Protokolli saatmine: Haridusvaldkonna 2035 ja Noortevaldkonna 2035 arengukavade juhtkomisjoni koosolek 10.04.2024

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 22.04.2024 14:27 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Eesti Töötukassa <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>; <[email protected]>; Riigikantselei <[email protected]>; Justiitsministeerium <[email protected]>; SiM info <[email protected]>; info

<[email protected]>; keskkonnaministeerium <[email protected]>; Sotsiaalministeerium <[email protected]>; Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium <[email protected]>; min <[email protected]>; <[email protected]>

Teema: Teile on saabunud kiri Haridus- ja Teadusministeeriumist Manused: Haridusvaldkonna 2035 ja Noortevaldkonna 2035 arengukavade juhtkomisjoni

koosolek.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere

Teile on saabunud kiri Haridus- ja Teadusministeeriumist.

Pealkiri: Haridusvaldkonna 2035 ja Noortevaldkonna 2035 arengukavade juhtkomisjoni koosolek.

Registreerimise kuupäev: 22.04.2024 Registreerimisnumber: 1.1-7/24/20

Kirja manuses olev dokument on digitaalselt allkirjastatud. ID-kaarti ja ID-kaardi lugejat antud dokumendi avamiseks vaja ei ole. Dokumendi avamiseks peab arvutis olema DigiDoc

programm. DigiDoc on vabavara ning selle saate alla laadida Sertifitseerimiskeskuse kodulehelt

https://installer.id.ee/

Lugupidamisega Haridus- ja Teadusministeerium tel 735 0222 [email protected]

1

HARIDUSVALDKONNA ARENGUKAVA JA NOORTEVALDKONNA

ARENGUKAVA JUHTKOMISJONI KOOSOLEKU PROTOKOLL

22.04.2024 nr 1.1-7/24/20

Koosoleku toimumise aeg: 10.04.2024 nr 5

Algus kell 15.00, lõpp kell 17.15

Juhatas: Renno Veinthal

Protokollis: Karin Mikk Osa võtsid: Kutt Kommel (RAM), Anniki Aruväli (KUM), Ulla Saar (MKM), Heleri Reinsalu (SOM), Asta Tuusti (KLIM), Martin Tulit (SIM), Laidi Surva (JUM), Katri Eespre

(Riigikantselei), Kaarel Taimla (ENL), Kaur Orgusaar (Kaubandus-Tööstuskoda), Reelika Leetmaa (Eesti Töötukassa; liitus 15:17), Triin Lauri (valdkondlik ekspert; liitus 15:40),

Emöke Sogenbits (valdkondlik ekspert), Uku Varblane (valdkondlik ekspert), Anne Kivimäe (valdkondlik ekspert). Noortepoliitika töögrupi esindajad: Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti

Kunstikoolide Liit, Eesti Teadushuvihariduse Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Noorteühing Eesti 4H, Statistikaamet.

Puudusid: Kristi Vinter-Nemvalts (HTM), Raul Aron (Eesti Tööandjate Keskliit), Ain Tõnisson (valdkondlik ekspert), Liivi Aume-Jänes, Kaja Sarapuu (Eesti Keelenõukogu), Tauno Asuja (Eesti Puuetega Inimeste Koda), Jan Trei (ELVL), Jaan-Hendrik Toomel (Eesti

Ametiühingute Keskliit), Mario Mäeots (valdkondlik ekspert), Ede Tamkivi (valdkondlik ekspert), Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine, Noored

Kotkad, Kodutütred, MTÜ Changemakers, VeniVidiVici. Kutsutud osalejad: Liina Põld (HTM), Riin Tamm (HTM), Margus Haidak (HTM), Keit Parts (HTM), Ingar Dubolazov (HTM), Tuulikki Sillajõe (HTM), Hele Liiv-Tellmann (HTM), Irja

Tamme (HTM), Britt Järvet (HTM), Meelis Aunap (HTM), Anu Lihtmaa (HTM), Reelika Pirk (HTM), Sandra Fomotškin (HTM).

