Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.1-2/24/6737-1 |
Registreeritud | 19.04.2024 |
Sünkroonitud | 22.04.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
Sari | 7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid |
Toimik | 7.1-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Leonhard Weiss OÜ |
Saabumis/saatmisviis | Leonhard Weiss OÜ |
Vastutaja | Gunnar Mägi (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tere
Palun väljastada tehnilised tingimused Rõuste alajaama haru 110 kV kaabelliini põhiprojektile. Taotlus on selgitatud põhjalikumalt manuses olevas kirjas.
Lugupidamisega
LEONHARD WEISS OÃ
Energeetikaehituse divisjon
Projekteerimisosakond
Matti Kapanen
Vesse 8, 11415 Tallinn
Tel. +372 5854 5446
LEONHARD WEISS OÜ Rõuste alajaama haru L036 110 kV kaabelliini
põhiprojekt 19.04.2024 lk 2/4
Sisukord 1 L8108 kaabelliini projekti üldine iseloomustus .......................................................................... 3
2 Kaabelliini ehitamise tehnoloogia ............................................................................................. 3
2.1 Suundpuurimise tehnoloogia ................................................................................................. 3
2.2 Kaablite paiknemine lahtisel ja kinnisel meetodil ehitamisel .................................................. 4
3 Tehniliste tingimuste taotluse kirjeldus ..................................................................................... 4
LEONHARD WEISS OÜ Rõuste alajaama haru L036 110 kV kaabelliini
põhiprojekt 19.04.2024 lk 3/4
1 L8108 kaabelliini projekti üldine iseloomustus Rõuste alajaama haru 110 kV kaabelliini tähisega L036 trassivaliku projekt koostatakse vastavalt
Elering AS tellimusele. Kaabelliinide ehitamise eesmärk on piirkonna võrgu tugevdamine. Põhiprojekti
ülesanne on seada paika 110 kV kaabelliini trass, viia läbi geoloogilised ja geodeetilised uuringud ning
esitada esialgne kaablitrassi ehitamise nägemus.
Lisaks tehnoloogilistele lahendustele on põhiprojekti ülesanne kooskõlastada projekt kõikide sellest
huvituvate organisatsioonidega. Sealhulgas kommunikatsioonide haldajatega, maaomanike ja
omavalitsustega. Lisaks kooskõlastustele on nõutud ka kirjalikud kokkulepped maa kasutamiseks
kaabli kaitsevööndi alla jäävate maade omanikega isikliku kasutusõguse lepingute näol. Kaabelliinide
trassivaliku projekti mahus taotletakse ka ehitusluba kohalikelt omavalitsustelt. Eelprojekti tulemuseks
on ehitusloaga ning isikliku kasutusõiguse lepingutega kinnitatud 110 kV kaabli trassi asukoht.
Projektiga on planeeritud koostada ka kaabelliini pikiprofiil, et kaabelliini ehitamisel vältida
olemasolevate trasside vigastamist ning seada paika ristumise sügavuse riigiteega.
Kaablite paigaldamiseks on ette nähtud nii lahtise kaeviku kui ka kinnise meetodi kasutamine.
Kaabelliin kogu trassi ulatuses paigaldatakse kolme kolmnurgas asuvasse 160 mm torudesse, mis
paiknevad reeglina minimaalselt 1,5 ja maksimaalselt 5,5 meetri sügavusel pinnases. Kaabelliini
üldiselt alla 5,5 meetri sügavusele ei paigaldata, kuna mida sügavamal maa sees asub kaabel seda
väiksem on tema läbilaskevõime selle jahtumisomaduste vähenemise tõttu. 110 kV kaabelliinist sõltub
suure hulga majapidamiste elektrivartustus seega tuleb seda reeglit ranglet järgida.
2 Kaabelliini ehitamise tehnoloogia
2.1 Suundpuurimise tehnoloogia
Suundpuurimise abil kaabelliini paigaldamise eelduseks on abikaeviste olemasolu suundpuurimisel
tekkivate survete vähendamiseks. Kõik abikaevised toestatakse ajutiselt näiteks sulundseintega.
Kaevised on minimaalselt 1,5 m sügavad ning neile on vajaduse korral ehitatud 0,5 m killustikalus.
Kaeviseid üle 5 meetri sügavusega üritame üldiselt vältida. Suundpuurimise abikaeviste vahemaa jääb
tavaolukorras 150-200 meetriseks. Suure veerohkuse olemasolul kaevises pumbatakse vesi kaevisest
välja, et tööde teostamisel oleks kaevis piisavalt kuiv, et seal oleks võimalik teha puurimistorude
ühendamist.
Suundpuurimis tööde esimene etapp on pilootpuurimine, mis teostatakse vastavalt projektile maha
märgitud trassile. Teine etapp on puuritava tunneli eellaiendamine mõõtu kuni 500mm. Rasketes
pinnastes nagu paekivi, liivakivi ja moreen tuleb teha mitmeid laiendusi, et saavutada lõplik tunneli
läbimõõt. Nende töödega samaaegselt toimub torude põkkkeevitamine. Peale eellaiendustöid saab
alustada kaablikaitse hülsside sissevedamis töödega, mille käigus asetatakse jällegi kõige ette 500
mm laiendi mille külge haagitakse sisseveetavad kaablihülsid. Samal ajal pumbatakse läbi
pilootvarraste bentoniidi (ehituslikku savi) lahust 3-5 korda rohkem puuritava pinnase mahust, et
transportida üleliigne pinnas puurimistunnelist välja vahekaevikutesse. Pinnasest küllastunud lahus
imetatakse vahekaevikutest välja ja utiliseeritakse. Kogu puurimistööde ajal on kaablikaitse hülsid
hermeetilised, et vältida pinnase ja muude osakeste sattumine hülssidesse.
LEONHARD WEISS OÜ Rõuste alajaama haru L036 110 kV kaabelliini
põhiprojekt 19.04.2024 lk 4/4
2.2 Kaablite paiknemine lahtisel ja kinnisel meetodil ehitamisel
Joonis 1. Kaabelliini ristlõige
3 Tehniliste tingimuste taotluse kirjeldus Taotlusega soovime saada üldiseid tehnilisi tingimusi 110 kV kaabelliini ristumiseks riigiteega ning
tingimusi juurdepääsutee ja mahasõidu rajamiseks riigiteelt.
S
N
W E Geodeetilise märgi kaitsevöönd R 3m
10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee 61,79 km
Kaabelliini kaitsevöönd Kinnistute piirid Projekteeritud kõrgepinge maakaabel
POS 1
19501:002:1753
19501:002:1754
19501:002:1752
19501:002:0319
10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee
Juurdepääsutee ja mahasõit
LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Lihula 28. veebruar 2024 nr 95
Projekteerimistingimuste andmine (Elering AS Rõuste-Virtsu L036 110kV elektriliin)
LEONHARD WEISS OÜ (registrikood 12083348) esitas Elering AS (registrikood 11022625)
tellimisel Lääneranna Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlused nr 2311002/04313 ja
nr 2311002/04311 uue Elering AS L036 Rõuste-Virtsu 110kV maakaabel- ja õhuliini
projekteerimiseks asukohaga Esivere, Kaseküla, Kõmsi ja Hanila külades (Esivere küla
19501:002:0575 Rõuste alajaam, 19501:002:0152 Kivilille, 43001:001:0751 Sepamaa tee,
19501:002:0133 Kadastiku, 19501:002:0051 Linda, Linda 19501:002:0047, Muri,
19501:002:1420 Madise, 19501:001:0592 Kukeranna-Kaseküla tee L2, 19501:002:1030
Lepiku, 19501:002:0116 Robini, 43001:001:0235 Lihula metskond 448, 19501:002:0668
Redeli, 43001:001:0023 Rõuste-Kõljaristi tee, 19501:002:0227 Sohvi, 19501:002:0119 Ado,
43001:001:1074 Vanatoa, 19501:002:0025, 19501:002:1108, 19501:002:0632 Madise,
19501:002:0678 Kasevälja katastriüksustel; Kaseküla 19501:002:0003 Liiase, 19501:002:0627
Soopõllu, 19501:002:0138 Kura, 19501:002:0611 Uustalu, 19501:002:1320 Kadaka,
19501:002:0276 Kahmi, 19501:002:0363 Rääkapõllu, 19501:002:0374 Uuerääka,
19501:002:0373 Sili katastriüksustel; Kõmsi küla 19501:002:1550 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-
Kuressaare tee katastriüksusel ning Hanila küla 19501:002:0195 Kuliste, 19501:002:1570 Sepa-
Hansu, 19501:002:0231, 19501:001:0569 Hanila tee, 19501:002:0289 Sepamardi,
19501:002:0229 Aaviku, 19501:002:0236 Tuudi-Hallika, 19501:002:0427 Allikivi-Rulli,
19501:002:0190 Polli katastriüksustel).
Elektriliini pikkuseks on projekteerimistingimuste taotluses märgitud kokku 6,90 km, sealhulgas
0,97 km maakaabeliinina ja 5,93 km õhuliinina. 110 kV õhuliini kaitsevööndi kogulaius on 50
m, mis koosneb kaitsevööndi laiusest 25 m liini teljest mõlemale poole. 110 kV maakaabelliini
kaitsevööndi kogulaius on ~2,4-3 m, mis koosneb kaitsevööndi laiusest 1 m äärmisest kaablist
mõlemale poole. Maakaabeliin on kavandatud liini Rõuste alajaama poolsesse otsa
olemasolevate elektrituulikute vahelisele alale.
Taotletavate projekteerimistingimuste alusel projekteeritava L036 Rõuste – Virtsu 110 kV liini
ehitamine on osa Elering AS Lääne-Eesti elektrivõrgu tugevdamise programmist, mille
tulemusena kasvab Eesti saarte varustuskindlus ning suurenevad Lääne-Eesti ja saarte
taastuvenergia tootmisvõimsuste mahud. Uus liin on kavandatud Rõuste alajaama ja L170
Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini ühendamiseks.
Kavandatav elektriliin asuks osaliselt (liini põhja- ja lõunapoolsed osa) Lääne
maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud rohelises võrgustikus. Esivere, Kaseküla ja Hanila
külade põllumajanduslikus kasutuses olevad maaüksused asuvad valdavas osas Lääne
maakonnaplaneeringu järgsel väärtuslikul põllumajandusmaal. Nimetatud külade põldude puhul
on tegemist põlispõldudega, põllumassiivide boniteet ületab märgatavalt Lääne maakonna
keskmist (33 hindepunkti) ning Eesti keskmist (40 hindepunkti) ulatudes 41-48 hindepunktini.
2
Maaakonnaplaneering sätestab, et väärtuslikku põllumajandusmaad tuleb hoida kasutuses
põllumajandusmaana.
Kavandatava elektriliini piirkond asub Hanila Vallavolikogu 17.12.2003 määrusega nr 32
kehtestatud Hanila valla üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu koostamise kohustuseta
hajaasustusalal kus maa sihtotstarbe muutmist ei piirata ning sihtotstarbe muutmine ei ole
üldplaneeringu muutmise aluseks. Liin asuks väljapool Hanila valla üldplaneeringuga määratud
väärtuslikke maastikke. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on soovitav ehitustegevuseks
hajaasustuses mitte kasutada häid põllu- ning metsamaid, liigirikaste biotoopidega alasid ja
kasutusväärtusega maavarade või maa-ainesega alasid. Uute liinide rajamisel soovitada vanade
liinikoridoridega arvestamist, võimaluse korral tuleb paigutada uued liinid maa alla (p 7.4.
Tehnovõrgud).
Elektriliini ei kavandata looduskaitse- või hoiualale, kuid liin asuks Väinamere hoiuala ning
Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnuala ja loodusala lähedal. Ühtlasi paikneks kavandatav
liin Esivere ja Rõuste elektrituulikute parkide vahetus läheduses. Elektri õhuliinid ja
elektrituulikute pargid võivad koosmõjus olla ohuks rannikul peatuvatele ja sisemaal toituvatele
lindudele.
Eeltoodust tulenevalt oli 13.11.2023-14.11.2023 kooskõlastamiseks ja arvamuste saamiseks
esitatud projekteerimistingimuste eelnõus 2 alternatiivset elektriliini trassikoridori
(projekteeritavat ala). Alternatiiv 1 kulges Kurevere dolomiidikarjäärist idas Esivere, Kaseküla,
Kõmsi ja Hanila külades, alternatiiv 2 Kurevere dolomiidikarjäärist läänes Esivere ja Hanila
külades.
Projekteerimistingimuste andmise eelnõu esitati vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg 4
kooskõlastamiseks Transpordiametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Päästeametile,
Muinsuskaitseametile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele (kiri 2023/8-2/1339-1 13.11.2023)
ning arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile (2023/8-2/1340-1 13.11.2023) Elering AS-le;
arvamuse avaldamiseks ehitusseadustiku § 31 lg 3 alusel kavandatava elektriliini ja selle
kaitsevööndi projekteeritava ala kinnisasjade omanikele (kiri 2023/8-2/1343-1 14.11.2023).
Transpordiamet (kiri 22.11.2023 nr 7.1-2/23/2739-4) kooskõlastas eelnõu, eelnõud täiendati
vastavalt Transpordiameti märkustele. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel (kiri 22.11.2023 nr
3-1/23/5705-3) vastuväiteid ega ettepanekuid esitatud projekteerimistingimuste eelnõule ei
olnud. Päästeamet (kiri 27.11.2023 nr 7.2-3.4/7494-2) omapoolseid tingimusi ei esitanud.
