Jõgevamaa Põltsamaa vald Mõhküla Aru tee ristumiskoha ehitamise nõuded

2-32023231 09.10.2023 Korraldus.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MERIKE SUMLA PNOEE-47211140317 2023-10-09 07:07:07

KRISTI KLAOS PNOEE-48001302745 2023-10-09 08:03:03

Lisa_Onne 1, Loojangu detailplaneering 26.04.23.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

0_Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse_DP_Seletuskiri_26.04.2023.pdf

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-23/02-2022

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse

detailplaneering

Asukoht:

Mõhküla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond

Planeeringu koostamise korraldaja:

Põltsamaa Vallavalitsus

Huvitatud isik:

ESPAK Paide OÜ

Planeerija:

Egle Heero, diplomeeritud maastikuarhitekt MSc

Tartu

2023

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering

2

SISUKORD

A SELETUSKIRI _______________________________________________________________ 3

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk __________________________________ 3

2. Detailplaneeringu koostaja _____________________________________________________ 3

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ____________________________________________ 4

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus _____________________________________________ 4

5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed _______________ 5

6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja planeeringulahenduse põhjendus _ 6

7. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ____________________________________________ 7

8. Krundi ehitusõigus ____________________________________________________________ 7

9. Krundi hoonestusala piiritlemine _________________________________________________ 8

10. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ___________________________________ 8

11. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted ___________________________10

12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded _____________________________________11

13. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ____________________________________________11

13.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus ______________________________________ 11

13.2. Kanalisatsioon, sademevesi ja drenaaž ___________________________________ 12

13.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus _________________________________________ 13

13.4. Soojavarustus ________________________________________________________ 13

13.5. Sidevarustus _________________________________________________________ 13

14. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ____________________14

15. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine __________________________________15

16. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________________16

17. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused _____________________________16

18. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus ____________________________________________________________________16

19. Planeeringu elluviimise võimalused _____________________________________________17

B KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE ___________ 18

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID ___________________ 20

Joonis 1. Situatsiooniskeem ____________________________________________ M 1:20000

Joonis 1. Olemasolev olukord ____________________________________________ M 1:500

Joonis 3. Funktsionaalsed ja ehituslikud seosed ____________________________ M 1:2000

Joonis 4. Põhijoonis tehnovõrkudega ______________________________________ M 1:500

Joonis 5. Mahuline illustratsioon ____________________________________________skeem

D LISAD ____________________________________________________________________ 21

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering

3

A SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Põltsamaa Vallavalitsuse 11.04.2022 korraldus nr 2-

3/2022/83 „Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneeringu algatamine ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine kaubandushoone rajamiseks. Lisaks

lahendatakse planeeringuala heakorrastus, haljastus, juurdepääsuteed, parkimine ja

tehnovõrkudega varustamine. Detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) vajadus puudub.

Planeeritav ala asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Mõhkülas 38 Põltsamaa-Võhma tee

ääres. Planeeringuala hõlmab Õnne tn 1 (k/ü 61603:001:0074, pindala 3829 m² m 2

, 100%

elamumaa) ja Loojangu (k/ü 61801:001:1080, pindala 17014 m², 100% ärimaa) maaüksust

ning osaliselt lähialana Aru tee (k/ü 61603:001:0058), Õnne tänav (k/ü 61801:001:0632) ja 38

Põltsamaa-Võhma tee k/ü 61603:001:0450) maaüksust. Planeeritava ala suurus on ca 2.4 ha.

Planeeringuala hõlmab osaliselt kehtiv Veski II MÜ Ida osa detailplaneering (kehtestatud

Põltsamaa Vallavolikogu 23.10.2008 otsusega nr 222 ning osaliselt kehtetuks tunnistatud

Põltsamaa Vallavolikogu 16.08.2018 otsusega nr 1-3/2018/64). Detailplaneering on Loojangu

maaüksuse osas kehtetuks tunnistatud, kuid kehtib Õnne tn 1 maaüksuse osas, mille alusel

on määratud maaüksusele elamumaa sihtotstarve. Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse

detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta ka Õnne tn 1 osas varem kehtestatud

detailplaneering kehtetuks ja moodustada üks terviklik ärimaa krunt.

Vastavalt Põltsamaa valla üldplaneeringule (kehtestatud Põltsamaa Vallavolikogu 17.12.1998

määrusega nr 35) on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks põllumaa ning planeeritav

ala asub detailplaneeringu koostamise kohustusega hajaasustusalal. Tulenevalt asjaolust, et

suuremas osas olemasolev maakasutus jätkub ja detailplaneeringuga ei kavandata

üldplaneeringuga määratud maakasutamise juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, ei ole algatatav

detailplaneering kehtivat Põltsamaa valla üldplaneeringut muutev. Samuti ei ole algatatav

detailplaneering vastuolus koostatava Põltsamaa valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on Jõgeva maakond Põltsamaa vald Mõhküla küla

Õnne tn 1 ja Loojangu kinnistute geodeetilise mõõdistuse maa-ala plaan täpsusastmega M

1:500. Koostaja Aarens Projekt OÜ (reg nr: 10731393; MTR: EG10731393-0001; töö nr: G-

08/2022; 14.04.2022). Koordinaadid on L-EST97 süsteemis, kõrgused EH200 süsteemis.

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja on Ruumi Grupp OÜ, planeerija Egle Heero (maastikuplaneerimine ja -

disain, keskkonnatehnika õppekava, TTÜ Tartu Kolledž, MSc 2015). Planeeringu koostamise

korraldaja on Põltsamaa Vallavalitsus.

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering

4

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

 Põltsamaa Vallavalitsuse 11.04.2022 korraldus nr 2-3/2022/83 „Õnne tn 1 ja Loojangu

maaüksuse detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“;

 Põltsamaa Vallavolikogu 17.12.1998 määrusega nr 35 kehtestatud „Põltsamaa valla

üldplaneering“;

 Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 kehtestatud „Jõgeva

maakonnaplaneeringus 2030+“;

 Põltsamaa Vallavolikogu 23.10.2008 otsusega nr 222 kehtestatud „Veski II MÜ Ida osa

detailplaneering“;

 Põltsamaa Vallavolikogu 19.09.2019 määrusega nr 16 kinnitatud „Põltsamaa linna

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030“;

 Põltsamaa Vallavolikogu 18.10.2018 vastu võetud määrus nr 56 „Põltsamaa valla

jäätmehoolduseeskiri“;

 Põltsamaa Vallavolikogu 29.04.2021 vastu võetud määrus nr 7 kehtestatud „Põltsamaa

valla heakorraeeskiri“;

 Põltsamaa rohestruktuuri analüüs (Koostaja: AB Artes Terrae OÜ, töö nr: 20055HI2,

21.08.2021);

 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);

 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

 Muud standardid, määrused ja seadused;

Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi poolt

2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“, Riigihalduse ministri

17.10.2019 vastu võetud määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“ ning juhendmaterjalidega, mis on kättesaadavad veebilehtedel:

http://planeerimine.ee/.

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala asub Jõgeva maakonnas Mõhküla ja Põltsamaa linna piiril 38 Põltsamaa -

Võhma tee ääres. Planeeritava ala suurus on ca 2.4 ha. Loojangu maaüksuse olemasolev

maakasutuse sihtotstarve on 100% ärimaa ja Õnne tn 1 maaüksuse olemasolev maakasutuse

sihtotstarve 100% elamumaa. Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis

1) ning olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2.

