Taotlus

EELNÕU

OTSUS

[kuupäev] nr [number]

Kakumäe ranna detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Haabersti linnaosas

Planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg-te 6 ja 10, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, § 142 lg 1 p 3, lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 ja lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 “Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja tulenevalt 10. augustil 2023 Haabersti Linnaosa Valitsuse esitatud algatamisettepanekust ning asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ja arvestades Keskkonnaameti ... ja Terviseameti ... esitatud seisukohtadega

1. Algatada Kakumäe ranna detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Haabersti linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 7,83 ha. Maa-ala kirjeldus on esitatud otsuse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada munitsipaalomandis olevale Räime tn 52 kinnistule randa ja kogukonda teenindavad hooned ja rajatised.

2. Detailplaneering sisaldab ettepanekut Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu muutmiseks, kuna detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ja üldplaneeringus määratud Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist supelranda teenindavate hoonete ehitamiseks.

3. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 6. novembri 2013 korraldus nr 1540-k „Kakumäe rannaala detailplaneeringu koostamise algatamine Haabersti linnaosas“.

4. Detailplaneering koostada vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

5. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

5.1 Pumptracki rada kavandada planeeringuala lõunaossa, kuivõrd joonisel näidatud alal võib see niiskusrežiimi muutuste tõttu tuua kaasa ümbritseva haljastuse hukkumise;

5.2 Kavandada alale linnuvaatlustorn ja välijõusaal;

5.3 Kavandada Sooranna tänava poole ranna külastajatele parkimiskohad;

5.4 Teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele;

5.5 Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumine naaberkinnistutele;

5.6 Kasutada maksimaalselt vett läbilaskvaid katendeid ja vältida ulatuslike kõvakatendiga alade planeerimist. Anda planeeringu alalt tulenev sademevee vooluhulk;

5.7 Sademevee ärajuhtimine tuleb lahendada toimiva eelvooluni;

5.8 Teostada planeeringualal Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne

2

kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega. Tagada I ja II ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse kasvutingimuste säilimine. Kaitstavate taimeliikide inventuuri välitööd teostada ajal, kui neile iseloomulikud määramistunnused on nähtaval. Inventuuri peab teostama kaitstavaid taimeliike tundev ekspert;

5.9 Mitte kavandada säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi;

5.10 Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale;

5.11 Detailplaneeringualal paiknevad II kaitsekategooria taimeliigi uimastava varesputke keskkonnaregistrisse kantud kasvukohad (KLO9346382). Käsitleda seletuskirjas;

5.12 Detailplaneeringu koostamisel kirjeldada olmejäätmete kogumise lahendust. Määrata olmejäätmete kogumiskohad kinnistu põhiselt arvestades planeeritava hoonestuse kasutusotstarvet ning Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõudeid. Asukohad tähistada põhijoonisel. Tagada ligipääs teenindustranspordile (sh peatumiskoht tänaval või kinnistul) ja - personalile, vajadusel määrata servituudi vajadus igakordselt teenindustranspordi ning - personali kasuks;

5.13 Arvestada Tallinna Linnavolikogu 03.06.2021 vastuvõetud määruse nr 14 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030” põhimõtetega;

6. Lisada planeeringusse järgmised ehitusprojekti koostamise nõuded:

6.1 Hoonekompleksi (rannahoone, kogukonnahoone ja surfiklubi) arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldada arhitektuurikonkurss;

6.2 Ehitusprojekti koosseisus koostada terviklik väliruumi lahendus (sh uushaljastuse lahendus). Projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt;

6.3 Kogukonnahoone astmestik põimida kaldteedega selliselt, et ka liikumisabivahenditega inimesed pääseksid vaateplatvormile;

6.4 Vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonetega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks;

6.5 Suuremahulised tehnoseadmed kavandada hoone mahus;

6.6 Suured kõvakattega pinnad, mis ei lase vett läbi, asendada sellistega, mis võimaldavad vihma- ja lumeveel maasse imbuda. Katustelt tulev sademevesi immutada võimaluse korral kinnistutel;

6.7 Nii hoonete juurde kui rannaalale planeeritud liigiti kogutavate olmejäätmete mahutite arv/suurused/asukoht lisada järgmise etapi seletuskirja ja asukohaplaanile;

6.8 Hoonete projekteerimisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 03.06.2021 määrusega nr 14 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030”;

7. Detailplaneeringu koostamisse kaasata planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1-3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Terviseamet, Päästeameti Põhja päästekeskus ja vajadusel teised Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-s 2 nimetatud linna asutused.

3

8. Tulenevalt asjaolust, et detailplaneeringu algatamise ettepaneku esitas Haabersti Linnaosa Valitsus, siis pärast detailplaneeringu algatamist viia läbi hankemenetlus detailplaneeringu koostaja leidmiseks. Hankemenetluse viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

9. Mitte algatada Kakumäe ranna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul, kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

9.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. Planeeringuga kavandatakse senise rekreatiivse ranna ala ajakohastamist, rajades ja rekonstureerides ehitisi, mis hakkaksid teenindama supelranda ja rannakülastajaid. Kavandatava tegevuse tulemusel ei muutuks ka senine maakasutusfunktsioon ning maastikuilme;

9.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta täna juba kasutuses oleva ranna ala ajakohastamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

9.3 Haabersti linnaosa üldplaneeringust tulenevalt on Kakumäe supelrannal ehituskeeluvöönd 50 m alates ühe meetri kõrgusest samakõrgusjoonest. Kõik kavandatavad hooned jäävad vähemalt osaliselt sellesse alasse, seega tuleb detailplaneeringu menetluse käigus läbi viia nõuete kohane Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise protsess. Eeldused ranna kaitse eesmärkide ohustamise osas teadaolevalt puuduvad;

9.4 planeeringualal ega ümbruskonnas ei ole kaitsealasid, Natura 2000 alasid ega ka vääriselupaiku. Räime tn 52 kinnistul levib uimastav varesputk (Chaerophyllum temulum), mis on II kaitsekategooria taimeliik, kuid kavandatavast ehitustegevusest jääb levikuala siiski välja. Kuna detailplaneeringu menetluse käigus täpsustuvad pumptracki raja asukoht, jalgrattaparklad ja võib lisanduda sõidukite parkimiskohti, siis tuleb jälgida, et need ei kattuks uimastava varesputke leiukohtadega;

9.5 kuna ranniku-sanglepiku puhul on tegemist võrdlemisi vähelevinud kooslusega ja see on paljudele liikidele oluliseks elupaigaks siis loobutakse pumptracki kavandamisest koosluse ääraealale ja liidetakse moodustatava Kakumäe metsa kaitsealaga kogu ranniku-sanglepik. Kui planeerimistegevuse käigus jälgitakse, et sanglepikuga piirnevatel aladel ei muudeta olemasoelvat veerežiimi st põhjaveetaset siis ei kaasne arengustegevusega olulist mõju planeeringuala kõrghaljastusele;

9.6 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara ning ei põhjusta eeldatavasti olulist mõju elanikkonnale. Rannaga seotud rekreatsiooniala on piisavalt kaugel ümbruskonna elamupiirkondadest, mistõttu ei ole üle linnaliselt kasutatava puhkeala uuendamisest / kasutamisest ette näha olulisi häiringuid kohapealsetele elanikele, kuivõrd ka parkimise ja ühistranspordi korraldust on võimalik piirkonnas laiemalt adaptiivselt juhtida;

9.7 kavandatav tegevus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna õhule ja kliimale ning tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda trasside rajamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Planeeritavate hoonete projekteerimisel on soovitav lähtuda energiasäästlikest lahendustest;

9.8 detailplaneeringuga hõlmatav ala ei seondu kultuuripärandiga, pärandkultuuri objektide, maardlate, maaparandussüsteemide ega ka ohtlike käitistega või nende ohualadega;

9.9 detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

4

10. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel.

11. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

12. Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://teele.tallinn.ee.

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu

Otsuse eelnõu „Kakumäe ranna detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Haabersti linnaosas” juurde

Tallinna Volikogu otsusega algatatakse Kakumäe ranna detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Haabersti linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 7,83 ha. Maa-ala kirjeldus on esitatud otsuse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada munitsipaalomandis olevale Räime tn 52 kinnistule randa ja kogukonda teenindavad hooned ja rajatised.

Otsusega tunnistatakse kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 6. novembri 2013 korraldus nr 1540-k „Kakumäe rannaala detailplaneeringu koostamise algatamine Haabersti linnaosas“.

1. Tallinna Linnavalitsuse 6. novembri 2013 korralduse nr 1540-k kehtetuks tunnistamise põhjendused

1.1 Kakumäe ranna detailplaneeringus (edaspidi ka detailplaneering või planeering) planeeritav ala kattub Tallinna Linnavalitsuse 6. novembri 2013 korraldusega nr 1540-k algatatud Kakumäe rannaala detailplaneeringu alaga.

1.2 Nimetatud detailplaneeringu koostamine algatati eesmärgil Räime tn 52 // Sooranna tn 25 kinnistu ning reformimata riigimaa liitmine üheks sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) krundiks ning määrata moodustavale krundile ehitusõigus rannahoonete kompleksi ehitamiseks. Detailplaneeringu ülesanne on üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

1.3 Võrreldes 2013. aastal algatatud planeeringu lahendusega on muutunud planeeritava ala suurus. Uue lahendusettepanekuga nähakse ette planeeritava maa-ala suuruseks 7,83 ha, mis hõlmab vaid rannaäärset ala - osaliselt Räime tn 52, Sooranna tn 27 ja Sooranna tänava rannapoolne ots (osa Lõhe tänav katastriüksusest). Algatatud detailplaneeringus oli ala suurus 17,21 ha, detailplaneering käsitles tervet Räime tn 52 (endine Räime tn 52 // Sooranna tn 25) kinnistut ja piirnevat reformimata riigimaad (praegu Sooranna tn 27) ning osaliselt Lõhe tänav maa-ala.

1.4 Detailplaneeringu algatamise korralduse kehtetuks tunnistamisel lähtutakse haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) haldusakti kehtetuks tunnistamisele kehtestatud põhimõtetest. HMS § 68 lõike 2 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustab haldusorgan, kelle pädevuses on haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal.

1.5 Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 124 lõike 10, § 128 lõike 1 ja § 134 ning Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ §-iga 1 on planeerimisseaduses nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitjate määramine delegeeritud Tallinna Linnavalitsusele. Seega on detailplaneeringu algatamise otsustuspädevus Tallinna Linnavalitsusel.

1.6 Haldusmenetluse seaduse § 64 lõige 2 sätestab, et haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistada. Tallinna Linnavalitsuse korralduse puhul, millega algatati Kakumäe rannaala detailplaneeringu koostamine, on tegemist õiguspärase korraldusega. See tähendab, et see oli antud pädeva haldusorgani poolt andmise ajal kehtinud õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastas vorminõuetele. Haldusorgani poolne haldusakti kehtetuks tunnistamine toimub kaalutlusõiguse alusel. Haldusmenetluse

seaduse § 64 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.

1.7 Kuivõrd on muutunud planeerimist ja ehitamist reguleerivad õigusaktid, soovitakse planeerida võrreldes varasemaga teistsugust lahendust ning muutunud on linnaehituslik olukord, on amet kaalunud asjaolusid ning leiab, et otstarbekam on tunnistada 6. novembri 2013 korraldus nr 1540-k „Kakumäe rannaala detailplaneeringu koostamise algatamine Haabersti linnaosas“ kehtetuks ning algatada sama ala kohta uus detailplaneering.

2. Olemasolev olukord

2.1 Kakumäe ranna detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) maa-ala asub Haabersti linnaosas, Kakumäe rannas.

2.2 Planeeritavale alale jääbTallinna linnale kuuluva maatulundusmaa sihtotstarbega Räime tn 52 kinnistu loodeosa ning üldkasutatava maa sihtotstarbega Sooranna tn 27 kinnistu.

2.3 Lisaks jääb osaliselt planeeritavale alale Tallinna linnale kuuluv transpordimaa sihtotstarbega Lõhe tänav ning Kakumäe laht.

2.4 Ehitisregistri andmetel on Räime tn 52 ja Sooranna tn 27 kinnistud hoonestamata.

2.5 Juurdepääs Kakumäe rannale on olemasoleva juurdepääsutee kaudu Räime tänavalt. Lisaks on võimalik randa pääseda ka Sooranna tänava kaudu.

3. Haabersti linnaosa üldplaneering

3.1 Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohaselt on maa-ala juhtotstarbeks määratud supelranna ala, kus võib paikneda supelrannaga seotud rajatisi ja rohealal võivad paikneda üksikud väiksemad puhke- ja spordiehitised.

3.2 Planeeringuala jääb looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 kohaselt Läänemere ranna 200 meetrisesse piiranguvööndisse ja § 38 lg 2 kohaselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse.

3.3 Detailplaneering on kooskõlas Haabersti linnosa üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbega, kuid sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, kuna detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ja üldplaneeringus määratud Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist supelranda teenindavate hoonete ehitamiseks.

3.4 Lähtuvalt looduskaitseseaduse § 40 lõigetest 3 ja 5 võib Keskkonnaameti nõusolekul ranna ehituskeeluvööndit vähendada, arvestades ranna kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasja piiridest, olemasolevatest teedest ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest.

4. Kehtiv detailplaneering

4.1 Planeeritaval maa-alal kehtib Tallinna Linnavalitsuse 4. augustil 2004 korraldusega nr 1539-k kehtestatud Sooranna tn 23 kinnistu ja lähiala detailplaneering, millega kavandati Haabersti linnaosas asuvale 0,4 ha suurusele maa-alale kaks krunti – üksikelamu teenindamiseks ja kahe korteriga elamu ehitamiseks. Planeeringu lahendus on ellu viidud. Planeeringualad kattuvad transpordimaa osas.

4.2 Planeerimisseaduse § 140 lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

4.3 Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub Sooranna tn 23 kinnistu ja lähiala detailplaneering käesoleva detailplaneeringuga planeeritava maa-ala osas kehtetuks.

5. Menetlus

5.1 Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 10. augustil 2023 Haabersti Linnaosa Valitsus. Detailplaneeringu koostamine sooviti algatada eesmärgiga kavandada

munitsipaalomandis olevale Räime tn 52 kinnistule randa ja kogukonda teenindavad hooned ja rajatised.

5.2 Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud eskiislahenduse ja illustreeriva materjali on koostanud Tallinna Strateegiakeskus Ruumiloome osakond.

5.3 Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldab peale detailplaneeringu algatamist detailplaneeringu koostaja leidmiseks riigihanke.

5.4 Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-le 20 esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Kaitseministeeriumile, Tallinna Transpordiametile, Tallinna Linnavaraametile, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Haaberti Linnaosa Valitsusele, Tallinna Strateegiakeskusele, Tallinna Haridusametile, Tallinna Kultuuri- ja Spordiametile ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile.

5.5 Haabersti Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Strateegiakeskus, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud otsusesse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on algatamise otsuses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

5.6 Tallinna Transpordiamet ja Kaitseministeerium lisatingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei esitanud.

5.7 Lähtuvalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 2 lõike 6 punktist 6 esitati Tallinna Linnavolikogu otsuse „Kakumäe ranna detailplaneeringu algatamine Haabersti linnaosas“ eelnõu seisukoha võtmiseks Haabersti linnaosakogule. Haabersti linnaosakogu kooskõlastas otsuse eelnõu ....... koosoleku protokoll nr ..... päevakorra punktiga .......

5.8 Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Sama seaduse § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Seega on käesoleva detailplaneeringu algatajaks Tallinna Linnavolikogu.

