Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine

15.04.2024

Vabariigi Valitsuse korralduse „Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali

suurendamine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) esitab Vabariigi Valitsusele korralduse

eelnõu, mille alusel volitatakse majandus- ja infotehnoloogiaministrit riigi sihtasutuse

asutajaõiguste teostajana otsustama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) sihtkapitali

suurendamine 50 000 000 euro võrra. Sihtkapitali suurendamine toimub rahalise sissemaksena

summas 50 000 000 eurot.

Vastavalt 2024. aasta riigieelarve seadusele kavandatakse EIS-ile 2024. aasta riigieelarves

finantseerimistehinguna 100 mln euro ulatuses vahendeid ettevõtjatele erinevate vajalike

laenude ning eraldi Ukraina suunal täiendava finantseerimistoe pakkumiseks. Eelnõu kohaselt

antakse volitus 50 mln euro kasutamiseks ettevõtjatele erinevate vajalike laenude ja käenduste

pakkumiseks. Ukraina suunalise täiendava finantstoe pakkumiseks 50 mln euro ulatuses

valmistatakse eraldi ette vastavasisuline korralduse eelnõu.

Sihtkapitali suurendamise eesmärk on EIS-i ettevõtlusvaldkonna finantsteenuste, täpsemalt

laenude ja käenduste osutamisega seotud sihtfondi suurendamine.

Eelnõus nimetatud sihtkapitali suurendamine ei ole käsitletav riigiabina, seega puudub kohustus

ja vajadus teavitada Euroopa Komisjoni. EIS kohustub vahendeid kasutades järgima

riigiabireegleid.

Abimeedet käsitletakse riigiabina, kui abi vastab neljale kriteeriumile ehk kui abi antakse riigi

vahenditest, abi saaja saab eelise võrreldes oma potentsiaalsete konkurentidega, abi antakse

valikuliselt ja abi omab kasvõi potentsiaalset mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele ja

konkurentsile. Toetataval majandustegevusel on eksklusiivne iseloom ja vaid kohalik mõju

ning seetõttu ei mõjuta sellise tegevuse toetamine ka liikmesriikidevahelist kaubandust ega

moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi. Kuna vähemalt üks neljast riigiabile

kohustuslikust kriteeriumist on täitmata – eraldis EIS-i sihtkapitali suurendamiseks ei täida

liikmesriikide kaubanduse mõjutamise kriteeriumi, ei ole tegemist riigiabi andmisega.

Vabariigi Valitsuse korraldus kehtestatakse riigivaraseaduse (RVS) § 78 lõike 4 alusel.

Eelnõu ja seletuskirja valmistas ette MKM-i ettevõtluse osakonna ekspert Kaupo Sempelson

(tel 625 6350, e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusliku ekspertiisi

tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga volitatakse majandus- ja infotehnoloogiaministrit vastavalt 2024. aasta riigieelarve

seadusele suurendama 50 000 000 euro võrra EIS-i sihtkapitali. Volituse saamise järgselt

sõlmitakse EIS-iga vastavasisuline leping vahendite kasutamise kohta.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei puuduta EL õigust.

4. Eelnõu mõju

Taust: Eesti ettevõtete kapitali kättesaadavus ja ligipääs erinevatele finantseerimislahendustele

on võrreldes ülejäänud Euroopaga madal. 2023. aasta riigieelarvest suurendati EIS-i

ettevõtluslaenude tagamise sihtfondi, mis võimaldas EIS-i laenukäenduse ülempiiri tõsta 10

miljoni euroni ning täiendava edasikindlustuse olemasolul 25 miljoni euroni. Olukordade

tarvis, kus kohalikud krediidiasutused pole ettevõtjaid valmis finantseerima ka EIS-i

käendusega, vajab EIS otselaenamise võimekust. Täna väljastab EIS otselaene suuresti

struktuurivahendite arvelt eksporditehingute toetamiseks (ekspordilaen Eesti tootjalt

kapitalikaupade soetamiseks välisostjale) ja erinevaid allutatud laene (regionaallaen,

tööstuslaen ja kapitalilaen) pankade poolse laenuandmise soodustamiseks. Käesoleva perioodi

struktuurivahendid finantsinstrumentidele on vähenenud märkimisväärselt ning on tingimustelt

varasemalt piiravamad, mistõttu jagub otselaenudele eraldatud vahendeid paremal juhul

väiksemate tehingute toetamiseks kuni 2024. aasta lõpuni. Samuti vajab EIS täiendavat laenude

sihtkapitali kiire reageerimise võimekuse tagamiseks võimalike uute tulevikus avalduvate

turutõrgete leevendamisel.

