Otsus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Peipsiääre Vallavalitsus

[email protected]

Tartu mnt 4

60201, Tartu maakond, Peipsiääre

vald, Alatskivi alevik

Teie 08.04.2024

Meie 18.04.2024 nr 7.1-2/24/5924-2

Lembitu kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Peipsiääre valla Koosa küla Lembitu

kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 424198).

Kinnistu (katastritunnus 86102:001:0094) asub riigitee nr 22250 Luunja-Kavastu-Koosa tee

(edaspidi riigitee) km 25,13-25,24 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse elamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Madis-Arno Küüsveki poolt koostatud

töö nr 1 „Elamu projekt. Peipsiääre vald, Koosa küla, Lembitu KÜ. Eelprojekt.“

Meie käest ei ole taotletud projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamist.

Palume korrigeerida ja täpsustada ehitusloa aluseks olevat projekti järgmiselt.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §

71 kohane teekaitsevöönd.

2. Kanda projekti asendiplaani joonisele riigitee kaitsevööndisse kavandatavate rajatiste

(tehnovõrgud, elektri liitumiskilp, piire, juurdepääsutee, parkla, maaküttekontuur vms)

kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.

3. Asendiplaanile kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71

„Tee projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased riigitee

ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

4. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb

projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute

ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed

häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1

toodud müra normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik

(Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega

võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga

käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab

arendaja.

5. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele

2 (2)

mitte kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada

nende rajamine kinnisel meetodil. meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude

ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

Projekti asendiplaanile on kantud riigitee kaitsevööndis asuvad elektri liitumiskilp ning

riigiteega paralleelselt kulgeb maakaabelliin (mis ei vii kuhugi ?). Projekti seletuskirja p

1.6. sätestab, et elektri ja nõrkvoolu projekt tellitakse eraldi tööna.

Juhul, kui käesoleva ehitusloa aluseks oleva projektiga ei lahendata elektri liitumiskilbi

asukohta ning maakaablite paiknemist ja samuti ei viidata konkreetsele projektile, millega

need lahendatakse, siis palume eemaldada ehitusloa aluseks oleva projekti asendiplaanilt

hetkel sinna kantud elektri liitumiskilp ning maakaablid.

Kui need lahendatakse eraldi projektiga, tuleb selle koostamiseks taotleda meie käest

[email protected] nõuded ning projekt meiega kooskõlastada.

6. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu

kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine

on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim.

Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja

truupide läbilaskevõimet ning truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.

Ehitusloa aluses projektis ei ole käsitletud sademevee kogumise ning hoonest eemale

juhtimise lahendust.

7. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik

ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine

riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus

lahendusega, millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise

nõude esitamine meile.

Hetkel on antud nõue täidetud, kuid juhul kui projekti korrigeerimisel ilmneb vajadus

kavandatud lahendust muuta, tuleb lähtuda nimetatud põhimõttest.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ning §

72 lg 1 p 5 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“,

jätame ehitusloa kooskõlastamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. PROJEKT1_EP_AA-1-02_v01_seletus

2. PROJEKT1_EP_AA-1-03_v01_asend

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

0BJEKT: ELAMU EELPROJEKT , TÖÖ NR.1 AADRESS: LEMBITU KÜ,KOOSA KÜLA ,PEIPSIÄÄRE VALD TELLIJA : MADIS-ARNO KÜÜSVEK

KOOSTAS : MADIS-ARNO KÜÜSVEK 24.03.2024.A TEL.53730018 ;E-MAI L:[email protected] 1/ 13

PROJEKTI KOOSSEIS : SELETUSKIRI LK 1. Üldosa………………………………………………………………… 1 2. Asukoht ja asendiplaaniline lahendus…………………………….. 2 3. Arhitektuurne lahendus……………………………………………… 3 4. Ehituskonstruktsioonid ……………………………………………… 4 5.Küte ja ventilatsioon………………………………………………….. 6 6.Elekter ja nõrkvool…………………………………………………… 7 7.Veevarustus ja kanalisatsioon……………………………………… 8 8.Tuleohutus…………………………………………………….. 10 9. Energiatõhusus……………………………………………………..... 12 JOONISED: 1. Asendiplaan M 1: 500 AE-1 2. Vundamentide plaan M 1: 100 AE-2 3. Põhiplaan M 1: 100 AE-3 4. II korruse plaan M 1:100 AE-4 5. Vaated M 1: 100 AE-5 6. Lõige 1-1 M 1: 50 AE-6 7. Avatäited M 1:100 AE-7

SELETUSKIRI 1.1. ÜLDANDMED 1.1.1. HOONE JA ASUKOHT Hoone nimetus: Elamu Hoone asukoht: Lembitu KÜ ,Koosa küla,Peipsiääre vald Hoone kasutusala: Üksikelamu,kasutusotstarbe kood 11101 Ehitustööde liik: Uusehitus

0BJEKT: ELAMU EELPROJEKT , TÖÖ NR.1 AADRESS: LEMBITU KÜ,KOOSA KÜLA ,PEIPSIÄÄRE VALD TELLIJA : MADIS-ARNO KÜÜSVEK

KOOSTAS : MADIS-ARNO KÜÜSVEK 24.03.2024.A TEL.53730018 ;E-MAI L:[email protected] 2/ 13