PÄEVAKORD:

1. Anda ülevaade 2023. a tulemustest haridusvaldkonna ja noortevaldkonna

arengukavade elluviimisel.

2. Koguda täiendusettepanekuid tulemusaruandele.

3. Koguda ettepanekuid, kuidas probleemkohti ületada ning millele edaspidi fookused

seada.

Britt Järvet tegi sissejuhatuse koosoleku sihiseade osas ning tutvustas tulemusaruande koostamise ja kasutamise üldist protsessi. Kirjalikke ettepanekuid tulemusaruande osas oodatakse kuni 17. aprillini 2024.

2

1. Ülevaade 2023. a tulemustest haridusvaldkonna ja noortevaldkonna arengukavade

elluviimisel; komisjoni täiendusettepanekud

Liina Põld: tänas juhtkomisjoni panustamast ja märkis, et kohtumisel keskendutakse eelmisele aastale, kuid muutused toimuvad pidevalt ja kirjeldada saab ka hetkel käimasolevaid protsesse.

KUULATI: Liina Põllu ettekannet alushariduse, üldhariduse, õpetajate ja koolijuhtide, kaasava hariduse ja eestikeelsele õppele ülemineku edusammude ja väljakutsete osas.

Väljakutsed:

• Alushariduses osalemises on tekkinud võrreldes 2023. a langus. Protsentuaalselt kõige suurem laste arvu kasv on toimunud Hiiumaal (+8,4%) ja Võrumaal (+2,5%);

kahanemine Ida-Virumaal (-7,6%).

• Mittestatsionaarses õppes osalejate arv on suurenenud kolmandiku võrra võrreldes 19/20. S.o ca 6000 õppurit, kellest suur osa võiks õppida statsionaarse õppega

gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Teema väärib põhjalikumat analüüsi ja sisse vaatamist.

• Õpilasete rahulolu kooliga on langenud, silmapaistvalt suur langus 8. kl õpilaste seas. Mured on seotud koolikiusamise, vaimse tervise, akadeemilise nõudlikkusega. Teame,

et noortel pole unerežiim korras, on nutisõltuvused ning nende liikumisharjumused on muutunud halvemaks. Kindlasti on see ka laiem ühiskondlik väljakutse, haridussüsteem ei suuda kõike lahendada.

• Nüüdisaegne õpikäsituse rakendamine on HTMil strateegiliseks eesmärgiks, kuid ettevõetud meetmed pole andnud ootuspäraseid tulemusi.

• Kuidas teha LTT õpetajatele õppimisvõimalusi atraktiivseks? Tööturul palju konkureerivaid valdkondi, mis loodusainete noori tõmbavad rohkem kui õpetaja amet.

Oleme sellest ka eelmistel kohtumistel rääkinud. Samad väljakutsed on ka eesti keel teise keelega õpetaja osas.

• Oluline toetada alustavaid õpetajaid ja nende toetamist koolis ning ülikoolis. Noori õpetajaid peale ei tule, keskmine õpetajate vanus üldhariduskoolis 49. Alustava õpetaja vanus on 36 a. Õpetajakoolituse õppekohtade konkurss jäi alla seatud eesmärgi.

• Kaasava hariduse puhul väljakutseks samuti piisava arvu spetsialistide puudus.

• Eestikeelsele õppele üleminek võimendab õpetajate järelkasvu probleeme. Eesti keele kui teise keele õppijate õpitulemuste mahajäämus, eriti gümnaasiumi B2 keeletaseme saavutanute osas. Senised õpimetoodikad on olnud vähetõhusad. Oluline roll on

kindlasti ka keelekümblusel, kus koolide näitajad on paremad.

KUULATI: Riin Tamme ülevaadet noortevaldkonna edusammudest ja väljakutsetest. Väljakutsed:

• Noortevaldkonna töötajatele ei ole seatud valdkonnas töötamiseks kvaliteedinõudeid.