Põllumajandus- ja Toiduameti (kiri 20.11.2023 nr 6.2-2/49186) osutas et projekteerimisaladel
maaparandusehitisi ei asu, kuid liini trassi alternatiiv 1 ületaks maaparandussüsteemi Hanila oja
eesvoolu ja selle kaitsevööndit ning Hanila oja kalda ehituskeeluvööndit (looduskaitseseaduse §
38 lg 5 p 8 kohaselt ei laiene ehituskeeld detailplaneeringuga kehtestatud tehnovõrgule ja -
rajatisele).
Muinsuskaitseamet (e-kiri 21.11.2023) osutas, et edastatud projekteerimistingimuste eelnõus
toodud elektriliini trassi alternatiivi alale 1 Esiveres ja Kasekülas jäävad riikliku kaitse all olevad
mälestised koos nende kaitsevöönditega: kivikalme registri nr 9802, kivikalme registri nr 9835-
9850, asulakoht registri nr 9801 ja 9833, kiviaja asulakoht registri nr 9834, kultusekivi registri nr
9851. Lisaks sellele paiknevad alal järgmised muistised, mis ei ole veel riikliku kaitse all: Tartu
Ülikooli andmebaasis registreeritud põletuskalmistu (TÜ AB ID 12898) ja asulakoht (TÜ AB ID
2091) ning arvel olevad muistsed põllud.
3
Maa-amet (kiri 27.11.2023 nr 6-3/23/16436-4) ei kooskõlastanud elektriõhuliinide rajamist
13.11.2023 kirjaga nr 2023/8-21/1339-1 edastatud Lääneranna Vallavalitsuse korralduse
„Projekteerimistingimuste andmine (Elering AS Rõuste-Virtsu L036 110kV elektri maakaabel-
ja õhuliin)“ eelnõu lisas 1 kujutatud maardlaga kattuvatel aladel. Esitatud kujul on
projekteerimistingimused vastuolus maapõuseseaduse (MaaPS) § 14, kuna halvendavad maavara
kaevandamisväärsena säilimise ja maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda. Tagamaks
maavarale juurdepääsu säilimist, palus Maa-amet muuta Lääneranna Vallavalitsuse korraldust
„Projekteerimistingimuste andmine (Elering AS Rõuste-Virtsu L036 110kV elektri maakaabel-
ja õhuliin)“ ja selle lisa 1 kooskõlas olevaks AS Nordkalk esitatud ettepanekutega (kiri
23.11.2023 nr 60) liigutada 1 alternatiivse trassi ala võimalikult palju maardla kirdeossa, sest
seal tuleb võimalikule tulevasele karjäärilaiendusele liialt lähedale olemasolev asustus.
Planeeritava liini alternatiivse trassi 2 ala liigutada edela poole, nii et trass kulgeks
olemasolevate tuulikute koridori vahelt, mis visuaalselt sobituks juba olemasoleva
energiataristuga. Trass lõikuks osaliselt maardla reservvarudega, kuid Esivere tuulikupargi
ehitusega on see maa-ala kaevandamiseks blokeeritud.
Keskkonnaamet (kiri 21.11.2023 nr 6-2/23/23493) loobus õigusliku aluse puudumisel eelnõu
kooskõlastamisest kuna projekteeritava ala 1 korral ei toimu kavandatav tegevus kaitsealal,
hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Trassi alternatiivi ala 2
ei ole reaalse alternatiivina käsitletav, kuna sellel alal kavandatav tegevus oleks looduskaitseliste
piirangute olemasolul igal juhul välistatud. Keskkonnaamet osutab, et on problemaatiline
Rõuste-Virtsu uue liini algus Rõuste alajaama juures, kus asub Esivere tuulikupark. Elektri
õhuliinid ja tuulepark on ohuks rannikul peatuvatele ja läbirändavatele lindudele, kes käivad
toitumas sisemaal. Piirkonna arendustegevused tuleb kavandada nii, et ei kahjustata sealset
linnustikku. Projekteerimisel tuleb hinnata ohte linnustikule ja leida ohtude vältimiseks sobivaid
meetmeid. Selleks, et rekonstrueeritavad ning rajatavad liinid oleksid lindudele võimalikult
ohutud, tuleb kaasata projekteerimisse linnueksperte.
Isikud. kavandatava elektriliini ja selle kaitsevööndi projekteeritava ala kinnisasjade omanikele
(kiri 2023/8-2/1343-1 14.11.2023). Arvamused ja ettepanekud esitas kokku 14 isikut. Enamik
arvamuste esitajaid osutasid, et liinitrassi alternatiivi 1 korral on maa, sh põllumaa kasutamine
tõsiselt häiritud liini ehitamise ajal ning hilisem maa kasutamine on piiratud liini all ja selle
kaitsevööndis ning liini hooldamistöödega võib kaasneda maaomanikele edasine kahju. Eelistati
liinitrassi alternatiivi 2. Nordkalk AS esitas ettepaneku liinitrassside muutmiseks, liigutada
planeeritava liini 1 trassialternatiivi ala võimalikult palju dolomiidi maardla kirdeossa, sest seal
tuleb võimalikule tulevasele karjäärilaiendusele liialt lähedale olemasolev asustus. Planeeritava
liini 2 trassi alternatiivi ala liigutada edela poole, nii et trass kulgeks olemasolevate tuulikute
koridori vahelt, mis visuaalselt sobituks juba olemasoleva energiataristuga. Trass lõikuks
osaliselt maardla reservvarudega, kuid Esivere tuulikupargi ehituse järgselt on see maa-ala
kaevandamiseks blokeeritud. OÜ Cristof Varahaldus palus planeeritava elektriliini trassi
(alternatiiv 1) asukohta muuta selliselt, et liin ei takistaks Kurevere dolomiidi maardla all oleva
maa kasutamist ja ekspluateerimist maavara kaevandmaise eesmärgil. Enefit Green OÜ tegi
ettepaneku täiendada projekteerimistingimusi nõudega näha projektiga ette tugevdatud
maakaabelliini ületamise kohad rasketehnikale ja raskeveostele ning elektriliini trassiga
lõikuvaid teid peab olema võimalik kasutada suuregabariidiliste ja/või raskeveoste vedamiseks.
Ehitusseadustiku § 31 lg 1 annab pädevale asutusele õiguse otsustada, kas
projekteerimistingimuste andmine on vajalik korraldada avatud menetlusena, kaasates laiema
avalikkuse ning tagades seeläbi puudutatud isikute huvide parema kaitse.
Projekteerimistingimuste eelnõu avalik väljapanek toimus 14.11.2023-27.11.2023 veebilehel
4
www.laanerannavald.ee. Avaliku väljapaneku ajal oli huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib
projekteerimistingimuste andmine puudutada, õigus esitada eelnõu kohta kirjalikke ettepanekuid
ja põhjendatud vastuväiteid. Avaliku väljapaneku jooksul ettepanekuid ja põhjendatud
vastuväiteid ei esitatud ning taotlusi asja arutamiseks avalikul vallavalitsuse istungil ei esitatud.
30.11.2023 toimus Leonhard Weiss OÜ ja Elering AS korraldatud avalik koosolek Elering AS
Rõuste-Virtsu L036 110kV teemal, millel toimus elektriliini trasside kaalumisel olevate
asukohtade tutvustamine, millele järgnes arutelu. Arutelul osalesid Keskkonnaameti esindajad.
Arutelus osalenud kavandatava liini piirkonna elanikud andsid eelistuse Esivere, Kaseküla ja
Hanila küla asustusest ja haritavatest maadest eemal asuvale Kurevere dolomiidikarjääri
lääneservas kulgevale elektriliini trassile (alternatiiv 2). Arutelu tulemusel esitati ettepanek
liinitrassi alternatiivi 2 muutmiseks ja paigutada liin maakaablina Esivere elektrituulikute pargist
läände.
Muudetud elektriliini trassi alternatiivi 2 (sh põhjapoolne lõik u 3,1 km ulatuses maakaabelliin ja
lõunapoolne lõik u 2,1 km ulatuses õhuliin) kohta küsis Lääneranna Vallavalitsus
Keskkonnaameti arvamust 19.12.2023 kirjaga nr2023/8-2/1340-3. Keskkonnaamet osutas oma
arvamuses (05.01.2024 kiri 6-2/23/23493-3), et Keskkonnaameti hinnangul ei ole õhuliini
rajamine antud piirkonnas mõistlik ning keskkonnamõjude eelhinnanguta võimalik ja eelistada
tuleks kogu liini ulatuses maakaablit. Juhul, kui vaatamata sellele soovitakse projektis edasi
minna osaliselt õhuliini rajamisega, tuleb projekteerimisel hinnata eelkõige ohte linnustikule ja
leida ohtude vältimiseks sobivaid keskkonnameetmeid. Selleks, et rekonstrueeritavad ning
rajatavad liinid oleksid lindudele võimalikult ohutud, tuleb kaasata projekteerimisse linnustiku
eksperte (Eesti Ornitoloogiaühing). Õhuliini rajamiseks on projekti ehitusloa menetlemise etapis
vajalik koostada keskkonnamõjude hindamise (KMH) eelhinnang koos Natura eelhinnanguga.
Eeltoodud Keskkonnaameti seisukohtadest, asjaomaste asutuste kooskõlastustest, esitatud
arvamustest ja ettepanekutest lähtudes täiendati ja muudeti projekteerimistingimuste eelnõu ning
see esitati täiendavale kooskõlastamisele ja arvamuste saamiseks.
Keskkonnaamet (kiri 16.02.2024 nr 6-2/23/23493-5) loobus eelnõu kooskõlastamisest õigusliku
aluse puudumisel kuna kavandatav tegevus ei toimu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega
kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Maa-amet kooskõlastas projekteerimistingimuste
eelnõu (kiri 15.02.2024 nr 6-3/23/16436-8) ning lubas Kurevere dolokivi maardlaga kattuval alal
L036 Rõuste-Virtsu 110 kV elektriliini rajamist Lääneranna Vallavalitsuse 09.02.2024 kirjas nr
2024/8-2/189-1 kooskõlastamiseks esitatud korralduse eelnõus ja selle lisas 1 kirjeldatud viisil ja
asukohas. Põllumajandus- ja Toiduamet (kiri 13.02.2024 nr 6.2-2/49186-2) kooskõlastas eelnõu
tingimusteta kuna projekteeritaval alal maaparandusehitisi ega maaparanduse piiranguvööndeid
ei asu. Muinsuskaitseamet (kiri 19.02.2024) tingimusi ei esitanud kuna projektialasse ei jää
ühtegi arheoloogiamälestist ega muistist. Transpordiamet pikendas kooskõlastamise tähtaega
kuni 23.02.2024. 23.02.2024 e-kirjas osutab Transpordiamet, et kuna kavandatud elektriliini
trassi asukoha muudatus ei ole otseses puutumuses riigiteedega, siis tuleb projekteerimisel
lähtuda Transpordiameti kirjas 22.11.2023 nr 7.1-2/23/2739-4 edastatud
projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastusest.
Nordkalk (kiri 13.02.2024 nr 8) toetas oma arvamuses projekteerimistingimuste eelnõud.
19501:002:0159 omanik tegi ettepaneku (kiri 17.02.2024) muuta võimalusel elektriliini Vuksi ja
Aavikumetsa katastriüksusele kavandatud olemasoleva 110 kV õhuliini liitumiskoha vahelisel
lõigul sirgemaks ning osutas asjaolule, et katastriüksusel 19501:002:0159 on leitud III kategooria
kaitseluste liikide elupaiku. Enefit Green OÜ (kiri 22.02.2024 nr. TO-JUH-6/56-2) osutas oma
5
arvamuses, et Alajaama teed peab olema võimalik kasutada suuregabariidiliste veoste sh.
jõutrafo transpordiks, ette nähtud peavad olema tugevdatud maakaabelliini ületamise kohad
raskeveostele, uue liini ehitustööde läbiviimisel tuleb tagada ligipääs Esivere ja Tooma
(elektrituulikute) alajaamadele. Skinest Energia AS (kiri 23.02.2024 nr 1) esitas arvamuse, et on
olemas ikkagi arvestatav mõju nende omanduses olevatele kinnisasjadele (19501:002:0147 ja
19501:002:0509) vaatamata sellele, et plaanitakse 110 kV maakaabelliini ning metsamaa
kasutamine võib olla tõsiselt häiritud liini ehitamise ajal ning hilisemate piirangutega, mis
kaasnevad liini ja selle kaitsevööndiga ning palus leida teist võimalust maakaabelliini jaoks
eeltoodud maaüksuste osas ja liini trassi muuta. Projekteerimistingimuste eelnõud täiendati
arvamustest lähtuvalt. Projekteeritava elektriliini trass (asukoht) võib projekteerimise käigus
muutuda tingituna projekteerimise ajal ilmnevatest tegelikest oludest, sealhulgas olemasolevate
tehnovõrkude paiknemine, kokkulepped maaomanikega, loodus- ja keskkonnakaitse nõuded jms.
Kooskõlastuste, arvamuste ja ettepanekute tulemusel täiendatud ja muudetud
projekteerimistingimuste eelnõus on kavandatava elektriliini (eelistatult kogu liini ulatuses
maakaabeliin) pikkuseks kokku ligikaudu 5,2 km.
Projekteeritava elektriliini trass ei asu looduskaitse- ega hoiualal, sellel ei asu teadaolevalt
kaitsealused liike ning muinsuskaitsealuseid objekte. Projekteeritava elektriliini trassil ei asu
maaparandusrajatisi. Projekteeritav elektriliin ei asuks väärtuslikul maastikul ega väärtuslikul
põllumajandusmaal, liini trassi läheduses ei asu elamuid.