1.1.2.TELLIJA Madis-Arno Küüsvek 39105092715 tel.53730018 ;e-mail :[email protected] 1.1.3. PROJEKTEERIJA Madis-Arno Küüsvek 1.1.4. KASUTATUD NORMID JA LÄHTEDOKUMENDID 2.ET seerias avaldatud Eesti ehitusnormid 3.Siseministri määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “,vastu võetud 30.03.2017 nr 17 4.Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a.määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“ 5.Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr .85„Eluruumidele esitatavad nõuded" 6.EPN 16.1 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded, kaitse müra eest“ 7.OÜ Elker poolt 11.03.2024.a.koostatud geodeetiline alusplaan Kõigi materjalide ja konstruktsioonide valikul tuleb kinni pidada ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, kvaliteedinõuetest RYL 2000 ja Maalritööde RYL 2001 ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest Ehitustööde teostamisel tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määrusest nr. 377 „ Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” 1.1.5. HOONE PÕHINÄITAJAD KRUNDI PINDALA : 79231 M2 KORRUSTE ARV: 2 PIKKUS: 19,6 M LAIUS: 13,4 M KÕRGUS MAAPINNAST: 6,8 M ABSOLUUTKÕRGUS : 56,8 M EHITISEALUNE PIND : 160,2 M2 SULETUD NETOPIND: 148,6 M2 KÖETAV PIND: 148,6 M2 HOONE MAHT : 608 M3 HOONE TÖÖIGA: 50 AASTAT 1.2.ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Projekteeritav hoone paikneb Peipsiääre vallas Koosa külas ,Lembitu kastastriüksusel . Katastriüksuse number on 86102:001:0094

0BJEKT: ELAMU EELPROJEKT , TÖÖ NR.1 AADRESS: LEMBITU KÜ,KOOSA KÜLA ,PEIPSIÄÄRE VALD TELLIJA : MADIS-ARNO KÜÜSVEK

KOOSTAS : MADIS-ARNO KÜÜSVEK 24.03.2024.A TEL.53730018 ;E-MAI L:[email protected] 3/ 13

Idast on kinnistu piiratud Luunja - Kavastu-Koosa teega ,teistes ilmakaartes paiknevad naaberkinnistud.Juurdepääs krundile on Luunja-Kavastu-Koosa teelt Maapind krundil on lääne-idasuumalise kaldega,kõrguste vahe on kuni 2 m. Parkimine lahendatakse seespool kinnistu piire 1.3.ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Hoone projekteerimisel on arvestatud hoone sobivust ümbritseva keskkonnaga. Tegemist on kahekordse ,ristikujulise põhiplaaniga,viilkatustega ,ilma keldrita ehitisega.Kõrgemale põhimahule on liidetud madalamad külgosad.

Kõik seinad tehakse freespalgist paksusega 200 mm.Katusekatteks on katusekivi,sokkel on krohvitud

1.3.1.EHITISE PÕHITARINDITE KIRJELDUS Kõik seinad tehakse freespalkidest paksusega 200 mm. Katuslae soojustuseks on Paroc Ultra Katusekatteks on katusekivi Aluspõrandad tehakse soojustusele (EPS 80 200mm) valatud terasvõrguga armeeritud betoonist.Põrandakatteks vastavalt ruumi otstarbele kas keraamiline plaat ,parkett või laudis. Terrassid tehakse postvundamentidele toetuva puidust kandekonstruktsiooniga ja kaetakse terrassilaudadega 1.3.2. PLAANILAHENDUS Hoone I korrusele on kavandatud järgmised ruumid: elutuba-köök,puhkeruum,esik,WC/vannituba,tehniline ruum,magamistuba ja 4 terrassi.(vt. AE-3,"I korruse plaan") II korrusel on esik ,3 magamistuba ja 2 rõdu (vt. AE-4,“II korruse plaan") 1.3.2. KATUS

Kõik katused on viilkatused kaldega 22 kraadi.Katusekatteks on katusekivi.

1.3.3. VÄLISVIIMISTLUS Välisseinad kaetakse ilmastikukindla puidukaitsevärviga..Sokli katteks on tumehall krohv.vt. AE- 5,"Vaated" 1.3.4. SISEVIIMISTLUS Materjalide nomenklatuur ja värvitoonid täpsustatakse omanikujärelevalve käigus.Kõigi materjalide ja konstruktsioonide valikul tuleb kinni pidada ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET- normidest, kvaliteedinõuetestRYL 2000 ja Maalritööde RYL 2001 ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetestEhitustööde teostamisel tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a.määrusest nr. 377 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”Viimistlemisel tuleb kasutada neid ehitus- ja viimistlusmaterjale, mille tootja sertifikaadi on aktsepteerinud Terviseamet. 1.3.5.NÕUDED HELIISOLATSIOONILE

0BJEKT: ELAMU EELPROJEKT , TÖÖ NR.1 AADRESS: LEMBITU KÜ,KOOSA KÜLA ,PEIPSIÄÄRE VALD TELLIJA : MADIS-ARNO KÜÜSVEK

KOOSTAS : MADIS-ARNO KÜÜSVEK 24.03.2024.A TEL.53730018 ;E-MAI L:[email protected] 4/ 13