• Vaja arutleda, kuidas noorte osalust mõtestame, et olla ühises teadmusväljas. ARUTELU:

Kaarel Taimla (ENL): Küsimus koolide sulgemise osas, kas rõhk on õppekvaliteeti parandamisel ja mis on selles suunas liikumise taust? Kas ressursside kokkuhoiu mõttes pole võimalik koole üleval hoida, sest pole õpilasi? Miks just 100 kooli suunas liigutakse?

Teine küsimus puudutab rahulolu koolikeskkonnaga ja eriti 8. klassi puhul. Huvitav oleks tagamaad teada, kas on seotud Covidiga või millest on see tingitud?

Liina Põld: Küsimus on selles, et gümnaasiumihariduse kvaliteedinäitaja ei peaks olema kodulähedus. Need noored on piisavalt täiskasvanud, et käia kaugemal koolis. Oluline on, et

3

koolis oleks noortele huvipakkuvaid valikuid, kaaslasi, kellega huvitegevuses osaleda või mõõtu võtta ning piisav arv õpilasi, et oleks võimalik palgata õpetajaid. See tagab tugevad ainealased teadmised ja sotsiaalsed võrgustikud. Tallinnas on 36 õpilast gümnaasiumi ühes

klassis. On ka piirkondi, kus on vaid 6 last klassis. Kutseõppeasutused oleme küll loonud lähenemisega, et igas maakonnas on üks kool. Ei saa öelda, et väikestes gümnaasiumites on

rahulolu madalam, aga teatud ilminguid sellest on. Ma ei väida, et väiksemas gümnaasiumis on kehv õppida. Samas peab mõistma, et selliste koolide ülalpidamine on ressursimahukas. Pole piisavalt õpetajaid ning neid ei tule ka piisava kiirusega juurde. 100 ei ole piir. Riik räägib

KOVidega läbi, mis on plaanid nende gümnaasiumitega.

Õpilaste rahulolu 8. kl näitajad on murettekitavad. Vaadata tuleb ka aega, kust läbi tuldud, sh ka Covid mõju. Andmetesse sisse vaatamiseks peab täpsemat tööd tegema. Saab vaadata nii piirkonna kui koolide põhiselt. Tulemused on mõeldud avaldamiseks koolidele ehk need on

kooli enesehindamise instrument. Meie näeme üldistatud ja keskmist tulemust. Koolid peavad selle teemaga tegelema.

Heleri Reinsalu (SOM): Kas saate avada plaane ja nägemust, mis saab nendest erivajadusega lastest, kelle kodune keel on vene keel seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga? Kui on

venekeelsete logopeedide puudus, kuidas on väikelastele teenused tagatud? Kas on kavas teemat seirata, kas teenuse kättesaadavus neile väheneb ja probleemid süvenevad? Kas

kaardistate teiste riikide kogemust, kuidas teise riigid seda probleemi lahendavad, kel on erivajadus ja muu emakeel?

Ingar Dubolazov: Teenuse kättesaadavus on vastavalt õppekeelele ja seda nii Soomes kui Lätis. Läti alustas üleminekuga sel sügisel ja otsustati, et kõiki teenuseid osutatakse läti keeles.

Meil on seadusega kehtestatud võimalus tugiteenust osutada muus keeles kui eesti keeles ja kool otsustab, millist tuge või abi õpilane vajab. Kui lapsed õpivad esimest korda eesti keeles, siis ilmselt kasutab psühholoog või nõustaja seda keelt, mis aitab lastel konflikti lahendada.

Venekeelse tugiteenuse mahu vähenemine on ajas märgatav. Situatsioonid peaks olema eesti keeles lahendatavad. Meil ei ole venekeelse tugiteenuse osutajate järelkasvu nagu ka

venekeelsetel aineõpetajatel puudub tasemeõpe. Täna on seis, et tugiteenust võib pakkuda ka muus keeles, aga see on kooli pädevuses, kas palkab töötajad või ostab teenust sisse.