5.9 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet Merinõela tn 1, Sooranna tn 26, Sooranna tn 23a, Lõhe tn 28, Lõhe tn 26, Lõhe tn 24b, Lõhe tn 22, Lõhe tn 23, Lõhe tn 21, Lõhe tn 19, Lõhe tn 17, Lõhe tn 15, Lõhe tn 13, Siia tn 12, Siia tn 12a, Siia tn 11, Siia tn 9, Säina tn 12, Säina tn 11, Säina tn 9, Räime tn 50, Räime tn 27, Roostiku tn 2, Roostiku tn 4 ja Roostiku tn 6 kinnistute omanikke.

6. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

6.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga KeHJS § 33 lõike 2 punkti 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi. Strateegiline planeerimisdokument KeHJS tähenduses on üleriigiline, maakonna-, üld- või detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeerimisseaduse tähenduses (KeHJS § 31). Kavandatav tegevus muudab kehtivat Haabersti linnaosa üldplaneeringut.

6.2 KSH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumitest (detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning planeeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast) ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

6.3 Detailplaneeringu ala olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet on kirjeldatud korralduse seletuskirja punktides 2 ja 3. Planeeritava maa-ala kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.

7. Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

7.1 Kavandatava tegevuse tulemusel ei muutu senine maakasutus ning ka maastik kuna olemasolevate hoonete asemel kavandatakse jätkuvalt ranna funktsioonidega haakuvat uushoonestust. Kavandatud hooned on virgestusvõimaluste parandamise seisukohast vajalikud, oluline on ka jätkusuutlikkuse ja ohutuse tagamine. Samas on ehitustegevusega hõlmatud alade mastaap võrreldes rekreatiivse tsooniga, kus otseselt ehitustegevust ei kavandata, selline, et ohtu väljakujunenud mullastikule ja pinnasele ei ole asjakohane eeldada. Muuhulgas lahendatakse liitumised ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ehk puuduvad ohu eeldused ka pinnasele. Tegevus ei suurenda ka olulisel määral ühisveevärgi vee tarbimist ning veestiku puhul (ranna kaitse eesmärkide seisukohast) ei avaldu negatiivseid survetegureid Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveele.

7.2 Kavandatav tegevus parandab virgestusvõimalusi (tualetid, söögikohad, hoiukapid, vanema-lapsetuba, võrkpalliplatsid, mänguväljak, koolitusruumid) ja ohutust (rannevalve hoone). Soovitakse parandada ja juurutada sääslikumaid liikumisharjumusi, seega lähtutakse Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 soovitustest rajada Kakumäe supelranna teeningamiseks vajalik hulk jalgratta parkimiskohti.

7.3 Rannaga seotud rekreatsiooniala on piisavalt kaugel ka ümbruskonna elamupiirkondadest, mistõttu ei ole üle linnaliselt kasutatava puhkeala uuendamisest/kasutamisest ette näha olulisi häiringuid kohapealsetele elanikele, kuivõrd ka parkimise ja ühistranspordi korraldust on võimalik piirkonnas laiemalt vajadusepõhiselt juhtida.

7.4 Planeeringuala kohta KSH eelhinnagu koostamisel koondunud andmed ei näita, et tegemist oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus kavandatud arendustegevust ellu viia ei tohiks. Samuti ei ole tegevusalal või kavandataval tegevusel seost invasiivsete võõrliikidega, kultuuripärandiga, pärandkultuuri objektide, maardlate, maaparandussüsteemide ega ka ohtlike käitistega või nende ohualadega.

7.5 Planeeringuala hõlmab ranniku-sanglepiku koosluse ala, mis on osa kavandatavast Kakumäe metsa kaitsealast. Kuna ranniku-sanglepiku puhul on tegemist võrdlemisi vähelevinud ja olulise kooslusega, siis loobuti algsest ideest, kavandada pumptracki rada koosluse äärealale ning pumptracki rada kavandatakse planeeringuala lõunaossa (välditakse haljastatud alasid, täpsem asukoht määratakse detailplaneringu koostamisel). Sanglepiku koosluse säilitamise huvides tuleb jälgida ka, et ei muudetaks olemasolevat veerežiimi, st põhjaveetaset. Seda mitte ainult lepikus eneses vaid ka lepikuga piirnevatel aladel (nt drenaaži rajamine lepiku lähiümbruses, tsooni täpsustamiseks vajadusel kaasata dendroloog). Arvestades eelpool toodud tingimustega ei saa eeldada, et arendustegevusega kaasneks oluline negatiivne mõju ranniku-sanglepikule ja planeeringuala koosseisu jäävale kavandatavale Kakumäe metsa kaitsealale.

7.6 Detailplaneeringuga hõlmatava ala ümbruskonnas (ca 200 m) ei ole kaitsealasid, alal ei paikne vääriselupaiku ja puudub ka eeldatav seos Natura 2000 aladega. Räime tn 52 kinnistul levib uimastava varesputke (Chaerophyllum temulum), mis on II kaitsekategooria taimeliik, kuid kavandatavast ehitustegevusest jääb levikuala siiski välja (asub juba rajatud taristu lähistel). Kuna detailplaneeringu menetluse käigus täpsustuvad pumptracki raja asukoht, jalgrattaparklad ja korrastatakse sõidukite parkimiskohad, siis tuleb jälgida, et need ei kattuks uimastava varesputke leiukohtadega.

7.7 Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga.

7.8 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud otsuse eelnõu punktis 9.

7.9 Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Kakumäe ranna detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja eelhinnangu.

7.10 Keskkonnaamet vastas ...

7.11 Terviseamet vastas ...

7.12 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja otsuse punkti 9 kohaselt ei ole Kakumäe ranna detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

7.13 KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast korralduse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Kakumäe ranna detailplaneeringu (DP046940) kava

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Eelhinnangu tellija (KSH menetluse

algatamise vajaduse üle otsustaja): Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Arendaja: Haabersti Linnaosa Valitsus

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2024

2 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 10.04.2024. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 8

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ..... 10

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 12

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 16

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 16

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 17

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 18

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 18

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 18

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 18

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 19

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus .......................... 19

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............ 20

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid .......................................................................... 20

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................. 21

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 22

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 24

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 25

4 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on

Tallinnas, Haabersti linnaosas, Räime tn 52 (78406:611:0017) Kakumäe ranna

detailplaneeringu kava. Eesmärk on senist ujumisranna ala ajakohastada, rajades 4 hoonet

kommunikatsioonidega selleks, et tagada ohutus ja parandada rannakülastajate puhke- ja

olmevõimalusi. Lisaks kavandatud üks võrkpalliväljak rekonstrueerida ja rajada teine väljak

juurde, kavandada mänguväljak ja pumptrack ning jalgrattaparklad uute hoonemahtude

lähedusse.

Eelhinnangu tellija on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, arendaja on Haabersti

Linnaosa Valitsus ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. Eelhinnangu koostamisel on

lähtutud tellija ja arendaja poolt koostatud selgitavatest ning illustratiivsest materjalidest.

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objekt on Tallinnas, Haabersti linnaosas, Räime tn 52 (78406:611:0017;

joonis 1.1) Kakumäe ranna detailplaneeringu kava (DP046940). Maa-ala on juba täna

kasutuses suplusrannana. Räime tn 52 kinnistu pindala on 144348 m², millest looduslik

rohumaa on 111 m², metsamaa on 75581 m², õuemaa on 308 m² ja muu maa on 68348 m².

Kinnistu puhul on maakatastri sihtotstarve 100% maatulundusmaa. DP kava ala hõlmaks vaid

osa kinnistust.

Joonis 1.1. Räime tn 52 kinnistu asukoht Tallinnas (märgitud sinise joone ja oranži asukoha tähisega).

Alus: Maa-amet, 2024

Ajakohastataks seniseid ehitisi. Täpsemalt kavandatud on 4 hoonet (joonis 1.2 ja 1.3), kõigil

neil on vähemalt osaliselt kattumine ehituskeeluvööndiga (st DP menetlus hõlmab ka

ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist). Hooneteks on surfikool ja kogukonnahoone

(joonisel 1.2 - A); randa teenindav hoone (joonisel 1.2 - B) ning rannavalve hoone (joonisel

1.2 - C). Olulisimad tugiteenused, mis teenindavad rannakülastajate põhivajadusi on tualetid

(joonisel 1.2 – D (rajamine kavandatud sõltumatult DP kavast)), vanema-lapse tuba,

rannavalve, hoiukapid ja hooajaline kiosk. Eraldi mahuna on lahendatud surfi- ja

kogukonnahoone, milles on lahendatud nii surfikooli kui kogukonda teenindavad ruumid.

Hoonete A, B ja D juurde on kavandatud kivisillutis. Kavandatud on jalgrattaparklad uute

hoonemahtude lähedusse. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon lahendatakse seniste piirkonna

trasside baasil, neid vajadusel renoveerides. DP seletuskirja kohaselt on tegu kõrge

üleujutusriski piirkonnaga, seega peavad hoonete 0-punktid olema tõstetud veetasemest (1 m

samakõrgusjoon) vähemalt 1,5 m kõrgemale. 1 m samakõrgusjoon on Haabersti linnaosa

üldplaneeringus määratud ka jooneks, kust edasi arvestatakse ranna ehituskeeluvööndi (LKS §

38) ulatust.

Detailplaneeringuga on kavandatud üks võrkpalliväljak (joonis 1.2, kollased alad)

rekonstrueerida (põhja poolne) ja teine väljak juurde rajada (lõuna poolne). Lisaks rajatakes

6 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

juurde üks mänguväljak (joonis 1.2 oranž) ja pumptrack, mille täpsem asukoht ja suurus vajab

täpsustamist. Pumptracki rada kavandatakse planeeringuala lõunaossa (kõrghaljastusest vabale

alale), mitte hetkelt toodud joonise 1.2 asukohta nr 4. Hoone A ja B vaheline ära tallatud

pinnasega ala kaetakse killustikuga. DP kava eskiisiga (mootorsõidukite) parkimist alale ei

lisata, kasutatakse seniseid lahendusi (mh üldine parkimise korraldamise parandamine

ümbruskonna tänavatel, täpsustub DP menetluses).

Joonis 1.2. Kakumäe ranna DP kava (DP046940) tegevused (visioon). Tallinna Strateegiakeskus, 2023

ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, 2024 (Pumptracki rada kavandatakse ala lõunaossa

(kõrghaljastusest vabale alale), mitte asukohta nr 4).

Suurim hoonemaht on surfikooli ja kogukonnahoone (hoone A), kus paiknevad kooliruumid,

kohvik ning koolitus/kogukonnaruum. Hoonel A on suletud netopind 454,7 m2; suletud

brutopind 522,8 m2 ja ehitusalune pind 572,3 m2 ning kõrgus ca 3,5 m. Hoonemaht on 1.

korruseline käidava katuse ja kahe trepistikuga, mis liitub ühelt poolt rannapromenaadiga ning

7 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

teiselt poolt vaatab surfialale, mis võimaldab läbi viia välitunde. Hoone on lahendatud

puitkonstruktsioonis ja kaetud puitlaudisega ning puitribistikuga, mis loob katusele ning

trepistikele piirded.

Randa teenindavas hoones (hoone B) paiknevad tualetid, inva wc, vanema-lapse tuba ning

kiosk. Hoone mahtu on paigutatud ka ranna külastajatele mõeldud hoiukapid. Hoonel B on

suletud netopind 93,7 m2; suletud brutopind 126,3 m2 ja ehitusalune pind 195,4 m2 ning kõrgus

ca 3,5 m. Hoone on 1-korruseline ja käidava katusega. Hoone avad on lahendatud uste ja

lükandluukidega, mis võimaldavad hoone hooajaväliseks perioodiks täielikult sulgeda. Hoone

on puitkonstruktsioonis ja lausalise puitlaudisfassaadiga, mis voltub ka hoone varikatusele ning

trepikäsipuudele.

Rannavalve hoone (hoone C) on 2- korruseline ja puitkonstruktsiooniga. Esimesel korrusel

paikneb kuur ja tualett. Teisele korrusele viib välitrepp ja seal asub rannavalve ruum. Hoonel

C on suletud netopind 41,0 m2; suletud brutopind 54,7 m2 ja ehitusalune pind 34,5 m2 ning

suurim kõrgus ca 8,3 m.

Joonis 1.3. Hoonete A, B ja C suhestumine üksteisega Kakumäe rannas (visioon). Tallinna

Strateegiakeskus, 2023.

Kaasava eelarve tualettide hoone (hoone D) on 1-korruseline, kus paiknevad invatualett, tualett

ja tehnoruum. Hoonel D on suletud netopindala 10,2 m2, ehitusalune pindala 15,1 m2 ja kõrgus

3,0 m ning maht 43 m3. Kaasava eelarve tualetid (hoone D) rajatakse 2024 aastal (st väljaspool

DP kava menetlust), hetkel pole veel trasse rajatud. Linna esindajad on teadlikud vajadusest

rajada need hooned väljapoole ehituskeeluvööndit (EKV), st joonis 1.2 visioonis esitatud

minimaalne lõikumine EKV-ga on välistatav, ilma, et mõjutataks ka muid olulisi väärtusi või

funktsioone piirkonnas.

8 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis (edaspidi ptk), juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (05.03.2024.

a)) ja Maa-ameti kaardirakendusi (2024).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Tallinnas Haabersti linnaosas, kus oli kohaliku omavalitsuse

andmetel 2023. a juuni seisuga 50033 elanikku. Käesolevas töös käsitletav Räime tn 52 piirneb

lõunast üldkasutatav maaga ja Tiskre ojaga (VEE1094000; jääb DP kava fookusalast eemale);

idast ja põhjast elamu- ning transpordimaaga; läänest Läänemerega (joonis 2.1). Räime tn 52

kinnistust ca 350 m kaugusele kirdesse jääb bussipeatus Sooranna tee (mõlema suunaline).

Lähim eluhoone kavandatud hoonele A on ca 165 m kaugusel kagus. Tabelis 2.1 on toodud

kinnistud, millega Räime tn 52 kinnistu piirneb. Räime tn 52 (78406:611:0017) kinnistu osas

võib avalike andmete alusel välja tuua veel järgnevat, seal asub:

 4 avalikku parklat;

 Kakumäe supluskoht, rannaala jõulinnak ja palliväljakud (rannavõrkpalliplats;

korvpalliplats; rannajalgpalliväljak);

 Haabersti Kakumäe metsapargi terviserada;

Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (Räime tn 52) alaga piirnevad katastriüksused.

