Vastus pöördumisele seoses visioonidokumendi Eesti Teedevõrk 2040 väljatöötamise ettepanekuga

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Indrek Pappel

Eesti Taristuehituse Liidu

[email protected]

Teie 18.03.2024

Meie 17.04.2024 nr 1-17/24/1444-2

Vastus pöördumisele seoses visioonidokumendi

Eesti Teedevõrk 2040 väljatöötamise ettepanekuga

Austatud Indrek Pappel

Tänan teid ettepaneku eest töötada välja teetaristu säilitamise ja arendamise tagamiseks pikaajaline

visoonidokument. Peate oluliseks, et riigi teedevõrgu planeerimine peab olema pikaajaline, pidev

prognoositav tegevus üle valitsemisperioodide. Olen sellega igati päri.

Riigi pikaajaliste poliitikate kujundamiseks koostatakse erinevates valdkondades arengukavad,

mis kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt ning ulatuvad üle valitsemisperioodide. Valdkonna

arengukavas sõnastatakse poliitikavaldkonna eesmärgid ja tegevussuunad, nende täitmist

hinnatakse vastavate mõõdikutega. Arengukavasid viiakse ellu programmide alusel, milles

määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, mõõdikud,

tegevused ja rahastamiskava. Programm koostatakse kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga.

Transpordipoliitika põhimõtted ja eesmärgid on sätestatud transpordi ja liikuvuse arengukavas

2021-2035, mis kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 2021. aasta lõpus. Transpordi ja liikuvuse

arengukava 2021-2035 arengustsenaarium valiti välja kaasamisprotsessis, sealhulgas ITF/OECD

uuringu ja eksperthinnangute tulemusena, ning vastavalt lepiti kokku tegevussuundades ning

peamistes tulemusnäitajates. Seatud eesmärke viiakse ellu transpordi ja liikuvuse programmi

alusel, mille üheks detailsemaks tegevuskavaks teetaristu osas on riigiteede teehoiukava, kus

samuti on toodud teede arenguvajaduse pikem vaade. Seega meil on olemas erineva tasandi

visioonidokumendid teehoiu valdkonnas, mis on kahtlemata oluline valdkond riigi erinevate

valdkondade toimimiseks ning arenguks.

Samas nii teede kui ka teiste valdkondlike arengukavade väljakutse on piisava (pikaajalise)

rahastuse tagamine, kuivõrd rahastus võib muutuda igal aasta lähtuvalt riigieelarve

läbirääkimistele. Vaatamata meie teede üldiselt heas korras seisundile ning viimastel aastatel

tehtud investeeringutele teedetaristusse, ei ole ka teehoiu rahastamine olnud piisav. Eriti suur

langus rahastus toimus sellel aastal. Seda eelkõige Venemaa sõjalisest agressioonist,

energiakriisist ja inflatsioonist tuleneva mõjude tõttu oluliselt muutunud riigieelarve võimalustele.

See ei muuda asjaolu, et nii rahuldava seisukorra tagamine riigiteede võrgustikul kui ka TEN-T

põhivõrgustikku kuuluvate liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele vastavate maanteede (Tallinna–

Tartu–Võru–Luhamaa ja Tallinna–Pärnu–Ikla maanteed) väljaehitamise tagamine aastaks 2030 on

kriitilise tähtsusega. Seega teede valdkonnas on jätkuvalt prioriteediks teedevõrgu seisundi

parendamine ja jätkusuutlik arendamine.

Saan kinnitada, et otsime erinevaid võimalusi teehoiuks vajalikke vahendite suurendamiseks –

seda eelkõige riigi eelarvestrateegia (RES) koostamisel ning erinevaid rahastusallikaid kaaludes.

Näiteks RES 2024-2027 kohaselt suunatakse järgmise nelja aasta jooksul teehoidu kokku 680,5

miljonit eurot, seejuures võrreldes eelmise RESiga (2023-2026) on riigi osakaal 76 miljonit

suurem, kuid välisvahendite osakaalu languse tõttu on kogumahu kasv 37 miljonit. Lisaks

käesoleva aasta alguses kiideti heaks 2023. aasta sõjalise mobiilsuse taotlusvoorus Tallinn-Pärnu-

Ikla maantee Päädeva-Konuvere teelõigu neljarajaliseks väljaehitamise projekt, mille tulemusel

saab Eesti teehoiu investeeringuteks täiendavalt 41 miljonit eurot, millele lisandub riigi

kaasfinantseering. Ka järgmise aasta riigieelarve ning RES läbirääkimistel soovime tõstatada

teehoiu rahastusega seotud murekohad.