Planeeringuala on hoonestamata. Ehitisregistri andmetel olemasolevad hooned ja rajatised

puuduvad. Juurdepääs planeeringualale on võimalik Aru tee (k/ü 61603:001:0058)

ristumiskohast ning Põltsamaa linna territooriumil asuvalt Õnne tänavalt (k/ü 61801:001:0632,

nr 6170078 ). Aru tee on pinnaskattega ja Õnne tänav tolmuvaba kattega. Juurdepääsuteed on

välja ehitamata.

Planeeritav maa-ala on haritav maa. Kõrghaljastus planeeringualal puudub. Planeeringuala on

tasase reljeefiga, kerge languga edela suunas. Suurim kõrguste erinevus planeeringuala

erinevate osade vahel on ca 2.4 m (absoluutkõrgused 59.89-62.33 m). Ala madalaim koht asub

edelaosas ning kõrgeim koht planeeringuala kirdeosas. Planeeringuala asub kaitsmata

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering

5

põhjaveega alal.

Planeeringualal on olemasolevad liitumised vee- ja kanalisatsioonitorustikega ning

elektrivarustusega Õnne tn 1 maaüksuse lõunaosas. Sidekanalisatsioon ja -kaablid, vee- ja

kanalisatsioonitorustikud ning elektrikaablid kulgevad mööda Õnne tänavat. Lähiümbruses

puudub sademeveekanalisatsioon ja kaugküttevõrgustik. Planeeringuala läbib vastavalt

25.06.2015 vastu võetud määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ §-le 14 sideehitise

kaitsevöönd ulatusega 1 m mõlemal pool sideehitist.

Planeeringuala paikneb maaparandusehitise Nurme maa-alal (maaparandussüsteemi/ehitise

kood 2103430020070/002). Mööda Loojangu maaüksuse Aru tee poolset serva kulgeb

drenaažitorustik.

Vastavalt ehitusseadustiku §-le 71 ulatub planeeritavale maa-alale 38 Põltsamaa- Võhma

riigimaantee kaitsevöönd, mille laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni

30 m.

Lisaks asub planeeringuala kirdenurgas geodeetiline märk (nr 2586), mille kaitsevöönd

vastavalt Keskkonnaministri 28.06.2013 vastu võetud määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde

tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning

kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ §17–le on 3 m märgi keskmest.

Planeeringualal ega lähialal ei paikne kultuurimälestisi, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000

võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida

planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.

5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud

seosed

Planeeringuala asub Põltsamaa linna äärealal (ca 1 km kaugusel kesklinnast), kus

olulisemateks funktsioonideks on maatulundusmaa, elamumaa ning tootmis- ja ärimaa

juhtfunktsioon. Planeeritav ala on ümbritsetud kolmest küljest maatulundusmaadega ja ida

suunas elamumaadega. Planeeringuala piirinaabrid on esitatud tabelis 1.

Juurdepääs planeeringualale on sellega piirnevalt 38 Põltsamaa-Võhma (Põltsamaa linna piires

Tallinna maantee) kahesuunalise tugimaantee olemasolevatest ristumiskohtadest. Lähimad

ühistranspordipeatused Alliksaare (38 Põltsamaa-Võhma teel) ja Viljandi mnt (Viljandi maantee

L1) asuvad ca 0.9-1.2 km kaugusel. Tallinna maantee lõunaküljel on välja ehitatud

kergliiklustee. Põhjaküljel kõnnitee puudub. Tänavavalgustus on Tallinna maanteel ja Õnne

tänaval. Planeeringuala lähedal paiknevad Felixi tehas, Põltsamaa loss ja kirik, Kuningamäe

kardirada ja kämpingud ning mõned poed. Muud olulisemad sotsiaalobjektid paiknevad

kaugemal Põltsamaa linnas.

Planeeringuala lähiümbruses kehtestatud ja koostamisel olevate planeeringute nimetused,

numbrid ja põhilahendused on esitatud joonisel 3. Planeeringute peamiseks eesmärgiks on

olnud elamukruntide ja tootmis- ja ärimaa kruntide moodustamine. Planeeringutega määratud

põhilised ehitustingimused ja arhitektuurinõuded kontaktvööndi ärimaa kruntide osas on

üldjoontes järgnevad: ehitisealune pind kuni 1750-3200 m 2

, suurim lubatud hoonete arv krundil

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering

6

2-4; suurim lubatud korruselisus 2-4; lubatud maksimaalne kõrgus 12-14 m, katusekalle 0-45°,

Soovituslikud viimistlusmaterjalid on krohv, betoon, plekk, tellis, klaas ning katusekatteks plekk,

rullmaterjal, katusekivi.

Planeeringuala kontaktvööndi ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs on esitatud joonisel

3.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve

Koidu (k/ü 61801:001:1079) maatulundusmaa 100%

Aru tee (k/ü 61603:001:0058) transpordimaa 100%

Aru (k/ü 61603:001:0055) maatulundusmaa 100%

38 Põltsamaa-Võhma tee (k/ü 61603:001:0450) transpordimaa 100%

Tallinna maantee (k/ü 61801:001:0407) transpordimaa 100%

Tallinna mnt 34 (k/ü 61701:007:0190) elamumaa 100%

Õnne tn 2 (k/ü 61701:007:0210) elamumaa 100%

Õnne tänav (k/ü 61801:001:0632) transpordimaa 100%

Õnne tn 3 (k/ü 61603:001:0073) elamumaa 100%

Õnne tn 5 (k/ü 61603:001:0070) elamumaa 100%

6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja

planeeringulahenduse põhjendus

Jõgeva maakonnaplaneeringus 2030+ ja selle lisades on planeeringuala määratletud kui

väärtuslik põllumajandusmaa. Väärtuslikuks on määratud kõik põllumassiivid, mille

mullaviljakuse boniteet on Eesti keskmine ja sellest kõrgem. Maakonnaplaneeringuga

määratakse väärtuslike põllumajandusmaade säilimist tagavad kasutamise üldised tingimused,

kuid mitte nende paiknemine. Planeeritav maa-ala pole kaitsealune maa ega osa

rohevõrgustikust. Kuna olemasoleva maakasutuse jätkamine on lubatud, siis planeeritaval

tegevusel puudub vastuolu maakonnaplaneeringuga.

Põltsamaa valla üldplaneeringus ei ole planeeringuala määratud väärtuslikuks

looduspiirkonnaks ja koosluseks ega kaitsealuseks maaks. Üldplaneeringu järgi on

planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks põllumaa ning planeeritav ala asub

detailplaneeringu koostamise kohustusega hajaasustusalal. Jätkata võib ka olemasolevat

maakasutust (ärimaa). Detailplaneeringuga säilitatakse ca 82%-l maa-alast olemasolev

maakasutuse sihtotstarve ärimaa ja väikses osas muudetakse elamumaa maakasutuse

sihtotstarve ärimaaks, seega detailplaneeringuga ei kavandata üldplaneeringuga määratud

maakasutamise juhtotstarbe ulatuslikku muutmist ja muudatus ei vähenda üldplaneeringu

põhilahenduse terviklikku toimimist. Kehtivas üldplaneeringus ei ole määratud kõrguspiiranguid

ega krundi minimaalsuuruseid, seega ei ole vajadust hinnata üldplaneeringuga määratud

hoonestuse kõrguspiirangu ületamise ja krundi minimaalsuuruse vähendamise temaatikat.

Eeltoodust tulenevalt on detailplaneering üldplaneeringu kohane.