Kuna projektis käsitletav elamu paikneb suhteliselt hõreda liiklusega maapiirkonnas, siis välispiiretes peale tavapärase sooja - ja heliisolatsiooni muid müra tõkestamise meetmeid rakendatud ei ole. Vastavalt sotsiaalministri 4. märtsi 2002 a. määrusele nr. 42 ei tohi müra normtase eluruumides ületada päeval 40 dB, öösel 30 dB ( piirtase öösel 45 dB). Ruumide vahelised isolatsiooninõuded:: Taandatud löögimüra taseme indeks L' n.w(hoones mõõdetud) Tubade vahel 58 dB Tubade ja üldkasutatavate ruumide vahel 53 dB Tubade ja müratekitavate ruumide vahel (majandusruum) 53 dB Õhumüra isolatsiooniindeks R' w: Tubade vahel 52 dB Tubade ja üldkasutatavate ruumide vahel 52 dB Tubade ja müratekitavate ruumide vahel 60 dB Projekteeritud välispiirete heliisolatsiooni indeksid : Avatäited vastavalt tooteinfole 3 x klaasiga aknad : RW = 36 dB Välisuksed Rw = 36 dB Välisseinad ,vastavalt Ehituskeskuse v.a. juhendile "Heliisolatsioon Puithoonetes" Rw = 50 dB

1.3.6.PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDE SOOJUSJUHTIVUSED Välissein U = 0,52 W/(m2K) Põrand U = 0,18 W(m2K) Katuslagi U = 0,16 W(m2K) 1.4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID ÜLDNÕUDED Alljärgnevalt on kirjeldatud põhimõttelised konstruktsioonilahendused. Ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise, selle osa või naabruses olevate teiste ehitiste varisemist ning ehitisele, selle aluspinnale või naabruses olevatele teistele ehitistele või nende aluspinnastele vastuvõetamatult suuri deformatsioone. Samuti ei või ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud põhjustada ehitise, selle osade, sisseseade ega paigaldatud seadmete kahjustusi konstruktsioonide suure deformeerumise tõttu, kusjuures erakorralise sündmuse tõttu tekkinud mõjude kahjustused ei või olla ebaproportsionaalselt suured. 1.4.1.PROJEKTEERIMISE ALUSEKS VÕETUD NORMDOKUMENDID Hoone konstruktiivse osa projekteerimisel on kasutatud Eesti Vabariigi standardeid EVS.

 EVS 932:2017 Ehitusprojekt

 EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.  EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:

Üldkoormused, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

0BJEKT: ELAMU EELPROJEKT , TÖÖ NR.1 AADRESS: LEMBITU KÜ,KOOSA KÜLA ,PEIPSIÄÄRE VALD TELLIJA : MADIS-ARNO KÜÜSVEK

KOOSTAS : MADIS-ARNO KÜÜSVEK 24.03.2024.A TEL.53730018 ;E-MAI L:[email protected] 5/ 13

 EVS-EN 1991-1-3:2006/AC:2009 Eurokoodeks1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.

 EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.

 EVS-EN 1992-1-1:2005 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1- 1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.

 EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015+NA:2015 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.

 EVS-EN 1995-1-1/NA:2007+A1:2008/NA:2009 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1 Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. Eesti standardi rahvuslik lisa.

 EVS-EN 1997-1:2005+A1:2013+NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad.

1.4.2.NORMATIIVSED KOORMUSED Ehitise kandetarinditele mõjuvate koormuste norm- ja arvutusväärtused on määratud vastavalt standardis EVS-EN 1991-1-1:2002 toodud metoodikale LUMEKOORMUS Lumekoormuse normväärtus on määratud, võttes vastavalt ehitise asukohale lumekoormuse baasväärtuseks maapinnal sk = 1,5 kN/m2. Katuse kujutegur on 0,8 OMAKAALUKOORMUS Omakaalukoormuste normväärtused on määratud,lähtudes tarindite geomeetrilistest parameetritest ja kasutatavate materjalide omakaalust Betoonist katusekivist kattega katuse omakaal on 0,7 kN/m2,puidust kandekonstruktsiooniga vahelae omakaal on 0,55 kN/m2 TUULEKOORMUS Tuulekoormuse keskmine baasväärtus qref=276 N/m2 on määratud vastavalt standardile, võttes tuulekiiruse baasväärtuseks vb = 21,0 m/s ja rakendades maastikutüübile II vastavaid arvutusparameetreid KASUSKOORMUS Kasuskoormus – grupp A --2,0 kN/m2 1.4.3.VUNDAMENDID Vundamendi alus tehakse tihendatud liivast,millele valatakse raudbetoonist taldmik paksuseg200 mm.(vt.joonis AE-5“Lõige 1-1“ Vundament tehakse FIBO 5 kergplokkidest,paksus 200 mm.Soojustuseks on 100 mm EPS 120 Perimeeter või XPS plaadid. Sokliosa krohvitakse. 1.4.4.KATUS Katuse kandekonstruksiooniks on lamavsarikad ristlõikega 50x200 mm,,mis toetuvad ümarpalkidest pärlinitele läbimõõduga 300 mm.

