Raamatupidamise seaduse muutmise seadus

EELNÕU

08.04.2024

Raamatupidamise seaduse muutmise seadus

§ 1. Raamatupidamise seaduse muutmine

Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 71 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Raamatupidamiskohustuslane või masintöödeldava arve (edaspidi e-arve) käitlemise

teenuse pakkuja, kellega raamatupidamiskohustuslane on sõlminud nimetatud teenuse

kasutamise lepingu, edastab sellekohase info äriregistrile, kes pärast vajaduse korral

vastaspoole kinnituse saamist märgib raamatupidamiskohustuslase e-arve vastuvõtjaks ja

täiendab tema andmeid registris vastava e-arve käitleja tunnuse või muu e-arve vastu võtu

kanali andmetega.“;

2) paragrahvi 71 lõiked 4–6 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 71 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt end äriregistris e-arve vastuvõtjaks märkinud

raamatupidamiskohustuslane võib soetatud kauba või teenuse eest tasumiseks nõuda müüjalt e-

arve esitamist. Eeldatakse, et e-arve on vormistatud nõuetekohaselt, kui see vastab e-

arveldamise Euroopa standardile EN 16931-1. Pooled võivad kokku leppida muu asjakohase

standardi kasutamises.“;

4) paragrahvi 71 lõiked 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 31 lõike 2 punktis 9 asendatakse sõnad „peamised finantssuhtarvud

konsolideeriva üksuse“ sõnadega „konsolideerimisgrupi peamised finantssuhtarvud“;

6) seaduse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

Raamatupidamise seadus

Lisa 1

(muudetud sõnastuses)

BILANSISKEEM

*VARAD

*Käibevarad

Raha

Finantsinvesteeringud

Nõuded ja ettemaksed

1. Nõuded ostjate vastu

2. Nõuded seotud osapoolte vastu

3. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded

4. Laenunõuded

5. Muud nõuded

6. Ettemaksed

Varud

1. Tooraine ja materjal

2. Lõpetamata toodang

3. Valmistoodang

4. Müügiks ostetud kaubad

5. Ettemaksed varude eest

Bioloogilised varad

*Kokku käibevarad

*Põhivarad

Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse

1. Tütarettevõtjate aktsiad ja osad

2. Sidusettevõtjate aktsiad ja osad

Finantsinvesteeringud

Nõuded ja ettemaksed

1. Nõuded ostjate vastu

2. Nõuded seotud osapoolte vastu

3. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded

4. Laenunõuded

5. Muud nõuded

6. Ettemaksed

Kinnisvarainvesteeringud

Materiaalsed põhivarad

Bioloogilised varad

Immateriaalsed põhivarad

*Kokku põhivarad

*KOKKU VARAD

*KOHUSTISED JA OMAKAPITAL

*Kohustised

*Lühiajalised kohustised

Laenukohustised

Võlad ja ettemaksed

1. Võlad tarnijatele

2. Võlad töövõtjatele

3. Maksuvõlad

4. Muud võlad

5. Tulevaste perioodide tulud

6. Muud saadud ettemaksed

*Eraldised

1. Garantiieraldis

2. Maksueraldis

3. Muud eraldised

Sihtfinantseerimine

*Kokku lühiajalised kohustised

*Pikaajalised kohustised

Laenukohustised

Võlad ja ettemaksed

1. Võlad tarnijatele

2. Võlad töövõtjatele

3. Maksuvõlad

4. Muud võlad

5. Tulevaste perioodide tulud

6. Muud saadud ettemaksed

*Eraldised

1. Garantiieraldis

2. Maksueraldis

3. Muud eraldised

Sihtfinantseerimine

*Kokku pikaajalised kohustised

*KOKKU KOHUSTISED

*Omakapital

Vähemusosalus1

Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital1

*Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses2

Registreerimata aktsiakapital või osakapital

*Sissemaksmata osakapital

Ülekurss

Oma aktsiad või osad

1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali

kategooriat iseloomustava kirjega.

* Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama.

Kohustuslik reservkapital

Muud reservid

Muu omakapital

Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)

Aruandeaasta kasum (kahjum)

*KOKKU OMAKAPITAL

*KOKKU KOHUSTISED JA OMAKAPITAL

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Raamatupidamise seaduse

muutmise seadus

Austatud riigisekretär

Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks ja Riigikogu menetlusse

edastamiseks raamatupidamise seaduse muutumise seaduse (e-arved) eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

EN RPS muutmine e-arved 20240409.docx

Lisa 1_Bilansiskeem_20240409

SK RPS muutmine e-arved EN_20240409.docx

SK RPS muutmine e-arved EN_Lisa 1 eelnõu kooskõlastustabel_20240409

SK RPS muutmine e-arved EN_Lisa 2 VTK_20240409.pdf

SK RPS muutmine e-arved EN_Lisa 3 VTK kooskõlastustabel_20240409

Guido Viik 6113607

Meie 22.04.2024 nr 1.1-10.1/1920-1

2

[email protected]

3

Lisaadressaadid:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Justiitsministeerium

1 / 6

Eesti standardRaamatupidamise seaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga standardiseeritakse ja lihtsustatakse raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) §-s 71

sätestatud nõudeid masintöödeldavate algdokumentide, sh eelkõige e-arvete ringlusele ja

vormistamisele. Kuigi avalikule sektorile e-arvete esitamine on Eestis olnud kohustuslik alates

2019. aastast, on e-arvete laiem levik erasektoris pigem takerdunud. Käesoleva seaduseelnõu

väljatöötamisega soovitakse eemaldada erasektoris e-arvete levikul ilmnenud takistused ja

soodustada ühtse e-arvete Euroopa standardi rakendumist. Selleks eelnõuga: (a) kaotatakse

seadusest senine e-arvete topeltstandard, (b) kaotatakse kohustus esitada avaliku sektori

üksustele igal juhul üksnes e-arveid ja (c) sätestatakse end äriregistris e-arve vastuvõtjana

registreerinud raamatupidamiskohustuslastele (sh kõik avaliku sektori üksused) õigus nõuda

müüjalt e-arve esitamist.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna

nõunik Guido Viik ([email protected], telefon 6113607). Eelnõu on keeleliselt toimetanud

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover

([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali-

ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsuse koostamine, mis saadeti huvipooltele tagasiside

saamiseks rahandusministri kirjaga nr 1.1-10.1/2550-1 6. aprillil 20231. Väljatöötamiskavatsus

annab põhjalikuma ülevaate eelnõu algatamise põhjuste, selle aluseks olnud uuringute ja

kaasamisprotsessi detailidest. Vältimaks dubleerimist ei ole neid seletuskirjas korratud.