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering

7

Veski II MÜ Ida osa detailplaneering hõlmab väikses osas ka käesoleva detailplaneeringu ala

(Õnne tn 1 maaüksuse osas, millele on määratud elamumaa sihtotstarve). Loojangu

maaüksuse osas on detailplaneering kehtetuks tunnistatud. Koostatava detailplaneeringuga

tehakse ettepanek muuta ka Õnne tn 1 osas varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks ja

moodustada liitmise teel planeeringualale üks terviklik ärimaa krunt, millele saab kavandada sel

viisil parema tervikliku ruumipaigutuse ja ligipääsud.

Käesolev planeering järgib üldjoontes kõrgema taseme strateegilisi dokumente ja piirkonnas

väljakujunenud põhimõtteid ning varasemalt lähiala äri- ja tootmisaladele planeeritud

ehitusõiguse näitajaid. Kuna planeeritav ala piirneb Põltsamaa linna ja tiheasustusalaga ning

kontaktvööndis on ka äri- ja tootmismaid, siis on planeeringuala teeäärse osa ärimaaks

muutmine on loogiline jätk olemasolevale struktuurile ja maakasutusele, et ei tekiks üksikuid

kaubandushooneid kaugemale lagealadele. Kuna uushoonestus seotakse olemasoleva

tehnilise taristu ja asustusega, siis planeeritava tegevusega ei killustata ega vähendata oluliselt

põllumajandusmaade mahtu. Uushoonestust planeeritakse mahus, mis ei ole käsitletav kui

väga suuremahuline arendus ning kaubandushoone ja sellega seotud tegevus ei too kaasa

kontaktvööndisse eeldatavalt olulisi negatiivseid häiringuid, vaid rikastab keskkonda

töökohtade loomise ja pakutava kaubavalikuga. Planeeringuala hoonestamisega ei kaasne

piirkonna ebaproportsionaalset tihenemist, ega piirkonnale mitteomast hoonestuslaadi ega

ületata eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Eeltoodust tulenevalt on planeeringuga

püstitatud eesmärk ja planeeringulahendus kooskõlas valla üldisemate arengusuundadega

ning planeeritud hoonestus on keskkonda sobilik.

7. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga moodustatakse liitmise teel üks ärimaa krunt, aadressi ettepanekuga Õnne tn 1.

Planeeritava krundi piirid, pindala ja sihtotstarve on toodud põhijoonisel (joonis 4). Andmed

kruntide moodustamiseks on esitatud põhijoonisel ning tabelis 2.

Tabel 2. Andmed kruntide moodustamiseks

POS

Krundi planeeritud

sihtotstarve ja

osakaalu % (DP

liikides)

Krundi

planeeritud

suurus

Moodustatakse

kinnistutest (k/ü)

Liidetavate-

lahutatavate

osade suurus

Liidetava kinnistu senine

sihtotstarve ja osakaalu

% (DP liikides)

1

ÄK, ÄV, ÄB, TL

100%

20843 m 2

Õnne tn 1

(61603:001:0074)

Loojangu

(61801:001:1080)

3829 m²

17014 m²

EP100%

MP 100%

*Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa; MP – põllumajandusmaa; ÄK – kaubandus- ,

toitlustus- ja teenindushoone maa; ÄV – väikeettevõtluse hoone ja –tootmise hoone maa, ÄB – kontori- ja

büroohoone maa; TL – laohoone maa.

8. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigus on näidatud põhijoonisel toodud tabelis. Ehitusõigusega on määratud

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering

8

krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim

lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.

Hoonete suurim lubatud arv krundil on 3. Maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 12

m, korruselisus maksimaalselt 2. Suurim lubatud ehitisealune pind on kokku kuni 5500 m 2

.

Alla 20 m 2

suuruse ehitisealuse pinnaga ja alla 5 m kõrgused väikeehitised ei kuulu

detailplaneeringuga määratud ehitisealuse pinna sisse. Väikeehitiste kavandamisel väljapoole

detailplaneeringuga määratud hoonestusala tuleb need kirjalikult kooskõlastada piirinaabritega

ja nende püstitamisel ei tohi rikkuda tuleohutusnõudeid ega takistada ristumiskohtades

nähtavust.

Lubatud krundi täisehituse osakaal on ligikaudu kuni 26 %.

Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

kohaselt on planeeritud ehitiste kasutamise otstarve:

 12200 – büroohooned

 12310 – kaubandushooned

 12330 – teenindushooned

 12520 – hoidlad ja laohooned

 24223 – laoplats või laoväljak

9. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on

maapealsete rajatiste ehitamine (nt jalgrataste varjualused, prügimajad, tankimisseade).

Hoonestusala kavandamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast, kujadest ja planeeringualal

olevatest piirangutest. Hoonestusala on kavandatud 38 Põltsamaa-Võhma tee äärmise

sõiduraja välimisest servast 20 m kaugusele ja teistest külgedest ligikaudu 10 m kaugusele

krundipiirist.

Kavandatud hoonestusala piiritlemine, selle sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel

(joonis 4). Planeeritud hoonete täpne ehitisealune pind ning paiknemine selgub

ehitusprojektiga.

10. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringuala on põhjast piiritletud 38 Põltsamaa-Võhma teega, mille kaudu on tagatud

juurdepääsud planeeringualale. Juurdepääsuna kasutatakse olemasolevat Aru tee (k/ü

61603:001:0058) ristumiskohta riigitee km 2.091 ning Põltsamaa linna territooriumil asuvalt

Õnne tänavalt (nr 6170078). Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt ei planeerita. Õnne tänavale

on planeeritud kaks külastajatele ja töötajatele mõeldud sõiduautode juurdepääsu, mis võib

planeerida ühesuunalistena (ühest sisse, teisest välja) või kahesuunalistena (mõlemast saab

sisse-välja). Täpsem lahendus antakse ehitusprojektiga. Liiklussageduse kasvu tõttu on

arendaja kohustatud Õnne tänava tolmuvaba kattega tee asendama selle amortiseerumisel

asfaltbetoon kattega Tallinna maanteelt kuni parklasse mahasõitudeni.

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering

9

Planeeringualale ulatub riigimaantee poolt Ehitusseadustiku § 71 kohane avalikult kasutatava

tee kaitsevöönd, mille laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 m.

Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Transpordiameti nõusolekul on

hoonestusala kavandatud osaliselt riigitee kaitsevööndisse (20 m kaugusele riigitee äärmise

sõiduraja servast), kuna naaberkinnistutel jääb väljakujunenud hoonestusjoon ca 15 m

kaugusele tänava servast, seega saab rakendada järk-järgulist üleminekut. Kinnistusisesed

liikumisteed, parkimiskohad jm võivad asuda riigiteele lähemal. Ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Riigimaanteega ristumisel tuleb tagada nähtavuskaugus projektkiirusel 70 km/h ja Põltsamaa

linna piirist edasi projektkiirusel 50 km/h. Võttes aluseks juhendi „Ristmike vahekauguse ja

nähtavusala määramise juhend“ ja standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ on põhijoonisele

(joonis 4) kantud nähtavuskolmnurgad (lähtetasemel rahuldav), kus ei tohi paikneda ühtki

nähtavust piiravat takistust. Planeeringualal ei paikne nähtavust takistavaid objekte, küll aga

paikneb Tallinna maanteel nähtavuskolmnurgas haljastust jms reklaamrajatisi, mis piiravad

nähtavust ja tuleks likvideerida. Likvideeritavad objektid on tähistatud põhijoonisel.

Raskeveokite juurdepääs hoonele on tagatud loode suunast Aru tee kaudu, mis

rekonstrueeritakse 5 m laiuseks kuni sissesõiduni ja mille kasutamiseks sõlmitakse

servituudileping. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb

taotleda Transpordiametilt nõuded projekti koostamiseks. Jalakäijatele on tagatud turvaline

liikumine läbi parkimisala ohutussaarte, ülekäiguradade ja kõnniteede abil, mis on ühendatud

Tallinna maantee (k/ü 61801:001:0407) lõunaküljel kulgeva olemasoleva kergliiklusteega.