Nr Lähiaadress Pindala m² Katastritunnus Sihtotstarve

1 Roostiku tn 6 36346 78406:612:0030 Üldkasutatav maa 100%

2 Roostiku tn 4 19376 78406:612:0660 Üldkasutatav maa 100%

3 Roostiku tn 2 8658 78406:612:0081 Üldkasutatav maa 100%

4 Räime tänav T3 2303 78401:101:0644 Transpordimaa 100%

5 Räime tänav T9 138 78401:101:0533 Transpordimaa 100%

6 Räime tn 27 3428 78406:611:8910 Maatulundusmaa 100%

7 Räime tänav T4 1352 78406:611:9030 Transpordimaa 100%

8 Räime tn 50 3473 78406:611:8920 Elamumaa 100%

9 Säina tn 9 2778 78406:611:9000 Elamumaa 100%

10 Säina tn 11 2986 78406:611:9010 Elamumaa 100%

11 Säina tn 12 2078 78406:611:8870 Elamumaa 100%

12 Siia tn 9 1331 78406:611:0244 Elamumaa 100%

13 Siia tn 11 1230 78406:611:1730 Elamumaa 100%

14 Lõhe tänav 13699 78406:611:0163 Transpordimaa 100%

15 Lõhe tn 15 1052 78406:611:1550 Elamumaa 100%

16 Lõhe tn 17 1542 78401:101:3917 Elamumaa 100%

17 Lõhe tn 19 1320 78406:611:1610 Elamumaa 100%

18 Lõhe tn 21 1058 78406:611:6440 Elamumaa 100%

19 Lõhe tn 23 949 78406:611:0930 Elamumaa 100%

20 Sooranna tn 27 5563 78401:101:5089 Üldkasutatav maa 100%

9 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.1. Räime tn 52 kinnistu (helesinise joonega) ja kavandatud tegevusete fookusala (punane joon)

ning piirnevad kinnistud. Alus: Maa-amet, 2024.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

10 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2.1.Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

Haabersti linnaosa üldplaneering (ÜP; 2017) - maakasutuse juhtotstarbed (täpsustab

Tallinna üldplaneeringut, 2001) on näidatud joonisel 2.2. Selle järgi asub Räime tn 52 (mh

supelranna ala) rohealadel: 7. Kakumäe lääneranna ja 8. Kakumäe sanglepik. Rohevõrgustik

võimaldab taime- ja loomaliikide levikut ja rännet, suurendab linnamaastikul elavate taime-,

looma- ja linnuliikide liigilist mitmekesisust ja ökoloogilist stabiilsust ning tugevdab

ökosüsteemide vastupidavust inimtegevuse negatiivsetele mõjudele. Lisaks loob rohevõrgustik

elanikele alternatiivsed liikumisvõimalused nii linna sees kui ka linnamaastikust loodusse ning

tagab puhkamis- ja sportimisvõimalused.

Joonis 2.2. DP kava fookusala (joonis 2.1) suhestumine Haabersti maakasutusega (vaskalul) ja roheliste

aladega (pahemal). Alus: Haabersti linnaosa üldplaneering, 2017 (põhikaardid 1 ja 2).

Kakumäe lääneranna ja Kakumäe sanglepiku (rohealad nr 7 ja 8) kohta esitab ÜP järgnevad

tingimused:

 Tehakse ettepanek võtta Kakumäe sanglepik kohaliku omavalitsuse kaitse alla;

11 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 Säilitada Kakumäe sanglepik praegusel looduslikul kujul, mitte rajada uusi

kuivenduskraave. Liigniisked metsaalad, mida puhkealana ei kasutata, säilitada

puutumatuna, hooldusraie on lubatud vaid ala läbivate teede ja radade läheduses;

 Ala säilitada avaliku supelranna ja rannapargina;

 Piirkonda võib rajada ainult supelranda teenindavaid ehitisi, nagu rannahoone,

väiksemad spordi- ja puhkeehitised, ning maastikku kaitsvaid rajatisi, mänguväljakuid

ja koerte jalutusväljakuid;

 Tagada randa teenindavate ehitiste juurde tehnorajatiste, parklate ja juurdepääsuteede

(kergliiklusteed) rajamine.

DP kava arenduspaikkonna ümbruses on olemas nii ühisvee kui ka -kanalisatsiooni (sh

sademevesi) taristu. Täiendavalt võib esile tuua, et ühisvee ja -kanalisatsiooni võrkude haldust

ja arendust katab ka Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

aastateks 2023-2034 (2023).

Tallinna 2035 Arengustrateegia (2020) määrab järgnevad strateegilised sihid: sõbralik

linnaruum, loov maailmalinn, terve Tallinn liigub, roheline pööre, heatahtlik kogukond ja

kodu, mis algab tänavast. Arengustrateegia järgselt on tervis ja liikumine omavahel tihedalt

seotud. See, milliseid igapäevaseid liikumisviise inimene eelistab, sõltub lisaks teadlikkusele

ka sellest, kui mugav üks või teine liikumisviis talle parasjagu on. Aktiivne liikumine mõjutab

otseselt inimeste vaimset ja füüsilist tervist ning seeläbi tervena elatud eluaastaid.

Rohevõrgustik toetab omakorda vastava sihi saavutamist.

Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 (2017) annab soovitused parkimiskohtade rajamisele

ning nõuab asukoha ja hoone funktsiooni arvestamist ka soovitatava parkimiskohtade arvu

puhul. Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 soovitab rajada spordi-ja terviseasutuste juurde 5

igapäevase külastaja kohta ühe parkimiskoha ning kohvikute ja restoranide juurde 10 külastaja

kohta 1 jalgratta parkimiskoha ja 8 töötaja kohta 1 parkimiskoha. Rattakasutuse soosimisega

kaasnevad positiivsed keskkonna-, majandus-, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud.

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030 (2021) seab mh eesmärgi edendada rattaliiklust ning parandada

ühistranspordi ligipääsetavust.

Ehituse teekaart 2040 (2023) ettevõtjate ja ekspertide koostöös valmis Rohetiigri ehituse

teekaart, mis seab eesmärgiks vähendada ehitus- ja kinnisvarasektori CO2 emissiooni 85%

aastaks 2040 ja annab soovitusi, kuidas seda saavutada. Dokument ütleb, et suure süsiniku

heitkogusega konstruktsioonimaterjalid tuleks asendada süsinikku siduvate materjalidega,

eelkõige puiduga. Puitmaterjalid tekitavad valmistamisel väiksemal määral CO2 kui nii mõnigi

teine materjal, mille toormest valmistamine nõuab rohkem energiat. Samas tuuakse välja, et

vältida tuleb puidu mistahes töötlemist või immutamist (erandiks võiks olla fassaadilaudis, kui

ilmastikukaitse või -värv ei takista laudise hilisemat taaskasutust).

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab ka Muuga-Tallinna-

Kakumäe lahe rannikuvett, mille hea seisund saavutatakse > 2027 a (erandite tõttu).

Veemajanduskava järgsed koormused alla 2000 ie reoveepuhastid ja muud heitveelasud ning

sadamad. Meetmetena on toodud reoveepuhastite toimimise hinnangute koostamine; veekaitse

nõuete täitmine sadamates; sadamates keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve tegemine.

12 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2.2.Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Tallinn asub Soome lahe lõunakaldal rannikumadaliku ja Harju lavamaa ning neid eraldava

Põhja-Eesti paekalda alal. Haabersti linnaosa asub klindipealsel paelaval ja klindiesisel

meretasandikul. Käesolev tegevusala asub Soome lahe rannikumadaliku rajoonis, Lohusalu-

Vääna-Jõesuu paikonnas. Käesolevas alamptk-s tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet

infole, mis on koondunud eelnevatesse ptk-sse (mh ptk 1, 2 (sissejuhatav osa) ja 2.1). Teabe

koondamisel on lähtutud tegevuse iseloomust ja võimaliku tegevuskoha paikkonna eelduslikult

tundlike objektide parameetritest.

Maa-ameti (2024) järgselt on Räime tn 52 kinnistu aluspõhjaline põhjavesi kaitstud alal ja

suhteliselt kaitstud alal (1:50 000 kaardistuse alusel). Räime tn 52 kinnistul on valdavalt leetjad

gleimullad (GI), sooldunud (glei)mullad (ArG) ja ranniku-gleimullad (Gr). Kõige ülemise

pinnakatte kihi all on valdavalt peenliiv (1:50 000 kaardistuse alusel). Käesolevas eelhinnangus

kasutatud Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus, 2020) kohaselt on

piirkonnas KOV pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk klass kõrge või väga kõrgest >50 kBq/m³,

samas Rn-riski ruutkaart (500x500 m) annab konkreetses fookusalas radooniohu vääruse 10 –

30 kBq/m³ (risk puudub).

DP kava kinnistu ümbruskonnas (ca 200 m) saab veel esile tuua mh seda, et sellel alal ei ole

kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte, maardlaid, maaparandussüsteeme ega ka ohtlike

käitiseid või nende ohualasid. Samas Räime tn 52 kinnistu jääb üleujutuse riskipiirkonda

(joonis 2.3).

Joonis 2.3. DP kava seos üleujutusala riskipiirkonnaga vasakul 1 X 10 a. jooksul ja paremal 1 X 100 a.

jooksul. Alus: Maa-amet, 2024.

Üleujutuse alade puhul on võimalik kasutada mitmeid meetmeid, et vältida üleujutuseohtu. Osa

neist on välja toodud nt Saaremaa valla üleujutusalade uuringus (2020). Oluliseks ehituslike

valikute osaks on piirkonnale sobiva vundeerimise tüübi valik (joonis 2.4), kusjuures mitte

vähemtähtsaks ei osutu ka üleujutuspiirkonda püstitatava hoone materjalide valik. Üleujutatava

13 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

riskiga aladele rajatavatele hoonetele on soovitav üldjuhul keldrikorrust mitte kavandada

(käesoleva DP kava ala hoonetel (ptk 1) ka seda teadaolevalt ei tehta). Maksimaalsest

veetasemest allapoole jäävad ehituskonstruktsioonid ei või olla niiskusega kahjustuvad, seega

igasuguste puitmaterjalide kasutamine selles hooneosas ei ole lubatav. Soovitatavad

vundamendi materjalid kahe esimese variandi puhul (joonis 2.4) on betoon, looduskivi ja

väikeplokk. Hoolimata veekindlast materjalist on soovituslik maa sees olevad ning ka

võimaliku üleujutuse kätte jäävad vundamendi ja soklikonstruktsioonid katta sobiva

hüdroisolatsiooni materjaliga.

Joonis 2.4. Vundamendi tüübid. Allikas: Saaremaa valla üleujutusalade uuring (2020).

Joonisel 2.5 on kujutatud hoonete rajamise põhimõttelised soovitused üleujutuste erinevate

võimalikkuse tiheduse ja vee tõusu kõrguse puhuks. Räime tn 52 kinnistu korral on sobiv

variant B, kui üleujutusel tõuseb vee tase 1...1,5 meetrit, sellisel juhul on soovitav rajada hoone

täitepinnasele toetuvale padjale. Täide võib olla kas kaldservadega või tugimüüridega piiratud.

Arvestada tuleks kohapealsete aluspinnase omadustega, kusjuures enne täitetöid tuleb ehitise

alt eemaldada kasvupinnas ja muud huumust sisaldavad pinnasekihid. Täitematerjal peab

olema vett kergesti läbi laskev, vee kapillaartõusu välistav, soovitatavalt suureteraline killustik,

mis on korralikult kihtide kaupa tihendatud. Erinevate aluskihtide stabiliseerimiseks kasutada

kihtide vahel geotekstiili. Dreeniva filterkanga paigaldamine ümber tõstetud aluspinnase

konstruktsioonide on vajalik, sest see välistab tulvavee poolt pinnaseosade ärauhtumist.

Soovitav on rajada hoone vundamendi ümber drenaaž pinnase kiiremaks kuivamiseks peale

üleujutuse lõppemist. Pinnase planeerimine laskuvate terrassidena ümber hoone on arvestatav

variant. Hoone vundament võib kavandada nii lint- kui ka plaatkonstruktsioonina. Oluline on

maapealsete konstruktsioonide hüdroisoleerimine ja niiskuse kapillaartõusu vältimine

vundamendist seina sisse. Saaremaa valla üleujutusalade uuring (2020).

Joonis 2.5. Üleujutuste kõrgustega seonduvad hoonete alustarindi soovitused. Allikas: Saaremaa valla

üleujutusalade uuring (2020).

14 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kakumäe rohealade kohaliku kaitse alla võtmise põhjendatuse looduskaitseline

ekspertiis (OÜ ELUSLOODUS, 2021) aluseks on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile

esitatud Kakumäe rohealade kaitse alla võtmise ettepanek, mis hõlmab Kakumäe poolsaare

metsakooslusi, mis paiknevad kolme suurema lahustükina:

 Kakumäe raba - poolsaare tipu ja kirde-ida piirkonna metsakooslused, ca 32,5 ha;

 Kakumäe tee roheala - lõunapoolne metsaala, 10,2 ha;

 Kakumäe sanglepik - poolsaare läänekaldal asuv sanglepik, 7 ha.

Käesoleva töö raames on huvipakkuv Kakumäe sanglepik. Viimane kasvab madalal niiskel

alal, kust vee äravoolu takistab rannaäärne madal liivaluite vall. Sellised tingimused sobivad

hästi mustale lepale, kes ongi siinse metsa peamiseks puuliigiks. Kakumäe sanglepikus on

tarna-angervaksa ja tarna metsade kasvukohatüübid. Lepikusse on rajatud ka valgustatud ja

pinkidega varustatud kergliiklusteed. Kuna maapind on lepikus niiske, perioodiliselt ka vesine

ning alustaimestik tihe, siis ei meelita see inimesi kergliiklusteelt kõrvale minema. Antud alal

tegutsevad peamiselt Eesti tavalisemad laululinnud. Kokku võib kohata 67 linnuliiki, kellest

vähemalt veerand (18) alal kindlalt ka pesitsevad. Ettepanek on säilitada lepiku praegune

staatus Haabersti linnaosa üldplaneeringuga kaitstava rohealana ning hoida siin välja

kujunenud looduslikku mitmekesisust. Kakumäe lepik, kui pargi-ilmeliseks kujundatud

supelrannaga piirnev ala võiks jääda praeguse staatusega – üldplaneeringu järgseks rohealaks.

Kakumäe metsa kaitseala välispiiride muutmise analüüs (OÜ Nordic Botanical, 2023)

kohaselt laekus 15.06.2021 Tallinna Linnavalitsusele Kakumäe elanike ettepanek kohaliku

kaitseala moodustamiseks suurematel säilinud Kakumäe metsaaladel. Töö käigus täpsustati

2022. aastal lisanduvate uuringute põhjal kavandatava kohaliku kaitseala kaitse eesmärke, jms.

Vastavalt Kakumäe metsa kaitseala kaitse-eeskirja eelnõule, oli tulevase kaitseala kaitse-

eesmärkideks:

1. kaitsta väärtuslikke looduskooslusi;

2. tagada kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse;

3. tagada virgestusvõimaluste säilimine ja parandamine.

Analüüs soovitas Kakumäe metsa kaitseala kaitse-eesmärgid sõnastada järgnevalt:

1. tagada piirkonnale omaste looduskoosluste pikaajaline säilimine;

2. tagada rohevõrgustiku ökoloogiline toimimine ja hea funktsioneerimine piirkonnas;

3. tagada ala roll erinevate looduse hüvede pakkujana piirkonnas.

Räime 52 kinnistu kohta öeldakse järgnevat:

 Kuna ranniku-sanglepiku puhul on tegemist võrdlemisi vähelevinud kooslusega ja see

on paljudele liikidele oluliseks elupaigaks, tuleks kaitsealaga liita kogu kinnistu

metsaala. Rannaala kinnistu lääneservas on aga intensiivses kasutuses ja kaitseala

laiendamine sinna ei ole piisavalt põhjendatud. Rannaala kaitse ja sidusus rohealadega

on tagatud ka üldplaneeringu tasandil. Kaitsealaga liidetav osa oleks 86997 m2 ehk

60,3% kinnistu pindalast.

EELIS (05.03.2024. a) põhjal jäävad DP kava ala tegevustest välja vääriselupaigad, kuid

Räime tn 52 kinnistul levib uimastav varesputk (Chaerophyllum temulum), mis on II

kaitsekategooria taimeliik. Enamik DP kava ala tegevustest jäävad uimastava varesputke

levikalalt välja (va põhjapoolne murukivi äärne tsoon, kus on hetkel parkimiskohad).

Uimastava varesputke (Chaerophyllum temulum) leiukohtade inventuur Tallinnas

Haabersti linnaosas (MTÜ Linnurohi, 2022) ütleb, et uimastav varesputk on looduslikult

15 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

levinud suures osas Euroopas ning ta on teada-tuntud teeääri armastav liik. Uimastav varesputk

ei ole seniste teadmiste kohaselt nõudlik valgus- ja niiskustingimuste osas.