Väljatöötamiskavatsus koos kooskõlastustabeliga on lisatud eelnõu seletuskirjale.

Eelnõu on seotud kehtiva Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. a korraldusega nr 131 kinnitatud

tegevusprogrammiga, alameesmärk 3.2.7. „Viime lõpuni e-arvete juba planeeritud rakendamise

avalikus sektoris ja toetame kõigiti digitaalse arveldamise täielikku rakendamist ka

erasektoris“. Eelnõu ei ole seotud muude eelnõude ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse raamatupidamise seaduse 1. veebruaril 2023. a jõustunud redaktsiooni

(RT I, 05.05.2022, 27).

Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 73 võetakse eelnõu seadusena vastu Riigikogu

poolthäälte enamusega.

2. Seaduse eesmärk

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eesmärk on eemaldada erasektoris e-arvete

levikul ilmnenud takistused ja soodustada nende kasutamisel ühtse e-arvete Euroopa standardi

rakendumist.

Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellisid 2021. aastal

Ernst & Young Baltic AS-lt uuringu „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses“

(edaspidi E&Y uuring)2, mille eesmärk oli selgitada välja takistused e-arvete kasutamisel ning

1 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/76a4c0c4-ec77-4686-af49-21efa1833d94 (04.

märts 2024). 2 Kättesaadav: https://www.fin.ee/media/4658/download (04.märts 2024).

2 / 6

töötada välja parandusettepanekud nende laialdasemaks levikuks. Uuringust selgus kaks

peamist takistust:

1) e-arvete topelt-standard (Eestis algselt kasutusele võetud e-arvete standard ei ühti hiljem

välja arendatud Euroopa standardiga);

2) e-arvete rakendamise sunniviisilisus, mis on tekitanud teatud psühholoogilise

vastumeelsuse nende kasutamisele.

Uuringu tulemusi arvestades on siinsel eelnõul kaks eesmärki: üleminek ühtse Euroopa e-arve

standardi kasutamisele ja kohustuslikkuse asendamine senisest vabatahtlikuma, ostja valikul

põhineva lähenemisega. Viimane on ühtlasi suunatud vähendama ka ettevõtetele rakenduvat

üldist halduskoormust. Ettevõtjate vaates on tegu ettevõtjaid võimestava ja nende kohustusi

leevendava, mitte suurendava muudatusega – kohustus e-arveid teatud osapooltele igal juhul

esitada asendub ostjale antud ja seaduse poolt toetatud õigusega neid vajadusel müüjalt küsida.

Leevendamise mõju on läbiv, kõikidele ettevõtjatele ühetaoline.

Lisaks parandatakse eelnõu punktidega 5 ja 6 ära mõned väiksemad raamatupidamise seaduse

tõlgendamisel tekkinud praktilised probleemid. Konsolideerimisgrupi tegevusaruandes tuleb

edaspidi näidata konsolideerimisgrupi, mitte emaettevõtja finantssuhtarvud ja RPS lisa 1

bilansiskeemi lisatakse käibevarade ning põhivarade alla sõna „laenunõuded“.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist: esimesega muudetakse RPS-i, teine sätestab seaduse

jõustumise aja.

Paragrahv 1 – RPS muutmine

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse RPS § 71 lõiget 3, mis sätestab

raamatupidamiskohustuslase äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerimise korra. Praegu

kehtiva korra kohaselt algatab äriregistris registreerimise Eestis tegutsev e-arvete käitleja

(sageli nimetatud ka ’e-arve operaator’), keda raamatupidamiskohustuslane on selleks eelnevalt

nende vahel sõlmitud lepingus volitanud. Pärast käitleja avaldust ja

raamatupidamiskohustuslaselt vastava kinnituse pärimist ning saamist registreerib äriregister

raamatupidamiskohustuslase e-arve vastuvõtjaks. Tulevikus ettevõte küll võib, kuid ei pruugi

kasutada Eestis paikneva e-arvete operaatori teenuseid. Seetõttu on otstarbekas muuta

registreerimine avatumaks ja võimaldada selle algatamist ka raamatupidamiskohustuslase

enese poolt.

Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 71 lõiked 4–6, mis sätestasid Eestis algselt

kasutusele võetud e-arvete standardi käitamiseks vajalikud nõuded ja tingimused siinsetele e-

arvete operaatoritele, algdokumentide identifitseerimistunnustele ja e-aadressidele. Muudatuste

rakendamise järgselt muutuvad need nõuded mittevajalikuks, sest sisalduvad olemuslikult

Euroopa e-arvete standardis eneses. Samuti võib raamatupidamiskohustuslane pärast Euroopa

e-arve standardi kasutuselevõttu küll jätkata siinse operaatori teenuste kasutamist, kuid ei

pruugi seda teha.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse § 71 lõiget 7, mis sätestab e-arvete tehnilise standardi ja

esituskohustuse ulatuse.

Praegune RPS redaktsioon sätestab paralleelselt kahe tehnilise standardi kasutamise: e-arve

peab vastama kas RPS § 71 lõike 10 alusel kehtestatud määruse nõuetele (Eesti standard)3 või

3 Eesti e-arve standardiks (EVS 923:2014) nimetatav on XML süntaks, mille ametlik juhend on kajastatud

raamatupidamise seaduse § 71 lõike 10 alusel antud määruse “Masintöödeldava algdokumendi juhendi

kehtestamine” lisas pealkirjaga „E-arve juhend“ (kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/4201/9008/RM_18042019_m19lisa.pdf) (04. märts 2024).

3 / 6

e-arveldamise Euroopa standardile, mis kehtib Euroopa Liidus tervikuna (Euroopa standard)4.