0BJEKT: ELAMU EELPROJEKT , TÖÖ NR.1 AADRESS: LEMBITU KÜ,KOOSA KÜLA ,PEIPSIÄÄRE VALD TELLIJA : MADIS-ARNO KÜÜSVEK

KOOSTAS : MADIS-ARNO KÜÜSVEK 24.03.2024.A TEL.53730018 ;E-MAI L:[email protected] 6/ 13

Sarikatele kinnitatakse pealtpoolt hingav aluskate ja roovitus 50x50 mm ja altpoolt puitkarkass ja sisevoodrilaud.Katuslae soojustuseks on kokku 250 mm min.villa.Katusekatteks on betoonist katusekivid. Vihmaveesüsteemid, katuseredel, katusesild jm. katusetarvikud vastavalt tootja paigaldusjuhenditele Katuse ehitustööd teostada vastavalt kehtivatele normidele ja standarditele- EVS 920-3:2013 „Katuseehitusreeglid. 1.4.5.SEINAD Kõik välisseinad ja kandvad siseseinad tehakse freespalgist paksusega 200 mm.Vannitoa ja elutuba- köögi vaheline vahesein laotakse tellistest,paksus 250 mm 1.4.6.PÕRANDAD I korruse põrandad valatakse armeeritud monoliitbetoonist paksusega 80 mm.Armatuuriks on terasvõrk 5/5/20/20.Enne põrandate valamist tuleb teostada kõik torustike läbiviigud ning paigaldada põrandatealused torustikud. Põrandaplaadi alla paigaldatakse vahtpolüstüroolplaadid kogupaksusega 200mm. Soojustuse all on tihendatud liivalus. Põrandate katted vastavalt ruumide kasutusotstarbele – I korrusel laudparkett, II korruse tubades laudpõrandad, abiruumides keraamilised plaadid. 1.4.7.VAHELAGI Kahekordse osa vahelae kandekonstruktsiooniks on puittalad ristlõikega 100 x200 mm,talade vahel min.vill.Taladele kinnitatakse altpoolt puitroov ja sisevoodrilaud ja pealtpoolt põrandalauad. II korruse ja ühekordsete osade laeks on ülalkirjeldatud katuslagi. 1.4.8.AVATÄITED AKNAD Aknad tehakse PVC raamidega,kolmekordsete klaaspakettidega VÄLISUKSED Välisuksed on soojustatud puituksed SISEUKSED Siseuksed tehakse puidust. 1.5. KÜTE JA VENTILATSIOON Hoonet köetakse maasoojuspumbaga ,elutuba/köögi ja WC/ vannitoa vahel on on puuküttel kamin- ahi. Soojuskandjaks on I korrusel põrandakütte torustik,II korrusel radiaatorid.Soojuspumba siseosa paigutatakse tehnilisse ruumi.(vt.joonis AE-3“;I korruse plaan“) Hoonesse paigaldatakse väljatõmbe ventilatsioon. 1.5.1.PROJEKTEERIMISE ALUSEKS VÕETUD NORMDOKUMENDID

0BJEKT: ELAMU EELPROJEKT , TÖÖ NR.1 AADRESS: LEMBITU KÜ,KOOSA KÜLA ,PEIPSIÄÄRE VALD TELLIJA : MADIS-ARNO KÜÜSVEK

KOOSTAS : MADIS-ARNO KÜÜSVEK 24.03.2024.A TEL.53730018 ;E-MAI L:[email protected] 7/ 13

 Hoone kütte projekteerimisel lähtutakse järgnevatest normatiivdokumentidest:  EVS 844: 2022 Hoonete kütte projekteerimine  EVS 812-2: 2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid  EVS 812-3: 2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid  CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon.

Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja dimensioneerimine  Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 I osa Kütteseadmete võimsus valitakse vastavalt köetava pinna suurusele.Antud juhul oleks sobivate parameetritega näiteks maasoojuspump NIBE S1256,võimsus 13 kW. Mugavus-ja lisakütteks mõeldud kamina-ahi : näit.Nunnauuni Blanca,soojussalvestusvõimsus 71,6 kW.kasutegur 85%. Hoones paiknevasse kööki ja duširuumi tuleb paigaldada vähemalt mehaaniline väljatõmbeventilatsioon. Värske õhu juurdepääs tagatakse läbi avatavate uste ja akende ja välisseintesse paigaldatavate värskeõhuklappide. Seadmete eluea määramisel juhinduda tootja dokumentatsioonist ja paigaldus/hooldusjuhenditest. Ruumide arvestuslikud temperatuurid suhtelise õhuniiskuse 40...60% juures: elutuba(puhkeruum)+ 21oC,köök + 21oC Kütte- ja ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel võtta aluseks seadmete maksimaalne lubatud müratase ruumides: eluruumid (elutuba) 30 dB (A); köök, 35 dB ja duširuum 40 dB (A). Ventilatsiooni- ja kütteseadmete kasutusiga on 20 aastat.Hoone ligikaudne energiavajadus on 40-50 kWh/m²*a. 1.6.ELEKTER JA NÕRKVOOL Elektri ja nõrkvoolu projekt tellitakse eraldi tööna. Elektri ja nõrkvoolu projektiga antakse lahendus hoone elektripaigaldise järgmistele osadele: Tugevvoolu elektripaigaldis (sh. üldvalgustus, jõuseadmete toide, pistikupesade toide, jaotuskilpide primaarskeemid, maandus- ja potentsiaaliühtlus) Nõrkvoolupaigaldis (sh. Sidevõrk) Hoone elektrivarustuse projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda EV-s kehtivatest normdokumentidest, standarditest:  EVS-EN 61140:2016 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja

seadmetele.  EVS-HD 60364-4-41:2017 Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest.  EVS-HD 60364-4-42:2011 Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest.  EVS-HD 60364-4-43:2010 Kaitseviisid. Liigvoolu kaitse.  EVS-HD 60364-5-52:2011 Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja

paigaldamine. Juhistikud.  Toote nõuetele vastavuse tõendamise seadus.  EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54:  Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine, kaitsejuhid ja