Maakaabelliini korral eeldatavalt arvestatav keskkonnamõju puudub, sh on välistatud negatiivne
mõju Väinamere hoiualale ja Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnualale ja loodusalale.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 on
esitatud olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul on keskkonnamõju hindamine
kohustuslik. Projekteerimistingimuste taotluses kavandatav tegevus ei vasta ühelegi KeHJS § 6
lg 1 välja toodud tegevusele. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevuste alla,
mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju.
Tegevus kuulub küll KeHJS § 6 lg 2 p 3 „energeetika“ alla, mille korral on vajalik anda
eelhinnang selgitamaks välja, kas tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju kuid
kavandataval tegevusel puudub seos Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusega nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“, kuivõrd määrus ei loetle § 2 (Energeetika) alla 15 km pikkuse
110 kV elektri õhu- või maakaabelliini ehitamist, kui tegevusvaldkonda, mille puhul tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Elektriliini rajamine on eeldatavalt
keskkonnale ohutu ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi ei ohusta inimeste tervist
ja heaolu. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee,
pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja
lõhnareostus. Liini lammutamise järgselt on võimalik selle all olnud maad kasutada liini
ehitamise eelsel otstarbel.
Ehitusseadustiku § 83 lg 1 p 2 järgi on projekteerimistingimused nõutavad mitut kinnisasja
läbiva uue elektripaigaldise rajamiseks. Ehitusseadustiku § 26 lg 1 kohaselt on
projekteerimistingimused vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga
rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu kohustus. Kavandatava
ehitustegevuse ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste andmine ei ole vastuolus
õigusaktide, isikute õiguste ega avaliku huviga.
6
Projekteerimistingimuste alusel kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva Hanila valla
üldplaneeringuga.
Võttes aluseks ehitusseadustiku § 26 lg 1, lg 2 p 1, § 28, § 33 lg 1, § 83 lg 1 p 2; Lääneranna
Vallavolikogu 14.12.2017 määruse nr 7 „Otsustusõiguse ja ülesannete täitmise delegeerimine” §
1 lg 1 p 1 ning lähtudes esitatud projekteerimistingimuste taotlustest annab Lääneranna
Vallavalitsus
korralduse:
1. Anda projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks Lääneranna vallas, Esivere külas
ja Hanila külas L036 Rõuste-Virtsu 110kV elektri maakaabelliini ja õhuliini projekteerimiseks
alljärgnevas:
1.1. Projekteerimise lähtedokumendid ja alusandmed
1.1.1. Taotlused:
1.1.1.1. Projekteerimistingimuste taotlus nr 2311002/04313 L036 Rõuste-Virtsu 110kV
kaabelliini (22143 - maakaabelliin) projekteerimiseks;
1.1.1.2. Projekteerimistingimuste taotlus nr 2311002/04311 L036 Rõuste-Virtsu 110kV õhuliini
(22142 - 110 kV ja kõrgema pingega õhuliin) projekteerimiseks.
1.1.2. Kehtivad planeeringud:
1.1.2.1. Lääne maakonnaplaneering 2030+,
1.1.2.2. Hanila Vallavolikogu 17.12.2003 määrusega nr 30 kehtestatud „Hanila valla
üldplaneering, üldplaneeringujärgne juhtsihtotstarve puudub.
1.1.2.3. Kehtivad detailplaneeringud puuduvad.
1.1.3. Ehitise asukoht:
1.1.3.1. Projekteeritav ehitis asub Esivere ja Hanila külas (asendiskeem,
projekteerimistingimuste lisa 1)
1.1.3.2. Projekteeritava elektriliini trassikoridori ala ulatub osaliselt Kurevere dolokivi maardlale
(maardla kood MRD0000060).
1.1.4. Ehitised:
1.1.4.1. Projekteeritavat maa-ala läbivad Imatra Elekter AS 0,4 - 10 kV elektriliinid; Telia Eesti
AS ja Eesti Lairiba Arenduse SA sideehitised maismaal.
1.1.4.2. Projekteeritaval maa-alal hooneid ei asu.
1.1.5. Kitsendused ja piirangud:
1.1.5.1. Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigitee nr 10 kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja
välimisest servast;
1.1.5.2. Karjääri tee, Türni tee, Alajaama tee kohalikud teed, tee kaitsevöönd 20 m äärmise
sõiduraja välimisest servast;
1.1.5.3. Imatra Elekter AS 10 kV ja 0,4 kV elektriiinid ja nende kaitsevööndid;
1.1.5.4. Läänemere ehituskeeluvöönd 100 m ja piiranguvöönd 200 m 1 m samakõrgusjoonest;
1.1.5.5. Telia Eesti AS ja Eesti Lairiba Arenduse SA sideehitised maismaal;
1.1.5.6. Riikliku tihendusvõrgu märk Hanila nr 52-974-386 (GPA ID 4992). Geodeetilise märgi
kaitsevöönd on 3 meetrit märgi keskmest.
1.1.5.7. Katastriüksusel 19501:002:0159 on leitud III kategooria kaitsealuste liikide,
7
vasakkeermene pisitigu- Vertigo angustior, väike pisitigu- Vertigo genesii, luhapisitigu- Vertigo
geyeri, elupaiku (ulatus 247 ruutmeetrit).
1.1.5.8. Elektrituulikute ühendusliinid võrguga ja alajaamadega.
1.1.6. Juurdepääs avalikule teele:
Projekteeritav ala läbivad avalikult kasutatavad Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigitee ning
Karjääri tee, Türni tee, Alajaama tee kohalikud teed.
1.2. Ehituslikud ja arhitektuursed nõuded
1.2.1. Lubatud ehitised. Projekteerimistingimuste alusel on lubatud projekteerida L036 Rõuste-Virtsu 110kV elektriliin
ning selle tööks vajalik taristu. Ehitise teenindamiseks vajalike ehitiste asukohad lahendada
projektiga.
1.2.2. Projekteeritav ala ja ehitiste asukoht 1.2.3.1. Projekteeritav elektriliin ja selle teenindamiseks vajalikud ehitised paigutada Esivere ja
Hanila külas lähtudes projekteerimistingimuste lisas 1 märgitud elektriliini trassist.
Esivere külas asuvad katastriüksused:
19501:002:0575 Rõuste alajaam, 19501:002:0152 Kivilille, 43001:001:0022 Alajaama tee,
19501:002:0147 Uue-Madise, 19501:002:0245 Tuule, 19501:002:0592 Kura, 19501:002:0129
Tooma, 19501:001:0390 Lihula metskond 230, 19501:002:0509 Källe-Mardi, 19501:001:0456
Källe, 19501:002:0205 Liisa, 19501:002:0710 Alasimetsa, 43001:001:0037 Türni tee,
19501:002:0530 Lepa, 19501:002:1172, 19501:002:0479 Männi, 19501:002:0272 Vuksi,
19501:002:0290, 19501:002:0161.
Hanila külas asuvad katastriüksused:
19501:001:0587, Karjääri tee, 19501:002:0159, 19501:002:1753, 19501:002:1550 10 Risti-
Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee, 19501:002:1752 Kurevere-Jaani, 19501:002:1340 Jaani,
19501:002:0512 Kurevere-Oti, 19501:001:0404 Aavikumetsa.
1.2.3.2. Projekteeritava elektriliini trass (asukoht) võib projekteerimise käigus muutuda tingituna
projekteerimise ajal ilmnevatest tegelikest oludest, sealhulgas olemasolevate tehnovõrkude
paiknemine, kokkulepped maaomanikega, loodus- ja keskkonnakaitse nõuded jms.
1.2.3.3. Projekteeritavate ehitiste täpne asukoht määrata projektiga. Soovitav on asukoht määrata
selliselt, et ehitise alla jäävate katastriüksuste ehitiseaegne ja -järgne kasutus oleks võimalikult
vähe häiritud ning säiliks maaüksuste tervikliku kasutuse võimalus.
1.2.3. Lubatav suurim ehitisalune pind ja sisemine liigendatus 1.2.3.1. Eelistatud on maakaabelliin kogu kavandatava elektriliini trassi ulatuses. Juhul kui
keskkonnakaitselised ja muud tingimused lubavad, on võimalik liini lõunapoolne osa rajada
õhuliinina (u Risti-Virtsu riigimaanteest Lihula-Virtsu 110 kV elektriliini, asendiskeem,
projekteerimistingimuste lisa 1).
1.2.3.2. Suurim ehitisalune pind ja ehitise sisemine liigendatus määrata ehitusprojektiga,
arvestades käesolevates projekteerimistingimustes toodud piiranguid ja nõudeid, projekteerimise
käigus läbiviidud mõjude hindamisi ja uuringuid ning sõlmitud kokkuleppeid maaomanikega.
1.2.3.3. Elektriliini ja selle osade ja muude ehitiste asukohtade, juurdepääsuteede jms taristu
projekteerimisel arvestada taristu valdajate nõuetega taristu kaitsevööndites ehitamisel.
1.2.3.4. Viia miinimumini õhuliini negatiivne visuaalne mõju;
1.2.3.5. Paigutada elektriliin elamutest võimalikult kaugele.
1.2.3.6. Võimalikult ära kasutada elektriliini asukoha määramisel olemasolevate elektriliinide
trassikoridore;
8
1.2.3.7. Määrata kindlaks elektriliini maakaabli ning vajadusel õhuliini mastide ja postide
asukohad, vahekaugused ja kõrgused. Võimalikult vältida liini ja selle osade paigutamist
haritavale maale. Elektriliin ja selle osad paigutada selliselt, et võimalikult vähe kahjustataks
ehitamisel ja liini hilisemal hooldamisel liini kaitsevööndis asuvat maad ning teid.
1.2.3.8. Vältida elektriliini paigutamist muinsuskaitse alustele objektidele.
1.2.4. Lubatud suurim kõrgus. Lahendada vajadusel projektiga. Elektri õhuliini asukoht ja juhtmete kõrgus maapinnast peab
võimaldama takistuseta liiklust teedel ning põllumajandus- ja metsa töötlemise ja veotehnika
liikumist ja kasutamist liinialusel maal ning liinialustel teedel.
1.2.5. Teed ja juurdepääsud 1.2.5.1. Juurdepääsud projekteeritavale alale kavandada eelistatult avalikult kasutatavatelt
teedelt. Teede kaitsevöönditesse võib uusi ehitisi ehitada vaid tee omaniku nõusolekul ja
tingimustel. Piirangutest võib kõrvale kalduda tee omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda tee
ohutust.
1.2.5.2. Näha projektiga ette tugevdatud maakaabelliini ületamise kohad rasketehnikale ja
raskeveostele.
1.2.5.3. Elektriliini trassiga lõikuvaid teid peab olema võimalik kasutada suuregabariidiliste
(õhuliin) veoste ja raskeveoste (maakaabelliin) vedamiseks.
1.2.5.4. Tagada juurdepääs elektrituulikutele ja tuulikute alajaamadele (sh ehitustööde ajal).
Alajaama teed peab olema võimalik kasutada suuregabariidiliste veoste sh jõutrafode tarbeks.
1.2.5.5. Projekteerimisel järgida Transpordiameti nõudeid (kiri 22.11.2023 nr 7.1-2/23/2739-4)
liini ehitamisel üle riigiteede ja juurdepääsude rajamisel teedelt:
1) Projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti juhendist: Nõuded tehnovõrkude teemaale
paigaldamise kavandamisel.
2) Projekt tuleb koostada vastavuses konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja
standarditele ning Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4), mastide paigutamisel tuleb
arvestada Tee projekteerimise normide Lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ peatükk 8 -
Tehnovõrgud p 8.2 Õhuliinide paigaldamine lõigetes (2) ja (3) toodud nõuetega mastide
kaugusele riigiteest.
3) Projektis näidata tehnoloogia kuidas toimub riigitee ületamine ja abimastide kaugus maantee
servast.
4) Projekti koosseisus tuleb iga riigiteega ristumise kohta esitada ristmevälja joonised, millel on
näidatud muuhulgas riigitee katastriüksuste ja kaitsevööndi piir, tehnorajatise asukoht, õhuliini
vähim kõrgus sõidutee pinnast suurima rippe korral, õhuliini mastide kaugus riigitee servast.
Projekti mõõtahelad siduda riigitee teljega.
5) Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine,
demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide,
truupide, mulde ning teekatte taastamine.
6) Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks
MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M
1:500/M 1:1000 elektroonselt e-posti aadressil [email protected] või läbi ehr.ee
ehitusloa menetluses. Projektile lisada teemaa kasutusõiguse ala plaanid.
1.2.7. Tuleohutus. Tulepüsivusaste ja -ohutus vastavalt tuleohutusnormidele.
1.2.8. Sadeveed. Lahendada projektiga. Säilitada projekteeritaval alal olemasolev kraavitus.
9
1.2.9. Haljastus ja heakord.
Lahendada projektiga arvestades olemasoleva olukorraga. Peale ehitustööde lõppemist näha ette
taastada tööde tegemisele eelnenud olukord, kui ei ole maaomanikuga kokku lepitud teisiti.
Tööde järgselt peab maa-ala olema korrastatud, jäätmed ja prügi koristatud, raadatud puude
kännud eemaldatud, oksad koristatud, maa-ala silutud, roopad likvideeritud jms.