Muudatuse käigus on kavas toetada senisest enam ühtse Euroopa standardi kasutamist ja

eemaldada seadusest viide Eesti standardile. Seejuures jääb kehtima RPS §71 esimeses lõikes

sätestatud tehingu- ja formaadivabaduse printsiip: algdokumendi vorming ja esitamise

tingimused lepitakse reeglina kokku tehingupartnerite vahel. Kohustus Euroopa e-arve

standardi kasutamiseks eksisteerib vaikimisi juhul kui ostja nõuab müüjalt e-arve esitamist ja

pooled ei ole kokku leppinud teises formaadis. Seetõttu on viide standardile eelnõus sätestatud

nii, et see oleks toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 42 lõigete 1 ja 3 mõistes esitatud

soovitusliku ja üldisena. Eelnõuga ei keelata ühegi senise arveformaadi edasi kasutamist.

E-arvete esituskohustuse ulatus on senises seaduses fikseeritud üldise kohustusena kõikidele

raamatupidamiskohustuslastele – nad on kohustatud esitama e-arve, kui ostjaks on avaliku

sektori üksus. Siinse muudatusega pööratakse regulatsioon senisega võrreldes vastupidiseks:

määratletakse see mitte müüja kohustusena teatud ostjatele e-arvet esitada, vaid ostja õigusena

müüjalt e-arvet nõuda. Antud õigus laieneb kõikidele raamatupidamiskohustuslastele, kes on

end e-äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud. Nende hulgas on ka kõik avaliku sektori

raamatupidamiskohustuslased.

Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 71 lõiked 10 ja 11, mis sätestasid volitusnormi

masintöödeldava algdokumendi juhendi (e-arvete Eesti standardi) kehtestamiseks

rahandusministri määrusega ning selle sisu täpsustused. Üleminekul ühtsele Euroopa

standardile kaob vajadus antud volitusnormi järele. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 93

lõikele 1 kehtib andud volitusnormi alusel antud määrus volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni.

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse RPS § 31 lõike 2 punkti 9 sõnastust. Hetkel kehtiva seaduse

järgi tuleb konsolideerimisgrupi tegevusaruandes näidata emaettevõtja finantssuhtarvud.

Muudatusega nähakse ette, et edaspidi tuleb konsolideerimisgrupi tegevusaruandes näidata

konsolideerimisgrupi finantssuhtarvud. Konsolideerimisgrupi tegevusaruanne hõlmab kogu

grupi tegevust ja seetõttu on ootuspärane sealt leida konsolideerimisgrupi finantssuhtarvud,

mitte ainult konsolideeriva üksuse finantssuhtarvud.

Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt kehtestatakse RPS lisa 1 (bilansiskeem) uues sõnastuses. RPS §

141 lõike 1 alusel on kehtestatud rahandusministri 13. detsembri 2017. a määrus nr 99

„Majandusaasta aruande taksonoomia ja selle alusel koostatavate raamatupidamise

aastaaruande vormide kehtestamine“ (edaspidi taksonoomia määrus). Praktikas on tekkinud

vajadus tuua „muude nõuete“ alt eraldi välja „laenunõuded“. Seega lisatakse RPS lisa 1

„Bilansiskeem“ käibevarade ning põhivarade alla sõna „laenunõuded“, et ühtlustada RPS ja

taksonoomia määruse terminoloogia.

Eelnõu § 2 kohaselt kavandatakse eelnõu kohane seadus jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lähtudes raamatupidamise tavapärasest töökorraldusest ja eelnõus kavandatud muudatuste

piiratud ulatusest on otstarbekas muudatuste jõustumine seaduse vastuvõtmisele järgneva

majandusaasta algusest. Jõustumistähtaeg ei ole ajakriitiline. Kui eelnõu menetlemine kestab

oodatust kauem, võib jõustumistähtaega vastavalt korrigeerida.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

4 Selleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/55/EL ning rakendusotsusega (EU) 2017/1870

avaldatud e-arve standard EN 16931-1. Kättesaadav:

https://standards.cencenelec.eu/dyn/www/f?p=205:110:0::::FSP_PROJECT:70451&cs=1980C1B474097ECA53

665F38C404C5766 (04. märts 2024).

4 / 6

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei mõjuta ega muuda RPS kooskõla Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

E-arvete mõjusid on põhjalikult uuritud programmdokumendi “Reaalajamajanduse visioon

2020–2027” koostamisel5, samuti eelpool viidatud E&Y uuringus. Sestap ei ole kavas viia läbi

täiendavat põhjalikumat mõjuanalüüsi. Antud uuringute põhjal saab eelnõu rakendamisest

eeldatavasti tulenevad mõjud kaardistada järgmiselt (HÕNTE §46 lõige 1):

1) sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju: puudub;

2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: puudub;

3) mõju majandusele: piiratud positiivne mõju;

4) mõju elu- ja looduskeskkonnale: piiratud positiivne mõju;

5) mõju regionaalarengule: puudub;

6) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele: piiratud positiivne mõju.

Kavandatav muudatus ei evi olulisi mõjusid Eesti sotsiaalsele ja demograafilisele olukorrale,

riigi julgeolekule ega regionaalarengule. Mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning

riigi ja kohaliku omavalitsuse töökorraldusele on eelduslikult positiivne ning see on suunatud

halduskoormuse vähendamisele.

Piiratud positiivne mõju majandusele on kahetine. Ühest küljest tuleneb see e-arvete

laialdasemast kasutamisest tekkivast üldise efektiivsuse ja tööviljakuse tõusust. Takistuste

kõrvaldamisega kaasnev e-arvete osakaalu tõus uuringus toodud baastasemelt (Eestis ca 45%

kõikidest arvetest ja 23% B2B sektoris) kõrgemale tähendab vastavat mõju ka neid kasutavate

ettevõtete tugiteenuste efektiivsusele. Euroopa Komisjon on oma vastavas aruandes hinnanud

e-arvetest saadava kasu suuruseks 5,28 eurot iga väljastatud e-arve kohta ja 8,4 eurot iga saadud

e-arve kohta. Kogu ostutsükli automatiseerimisel aga 25–65 eurot ühe ostutsükli kohta6.

Teisest küljest on eelnõuga rakenduvad muudatused ettevõtjate vaates kohustusi vähendava,

mitte suurendava iseloomuga – kohustus e-arveid teatud isikutele igal juhul esitada asendub

seaduse poolt toetatud õigusega neid vajadusel müüjalt küsida. Koormuse vähenemise mõju on

majanduses läbiv, ühetaoline kõikidele ettevõtjatele sõltumata nende suurusest ja vormist.