Vegetatiivsete isendite märkamine on selle liigi puhul üsna keeruline temaga kõrvuti kasvava

haisva kurereha (Geranium robertianum) seemikute tõttu. Mõlema liigi vegetatiivsed taimed

on äravahetamiseni sarnased ning õige liigimäärangu tarbeks on vajalik igat lehte käega

katsuda. Haisva kurereha lehtedel on iseloomulik intensiivne lõhn, mida uimastaval

varesputkel pole. Õitsvaid taimi ehk liigi isendeid on sageli taimi endid kahjustamata võimatu

kokku lugeda, sest nad kasvavad tihedate kogumikena. Mürgise taimena ei ole paljaste kätega

uimastavat varesputke soovitatav ka katsuda. Liigile olulisel alal peab olema võimalik liigi

elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus, mis uimastava varesputke seisukohast tähendab

eelkõige sobiva intervalliga niitmist (määratav hooldustööde kavandamisel).

16 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1.Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Tallinnas, Haabersti linnaosas, Räime tn 52

(78406:611:0017; joonis 1.1) Kakumäe rannas (juba kasutusel suplusalana). Eesmärk on senist

ujumisranna ala ajakohastada ning kavandataval tegevusel on olulise avaliku huviga otsesed

seosed.

Räime tn 52 kinnistu piirneb läänest Läänemerega, sellest ja Haabersti linnaosa

üldplaneeringust (ÜP; 2017) tulenevalt on Kakumäe supelrannal ehituskeeluvöönd 50 m

alates ühe meetri kõrgusest samakõrgusjoonest. Kõik 4 kavandatavat hoonet jäävad vähemalt

osaliselt sellesse alasse, seega tuleb DP menetluse käigus läbi viia nõuete kohane

ehituskeeluvööndi vähendamise protsess. Tegevus ideekavandis on arvestatud ranna kaitse

17 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

eesmärke ning lähtutud taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Viimasest lähtuvalt ei ole

teada aspekte, mis peaks välistama hoonete ehitamise positiivseid eelduseid. DP kava

dokumentatsioonist nähtub ka, et üleujutusohuga on arvestatud ning DP algatamisel on

võimalik määrata ehitiste täpsemad parameetrid (hoone vundament jms, vt ka ptk 2.2), mis

tagavad piisava üleujutusohuga arvestamise.

DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks

arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või

haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks

teadaolevalt takistavaks teguriks.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused /

suuniseid, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 DP menetluses (selle algatamisel) arvestada kavandatavate hoonete puhul vajadusega

teostada LKS § 40 põhine ranna ehituskeeluvööndi vähendamise protsess (eeldused

ranna kaitse eesmärkide ohustamise osas teadaolevalt puuduvad);

 DP menetluses (selle algatamisel) määrata ehitiste täpsemad (lisaks KSHEH ptk 1

esitatud hoonete kõrguslikele tingimusele) parameetrid (hoone vundament jms, vt ka

KSHEH ptk 2.2), mis tagavad piisava üleujutusohuga arvestamise.

3.2.Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise

tasandit

Haabersti linnaosa ÜP järgselt on tegevusala juba pikalt olnud suplusala ja virgestusala

funktsiooniga, mille ääres on ka rohealad (sh kohaliku kaitseala piiriettepanekuga).

Kavandatav tegevus läheb kokku ka Kakumäe metsa kaitseala välispiiride muutmise

analüüsis (OÜ Nordic Botanical, 2023) toodud Kakumäe metsa kaitseala kaitse-eeskirja

eelnõu kaitse eesmärgiga 3. tagada virgestuse võimaluste säilimine ja parandamine. St

Kakumäe sanglepiku (vt ka ptk 2.2) osas on tegevuste kattumine minimaalne ja sobival määral

lahendatud ning enamus vastavast elupaigast jääb ehitustegevusest puutumata.

Kogutud andmed, nii ptk 1 kui ka ptk 2, ei näita, et tegevus (ptk 1) läheks vastuollu strateegiliste

planeerimisdokumentide või ka arengudokumentidega. Pigem toetab tegevus Haabersti

linnaosa ÜP-s kirjeldatud arengusuundi ning positiivne nö korelatsioon on ka Tallinna 2035

Arengustrateegia (2020) sihtidega. Kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist arvestades

ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi olulise

negatiivse olustiku tekkeks.

DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (üldplaneeringut muutva DP menetlusena,

kuna vajalik on muuta ranna ehituskeeluvööndeid) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate

strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle

vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda

tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

18 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.3.Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate

alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest

ÜP maakasutuslike eesmärkidega, neid kahjustamata). DP menetlustasandi puhul puuduvad

olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka

alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess

(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP

edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente

ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate

materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates

strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh

keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

3.4.Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1, ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule.

3.5.Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust

ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel ei muutuks senine maakasutus ning ka maastik (laiemalt). Nt

ptk 1, joonisel 1.2 toodud hoone A kohal on eelnevalt hoone ja selle asemel kavandatakse

jätkuvalt ranna funktsioonidega haakuvat uushoonestust. Kavandatud hooned on

virgestusvõimaluste parandamise seisukohast vajalikud, oluline on ka ohutuse tagamine (hoone

C- rannavalve hoone). Samas on ehitustegevusega hõlmatud alade mastaap võrreldes

rekreatiivse tsooniga, kus otseselt ehitustegevust ei kavandata, selline, et ohtu väljakujunenud

mullastikule ja pinnasele ei ole asjakohane eeldada. Muuhulgas lahendatakse liitumised

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ehk puuduvad ohu eeldused ka pinnasele. Tegevus (senise

suplusala ala ja funktsioonide ajakohastamine) ei suurenda ka olulisel määral ühisveevärgi vee

19 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

tarbimist. Veestiku puhul (ranna kaitse eesmärkide teemat vt ptk 3.1) ei avaldu negatiivseid

survetegureid ptk 2.2 kirjeldatud Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveele.

Toetudes ptk 1 ja 2 esitatud teabele, siis vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma mh

täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna õhukvaliteedile ja ka kliimale (nii lokaalselt kui

ka regionaalselt). Muuhulgas on hoonestatavad alad valitud viisil, et lokaalset kliimat tagav

kõrghaljastus säiliks maksimaalsel määral ning ei suurendata ka tuulemurru tekke ohtusid.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud teemavaldkonnas (seosed ptk 3.1) olulise negatiivse mõju

eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Eelhinnangus käsitletav ala asub Tallinnas, Haabersti linnaosas, Räime tn 52 (78406:611:0017;

joonis 1.1) Kakumäe rannas. Kavandatav tegevus parandab virgestusvõimalusi (tualetid,

söögikohad, hoiukapid, vanema-lapsetuba, võrkpalliplatsid, mänguväljak, koolitusruumid) ja

ohutust (rannevalve hoone). Soovitakse parandada ka jalgrataste hoiustamist vt ptk 1 ja 2. Ptk

2.1 nimetatud Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 (2017) soovitab rajada spordi- ja

terviseasutuste juurde 5 igapäevase külastaja kohta ühe parkimiskoha ning kohvikute ja

restoranide juurde 10 külastaja kohta 1 jalgratta parkimiskoha ja 8 töötaja kohta 1

parkimiskoha.. Seepärast on käesoleva ptk lõpus esile toodud ka viide Tallinna

Rattastrateegiast 2018-2028 suunistele. Rannaga seotud rekreatsiooniala on piisavalt kaugel ka

ümbruskonna elamupiirkondadest (vt ptk 2, sissejuhatav osa), mistõttu ei ole üle linnaliselt

kasutatava puhkeala uuendamisest / kasutamisest ette näha olulisi häiringuid kohapealsetele

elanikele, kuivõrd ka parkimise ja ühistranspordi korraldust on võimalik piirkonnas laiemalt

adaptiivselt ehk vajadusepõhiselt juhtida.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused /

suuniseid, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Rataste parkimiskohtade kavandamisel lähtuda Tallinna Rattastrateegiast 2018-2028

(2017) suunistest (KSHEH ptk 2.1), arvestades ka ranna-ala teadaoleva või

prognoositava külastuskoormusega (võrreldav spordi- ja terviseasutuste kohta antud

suunistega).

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või

juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks,

arvestades ka ptk 3.1 esitatud hinnanguid ja suuniseid. Tegevusalal või kavandataval tegevusel

ei ole seost invasiivsete võõrliikidega. DP kava ala ei seondu ptk 2 järgselt kultuuripärandiga,

pärandkultuuri objektide, maardlate, maaparandussüsteemide ega ka ohtlike käitistega või

nende ohualadega.

DP kavaga seonduvaid looduslikke iseärasusi on avatud ka ptk 3.5.4. Siinkohal keskendutakse

ranniku-sanglepiku koosluse alale, mis on osaks kavandatavast kohaliku omavalitsuse

kaitsealast ja mis pakub elupaiku ka piirkonna linnustikule. Kuna ranniku-sanglepiku puhul on

tegemist võrdlemisi vähelevinud ja olulise kooslusega, siis on kohalik omavalitsus otsustanud

20 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

algsest ideest (pumptracki kavandamine koosluse äärealale) loobuda ning ptk 1 on sätestatud,

et pumptracki rada asuks DP kava lõunaosas (välditakse haljastatud alasid, täpsem asukoht

määratakse DP menetluses, selle algatamisel).

Kõrghaljastuse ja sanglepiku kooslusega seonduvalt saab esile tuua veel järgnevat, juhindudes

ka kohaliku omavalitsuse senistest seisukohtadest. Sanglepiku koosluse säilitamise huvides ei

tohi muuta olemasolevat veerežiimi, st põhjaveetaset. Seda mitte ainult lepikus eneses vaid ka

lepikuga piirnevatel aladel (nt drenaaži rajamine lepiku lähiümbruses, tsooni täpsustamiseks

vajadusel kaasata dendroloog). Kõrghaljastus (üldisemalt) - puude langetamise vajadusel kinni

pidada raierahust (et ei häiritaks pesitsevaid linde).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused /

suuniseid, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Sanglepiku koosluse säilitamise huvides ei tohi muuta olemasolevat veerežiimi, st

põhjaveetaset. Seda mitte ainult lepikus eneses vaid ka lepikuga piirnevatel aladel (nt

drenaaži rajamine lepiku lähiümbruses, tsooni täpsustamiseks vajadusel kaasata

dendroloog);

 Raietegevust (kõrghaljastuse osas vajadusel) DP kava alal läbi viia väljaspool

haudelinnustiku pesitsusperioodi (31.07-01.03 – st raietegevuseks sobilikum

ajavahemik).

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Kohaliku omavalitsuse kavandatava looduskaitseala temaatikat on puudutatud juba ptk 3.5.3,

kuivõrd ranniku-sanglepiku kooslus pakub elupaika ka piirkonnas elunevatele liikidele, kes ei

ole otseselt looduskaitse all.

DP kava ala ümbruskonnas (ca 200 m) ei ole kaitsealasid (mh puudub eeldatav seos Natura

2000 aladega). DP kava alal ei paikne ka vääriselupaiku. Räime tn 52 kinnistul levib uimastava

varesputke (Chaerophyllum temulum), mis on II kaitsekategooria taimeliik, kuid kavandatavast

ehitustegevusest jääb levikuala siiski välja (asub juba rajatud taristu lähistel). Kuna DP

menetluse (menetluse algatamisel) käigus täpsustuvad pumptracki raja asukoht,

jalgrattaparklad ja võib lisanduda sõidukite parkimiskohti, siis tuleb jälgida, et need ei kattuks

uimastava varesputke leiukohtadega.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused /

suuniseid, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 DP edasisel menetlemisel (menetluse algatamisel) jälgida, et pumptracki raja ning

parklate (eelkõige jalgrattaparklad) kavandamisega ei hõlmataks uimastava varesputke

(Chaerophyllum temulum) levikualasid (kasutades ajakohaseid EELIS süsteemi

andmeid).

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude avaldumist.

21 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.6.Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1-3.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.1, 3.5.2 - 3.5.4

seatud meetmeid/suuniseid, mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Märgalad – kavandatava tegevusega hõlmatud alal ei ole otsest seotust märgaladega. Seega

puudub ka negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – temaatikat on avatud juba ptk 1, 2, 3.1.

ja 3.5.1. Otsesed seosed on rannaga. Ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas

puudub. Siiski järgida ptk 3.1 seatud meetmeid/suuniseid, mh tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – temaatikat on

avatud juba ptk 1, 2, 3.1. ja 3.5.1. Otsesed seosed on rannaga, va oht merekeskkonnale.

Ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Siiski järgida ptk 3.1 seatud

meetmeid/suuniseid, mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 3.5.1. Ei ole alust eeldada ebasoodsate mõjude avaldumist.

22 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Maavarade kasutus – kavandatav ei sea maavara potentsiaalsele kasutusele võtmisele

täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse teadaolevalt

eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.1). Muuhulgas on juba arvesse

võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine

kehtivate normide alusel.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus (senise rekreatiivse ranna ala

ajakohastamine) ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide) ebasoodsat mõjutamist, sh ka

naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1).

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on põhjalikult kajastatud

juba nt ptk 2.2, 3.5.3 ja 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et ebasoodsate mõjude eeldus vastava

teemavaldkonna osas puudub. Siiski järgida ptk 3.5.3 ja 3.5.4 seatud meetmeid/suuniseid, mh

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis ebasoodsate mõjude eeldus

puudub. Siiski järgida ptk 3.5.2 seatud meedet/suunist mh tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodne mõju.

3.7.KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk 3.1 ja 3.5.2 - 3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid mh tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta

siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjaomase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd teiste

osapooltega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

23 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt riiklikud looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

24 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kokkuvõte

KSH eelhinnangu objektiks oli Tallinnas, Haabersti linnaosas, Räime tn 52 (78406:611:0017)

Kakumäe ranna detailplaneeringu kava. Eesmärk on senist ujumisranna ala ajakohastada,

rajades 4 hoonet kommunikatsioonidega selleks, et tagada ohutus ja parandada

rannakülastajate puhke- ja olmevõimalusi. Lisaks on kavandatud üks võrkpalliväljak

rekonstrueerida ja rajada teine väljak juurde, kavandada mänguväljak ja pumptrack ning

jalgrattaparklad uute hoonemahtude lähedusse.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk 3.1 ja 3.5.2 - 3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd teiste

osapooltega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt riiklikud looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

25 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (05.03.2024).

 Ehituse teekaart 2040. Rohetiiger SA, 2023.

 Haabersti linnaosa üldplaneering (kehtestatud), 2017.

 Kakumäe metsa kaitseala välispiiride muutmise analüüs. Mart Meriste OÜ Nordic

Botanical, 2023.

 Kakumäe rohealade kohaliku kaitse alla võtmise põhjendatuse looduskaitseline

ekspertiis. OÜ ELUSLOODUS, 2021.

 Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava aastani 2030. Tallinna Linnavolikogu, 2021.

 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kliimaministeerium, 2022.

 Maa-ameti kaardirakendused (www.maaamet.ee), 2024.

 Saaremaa valla üleujutusalade uuring. OÜ R-KONSULT, OÜ Lainemudel, OÜ E-

Inseneribüroo, AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi, J. Kamenik 2020.

 Tallinna arengustrateegia 2035, 2020.

 Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030, 2013.

 Tallinna linna koduleht (https://www.tallinn.ee/), 05.03.2024.

 Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034,

2023.

 Tallinna planeeringute register (https://tpr.tallinn.ee/), 05.03.2024.

 Tallinna Rattastrateegia 2018-2028. Tallinna Kommunaalamet, 2017.

 Uimastava varesputke (Chaerophyllum temulum) leiukohtade inventuur Tallinnas

Haabersti linnaosas. Iti Jürjendal MTÜ Linnurohi, 2022.

