuse andmise tingimuste kohta. Lisaks tagatakse vastavus põhimõtte „ei kahjusta

oluliselt“ kriteeriumidele. Eesti esitatud tõendid näitavad, et rohevesiniku

terviktehnoloogiatega seotud projektide valikukriteeriumid ja toetuse andmise

tingimused on kehtestatud määrusega, mis on jõustunud ja milles on kindlaks

määratud ka põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele vastavus. Nõukogu

rakendusotsuses nõuti projektide valikukriteeriumide väljatöötamist ja toetuse andmise

tingimuste jõustamist vastutava ministri dekreediga, Eesti aga kasutas majandus- ja

kommunikatsiooni ministri määrust. Kuigi see kujutab endast minimaalset formaalset

kõrvalekallet nõukogu rakendusotsuse nõudest, on ministritel Eesti õigusaktide

kohaselt õigus anda välja ainult määrusi ja käskkirju. Määrusel on Eesti

õigussüsteemis samasugune õigusjõud nagu dekreedil. Sellest tulenevalt ei mõjuta see

minimaalne kõrvalekalle edusamme eesmärgiga seotud reformi elluviimisel. Meetme

kirjelduses nõuti lisaks, et toetatavad projektid valitakse välja projektikonkursi alusel,

mis on avatud kõigi majandussektorite projektidele. Eesti esitatud tõendid näitavad, et

projektikonkurss oli avatud transpordi- ja keemiasektorile. Kuigi see kujutab endast

minimaalset sisulist kõrvalekallet nõukogu rakendusotsuse nõudest, tehti rohevesiniku

tehnoloogiaga seotud sektorite kindlaksmääramiseks põhjalik analüüs, mille põhjal

leiti, et nendeks on transpordi- ja keemiasektor. Civitta Eesti AS, Stockholmi

Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut

viisid Eesti valitsuse jaoks läbi uuringu, mille tulemuste kohaselt on Eesti jaoks

rohevesiniku kasutuselevõtu seisukohast kõige asjakohasemad sektorid transpordi- ja

keemiasektor. Uuringus tugineti eri majandussektorite (nt põllumajandus, transport,

energeetika) vesiniku potentsiaalsete kasutajatega tehtud intervjuudele ning

hinnangule selle kohta, milline on eri sektorite tootmisvajaduste potentsiaal 2030. ja

2050. aastal. Sellest tulenevalt ei mõjuta see minimaalne kõrvalekalle edusamme

eesmärgiga seotud investeeringu tegemisel. Esitatud nõuetekohase põhjenduse alusel

tuleks eesmärk lugeda rahuldavalt täidetuks.

(8) Sihiga 47 nähakse ette kahe elusündmusteenuse ja/või proaktiivse teenuse käivitamine.

Eesti esitatud tõendid näitavad, et käivitatud on kaks elusündmusteenust (abiellumine

ja lapse saamine) ning et vastavad IT-lahendused toimivad vähemalt teenuse

põhiosades. Eesti esitatud tegevuskavas kirjeldatakse järgmisi samme proaktiivsete

ET 3 ET

digitaalsete avalike teenuste edasiarendamiseks. Eesti esitatud tõendid näitavad ka, et

teenuste valik põhines arengukaval. Mõlemad internetis käivitatud

elusündmusteenused võimaldavad eri ametiasutuste IT-süsteeme paremini integreerida

ja aitavad rakendada ühekordsuse põhimõtet. Esitatud nõuetekohase põhjenduse alusel

tuleks siht lugeda rahuldavalt täidetuks.

(9) Sihiga 49 nähakse ette, et kasutusele võetakse üks IT-arendus, mis aitab kaasa

ärisündmusteenuste ja digivärava rakendamisele. Eesti esitatud tõendid näitavad, et

kasutusele võeti üks IT-arendusprojekt (uus portaal Eesti ettevõtjatele) ning et see oli

otseselt seotud ettevõtja digivärava arendamisega. Lisaks näitavad Eesti esitatud

tõendid, et arendusprojekti tulemusena valmis toimiv IT-lahendus, st IT-lahendus

toimis lõppkasutajate (ettevõtjate) jaoks vähemalt põhiosades ning arendusprojekt

suutis anda tagasisidet edasiste arenguvajaduste kohta reformi rakendamise perioodil

või pärast seda. Esitatud nõuetekohase põhjenduse alusel tuleks siht lugeda rahuldavalt

täidetuks.