Loomulikult eeldab e-arvete kasutamine ettevõtjatelt ka edaspidi teatud jõupingutust või

investeeringuid vastava tehnilise võimekuse loomiseks, ent eelnõu leevendab, mitte ei suurenda

seda vajadust. Eelnõuga rakenduv vabatahtlikkusel ja formaadivabadusel põhinev lähenemine

loob võimaluse teostada või soetada vastav teenus edaspidi paindlikult ja libisevalt, vastavalt

konkreetse kliendi enda vajadustele ja majanduslikule otstarbekusele. Raamatupidamisteenuste

pakkujad ja suurettevõtted, kes saavad e-arvete kasutamisest suurema mastaabiefekti, vajavad

ka mahukamat teenust. Alustaval mikroettevõttel pole aga kohustust luua see võimekus endale

kohe. Ta saab teha seda siis, kui see on kasvades muutunud talle majanduslikult mõttekaks. Ka

sellisel juhul ei pruugi see tähendada talle kulude suurenemist, sest alustavale ettevõttele

sobivad tasuta e-arve saatmisvõimalused on Eestis veebiotsinguga hõlpsasti leitavad (näit. E-

arveldaja, Bangup, Bilberry). Kõige otsesemalt mõjutavad eelnõust tulenevad muudatused

tõenäoliselt raamatupidamisteenuste pakkujaid, tarkvaraarendajaid ja e-arvete operaatoreid

(kaardistatud E&Y uuringus lk 16-18). Ent ka nende osas on eelnõu mõju leevendava suunaga,

5 Reaalmajanduse majandusliku mõju uuringu lõpparuanne, kättesaadav:

https://realtimeeconomy.ee/sites/default/files/2022-

04/Reaalajamajanduse%20majandusliku%20mo%CC%83ju%20uuringu%20lo%CC%83pparuanne%20%28eesti

%20keeles%29.pdf (04. märts 2024). 6 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja Nõukogule direktiivi 2014/55/EL mõju kohta siseturule ja e-

arveldamise kasutuselevõtule riigihangete puhul. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52024DC0072 (04. märts 2024).

5 / 6

võimaldades neil kujundada ja paketeerida oma teenuseid üha enam vastama konkreetse kliendi

vajadustele ja hinnatundlikkusele. Professionaalsete kasutajate jaoks mõeldud e-arvete saatmis-

ja vastuvõtuvõimekused on iseseisva teenuse asemel muutumas üha enam majandustarkvarade

loomulikuks koostisosaks. Ettevõtjate jaoks leevendavad ülemineku majanduslikku mõju ka

seletuskirja 7. osas viidatud toetusmeetmed.

Piiratud positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale tuleneb eelkõige ressursi- ja

paberimahukuse jätkuvast vähenemisest raamatupidamise jm ettevõtte tugiteenuste

korraldamisel.

Piiratud positiivne mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsusasutuste töökorraldusele tuleneb

eelkõige senise süsteemi lihtsustumisest ning otsustusvabaduse ja kerksuse suurenemisest. Siin

on E&Y uuringu kohaselt varasemad muudatused suuremas osas oma eesmärgi juba

saavutanud, Eesti avalik sektor on sisuliselt üle läinud e-arvetele7 ja tehnoloogiline areng ei ole

reeglina tagasipöörduv. Seega see olukord enam oluliselt muutumas ei ole.

Kokkuvõttes ei ole antud muudatuse koondmõju eeldatavasti suur. Ühest küljest puudutab see

küll suurt sihtrühma – ettevõtjaid, raamatupidajaid, e-arvete operaatoreid ja tarkvara arendajaid.

Teisest küljest on muudatuse eesmärk võtta enam kasutusele e-arvete Euroopa standard, mis on

ka täna juba seaduses olemas. Seega ei ole muudatus drastiline, Samuti on see mõjutatud isikute

suhtes pigem vabastava, mitte piirava iseloomuga. Seetõttu on ka eelnõust tulenev

halduskoormuslik koondmõju kokkuvõttes kahanev.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Euroopa standardi rakendamine eeldab avaliku sektori raamatupidamisteenuste pakkujatelt ja

e-arvete operaatoritelt täiendavaid arendustöid nii tarkvara- ja äriprotsesside uuendamiseks kui

ka näiteks globaalse e-arvete võrgustikuga PEPPOL (PanEuropean Public Procurement

Online) liitumiseks. Näiteks Riigi Tugiteenuste Keskus on hinnanud üleminekuks vajalike

tööde mahuks ligikaudu 45000 eurot, Registrite ja Infosüsteemide Keskus on hinnanud

PEPPOL-iga liitumise halduskulusid ligikaudu 7000 eurole aastas, nende kuludega on saanud

asutuste eelarve planeerimisel arvestada ja valmisolek rakendamiseks on olemas.

Riigi poolsete toetavate meetmetena soovitasid E&Y uuringu koostanud eksperdid8 pakkuda

ettevõtetele laiemat äriarvestusprotsesside digitaliseerimise toetust, mis võiks hõlmata tuge nii

majandustarkvara uuendamisele, infosüsteemide omavahelisele liidestamisele kui ka e-arvete

Euroopa standardi kasutamisele. Siin on EAS vastava toetusmeetme9 tänaseks juba rakendanud.

Samuti soovitasid E&Y analüütikud tõsta potentsiaalsete tulevaste kasutajate teadlikkust e-

arvete kasutusvõimalustest. Peamiseks sihtrühmaks oleks siin raamatupidamisteenuse pakkujad

ja ettevõtete raamatupidajad, kuna e-arved mõjutavad nende tööd kõige enam. Ka siin on MKM

vastava koolitusmeetme10 tänaseks rakendanud. Reaalajamajanduse projekti11 raames jätkab

MKM valdkonna toetusmeetmeid oma vastava eelarve piirides ka tulevikus.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumine ei too kaasa vajadust kehtestada uusi rakendusakte.