0BJEKT: ELAMU EELPROJEKT , TÖÖ NR.1 AADRESS: LEMBITU KÜ,KOOSA KÜLA ,PEIPSIÄÄRE VALD TELLIJA : MADIS-ARNO KÜÜSVEK

KOOSTAS : MADIS-ARNO KÜÜSVEK 24.03.2024.A TEL.53730018 ;E-MAI L:[email protected] 8/ 13

kaitsepotentsiaaliühtlustusjuhid.  EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit  EVS-EN 60529:2001 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-koodid) Elektrisüsteemi hinnatav eluiga vähemalt 30 aastat. Hoone peajaotuskilp paigaldatakse rajatavasse esikusse puhkeruumi ukse kõrvale. Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada plastisolatsiooniga vaskkaablitega. Hoonest väljapoole jääv juhtmestik peab olema UVkiirguse ning ilmastikukindel. Kaablite installatsioon teostatakse varjatult hoone konstruktsioonides ja süvistatult seintes, tehnilistes ruumides pinnapealselt. Pistikupesade ja lülitite kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele, kuivades ruumides kaitseastmega IP20, tolmustes ja niisketes ruumides IP44 Elektriga varustamine toimub maakaabliga. Peakaitsme võimsus määratakse liitumislepinguga.Kinnistu liitumispunkt on näidatud asendiplaanil. 1.6.1.ELEKTRILEVI OÜ POOLT ANTUD ELUHOONE UUE MÕÕTEPUNKTI EHITAMISE VÕI ÜMBERTÕSTMISE TEHNILISED TINGIMUSED Elektrilevi OÜ on nõus uue mõõtepunkti lisamisega või olemasoleva ümbertõstmisega eluhoones peakaitset suurendamata. Tööde käigus uus või ümbertõstetav mõõtepunkt ühendatakse olemasoleva liitumispunktiga. Seejuures peavad olema täidetud allolevad tingimused:

 Täiendavate mõõtesüsteemide ehitamiseks kooskõlastada eskiisprojekt Elektrileviga enne ehitustööde algust.

 Mõõtepunkti arvesti projekteerida elamu mõõtekeskusesse või trepikotta*.  Arvestikilbi ees peab olema vähemalt 0,8 m vaba teenindusruumi.  Mõõtepunkti peakaitsme suurus määrata projekteerimisel.  Kilpide ja nendega seotud juhistike projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda „Nõuded kortermaja

mõõtekeskustele“.  Mõõtepunkti ehitamiseks paigaldada arvestikilp arvesti alusega.  Mõõtepunkti magistraalkaitse paigaldada hoone peakilpi või trepikotta.  Uue mõõtepunkti puhul ehitada arvestikilpi uus toiteliin.  Ümbertõstetava mõõtpunkti toitekaabel ühendada ümber uude arvestikilpi. Vajadusel

asendada toitekaabel uuega.  Ümbertõstetava mõõtpunkti toitel olev elektripaigaldis ühendada uude arvestikilpi.  Töid teostab litsentseeritud elektritööde firma.  Kõik tööd toimuvad eluruumi valdaja kulul.  Arvesteid ega nende juhtimisaparatuuri ei tohi paigutada trepiastmete kohale, köökidesse,

tualettruumidesse, vanni- ega duširuumidesse, sahvritesse ega muudesse säilitus- või laoruumidesse.

Uue arvesti paigaldamiseks ja plommide eemaldamiseks ja taaspaigaldamiseks ning võrgulepingu sõlmimiseks pöörduda eluruumi valdajal Elektrilevi poole saates e-kirja aadressile [email protected] või helistades klienditelefonil 777 1545

0BJEKT: ELAMU EELPROJEKT , TÖÖ NR.1 AADRESS: LEMBITU KÜ,KOOSA KÜLA ,PEIPSIÄÄRE VALD TELLIJA : MADIS-ARNO KÜÜSVEK

KOOSTAS : MADIS-ARNO KÜÜSVEK 24.03.2024.A TEL.53730018 ;E-MAI L:[email protected] 9/ 13

1.7.VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 1.7.1 PROJEKTEERIMISE ALUSEKS VÕETUD NORMDOKUMENDID

 EVS 835:2022, Hoone veevärk.  EVS 846:2021, Hoone kanalisatsioon.  EVS 848:2021, Väliskanalisatsioonivõrk.  EVS 921:2022, Veevarustuse välisvõrk  EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine  RIL 77-2013 – Plasttorude paigaldusjuhend projekteerijale ja ehitajale.