Martin Tulit (SIM): SIMi huvi on aktiivsete kodanike järelkasvu tagamine. SIMi arengukavas on teatud tegevused, aga noorte aktiivse osaluse edendamine ühiskonnas on HTMi käes.

Eelmise aasta lõpus 8. kl kodanikuhariduse (ICCS) uuringus oli mitmeid kohti kodanikuhariduse ja osaluse osas, kus tendentsid olid problemaatilised. Tulemusaruandes tahaks seda teemat selgemalt näha, sh kuidas tegevusi kavandate. Üle poolte noorte teadlikkus

ühiskonna tegevustes osalemisest kõrged, aga need ei realiseeru. Võibolla saame SIM-HTM omavahel paremini koostööd teha ja tegevusi ühildada.

Riin Tamm: Oleme noorte osalust uuesti nullist ümber mõtestamas. Me ei tee seda üksi ja regulaarsed kohtumised toimuvad ka SIMiga.

Katri Eespere (Riigikantselei): Mis on põhjuseks, et tavakoolidesse kaasatud õpilaste arv

langes? Kas see on ühtlane üle Eesti või pigem mõnes piirkonnas? Koolieelsetes asutustes on laste arv langenud, kas neile andmetele on võimalik täpsemalt sisse vaadata, kas on regionaalseid erinevusi, majanduslikku toimetulekut vms?

Meelis Aunap: tavakooli kaasatud õpilaste arv ei ole tegelikult langenud, vaid püsib üsna samal

tasemel. Aruandesse on sattunud viga, kontrollime üle.

4

Britt Järvet: Alushariduse osas arvavad analüütikud, et seal võib olla arvutusviga ja vaatavad uuesti üle. Igal aasta koostatakse ka tulemusaruande lisa, mis analüüsib ja annab konteksti juurde, sealt saab ka põhjalikumaid taustaandmeid.

Kutt Kommel (RAM): Mõõdikud lk 3 illustreerivad ka riigieelarve seletuskirja. On hea, kui

tulemused on näiteks punasega välja toodud, aga kas sihttasemed võiks ka sinna kõrvale tekkida? Juhtkomisjon võiks sihttasemeid kommenteerida või seada. Kui saavutatud sihttasemed on märgitud rohelisega, siis kas võiks kaaluda sihtide kõrgemaks seadmist?

Juhtkomisjonis võiks seda ka arutada.

Britt Järvet: Võtame Kuti kommentaari siit kaasa. Ats Mattias Tamm: Kui vaadata statistikat kiusamise osas, siis Covidi ajal protsent tõusis. Kas

on plaane, kuidas teemat lahendada, et tõsta nende õpilaste protsenti, keda ei ole kiusatud? Lahenduseks pakuks, et kui hetkel toimub kiusamisvastane võitlemine igas koolis eraldi ja iga

kool ise organiseerib metoodilise programmi, siis oleme pakkunud, et võiks välja töötada üleriigilise plaani, kuidas rohkem strateegiliselt kiusamise vastu võidelda. Teine küsimus puudutab õppekohti. Õpilasi on palju, aga linnapiirkondades on neile vähemalt

põhikoolis vähe kohti. Paari aasta pärast õpilaste arv kukub, aga hetkel on olukord, kus kesklinna koolides on klassis üle 30 õpilase ja seaduses lubatud 24 (v.a, kui kool ise otsustab

suurendada). Gümnaasiumivõrk on üks teema, aga kas on plaan tekitada ka linnapiirkonnas põhikoole juurde?

Liina Põld: Gümnaasiumihariduse vastutuse võtmine riigile aitaks leevendada füüsiliste õppekohtade puudust. Põhikoolivõrgu vastutus on KOVil ja me taunime klasside suurendamist.

Siiski teame, et toimub suurendamine hoolekogude toel. Oleme pidanud läbirääkimisi Tallinna linna ja lapsevanematega. Teame, et probleem on üleval, kuid kiiret lahendust ei ole. Meil ei ole põhikoolivõrgu plaani, see on KOVi vastutusel.