(10) Eesmärgiga nr 63 nähakse ette, et energiatõhusaks renoveerimiseks luuakse tehniliste

konsultantide maakondlik nõuandevõrgustik, mille kaudu anda vajalikku teavet ja

stimuleerida renoveerimist. Eesti esitatud tõendid näitavad, et

renoveerimistoetusmeetmeid haldava keskasutuse (EAS/KredEx) ja maakondlike

arenduskeskuste vahel on sõlmitud koostöölepingud, millega tagatakse, et igas

piirkonnas annab renoveerimisalast nõu vähemalt üks koolitatud spetsialist. Eesti on

esitanud ka tõendid selle kohta, et igas maakondlikus arenduskeskuses on antud nõu

vähemalt üks kord. Esitatud nõuetekohase põhjenduse alusel tuleks eesmärk lugeda

rahuldavalt täidetuks.

(11) Eesmärgiga 76 nähakse ette, et Keskkonnainvesteeringute Keskus kuulutab välja

avatud projektikonkursi, et toetada tööstuspiirkondades taastuvatest energiaallikatest

elektrit tootvate ettevõtjate võrguga ühendamise kulusid, ning et tagatakse vastavus

põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele. Eesti esitatud tõendid näitavad, et

Keskkonnainvesteeringute Keskuse veebisaidil avaldati konkursikutse.

Projektikonkurssi käsitlevas määruses tagatakse vastavus põhimõtte „ei kahjusta

oluliselt“ kriteeriumidele ja määratletakse tööstuspiirkondades taastuvatest

energiaallikatest elektrit tootvad ettevõtjad abikõlblikena. Esitatud nõuetekohase

põhjenduse alusel tuleks eesmärk lugeda rahuldavalt täidetuks.

(12) Eesmärgiga 78 nähakse ette, et Keskkonnainvesteeringute Keskus kuulutab välja

avatud projektikonkursi energiasalvestuse projektide toetamiseks ning et tagatakse

vastavus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele. Eesti esitatud tõendid

näitavad, et konkursikutse avaldati Keskkonnainvesteeringute Keskuse veebisaidil ja

mitmes meediakanalis. Vastavus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele on

määratletud projektikonkurssi käsitlevas määruses. Esitatud nõuetekohase põhjenduse

alusel tuleks eesmärk lugeda rahuldavalt täidetuks.

(13) Eesmärgiga 82 nähakse ette transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035

keskkonnahoidliku ja kestliku ühistranspordi arendamise rakenduskava vastuvõtmine.

Eesti esitatud tõendid näitavad, et Eesti valitsus võttis rakenduskava vastu ning kava

sisu on kooskõlas eesmärgi nõuetega. Nõukogu rakendusotsuse kohaselt peab

rakenduskava heaks kiitma juhtkomitee. Majandus- ja taristuminister kiitis

rakenduskava heaks ja allkirjastas selle 31. jaanuaril 2023. Rakenduskava projekt

esitati juhtkomiteele kirjaliku arvamuse saamiseks. Kava muudeti juhtkomiteelt

saadud tagasiside põhjal ja seejärel esitati see rahandusministeeriumile, nagu on näha

tagasisidedokumentidest. Kuigi see kujutab endast minimaalset formaalset

ET 4 ET

kõrvalekallet nõukogu rakendusotsuse nõudest, on juhtkomiteega konsulteeritud ja

selle märkusi arvesse võetud. Lisaks on rakenduskava saanud majandus- ja

taristuministri heakskiidu, mis on hierarhias kõrgemal kui juhtkomitee heakskiit.

Sellest tulenevalt ei mõjuta see minimaalne kõrvalekalle edusamme eesmärgiga seotud

investeeringu tegemisel. Esitatud nõuetekohase põhjenduse alusel tuleks eesmärk

lugeda rahuldavalt täidetuks.