Toote välja, et Transpordiamet planeerib käesoleval aastal ajakohastada 2019. aastal koostatud

riigiteede teehoiu rahavajaduse strateegilise analüüsi. Teete ettepaneku visiooni planeerimisel viia

ühiselt läbi ka põhjalik sotsiaal-majanduslike mõjude uuring, kuna teile teadaolevalt

Transpordiameti planeeritava analüüsi lähteülesanne seda eesmärki ei täida. Riigiteede teehoiu

rahavajaduse strateegiline analüüs on terviklik riigiteede võrgu analüüs, eesmärgiga selgitada välja

riigiteede võrgu optimaalne seisukord, kalkuleerida vajalikud eelarvelised vahendid selle taseme

saavutamiseks ja edasiseks säilitamiseks ning täpsustada teedevõrgu remondivõlg.

Optimaalse seisukorrana on silmas peetud olukorda, kus ühiskonna kulud tervikuna on kõige

madalamad ning remondivõla all on mõeldud halvas seisukorras teelõikude kogumahtu ja nende

teede remondi kogumaksumust. Sarnane analüüs viidi esimest korda läbi aastal 2011. Teine, kogu

Eesti riigimaanteede võrku puudutav rahavajaduse strateegiline analüüs tehti 2019. aastal.

Analüüside tulemusel selgus, et 2011. aastal moodustas riigiteede võrgustiku remondivõlg 697

miljonit eurot ning aasta keskmiseks optimaalseks kogukuluks 30 aastasel analüüsi perioodil

(2011-2040) oli 147 miljonit eurot. 2019. aastal teostatud sarnase analüüsi kohaselt moodustas

remondivõlg 689 miljonit eurot ning aasta optimaalseks keskmiseks kogukuluks 30 aastasel

analüüsi perioodil (2019-2048) oli 193 miljonit eurot aastas. Summad on kajastatud käibemaksuta

ja koos hoolde maksumusega.

Transpordi ja liikuvuse programmis 2024-2027 välja toodud teehoiuks ettenähtud vahendite mahu

indikatiivne vajadus on 350 miljonit eurot aastas, millest halvas seisus riigiteede osakaalu

vähendamiseks ja remondivõla likvideerimiseks on ca 200 miljonit eurot aastas ning teedevõrgu

arendamiseks, sh TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede nõuetekohaseks väljaehitamiseks,

150 miljonit eurot aastas. Indikatiivne vajadus on hinnanguline ega tugine ajakohasel põhjalikul

analüüsil. Seetõttu on tänaseks tekkinud taas vajadus teostada uus kompleksne analüüs, kuna

teetööde maksumused on oluliselt muutunud. Samuti on muutunud teede seisukord, teekasutajate

kulud ning teede rekonstrueerimiseks, taastusremondiks, säilitusremondiks ja korrashoiuks

eraldatavate vahendite suurus. Koostamisel oleva uuringu lähteülesanne hõlmab järgmist 30.

aastast perioodi (2025-2054).

Teie poolt viidatud sotsiaal-majanduslike mõjude uuringu läbiviimine eelnimetatud analüüsi

raames ei ole hetkel põhjendatud, kuna transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 koostamisel

on juba läbi viidud laiapõhjaline mõjuanalüüs. Täiendava mõjuanalüüsi läbiviimine ei muuda

arengukava mõjuanalüüsi ega ka riigiteede teehoiu rahavajaduse strateegilise analüüsi järeldusi.

Lõpetuseks soovin tänada Taristuehituse Liitu panuse eest kliimaseaduse valimimisse. On hea

näha, et teie esindaja on antud protsessis aktiivselt kaasas. Märgin, et pärast kliimaseaduse

ühiskondliku kokkulepet teostatakse transpordi ja liikuvuse arengukava tulemuste vahehindamine

(2025-2026). Vahehindamise tulemusi ja kliimaseaduses sätestatud eesmärke arvesse võttes

avatakse muutmiseks ka transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035, mille raames on samuti

võimalik uuesti mõtestada teehoiu valdkonna pikaajalist plaani.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sander Salmu

liikuvuse asekantsler

Teadmiseks: Transpordiamet

Julia Bergštein, 511 9431

[email protected]