EELNÕU

OTSUS

[kuupäev] nr [number]

Kakumäe ranna detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Haabersti linnaosas

Planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg-te 6 ja 10, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, § 142 lg 1 p 3, lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 ja lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 “Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja tulenevalt 10. augustil 2023 Haabersti Linnaosa Valitsuse esitatud algatamisettepanekust ning asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ja arvestades Keskkonnaameti ... ja Terviseameti ... esitatud seisukohtadega

1. Algatada Kakumäe ranna detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Haabersti linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 7,83 ha. Maa-ala kirjeldus on esitatud otsuse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada munitsipaalomandis olevale Räime tn 52 kinnistule randa ja kogukonda teenindavad hooned ja rajatised.

2. Detailplaneering sisaldab ettepanekut Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu muutmiseks, kuna detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ja üldplaneeringus määratud Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist supelranda teenindavate hoonete ehitamiseks.

3. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 6. novembri 2013 korraldus nr 1540-k „Kakumäe rannaala detailplaneeringu koostamise algatamine Haabersti linnaosas“.

4. Detailplaneering koostada vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

5. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

5.1 Pumptracki rada kavandada planeeringuala lõunaossa, kuivõrd joonisel näidatud alal võib see niiskusrežiimi muutuste tõttu tuua kaasa ümbritseva haljastuse hukkumise;

5.2 Kavandada alale linnuvaatlustorn ja välijõusaal;

5.3 Kavandada Sooranna tänava poole ranna külastajatele parkimiskohad;

5.4 Teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele;

5.5 Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumine naaberkinnistutele;

5.6 Kasutada maksimaalselt vett läbilaskvaid katendeid ja vältida ulatuslike kõvakatendiga alade planeerimist. Anda planeeringu alalt tulenev sademevee vooluhulk;

5.7 Sademevee ärajuhtimine tuleb lahendada toimiva eelvooluni;

5.8 Teostada planeeringualal Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne

2

kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega. Tagada I ja II ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse kasvutingimuste säilimine. Kaitstavate taimeliikide inventuuri välitööd teostada ajal, kui neile iseloomulikud määramistunnused on nähtaval. Inventuuri peab teostama kaitstavaid taimeliike tundev ekspert;

5.9 Mitte kavandada säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi;

5.10 Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale;

5.11 Detailplaneeringualal paiknevad II kaitsekategooria taimeliigi uimastava varesputke keskkonnaregistrisse kantud kasvukohad (KLO9346382). Käsitleda seletuskirjas;

5.12 Detailplaneeringu koostamisel kirjeldada olmejäätmete kogumise lahendust. Määrata olmejäätmete kogumiskohad kinnistu põhiselt arvestades planeeritava hoonestuse kasutusotstarvet ning Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõudeid. Asukohad tähistada põhijoonisel. Tagada ligipääs teenindustranspordile (sh peatumiskoht tänaval või kinnistul) ja - personalile, vajadusel määrata servituudi vajadus igakordselt teenindustranspordi ning - personali kasuks;

5.13 Arvestada Tallinna Linnavolikogu 03.06.2021 vastuvõetud määruse nr 14 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030” põhimõtetega;

6. Lisada planeeringusse järgmised ehitusprojekti koostamise nõuded:

6.1 Hoonekompleksi (rannahoone, kogukonnahoone ja surfiklubi) arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldada arhitektuurikonkurss;

6.2 Ehitusprojekti koosseisus koostada terviklik väliruumi lahendus (sh uushaljastuse lahendus). Projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt;

6.3 Kogukonnahoone astmestik põimida kaldteedega selliselt, et ka liikumisabivahenditega inimesed pääseksid vaateplatvormile;

6.4 Vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonetega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks;

6.5 Suuremahulised tehnoseadmed kavandada hoone mahus;

6.6 Suured kõvakattega pinnad, mis ei lase vett läbi, asendada sellistega, mis võimaldavad vihma- ja lumeveel maasse imbuda. Katustelt tulev sademevesi immutada võimaluse korral kinnistutel;

6.7 Nii hoonete juurde kui rannaalale planeeritud liigiti kogutavate olmejäätmete mahutite arv/suurused/asukoht lisada järgmise etapi seletuskirja ja asukohaplaanile;

6.8 Hoonete projekteerimisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 03.06.2021 määrusega nr 14 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030”;

7. Detailplaneeringu koostamisse kaasata planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1-3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Terviseamet, Päästeameti Põhja päästekeskus ja vajadusel teised Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-s 2 nimetatud linna asutused.

3

8. Tulenevalt asjaolust, et detailplaneeringu algatamise ettepaneku esitas Haabersti Linnaosa Valitsus, siis pärast detailplaneeringu algatamist viia läbi hankemenetlus detailplaneeringu koostaja leidmiseks. Hankemenetluse viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

9. Mitte algatada Kakumäe ranna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul, kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

9.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. Planeeringuga kavandatakse senise rekreatiivse ranna ala ajakohastamist, rajades ja rekonstureerides ehitisi, mis hakkaksid teenindama supelranda ja rannakülastajaid. Kavandatava tegevuse tulemusel ei muutuks ka senine maakasutusfunktsioon ning maastikuilme;

9.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta täna juba kasutuses oleva ranna ala ajakohastamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

9.3 Haabersti linnaosa üldplaneeringust tulenevalt on Kakumäe supelrannal ehituskeeluvöönd 50 m alates ühe meetri kõrgusest samakõrgusjoonest. Kõik kavandatavad hooned jäävad vähemalt osaliselt sellesse alasse, seega tuleb detailplaneeringu menetluse käigus läbi viia nõuete kohane Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise protsess. Eeldused ranna kaitse eesmärkide ohustamise osas teadaolevalt puuduvad;

9.4 planeeringualal ega ümbruskonnas ei ole kaitsealasid, Natura 2000 alasid ega ka vääriselupaiku. Räime tn 52 kinnistul levib uimastav varesputk (Chaerophyllum temulum), mis on II kaitsekategooria taimeliik, kuid kavandatavast ehitustegevusest jääb levikuala siiski välja. Kuna detailplaneeringu menetluse käigus täpsustuvad pumptracki raja asukoht, jalgrattaparklad ja võib lisanduda sõidukite parkimiskohti, siis tuleb jälgida, et need ei kattuks uimastava varesputke leiukohtadega;

9.5 kuna ranniku-sanglepiku puhul on tegemist võrdlemisi vähelevinud kooslusega ja see on paljudele liikidele oluliseks elupaigaks siis loobutakse pumptracki kavandamisest koosluse ääraealale ja liidetakse moodustatava Kakumäe metsa kaitsealaga kogu ranniku-sanglepik. Kui planeerimistegevuse käigus jälgitakse, et sanglepikuga piirnevatel aladel ei muudeta olemasoelvat veerežiimi st põhjaveetaset siis ei kaasne arengustegevusega olulist mõju planeeringuala kõrghaljastusele;

9.6 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara ning ei põhjusta eeldatavasti olulist mõju elanikkonnale. Rannaga seotud rekreatsiooniala on piisavalt kaugel ümbruskonna elamupiirkondadest, mistõttu ei ole üle linnaliselt kasutatava puhkeala uuendamisest / kasutamisest ette näha olulisi häiringuid kohapealsetele elanikele, kuivõrd ka parkimise ja ühistranspordi korraldust on võimalik piirkonnas laiemalt adaptiivselt juhtida;

9.7 kavandatav tegevus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna õhule ja kliimale ning tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda trasside rajamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Planeeritavate hoonete projekteerimisel on soovitav lähtuda energiasäästlikest lahendustest;

9.8 detailplaneeringuga hõlmatav ala ei seondu kultuuripärandiga, pärandkultuuri objektide, maardlate, maaparandussüsteemide ega ka ohtlike käitistega või nende ohualadega;

9.9 detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

4

10. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel.

11. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

12. Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://teele.tallinn.ee.

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu

Otsuse eelnõu „Kakumäe ranna detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Haabersti linnaosas” juurde

Tallinna Volikogu otsusega algatatakse Kakumäe ranna detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Haabersti linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 7,83 ha. Maa-ala kirjeldus on esitatud otsuse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada munitsipaalomandis olevale Räime tn 52 kinnistule randa ja kogukonda teenindavad hooned ja rajatised.

Otsusega tunnistatakse kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 6. novembri 2013 korraldus nr 1540-k „Kakumäe rannaala detailplaneeringu koostamise algatamine Haabersti linnaosas“.

1. Tallinna Linnavalitsuse 6. novembri 2013 korralduse nr 1540-k kehtetuks tunnistamise põhjendused

1.1 Kakumäe ranna detailplaneeringus (edaspidi ka detailplaneering või planeering) planeeritav ala kattub Tallinna Linnavalitsuse 6. novembri 2013 korraldusega nr 1540-k algatatud Kakumäe rannaala detailplaneeringu alaga.

1.2 Nimetatud detailplaneeringu koostamine algatati eesmärgil Räime tn 52 // Sooranna tn 25 kinnistu ning reformimata riigimaa liitmine üheks sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) krundiks ning määrata moodustavale krundile ehitusõigus rannahoonete kompleksi ehitamiseks. Detailplaneeringu ülesanne on üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

1.3 Võrreldes 2013. aastal algatatud planeeringu lahendusega on muutunud planeeritava ala suurus. Uue lahendusettepanekuga nähakse ette planeeritava maa-ala suuruseks 7,83 ha, mis hõlmab vaid rannaäärset ala - osaliselt Räime tn 52, Sooranna tn 27 ja Sooranna tänava rannapoolne ots (osa Lõhe tänav katastriüksusest). Algatatud detailplaneeringus oli ala suurus 17,21 ha, detailplaneering käsitles tervet Räime tn 52 (endine Räime tn 52 // Sooranna tn 25) kinnistut ja piirnevat reformimata riigimaad (praegu Sooranna tn 27) ning osaliselt Lõhe tänav maa-ala.

1.4 Detailplaneeringu algatamise korralduse kehtetuks tunnistamisel lähtutakse haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) haldusakti kehtetuks tunnistamisele kehtestatud põhimõtetest. HMS § 68 lõike 2 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustab haldusorgan, kelle pädevuses on haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal.

1.5 Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 124 lõike 10, § 128 lõike 1 ja § 134 ning Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ §-iga 1 on planeerimisseaduses nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitjate määramine delegeeritud Tallinna Linnavalitsusele. Seega on detailplaneeringu algatamise otsustuspädevus Tallinna Linnavalitsusel.

1.6 Haldusmenetluse seaduse § 64 lõige 2 sätestab, et haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistada. Tallinna Linnavalitsuse korralduse puhul, millega algatati Kakumäe rannaala detailplaneeringu koostamine, on tegemist õiguspärase korraldusega. See tähendab, et see oli antud pädeva haldusorgani poolt andmise ajal kehtinud õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastas vorminõuetele. Haldusorgani poolne haldusakti kehtetuks tunnistamine toimub kaalutlusõiguse alusel. Haldusmenetluse

seaduse § 64 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.

1.7 Kuivõrd on muutunud planeerimist ja ehitamist reguleerivad õigusaktid, soovitakse planeerida võrreldes varasemaga teistsugust lahendust ning muutunud on linnaehituslik olukord, on amet kaalunud asjaolusid ning leiab, et otstarbekam on tunnistada 6. novembri 2013 korraldus nr 1540-k „Kakumäe rannaala detailplaneeringu koostamise algatamine Haabersti linnaosas“ kehtetuks ning algatada sama ala kohta uus detailplaneering.

2. Olemasolev olukord

2.1 Kakumäe ranna detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) maa-ala asub Haabersti linnaosas, Kakumäe rannas.

2.2 Planeeritavale alale jääbTallinna linnale kuuluva maatulundusmaa sihtotstarbega Räime tn 52 kinnistu loodeosa ning üldkasutatava maa sihtotstarbega Sooranna tn 27 kinnistu.

2.3 Lisaks jääb osaliselt planeeritavale alale Tallinna linnale kuuluv transpordimaa sihtotstarbega Lõhe tänav ning Kakumäe laht.

2.4 Ehitisregistri andmetel on Räime tn 52 ja Sooranna tn 27 kinnistud hoonestamata.

2.5 Juurdepääs Kakumäe rannale on olemasoleva juurdepääsutee kaudu Räime tänavalt. Lisaks on võimalik randa pääseda ka Sooranna tänava kaudu.

3. Haabersti linnaosa üldplaneering

3.1 Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohaselt on maa-ala juhtotstarbeks määratud supelranna ala, kus võib paikneda supelrannaga seotud rajatisi ja rohealal võivad paikneda üksikud väiksemad puhke- ja spordiehitised.

3.2 Planeeringuala jääb looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 kohaselt Läänemere ranna 200 meetrisesse piiranguvööndisse ja § 38 lg 2 kohaselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse.

3.3 Detailplaneering on kooskõlas Haabersti linnosa üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbega, kuid sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, kuna detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ja üldplaneeringus määratud Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist supelranda teenindavate hoonete ehitamiseks.

3.4 Lähtuvalt looduskaitseseaduse § 40 lõigetest 3 ja 5 võib Keskkonnaameti nõusolekul ranna ehituskeeluvööndit vähendada, arvestades ranna kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasja piiridest, olemasolevatest teedest ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest.

4. Kehtiv detailplaneering

4.1 Planeeritaval maa-alal kehtib Tallinna Linnavalitsuse 4. augustil 2004 korraldusega nr 1539-k kehtestatud Sooranna tn 23 kinnistu ja lähiala detailplaneering, millega kavandati Haabersti linnaosas asuvale 0,4 ha suurusele maa-alale kaks krunti – üksikelamu teenindamiseks ja kahe korteriga elamu ehitamiseks. Planeeringu lahendus on ellu viidud. Planeeringualad kattuvad transpordimaa osas.

4.2 Planeerimisseaduse § 140 lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

4.3 Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub Sooranna tn 23 kinnistu ja lähiala detailplaneering käesoleva detailplaneeringuga planeeritava maa-ala osas kehtetuks.

5. Menetlus

5.1 Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 10. augustil 2023 Haabersti Linnaosa Valitsus. Detailplaneeringu koostamine sooviti algatada eesmärgiga kavandada

munitsipaalomandis olevale Räime tn 52 kinnistule randa ja kogukonda teenindavad hooned ja rajatised.

5.2 Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud eskiislahenduse ja illustreeriva materjali on koostanud Tallinna Strateegiakeskus Ruumiloome osakond.

5.3 Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldab peale detailplaneeringu algatamist detailplaneeringu koostaja leidmiseks riigihanke.

5.4 Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-le 20 esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Kaitseministeeriumile, Tallinna Transpordiametile, Tallinna Linnavaraametile, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Haaberti Linnaosa Valitsusele, Tallinna Strateegiakeskusele, Tallinna Haridusametile, Tallinna Kultuuri- ja Spordiametile ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile.

5.5 Haabersti Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Strateegiakeskus, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud otsusesse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on algatamise otsuses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

5.6 Tallinna Transpordiamet ja Kaitseministeerium lisatingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei esitanud.

5.7 Lähtuvalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 2 lõike 6 punktist 6 esitati Tallinna Linnavolikogu otsuse „Kakumäe ranna detailplaneeringu algatamine Haabersti linnaosas“ eelnõu seisukoha võtmiseks Haabersti linnaosakogule. Haabersti linnaosakogu kooskõlastas otsuse eelnõu ....... koosoleku protokoll nr ..... päevakorra punktiga .......

5.8 Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Sama seaduse § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Seega on käesoleva detailplaneeringu algatajaks Tallinna Linnavolikogu.