Vesi võetakse rajatavast puurkaevust.Kanalisatsioon juhitakse läbi biopuhasti imbsüsteemi(vt.AE- 1“Asendiplaan“) Vett tarbivad ja kanaliseeritavad seadmed on : köögisegisti.WC loputuskast,kätepesu segisti ,vannisegisti ja dušisegisti 1.7.2.Veevarustuse vooluhulgad

Hoone külma- ja soojaveevarustuse projekteerimisel on arvestatud järgmiste vooluhulkadega: San. seadmete normvooluhulk: Kätepesu segisti – KV=0,1l/s ja SV=0,1l/s Köögisegisti – KV=0,2l/s ja SV=0,2l/s Dušisegisti – KV=0,2l/s ja SV=0,2l/s WC-pott – KV=0,1l/s Projekteeritava hoone vooluhulgad. Arvutuslik ööpäevane maksimaalne majandus-joogivee vajadus:

Q d= 0,15 m3/d Külma tarbevee arvutusvooluhulk:

Q a= 0,31 l/s Sooja tarbevee arvutusvooluhulk:

Q a= 0,30 l/s

1.7.2.Kanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk

Kanalisatsioonitorustike projekteerimise aluseks standardis toodud vastavate san.seadmete normvooluhulgad, mille alusel on leitud arvutuslikud äravoolud. Torustike dimensioneerimisel on jälgitud kõiki standardi nõudeid torustiku läbimõõtudele, langule, õhutamisele, puhastamisele jms. Projekteeritava hoone vooluhulgad. Arvutuslik maksimaalne ööpäevane reovee vooluhulk:

Q d= 0,15 m³/d Arvutuslik reovee vooluhulk:

Q ar= 0,3l/s Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemi minimaalne projekteeritav eluiga on 20 aastat. Veeühendustorustik tehakse plasttorudest De 32 PE PN10. Veesisend ja torustiku armatuur paigaldatakse tualettruumi

0BJEKT: ELAMU EELPROJEKT , TÖÖ NR.1 AADRESS: LEMBITU KÜ,KOOSA KÜLA ,PEIPSIÄÄRE VALD TELLIJA : MADIS-ARNO KÜÜSVEK

KOOSTAS : MADIS-ARNO KÜÜSVEK 24.03.2024.A TEL.53730018 ;E-MAI L:[email protected] 10/ 13

Vett soojendatakse elektriboileriga Torustike ja läbiviiguhülsside valikul lähtuda kehtivast ISO – standardist. Magistraaltorustikud paigaldada ruumide lagede alla ja/ või põranda konstruktsiooni sisse. Sulgventiilid paigaldada magistraalist hargnevatele harutorudele ja seadmete ühenduskohtadesse. Ventiilidele peab olema tagatud juurdepääs teeninduseks ja hoolduseks. Tühjendusventiilid paigaldada veetorude alumistesse kohtadesse. Võrk õhutustada sanitaarseadmete kaudu. NB! Kõikide eriosade projektid tellitakse vajaduse korral eraldi Kaevetööde teostamisel tuleb jälgida ,et ei vigastataks maaparandussüsteemi kollektoreid.Vigastuse korral tuleb drenaazitoru taastada. 1.8. TULEOHUTUS 1.8.1EHITISE TULEOHUKLASS, KASUTUSVIIS, KASUTUSOTSTARVE Objekt:Elamu Hoone tulepüsivusklass: TP – 3 Hoone korruste arv: 2 Hoone kasutusviis : I Kasutajate arv : kuni 5 inimest 1.8.2.EHITISE TULEOHUTUSE TAGAMISE PÕHIMÕTTED Ehitis vastab Siseministri määruses „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“,vastu võetud 30.03.2017 nr 17 kehtestatud nõuetele. Ehitis on projekteeritud selliselt, et võimaliku tulekahju puhkemise korral säiliks ehitise kandevõime ettenähtud aja jooksul. Kandekonstruktsioonidele tulepüsivuse nõudeid ei esitata.Põlemiskoormus hoones jääb alla 600 MJ/ m2. Lähim naaberkinnistu hoone ,Koosa soolaladu asub 47 m kaugusel. Hoones asuvate ruumide minimaalne tuletundlikkuse klass siseseinte ja lagede puhul ( I kasutusviis, TP-3) on D-s2,d2, kusjuures seinapindade väikseid osi võib katta ka klassifitseerimata materjalidega. Terrassi põranda minimaalne tuletundlikkuse klass on D fl-s1. Tehnilise ruumi seinte ja lae tuletundlikkus peab olema B-s1;d0 ja põrandal D fl-s1. Välisseina välispinnal -D,d2. Katuse kate – katusekivi, vastupidavus välisele tulele -B roof. Hoones kasutatava elektrikaabli tuletundlikkus peab vastama nõudele Dca-s2,d2,a2 Köögi väljatõmbekanal, mis antud juhul on rajatud läbi välisseina, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. 1.8.3.PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE Päästemeeskonna juurdepääs hoonele on tagatud Luunja-Kavastu-Koosa teelt

0BJEKT: ELAMU EELPROJEKT , TÖÖ NR.1 AADRESS: LEMBITU KÜ,KOOSA KÜLA ,PEIPSIÄÄRE VALD TELLIJA : MADIS-ARNO KÜÜSVEK

KOOSTAS : MADIS-ARNO KÜÜSVEK 24.03.2024.A TEL.53730018 ;E-MAI L:[email protected] 11/ 13

1.8.4.EVAKUATSIOONILAHENDUS

Evakuatsioon toimub läbi 3 välisukse.Hädaväljapääsuna saab kasutada II korruse rõduuksi Evakuatsioonitee maksimaalne pikkus on 10m.