7 Vt E&Y uuring lk 1 ja 19-20. 8 Vt kokkuvõtet soovitustest E&Y uuring lk 3-4 ja 56-58. 9 E-arve arenduste toetusvoor, vt: https://eas.ee/grants/e-arve-toetus/ (04. märts 2024). 10 Koolitus ettevõtjatele "Kuidas olla tõhusam ettevõtja – digitaliseerumine ja raamatupidamisteenused". Vt:

https://realtimeeconomy.ee/uudised/e-arvete-koolitused-ettevotjatele-ja-raamatupidajatele (04. märts 2024). 11 Kättesaadav: https://realtimeeconomy.ee/ (04. märts 2024)

6 / 6

HMS § 93 lõike 1 kohaselt kehtib RPS § 71 lõige 10 alusel välja antud rahandusministri 11.

aprilli 2017. a määrus nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008) volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni.

9. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse jõustumise kuupäevaks on plaanitud 1. jaanuar 2025. a, ehk seaduse

planeeritud vastuvõtmisele järgneva majandusaasta algusest. Jõustumistähtaeg ei ole

ajakriitiline. Kui eelnõu menetlemine kestab oodatust kauem, võib jõustumistähtaega vastavalt

korrigeerida.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadeti eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Justiitsministeeriumile, samuti teistele

väljatöötamiskavatsusele tagasisidet andnud huvipooltele. Tagasiside kokkuvõte (Lisa 1,

eelnõu kooskõlastustabel) on lisatud siinsele eelnõu seletuskirjale.

Eelnõule eelnes ka väljatöötamiskavatsus, mis saadeti huvipooltele tagasiside saamiseks

rahandusministri kirjaga nr 1.1-10.1/2550-1 6. aprillil 2023. Väljatöötamiskavatsus ja selle

tagasiside kokkuvõte on lisatud siinsele eelnõu seletuskirjale (Lisad 2 ja 3, VTK ja selle

kooskõlastustabel).

Algatab Vabariigi Valitsus …… 2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel

1 / 22

Kooskõlastustabel raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seadusele

Jrk

nr Huvirühm Märkus Otsus Selgitus

1. Justiitsministeerium 1. Justiitsministeeriumi hinnangul

võib regulatsioon olla mikro- ja

väikeettevõtjate suhtes

ebaproportsionaalselt koormav.

Sellest lähtuvalt tuleb eelnõu

seletuskirjas käsitleda seda, kas

eelnõuga tehtavad muudatused, mis

kohalduvad kõikidele ettevõtjatele,

on proportsionaalsed mikro- ja

väikeettevõtjate vaatest, ja

vajadusel kaaluda regulatsiooni

kohaldamisala muutmist.

Kokkuvõttes palume eelnõu

seletuskirja täiendada seletuskirjas

viidatud analüüside põhiliste

järelduste ja argumentatsiooniga,

miks tehtavaid muudatusi

kohaldatakse kõigile ettevõtjatele.

Arvestatud

osaliselt.

Seletuskiri täiendatud. Märkus

põhineb eeldusel, et eelnõu seab

ettevõtjatele uusi kohustusi ja

nende halduskoormus seetõttu

kasvab. See pole nii. Tegu on

lahendusega, mis (a) vähendab

senist riigipoolset sekkumist, (b)

on vajalik eelnõu eesmärgi

(takistuste kõrvaldamine e-arvete

levikult erasektoris)

saavutamiseks, ja (c) mida

uuringu andmetel eelistavad just

praktikud ise. Vt ka lahenduste

võrdluse ja analüüsi osa VTK-s.

Kuna samalaadne arusaamatus

kordus ka teiste huvipoolte

tagasisides, siis on antud teema

seletuskirjas nüüd läbivalt rohkem

lahti kirjutatud. Lisaks,

analüüsidokumentide põhilised

järeldused on kokku võetud

seletuskirja teises punktis.

Konteksti säilitamiseks ja mitmeti

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel

2 / 22

2. Palume seletuskirjas märkida, kas

aastatel 2024–2025 on kavas

sihtrühmade teadlikkust

suurendada, avada uued

toetusvoorud ja koolitusmeetmed

pakkumaks tuge e-arvetele

üleminekuks ja nende kasutamise

soodustamiseks.

3. Seletuskirjas vajavad täpsustamist

valdkonda iseloomustavad

baasnäitajad ning neist lähtuvalt ka

soovitav tulemus, et hiljem oleks

võimalik hinnata kavandatavate

muudatuste tulemuslikkust ning

vajadusel kavandada täiendavaid

meetmeid nende saavutamiseks.

4. Eelnõu seletuskirjas esitatud

mõjuanalüüs jääb pealiskaudseks.

Eelkõige on mõjuanalüüs puudulik

osas, mis annaks mõjule hinnangu

ettevõtjate vaatest lähtuvalt, võttes

arvesse nii nende tegevusala kui ka

suurust. Väiksematel ettevõtjatel

võib ühtse Euroopa e-arve

Arvestatud.

Arvestatud

osaliselt.

Arvestatud

osaliselt.

mõistetavuste ning dubleerimiste

vältimiseks on siiski hoidutud

analüüsidokumentide sisu

seletuskirjas pikemalt üle

kordamast.

Seletuskiri täiendatud. Toetame

ettepaneku mõtet, kuid

toetusmeetmete rakendamine ei

kuulu RPS §1 sätestatud

reguleerimisvaldkonda.

Seletuskiri täiendatud

baasnäitajate osas. Eelnõus ei

seata siiski märkuses viidatud

kujul tulemuseesmärke teistele

osapooltele – e-arvete kasutamine

või mittekasutamine jääb

igakordselt ettevõtjate valikuks,

mille osas riik on neutraalne.

Seletuskiri täiendatud. Antud

märkus põhineb siiski ekslikul

eeldusel, et ettevõtjate koormus

eelnõu tõttu kasvab. See pole nii.

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel

3 / 22

standardi kasutusele võtmine

tähendada märkimisväärset aja- ja

ressursikulu.

5. Juhime tähelepanu ka asjaolule, et

muudatuste aluseks olnud EY

analüüsis märgitakse, et kuigi

ettevõtetele Euroopa e-arve

standardile üleminekuga otsest

rahalist kulu ei kaasne, võivad

majandustarkvara pakkuvate

ettevõtjate ja e-arve operaatorite

arendustele tehtud kulud

ettevõtjatele kaudselt

teenustasudena üle kanduda.