Planeeritud krundisiseseid teid ja platse kasutatakse hoonete teenindamiseks, ladustamiseks,

liikumiseks ja parkimiseks. Lisaks on näidatud parkimisalal perspektiivse tankimisseadme

(maapealne 20 m 3

mahuti koos tankuri ja terminaliga) ligikaudne asukoht. Ladustamiseks,

liiklemiseks ja parkimiseks ettenähtud alad katta kõvakattega. Hoonestusest ja kõvakattest

vabaks jääv ala tuleb haljastada.

Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“,

millest tulenevalt tuleb tagada normile vastav parkimiskohtade arv ning parkimiskohad

puuetega inimeste sõidukile. Suuremad parklad on soovitatav jagada haljastusega kuni 20

autokohaga osadeks. Ligikaudne arvutuslik parkimiskohtade vajadus maksimaalse suletud

brutopinna juures on toodud tabelis 2. Kuigi arvutuslik kohtade vajadus on 74 kohta, siis on

maaüksuse omaniku vajadusi ja teiste analoogsete kauplushoonete parkla täituvust arvestades

on planeeritud minimaalselt 66 parkimiskohta. Parkimiskohtade arv, paiknemine ja

parkimiskorraldus täpsustada projekteerimisel kui selgub hoonete täpne suletud brutopind.

Jalgrattaparklad ja jalgrataste parkimiskohtade arv lahendatakse edasise projekteerimise

käigus.

Planeeringu realiseerimisega kaasneb uushoonestuse läheduses teatav liiklussageduse kasv,

kuid arvestades juba olemasolevat liiklussagedust, projektkiiruseid, parkimiskohtade arvu,

kaubandushoone asukohta ja pindala (millest suurem osa laopinnad) ja eeldatavat

külastajate/töötajate arvu, ei ole kasv niivõrd oluline. Aru tee ristumiskohta kasutavad ainult

eratee omanikud ja kaubandushoonet teenindavad raskeveokid ja neid ei ole eeldatavalt palju.

Tallinna maantee ja Õnne tänava ristmik rekonstrueeriti alles 2018. aastal ning Õnne tänavale

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering

10

on võimalik pääseda ka Eha tänava (k/ü 61801:001:0371) kaudu, mistõttu liikluskoormus

jaotatakse mitme erinevas kohas paikneva ristumiskoha vahel.

Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud sõidukite liikumissuunad, juurdepääsud ja põhimõtteline

sõiduautode ning jalgrataste parkimislahendus.

Tabel 2. Parkimiskohtade arvutus

Ehitise liik Ehitise asukoht

Max suletud

brutopind

Sõiduautode

parkimis-

normatiiv ja

kohtade arv

Jalgrataste

parkimisnormatiiv ja

kohtade arv

Supermarket,

kauplused Linnakeskuse klass

II kuni IV

5000 m 2

1/100

50 kohta

1/150

33 kohta

Tööstusettevõte ja

ladu

6000 m 2

1/250

24 kohta

1/200

30 kohta

Kokku: 74 kohta Kokku: 63 kohta

11. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted

Planeeringualal ei esine kõrghaljastust, küll aga paikneb kõrghaljastust (allee) pikki Õnne

tänava mõlemat külge. Planeeringuala juurdepääsude rajamine võib tuua kaasa 1-4

tänavamaal paikneva puu likvideerimise vajaduse. Raietöödeks peab taotlema Põltsamaa

vallalt raieluba. Vajadusel tuleb kasutusele võtta olemasolevate säilitatavate tänavapuude

ehitusaegsed kaitsemeetmed.

Kavandada tuleb kvaliteetne ja hästi toimiv avalik ruum. Soovituslikult vähemalt 15%

planeeritavast maa-alast kavandada haljastusega. Põhijoonisel on näidatud ka orienteeruvad

kõrghaljastatud alade asukohad. Uushaljastust võib planeerida ala ilusamaks ja liigirikkamaks

muutmiseks ning teeäärsele alale, et vähendada liiklusmüra ja saastet, takistamata seejuures

teede ristumiskohas nähtavust. Lisaks on ette nähtud asendistutuse teostamine Õnne tänava

läänepoolse külje allee lünkade osas (vt joonis 4). Uushaljastuse kavandamisel arvestada

tehnovõrkude kaitsevööndite ulatusega ja taimede istutusvahedega. Soovitavalt kõrghaljastust

mitte planeerida hoonele lähemale kui 5 m. Väiksemad haljasalad on planeeritud katta muruga

ning planeeritud krundi äärealadele on planeeritud lisaks ka kõrghaljastust. Haljastust

(madalamaid puid ja põõsaid) on planeeritud ka parkimisala haljasribadele. Planeeritud

haljastuse põhimõtteline lahendus on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Täpne puude ja

põõsaste paigutus ning liikide valik täpsustatakse ehitusprojekti mahus.

Planeeringualal maapinna olulist tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi

korrigeerida nt hoone all, juurdepääsuteedel ja parkimisaladel. Põhjendatud juhul ja kooskõlas

kohaliku omavalitsusega on lubatud eeltoodust erinevad lahendused. Vertikaalplaneerimisel on

oluline juhtida sademeveed hoonest eemale ning kindlustada vee mittevalgumine

naaberkinnistutele ulatuses, mis takistaks nende kruntide sihtotstarbelist kasutamist.

Vertikaalplaneerimine täpsustatakse hoonete ehitusprojektide koostamise käigus.

Planeeringualal paiknev maaparandussüsteemi torustik jääb küll hoonestusalast välja, kuid

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering

11

planeeringu elluviimisel tuleb tagada selle toimima jäämine.

Lubatud on piirete rajamine krundi piirile. Kruntide vahelise piirde rajamine toimub

krundivaldajate vahelisel kokkuleppel. Piirde kõrgus võib olla kuni 2 m. Soovitavalt läbipaistev

metallpiire. Keelatud on avausteta müüride või plekkaia rajamine. Selgelt võiks olla eristatud

avaliku kasutusega alad ja avalikkusele piiratud hoiuplatside vms alad. Õnne tn 3 (k/ü

61603:001:0073) krundiga piirnevatesse külgedesse on planeeritud 2 m kõrgune läbipaistmatu

paneelaed (lisatud aiapaneeli täitelindid). Tankimisseadme plats peab olema varustatud

piiretega otsasõidu vältimiseks.

Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele. Jäätmed

tuleb koguda vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse ning rakendama peab jäätmete

sorteerimist vastavalt Keskkonnaministri 03.06.2022 määrusele nr 28 „Olmejäätmete liigiti

kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“.

Majandustegevusest tekkivaid jäätmeid tuleb käsitleda olmejäätmetest eraldi. Jäätmete vedu

korraldatakse vastavalt Põltsamaa valla jäätmehoolduseeskirjale.

Heakorra tagamisel tuleb järgida Põltsamaa valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid.

12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste

kujadega, lähtudes siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonete vaheline kuja peab olema 8 m. Juhul, kui

hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude

abinõudega. Tankimisseadme tuleohutuskuja on 30 m.

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on olemasolev ja planeeritav kaubandushoone IV kasutusviisiga

hoone. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile ja ehitisealusele

pinnale määratud TP2. Tankimisseadme tulepüsivusklass on TP3. Ehitise täpne

tulepüsivusklass määratakse edasise projekteerimise käigus.