1.8.5.PÄÄSUD PÖÖNINGULE JA KATUSELE Katusele pääs on lahendatud välisredelite abil .Hoone on ilma pööninguta. 1.8.6.KÜTTESEADMETE TULEOHUTUS Küttekolded ja korstnad peavad olema ehitatud vastavuses Eesti standardile EVS 812-3:2018 "Ehitiste tuleohutus .Osa 3 :Küttesüsteemid" Hoonet köetakse maasoojuspumbaga .Elutuba-köögis on puiduküttel kamin Tahke kütusega, käesoleval juhul kaminai suu ees peab olema kas mittepõlevast materjalist põrand või põleva põrandakatte puhul mittepõlev kate järgmiste mõõtmetega: - uksega kolde puhul on kaitstava ala suurus 100 mm uksest kummalegi poole ning 400 mm selle ette. - lahtise kolde puhul vastatavalt 150 mm kummalegi poole ning 750 mm selle ette. Küttekolde ees peab olema vähemalt 1 m ja tahmaluukide ees vähemalt 0,6 m vaba ruumi. Korsten isoleeritakse katuse, vaheseinte ja vahelagede puitosadest tuletõkkeplaatidega materjalitihedusega 100 kg/m3 töötemperatuuriga vähemalt 600 kraadi.Isolatsioonikihi minimaalne paksus 200 mm.(T 400,lae paksus 400-600 mm) Korsten on projekteeritud 80 cm üle katuse pinna. Korstna temperatuuriklass on T400. Korstna välispinna ja põrandalaudise, seinavoodri, vahelae alumise pinna vms põlevmaterjalist voodri kaugus korstna välispinnast peab olema minimaalselt 30 mm. Korstna välispinnale ei ole lubatud paigaldada põlevmaterjalist põranda- ega katteliiste. Vuugivahed kaetakse mittepõlevast materjalist katteliistudega. Korstna puhastamiseks paigaldatakse katusele paiksed välised redelid. 1.8.7.EHITISES ASUVAD TULEOHUPAIGALDISED Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur (sireeniga suitsuandur) peab olema vähemalt ühes ruumis.Hoone varustatakse esmaste tulekustutusvahenditega, soovitav on AB klassi pulberkustuti ja kustutusteki olemasolu. Suitsu eemaldamine toimub avatavate uste ja akende kaudu. 1.8.8.VÄLISKUSTUTUSVESI Lähim nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht asub Alatskivi metskonna katastriüksusel hoonest 5, km kaugusel (vt.AE-1,"Asendiplaan" "Asukoha skeem") Väliskustutusvee normvooluhulk EVS 812-6:2012/A1:2013 järgi on 10 l/ sekundis 3 tunni jooksul . 1.8.9.PROJEKTI TULEOHUTUSE OSA KOOSTAMISEL KASUTATUD ÕIGUSAKTID: 1.Siseministri määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “,vastu võetud 30.03.2017 nr 17 2. EVS 812-7: 2018.Ehitise tuleohutus.Osa 7, Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 3. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 17.07.2015.a.nr. 97 „ Nõuded ehitusprojektile”

0BJEKT: ELAMU EELPROJEKT , TÖÖ NR.1 AADRESS: LEMBITU KÜ,KOOSA KÜLA ,PEIPSIÄÄRE VALD TELLIJA : MADIS-ARNO KÜÜSVEK

KOOSTAS : MADIS-ARNO KÜÜSVEK 24.03.2024.A TEL.53730018 ;E-MAI L:[email protected] 12/ 13

4. EVS 812-3:2018 Ehitise tuleohutus: Osa 3,Küttesüsteemid 5. Tuleohutuse seadus, 01.09.2010 6. EVS 812-6: 2012 A1:2013 – Ehitise tuleohutus: Tuletõrje veevarustus 7.Siseministri määrus „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ nr. 10 .Vastu võetud 18.02.2021 2.HEAKORRASTUS,HALJASTUS Krundi haljastuseks tellitakse vajadusel eraldi projekt.. Prügikonteinerid paigutatakse sissesõidutee äärde. 3.KESKKONNAKAITSE ,MIKROKLIIMA Õhu, vee ja pinnase puhtus tagatakse ventilatsiooniseadmete, veevarustuse ja kanalisatsiooni nõuetekohase väljaehitamisega.Kõigis tubades on tagatud loomulik päevavalgus, mis vastab normides nõutud aknaavade ja põrandapinna suhtele. Kommunikatsioonide tehniline teostus peab olema selline, et see ei halvendaks konstruktsioonide helipidavuse näitajaid. 4. EHITUSJÄRELEVALVE Ehitusaegne tellija järelevalve ja autorijärelevalve määratakse lepingutega. Kõik tekkivad küsimused lahendatakse järelevalve käigus. 5. ENERGIATÕHUSUS Vastavalt Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri määrusele „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded (vastu võetud 11,12,2018 nr.63)“ ei tohi kuni 120-220 m2 kõetava pinnaga palkseintega väikeelamu energiatõhususarv ületada 168 kW/(m2 *a) Hoonele on koostatud ja väljastatud energiamärgis ,mille alusel elamu energiatõhususarv on 159 kW/(m2*a) . 6.JÄÄTMETE KÄITLEMINE Tööde käigus tekkivate jäätmete kogumisel ja käitlemisel tuleb juhinduda alljärgnevatest dokumentidest: 1. Jäätmeseadus ( jõustunud 01.05.2004) 2.Peipsiääre valla jäätmehoolduseeskiri