(14) Eesmärgiga 92 nähakse ette, et omavalitsuste jaoks kuulutatakse välja avatud

projektikonkurss jalgratta- ja jalgteedesse investeerimiseks. Eesti esitatud tõendid

näitavad, et Riigi Tugiteenuste Keskuse veebisaidil avaldati konkursikutse.

Projektikonkurss hõlmab selliseid nõudeid nagu 24 km pikkuse jalgratta- ja

jalgteetaristu ehitamine, et tagada turvaline ja kestlik juurdepääs avalikele teenustele,

ühistranspordile ja töökohtadele. Samuti on konkursikutses märgitud, et tähelepanu

pööratakse Rail Balticu kohalikele peatustele ning ühendusele olemasoleva jalgratta-

ja jalgteede võrgustikuga. Esitatud nõuetekohase põhjenduse alusel tuleks eesmärk

lugeda rahuldavalt täidetuks.

(15) Eesmärgiga 95 nähakse ette, et kinnitatakse tervishoiutöötajate nappuse leevendamise

strateegiline raamistik, milles kirjeldatakse tervishoiuteenuste korraldamise meetmeid

eri tervishoiusektorites, eelkõige eriarstiabi valdkonnas; füüsiliste ja inimressursside

eraldamist, et tagada tervishoiuteenuste osutamine kogu territooriumil, ning

rahastamis-, valitsemis- ja teabevahetusmehhanisme, mis tagavad strateegia

tulemuslikkuse kogu riigis. Eesti esitatud tõendid näitavad, et strateegiline raamistik

on kooskõlas eesmärgi nõuetega vastu võetud. Esitatud nõuetekohase põhjenduse

alusel tuleks eesmärk lugeda rahuldavalt täidetuks.

(16) Eesmärgiga 96 nähakse ette, et jõustuvad tervise- ja tööministri dekreedid, millega

muudetakse arstide ja apteekrite toetuste süsteemi. Eesti esitatud tõendid näitavad, et

jõustunud on tervishoiu- ja tööministri määrus „Tervishoiutöötaja lähtetoetus“ ning

tervishoiuministri määrus, millega muudetakse määrust „Apteekri lähtetoetuse

taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“. Nõukogu rakendusotsusega nõuti, et

jõustuksid tervise- ja tööministri dekreedid, millega muudetakse arstide ja apteekrite

toetuste süsteemi. Kuigi määruse vastuvõtmine dekreedi asemel kujutab endast

minimaalset formaalset kõrvalekallet nõukogu rakendusotsuse nõudest, on ministritel

Eesti õigusaktide kohaselt õigus anda välja ainult määrusi ja käskkirju. Määrusel on

Eesti õigussüsteemis samasugune õigusjõud nagu dekreedil. Sellest tulenevalt ei

mõjuta see minimaalne kõrvalekalle edusamme eesmärgiga seotud reformi

elluviimisel. Esitatud nõuetekohase põhjenduse alusel tuleks eesmärk lugeda

rahuldavalt täidetuks.

(17) Eesmärgiga 99a nähakse ette, et kirjutatakse alla leping Tervikumi ehitamiseks –

tegemist on Viljandi uue tervisekeskusega, mis koosneb üldhaiglast ja esmatasandi

tervishoiukeskusest. Eesti esitatud tõendid näitavad, et valitsus on kooskõlas eesmärgi

nõuetega lepingu sõlminud. Esitatud nõuetekohase põhjenduse alusel tuleks eesmärk

lugeda rahuldavalt täidetuks.

(18) Eesmärgiga 108 nähakse ette, et jõustuvad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

muudatused, millega parandatakse patsientide nimistute teenindamist, tagatakse

esmatasandi arstiabi järjepidevus ja laiendatakse meditsiiniõdede õigusi patsientidele

ravimeid välja kirjutada. Eesti esitatud tõendid näitavad, et muudatused on kooskõlas

eesmärgi nõuetega jõustunud. Esitatud nõuetekohase põhjenduse alusel tuleks eesmärk

lugeda rahuldavalt täidetuks.