Päästemeeskonnale tuleb tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks

juurdepääs ettenähtud päästetehnikaga, arvestades EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa

7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ toodud nõudeid.

13. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 4), mida täpsustatakse

edasise projekteerimise käigus kui on selgunud hoonestuse täpne asukoht. Liitumispunktid on

olemas elektrivõrguga, ühisveevarustuse ning kanalisatsioonivõrguga. Planeeringuala läbib

sidekaabel ja drenaažitoru ning need tuleb säilitada või vajadusel ümber tõsta.

13.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus

Ühisveevärgi torustikud on välja ehitatud piki Õnne tänavat, mistõttu on ka planeeringuala

veevarustus planeeritud tagada ühisvõrgust. Orienteeruv olmevee vajadus on ca 1 m 3

/d.

Planeeringuala veevarustuse tagamiseks ühendatakse planeeritud veetorustik olemasoleva

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering

12

ühisveetorustikuga (De 110) Õnne tänav (k/ü 61801:001:0632) maaüksusel. Projekteerimisel

kasutada kehtivaid ehitusnorme ja eeskirju ning lähtuda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

liitumise ja projekteerimise tehnilistest tüüptingimustest. Ühisvee liitumispunktide asukoht näha

ette avalikult kasutatavale maale kuni 1 m krundi piirist väljapoole. Ühisveevarustuse

liitumispunkti näha ette maakraan koos spindli pikenduse ja kapega. Krundisisesed

veetorustikud ja täpne veetarbimise kogus täpsustakse edasise projekteerimise käigus.

Tuletõrjeveevarustuse planeerimisel on aluseks Siseministri 18.02.2021 vastu võetud määrus nr

10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“. Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritav kaubandushoone

IV kasutusviisiga hoone. Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas lähtudes

hoone suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest (601-1200 MJ/m 2

) on 20 l/s 3 tunni

jooksul. Kui ehitis on kaitstud automaatse tulekustutussüsteemiga, võib veevooluhulga

tagamise aega vähendada ühe tunnini. Kustutusvee vooluhulga täpne vajadus tuleb määrata

edasise projekteerimise käigus, kui on selgunud ehitatavate hoonete mahud ja ehitise

kasutamise otstarve. Veevõtukoht peab paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel ning

sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri

kaugusel. Lähimad olemasolevad hüdrandid asuvad Õnne tänava lõpus ja Tallinna maanteel

(tootlikkusega 17 l/s), mis on u 175 m kaugusel hoonestusalast. Planeeringuala tuletõrjevesi

lahendatakse olemasolevate hüdrantide baasil.

13.2. Kanalisatsioon, sademevesi ja drenaaž

Planeeringuala jääb reoveekogumisala piirist välja, kuid piirneb vahetult sellega.

Ühiskanalisatsiooni torustikud on välja ehitatud piki Õnne tänavat, mistõttu on ka

planeeringuala reoveed planeeritud juhtida ühiskanalisatsiooni. Orienteeruv ärajuhitava reovee

kogus on ca 1 m 3

/d. Planeeringualalt isevoolselt kokku kogutud reovee ärajuhtimiseks näha

ette reoveepumpla (ligikaudne asukoht näidatud põhijoonisel). Pumpla kuja on 10 m, kui

ühiskanalisatsiooni reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulk on kuni 10 m 3

/d. Pumplast

juhitakse survekanalisatsioonitorustiku kaudu reovesi läbi planeeringuala ja ühendatakse

olemasoleva isevoolse torustikuga Õnne tänav (k/ü 61801:001:0632) maaüksusel paiknevas

kaevus (K1-1-1). Vajadusel planeerida lisaks ka rahustuskaev. Projekteerimisel kasutada

kehtivaid ehitusnorme ja eeskirju ning lähtuda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja

projekteerimise tehnilistest tüüptingimustest. Kanalisatsiooni liitumispunkti asukoht näha ette

avalikult kasutatavale maale kuni 1 m krundi piirist väljapoole. Sademevee, drenaaživee ning

muu pinnase- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Täpsem reovee kogus ja

krundisisesed kanalisatsioonitorustikud lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

Planeeringuala lähipiirkonnas puudub sademeveekanalisatsioon, mistõttu puuduvad

võimalused sademevee kanaliseerimiseks. Eraldi sademeveekanalisatsiooni ei ole kavandatud.

Sademevesi on planeeritud immutada krundisiseselt pinnasesse. Krundi sademevee

kokkukogumiseks on võimalik planeerida ka krundi äärealadele kraav, kustkohast sadeveed

imbuvad viivitusega edasi pinnasesse. Parklasse kogunev sademevesi tuleb puhastada õli- ja

liivapüüduriga. Lisaks peab ka olema tankimisseadme platsi äravool varustatud õlipüüduriga.

Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering

13

piirväärtused 1

“ sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele. Sademevee

pinnasesse juhtimine veehaarde hooldusalal on keelatud. Samuti on keelatud sademevee

juhtimine naaberkinnistutele, ühiskanalisatsiooni, maaparandussüsteemi kollektoritesse ja

riigimaantee alusele maaüksusele. Sademevee kokkukogumise ja ärajuhtimise lahendus ning

hoone lähiümbruse drenaažisüsteem tuleb täpsustada edasise vertikaalplaneerimise ja

projekteerimise käigus.

Mööda Loojangu maaüksuse Aru tee poolset serva kulgeb drenaažitorustik

(maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103430020070/002), mille toimimine tuleb planeeringu

realiseerimisel tagada.

13.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivõrgu liitumispunkt on välja ehitatud Õnne tn 1 krundi lõunanurka, kus on olemasolev

elektrikapp ja võrguvaldaja kasuks on määratud servituut liitumiskilbi/jaotuskapi

paigaldamiseks. Elektritoide liitumiskilbist hoonestusalani nähakse ette maakaabliga.

Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus antakse edasise projekteerimise

käigus. Valgustid (näiteks parklas asuvad prožektorid) ei tohi olla suunatud nii, et need

pimestaks liiklejaid) ja ei tohi olla häirivad ümbritsevate elamute suunas. Vältida tuleb

valgusreostuse tekitamist.

13.4. Soojavarustus

Planeeringuala ei kuulu Põltsamaa valla ega linna kaugküttepiirkonda. Krundi soojavarustus on

planeeritud lahendada lokaalküttena. Lubatud on taastuvenergia kasutamine ning kõik lokaalse

kütmise viisid ja kütused (maaküte, õhk-vesi küttesüsteem jne), mille kasutamine on

keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe

kasutamine. Detailplaneeringu lahenduses maakütte projekteerimist ja rajamist ette ei nähta,

kuid see pole keelatud. Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud, soovitavalt hoone

konstruktsiooni osana. Päikesepaneelide kasutamisel peab olema tagatud, et need ei häiriks

liiklust.

13.5. Sidevarustus

Planeeritud hoonestusele sidevarustuse tagamiseks on planeeringus antud 3 varianti. Täpsem

lahendus selgub ehitusprojekti käigus.

Variant 1: Sidevarustuse planeerimisel võetakse aluseks Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse

(ELA SA) poolt 28.11.2022 väljastatud elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr

TT2142JG. Lähim sidekanalisatsioonikaev (007K36) asub Parvei tänaval (k/ü 61801:001:0635)

Tallinna maantee ristmiku lähedal, milles paiknev kaablimuhv 007M21 on planeeritud

liitumispunktiks. Sidevarustuse tagamiseks tuleb rajada sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min

Ø6 mm) ELA SA sidekaevuni 007K36. Sõidutee alla näha ette piisavat koormust taluvad torud.