1.2.10. Hooldus. 1.2.10.1. Elektriliini ja selle toimimiseks vajalike ehitiste ning nende kaitsevööndite hooldamist,
sh raietöid kavandada võimalikult liinialuste katastriüksuste senist kasutust vähe häirivana.
1.2.10.2. Elektriliini alust ja selle kaitsevööndis asuvat maad ja teid peab olema võimalik peale
ehitustööde lõppemist kasutada võimalikult ehituseelsel viisil ja ulatuses.
1.2.11. Raadamine. Selgitada välja metsa raadamise vajadus elektriliini alla ja liini kaitsevööndisse jääval maa-alal,
sh. millise kõrgusega puud võivad kasvama jääda. Liini rajamiseks vajaminevad raie- ja
raadamistegevused (sh metsamaterjali kokkuvedu) soovitavalt kavandada väljaspool lindude
pesitsemise kõrgperioodi 01.märts - 31.juuli. Raadamiseks esitada Keskkonnaametile raadamise
metsateatis koos alusdokumendiga, mis annab aluse metsamaa kasutamiseks muul otstarbel kui
metsa majandamine. MS § 32 lg 2 p 4 kohaselt saab metsa raadamist teha muudest õigusaktidest
tuleneva kehtiva projekti, hoolduskava või dokumendi alusel, mis on aluseks maa kasutamiseks
muul otstarbel kui metsa majandamiseks.
1.2.12. Põhjavesi. Kavandatav päikeseelektrijaam asub valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal
ning reostusohtlikkuse tase on kõrge. Vastavalt sellele tuleb pöörata tähelepanu ehitusaegse
veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja
hooldus toimuma ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud
selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel
sajuperioodidel ning tööde tegemiseks kasutatavad masinad oleksid tehniliselt korras.
1.2.13. Muinsuskaitse tingimused. 1.2.13.1. Mitte kavandada mälestiste alale uute õhuliinide poste.
1.2.13.2. Mälestise kaitsevööndis tagada arheoloogilised uuringud (meetodiks arheoloogiline
jälgimine, vajadusel arheoloogilised väljakaevamised).
1.2.13.3. Muinsuskaitseseaduse § 31 lg 3 tulenevalt arvestada, et kinnisasjal, kus ameti andmeil
võib ajalooliste allikate põhjal leiduda arheoloogilisi esemeid, inimluid või arheoloogiline
kultuurkiht, on vajalik teha keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
tähenduses keskkonnamõju hindamise käigus arheoloogiline uuring (meetodiks arheoloogiline
jälgimine, vajadusel arheoloogilised väljakaevamised).
1.2.13.4. Lisada kaitsealused ja teadaolevad mittekaitsealused muistised projekti joonisele.
1.3. Muud tingimused
1.3.1. Ehitise ja selle kaitsevööndi alune maa-ala peab olema peale projekteerimistingimustega
kavandatavate ehitiste lammutamist ja utiliseerimist kasutatav ehituseelsel sihtotstarbel.
1.3.2. Võimalikult säilitada olemasolevad kiviaiad.
10
1.3.3. Hanila geodeetiline märk 52-974-386 (GPA ID 4992) tuleb võimalusel säilitada selle
praeguses asukohas, samuti peab olema tagatud juurdepääs ja geodeetiliste mõõtmiste
läbiviimine geodeetilisel märgil. Kui tööde käigus ei ole võimalik nimetatud geodeetilist märki
senises asukohas säilitada, võib märgi kõrvaldada. Geodeetilise märgi kõrvaldamisest palume
teavitada Maa-ameti geodeesia ja aeromõõdistamise osakonda.
1.4. Planeeringute, ehitus- ja muude uuringute vajadus
1.4.1. Ehitusprojekti koostamisel võtta aluseks aktuaalne geodeetiline alusplaan mõõtkavas
1:1000. Kõik projektiga kavandatav sh juurdepääsuteed peavad jääma mõõdistatud alusplaanile.
Topo-geodeetiline uuring peab vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34
„Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.
1.4.2. Väinamere hoiuala (Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusala) asub kavandatava elektri
õhuliini projekteeritavast alast läänes ligikaudu 1,3-2,5 km kaugusel. Puhtu-Laelatu
looduskaitseala (Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusala) asub võimaliku õhuliini
lõunapoolse lõpp-punkti vahetus läheduses. Ehitusprojekti koostamisel ja ehitustegevuse käigus
tuleb jälgida looduskaitsealade kaitse-eeskirjades ja Natura kaitsekorralduskavas sätestatud
üldpõhimõtteid ja kaitse-eesmärke. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb
anda tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt
vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000
võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti lähtudes Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr
224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8.
1.4.3. Elektriliini soovitakse ehitada suhteliselt lähedale elektrituulikute pargile. Tuulikud ja
elektri õhuliin asuksid Väinamere hoiuala (Natura 2000 võrgustiku linnuala) läheduses, õhuliin
ligikaudu 1,3 – 2,5 km kaugusel, millest tulenevalt on vajalik hinnata tuulikute ja elektri õhuliini
võimalikku koosmõju linnustikule ning näha ette leevendusmeetmed. Õhuliini rajamiseks on
projekti ehitusloa menetlemise etapis vajalik koostada keskkonnamõjude hindamise (KMH)
eelhinnang koos Natura eelhinnanguga.
1.4.4. Kavandatava elektriliini liitumiskoht Lihula-Virtsu 110 kV elektriliiniga Aavikumetsa
katastriüksusel (19501:001:0404) asub Läänemere ranna ehituskeeluvööndis.
Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 5 p 8 kohaselt ei laiene ehituskeeld detailplaneeringuga
kehtestatud tehnovõrgule ja -rajatisele, LKS § 38 lg 4 p 8 kohaselt ei laiene ehituskeeld ja
detailplaneeringu koostamise kohustus maakaaablile.
1.4.5. Täiendavate uuringute vajadus selgub projekti koostamise käigus.
1.5. Ehitusprojekti koosseis ja vormistamine
1.5.1. Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97
„Nõuded ehitusprojektile“ ning majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusele nr 91
„Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele
esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord”.
1.5.2. Ehitusprojekti koostamisel lähtuda kehtivatest Eesti Projekteerimisnormidest (EPN), Eesti
Vabariigi Standarditest (EVS) ja Eesti Vabariigi õigusaktidest.
11
1.5.3. Ehitusprojekt peab olema koostatud või kontrollitud vastavat kehtivat kutsepädevust
omava juriidilise või füüsilise isiku poolt.
1.5.4. Ehitusloa taotlemiseks esitatava vähemalt eelprojekti staadiumis ehitusprojekti osadeks on
asjakohasel juhul:
1.5.4.1. asukohaskeem,
1.5.4.2. asendiplaan,
1.5.4.3. seletuskiri,
1.5.4.4. elektripaigaldis (tugevvoolu-, nõrkvoolu- ja automaatikapaigaldis),
1.5.4.5. tehnilised näitajad,
1.5.4.6. muud ehituse eripärast tulenevad olulised osad või süsteemid, plaanid, vaated, lõiked,
1.5.4.7. ehitustööde korraldus, sh jäätmete käitlemine ja äraveo lahendus,
1.5.4.8. ehitustööde aegsete teenindus- ja laoplatside asukohad;
1.5.4.9. ehitiste hooldusjuhendid,
1.5.4.10. projekteeritavate ehitiste elukaar ehitamisest lammutamise ja utiliseerimiseni ning
katastriüksuse ehituseelsete sihtotstarvete taastamiseni.
1.5.5. Projekteeritavad ehitised siduda L-EST97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis ja
EH2000 kõrgussüsteemis.
1.5.6. Ehitusprojekti joonised vormistada aktuaalsel geodeetilisel alusplaanil. Asendiplaanile
kanda kõik ehituskeelu-, kaitse- ja piiranguvööndid, servituudid, olemasolevad ja kavandatavad
ehitised, taristu, juurdepääsud ning muu asjaomane info.
1.5.7. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja
nimetusi.
1.5.8. Ehitusprojektile lisada projekteerimistingimused, tehnilised tingimused ja kooskõlastatud
eskiislahendus, kooskõlastused, arvamused ja seisukohad projekti kohta, uuringud, ekspertiisid,
ekspertarvamused, mõjude hinnangud ja eelhinnangud.
1.6. Ehitusloa taotlemine ja menetlemine
1.6.1. Ehitusprojekti eskiislahendus kooskõlastada Lääneranna Vallavalitsusega enne isikliku
kasutusõiguse või servituudi lepingu sõlmimist.
1.6.2. Ehitusprojekt kooskõlastada tehnilised tingimused väljastanud tehnovõrkude valdajatega,
võtta vajadusel täiendavad tehnilised tingimused.
1.6.3. Enne ehitusloa väljastamist on Lääneranna Vallavalitsusel õigus nõuda kavandatud
tegevuse osas ekspertarvamusi, uuringute ja ekspertiiside läbiviimist, keskkonna- ja muude
mõjude hindamist.
1.6.4. Ehitusloa saamiseks esitada ehitusprojekt ja muu dokumentatsioon komplekteeritult
vastavalt Ehitisregistri juhendile digitaalselt Ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu Lääneranna
Vallavalitsusele koos ehitusloa taotlusega.
1.6.5. Ehitusprojekt esitatakse kooskõlastuse või arvamuse saamiseks ehitusloa menetluse käigus
järgnevatele asutustele ja isikutele:
1.6.5.1. Päästeamet;
12
1.6.5.2. Keskkonnaamet;
1.6.5.3. Transpordiamet;
1.6.5.4. Maa-amet;
1.6.5.5. Enefit Wind OÜ ja Skinest Energia AS (tuuleparkide omanikud);
1.6.5.6. puudutatud kinnisasjade omanikud.
1.6.6. Lääneranna Vallavalitsusel on õigus esitada ehitusprojekt Ehitisregistri kaudu
kooskõlastamiseks ja määrata sõltuvalt projekti lahendusest täiendavaid kooskõlastusi.
1.6.7. Enne ehitusloa väljastamist peab olema tagatud ehitise aluse maa kasutusõigus
kinnistusraamatusse kantud asjaõigusega, sundvaldusega või piisavalt pikaajalise kasutusõiguse
lepinguga.
1.6.8. Hiljemalt enne kasutusloa väljastamist peavad olema teostatud projekteerimistingimustega
kavandatud tegevuste elluviimiseks vajalikud maakorraldustoimingud ja kinnistusraamatu
kanded.
1.6.9. Projekteeritava ala metsamaa kõlviku kasutamiseks muul otstarbel kui metsa
majandamiseks tuleb peale projekti kinnitamist esitada metsamaa raadamiseks
Keskkonnaametile koos metsateatisega metsaseaduse § 32 lg 2 p 4 kohane dokument.
1.6.10. Lääneranna Vallavalitsusel on õigus nõuda ehitusloa menetluse käigus keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnangut lähtudes Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8. (tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu
tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti).
2. Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks.
3. Projekteerimistingimused kehtivad viis aastat.
4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
5. Käesolevat korraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet
esitama õigustatud isik korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide
Lääneranna Vallavalitsusele haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras.
Korralduse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Ingvar Saare Karoliina Post
vallavanem vallasekretär
LEONHARD WEISS OÜ, Vesse 8, 11415 Tallinn [email protected], www.leonhard-weiss.ee Tel +372 601 2285 IBAN EE492200221015218954 Pank: Swedbank
Reg nr 12083348 Juhatus: Kalle Kask (esimees), Indrek Kaliste, Mait Kesküll, Mihhail Saveljev LEONHARD WEISS grupi ettevõte
L W
E E
O Ü
F B
0 9
0 0
E E
-4
Vesse 1011415 TallinnBAUUNTERNEHMUN G
Rõuste alajaama haru L036 110 kV kaabelliini põhiprojekt
Austatud Transpordiameti esindaja Elering AS tellimusel on valmistamisel Rõuste alajaama haru L036 110 kV kaabelliini põhiprojekt. Projekteerimistööde teostajaks on LEONHARD WEISS OÜ. Projekti mahus tehtavad tööd on osa Lääne-Eesti elektrivõrgu tugevdamise programmist, mille tulemusena kasvab saarte varustuskindlus ning suurenevad Lääne-Eesti ja saarte taastuvenergia tootmisvõimsuste mahud. Projekti eesmärgiks on saada vajalikud ehitusload läbi EHRi. Projekt kooskõlastatakse kõikide huvitatud asutuste ning maaomanikega, kelle maid projekteerimistööd riivavad. Kaabelliin asub Pärnu maakonnas Lääneranna valla maadel, seega taotletakse ehitusluba, projeketeerimistingimused ja esitatakse ehitusteatised Lääneranna vallavalitsusele läbi EHRi. Praeguses projekti staadiumis ei ole uue Rõuste alajama haru kaabelliini täpne asukoht ja lahendus veel määratud, seega lõplik projekti versioon võib erineda sellest, mis on esitatud tehniliste tingimuste taotluse lisades. Lisades on kaabelliini kirjeldatud põhjalikumalt seletuskirjas. Lisaks kaabelliinile tuleb projekteerida ka juurdepääsutee L171/L170 mastile nr 69Y. Juurdepääasutee on planeeritud rajada koos uue mahasõiduga 10 Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare tee-lt 61,79 km. Käesoleva kirjaga soovime tehnilisi tingimusi Rõuste alajaama haru 110 kV kaabelliini põhiprojektile. Palume välja tuua tingimused, millega arvestada rajades uut kaabelliini riigiteede kaitsevööndisse. Samuti tuua välja tingimused juurdepääsutee ja mahasõidu rajamiseks. Kirja lisad: 1. Seletuskiri 2. Asendiplaan 3. Projekteerimistingimused – Lääneranna vald Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Matti Kapanen +372 58 54 5446 [email protected]
Teie Meie 19.04.2024
LEONHARD WEISS OÜ, Vesse 8, 11415 Tallinn
Transpordiamet [email protected]
LEONHARD WEISS OÜ Rõuste alajaama haru L036 110 kV kaabelliini
põhiprojekt 19.04.2024 lk 2/4
Sisukord 1 L8108 kaabelliini projekti üldine iseloomustus .......................................................................... 3
2 Kaabelliini ehitamise tehnoloogia ............................................................................................. 3
2.1 Suundpuurimise tehnoloogia ................................................................................................. 3
2.2 Kaablite paiknemine lahtisel ja kinnisel meetodil ehitamisel .................................................. 4
3 Tehniliste tingimuste taotluse kirjeldus ..................................................................................... 4
LEONHARD WEISS OÜ Rõuste alajaama haru L036 110 kV kaabelliini
põhiprojekt 19.04.2024 lk 3/4
1 L8108 kaabelliini projekti üldine iseloomustus Rõuste alajaama haru 110 kV kaabelliini tähisega L036 trassivaliku projekt koostatakse vastavalt
Elering AS tellimusele. Kaabelliinide ehitamise eesmärk on piirkonna võrgu tugevdamine. Põhiprojekti
ülesanne on seada paika 110 kV kaabelliini trass, viia läbi geoloogilised ja geodeetilised uuringud ning
esitada esialgne kaablitrassi ehitamise nägemus.