Tervise Arengu Instituudi juurde on moodustatud ennetuse teadusnõukogu, kes hindab

ennetustegevuse tõendatust. Antakse hinnanguid, millised programmid on tõhusad. Me ei osale ekspertiisikomisjoni töös, aga võtame nende hinnanguid aluseks ja toetame rohkem neid MTÜsid ja programme, kes on hindamise läbi teinud. See annab koolidele kindlust, et

programm on teadus- ja tõenduspõhine. Rahastame erinevaid kiusamisennetuse ja vaimse tervise toetamise programme ca 800 tuhande euroga aastas. Lisaks tellisime 2022. a Praxiselt

uuringu kiusamist ennetavate ja vähendavate sekkumiste tõhususe ja rakendamise kohta, mille raames saime ka poliitikasoovitusi. Olen nõus mõttega, et liikuda süsteemsuse suunas, aga selleks on vaja rohkem eelarvet, mida juurde tulemas. Ka praegune eelarve ei kata ära

ressursivajadust. Seega koolid peavad programmiga liitumise ise tegema. Nõus, et täna pole olukord hea.

Kuna Ain Tõnisson ei saanud koosolekul osaleda, siis saatis ta oma ettepanekud kirjalikult ning palus protokolli lisada:

1. Lk 4 tuuakse indikaatorina "Õpetaja keskmine töötasu, võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%), üldhariduskooli õpetajad". Teen ettepaneku täpsustada metoodikat, et nimetatud

indikaator arvestaks töötasu, mille kvalifitseeritud õpetaja saab ettenähtud nädala töötundide eest. Praegune metoodika ei arvesta mõistlikku töötundidesse mahtuvat töökoormust ning annab seega nihkega hinnangu, mis peab loomulikuks õpetajate üleajatöö. Mahukas üleajatöö

ja õpetajate kurnatus on ohuks teiste hariduse kvaliteeti puudutavate indikaatorite saavutamisele. Haridusleppe arutelud annavad kindlasti metoodika muutmiseks hea aluse.

2. Lk 6 püstitatakse väljakutse nüüdisaegsete õpikäsituste rakendamiseks õppeasutustes. Teen ettepaneku seadusandluses paremini kirjeldada klassijuhataja/mentori ülesanded ja töö sisu. Praegune küllalt aineõpetuse keskne seadusandlus jätab sageli üldpädevuste arengu ning

5

kasvatuslikud küsimused tahaplaanile. Teiselt poolt on väga oluline, et vanemate ülesanded lapse hariduse tagamisel oleksid samuti täpselt sõnastatud. On väga hea, et õpikohustuse arutelu juures on plaanis Haridusseaduses sõnastada vanemate kohustused. Arusaadavalt ei

saa kool võtta üle pere kohustusi ning lapse arengu toetamise töö vastutuste täpsem piiritlemine aitab kaasa, et kool oma osaga paremini toime tuleb. Täpsem piir ei pea tähendama, et

ühiskond ei peaks eraldi meetmetega tulema appi nendele peredele, kes oma osaga toime ei tule. 3. Lk 6 püstitatakse väljakutse nüüdisaegsete õpikäsituste rakendamiseks õppeasutustes. Teen

ettepaneku analüüsida õpilase/õpetaja suhtarvu ja õpilasekeskse õpetuse omavahelisi seoseid. Liiga suured klassid suurtes koolides ei pruugi tagada igale õpilasele vajalikku tuge ning oht

on, et koolikultuur jääb anonüümseks. 4. Lk 12 räägitakse õpetaja töötasu alammäära kasvust ning seal juures on lause "Sellele lisandus diferentseerimiskomponent 17%, mis võimaldab koolijuhtidel õpetajate töö- ja

palgakorraldust paindlikumalt reguleerida." Lausest võib jääda ekslik mulje nagu diferentseerimiskomponent on uus meede. Samas on olnud see meede olemas pikalt ja olnud ka

mahukam. Ettepanek on lauset parandada.