5.9 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet Merinõela tn 1, Sooranna tn 26, Sooranna tn 23a, Lõhe tn 28, Lõhe tn 26, Lõhe tn 24b, Lõhe tn 22, Lõhe tn 23, Lõhe tn 21, Lõhe tn 19, Lõhe tn 17, Lõhe tn 15, Lõhe tn 13, Siia tn 12, Siia tn 12a, Siia tn 11, Siia tn 9, Säina tn 12, Säina tn 11, Säina tn 9, Räime tn 50, Räime tn 27, Roostiku tn 2, Roostiku tn 4 ja Roostiku tn 6 kinnistute omanikke.

6. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

6.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga KeHJS § 33 lõike 2 punkti 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi. Strateegiline planeerimisdokument KeHJS tähenduses on üleriigiline, maakonna-, üld- või detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeerimisseaduse tähenduses (KeHJS § 31). Kavandatav tegevus muudab kehtivat Haabersti linnaosa üldplaneeringut.

6.2 KSH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumitest (detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning planeeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast) ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

6.3 Detailplaneeringu ala olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet on kirjeldatud korralduse seletuskirja punktides 2 ja 3. Planeeritava maa-ala kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.

7. Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

7.1 Kavandatava tegevuse tulemusel ei muutu senine maakasutus ning ka maastik kuna olemasolevate hoonete asemel kavandatakse jätkuvalt ranna funktsioonidega haakuvat uushoonestust. Kavandatud hooned on virgestusvõimaluste parandamise seisukohast vajalikud, oluline on ka jätkusuutlikkuse ja ohutuse tagamine. Samas on ehitustegevusega hõlmatud alade mastaap võrreldes rekreatiivse tsooniga, kus otseselt ehitustegevust ei kavandata, selline, et ohtu väljakujunenud mullastikule ja pinnasele ei ole asjakohane eeldada. Muuhulgas lahendatakse liitumised ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ehk puuduvad ohu eeldused ka pinnasele. Tegevus ei suurenda ka olulisel määral ühisveevärgi vee tarbimist ning veestiku puhul (ranna kaitse eesmärkide seisukohast) ei avaldu negatiivseid survetegureid Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveele.

7.2 Kavandatav tegevus parandab virgestusvõimalusi (tualetid, söögikohad, hoiukapid, vanema-lapsetuba, võrkpalliplatsid, mänguväljak, koolitusruumid) ja ohutust (rannevalve hoone). Soovitakse parandada ja juurutada sääslikumaid liikumisharjumusi, seega lähtutakse Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 soovitustest rajada Kakumäe supelranna teeningamiseks vajalik hulk jalgratta parkimiskohti.

7.3 Rannaga seotud rekreatsiooniala on piisavalt kaugel ka ümbruskonna elamupiirkondadest, mistõttu ei ole üle linnaliselt kasutatava puhkeala uuendamisest/kasutamisest ette näha olulisi häiringuid kohapealsetele elanikele, kuivõrd ka parkimise ja ühistranspordi korraldust on võimalik piirkonnas laiemalt vajadusepõhiselt juhtida.

7.4 Planeeringuala kohta KSH eelhinnagu koostamisel koondunud andmed ei näita, et tegemist oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus kavandatud arendustegevust ellu viia ei tohiks. Samuti ei ole tegevusalal või kavandataval tegevusel seost invasiivsete võõrliikidega, kultuuripärandiga, pärandkultuuri objektide, maardlate, maaparandussüsteemide ega ka ohtlike käitistega või nende ohualadega.

7.5 Planeeringuala hõlmab ranniku-sanglepiku koosluse ala, mis on osa kavandatavast Kakumäe metsa kaitsealast. Kuna ranniku-sanglepiku puhul on tegemist võrdlemisi vähelevinud ja olulise kooslusega, siis loobuti algsest ideest, kavandada pumptracki rada koosluse äärealale ning pumptracki rada kavandatakse planeeringuala lõunaossa (välditakse haljastatud alasid, täpsem asukoht määratakse detailplaneringu koostamisel). Sanglepiku koosluse säilitamise huvides tuleb jälgida ka, et ei muudetaks olemasolevat veerežiimi, st põhjaveetaset. Seda mitte ainult lepikus eneses vaid ka lepikuga piirnevatel aladel (nt drenaaži rajamine lepiku lähiümbruses, tsooni täpsustamiseks vajadusel kaasata dendroloog). Arvestades eelpool toodud tingimustega ei saa eeldada, et arendustegevusega kaasneks oluline negatiivne mõju ranniku-sanglepikule ja planeeringuala koosseisu jäävale kavandatavale Kakumäe metsa kaitsealale.

7.6 Detailplaneeringuga hõlmatava ala ümbruskonnas (ca 200 m) ei ole kaitsealasid, alal ei paikne vääriselupaiku ja puudub ka eeldatav seos Natura 2000 aladega. Räime tn 52 kinnistul levib uimastava varesputke (Chaerophyllum temulum), mis on II kaitsekategooria taimeliik, kuid kavandatavast ehitustegevusest jääb levikuala siiski välja (asub juba rajatud taristu lähistel). Kuna detailplaneeringu menetluse käigus täpsustuvad pumptracki raja asukoht, jalgrattaparklad ja korrastatakse sõidukite parkimiskohad, siis tuleb jälgida, et need ei kattuks uimastava varesputke leiukohtadega.

7.7 Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga.

7.8 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud otsuse eelnõu punktis 9.

7.9 Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Kakumäe ranna detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja eelhinnangu.

7.10 Keskkonnaamet vastas ...

7.11 Terviseamet vastas ...

7.12 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja otsuse punkti 9 kohaselt ei ole Kakumäe ranna detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

7.13 KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast korralduse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Kakumäe ranna detailplaneeringu (DP046940) kava

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Eelhinnangu tellija (KSH menetluse

algatamise vajaduse üle otsustaja): Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Arendaja: Haabersti Linnaosa Valitsus

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2024

2 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 10.04.2024. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 8

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ..... 10

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 12

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 16

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 16

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 17

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 18

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 18

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 18

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 18

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 19

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus .......................... 19

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............ 20

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid .......................................................................... 20

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................. 21

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 22

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 24

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 25

4 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on

Tallinnas, Haabersti linnaosas, Räime tn 52 (78406:611:0017) Kakumäe ranna

detailplaneeringu kava. Eesmärk on senist ujumisranna ala ajakohastada, rajades 4 hoonet

kommunikatsioonidega selleks, et tagada ohutus ja parandada rannakülastajate puhke- ja

olmevõimalusi. Lisaks kavandatud üks võrkpalliväljak rekonstrueerida ja rajada teine väljak

juurde, kavandada mänguväljak ja pumptrack ning jalgrattaparklad uute hoonemahtude

lähedusse.

Eelhinnangu tellija on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, arendaja on Haabersti

Linnaosa Valitsus ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. Eelhinnangu koostamisel on

lähtutud tellija ja arendaja poolt koostatud selgitavatest ning illustratiivsest materjalidest.

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objekt on Tallinnas, Haabersti linnaosas, Räime tn 52 (78406:611:0017;

joonis 1.1) Kakumäe ranna detailplaneeringu kava (DP046940). Maa-ala on juba täna

kasutuses suplusrannana. Räime tn 52 kinnistu pindala on 144348 m², millest looduslik

rohumaa on 111 m², metsamaa on 75581 m², õuemaa on 308 m² ja muu maa on 68348 m².

Kinnistu puhul on maakatastri sihtotstarve 100% maatulundusmaa. DP kava ala hõlmaks vaid

osa kinnistust.

Joonis 1.1. Räime tn 52 kinnistu asukoht Tallinnas (märgitud sinise joone ja oranži asukoha tähisega).

Alus: Maa-amet, 2024

Ajakohastataks seniseid ehitisi. Täpsemalt kavandatud on 4 hoonet (joonis 1.2 ja 1.3), kõigil

neil on vähemalt osaliselt kattumine ehituskeeluvööndiga (st DP menetlus hõlmab ka

ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist). Hooneteks on surfikool ja kogukonnahoone

(joonisel 1.2 - A); randa teenindav hoone (joonisel 1.2 - B) ning rannavalve hoone (joonisel

1.2 - C). Olulisimad tugiteenused, mis teenindavad rannakülastajate põhivajadusi on tualetid

(joonisel 1.2 – D (rajamine kavandatud sõltumatult DP kavast)), vanema-lapse tuba,

rannavalve, hoiukapid ja hooajaline kiosk. Eraldi mahuna on lahendatud surfi- ja

kogukonnahoone, milles on lahendatud nii surfikooli kui kogukonda teenindavad ruumid.

Hoonete A, B ja D juurde on kavandatud kivisillutis. Kavandatud on jalgrattaparklad uute

hoonemahtude lähedusse. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon lahendatakse seniste piirkonna

trasside baasil, neid vajadusel renoveerides. DP seletuskirja kohaselt on tegu kõrge

üleujutusriski piirkonnaga, seega peavad hoonete 0-punktid olema tõstetud veetasemest (1 m

samakõrgusjoon) vähemalt 1,5 m kõrgemale. 1 m samakõrgusjoon on Haabersti linnaosa

üldplaneeringus määratud ka jooneks, kust edasi arvestatakse ranna ehituskeeluvööndi (LKS §

38) ulatust.

Detailplaneeringuga on kavandatud üks võrkpalliväljak (joonis 1.2, kollased alad)

rekonstrueerida (põhja poolne) ja teine väljak juurde rajada (lõuna poolne). Lisaks rajatakes

6 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

juurde üks mänguväljak (joonis 1.2 oranž) ja pumptrack, mille täpsem asukoht ja suurus vajab

täpsustamist. Pumptracki rada kavandatakse planeeringuala lõunaossa (kõrghaljastusest vabale

alale), mitte hetkelt toodud joonise 1.2 asukohta nr 4. Hoone A ja B vaheline ära tallatud

pinnasega ala kaetakse killustikuga. DP kava eskiisiga (mootorsõidukite) parkimist alale ei

lisata, kasutatakse seniseid lahendusi (mh üldine parkimise korraldamise parandamine

ümbruskonna tänavatel, täpsustub DP menetluses).

Joonis 1.2. Kakumäe ranna DP kava (DP046940) tegevused (visioon). Tallinna Strateegiakeskus, 2023

ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, 2024 (Pumptracki rada kavandatakse ala lõunaossa

(kõrghaljastusest vabale alale), mitte asukohta nr 4).

Suurim hoonemaht on surfikooli ja kogukonnahoone (hoone A), kus paiknevad kooliruumid,

kohvik ning koolitus/kogukonnaruum. Hoonel A on suletud netopind 454,7 m2; suletud

brutopind 522,8 m2 ja ehitusalune pind 572,3 m2 ning kõrgus ca 3,5 m. Hoonemaht on 1.

korruseline käidava katuse ja kahe trepistikuga, mis liitub ühelt poolt rannapromenaadiga ning

7 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

teiselt poolt vaatab surfialale, mis võimaldab läbi viia välitunde. Hoone on lahendatud

puitkonstruktsioonis ja kaetud puitlaudisega ning puitribistikuga, mis loob katusele ning

trepistikele piirded.

Randa teenindavas hoones (hoone B) paiknevad tualetid, inva wc, vanema-lapse tuba ning

kiosk. Hoone mahtu on paigutatud ka ranna külastajatele mõeldud hoiukapid. Hoonel B on

suletud netopind 93,7 m2; suletud brutopind 126,3 m2 ja ehitusalune pind 195,4 m2 ning kõrgus

ca 3,5 m. Hoone on 1-korruseline ja käidava katusega. Hoone avad on lahendatud uste ja

lükandluukidega, mis võimaldavad hoone hooajaväliseks perioodiks täielikult sulgeda. Hoone

on puitkonstruktsioonis ja lausalise puitlaudisfassaadiga, mis voltub ka hoone varikatusele ning

trepikäsipuudele.

Rannavalve hoone (hoone C) on 2- korruseline ja puitkonstruktsiooniga. Esimesel korrusel

paikneb kuur ja tualett. Teisele korrusele viib välitrepp ja seal asub rannavalve ruum. Hoonel

C on suletud netopind 41,0 m2; suletud brutopind 54,7 m2 ja ehitusalune pind 34,5 m2 ning

suurim kõrgus ca 8,3 m.

Joonis 1.3. Hoonete A, B ja C suhestumine üksteisega Kakumäe rannas (visioon). Tallinna

Strateegiakeskus, 2023.

Kaasava eelarve tualettide hoone (hoone D) on 1-korruseline, kus paiknevad invatualett, tualett

ja tehnoruum. Hoonel D on suletud netopindala 10,2 m2, ehitusalune pindala 15,1 m2 ja kõrgus

3,0 m ning maht 43 m3. Kaasava eelarve tualetid (hoone D) rajatakse 2024 aastal (st väljaspool

DP kava menetlust), hetkel pole veel trasse rajatud. Linna esindajad on teadlikud vajadusest

rajada need hooned väljapoole ehituskeeluvööndit (EKV), st joonis 1.2 visioonis esitatud

minimaalne lõikumine EKV-ga on välistatav, ilma, et mõjutataks ka muid olulisi väärtusi või

funktsioone piirkonnas.

8 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis (edaspidi ptk), juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (05.03.2024.

a)) ja Maa-ameti kaardirakendusi (2024).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Tallinnas Haabersti linnaosas, kus oli kohaliku omavalitsuse

andmetel 2023. a juuni seisuga 50033 elanikku. Käesolevas töös käsitletav Räime tn 52 piirneb

lõunast üldkasutatav maaga ja Tiskre ojaga (VEE1094000; jääb DP kava fookusalast eemale);

idast ja põhjast elamu- ning transpordimaaga; läänest Läänemerega (joonis 2.1). Räime tn 52

kinnistust ca 350 m kaugusele kirdesse jääb bussipeatus Sooranna tee (mõlema suunaline).

Lähim eluhoone kavandatud hoonele A on ca 165 m kaugusel kagus. Tabelis 2.1 on toodud

kinnistud, millega Räime tn 52 kinnistu piirneb. Räime tn 52 (78406:611:0017) kinnistu osas

võib avalike andmete alusel välja tuua veel järgnevat, seal asub:

 4 avalikku parklat;

 Kakumäe supluskoht, rannaala jõulinnak ja palliväljakud (rannavõrkpalliplats;

korvpalliplats; rannajalgpalliväljak);

 Haabersti Kakumäe metsapargi terviserada;

Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (Räime tn 52) alaga piirnevad katastriüksused.