Lisaks tehnoloogilistele lahendustele on põhiprojekti ülesanne kooskõlastada projekt kõikide sellest
huvituvate organisatsioonidega. Sealhulgas kommunikatsioonide haldajatega, maaomanike ja
omavalitsustega. Lisaks kooskõlastustele on nõutud ka kirjalikud kokkulepped maa kasutamiseks
kaabli kaitsevööndi alla jäävate maade omanikega isikliku kasutusõguse lepingute näol. Kaabelliinide
trassivaliku projekti mahus taotletakse ka ehitusluba kohalikelt omavalitsustelt. Eelprojekti tulemuseks
on ehitusloaga ning isikliku kasutusõiguse lepingutega kinnitatud 110 kV kaabli trassi asukoht.
Projektiga on planeeritud koostada ka kaabelliini pikiprofiil, et kaabelliini ehitamisel vältida
olemasolevate trasside vigastamist ning seada paika ristumise sügavuse riigiteega.
Kaablite paigaldamiseks on ette nähtud nii lahtise kaeviku kui ka kinnise meetodi kasutamine.
Kaabelliin kogu trassi ulatuses paigaldatakse kolme kolmnurgas asuvasse 160 mm torudesse, mis
paiknevad reeglina minimaalselt 1,5 ja maksimaalselt 5,5 meetri sügavusel pinnases. Kaabelliini
üldiselt alla 5,5 meetri sügavusele ei paigaldata, kuna mida sügavamal maa sees asub kaabel seda
väiksem on tema läbilaskevõime selle jahtumisomaduste vähenemise tõttu. 110 kV kaabelliinist sõltub
suure hulga majapidamiste elektrivartustus seega tuleb seda reeglit ranglet järgida.
2 Kaabelliini ehitamise tehnoloogia
2.1 Suundpuurimise tehnoloogia
Suundpuurimise abil kaabelliini paigaldamise eelduseks on abikaeviste olemasolu suundpuurimisel
tekkivate survete vähendamiseks. Kõik abikaevised toestatakse ajutiselt näiteks sulundseintega.
Kaevised on minimaalselt 1,5 m sügavad ning neile on vajaduse korral ehitatud 0,5 m killustikalus.
Kaeviseid üle 5 meetri sügavusega üritame üldiselt vältida. Suundpuurimise abikaeviste vahemaa jääb
tavaolukorras 150-200 meetriseks. Suure veerohkuse olemasolul kaevises pumbatakse vesi kaevisest
välja, et tööde teostamisel oleks kaevis piisavalt kuiv, et seal oleks võimalik teha puurimistorude
ühendamist.
Suundpuurimis tööde esimene etapp on pilootpuurimine, mis teostatakse vastavalt projektile maha
märgitud trassile. Teine etapp on puuritava tunneli eellaiendamine mõõtu kuni 500mm. Rasketes
pinnastes nagu paekivi, liivakivi ja moreen tuleb teha mitmeid laiendusi, et saavutada lõplik tunneli
läbimõõt. Nende töödega samaaegselt toimub torude põkkkeevitamine. Peale eellaiendustöid saab
alustada kaablikaitse hülsside sissevedamis töödega, mille käigus asetatakse jällegi kõige ette 500
mm laiendi mille külge haagitakse sisseveetavad kaablihülsid. Samal ajal pumbatakse läbi
pilootvarraste bentoniidi (ehituslikku savi) lahust 3-5 korda rohkem puuritava pinnase mahust, et
transportida üleliigne pinnas puurimistunnelist välja vahekaevikutesse. Pinnasest küllastunud lahus
imetatakse vahekaevikutest välja ja utiliseeritakse. Kogu puurimistööde ajal on kaablikaitse hülsid
hermeetilised, et vältida pinnase ja muude osakeste sattumine hülssidesse.
LEONHARD WEISS OÜ Rõuste alajaama haru L036 110 kV kaabelliini
põhiprojekt 19.04.2024 lk 4/4
2.2 Kaablite paiknemine lahtisel ja kinnisel meetodil ehitamisel
Joonis 1. Kaabelliini ristlõige
3 Tehniliste tingimuste taotluse kirjeldus Taotlusega soovime saada üldiseid tehnilisi tingimusi 110 kV kaabelliini ristumiseks riigiteega ning
tingimusi juurdepääsutee ja mahasõidu rajamiseks riigiteelt.
S
N
W E Geodeetilise märgi kaitsevöönd R 3m
10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee 61,79 km
Kaabelliini kaitsevöönd Kinnistute piirid Projekteeritud kõrgepinge maakaabel
POS 1
19501:002:1753
19501:002:1754
19501:002:1752
19501:002:0319
10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee
Juurdepääsutee ja mahasõit
LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Lihula 28. veebruar 2024 nr 95
Projekteerimistingimuste andmine (Elering AS Rõuste-Virtsu L036 110kV elektriliin)
LEONHARD WEISS OÜ (registrikood 12083348) esitas Elering AS (registrikood 11022625)
tellimisel Lääneranna Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlused nr 2311002/04313 ja
nr 2311002/04311 uue Elering AS L036 Rõuste-Virtsu 110kV maakaabel- ja õhuliini
projekteerimiseks asukohaga Esivere, Kaseküla, Kõmsi ja Hanila külades (Esivere küla
19501:002:0575 Rõuste alajaam, 19501:002:0152 Kivilille, 43001:001:0751 Sepamaa tee,
19501:002:0133 Kadastiku, 19501:002:0051 Linda, Linda 19501:002:0047, Muri,
19501:002:1420 Madise, 19501:001:0592 Kukeranna-Kaseküla tee L2, 19501:002:1030
Lepiku, 19501:002:0116 Robini, 43001:001:0235 Lihula metskond 448, 19501:002:0668
Redeli, 43001:001:0023 Rõuste-Kõljaristi tee, 19501:002:0227 Sohvi, 19501:002:0119 Ado,
43001:001:1074 Vanatoa, 19501:002:0025, 19501:002:1108, 19501:002:0632 Madise,
19501:002:0678 Kasevälja katastriüksustel; Kaseküla 19501:002:0003 Liiase, 19501:002:0627
Soopõllu, 19501:002:0138 Kura, 19501:002:0611 Uustalu, 19501:002:1320 Kadaka,
19501:002:0276 Kahmi, 19501:002:0363 Rääkapõllu, 19501:002:0374 Uuerääka,
19501:002:0373 Sili katastriüksustel; Kõmsi küla 19501:002:1550 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-
Kuressaare tee katastriüksusel ning Hanila küla 19501:002:0195 Kuliste, 19501:002:1570 Sepa-
Hansu, 19501:002:0231, 19501:001:0569 Hanila tee, 19501:002:0289 Sepamardi,
19501:002:0229 Aaviku, 19501:002:0236 Tuudi-Hallika, 19501:002:0427 Allikivi-Rulli,
19501:002:0190 Polli katastriüksustel).
Elektriliini pikkuseks on projekteerimistingimuste taotluses märgitud kokku 6,90 km, sealhulgas
0,97 km maakaabeliinina ja 5,93 km õhuliinina. 110 kV õhuliini kaitsevööndi kogulaius on 50
m, mis koosneb kaitsevööndi laiusest 25 m liini teljest mõlemale poole. 110 kV maakaabelliini
kaitsevööndi kogulaius on ~2,4-3 m, mis koosneb kaitsevööndi laiusest 1 m äärmisest kaablist
mõlemale poole. Maakaabeliin on kavandatud liini Rõuste alajaama poolsesse otsa
olemasolevate elektrituulikute vahelisele alale.
Taotletavate projekteerimistingimuste alusel projekteeritava L036 Rõuste – Virtsu 110 kV liini
ehitamine on osa Elering AS Lääne-Eesti elektrivõrgu tugevdamise programmist, mille
tulemusena kasvab Eesti saarte varustuskindlus ning suurenevad Lääne-Eesti ja saarte
taastuvenergia tootmisvõimsuste mahud. Uus liin on kavandatud Rõuste alajaama ja L170
Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini ühendamiseks.
Kavandatav elektriliin asuks osaliselt (liini põhja- ja lõunapoolsed osa) Lääne
maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud rohelises võrgustikus. Esivere, Kaseküla ja Hanila
külade põllumajanduslikus kasutuses olevad maaüksused asuvad valdavas osas Lääne
maakonnaplaneeringu järgsel väärtuslikul põllumajandusmaal. Nimetatud külade põldude puhul
on tegemist põlispõldudega, põllumassiivide boniteet ületab märgatavalt Lääne maakonna
keskmist (33 hindepunkti) ning Eesti keskmist (40 hindepunkti) ulatudes 41-48 hindepunktini.
2
Maaakonnaplaneering sätestab, et väärtuslikku põllumajandusmaad tuleb hoida kasutuses
põllumajandusmaana.
Kavandatava elektriliini piirkond asub Hanila Vallavolikogu 17.12.2003 määrusega nr 32
kehtestatud Hanila valla üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu koostamise kohustuseta
hajaasustusalal kus maa sihtotstarbe muutmist ei piirata ning sihtotstarbe muutmine ei ole
üldplaneeringu muutmise aluseks. Liin asuks väljapool Hanila valla üldplaneeringuga määratud
väärtuslikke maastikke. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on soovitav ehitustegevuseks
hajaasustuses mitte kasutada häid põllu- ning metsamaid, liigirikaste biotoopidega alasid ja
kasutusväärtusega maavarade või maa-ainesega alasid. Uute liinide rajamisel soovitada vanade
liinikoridoridega arvestamist, võimaluse korral tuleb paigutada uued liinid maa alla (p 7.4.
Tehnovõrgud).
Elektriliini ei kavandata looduskaitse- või hoiualale, kuid liin asuks Väinamere hoiuala ning
Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnuala ja loodusala lähedal. Ühtlasi paikneks kavandatav
liin Esivere ja Rõuste elektrituulikute parkide vahetus läheduses. Elektri õhuliinid ja
elektrituulikute pargid võivad koosmõjus olla ohuks rannikul peatuvatele ja sisemaal toituvatele
lindudele.
Eeltoodust tulenevalt oli 13.11.2023-14.11.2023 kooskõlastamiseks ja arvamuste saamiseks
esitatud projekteerimistingimuste eelnõus 2 alternatiivset elektriliini trassikoridori
(projekteeritavat ala). Alternatiiv 1 kulges Kurevere dolomiidikarjäärist idas Esivere, Kaseküla,
Kõmsi ja Hanila külades, alternatiiv 2 Kurevere dolomiidikarjäärist läänes Esivere ja Hanila
külades.
Projekteerimistingimuste andmise eelnõu esitati vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg 4
kooskõlastamiseks Transpordiametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Päästeametile,
Muinsuskaitseametile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele (kiri 2023/8-2/1339-1 13.11.2023)
ning arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile (2023/8-2/1340-1 13.11.2023) Elering AS-le;
arvamuse avaldamiseks ehitusseadustiku § 31 lg 3 alusel kavandatava elektriliini ja selle
kaitsevööndi projekteeritava ala kinnisasjade omanikele (kiri 2023/8-2/1343-1 14.11.2023).
Transpordiamet (kiri 22.11.2023 nr 7.1-2/23/2739-4) kooskõlastas eelnõu, eelnõud täiendati
vastavalt Transpordiameti märkustele. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel (kiri 22.11.2023 nr
3-1/23/5705-3) vastuväiteid ega ettepanekuid esitatud projekteerimistingimuste eelnõule ei
olnud. Päästeamet (kiri 27.11.2023 nr 7.2-3.4/7494-2) omapoolseid tingimusi ei esitanud.
Põllumajandus- ja Toiduameti (kiri 20.11.2023 nr 6.2-2/49186) osutas et projekteerimisaladel
maaparandusehitisi ei asu, kuid liini trassi alternatiiv 1 ületaks maaparandussüsteemi Hanila oja
eesvoolu ja selle kaitsevööndit ning Hanila oja kalda ehituskeeluvööndit (looduskaitseseaduse §
38 lg 5 p 8 kohaselt ei laiene ehituskeeld detailplaneeringuga kehtestatud tehnovõrgule ja -
rajatisele).