Riigiteega ristuvad tehnovõrgud paigaldada kinnisel meetodil. Krundisisesed sidekaablid ja -

torustikud lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

Variant 2: Sidevarustuse planeerimisel võetakse aluseks Telia Eesti AS poolt 13.12.2022

väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37509280. Planeeritud hoone

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering

14

ühendamiseks sidevõrguga tuleb projekteerida ja paigaldada 100 UPOTEL PVC

torudest/multitorudest sisend alates sidekaevust 236PLM kuni andmesidejaotlani. Sidekaev

236PLM asub Tallinna maantee (k/ü 61801:001:0407) ristimiku lähedal. Alates sidekaevust

paigaldada optiline kaabel (vähemalt 12 kiuline) olemasoleva ja ehitatava sidetorustiku kaudu.

Kaevu jätta kaablivaru ca 15m. Krundisisesed sidekaablid ja -torustikud lahendatakse edasise

projekteerimise käigus.

Variant 3: Sidevarustus lahendatakse mobiilsidevõrguga.

14. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Käesoleva planeeringuga

kavandatav tegevus, ärihoonete ja selle juurde kuuluva infrastruktuuri rajamine ei kuulu KeHJS

§ 33 lõike 2 punkti 4 ega Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade,

mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud

loetelu“ tegevuste loetelusse ning sellest tulenevalt ei ole eelhinnangu andmine vajalik.

Planeeritava tegevusega ei ole ette näha negatiivset mõju piirkonna elu-, loodus- ja

kultuurikeskkonnale. Seetõttu otsustas Põltsamaa Vallavalitsus jätta algatamata

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Kavandatava tegevuse elluviimine toob endaga kaasa keskkonna- ja maastiku muutuse ning

inimtegevuse mõju suurenemise. Kavandatava tegevuse elluviimine suurendab vähesel määral

liikluskoormust planeeringualal ja naabruses paiknevatel teedel. Teatav negatiivne lühiajaline

mõju võib esineda ka ehitustegevuse käigus (nt mõju pinnasele ja taimestikule, ehitusjäätmete

teke, vibratsioon, müra, tolm, jäätmed jms). Ehitustegevuse käigus tuleb kinni pidada headest

tavadest ja kõikidest kehtestatud keskkonnakaitselistest nõuetest, ette näha piisavad

leevendusmeetmed ning arvestada, et ehitustegevustest lähtuvad mõjud ei ületaks lubatud

piirnorme. Tuleb järgida, et hoone ja tehnovõrkude rajamise käigus oleks mõjutatud võimalikult

väike maa-ala ning vältida reostuste tekkimist. Tekkivad ehitusjäätmed tuleb nõuetekohaselt

teisaldada. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud on peamiselt

lühiajalised, lokaalsed ja leevendatavad. Kavandatud tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju

ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Samuti ei sea see ohtu inimese tervist,

heaolu, kultuuripärandit ja vara. Võimalike tekkivate negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb

kasutusele võtta vastavad leevendusmeetmed.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, peab arvestama võimaliku liiklusmüra,

vibratsiooni ja õhusaaste mõjudega. Detailplaneeringuga on paigutatud hoonestus nõnda, et

hoone on paigutatud tee poole ja välisterritoorium paikneb teest kaugemal. Müralevikut ja

õhusaastet aitab vähesel määral leevendada tänavahaljastuse rajamine, sh põõsamassiivide

ning mitmerindelise haljastuse rajamine ja ka okaspuude kasutamine. Haljastuse kavandamisel

lähtuda ka Põltsamaa rohestruktuuri analüüsist (töö nr: 20055HI2, 21.08.2021). Haljastusel ei

ole küll täielikult müralevikut tõkestavat efekti, kuid müraallikale vaate puudumine vähendab

tavaliselt inimeste jaoks psühholoogiliselt müra häirivust. Tagada tuleb müra normtasemed

vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1. Eelpoolnimetatud

mõjudega tuleks kindlasti arvestada ka hoone arhitektuurse projekti koostamisel, nähes ette

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering

15

arhitektuurseid leevendavaid meetmeid nii müra, õhusaaste kui ka vibratsiooni osas.

Hoonestuse rajamisel tagada, et siseruumide müratasemed ei ületaks Sotsiaalministri

04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” normtasemeid, rakendades

vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest.“). Tee omanik (Transpordiamet) on teavitanud asjaosalisi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada

leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga

käsitletaval alal.

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile (2020) on planeeringualal kõrge

radoonisisaldusega pinnas (50-100 kBq/m 3

). Madala radoonitaseme tagamiseks hoones tuleb

tagada hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade,

pragude ja läbiviikude tihendamine. Radooniriski vähendamiseks saab ette näha esimese

korruse põrandaaluse tuulutamise ja isoleerimise vastava kilega. Hoones tagada nõuete

kohane ventilatsioon. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS 840:2017

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas, mis tähendab, et tegemist on kõrge

reostusohtlikkusega alaga. Reostusohu vältimiseks on heitvesi juhitud ühiskanalisatsiooni.

Parklasse kogunev sademevesi puhastatakse õli- ja liivapüüduriga. Tankimisseade ja selle

paigaldus peab lekkereostuse vältimiseks vastama kõigile kehtivatele nõuetele.

Planeeringualal ega lähialal ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid

ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga

kavandatav tegevus võib mõjutada.

15. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine

Planeeringuga on määratud põhilised arhitektuurinõuded ehitistele. Hoonete kõrguse ja mahu

planeerimisel on arvestatud lähipiirkonnas olemasoleva ärihoonestuse kõrgustega. Lubatud

maksimaalne korruselisus on 2. Arvestades planeeringuala lähinaabruses domineerivate

katusetüüpide ja -kalletega, on lubatud katusetüübiks lamekatus, kaldkatus, viilkatus.

Soovitatav katusekalle 0-20 O

. Katusematerjalidest on lubatud kivi, plekk, rullmaterjal, PVC,

bituumen. Välisviimistlusena on lubatud kasutada ehitusmaterjale nagu betoon, kivi, puit, krohv,

plekk, klaas, tellis. Vältida imiteerivate materjalide kasutamist. Lähtuda põhimõttest, et hoone

oleks risti või paralleelselt teega. Sobida võib ka ida-lääne suunaline paigutus.

Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike

põhimõtete järgi. Need peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Hoonete (eriti

kauplusehoone osa) projekteerimisel tuleb lähtuda tingimusest, et nende arhitektuur peab

toetama kasutusotstarvet ning olema kõrgetasemeline, kaasaegne, linnaruumi arhitektuurselt

rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale. Viimistlusmaterjalide valikul kasutada

vastupidavaid, kvaliteetseid ning linnakeskkonda sobivaid materjale. Soovitatav on kasutada

hoonete mahtude liigendamist ja fassaadi liigendamist erinevate materjalidega.

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering

16

16. Servituutide vajaduse määramine

Kehtivad servituudid planeeringualal puuduvad. Käesoleva detailplaneeringuga määratakse

vajadus alljärgnevate servituutide seadmiseks (tabel 4). Servituudid seatakse kehtestatud

planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele. Servituudialade ulatus määratakse

tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi ulatuses. Servituudialad on näidatud

planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

Servituutide seadmise vajadus täpsustatakse edasistes planeeringuetappides.

Tabel 4. Servituutide seadmise vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev isik/kinnisasi Servituudi sisu

POS 1

Sidevõrgu valdaja

(Telia Eesti AS)

Sidevõrgu valdajal on õigus rajada, hooldada ja

kasutada läbi teeniva kinnisasja kulgevaid

sidekaableid ja -rajatisi.