Sellega mõjuanalüüsis hetkel

arvestatud ei ole. Teiselt poolt on

välja toomata jäänud ka positiivne

mõju raamatupidamisteenuseid

pakkuvatele ettevõtjatele, kelle

jaoks toovad muudatused kaasa

vabaneva ajalise ressurssi, millega

kaasneb võimalus pakkuda

teenuseid laiemale hulgale

klientidele. Märkimata on seegi

oluline asjaolu, et e-arvetest tekib

majanduslik efekt eelkõige ostjate

poolel, kus arve sisestamisele võib

kuluda palju tööaega ning kus võit

oleks ettevõtjate vaatest suurim.

6. Palume seletuskirjas mõjuanalüüsi

täiendada, tuues muu hulgas

Arvestatud

osaliselt.

Arvestatud.

Seletuskiri täiendatud. Viidatud

mõjud on põhjalikult kirjeldatud

EY analüüsis ja Reaalmajanduse

majandusliku mõju uuringu

lõpparuandes. Oma täismahus on

need sisuliselt ka antud eelnõu

tervikliku mõjuanalüüsi

dokumentideks, millele on

seletuskirjas viidatud, kuid mille

pikemast ümberjutustamisest

seletuskirjas on seletuskirja

eesmärkide ja selguse huvides

teadlikult hoidutud. Täpne info on

saadaval otse algallikast.

Seletuskiri täiendatud.

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel

4 / 22

võimalusel välja mõjutatud

sihtrühmade suurused, eristades

muudest ettevõtjatest minimaalselt

vähemasti

raamatupidamisteenuseid ja

majandustarkvara pakkuvaid

ettevõtjaid ja e-arve operaatoreid.

Lisaks palume seletuskirja

mõjuanalüüsi kokkuvõtvas osas

lisada põhjendatud hinnang kõigi

muudatuste halduskoormuslikule

koondmõjule (kasv, kahanemine,

samaks jäämine) ettevõtjatele,

eristades ettevõtjaid vajadusel

varasemates märkustes nimetatud

alustel ning võttes kokku ning

põhjendades ühtlasi ka

töökoormuslikku koondmõju

(kasv, kahanemine, samaks

jäämine) asjaomastele

riigiasutustele.

7. RPS §71 (3), eelnõu § 1 p.1.

Vastavalt RPS § 71 (7) on e-arve

määratud sõnaühendi

"masintöödeldav arve" lühendiks.

Käesoleva eelnõuga muudetakse ka

lg-t 7 ning enam selles lõikes

kõnealust lühendit ei määrata.

Kuna vastavalt HÕNTE § 19 (5)

esitatakse lühend pika sõnaühendi

esmakordsel kirjutamisel, siis tuleb

Arvestatud.

Eelnõu §1 esimese punkti

sõnastus koostöös

keeletoimetajaga korrastatud.

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel

5 / 22

lg-t 3 täiendada ka lühendi

määramisega, et oleks arusaadav,

mille lühend on e-arve ja mille

lühend on e-arvete operaator.

8. RPS §71 (7), eelnõu § 1 p.3.

Palume selgitada, mida sisuliselt

tähendab "on avaldatud viide" - kui

Euroopa standard on avaldatud

konkreetse EL õigusakti nõuete

tõttu, siis tuleb esitada normis ka

viide EL asjakohasele õigusaktile.

9. Seletuskiri p.1.1. Palume SK

täiendada ja lisada ka loetletud

lahenduste eesmärgi(d) (HÕNTE §

41 lg 2 p 2) - milleks on erasektoris

vaja e-arvetele üle minna ning

kasutada selleks e-arvete ühtset

Euroopa standardit.

10. Seletuskiri p.1.2. HÕNTE § 41 lg 3

kohaselt on selle alaosa pealkiri

ainsuses "Eelnõu ettevalmistaja".

Palume parandada.

11. Seletuskiri p.1.3. Palume siin välja

tuua ka eelnõu seotus (või

mitteseotus) muu menetluses oleva

eelnõuga ja Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega (HÕNTE § 41 lg 4

Arvestamata.

Arvestatud.

Arvestatud.

Arvestatud.

Lähtudes vähima vajaliku

sekkumise printsiibist on

märkuses viidatud osas säilitatud

kehtiva seaduse sõnastus.

Sisuliselt jäetakse muudatusega

RPS § 71 (3) teisest lausest välja

lõik „…kas käesoleva paragrahvi

lõike 10 alusel kehtestatud

määruse nõuetele või…“. Muu

jääb samaks.

Seletuskiri täpsustatud.

Eesmärgiks ei ole siiski erasektori

kohustamine üleminekuks e-

arvetele, vaid takistuste

eemaldamine nende teelt, kes

seda soovivad.

Parandatud.

Lisatud.

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel

6 / 22

p 1 ja 2). SK lugeja jaoks on

oluline teada ka see, kui nimetatud

seost ei esine.

12. Seletuskiri p.1.3. Palume

joonealuse märkusena lisada

otseviite VTK-le eelnõude

infosüsteemi.

13. Seletuskiri p.1.3. Palume

parandada SK-le lisatud

kooskõlastustabeli pealkirja. See

on praegu eksitav, tekitades mulje,

et tegu on eelnõule esitatud

tagasisidega. Eelnõu edasisel

menetlemisel tuleb HÕNTE § 50 lg

2 järgi esitada eelnõu enese kohta

kooskõlastustabel.

14. Seletuskiri p.2. Siin on pigem

nimetatud EN lahendused, kuid

tegelik vajadus ehk eesmärk

(HÕNTE § 42 lg 1 p 1) ei ole välja

toodud. Palume seda SK jagu

täiendada, vastates küsimustele,

mida ja kelle jaoks muudab e-

arvete kasutamine paremaks ning

kuidas on selles abiks ühtne

Euroopa e-arve standard.

15. Seletuskiri p.2. Kehtivas õiguses

puudub sund eraettevõtjate vahel e-

arvlemiseks. Vajaks täpsustamist,

et otsene sund asendataks üksnes

avaliku sektori asutustega

Arvestatud.

Arvestatud.

Arvestatud

osaliselt.

Arvestatud.

Lisatud.

Eelnõu kooskõlastustabel ja VTK

kooskõlastustabel omavahel

eristatud. VTK ja selle algne

kooskõlastustabel on esitatud

muutmata kujul. Sealt algselt

väljajäänud tagasiside on arvesse

võetud eelnõu seletuskirja ja

kooskõlastustabeli koosseisus.

Seletuskiri täpsustatud.