0BJEKT: ELAMU EELPROJEKT , TÖÖ NR.1 AADRESS: LEMBITU KÜ,KOOSA KÜLA ,PEIPSIÄÄRE VALD TELLIJA : MADIS-ARNO KÜÜSVEK

KOOSTAS : MADIS-ARNO KÜÜSVEK 24.03.2024.A TEL.53730018 ;E-MAI L:[email protected] 13/ 13

D

D

C

C

3 3

4 4

F

F

A

A

1 1

6 6

13,1

13,1

19 ,3

19 ,3

160,215 m2

415,203 m2

IMBVÄLJAKU KUJA 5 M

BIOPUHASTI KUJA 5 M

PROJEKTEERITUD PUURKAEV

PUURKAEVU HOOLDUSALA 10 M

HEITVEE IMMUTAMISE KEELUALA 50 M

ELEKTRI LIITUMISKILP

LIGIKAUDNE MAAKONTUURI ASUKOHT

LIGIKAUDNE MAAKONTUURI ASUKOHT

BIOPUHASTI 3,3 M3

51.49

51.30

51.21

51.53 51.39 51.03

50.97 51.00

50.94

50.76

50.73 50.65 50.51

5 0.

51

50.66 50.63

5 0.

46 50.61 50.55

5 0.

57

50.29

5 0.

29

5 0.

12

5 0.

25 50.13

49.96

5 0.

02

4 9.

90

4 9.

77

4 9.

88

49.87

4 9.

85

4 9.

65

4 9.

06

49.77

4 9.

41

4 9.

12

49.84

4 9.

39

4 9.

19

49.85

4 9.

42

4 9.

39

50.03

4 9.

58

4 9.

62

50.14

4 9.

80

4 9.

60

50.24

4 9.

77

4 9.

76

50.36

5 0.

17 4

9. 70

50.39

5 0.

34

49.56

50.46 50.51

50.57

50.44

50.67

50.41

50.26

50.22

50.00

49.80

49.52

49.33

49.56

49.82

50.20

50.39

50.44

50.46 50.41

50.35

50.58

50.39

50.21

49.88

49.65

49.32

49.56

49.36

49.45

49.69

49.83

49.97

50.16

50.30

50.47

50.66

50.75 51.00

50.87

50.66

50.37

50.16

50.00

49.99

49.61

49.41

49.47

49.58 49.95

49.87

49.77

49.47

49.02 49.77

50.02

50.21

50.64

51.04

50.86

50.53

50.20

49.38

50.07

49.87

49.27

50.02

50.02

50.39

50.89

orienteeruv

põld

Kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed

Enne kaevetööde teostamist täpsustada maa-aluste tehnovõrkude asukohad.

Märkused:

Maaparandussüsteem on kantud joonisele Põllumajandusametist saadud andmetel. Drenaažitorustike asukoht on orienteeruv

50

as fa

lt

50.5

49.5

49 .5

50

K1 1

K11

V11

V11

K1 1

V11

V11

+/-0,00 = 50,40

1W 11

1W 11

1W 11

1W 11

1W 11

TINGMÄRGID

Kinnistu piir

Projekteeritav elamu

Projekteeritud teed ja platsid

Projekteeritav kinnistu veetrass

Projekteeritav kinnistu kanalisatsioonitoru

Projekteeritav madalpingekaabel

Kuivendussüsteemi kollektor

Olemasolevad teed

Olemasolev haljastus

V11 K11

1W11

19. märts 2024

Mõõtkava: 1:20000 X = 6495488, Y = 680892

X = 6490426, Y = 677021

Leht 1/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.

PROJEKTEERITAV ELAMU

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT

STAADIUMEP 10388577-0001PROJEKTEERIS: MADIS-ARNO KÜÜSVEK

TELLIJA:

ASUKOHT

EP

ELAMU PROJEKT

KUUPÄEV:

MADIS-ARNO KÜÜSVEK

KOOSA KÜLA PEIPSIÄÄRE VALD

LEMBITU KÜ

24.03.2024.A.

JOONIS: AE-1

ASENDIPLAAN

M 1:500

HOONE VÄLISNURKADE KOORDINAAdid

1. 6490563146 679125788 2. 6490569446 679125788 3. 6490569446 679122288 4. 6490574746 679122288 5. 6490574746 679125788 6. 6490582646 679125788 7. 6490582646 679132077 8. 6490574746 679132088 9. 6490574746 679135638 10. 6490569446 679135638 11. 6490569446 679132088 12. 6490563146 679132088

ASENDIPLAANI KOOSTAMISEL ON KASUTATUD OÜ ELKER POOLT 04.03.2024.A. KOOSTATUD GEODEETILIST ALUSPLAANI

. HOONE PÕHINÄITAJAD

KRUNDI PINDALA : 79231 M2 KORRUSTE ARV: 2 PIKKUS: 19,6 M LAIUS: 13,4 M KÕRGUS MAAPINNAST: 6,8 M ABSOLUUTKÕRGUS : 56,8 M EHITISEALUNE PIND : 160,2 M2 SULETUD NETOPIND: 148,6 M2 KÖETAV PIND: 148,6 M2 HOONE MAHT : 608 M3 HOONE TÖÖIGA: 50 AASTAT