Aru tee (k/ü 61603:001:0058)

Aru (k/ü 61603:001:0055)

POS 1 Reaalservituut (teeservituut) kinnistu igakordse

omaniku kasuks juurdepääsu võimaldamiseks.

17. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist

EVS 809-1:2002.

Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:

 tuleb tagada hea nähtavus ja valgustatus hoonete vahel ja teedel, et vähendada

sissemurdmiste ja vandaalitsemiste riski;

 tuleb rajada kruntidele konkreetsed juurdepääsud ning vältida tagumiste juurdepääsude

rajamist (kui need siiski on, siis tuleb muuta tagumised uksed ja aknad turvalisemaks ja

vastupidavamaks);

 eristada selgelt avalikud ja privaatsed alad ning tootmis- või ladustamisotstarbeline

territoorium tuleks piirata piirdeaiaga;

 ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale;

 kasutada atraktiivset maastikukujundust, arhitektuuri ning väikevorme;

 tagada maa-ala korrashoid, mis viitab tugevale järelvalvele ning kasutada süttimatust

materjalist suletavaid prügianumaid.

18. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud

alljärgnevalt:

 tegevuspiirangud elektri maakaabelliinide ning sidekommunikatsiooniliinide

kaitsevööndites, mis on kooskõlas määruses „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering

17

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud ühisvee- ja kanalisatsioonitrasside kaitsevööndites, mis on kooskõlas

määruses „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud maantee kaitsevööndis, mis on kooskõlas ehitusseadustikus

sätestatuga;

19. Planeeringu elluviimise võimalused

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev

detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja

tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja

kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei

või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti

tuleb vältida müra ja vibratsiooni tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega

seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või

kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Arendaja kohustus on teostada esmalt detailplaneeringukohased maakorralduslikud

toimingud. Arendaja tagab detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks

vajalike rajatiste väljaehitamise ja sellega seotud kulutuste kandmise detailplaneeringus ja

vastasisulises lepingus sätestatud viisil, mahus ja ulatuses. Vastavasisuline leping sõlmitakse

Põltsamaa valla ja arendaja vahel enne detailplaneeringu kehtestamist. Arendajal on kohustus

seal hulgas tagada planeeringuala drenaažitorustiku toimimisvõime. Tehnovõrkude rajamine

toimub vastavalt arendaja ja võrguvaldajate kokkulepetele ning servituudilepingud sõlmitakse

arendaja, võrguvaldajate ja kinnistuomanike kokkulepetele tuginedes. Rajatiste välja ehitamine

on detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamise tingimuseks. Arendusega seotud teed

tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused kõrvaldada enne planeeringualale mistahes

hoone kasutusloa väljastamist. Planeeritud ehitusõigus, juurdepääsutee, parkimisalade ja

haljastuse rajamine realiseeritakse krundivaldaja poolt. Planeeringu elluviimisega ei kaasne

Põltsamaa vallale ega Transpordiametile kohustust detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.

Planeeringu elluviimise orienteeruvad etapid:

1. Planeeringujärgsete katastriüksuste moodustamine.

2. Vajalike servituutide seadmine.

3. Avalikult kasutatavate teede, tehnovõrkude ja rajatiste ehitamiseks tehniliste tingimuste

taotlemine, ehitusprojektide koostamine, kooskõlastamine ja ehituslubade taotlemine.

Ehituslubade väljastamine ja planeeritud teede, tehnovõrkude, rajatiste ehitamine ning

kasutusloa saamine.

4. Planeeringujärgsete hoonete ehitusprojektide koostamine, kooskõlastamine, ehituslubade

taotlemine ja väljastamine. Hoonete kasutuslubade taotlemine ja väljastamine.

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering

18

B KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA

NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel tehtud koostööd tehnovõrgu valdajate ja naaberkruntide

omanikega ning kooskõlastused on toodud tabelis 5.

Tabel 5. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Jrk Ametiasutus/

kinnistu omanik

Kuupäev Nõusoleku asukoht Nimi ja ametinimi

1 Aru tee mü omanik

(61603:001:0058)

09.12.2022 Eraldi lehtedel, lk Tanel Tõrvand, Vitsjärve Põldur

OÜ esindaja

Märkused: -

2 Elektrilevi OÜ 14.12.2022 Eraldi lehtedel, lk Maie Erik, Elektrilevi OÜ volitatud

esindaja

Märkused: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

3 Telia Eesti AS 15.12.2022 Eraldi lehtedel, lk Margus Kukk, Telia Eesti AS

volitatud esindaja

Märkused: Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast: jah

Töid võib teostada ainult Telia volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel: jah

Info tööloa saamiseks telefoninumbril: Andrus 53412208

Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised: jah

Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis: Kaablikanalisatsioon, Side maakaabel, Sidekaev(ud)

4 Aru mü omanik

(61603:001:0055)

23.12.2022 Eraldi lehtedel, lk

Riho Kens, Viraito OÜ esindaja

Märkused: -

5 Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutus

29.12.2022 Eraldi lehtedel, lk Annika Matson, ELA SA sidevõrgu

järelevalve spetsialist

Märkused: Detailplaneering on läbi vaadatud ning kooskõlastatud.

Ehitusprojekt kooskõlastada ELA SA sidevõrgu haldajaga, AS Connecto Eesti.

ELA SA siderajatise kaitsevööndis tegutsemisel lähtuda 28.11.2022 väljastatud

Elektroonilise side alased tehnilistest tingimustest nr TT2142JG.

6 Põltsamaa Vesi OÜ 15.05.2023 Eraldi lehtedel, lk Kuldar Kipper, projektijuht

Märkused: Kooskõlastame 27. aprill 2023 saadetud Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneeringu

(töö nr DP-23/02-2022). Peale detailplaneeringu kinnitamist je enne vee- ja kanalisatsioonitorustike

projekteerimist tuleb küsida Põltsamaa Vesi OÜ-lt projekteerimistingimused.

7 Transpordiamet Eraldi lehtedel, lk

Märkused:

8 Päästeameti Lõuna

päästekeskus

Eraldi lehtedel, lk

Märkused:

9 Põllumajandus- ja

Toiduamet

Eraldi lehtedel, lk

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering

19

Jrk Ametiasutus/

kinnistu omanik

Kuupäev Nõusoleku asukoht Nimi ja ametinimi

Märkused:

10 Maa-amet Eraldi lehtedel, lk

Märkused:

11 Terviseamet Eraldi lehtedel, lk

Märkused:

12 Rahandusministeerium Eraldi lehtedel, lk

Märkused:

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering

20

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD

MATERJALID

Joonis 1. Situatsiooniskeem________________________________________________ M 1:20000

Joonis 1. Olemasolev olukord ________________________________________________ M 1:500

Joonis 3. Funktsionaalsed ja ehituslikud seosed _______________________________ M 1:2000

Joonis 4. Põhijoonis tehnovõrkudega __________________________________________ M 1:500

Joonis 5. Mahuline illustratsioon ________________________________________________skeem

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering

21

D LISAD

1. Taotlus detailplaneeringu algatamiseks (28.03.2022)

2. Detailplaneeringu koostamise tellimise üleandmise leping (…)

3. Põltsamaa Vallavalitsuse korraldus nr 2-3/2022/83 „Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse

detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine“ (11.04.2022)

4. Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes Teadaannetes (12.04.2022)

5. Detailplaneeringu algatamise teade Põltsamaa valla veebilehel (12.04.2022)

6. Detailplaneeringu algatamise teade ajalehes Vooremaa (14.04.2022)

7. Põltsamaa Vallavalitsuse kiri nr 7-1/2022/26-1 „Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse

detailplaneeringu ja jätnud algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise“