Nr Lähiaadress Pindala m² Katastritunnus Sihtotstarve

1 Roostiku tn 6 36346 78406:612:0030 Üldkasutatav maa 100%

2 Roostiku tn 4 19376 78406:612:0660 Üldkasutatav maa 100%

3 Roostiku tn 2 8658 78406:612:0081 Üldkasutatav maa 100%

4 Räime tänav T3 2303 78401:101:0644 Transpordimaa 100%

5 Räime tänav T9 138 78401:101:0533 Transpordimaa 100%

6 Räime tn 27 3428 78406:611:8910 Maatulundusmaa 100%

7 Räime tänav T4 1352 78406:611:9030 Transpordimaa 100%

8 Räime tn 50 3473 78406:611:8920 Elamumaa 100%

9 Säina tn 9 2778 78406:611:9000 Elamumaa 100%

10 Säina tn 11 2986 78406:611:9010 Elamumaa 100%

11 Säina tn 12 2078 78406:611:8870 Elamumaa 100%

12 Siia tn 9 1331 78406:611:0244 Elamumaa 100%

13 Siia tn 11 1230 78406:611:1730 Elamumaa 100%

14 Lõhe tänav 13699 78406:611:0163 Transpordimaa 100%

15 Lõhe tn 15 1052 78406:611:1550 Elamumaa 100%

16 Lõhe tn 17 1542 78401:101:3917 Elamumaa 100%

17 Lõhe tn 19 1320 78406:611:1610 Elamumaa 100%

18 Lõhe tn 21 1058 78406:611:6440 Elamumaa 100%

19 Lõhe tn 23 949 78406:611:0930 Elamumaa 100%

20 Sooranna tn 27 5563 78401:101:5089 Üldkasutatav maa 100%

9 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.1. Räime tn 52 kinnistu (helesinise joonega) ja kavandatud tegevusete fookusala (punane joon)

ning piirnevad kinnistud. Alus: Maa-amet, 2024.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

10 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2.1.Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

Haabersti linnaosa üldplaneering (ÜP; 2017) - maakasutuse juhtotstarbed (täpsustab

Tallinna üldplaneeringut, 2001) on näidatud joonisel 2.2. Selle järgi asub Räime tn 52 (mh

supelranna ala) rohealadel: 7. Kakumäe lääneranna ja 8. Kakumäe sanglepik. Rohevõrgustik

võimaldab taime- ja loomaliikide levikut ja rännet, suurendab linnamaastikul elavate taime-,

looma- ja linnuliikide liigilist mitmekesisust ja ökoloogilist stabiilsust ning tugevdab

ökosüsteemide vastupidavust inimtegevuse negatiivsetele mõjudele. Lisaks loob rohevõrgustik

elanikele alternatiivsed liikumisvõimalused nii linna sees kui ka linnamaastikust loodusse ning

tagab puhkamis- ja sportimisvõimalused.

Joonis 2.2. DP kava fookusala (joonis 2.1) suhestumine Haabersti maakasutusega (vaskalul) ja roheliste

aladega (pahemal). Alus: Haabersti linnaosa üldplaneering, 2017 (põhikaardid 1 ja 2).

Kakumäe lääneranna ja Kakumäe sanglepiku (rohealad nr 7 ja 8) kohta esitab ÜP järgnevad

tingimused:

 Tehakse ettepanek võtta Kakumäe sanglepik kohaliku omavalitsuse kaitse alla;

11 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 Säilitada Kakumäe sanglepik praegusel looduslikul kujul, mitte rajada uusi

kuivenduskraave. Liigniisked metsaalad, mida puhkealana ei kasutata, säilitada

puutumatuna, hooldusraie on lubatud vaid ala läbivate teede ja radade läheduses;

 Ala säilitada avaliku supelranna ja rannapargina;

 Piirkonda võib rajada ainult supelranda teenindavaid ehitisi, nagu rannahoone,

väiksemad spordi- ja puhkeehitised, ning maastikku kaitsvaid rajatisi, mänguväljakuid

ja koerte jalutusväljakuid;

 Tagada randa teenindavate ehitiste juurde tehnorajatiste, parklate ja juurdepääsuteede

(kergliiklusteed) rajamine.

DP kava arenduspaikkonna ümbruses on olemas nii ühisvee kui ka -kanalisatsiooni (sh

sademevesi) taristu. Täiendavalt võib esile tuua, et ühisvee ja -kanalisatsiooni võrkude haldust

ja arendust katab ka Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

aastateks 2023-2034 (2023).

Tallinna 2035 Arengustrateegia (2020) määrab järgnevad strateegilised sihid: sõbralik

linnaruum, loov maailmalinn, terve Tallinn liigub, roheline pööre, heatahtlik kogukond ja

kodu, mis algab tänavast. Arengustrateegia järgselt on tervis ja liikumine omavahel tihedalt

seotud. See, milliseid igapäevaseid liikumisviise inimene eelistab, sõltub lisaks teadlikkusele

ka sellest, kui mugav üks või teine liikumisviis talle parasjagu on. Aktiivne liikumine mõjutab

otseselt inimeste vaimset ja füüsilist tervist ning seeläbi tervena elatud eluaastaid.

Rohevõrgustik toetab omakorda vastava sihi saavutamist.

Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 (2017) annab soovitused parkimiskohtade rajamisele

ning nõuab asukoha ja hoone funktsiooni arvestamist ka soovitatava parkimiskohtade arvu

puhul. Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 soovitab rajada spordi-ja terviseasutuste juurde 5

igapäevase külastaja kohta ühe parkimiskoha ning kohvikute ja restoranide juurde 10 külastaja

kohta 1 jalgratta parkimiskoha ja 8 töötaja kohta 1 parkimiskoha. Rattakasutuse soosimisega

kaasnevad positiivsed keskkonna-, majandus-, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud.

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030 (2021) seab mh eesmärgi edendada rattaliiklust ning parandada

ühistranspordi ligipääsetavust.

Ehituse teekaart 2040 (2023) ettevõtjate ja ekspertide koostöös valmis Rohetiigri ehituse

teekaart, mis seab eesmärgiks vähendada ehitus- ja kinnisvarasektori CO2 emissiooni 85%

aastaks 2040 ja annab soovitusi, kuidas seda saavutada. Dokument ütleb, et suure süsiniku

heitkogusega konstruktsioonimaterjalid tuleks asendada süsinikku siduvate materjalidega,

eelkõige puiduga. Puitmaterjalid tekitavad valmistamisel väiksemal määral CO2 kui nii mõnigi

teine materjal, mille toormest valmistamine nõuab rohkem energiat. Samas tuuakse välja, et

vältida tuleb puidu mistahes töötlemist või immutamist (erandiks võiks olla fassaadilaudis, kui

ilmastikukaitse või -värv ei takista laudise hilisemat taaskasutust).

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab ka Muuga-Tallinna-

Kakumäe lahe rannikuvett, mille hea seisund saavutatakse > 2027 a (erandite tõttu).

Veemajanduskava järgsed koormused alla 2000 ie reoveepuhastid ja muud heitveelasud ning

sadamad. Meetmetena on toodud reoveepuhastite toimimise hinnangute koostamine; veekaitse

nõuete täitmine sadamates; sadamates keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve tegemine.

12 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2.2.Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Tallinn asub Soome lahe lõunakaldal rannikumadaliku ja Harju lavamaa ning neid eraldava

Põhja-Eesti paekalda alal. Haabersti linnaosa asub klindipealsel paelaval ja klindiesisel

meretasandikul. Käesolev tegevusala asub Soome lahe rannikumadaliku rajoonis, Lohusalu-

Vääna-Jõesuu paikonnas. Käesolevas alamptk-s tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet

infole, mis on koondunud eelnevatesse ptk-sse (mh ptk 1, 2 (sissejuhatav osa) ja 2.1). Teabe

koondamisel on lähtutud tegevuse iseloomust ja võimaliku tegevuskoha paikkonna eelduslikult

tundlike objektide parameetritest.

Maa-ameti (2024) järgselt on Räime tn 52 kinnistu aluspõhjaline põhjavesi kaitstud alal ja

suhteliselt kaitstud alal (1:50 000 kaardistuse alusel). Räime tn 52 kinnistul on valdavalt leetjad

gleimullad (GI), sooldunud (glei)mullad (ArG) ja ranniku-gleimullad (Gr). Kõige ülemise

pinnakatte kihi all on valdavalt peenliiv (1:50 000 kaardistuse alusel). Käesolevas eelhinnangus

kasutatud Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus, 2020) kohaselt on

piirkonnas KOV pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk klass kõrge või väga kõrgest >50 kBq/m³,

samas Rn-riski ruutkaart (500x500 m) annab konkreetses fookusalas radooniohu vääruse 10 –

30 kBq/m³ (risk puudub).

DP kava kinnistu ümbruskonnas (ca 200 m) saab veel esile tuua mh seda, et sellel alal ei ole

kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte, maardlaid, maaparandussüsteeme ega ka ohtlike

käitiseid või nende ohualasid. Samas Räime tn 52 kinnistu jääb üleujutuse riskipiirkonda

(joonis 2.3).

Joonis 2.3. DP kava seos üleujutusala riskipiirkonnaga vasakul 1 X 10 a. jooksul ja paremal 1 X 100 a.

jooksul. Alus: Maa-amet, 2024.

Üleujutuse alade puhul on võimalik kasutada mitmeid meetmeid, et vältida üleujutuseohtu. Osa

neist on välja toodud nt Saaremaa valla üleujutusalade uuringus (2020). Oluliseks ehituslike

valikute osaks on piirkonnale sobiva vundeerimise tüübi valik (joonis 2.4), kusjuures mitte

vähemtähtsaks ei osutu ka üleujutuspiirkonda püstitatava hoone materjalide valik. Üleujutatava

13 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

riskiga aladele rajatavatele hoonetele on soovitav üldjuhul keldrikorrust mitte kavandada

(käesoleva DP kava ala hoonetel (ptk 1) ka seda teadaolevalt ei tehta). Maksimaalsest

veetasemest allapoole jäävad ehituskonstruktsioonid ei või olla niiskusega kahjustuvad, seega

igasuguste puitmaterjalide kasutamine selles hooneosas ei ole lubatav. Soovitatavad

vundamendi materjalid kahe esimese variandi puhul (joonis 2.4) on betoon, looduskivi ja

väikeplokk. Hoolimata veekindlast materjalist on soovituslik maa sees olevad ning ka

võimaliku üleujutuse kätte jäävad vundamendi ja soklikonstruktsioonid katta sobiva

hüdroisolatsiooni materjaliga.

Joonis 2.4. Vundamendi tüübid. Allikas: Saaremaa valla üleujutusalade uuring (2020).

Joonisel 2.5 on kujutatud hoonete rajamise põhimõttelised soovitused üleujutuste erinevate

võimalikkuse tiheduse ja vee tõusu kõrguse puhuks. Räime tn 52 kinnistu korral on sobiv

variant B, kui üleujutusel tõuseb vee tase 1...1,5 meetrit, sellisel juhul on soovitav rajada hoone

täitepinnasele toetuvale padjale. Täide võib olla kas kaldservadega või tugimüüridega piiratud.

Arvestada tuleks kohapealsete aluspinnase omadustega, kusjuures enne täitetöid tuleb ehitise

alt eemaldada kasvupinnas ja muud huumust sisaldavad pinnasekihid. Täitematerjal peab

olema vett kergesti läbi laskev, vee kapillaartõusu välistav, soovitatavalt suureteraline killustik,

mis on korralikult kihtide kaupa tihendatud. Erinevate aluskihtide stabiliseerimiseks kasutada

kihtide vahel geotekstiili. Dreeniva filterkanga paigaldamine ümber tõstetud aluspinnase

konstruktsioonide on vajalik, sest see välistab tulvavee poolt pinnaseosade ärauhtumist.

Soovitav on rajada hoone vundamendi ümber drenaaž pinnase kiiremaks kuivamiseks peale

üleujutuse lõppemist. Pinnase planeerimine laskuvate terrassidena ümber hoone on arvestatav

variant. Hoone vundament võib kavandada nii lint- kui ka plaatkonstruktsioonina. Oluline on

maapealsete konstruktsioonide hüdroisoleerimine ja niiskuse kapillaartõusu vältimine

vundamendist seina sisse. Saaremaa valla üleujutusalade uuring (2020).

Joonis 2.5. Üleujutuste kõrgustega seonduvad hoonete alustarindi soovitused. Allikas: Saaremaa valla

üleujutusalade uuring (2020).

14 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kakumäe rohealade kohaliku kaitse alla võtmise põhjendatuse looduskaitseline

ekspertiis (OÜ ELUSLOODUS, 2021) aluseks on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile

esitatud Kakumäe rohealade kaitse alla võtmise ettepanek, mis hõlmab Kakumäe poolsaare

metsakooslusi, mis paiknevad kolme suurema lahustükina:

 Kakumäe raba - poolsaare tipu ja kirde-ida piirkonna metsakooslused, ca 32,5 ha;

 Kakumäe tee roheala - lõunapoolne metsaala, 10,2 ha;

 Kakumäe sanglepik - poolsaare läänekaldal asuv sanglepik, 7 ha.

Käesoleva töö raames on huvipakkuv Kakumäe sanglepik. Viimane kasvab madalal niiskel

alal, kust vee äravoolu takistab rannaäärne madal liivaluite vall. Sellised tingimused sobivad

hästi mustale lepale, kes ongi siinse metsa peamiseks puuliigiks. Kakumäe sanglepikus on

tarna-angervaksa ja tarna metsade kasvukohatüübid. Lepikusse on rajatud ka valgustatud ja

pinkidega varustatud kergliiklusteed. Kuna maapind on lepikus niiske, perioodiliselt ka vesine

ning alustaimestik tihe, siis ei meelita see inimesi kergliiklusteelt kõrvale minema. Antud alal

tegutsevad peamiselt Eesti tavalisemad laululinnud. Kokku võib kohata 67 linnuliiki, kellest

vähemalt veerand (18) alal kindlalt ka pesitsevad. Ettepanek on säilitada lepiku praegune

staatus Haabersti linnaosa üldplaneeringuga kaitstava rohealana ning hoida siin välja

kujunenud looduslikku mitmekesisust. Kakumäe lepik, kui pargi-ilmeliseks kujundatud

supelrannaga piirnev ala võiks jääda praeguse staatusega – üldplaneeringu järgseks rohealaks.

Kakumäe metsa kaitseala välispiiride muutmise analüüs (OÜ Nordic Botanical, 2023)

kohaselt laekus 15.06.2021 Tallinna Linnavalitsusele Kakumäe elanike ettepanek kohaliku

kaitseala moodustamiseks suurematel säilinud Kakumäe metsaaladel. Töö käigus täpsustati

2022. aastal lisanduvate uuringute põhjal kavandatava kohaliku kaitseala kaitse eesmärke, jms.

Vastavalt Kakumäe metsa kaitseala kaitse-eeskirja eelnõule, oli tulevase kaitseala kaitse-

eesmärkideks:

1. kaitsta väärtuslikke looduskooslusi;

2. tagada kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse;

3. tagada virgestusvõimaluste säilimine ja parandamine.

Analüüs soovitas Kakumäe metsa kaitseala kaitse-eesmärgid sõnastada järgnevalt:

1. tagada piirkonnale omaste looduskoosluste pikaajaline säilimine;

2. tagada rohevõrgustiku ökoloogiline toimimine ja hea funktsioneerimine piirkonnas;

3. tagada ala roll erinevate looduse hüvede pakkujana piirkonnas.

Räime 52 kinnistu kohta öeldakse järgnevat:

 Kuna ranniku-sanglepiku puhul on tegemist võrdlemisi vähelevinud kooslusega ja see

on paljudele liikidele oluliseks elupaigaks, tuleks kaitsealaga liita kogu kinnistu

metsaala. Rannaala kinnistu lääneservas on aga intensiivses kasutuses ja kaitseala

laiendamine sinna ei ole piisavalt põhjendatud. Rannaala kaitse ja sidusus rohealadega

on tagatud ka üldplaneeringu tasandil. Kaitsealaga liidetav osa oleks 86997 m2 ehk

60,3% kinnistu pindalast.

EELIS (05.03.2024. a) põhjal jäävad DP kava ala tegevustest välja vääriselupaigad, kuid

Räime tn 52 kinnistul levib uimastav varesputk (Chaerophyllum temulum), mis on II

kaitsekategooria taimeliik. Enamik DP kava ala tegevustest jäävad uimastava varesputke

levikalalt välja (va põhjapoolne murukivi äärne tsoon, kus on hetkel parkimiskohad).

Uimastava varesputke (Chaerophyllum temulum) leiukohtade inventuur Tallinnas

Haabersti linnaosas (MTÜ Linnurohi, 2022) ütleb, et uimastav varesputk on looduslikult

15 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

levinud suures osas Euroopas ning ta on teada-tuntud teeääri armastav liik. Uimastav varesputk

ei ole seniste teadmiste kohaselt nõudlik valgus- ja niiskustingimuste osas.