KUULATI: Renno Veinthali ettekannet hariduse ja tööturu seostest, kutseharidusest, täiskasvanuharidusest ja kõrgharidusest.

Väljakutsed:

• Väljakutse on seotud nutika spetsialiseerumisega, aga muutus ei ole suur ja sellele liiga suurt tähtsust ei omistaks.

• Cedefopi Euroopa Oskuste Indeksi raporti kohaselt joonistub välja probleem, et kõrghariduse lõpetajate palgatase on 30. kohal ja lõpetanute tööle rakendamine 28. kohal ehk probleem on tööle rakendamisega.

• Pisut on vähenenud viis aastat peale põhikooli kutsehariduseni jõudnute osakaal.

• Vähemalt keskharidusega 20−24-a osakaal pole liikunud seatud eesmärgile lähemale. 25−64a madala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr on langenud.

• Ligipääs kõrgharidusele ei ole paranenud, halvemas sotsiaalmajanduslikus olukorras pered ei suuda kulusid katta. Üliõpilased töötavad ja see annab edasiseks aruteluks ainest. Käimas on intensiivne arutelu kõrghariduse tulevikust.Kõrgkoolid muretsevad

järelkasvu pärast.

• Ühiskonnas on ootus LTT lõpetanute osakaalu kasvatamiseks. Vaja oleks suurendada kogu rahastust, mitte võttes ühe arvelt teisele (IT vs inseneeria). Suuremat tähelepanu panna põhikooli astmesse ja veel varasematesse astmetesse.

• Edasi peab minema debatt, keda ootame meile õppima. Plaanis on erinevad tegevused, et jõuda lahendusteni. Välisõppurite osakaal on peale pandeemiat langenud.

ARUTELU:

Uku Varblane: Kõrghariduse rahastamise osas on tegevustoetuse tõus 15% kokku lepitud kuni

aastani 2026. Järgmiseks kevadeks on vaja uut plaani. Kui kaugel ollakse pika plaani koostamisega HTMis mõeldes ka nukrale eelarveprognoosile?

Renno Veinthal: Teeme plaani ja erinevaid stsenaariume. 16.04 on Teadus- ja arendusnõukogus (TAN) arutelu kõrghariduse rahastamise tuleviku üle. Ees on keerulised valikud. Ühelt poolt on

soov, et jätkuks samamoodi nagu seni, aga peame arvesama majanduse seisu. Töötame mh stsenaariumiga kaaluda omaosalust ning millistel tingimustel seda rakendada. Enne TANi

arutelu ei saa spekuleerida. Peale 16. aprilli saab rohkem avada.

6

Rasmus Kits (Eesti Teadushuvihariduse Liit): Mis on peamised 3-5 põhjust miks LTT ja IT õppijate arv jääb kõrghariduses väiksemaks? Mida saame teha üldhariduses, et seda osakaalu suurendada?

Margus Haidak: See on väga lai küsimus ja mitmetahuline teema. LTT õpilaste pilti mõjutab

ka välisüliõpilaste arvu langus, IT-s oli neid palju. Kasvunumbrid tulid Eesti õpilaste arvelt. Tegeleda tuleb mitme tahuga, nt huvihariduse, õpikohustuse, kutseharidusest edasiliikumisega kõrgharidusse. Tunnetus oleks justkui, et eestlased ei taha õppida reaalaineid, kuid sisuliselt on

Eesti ikkagi tipus vaadates, kui paljud valivad loodus- ja täppisteadused. Saame sisemisi struktuurseid nihkeid tekitada noorte teavitamise ja suunamisega. Kogu reaalainete õpetamine,

huviharidus jne on suur teema. Oleme loonud tehnoloogiahariduse juhtrühma, kaasame palju ja arutame, et muutust saavutada.