ET 5 ET

(19) Eesmärgiga 109 nähakse ette, et kiidetakse heaks ettepanek e-tervise

valitsemisraamistiku ja rakenduskava kohta, millega ajakohastada e-tervise

valitsemisraamistikku ja e-tervishoiuteenuste arendamise koordineerimist. Eesti

esitatud tõendid näitavad, et valitsemisraamistik ja rakenduskava on kooskõlas

eesmärgi nõuetega heaks kiidetud. Esitatud nõuetekohase põhjenduse alusel tuleks

eesmärk lugeda rahuldavalt täidetuks.

(20) Eesmärgiga 116 nähakse ette, et jõustuvad tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning

töötuskindlustuse seaduse muudatused, millega nähakse ette püsiv mehhanism

töötuskindlustushüvitiste kestuse pikendamiseks 60 päeva võrra. Eesti esitatud tõendid

näitavad, et muudatused on kooskõlas eesmärgi ja tegevuskorra nõuetega jõustunud.

Esitatud nõuetekohase põhjenduse alusel tuleks eesmärk lugeda rahuldavalt täidetuks.

(21) Eesmärgiga 118 nähakse ette integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise

tegevuskava vastuvõtmine. Eesti esitatud tõendid näitavad, et sotsiaalkaitseminister ja

terviseminister on tegevuskava kooskõlas eesmärgi nõuetega vastu võtnud. Esitatud

nõuetekohase põhjenduse alusel tuleks eesmärk lugeda rahuldavalt täidetuks.

(22) Eesmärgiga 122 nähakse ette soolise palgalõhe digitaalse tööriista prototüübi

väljaarendamine. Eesti esitatud tõendid näitavad, et prototüüp on välja arendatud.

Esitatud nõuetekohase põhjenduse alusel tuleks eesmärk lugeda rahuldavalt täidetuks.

(23) Lisaks on Eesti kinnitanud, et varem rahuldavalt täidetud eesmärke ja sihte ei ole

muudetud.

(24) Tulenevalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõike 5 kohasest täielikult positiivsest

hinnangust Eesti maksetaotlusele tuleks lubada tagastamatu toetuse kolmanda

osamakse rahaline toetus välja maksta.

(25) Vastavalt rahastamislepingus täpsustatud nõukogu rakendusotsuse artikli 2 lõikele 3

tasaarvestatakse rahalise toetuse eelmaksed, lahutades need proportsionaalselt

osamaksetest. Kuna Eesti sai 143 991 532 eurot rahalist toetust eelmaksetena, tuleks

väljamaksest 20 687 219 eurot kasutada eelmaksete tasaarvestamiseks ja sellest

3 853 422 eurot REPowerEU peatüki eelmaksete tasaarvestamiseks.

(26) Käesolev otsus ei tohiks piirata ühtegi menetlust, mis võidakse algatada seoses

siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite

107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike kohustusest rakendada meetmeid

kooskõlas liidu ja siseriikliku õigusega ning eelkõige teavitada komisjoni võimalikest

riigiabi juhtumitest vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 108.

(27) Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/241

artikli 35 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Tagastamatu toetuse väljamaksmise lubamine

Nõukogu 16. juuni 2023. aasta rakendusotsuse (millega kiidetakse heaks Eesti taaste- ja

vastupidavuskavale antud hinnang) lisa 2. jao punktis 1 sätestatud tagastamatu toetuse kolmas

osamakse summas 142 977 720 eurot lubatakse välja maksta.

Vastavalt komisjoni ja Eesti vahel määruse (EL) 2021/241 artikli 23 lõike 1 kohaselt sõlmitud

rahastamislepingule kasutatakse 20 687 219 eurot rahalise toetuse eelmaksete

ET 6 ET

tasaarvestamiseks ja eelmaksete ülemäärase summa tasaarvestamiseks. Eestile tehakse

rahastamislepingus osutatud pangakontole makse summas 122 290 501 eurot.

Artikkel 2

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Eesti Vabariigile.

Brüssel, 11.4.2024

Komisjoni nimel

Paolo GENTILONI

komisjoni liige