Eesmärgiks ei ole siiski erasektori

kohustamine üleminekuks e-

arvetele, vaid takistuste

eemaldamine neilt, kes seda

soovivad.

Seletuskiri muudetud.

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel

7 / 22

arvlemisel, kuigi ka see on pigem

teoreetiline.

16. Seletuskiri p.3. Palume

seletuskirjas selgitada, kuidas on

see viide ELT-st leitav, kui otsijal

puudub teadmine allmärkuses nr 3

esitatud EL õigusaktide kohta.

17. Seletuskiri p.6. Palume toodud

väiteid veidi lähemalt selgitada.

Meie arusaamist mööda ei kasuta

Eesti ettevõtjad valdavalt Euroopa

e-arve standardit, mistõttu edaspidi

ostja soovil üksnes Euroopa

standardile vastavat e-arvet

ettevõtjate vahelisel arvlemisel

nõudes oleks siiski tegemist müüjat

piirava iseloomuga tegevusega, kui

tal tuleb seetõttu teha kas

täiendavaid pingutusi, et

standarditele vastav arve esitada

või halvemal juhul tehingust

loobuda.

18. Seletuskiri p.7. Ettevõtjatele

seaduse rakendamisega kaasnevad

kulud palume esitada SK 6. osas,

kus analüüsitakse eelnõu mõju

majandusele.

19. Seletuskiri p.7. Toetusmeetmeid

tuleb samuti käsitleda SK 6. osas,

kuivõrd need võivad leevendada

Arvestatud

osaliselt.

Arvestatud.

Arvestatud.

Arvestamata.

Seletuskirjast eemaldatud viide

ELT-le. Testimisel osutus

Euroopa standard hõlpsasti

leitavaks ka tavalise

veebiotsinguga.

Seletuskiri muudetud.

Seletuskiri muudetud.

SK 7. osa käsitleb pealkirja

kohaselt eelnõu eeldatavat mõju

riigi tuludele ja kuludele.

Toetusmeetmed kujutavad endast

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel

8 / 22

eelnõuga kaasnevat negatiivset

mõju ettevõtjatele.

20. Normitehnilised ja keelemärkused

eelnõu kohta 28.03.2024 kirjas nr

8-2/2654.

21. Normitehnilised ja keelemärkused

seletuskirja kohta 28.03.2024 kirjas

nr 8-2/2654.

Arvestatud

Arvestatud

riigi seisukohalt olulist

kuluallikat, sestap on kohane

kajastada neid pigem siin.

Keelemärkused parandatud.

Standardile viitamine eelnõus

korrigeeritud vastavalt Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

poolt koos Eesti Standardimis- ja

Akrediteerimiskeskusega

koostatud suunistele standarditele

viitamiseks

(https://www.evs.ee/et/standardid-

ja-oigusaktid). Samuti on sellele

vastavalt läbivalt täiendatud ka

seletuskirja. Eelnõuga ei keelata

ühegi senise arveformaadi edasi

kasutamist. Seega on RPS §71 lg 7

antud viide e-arveldamise

Euroopa standardile TNVS § 42

lõigete 1 ja 3 mõistes soovituslik ja

üldine.

Seletuskiri läbivalt täiendatud.

2. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

1. MKM toetab e-arvete

kasutuselevõtu soodustamist ning

vabatahtlikku lähenemist. Samas ei

Arvestamata.

Nõustume eesmärgi ja õigusliku

alusloogika osas. Ei nõustu

meetmete asjakohasuse ja

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel

9 / 22

toeta selleks valitud meedet,

täpsemalt seda, et erasektori puhul

sätestatakse ostja õigus nõuda e-

arvet seaduse tasandil. Esiteks on

vastav võimalus ostjal olemas ka

ilma sellekohase seadusesätte

lisamiseta, mistõttu on küsitav

seadusega erasuhetesse sekkumise

vajadus. Teiseks tekitab vastava

(niigi olemas oleva) õiguse seaduse

tasandil reguleerimine mitmeid

arusaamatusi ning võib praktikas

pigem segadust ja vaidlusi tekitada.

2. Juhime tähelepanu asjaolule, et

seletuskirja joonealuses märkuses

nr 5 nimetatud rakendusotsuses ei

ole viidet dokumendile CEN/TS

16931-3-2:2020. Viide Euroopa

Liidu Teatajas on avaldatud

standardi osale EN 16931-1:2017

ja tehnilisele spetsifikatsioonile

CEN/TS 16931-2:2017. Kuna

standardi osa EN 16931-1:2017 on

kehtiv ainult koos muudatusega

(EVS-EN 16931-

1:2017+A1:2019), siis soovitame

viitamisel kasutada dateerimata

viidet EN 16931-1 ning ühtsuse

mõttes võib ka tehnilise

spetsifikatsiooni puhul kasutada

Arvestatud.

võimaliku arusaamatuse osas.

Siin põhineb märkus eeldusel,

justkui suurendaks valitud meede

riigi sekkumist erasuhtesse. See

pole nii. Tegu on lahendusega,

mis vähendab riigi senist

sekkumist ja mida uuringu

andmetel eelistavad just praktikud

ise. Vt ka lahenduste võrdluse ja

analüüsi osa VTK-s.

Viide seletuskirjas täpsustatud.

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel

10 / 22

dateerimata viidet (CEN/TS 16931-

2).

3. Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

1. ITL toetab Rahandusministeeriumi

ettepanekut RPS-i muutmiseks,

millega antakse kõigile end

äriregistris e-arve vastuvõtjatena

registreeritud raamatupidamis-

kohustuslastele õigus nõuda kauba

või teenuse ostmisel teiselt

raamatupidamiskohustuslaselt

Euroopa standardile vastavat e-

arvet.

2. ITL toetab ärivabadust ja

formaadivabadust, mistõttu on igati

tervitatav, et RPS eelnõuga ei

keelata ühegi teise arveformaadi

(sh praeguse Eesti standardi järgse

e-arve formaadi) kasutamist, milles

tehingu osapooled on kokku

leppinud.

3. Tunneme muret, et avalikule

sektoritele e-arvete esitamise

kohustuse asendumine õigusega

nõuda e-arvet võib tuua kaasa

olulise negatiivse mõju ehk riski

tagasikäiguks riigiasutuste ja

kohalike omavalitsuste üksuste e-

arveldamisel. …Kui vastav

regulatsioon eelnõu kohaselt

muutub, tekib tõenäoliselt siiski

Sobib eelnõuga,

muutmisvajadus

puudub.