EIS-i laenude sihtkapital võimaldab 31.12.2023 seisuga täiendavalt väljastada ettevõtjatele

laene kuni 23,1 miljoni euro ulatuses (vaba otselaenude sihtfondi maht 18,2 miljoni eurot ja

2023. aasta tulem 4,9 miljonit eurot). Arvestades, et täna ajale jalgu jäänud ülempiir ühe

välisostja kohta kuni 15 miljonit eurot, on EIS-il praegu vahendeid vaid ühe-kahe suurema

projekti finantseerimiseks. Seejuures on käesoleval hetkel EIS-il läbirääkimistes 3 suuremat

potentsiaalset ekspordilaenu kogumahus 30 miljonit eurot. Ekspordilaenu suuremas ulatuses

tutvustamine ettevõtjatele on riskantne, kuna võib viia kiirelt olukorrani, kus vahendite

ammendumise tõttu ekspordilaene tegelikkuses väljastada ei ole võimalik. Samuti ei ole

suhteliselt madal ekspordilaenu ülempiir ühe välisostja vastu suurettevõtjatele atraktiivne.

Seetõttu on vajalik EIS-i laenude sihtkapitali suurendamine, mis toetab Eesti ettevõtete

välisturgudele laienemist läbi EIS-i suurprojektide toetamise finantsvõimekuse kasvu.

Meede: ettevõtete laenude sihtkapitali suurendamine 80 miljoni euroni (+50 miljonit eurot)

võimaldab EIS-il pakkuda isetasuvalt erinevaid ettevõtjatele vajalikke otselaene ja luua piisav

laenuportfell, mida on võimalik täiendavalt võõrfinantseeringuga (laenud arengupankadelt,

võlakirjad vmt) võimendada. Sihtkapitali suurendamine 50 miljoni euro võrra võimaldab

mõistlikku kontsentratsiooniriski silmas pidades tõsta ekspordilaenu piirmäära ühe välisostja

kohta seniselt 15 miljonilt 16–20 miljonini ning pakkuda Eesti tootjale vajadusel samas mahus

tootmisperioodi finantseeringut. Sihtkapitali suurendamine loob võimaluse jätkata sujuvalt

ettevõtjate finantseerimist kuni täiendavate võõrvahendite kaasamiseni (võõrfinantseeringu

kaasamiseks riigikassast, rahvusvahelistelt arengupankadelt või võlakirjaemissiooniks).

Suurenenud sihtkapitalist piisab, et võtta ekspordilaenu pakkumine fookusesse ja katta

hinnanguliselt järgmise 3–4 aasta ettevõtjate ekspordilaenu vajadus, misjärel väljastatakse

täiendavaid laene ettevõtjatele kaasatud võõrfinantseeringu arvelt (täiendavalt kuni 200 miljonit

eurot) ning täiendav riigipoolne kapital pole enam tarvilik. Väiksemal vääral on plaan

väljastada sihtkapitali arvelt ka muid isetasuvaid otselaene, mis on turutõrgete leevendamiseks

vajalikud (erinevad kaaslaenamised erapankadega – erapankade laenude võimendamiseks

pangalaenudega samadel tingimuste ja allutatud laenud ettevõtete pangafinantseeringu

kaasamiseks vajaliku omafinantseeringu toetamiseks).

Sihtgrupp: otselaenude sihtgrupp on laiapõhine. Turutõrgete leevendamiseks võimaldatakse

teatud sihtgruppidele (ekspordiga tegelevad ettevõtjad, merendus, väike- ja keskmise suurusega

ettevõtjad, regionaalsed investeeringud, kolmikpööre, Ida-Virumaa Õiglase Ülemineku Fondi

tegevused) soodsamaid tingimusi.

Varasemad analüüsid: Rahandusministeeriumi poolt tellitud perioodi 2021–2027

ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine kinnitab,

et turutõrked ekspordi rahastamisel jätkuvalt aktuaalsed ning Ernst & Young poolt koostatud

„Kapitali kättesaadavuse turutõrke uuring kasvurahastuse ja suuremahuliste finantstehingute

puhul“ rõhutab täiendavat keerukust suuremahuliste (üle 5 miljoni euro) finantstehingute

korral.