Muinsuskaitseamet (e-kiri 21.11.2023) osutas, et edastatud projekteerimistingimuste eelnõus
toodud elektriliini trassi alternatiivi alale 1 Esiveres ja Kasekülas jäävad riikliku kaitse all olevad
mälestised koos nende kaitsevöönditega: kivikalme registri nr 9802, kivikalme registri nr 9835-
9850, asulakoht registri nr 9801 ja 9833, kiviaja asulakoht registri nr 9834, kultusekivi registri nr
9851. Lisaks sellele paiknevad alal järgmised muistised, mis ei ole veel riikliku kaitse all: Tartu
Ülikooli andmebaasis registreeritud põletuskalmistu (TÜ AB ID 12898) ja asulakoht (TÜ AB ID
2091) ning arvel olevad muistsed põllud.
3
Maa-amet (kiri 27.11.2023 nr 6-3/23/16436-4) ei kooskõlastanud elektriõhuliinide rajamist
13.11.2023 kirjaga nr 2023/8-21/1339-1 edastatud Lääneranna Vallavalitsuse korralduse
„Projekteerimistingimuste andmine (Elering AS Rõuste-Virtsu L036 110kV elektri maakaabel-
ja õhuliin)“ eelnõu lisas 1 kujutatud maardlaga kattuvatel aladel. Esitatud kujul on
projekteerimistingimused vastuolus maapõuseseaduse (MaaPS) § 14, kuna halvendavad maavara
kaevandamisväärsena säilimise ja maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda. Tagamaks
maavarale juurdepääsu säilimist, palus Maa-amet muuta Lääneranna Vallavalitsuse korraldust
„Projekteerimistingimuste andmine (Elering AS Rõuste-Virtsu L036 110kV elektri maakaabel-
ja õhuliin)“ ja selle lisa 1 kooskõlas olevaks AS Nordkalk esitatud ettepanekutega (kiri
23.11.2023 nr 60) liigutada 1 alternatiivse trassi ala võimalikult palju maardla kirdeossa, sest
seal tuleb võimalikule tulevasele karjäärilaiendusele liialt lähedale olemasolev asustus.
Planeeritava liini alternatiivse trassi 2 ala liigutada edela poole, nii et trass kulgeks
olemasolevate tuulikute koridori vahelt, mis visuaalselt sobituks juba olemasoleva
energiataristuga. Trass lõikuks osaliselt maardla reservvarudega, kuid Esivere tuulikupargi
ehitusega on see maa-ala kaevandamiseks blokeeritud.
Keskkonnaamet (kiri 21.11.2023 nr 6-2/23/23493) loobus õigusliku aluse puudumisel eelnõu
kooskõlastamisest kuna projekteeritava ala 1 korral ei toimu kavandatav tegevus kaitsealal,
hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Trassi alternatiivi ala 2
ei ole reaalse alternatiivina käsitletav, kuna sellel alal kavandatav tegevus oleks looduskaitseliste
piirangute olemasolul igal juhul välistatud. Keskkonnaamet osutab, et on problemaatiline
Rõuste-Virtsu uue liini algus Rõuste alajaama juures, kus asub Esivere tuulikupark. Elektri
õhuliinid ja tuulepark on ohuks rannikul peatuvatele ja läbirändavatele lindudele, kes käivad
toitumas sisemaal. Piirkonna arendustegevused tuleb kavandada nii, et ei kahjustata sealset
linnustikku. Projekteerimisel tuleb hinnata ohte linnustikule ja leida ohtude vältimiseks sobivaid
meetmeid. Selleks, et rekonstrueeritavad ning rajatavad liinid oleksid lindudele võimalikult
ohutud, tuleb kaasata projekteerimisse linnueksperte.
Isikud. kavandatava elektriliini ja selle kaitsevööndi projekteeritava ala kinnisasjade omanikele
(kiri 2023/8-2/1343-1 14.11.2023). Arvamused ja ettepanekud esitas kokku 14 isikut. Enamik
arvamuste esitajaid osutasid, et liinitrassi alternatiivi 1 korral on maa, sh põllumaa kasutamine
tõsiselt häiritud liini ehitamise ajal ning hilisem maa kasutamine on piiratud liini all ja selle
kaitsevööndis ning liini hooldamistöödega võib kaasneda maaomanikele edasine kahju. Eelistati
liinitrassi alternatiivi 2. Nordkalk AS esitas ettepaneku liinitrassside muutmiseks, liigutada
planeeritava liini 1 trassialternatiivi ala võimalikult palju dolomiidi maardla kirdeossa, sest seal
tuleb võimalikule tulevasele karjäärilaiendusele liialt lähedale olemasolev asustus. Planeeritava
liini 2 trassi alternatiivi ala liigutada edela poole, nii et trass kulgeks olemasolevate tuulikute
koridori vahelt, mis visuaalselt sobituks juba olemasoleva energiataristuga. Trass lõikuks
osaliselt maardla reservvarudega, kuid Esivere tuulikupargi ehituse järgselt on see maa-ala
kaevandamiseks blokeeritud. OÜ Cristof Varahaldus palus planeeritava elektriliini trassi
(alternatiiv 1) asukohta muuta selliselt, et liin ei takistaks Kurevere dolomiidi maardla all oleva
maa kasutamist ja ekspluateerimist maavara kaevandmaise eesmärgil. Enefit Green OÜ tegi
ettepaneku täiendada projekteerimistingimusi nõudega näha projektiga ette tugevdatud
maakaabelliini ületamise kohad rasketehnikale ja raskeveostele ning elektriliini trassiga
lõikuvaid teid peab olema võimalik kasutada suuregabariidiliste ja/või raskeveoste vedamiseks.
Ehitusseadustiku § 31 lg 1 annab pädevale asutusele õiguse otsustada, kas
projekteerimistingimuste andmine on vajalik korraldada avatud menetlusena, kaasates laiema
avalikkuse ning tagades seeläbi puudutatud isikute huvide parema kaitse.
Projekteerimistingimuste eelnõu avalik väljapanek toimus 14.11.2023-27.11.2023 veebilehel
4
www.laanerannavald.ee. Avaliku väljapaneku ajal oli huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib
projekteerimistingimuste andmine puudutada, õigus esitada eelnõu kohta kirjalikke ettepanekuid
ja põhjendatud vastuväiteid. Avaliku väljapaneku jooksul ettepanekuid ja põhjendatud
vastuväiteid ei esitatud ning taotlusi asja arutamiseks avalikul vallavalitsuse istungil ei esitatud.
30.11.2023 toimus Leonhard Weiss OÜ ja Elering AS korraldatud avalik koosolek Elering AS
Rõuste-Virtsu L036 110kV teemal, millel toimus elektriliini trasside kaalumisel olevate
asukohtade tutvustamine, millele järgnes arutelu. Arutelul osalesid Keskkonnaameti esindajad.
Arutelus osalenud kavandatava liini piirkonna elanikud andsid eelistuse Esivere, Kaseküla ja
Hanila küla asustusest ja haritavatest maadest eemal asuvale Kurevere dolomiidikarjääri
lääneservas kulgevale elektriliini trassile (alternatiiv 2). Arutelu tulemusel esitati ettepanek
liinitrassi alternatiivi 2 muutmiseks ja paigutada liin maakaablina Esivere elektrituulikute pargist
läände.
Muudetud elektriliini trassi alternatiivi 2 (sh põhjapoolne lõik u 3,1 km ulatuses maakaabelliin ja
lõunapoolne lõik u 2,1 km ulatuses õhuliin) kohta küsis Lääneranna Vallavalitsus
Keskkonnaameti arvamust 19.12.2023 kirjaga nr2023/8-2/1340-3. Keskkonnaamet osutas oma
arvamuses (05.01.2024 kiri 6-2/23/23493-3), et Keskkonnaameti hinnangul ei ole õhuliini
rajamine antud piirkonnas mõistlik ning keskkonnamõjude eelhinnanguta võimalik ja eelistada
tuleks kogu liini ulatuses maakaablit. Juhul, kui vaatamata sellele soovitakse projektis edasi
minna osaliselt õhuliini rajamisega, tuleb projekteerimisel hinnata eelkõige ohte linnustikule ja
leida ohtude vältimiseks sobivaid keskkonnameetmeid. Selleks, et rekonstrueeritavad ning
rajatavad liinid oleksid lindudele võimalikult ohutud, tuleb kaasata projekteerimisse linnustiku
eksperte (Eesti Ornitoloogiaühing). Õhuliini rajamiseks on projekti ehitusloa menetlemise etapis
vajalik koostada keskkonnamõjude hindamise (KMH) eelhinnang koos Natura eelhinnanguga.
Eeltoodud Keskkonnaameti seisukohtadest, asjaomaste asutuste kooskõlastustest, esitatud
arvamustest ja ettepanekutest lähtudes täiendati ja muudeti projekteerimistingimuste eelnõu ning
see esitati täiendavale kooskõlastamisele ja arvamuste saamiseks.
Keskkonnaamet (kiri 16.02.2024 nr 6-2/23/23493-5) loobus eelnõu kooskõlastamisest õigusliku
aluse puudumisel kuna kavandatav tegevus ei toimu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega
kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Maa-amet kooskõlastas projekteerimistingimuste
eelnõu (kiri 15.02.2024 nr 6-3/23/16436-8) ning lubas Kurevere dolokivi maardlaga kattuval alal
L036 Rõuste-Virtsu 110 kV elektriliini rajamist Lääneranna Vallavalitsuse 09.02.2024 kirjas nr
2024/8-2/189-1 kooskõlastamiseks esitatud korralduse eelnõus ja selle lisas 1 kirjeldatud viisil ja
asukohas. Põllumajandus- ja Toiduamet (kiri 13.02.2024 nr 6.2-2/49186-2) kooskõlastas eelnõu
tingimusteta kuna projekteeritaval alal maaparandusehitisi ega maaparanduse piiranguvööndeid
ei asu. Muinsuskaitseamet (kiri 19.02.2024) tingimusi ei esitanud kuna projektialasse ei jää
ühtegi arheoloogiamälestist ega muistist. Transpordiamet pikendas kooskõlastamise tähtaega
kuni 23.02.2024. 23.02.2024 e-kirjas osutab Transpordiamet, et kuna kavandatud elektriliini
trassi asukoha muudatus ei ole otseses puutumuses riigiteedega, siis tuleb projekteerimisel
lähtuda Transpordiameti kirjas 22.11.2023 nr 7.1-2/23/2739-4 edastatud
projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastusest.
Nordkalk (kiri 13.02.2024 nr 8) toetas oma arvamuses projekteerimistingimuste eelnõud.
19501:002:0159 omanik tegi ettepaneku (kiri 17.02.2024) muuta võimalusel elektriliini Vuksi ja
Aavikumetsa katastriüksusele kavandatud olemasoleva 110 kV õhuliini liitumiskoha vahelisel
lõigul sirgemaks ning osutas asjaolule, et katastriüksusel 19501:002:0159 on leitud III kategooria
kaitseluste liikide elupaiku. Enefit Green OÜ (kiri 22.02.2024 nr. TO-JUH-6/56-2) osutas oma
5
arvamuses, et Alajaama teed peab olema võimalik kasutada suuregabariidiliste veoste sh.
jõutrafo transpordiks, ette nähtud peavad olema tugevdatud maakaabelliini ületamise kohad
raskeveostele, uue liini ehitustööde läbiviimisel tuleb tagada ligipääs Esivere ja Tooma
(elektrituulikute) alajaamadele. Skinest Energia AS (kiri 23.02.2024 nr 1) esitas arvamuse, et on
olemas ikkagi arvestatav mõju nende omanduses olevatele kinnisasjadele (19501:002:0147 ja
19501:002:0509) vaatamata sellele, et plaanitakse 110 kV maakaabelliini ning metsamaa
kasutamine võib olla tõsiselt häiritud liini ehitamise ajal ning hilisemate piirangutega, mis
kaasnevad liini ja selle kaitsevööndiga ning palus leida teist võimalust maakaabelliini jaoks
eeltoodud maaüksuste osas ja liini trassi muuta. Projekteerimistingimuste eelnõud täiendati
arvamustest lähtuvalt. Projekteeritava elektriliini trass (asukoht) võib projekteerimise käigus
muutuda tingituna projekteerimise ajal ilmnevatest tegelikest oludest, sealhulgas olemasolevate
tehnovõrkude paiknemine, kokkulepped maaomanikega, loodus- ja keskkonnakaitse nõuded jms.
Kooskõlastuste, arvamuste ja ettepanekute tulemusel täiendatud ja muudetud
projekteerimistingimuste eelnõus on kavandatava elektriliini (eelistatult kogu liini ulatuses
maakaabeliin) pikkuseks kokku ligikaudu 5,2 km.
Projekteeritava elektriliini trass ei asu looduskaitse- ega hoiualal, sellel ei asu teadaolevalt
kaitsealused liike ning muinsuskaitsealuseid objekte. Projekteeritava elektriliini trassil ei asu
maaparandusrajatisi. Projekteeritav elektriliin ei asuks väärtuslikul maastikul ega väärtuslikul
põllumajandusmaal, liini trassi läheduses ei asu elamuid.