(14.04.2022)

8. Detailplaneeringu algatamise teade Põltsamaa Vallalehes (28.04.2022)

9. Transpordiameti kiri nr 7.2-2/22/8270-2 „Seisukohtade väljastamine Õnne tn 1 ja Loojangu

maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks“ (10.05.2022)

10. Transpordiameti kiri „Hoonestusjoonest Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse

detailplaneeringus“ (03.06.2022)

11. Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad (17.06.2022)

12. Põltsamaa Vallavalituse kiri nr 7-1/2022/45-1 „Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse

detailplaneeringu aruande kooskõlastamiseks esitamine“ (07.10.2022)

13. Põltsamaa Vallavalituse kiri nr 7-1/2022/46-1 „Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse

detailplaneeringu aruande arvamuse avaldamiseks esitamine“ (07.10.2022)

14. Terviseameti kiri nr 9.3-1/22/8286-2 „Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneeringu

aruande eelnõu kooskõlastamine“ (13.10.2022)

15. Maa-ameti kiri nr 6-3/22/17165-2 „Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering“

(26.10.2022)

16. Transpordiameti kiri nr 7.2-2/22/8270-4 „Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse

detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine“ (02.11.2022)

17. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr

TT2142JG (28.11.2022)

18. Aru tee mü omaniku nõusolek (09.12.2022)

19. Telia Eesti AS telekommunikatsiooni alased tehnilised tingimused nr 37509280

(13.12.2022)

20. Elektrilevi OÜ projekti kooskõlastus nr 5638181150 (14.12.2022)

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering

22

21. Telia Eesti A projekti kooskõlastus nr 37515982 (15.12.2022)

22. Aru mü omaniku nõusolek (23.12.2022)

23. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse Projekti kooskõlastus nr KK4098JG (29.12.2022)

24. Põltsamaa Vesi OÜ kooskõlastus (15.05.2023)

1_Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse_DP_Situatsiooniskeem.pdf

2_Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse_DP_Olemasolev olukord.pdf

3_Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse_DP_Funktsionaalsed ja ehituslikud seosed.pdf

4_Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse_DP_Põhijoonis tehnovõrkudega_26.04.23.pdf

5_Õnne tn 1 ja loojangu maaüksuse_DP_Mahuline illustratsioon.pdf

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine.pdf

PÕLTSAMAA VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Põltsamaa 09.10.2023 nr 2-3/2023/231

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine

Põltsamaa Vallavalitsuse 11.04.2022 korraldusega nr 2-3/2022/83 algatati Põltsamaa vallas Mõhkülas

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on

ehitusõiguse määramine kaubandushoone rajamiseks. Lisaks lahendatakse planeeringuala

heakorrastus, haljastus, juurdepääsuteed, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.

Detailplaneeringu lahenduse on kooskõlastanud Terviseamet, Transpordiamet, Põllumajandus- ja

Toiduamet, Päästeamet (planeerimisseaduse § 133 lg 2 alusel), Elektrilevi OÜ, Põltsamaa Vesi OÜ,

Telia Eesti AS, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus ning Aru maaüksuse ja Aru tee maaüksuse

omanikud.

Detailplaneering võeti vastu Põltsamaa Vallavalitsuse 21.08.2023 korraldusega nr 2-3/2023/181 ja

suunati avalikule väljapanekule, mis toimus 08.-24.09.2023 Põltsamaa Vallavalitsuses, Põltsamaa

Raamatukogus ja Põltsamaa valla veebilehel www.poltsamaa.ee. Avalikust väljapanekust teavitati

planeerimisseaduses nõutud viisil ning kaasati asjakohased ametkonnad ja piirinaabrid. Kuna avaliku

väljapaneku ajal arvamusi ega ettepanekuid ei esitatud, siis avaliku arutelu korraldamine ei olnud

vajalik.

Planeeritava tegevusega ei ole ette näha püsivat negatiivset mõju piirkonna elu-, loodus- ja

kultuurikeskkonnale. Planeeringualal ega lähialal ei paikne kultuurimälestisi, kaitstavaid

loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või

tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.

Kavandatava tegevuse elluviimine suurendab vähesel määral liikluskoormust planeeringualal ja

naabruses paiknevatel teedel. Teatav negatiivne lühiajaline mõju võib esineda ka ehitustegevuse

käigus. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud on peamiselt lühiajalised,

lokaalsed ja leevendatavad. Kavandatud tegevus ei sea ohtu inimese tervist, heaolu ega vara.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, peab arvestama võimaliku liiklusmüra,

vibratsiooni ja õhusaaste mõjudega. Detailplaneeringuga on paigutatud hoonestus nõnda, et hoone on

paigutatud tee poole ja välisterritoorium paikneb teest kaugemal. Müralevikut ja õhusaastet aitab

vähesel määral leevendada tänavahaljastuse rajamine, sh põõsamassiivide ning mitmerindelise

haljastuse rajamine ja ka okaspuude kasutamine. Haljastusel ei ole küll täielikult müralevikut

tõkestavat efekti, kuid müraallikale vaate puudumine vähendab tavaliselt inimeste jaoks

psühholoogiliselt müra häirivust.

Detailplaneering ei muuda kehtivat Põltsamaa valla üldplaneeringut ja ei ole vastuolus koostatava

Põltsamaa valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb lähtuda seletuskirja peatükist

nr 19 „Planeeringu elluviimise võimalused“.

Korraldus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 9 lõike

1, § 11 lõike 1, § 12 lõike 1, § 135 lõike 1, § 139 lõike 1, Põltsamaa Vallavolikogu 17.12.1998

määrusega nr 35 kehtestatud Põltsamaa valla üldplaneeringu, Põltsamaa Vallavolikogu 18.05.2023 nr

10 määrusest „Põltsamaa valla detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega

seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“ alusel ja kooskõlas.

1. Kehtestada Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering (Ruumi Grupp OÜ, 26.04.2023, töö

nr: DP-23/02-2022) vastavalt korralduse lisale.

2. Saata teade detailplaneeringu kehtestamise kohta ja kehtestatud planeering valdkonna eest

vastutavale ministrile ja riigi maakatastri pidajale.

3. Teatada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud

isikutele ja asutustele.

4. Teatada detailplaneeringu kehtestamisest ajalehtedes Põltsamaa Valla Sõnumid, Põltsamaa

Vallaleht ja Vooremaa; Ametlikes Teadaannetes ning Põltsamaa valla veebilehel www.poltsamaa.ee.

5. Käesoleva otsuse ja detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Põltsamaa valla veebilehel:

https://www.poltsamaa.ee/onne-ja-loojangu.

6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

Korraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik

korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Põltsamaa Vallavolikogule

haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Korralduse peale on kaebeõigusega

isikul õigus esitada kaebus Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud

tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Klaos (allkirjastatud digitaalselt)

abivallavanem vallavanema ülesannetes Merike Sumla

vallasekretär

Korraldus saadetakse:

1. ESPAK Paide

2. Ruumi Grupp OÜ

3. Maa-amet

4. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Aru tee mü omaniku_nõusolek.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TANEL TÕRVAND PNOEE-38106092718 2022-12-09 10:37:04

0_Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse_DP_Seletuskiri_08.12.2022.pdf

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-23/02-2022

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse

detailplaneering

Asukoht:

Mõhküla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond

Planeeringu koostamise korraldaja:

Põltsamaa Vallavalitsus

Huvitatud isik:

ESPAK Paide OÜ

Planeerija:

Egle Heero, diplomeeritud maastikuarhitekt MSc

Tartu

2022