Metoodika: EIS prognoosib iga-aastast halduskulu 300 tuh eurot ja kasvu 5% aastas. Eeldused

– intressitulu laenudelt EURIBOR+3%, võõrkapitali hind EURIBOR+1%, st sisse ja välja

laenamise vahe 2%; EURIBOR 2024. aastal 3%, pikemas perspektiivis 2%; lepingutasu 1%

laenusummalt, laenuprovisjoni kulu 5,5% väljalaenatud summalt; laene väljastatakse esimesel

aastal 16 mln eurot ja järgnevatel aastatel kasv 30% aastas; keskmine laenu periood 5 aastat;

ekspordilaen on maksimaalselt 85% eksporditehingust. Maksudele mõju hindamine: tuginedes

Statistikaameti andmetele luuakse 1 euro müügitulu kohta 0,2387 eurot lisandväärtust (EM001,

2021); 1 euro lisandväärtuse kohta makstakse 13,2% tööjõumakse, 9,0% käibemaksu ja 2,1%

ettevõtte tulumaksu (RR21 ja RA00024, 2015).

Ressursipiirangud: teadmised ja ressurss rakendamiseks on EIS-is olemas.

Tulemused: otsene mõju – 4 aasta vaates laenudelt teenitavalt intressitulult ja lepingutasudest

2,4 mln eurot, mis on positiivne mõju riigieelarvele. Kuna EIS kuulub valitsussektorisse, siis

raha kandmine MKM-i poolt EIS-i valitsemissektori positsiooni ei mõjuta. Hiljem hakkab

instrumendi tulude ja kulude vahe mõjutama riigieelarvet positiivselt (esimese nelja aasta

prognoositav positiivne mõju 2,4 mln eurot).

Kaudne mõju – täiendav maksutulu finantsinstrumendi rakendamisest 4 aasta vaates on 6,8 mln

eurot. Täiendavalt kaasneb positiivne mõju ekspordi kasvule, suureneb lisandväärtus. Lisaks

loob ekspordilaenu võimaluse pakkumine Eesti ettevõtjatele täiendava võimaluse saada oma

pakkumustega välisostjate jutule, toetab julgust ekspordimüüki arendada ning võib aidata viia

eksporditehinguteni ilma ekspordilaenu kasutamata.

Finantsinstrumendi tootlus koos maksutuludega kasvab vastavalt laenuportfelli kasvule ja

kasutatavale võimendusele.

Riskid: finantsinstrument on planeeritud isetasuvaks, kuid kuna suurtehinguid on Eestis vähe,

ei saa tehtavad investeeringud olema piisavalt hajutatud, mistõttu võivad üksikud

ebaõnnestunud projektid kaasa tuua kahju. Kontsentratsiooniriski maandamiseks järgib EIS, et

ühegi ettevõtja või välisostja vastu võetav risk ei moodustaks rohkem kui 25% ettevõtete

laenude sihtkapitalist. Samuti pakutakse ekspordilaenu vaid edasikindlustaja poolt kindlustatud

müügitehingutele.

Lisaks jätkab EIS oma projektifinantseerimise kompetentsi tugevdamist, hoidmaks kahjude

tõenäosus võimalikult madal ja leidmaks võimalusi projektidega kaasnevate võimalike riskide

täiendavaks maandamiseks (sh kaasata välisvahendeid ja edasikindlustajaid). Võimalike

kahjude katmiseks ja isetasuvuse tagamiseks moodustatakse laenude väljastamisel

laenukahjude provisjon.

5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulud

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu jõustumisega seotud rahalised vahendid summas 50 000

000 eurot on kavandatud MKM-i eelarves.

6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu

kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.

EELNÕU

15.04.2024

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine

Riigivaraseaduse § 78 lõike 4 alusel volitada majandus- ja infotehnoloogiaministrit riigi

sihtasutuse asutajaõiguste teostaja esindajana otsustama Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine rahalise sissemaksena 50 000 000 euro võrra.

Kaja Kallas

peaminister

Taimar Peterkop

riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

21.04.2024 nr 10-1/1110-1

Vabariigi Valitsuse korralduse „Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali

suurendamine“ eelnõu kooskõlastamine

Austatud minister

Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) korralduse eelnõu;

2) seletuskiri.

Kaupo Sempelson

625 6350 [email protected]