Vegetatiivsete isendite märkamine on selle liigi puhul üsna keeruline temaga kõrvuti kasvava

haisva kurereha (Geranium robertianum) seemikute tõttu. Mõlema liigi vegetatiivsed taimed

on äravahetamiseni sarnased ning õige liigimäärangu tarbeks on vajalik igat lehte käega

katsuda. Haisva kurereha lehtedel on iseloomulik intensiivne lõhn, mida uimastaval

varesputkel pole. Õitsvaid taimi ehk liigi isendeid on sageli taimi endid kahjustamata võimatu

kokku lugeda, sest nad kasvavad tihedate kogumikena. Mürgise taimena ei ole paljaste kätega

uimastavat varesputke soovitatav ka katsuda. Liigile olulisel alal peab olema võimalik liigi

elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus, mis uimastava varesputke seisukohast tähendab

eelkõige sobiva intervalliga niitmist (määratav hooldustööde kavandamisel).

16 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1.Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Tallinnas, Haabersti linnaosas, Räime tn 52

(78406:611:0017; joonis 1.1) Kakumäe rannas (juba kasutusel suplusalana). Eesmärk on senist

ujumisranna ala ajakohastada ning kavandataval tegevusel on olulise avaliku huviga otsesed

seosed.

Räime tn 52 kinnistu piirneb läänest Läänemerega, sellest ja Haabersti linnaosa

üldplaneeringust (ÜP; 2017) tulenevalt on Kakumäe supelrannal ehituskeeluvöönd 50 m

alates ühe meetri kõrgusest samakõrgusjoonest. Kõik 4 kavandatavat hoonet jäävad vähemalt

osaliselt sellesse alasse, seega tuleb DP menetluse käigus läbi viia nõuete kohane

ehituskeeluvööndi vähendamise protsess. Tegevus ideekavandis on arvestatud ranna kaitse

17 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

eesmärke ning lähtutud taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Viimasest lähtuvalt ei ole

teada aspekte, mis peaks välistama hoonete ehitamise positiivseid eelduseid. DP kava

dokumentatsioonist nähtub ka, et üleujutusohuga on arvestatud ning DP algatamisel on

võimalik määrata ehitiste täpsemad parameetrid (hoone vundament jms, vt ka ptk 2.2), mis

tagavad piisava üleujutusohuga arvestamise.

DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks

arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või

haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks

teadaolevalt takistavaks teguriks.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused /

suuniseid, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 DP menetluses (selle algatamisel) arvestada kavandatavate hoonete puhul vajadusega

teostada LKS § 40 põhine ranna ehituskeeluvööndi vähendamise protsess (eeldused

ranna kaitse eesmärkide ohustamise osas teadaolevalt puuduvad);

 DP menetluses (selle algatamisel) määrata ehitiste täpsemad (lisaks KSHEH ptk 1

esitatud hoonete kõrguslikele tingimusele) parameetrid (hoone vundament jms, vt ka

KSHEH ptk 2.2), mis tagavad piisava üleujutusohuga arvestamise.

3.2.Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise

tasandit

Haabersti linnaosa ÜP järgselt on tegevusala juba pikalt olnud suplusala ja virgestusala

funktsiooniga, mille ääres on ka rohealad (sh kohaliku kaitseala piiriettepanekuga).

Kavandatav tegevus läheb kokku ka Kakumäe metsa kaitseala välispiiride muutmise

analüüsis (OÜ Nordic Botanical, 2023) toodud Kakumäe metsa kaitseala kaitse-eeskirja

eelnõu kaitse eesmärgiga 3. tagada virgestuse võimaluste säilimine ja parandamine. St

Kakumäe sanglepiku (vt ka ptk 2.2) osas on tegevuste kattumine minimaalne ja sobival määral

lahendatud ning enamus vastavast elupaigast jääb ehitustegevusest puutumata.

Kogutud andmed, nii ptk 1 kui ka ptk 2, ei näita, et tegevus (ptk 1) läheks vastuollu strateegiliste

planeerimisdokumentide või ka arengudokumentidega. Pigem toetab tegevus Haabersti

linnaosa ÜP-s kirjeldatud arengusuundi ning positiivne nö korelatsioon on ka Tallinna 2035

Arengustrateegia (2020) sihtidega. Kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist arvestades

ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi olulise

negatiivse olustiku tekkeks.

DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (üldplaneeringut muutva DP menetlusena,

kuna vajalik on muuta ranna ehituskeeluvööndeid) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate

strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle

vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda

tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

18 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.3.Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate

alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest

ÜP maakasutuslike eesmärkidega, neid kahjustamata). DP menetlustasandi puhul puuduvad

olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka

alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess

(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP

edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente

ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate

materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates

strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh

keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

3.4.Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1, ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule.

3.5.Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust

ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel ei muutuks senine maakasutus ning ka maastik (laiemalt). Nt

ptk 1, joonisel 1.2 toodud hoone A kohal on eelnevalt hoone ja selle asemel kavandatakse

jätkuvalt ranna funktsioonidega haakuvat uushoonestust. Kavandatud hooned on

virgestusvõimaluste parandamise seisukohast vajalikud, oluline on ka ohutuse tagamine (hoone

C- rannavalve hoone). Samas on ehitustegevusega hõlmatud alade mastaap võrreldes

rekreatiivse tsooniga, kus otseselt ehitustegevust ei kavandata, selline, et ohtu väljakujunenud

mullastikule ja pinnasele ei ole asjakohane eeldada. Muuhulgas lahendatakse liitumised

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ehk puuduvad ohu eeldused ka pinnasele. Tegevus (senise

suplusala ala ja funktsioonide ajakohastamine) ei suurenda ka olulisel määral ühisveevärgi vee

19 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

tarbimist. Veestiku puhul (ranna kaitse eesmärkide teemat vt ptk 3.1) ei avaldu negatiivseid

survetegureid ptk 2.2 kirjeldatud Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveele.

Toetudes ptk 1 ja 2 esitatud teabele, siis vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma mh

täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna õhukvaliteedile ja ka kliimale (nii lokaalselt kui

ka regionaalselt). Muuhulgas on hoonestatavad alad valitud viisil, et lokaalset kliimat tagav

kõrghaljastus säiliks maksimaalsel määral ning ei suurendata ka tuulemurru tekke ohtusid.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud teemavaldkonnas (seosed ptk 3.1) olulise negatiivse mõju

eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Eelhinnangus käsitletav ala asub Tallinnas, Haabersti linnaosas, Räime tn 52 (78406:611:0017;

joonis 1.1) Kakumäe rannas. Kavandatav tegevus parandab virgestusvõimalusi (tualetid,

söögikohad, hoiukapid, vanema-lapsetuba, võrkpalliplatsid, mänguväljak, koolitusruumid) ja

ohutust (rannevalve hoone). Soovitakse parandada ka jalgrataste hoiustamist vt ptk 1 ja 2. Ptk

2.1 nimetatud Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 (2017) soovitab rajada spordi- ja

terviseasutuste juurde 5 igapäevase külastaja kohta ühe parkimiskoha ning kohvikute ja

restoranide juurde 10 külastaja kohta 1 jalgratta parkimiskoha ja 8 töötaja kohta 1

parkimiskoha.. Seepärast on käesoleva ptk lõpus esile toodud ka viide Tallinna

Rattastrateegiast 2018-2028 suunistele. Rannaga seotud rekreatsiooniala on piisavalt kaugel ka

ümbruskonna elamupiirkondadest (vt ptk 2, sissejuhatav osa), mistõttu ei ole üle linnaliselt

kasutatava puhkeala uuendamisest / kasutamisest ette näha olulisi häiringuid kohapealsetele

elanikele, kuivõrd ka parkimise ja ühistranspordi korraldust on võimalik piirkonnas laiemalt

adaptiivselt ehk vajadusepõhiselt juhtida.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused /

suuniseid, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Rataste parkimiskohtade kavandamisel lähtuda Tallinna Rattastrateegiast 2018-2028

(2017) suunistest (KSHEH ptk 2.1), arvestades ka ranna-ala teadaoleva või

prognoositava külastuskoormusega (võrreldav spordi- ja terviseasutuste kohta antud

suunistega).

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või

juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks,

arvestades ka ptk 3.1 esitatud hinnanguid ja suuniseid. Tegevusalal või kavandataval tegevusel

ei ole seost invasiivsete võõrliikidega. DP kava ala ei seondu ptk 2 järgselt kultuuripärandiga,

pärandkultuuri objektide, maardlate, maaparandussüsteemide ega ka ohtlike käitistega või

nende ohualadega.

DP kavaga seonduvaid looduslikke iseärasusi on avatud ka ptk 3.5.4. Siinkohal keskendutakse

ranniku-sanglepiku koosluse alale, mis on osaks kavandatavast kohaliku omavalitsuse

kaitsealast ja mis pakub elupaiku ka piirkonna linnustikule. Kuna ranniku-sanglepiku puhul on

tegemist võrdlemisi vähelevinud ja olulise kooslusega, siis on kohalik omavalitsus otsustanud

20 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

algsest ideest (pumptracki kavandamine koosluse äärealale) loobuda ning ptk 1 on sätestatud,

et pumptracki rada asuks DP kava lõunaosas (välditakse haljastatud alasid, täpsem asukoht

määratakse DP menetluses, selle algatamisel).

Kõrghaljastuse ja sanglepiku kooslusega seonduvalt saab esile tuua veel järgnevat, juhindudes

ka kohaliku omavalitsuse senistest seisukohtadest. Sanglepiku koosluse säilitamise huvides ei

tohi muuta olemasolevat veerežiimi, st põhjaveetaset. Seda mitte ainult lepikus eneses vaid ka

lepikuga piirnevatel aladel (nt drenaaži rajamine lepiku lähiümbruses, tsooni täpsustamiseks

vajadusel kaasata dendroloog). Kõrghaljastus (üldisemalt) - puude langetamise vajadusel kinni

pidada raierahust (et ei häiritaks pesitsevaid linde).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused /

suuniseid, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Sanglepiku koosluse säilitamise huvides ei tohi muuta olemasolevat veerežiimi, st

põhjaveetaset. Seda mitte ainult lepikus eneses vaid ka lepikuga piirnevatel aladel (nt

drenaaži rajamine lepiku lähiümbruses, tsooni täpsustamiseks vajadusel kaasata

dendroloog);

 Raietegevust (kõrghaljastuse osas vajadusel) DP kava alal läbi viia väljaspool

haudelinnustiku pesitsusperioodi (31.07-01.03 – st raietegevuseks sobilikum

ajavahemik).

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Kohaliku omavalitsuse kavandatava looduskaitseala temaatikat on puudutatud juba ptk 3.5.3,

kuivõrd ranniku-sanglepiku kooslus pakub elupaika ka piirkonnas elunevatele liikidele, kes ei

ole otseselt looduskaitse all.

DP kava ala ümbruskonnas (ca 200 m) ei ole kaitsealasid (mh puudub eeldatav seos Natura

2000 aladega). DP kava alal ei paikne ka vääriselupaiku. Räime tn 52 kinnistul levib uimastava

varesputke (Chaerophyllum temulum), mis on II kaitsekategooria taimeliik, kuid kavandatavast

ehitustegevusest jääb levikuala siiski välja (asub juba rajatud taristu lähistel). Kuna DP

menetluse (menetluse algatamisel) käigus täpsustuvad pumptracki raja asukoht,

jalgrattaparklad ja võib lisanduda sõidukite parkimiskohti, siis tuleb jälgida, et need ei kattuks

uimastava varesputke leiukohtadega.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused /

suuniseid, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 DP edasisel menetlemisel (menetluse algatamisel) jälgida, et pumptracki raja ning

parklate (eelkõige jalgrattaparklad) kavandamisega ei hõlmataks uimastava varesputke

(Chaerophyllum temulum) levikualasid (kasutades ajakohaseid EELIS süsteemi

andmeid).

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude avaldumist.

21 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.6.Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1-3.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.1, 3.5.2 - 3.5.4

seatud meetmeid/suuniseid, mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Märgalad – kavandatava tegevusega hõlmatud alal ei ole otsest seotust märgaladega. Seega

puudub ka negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – temaatikat on avatud juba ptk 1, 2, 3.1.

ja 3.5.1. Otsesed seosed on rannaga. Ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas

puudub. Siiski järgida ptk 3.1 seatud meetmeid/suuniseid, mh tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – temaatikat on

avatud juba ptk 1, 2, 3.1. ja 3.5.1. Otsesed seosed on rannaga, va oht merekeskkonnale.

Ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Siiski järgida ptk 3.1 seatud

meetmeid/suuniseid, mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 3.5.1. Ei ole alust eeldada ebasoodsate mõjude avaldumist.

22 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Maavarade kasutus – kavandatav ei sea maavara potentsiaalsele kasutusele võtmisele

täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse teadaolevalt

eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.1). Muuhulgas on juba arvesse

võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine

kehtivate normide alusel.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus (senise rekreatiivse ranna ala

ajakohastamine) ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide) ebasoodsat mõjutamist, sh ka

naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1).

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on põhjalikult kajastatud

juba nt ptk 2.2, 3.5.3 ja 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et ebasoodsate mõjude eeldus vastava

teemavaldkonna osas puudub. Siiski järgida ptk 3.5.3 ja 3.5.4 seatud meetmeid/suuniseid, mh

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis ebasoodsate mõjude eeldus

puudub. Siiski järgida ptk 3.5.2 seatud meedet/suunist mh tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodne mõju.

3.7.KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk 3.1 ja 3.5.2 - 3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid mh tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta

siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjaomase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd teiste

osapooltega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

23 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt riiklikud looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

24 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kokkuvõte

KSH eelhinnangu objektiks oli Tallinnas, Haabersti linnaosas, Räime tn 52 (78406:611:0017)

Kakumäe ranna detailplaneeringu kava. Eesmärk on senist ujumisranna ala ajakohastada,

rajades 4 hoonet kommunikatsioonidega selleks, et tagada ohutus ja parandada

rannakülastajate puhke- ja olmevõimalusi. Lisaks on kavandatud üks võrkpalliväljak

rekonstrueerida ja rajada teine väljak juurde, kavandada mänguväljak ja pumptrack ning

jalgrattaparklad uute hoonemahtude lähedusse.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk 3.1 ja 3.5.2 - 3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd teiste

osapooltega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt riiklikud looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

25 Kakumäe ranna DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (05.03.2024).

 Ehituse teekaart 2040. Rohetiiger SA, 2023.

 Haabersti linnaosa üldplaneering (kehtestatud), 2017.

 Kakumäe metsa kaitseala välispiiride muutmise analüüs. Mart Meriste OÜ Nordic

Botanical, 2023.

 Kakumäe rohealade kohaliku kaitse alla võtmise põhjendatuse looduskaitseline

ekspertiis. OÜ ELUSLOODUS, 2021.

 Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava aastani 2030. Tallinna Linnavolikogu, 2021.

 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kliimaministeerium, 2022.

 Maa-ameti kaardirakendused (www.maaamet.ee), 2024.

 Saaremaa valla üleujutusalade uuring. OÜ R-KONSULT, OÜ Lainemudel, OÜ E-

Inseneribüroo, AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi, J. Kamenik 2020.

 Tallinna arengustrateegia 2035, 2020.

 Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030, 2013.

 Tallinna linna koduleht (https://www.tallinn.ee/), 05.03.2024.

 Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034,

2023.

 Tallinna planeeringute register (https://tpr.tallinn.ee/), 05.03.2024.

 Tallinna Rattastrateegia 2018-2028. Tallinna Kommunaalamet, 2017.

 Uimastava varesputke (Chaerophyllum temulum) leiukohtade inventuur Tallinnas

Haabersti linnaosas. Iti Jürjendal MTÜ Linnurohi, 2022.