Maakaabelliini korral eeldatavalt arvestatav keskkonnamõju puudub, sh on välistatud negatiivne
mõju Väinamere hoiualale ja Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnualale ja loodusalale.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 on
esitatud olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul on keskkonnamõju hindamine
kohustuslik. Projekteerimistingimuste taotluses kavandatav tegevus ei vasta ühelegi KeHJS § 6
lg 1 välja toodud tegevusele. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevuste alla,
mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju.
Tegevus kuulub küll KeHJS § 6 lg 2 p 3 „energeetika“ alla, mille korral on vajalik anda
eelhinnang selgitamaks välja, kas tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju kuid
kavandataval tegevusel puudub seos Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusega nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“, kuivõrd määrus ei loetle § 2 (Energeetika) alla 15 km pikkuse
110 kV elektri õhu- või maakaabelliini ehitamist, kui tegevusvaldkonda, mille puhul tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Elektriliini rajamine on eeldatavalt
keskkonnale ohutu ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi ei ohusta inimeste tervist
ja heaolu. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee,
pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja
lõhnareostus. Liini lammutamise järgselt on võimalik selle all olnud maad kasutada liini
ehitamise eelsel otstarbel.
Ehitusseadustiku § 83 lg 1 p 2 järgi on projekteerimistingimused nõutavad mitut kinnisasja
läbiva uue elektripaigaldise rajamiseks. Ehitusseadustiku § 26 lg 1 kohaselt on
projekteerimistingimused vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga
rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu kohustus. Kavandatava
ehitustegevuse ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste andmine ei ole vastuolus
õigusaktide, isikute õiguste ega avaliku huviga.
6
Projekteerimistingimuste alusel kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva Hanila valla
üldplaneeringuga.
Võttes aluseks ehitusseadustiku § 26 lg 1, lg 2 p 1, § 28, § 33 lg 1, § 83 lg 1 p 2; Lääneranna
Vallavolikogu 14.12.2017 määruse nr 7 „Otsustusõiguse ja ülesannete täitmise delegeerimine” §
1 lg 1 p 1 ning lähtudes esitatud projekteerimistingimuste taotlustest annab Lääneranna
Vallavalitsus
korralduse:
1. Anda projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks Lääneranna vallas, Esivere külas
ja Hanila külas L036 Rõuste-Virtsu 110kV elektri maakaabelliini ja õhuliini projekteerimiseks
alljärgnevas:
1.1. Projekteerimise lähtedokumendid ja alusandmed
1.1.1. Taotlused:
1.1.1.1. Projekteerimistingimuste taotlus nr 2311002/04313 L036 Rõuste-Virtsu 110kV
kaabelliini (22143 - maakaabelliin) projekteerimiseks;
1.1.1.2. Projekteerimistingimuste taotlus nr 2311002/04311 L036 Rõuste-Virtsu 110kV õhuliini
(22142 - 110 kV ja kõrgema pingega õhuliin) projekteerimiseks.
1.1.2. Kehtivad planeeringud:
1.1.2.1. Lääne maakonnaplaneering 2030+,
1.1.2.2. Hanila Vallavolikogu 17.12.2003 määrusega nr 30 kehtestatud „Hanila valla
üldplaneering, üldplaneeringujärgne juhtsihtotstarve puudub.
1.1.2.3. Kehtivad detailplaneeringud puuduvad.
1.1.3. Ehitise asukoht:
1.1.3.1. Projekteeritav ehitis asub Esivere ja Hanila külas (asendiskeem,
projekteerimistingimuste lisa 1)
1.1.3.2. Projekteeritava elektriliini trassikoridori ala ulatub osaliselt Kurevere dolokivi maardlale
(maardla kood MRD0000060).
1.1.4. Ehitised:
1.1.4.1. Projekteeritavat maa-ala läbivad Imatra Elekter AS 0,4 - 10 kV elektriliinid; Telia Eesti
AS ja Eesti Lairiba Arenduse SA sideehitised maismaal.
1.1.4.2. Projekteeritaval maa-alal hooneid ei asu.
1.1.5. Kitsendused ja piirangud:
1.1.5.1. Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigitee nr 10 kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja
välimisest servast;
1.1.5.2. Karjääri tee, Türni tee, Alajaama tee kohalikud teed, tee kaitsevöönd 20 m äärmise
sõiduraja välimisest servast;
1.1.5.3. Imatra Elekter AS 10 kV ja 0,4 kV elektriiinid ja nende kaitsevööndid;
1.1.5.4. Läänemere ehituskeeluvöönd 100 m ja piiranguvöönd 200 m 1 m samakõrgusjoonest;
1.1.5.5. Telia Eesti AS ja Eesti Lairiba Arenduse SA sideehitised maismaal;
1.1.5.6. Riikliku tihendusvõrgu märk Hanila nr 52-974-386 (GPA ID 4992). Geodeetilise märgi
kaitsevöönd on 3 meetrit märgi keskmest.
1.1.5.7. Katastriüksusel 19501:002:0159 on leitud III kategooria kaitsealuste liikide,
7
vasakkeermene pisitigu- Vertigo angustior, väike pisitigu- Vertigo genesii, luhapisitigu- Vertigo
geyeri, elupaiku (ulatus 247 ruutmeetrit).
1.1.5.8. Elektrituulikute ühendusliinid võrguga ja alajaamadega.
1.1.6. Juurdepääs avalikule teele:
Projekteeritav ala läbivad avalikult kasutatavad Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigitee ning
Karjääri tee, Türni tee, Alajaama tee kohalikud teed.
1.2. Ehituslikud ja arhitektuursed nõuded
1.2.1. Lubatud ehitised. Projekteerimistingimuste alusel on lubatud projekteerida L036 Rõuste-Virtsu 110kV elektriliin
ning selle tööks vajalik taristu. Ehitise teenindamiseks vajalike ehitiste asukohad lahendada
projektiga.
1.2.2. Projekteeritav ala ja ehitiste asukoht 1.2.3.1. Projekteeritav elektriliin ja selle teenindamiseks vajalikud ehitised paigutada Esivere ja
Hanila külas lähtudes projekteerimistingimuste lisas 1 märgitud elektriliini trassist.
Esivere külas asuvad katastriüksused:
19501:002:0575 Rõuste alajaam, 19501:002:0152 Kivilille, 43001:001:0022 Alajaama tee,
19501:002:0147 Uue-Madise, 19501:002:0245 Tuule, 19501:002:0592 Kura, 19501:002:0129
Tooma, 19501:001:0390 Lihula metskond 230, 19501:002:0509 Källe-Mardi, 19501:001:0456
Källe, 19501:002:0205 Liisa, 19501:002:0710 Alasimetsa, 43001:001:0037 Türni tee,
19501:002:0530 Lepa, 19501:002:1172, 19501:002:0479 Männi, 19501:002:0272 Vuksi,
19501:002:0290, 19501:002:0161.
Hanila külas asuvad katastriüksused:
19501:001:0587, Karjääri tee, 19501:002:0159, 19501:002:1753, 19501:002:1550 10 Risti-
Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee, 19501:002:1752 Kurevere-Jaani, 19501:002:1340 Jaani,
19501:002:0512 Kurevere-Oti, 19501:001:0404 Aavikumetsa.
1.2.3.2. Projekteeritava elektriliini trass (asukoht) võib projekteerimise käigus muutuda tingituna
projekteerimise ajal ilmnevatest tegelikest oludest, sealhulgas olemasolevate tehnovõrkude
paiknemine, kokkulepped maaomanikega, loodus- ja keskkonnakaitse nõuded jms.
1.2.3.3. Projekteeritavate ehitiste täpne asukoht määrata projektiga. Soovitav on asukoht määrata
selliselt, et ehitise alla jäävate katastriüksuste ehitiseaegne ja -järgne kasutus oleks võimalikult
vähe häiritud ning säiliks maaüksuste tervikliku kasutuse võimalus.
1.2.3. Lubatav suurim ehitisalune pind ja sisemine liigendatus 1.2.3.1. Eelistatud on maakaabelliin kogu kavandatava elektriliini trassi ulatuses. Juhul kui
keskkonnakaitselised ja muud tingimused lubavad, on võimalik liini lõunapoolne osa rajada
õhuliinina (u Risti-Virtsu riigimaanteest Lihula-Virtsu 110 kV elektriliini, asendiskeem,
projekteerimistingimuste lisa 1).
1.2.3.2. Suurim ehitisalune pind ja ehitise sisemine liigendatus määrata ehitusprojektiga,
arvestades käesolevates projekteerimistingimustes toodud piiranguid ja nõudeid, projekteerimise
käigus läbiviidud mõjude hindamisi ja uuringuid ning sõlmitud kokkuleppeid maaomanikega.
1.2.3.3. Elektriliini ja selle osade ja muude ehitiste asukohtade, juurdepääsuteede jms taristu
projekteerimisel arvestada taristu valdajate nõuetega taristu kaitsevööndites ehitamisel.
1.2.3.4. Viia miinimumini õhuliini negatiivne visuaalne mõju;
1.2.3.5. Paigutada elektriliin elamutest võimalikult kaugele.
1.2.3.6. Võimalikult ära kasutada elektriliini asukoha määramisel olemasolevate elektriliinide
trassikoridore;
8
1.2.3.7. Määrata kindlaks elektriliini maakaabli ning vajadusel õhuliini mastide ja postide
asukohad, vahekaugused ja kõrgused. Võimalikult vältida liini ja selle osade paigutamist
haritavale maale. Elektriliin ja selle osad paigutada selliselt, et võimalikult vähe kahjustataks
ehitamisel ja liini hilisemal hooldamisel liini kaitsevööndis asuvat maad ning teid.
1.2.3.8. Vältida elektriliini paigutamist muinsuskaitse alustele objektidele.
1.2.4. Lubatud suurim kõrgus. Lahendada vajadusel projektiga. Elektri õhuliini asukoht ja juhtmete kõrgus maapinnast peab
võimaldama takistuseta liiklust teedel ning põllumajandus- ja metsa töötlemise ja veotehnika
liikumist ja kasutamist liinialusel maal ning liinialustel teedel.
1.2.5. Teed ja juurdepääsud 1.2.5.1. Juurdepääsud projekteeritavale alale kavandada eelistatult avalikult kasutatavatelt
teedelt. Teede kaitsevöönditesse võib uusi ehitisi ehitada vaid tee omaniku nõusolekul ja
tingimustel. Piirangutest võib kõrvale kalduda tee omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda tee
ohutust.
1.2.5.2. Näha projektiga ette tugevdatud maakaabelliini ületamise kohad rasketehnikale ja
raskeveostele.
1.2.5.3. Elektriliini trassiga lõikuvaid teid peab olema võimalik kasutada suuregabariidiliste
(õhuliin) veoste ja raskeveoste (maakaabelliin) vedamiseks.
1.2.5.4. Tagada juurdepääs elektrituulikutele ja tuulikute alajaamadele (sh ehitustööde ajal).
Alajaama teed peab olema võimalik kasutada suuregabariidiliste veoste sh jõutrafode tarbeks.
1.2.5.5. Projekteerimisel järgida Transpordiameti nõudeid (kiri 22.11.2023 nr 7.1-2/23/2739-4)
liini ehitamisel üle riigiteede ja juurdepääsude rajamisel teedelt:
1) Projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti juhendist: Nõuded tehnovõrkude teemaale
paigaldamise kavandamisel.
2) Projekt tuleb koostada vastavuses konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja
standarditele ning Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4), mastide paigutamisel tuleb
arvestada Tee projekteerimise normide Lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ peatükk 8 -
Tehnovõrgud p 8.2 Õhuliinide paigaldamine lõigetes (2) ja (3) toodud nõuetega mastide
kaugusele riigiteest.
3) Projektis näidata tehnoloogia kuidas toimub riigitee ületamine ja abimastide kaugus maantee
servast.
4) Projekti koosseisus tuleb iga riigiteega ristumise kohta esitada ristmevälja joonised, millel on
näidatud muuhulgas riigitee katastriüksuste ja kaitsevööndi piir, tehnorajatise asukoht, õhuliini
vähim kõrgus sõidutee pinnast suurima rippe korral, õhuliini mastide kaugus riigitee servast.
Projekti mõõtahelad siduda riigitee teljega.
5) Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine,
demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide,
truupide, mulde ning teekatte taastamine.
6) Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks
MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M
1:500/M 1:1000 elektroonselt e-posti aadressil [email protected] või läbi ehr.ee
ehitusloa menetluses. Projektile lisada teemaa kasutusõiguse ala plaanid.
1.2.7. Tuleohutus. Tulepüsivusaste ja -ohutus vastavalt tuleohutusnormidele.
1.2.8. Sadeveed. Lahendada projektiga. Säilitada projekteeritaval alal olemasolev kraavitus.
9
1.2.9. Haljastus ja heakord.
Lahendada projektiga arvestades olemasoleva olukorraga. Peale ehitustööde lõppemist näha ette
taastada tööde tegemisele eelnenud olukord, kui ei ole maaomanikuga kokku lepitud teisiti.
Tööde järgselt peab maa-ala olema korrastatud, jäätmed ja prügi koristatud, raadatud puude
kännud eemaldatud, oksad koristatud, maa-ala silutud, roopad likvideeritud jms.
1.2.10. Hooldus. 1.2.10.1. Elektriliini ja selle toimimiseks vajalike ehitiste ning nende kaitsevööndite hooldamist,
sh raietöid kavandada võimalikult liinialuste katastriüksuste senist kasutust vähe häirivana.
1.2.10.2. Elektriliini alust ja selle kaitsevööndis asuvat maad ja teid peab olema võimalik peale
ehitustööde lõppemist kasutada võimalikult ehituseelsel viisil ja ulatuses.