Renno Veinthal: Tüdrukute valikuid suunates saab LTT õppureid juurde.

Margus Haidak: Loodusteadustes ja matemaatikas on palju tüdrukuid. IT magistriõppes on mehed-naised pooleks ja üldiselt pilt hea, bakalaureuse astmes annab üht-teist ära teha. Väljakutseks on ka sooliste stereotüüpide murdmine.

2. Prioriteetide ja fookuste seadmine Britt Järvet jagas osalejad Teamsis töötubadesse, et saada kiiret tagasisidet, millised prioriteedid

peaks HTM 2025-2027 fookusesse seadma.

Töörühmade tagasiside: Rühm nr 1: Endiselt on prioriteediks haridustöötajate (sh noortevaldkond) töötasu küsimus, sh

ka selgus ja ühtne arusaam, sest rollid on praegu laiad ja hägusad. Hariduskokkulepe on lai

ning oodatakse konkreetsust. Ettevõtete ja hariduse koostöö peaks olema parem, sh mida ettevõtlus haridussüsteemilt ootab. Leiti, et haridussüsteem ei astu ühte sammu

vajadustega. Ettevõtetel on ressurss, mis võiks haridusse jõuda. Jätkuma peab formaal- ja mitteformaalhariduse lõimumine.

Rühm nr 2: Kas oleme kindlad, et noorte osalus on langenud? Võib-olla on langenud hoopis riigi rahastatud projektide arv? Prioriteedina jõuti esile tuua noorte vastutus ühiskonnaelus.

Noortel endil peaks olema roll oma iseseisva elu eest vastutamisel. Rühm nr 3: Ei jõudnud palju arutada, aga tähtis on mõõdikute kvaliteet ja analüütiline pool.

Oluline on, kuidas mõõdikute tähendust paremini mõista. HTM peaks mõõdikute taha vaatame enne järelduste tegemist. Sekkumiste planeerimisel on see määrava tähtsusega.

Rühm nr 4: Mõõdik ei ütle ise midagi, kui see ei ole korrelatsioonis millegagi. Kui osalejate

arv kasvas või kahanes, siis tahaks näha perspektiiviga. Haridustöötajate puhul tahaks

näha, kui palju on töötajaid per koolilaps, kui mitu inimest on ühe õpilase kohta. Prioriteetides on seos ühiskonna vajadustega ülioluline. Koolituskavad on riigi tellimus,

keda meil tegelikult vaja on. Ärme koolita neid, kes hiljem tööd ei leia. Tähtis on järelkasv, õpetajatel palgaküsimus, aga peaksime ka lapsevahemaid harima. Õpetajale on suur surve lapsevanematelt, kes tänu e-koolile peavad end tihti targemaks, kuidas õpetaja nende lapsi

kohtlema peaks.

Rühm nr 5: Sihikule jäi digi- ja roheoskuste teema. Rõhutati programmi tähtsust, kus sihtrühm on ettevõtjad. Tuleks arendada õpetajate roheoskusi, mis on ka programmides ja SF meetmetes plaanitud.

7

Triin Lauri: Kui hariduse ebavõrdsusest rääkida, siis HTM võiks mõelda lisamõõdiku, kuidas sel teemal liigume. Kui aega on peaks arutama, kuidas mõõdikute rägastikus näha mõõdikute taha. Peame ümber hindama, kas liigume õiges suunas ja kas eeldused on õiged.

Tulemusaruande lisas saab täpsemalt lahti kirjutada, aga praegu on puudu sellest nt miks õpilased on rahulolematud. Võibolla ei ole see ainult kooliga seotud, aga see teadmine jääb

puudu praegu. Britt Järvet: Peame mõõdikute teemalise eraldi kohtumise tegema. Seda soovi väljendati ka

eelmisel aastal. Kui tulemusaruande osas on kirjalikke kommentaare, siis ootame neid 17. aprilliks 2024. Järgmine plaanipärane kohtumine toimub sügisel.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

juhataja protokollija