1.2.11. Raadamine. Selgitada välja metsa raadamise vajadus elektriliini alla ja liini kaitsevööndisse jääval maa-alal,
sh. millise kõrgusega puud võivad kasvama jääda. Liini rajamiseks vajaminevad raie- ja
raadamistegevused (sh metsamaterjali kokkuvedu) soovitavalt kavandada väljaspool lindude
pesitsemise kõrgperioodi 01.märts - 31.juuli. Raadamiseks esitada Keskkonnaametile raadamise
metsateatis koos alusdokumendiga, mis annab aluse metsamaa kasutamiseks muul otstarbel kui
metsa majandamine. MS § 32 lg 2 p 4 kohaselt saab metsa raadamist teha muudest õigusaktidest
tuleneva kehtiva projekti, hoolduskava või dokumendi alusel, mis on aluseks maa kasutamiseks
muul otstarbel kui metsa majandamiseks.
1.2.12. Põhjavesi. Kavandatav päikeseelektrijaam asub valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal
ning reostusohtlikkuse tase on kõrge. Vastavalt sellele tuleb pöörata tähelepanu ehitusaegse
veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja
hooldus toimuma ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud
selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel
sajuperioodidel ning tööde tegemiseks kasutatavad masinad oleksid tehniliselt korras.
1.2.13. Muinsuskaitse tingimused. 1.2.13.1. Mitte kavandada mälestiste alale uute õhuliinide poste.
1.2.13.2. Mälestise kaitsevööndis tagada arheoloogilised uuringud (meetodiks arheoloogiline
jälgimine, vajadusel arheoloogilised väljakaevamised).
1.2.13.3. Muinsuskaitseseaduse § 31 lg 3 tulenevalt arvestada, et kinnisasjal, kus ameti andmeil
võib ajalooliste allikate põhjal leiduda arheoloogilisi esemeid, inimluid või arheoloogiline
kultuurkiht, on vajalik teha keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
tähenduses keskkonnamõju hindamise käigus arheoloogiline uuring (meetodiks arheoloogiline
jälgimine, vajadusel arheoloogilised väljakaevamised).
1.2.13.4. Lisada kaitsealused ja teadaolevad mittekaitsealused muistised projekti joonisele.
1.3. Muud tingimused
1.3.1. Ehitise ja selle kaitsevööndi alune maa-ala peab olema peale projekteerimistingimustega
kavandatavate ehitiste lammutamist ja utiliseerimist kasutatav ehituseelsel sihtotstarbel.
1.3.2. Võimalikult säilitada olemasolevad kiviaiad.
10
1.3.3. Hanila geodeetiline märk 52-974-386 (GPA ID 4992) tuleb võimalusel säilitada selle
praeguses asukohas, samuti peab olema tagatud juurdepääs ja geodeetiliste mõõtmiste
läbiviimine geodeetilisel märgil. Kui tööde käigus ei ole võimalik nimetatud geodeetilist märki
senises asukohas säilitada, võib märgi kõrvaldada. Geodeetilise märgi kõrvaldamisest palume
teavitada Maa-ameti geodeesia ja aeromõõdistamise osakonda.
1.4. Planeeringute, ehitus- ja muude uuringute vajadus
1.4.1. Ehitusprojekti koostamisel võtta aluseks aktuaalne geodeetiline alusplaan mõõtkavas
1:1000. Kõik projektiga kavandatav sh juurdepääsuteed peavad jääma mõõdistatud alusplaanile.
Topo-geodeetiline uuring peab vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34
„Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.
1.4.2. Väinamere hoiuala (Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusala) asub kavandatava elektri
õhuliini projekteeritavast alast läänes ligikaudu 1,3-2,5 km kaugusel. Puhtu-Laelatu
looduskaitseala (Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusala) asub võimaliku õhuliini
lõunapoolse lõpp-punkti vahetus läheduses. Ehitusprojekti koostamisel ja ehitustegevuse käigus
tuleb jälgida looduskaitsealade kaitse-eeskirjades ja Natura kaitsekorralduskavas sätestatud
üldpõhimõtteid ja kaitse-eesmärke. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb
anda tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt
vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000
võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti lähtudes Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr
224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8.
1.4.3. Elektriliini soovitakse ehitada suhteliselt lähedale elektrituulikute pargile. Tuulikud ja
elektri õhuliin asuksid Väinamere hoiuala (Natura 2000 võrgustiku linnuala) läheduses, õhuliin
ligikaudu 1,3 – 2,5 km kaugusel, millest tulenevalt on vajalik hinnata tuulikute ja elektri õhuliini
võimalikku koosmõju linnustikule ning näha ette leevendusmeetmed. Õhuliini rajamiseks on
projekti ehitusloa menetlemise etapis vajalik koostada keskkonnamõjude hindamise (KMH)
eelhinnang koos Natura eelhinnanguga.
1.4.4. Kavandatava elektriliini liitumiskoht Lihula-Virtsu 110 kV elektriliiniga Aavikumetsa
katastriüksusel (19501:001:0404) asub Läänemere ranna ehituskeeluvööndis.
Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 5 p 8 kohaselt ei laiene ehituskeeld detailplaneeringuga
kehtestatud tehnovõrgule ja -rajatisele, LKS § 38 lg 4 p 8 kohaselt ei laiene ehituskeeld ja
detailplaneeringu koostamise kohustus maakaaablile.
1.4.5. Täiendavate uuringute vajadus selgub projekti koostamise käigus.
1.5. Ehitusprojekti koosseis ja vormistamine
1.5.1. Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97
„Nõuded ehitusprojektile“ ning majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusele nr 91
„Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele
esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord”.
1.5.2. Ehitusprojekti koostamisel lähtuda kehtivatest Eesti Projekteerimisnormidest (EPN), Eesti
Vabariigi Standarditest (EVS) ja Eesti Vabariigi õigusaktidest.
11
1.5.3. Ehitusprojekt peab olema koostatud või kontrollitud vastavat kehtivat kutsepädevust
omava juriidilise või füüsilise isiku poolt.
1.5.4. Ehitusloa taotlemiseks esitatava vähemalt eelprojekti staadiumis ehitusprojekti osadeks on
asjakohasel juhul:
1.5.4.1. asukohaskeem,
1.5.4.2. asendiplaan,
1.5.4.3. seletuskiri,
1.5.4.4. elektripaigaldis (tugevvoolu-, nõrkvoolu- ja automaatikapaigaldis),
1.5.4.5. tehnilised näitajad,
1.5.4.6. muud ehituse eripärast tulenevad olulised osad või süsteemid, plaanid, vaated, lõiked,
1.5.4.7. ehitustööde korraldus, sh jäätmete käitlemine ja äraveo lahendus,
1.5.4.8. ehitustööde aegsete teenindus- ja laoplatside asukohad;
1.5.4.9. ehitiste hooldusjuhendid,
1.5.4.10. projekteeritavate ehitiste elukaar ehitamisest lammutamise ja utiliseerimiseni ning
katastriüksuse ehituseelsete sihtotstarvete taastamiseni.
1.5.5. Projekteeritavad ehitised siduda L-EST97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis ja
EH2000 kõrgussüsteemis.
1.5.6. Ehitusprojekti joonised vormistada aktuaalsel geodeetilisel alusplaanil. Asendiplaanile
kanda kõik ehituskeelu-, kaitse- ja piiranguvööndid, servituudid, olemasolevad ja kavandatavad
ehitised, taristu, juurdepääsud ning muu asjaomane info.
1.5.7. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja
nimetusi.
1.5.8. Ehitusprojektile lisada projekteerimistingimused, tehnilised tingimused ja kooskõlastatud
eskiislahendus, kooskõlastused, arvamused ja seisukohad projekti kohta, uuringud, ekspertiisid,
ekspertarvamused, mõjude hinnangud ja eelhinnangud.
1.6. Ehitusloa taotlemine ja menetlemine
1.6.1. Ehitusprojekti eskiislahendus kooskõlastada Lääneranna Vallavalitsusega enne isikliku
kasutusõiguse või servituudi lepingu sõlmimist.
1.6.2. Ehitusprojekt kooskõlastada tehnilised tingimused väljastanud tehnovõrkude valdajatega,
võtta vajadusel täiendavad tehnilised tingimused.
1.6.3. Enne ehitusloa väljastamist on Lääneranna Vallavalitsusel õigus nõuda kavandatud
tegevuse osas ekspertarvamusi, uuringute ja ekspertiiside läbiviimist, keskkonna- ja muude
mõjude hindamist.
1.6.4. Ehitusloa saamiseks esitada ehitusprojekt ja muu dokumentatsioon komplekteeritult
vastavalt Ehitisregistri juhendile digitaalselt Ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu Lääneranna
Vallavalitsusele koos ehitusloa taotlusega.
1.6.5. Ehitusprojekt esitatakse kooskõlastuse või arvamuse saamiseks ehitusloa menetluse käigus
järgnevatele asutustele ja isikutele:
1.6.5.1. Päästeamet;
12
1.6.5.2. Keskkonnaamet;
1.6.5.3. Transpordiamet;
1.6.5.4. Maa-amet;
1.6.5.5. Enefit Wind OÜ ja Skinest Energia AS (tuuleparkide omanikud);
1.6.5.6. puudutatud kinnisasjade omanikud.
1.6.6. Lääneranna Vallavalitsusel on õigus esitada ehitusprojekt Ehitisregistri kaudu
kooskõlastamiseks ja määrata sõltuvalt projekti lahendusest täiendavaid kooskõlastusi.
1.6.7. Enne ehitusloa väljastamist peab olema tagatud ehitise aluse maa kasutusõigus
kinnistusraamatusse kantud asjaõigusega, sundvaldusega või piisavalt pikaajalise kasutusõiguse
lepinguga.
1.6.8. Hiljemalt enne kasutusloa väljastamist peavad olema teostatud projekteerimistingimustega
kavandatud tegevuste elluviimiseks vajalikud maakorraldustoimingud ja kinnistusraamatu
kanded.
1.6.9. Projekteeritava ala metsamaa kõlviku kasutamiseks muul otstarbel kui metsa
majandamiseks tuleb peale projekti kinnitamist esitada metsamaa raadamiseks
Keskkonnaametile koos metsateatisega metsaseaduse § 32 lg 2 p 4 kohane dokument.
1.6.10. Lääneranna Vallavalitsusel on õigus nõuda ehitusloa menetluse käigus keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnangut lähtudes Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8. (tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu
tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti).
2. Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks.
3. Projekteerimistingimused kehtivad viis aastat.
4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
5. Käesolevat korraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet
esitama õigustatud isik korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide
Lääneranna Vallavalitsusele haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras.
Korralduse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Ingvar Saare Karoliina Post
vallavanem vallasekretär
LEONHARD WEISS OÜ, Vesse 8, 11415 Tallinn [email protected], www.leonhard-weiss.ee Tel +372 601 2285 IBAN EE492200221015218954 Pank: Swedbank
Reg nr 12083348 Juhatus: Kalle Kask (esimees), Indrek Kaliste, Mait Kesküll, Mihhail Saveljev LEONHARD WEISS grupi ettevõte
L W
E E
O Ü
F B
0 9
0 0
E E
-4
Vesse 1011415 TallinnBAUUNTERNEHMUN G
Rõuste alajaama haru L036 110 kV kaabelliini põhiprojekt
Austatud Transpordiameti esindaja Elering AS tellimusel on valmistamisel Rõuste alajaama haru L036 110 kV kaabelliini põhiprojekt. Projekteerimistööde teostajaks on LEONHARD WEISS OÜ. Projekti mahus tehtavad tööd on osa Lääne-Eesti elektrivõrgu tugevdamise programmist, mille tulemusena kasvab saarte varustuskindlus ning suurenevad Lääne-Eesti ja saarte taastuvenergia tootmisvõimsuste mahud. Projekti eesmärgiks on saada vajalikud ehitusload läbi EHRi. Projekt kooskõlastatakse kõikide huvitatud asutuste ning maaomanikega, kelle maid projekteerimistööd riivavad. Kaabelliin asub Pärnu maakonnas Lääneranna valla maadel, seega taotletakse ehitusluba, projeketeerimistingimused ja esitatakse ehitusteatised Lääneranna vallavalitsusele läbi EHRi. Praeguses projekti staadiumis ei ole uue Rõuste alajama haru kaabelliini täpne asukoht ja lahendus veel määratud, seega lõplik projekti versioon võib erineda sellest, mis on esitatud tehniliste tingimuste taotluse lisades. Lisades on kaabelliini kirjeldatud põhjalikumalt seletuskirjas. Lisaks kaabelliinile tuleb projekteerida ka juurdepääsutee L171/L170 mastile nr 69Y. Juurdepääasutee on planeeritud rajada koos uue mahasõiduga 10 Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare tee-lt 61,79 km. Käesoleva kirjaga soovime tehnilisi tingimusi Rõuste alajaama haru 110 kV kaabelliini põhiprojektile. Palume välja tuua tingimused, millega arvestada rajades uut kaabelliini riigiteede kaitsevööndisse. Samuti tuua välja tingimused juurdepääsutee ja mahasõidu rajamiseks. Kirja lisad: 1. Seletuskiri 2. Asendiplaan 3. Projekteerimistingimused – Lääneranna vald Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Matti Kapanen +372 58 54 5446 [email protected]
Teie Meie 19.04.2024
LEONHARD WEISS OÜ, Vesse 8, 11415 Tallinn
Transpordiamet [email protected]