Sobib eelnõuga,

muutmisvajadus

puudub.

Arvestatud

osaliselt.

Käsitletud seletuskirjas. Lisaks:

olukord, kus asutus tuleb vastu

ettevõttele või kodanikule ja mitte

vastupidi, peaks ühiskonna

tasandil olema vaadeldav pigem

positiivse kaasusena, mitte ohuna.

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel

11 / 22

näiteid, kus asutus tuleb partnerile

vastu ja e-arvet ei nõua.

4. Raamatupidamise Toimkond Kooskõlastatud Sobib eelnõuga,

muutmisvajadus

puudub.

5. Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioon

(EVEA)

EVEA on tutvunud manuses oleva,

14.12.2023 kirjaga meile saabunud

eelnõu ja selle lisadega ning on

seisukohal, et eelnõu on mõistlik

ega kahjusta väikeettevõtjate huve.

Sobib eelnõuga,

muutmisvajadus

puudub.

6. Registrite ja Infosüsteemide

Keskus

1. RIK üldiselt toetab üleminekut EU

e-arve formaadile, kuid seda peaks

tegema mõistliku aja jooksul nagu

oleme varasemalt märkinud (nt 3

aastat).

2. RPS-is oleks mõistlik säilitada

primaarse kanali märkimise

kohustus, mis kokkuleppe

puudumisel vaikimisi kehtib ning

millisele kanalile arvete edastamist

võib raamatupidamiskohustuslane

müüjalt RPS § 71 lg 7 alusel nõuda.

Vastasel juhul hakatakse saatma

erikokkulepete puudumisel sama

arvet erinevatesse kanalitesse

korraga.

Arvestatud

osaliselt.

Arvestatud.

Osaliselt pikendatud. Eelnõuga ei

keelata ühegi senise arveformaadi

edasi kasutamist. Seega ei pea

üleminek olema järsk ega vaja

eraldi pika jõustumisaja

kehtestamist.

Täpsustused eelnõu tekstis. RPS §

71 lg 7 kohaselt saab äriregister

lisada seal e-arve käitleja

tunnusele ka muid e-arvete

vastuvõtukanalite fikseerimiseks

vajalikke andmeid. Nii, nagu

ettevõtte postiaadressi avaldamine

äriregistris, on ka e-arve kanali

avaldamine seal informatiivse

iseloomuga – need ei sea

äriregistrile kohustust kirjade ega

arvete kohale toimetamiseks.

Äriregistrisse saab RPS § 71 lg 7

kohaselt edaspidi lisada kõiki e-

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel

12 / 22

3. Eelnõu § 1 p-ga 2 tunnistatakse mh

kehtetuks RPS § 71 lg 6, millega

oleks võimalik kehtestada

täpsemad nõuded e-arvete

vahendamisele. Seletuskiri

puudutab üksnes Euroopa e-arve

standardi piisavat reguleeritust,

kuid lahtiseks on jäetud eelnõus

täielikult see, milliseid kanaleid e-

arvete vahetamiseks saab pidada

aktsepteeritavaks. Meie hinnangul

oleks võimalik just määruses

kehtestada aktsepteeritavate

kanalite nimekiri, mida

äriregistrisse kantakse ning mis

kanalites arvete esitamist saab

teiselt poolelt nõuda. Mida rohkem

on eri kanaleid, seda

ebatõenäolisem on, et e-arvete

rändlusvõrk üldse toimiks.

Tehingupartnerite vahel jääb

lubatuks ükskõik milliste

kokkulepete sõlmimine, kuid

seadus ja register peaks andma

suuniseid toimiva võrgu

arendamise suunas. Hetkeseisuga

näeksime Eestis aktsepteeritavate

kanalitena kohalikku roaming

võrku ning Peppolit, kuid vajadusel

peaks see loetelu ajas muudetav

olema.

Arvestatud

osaliselt.

arvete vastuvõtukanalite

fikseerimiseks vajalikke andmeid.

Juhul kui see on äriregistrile

tehniliselt vajalik, siis sobiv koht

aktsepteeritavate kanalite ja/või

aadressivormingute täiendavaks

määratlemiseks on näit.

justiitsministri 28. detsembri

2005. a määrus nr 59 „Kohtule

dokumentide esitamise kord“.

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel

13 / 22

4. Eelnõu ei käsitle hetkel e-arvete

vahendamise formaati, v.a osas, et

tehingupoolelt võib nõuda Euroopa

standardile vastavat e-arvet,

misjuures jääb kehtima RPS § 71

esimeses lõikes sätestatud tehingu-

ja formaadivabaduse printsiip.

Euroopa standardi järgi peab

sisuliselt arve olema üksnes XML

formaadis ning puudub inimloetava

(pdf) kuju esitamise kohustus. Kas

selliseks muudatuseks on ühiskond

valmis ning inimloetava kuju

puudumine kooskõlas KMS §-ga

37 või oleks vajalik e-arve juures

ka täiendavalt reguleerida pdf-kujul

arve pildi kohustuslikkus.

5. Eelnõu § 2 järgi on

seadusemuudatuse jõustumise

ajaks planeeritud 2025. aasta 1.

jaanuar. Soovime juhtida

täiendavalt tähelepanu asjaolule, et

majandustarkvarad, kus täna e-

arvete käsitlemine on juba

võimalik, on uue e-arve formaadi

toetamiseks erineva

arendusvõimekusega. 3-aastase

ülemineku ajaga ollakse valmis

täielikult Euroopa formaadile üle

minema. Samas kui

tehingupartneritelt saab EU-

Sobib eelnõuga,

muutmisvajadus

puudub.

Arvestatud

osaliselt.

Algdokumentide üldised

vorminõuded on sätestatud RPS

§7. Need ei ole muutumas.

Pikendatud osaliselt. Eelnõuga ei

keelata ühegi senise arveformaadi

edasi kasutamist. Seega ei pea

üleminek olema järsk ja

jõustumisaeg võiks olla

tavapärane, näit. 3-6 kuud

vastuvõtmisest. Eraldi pika

jõustumisperioodi (näit. 3 aastat)

sisse toomine looks kasutajatele

pigem segadust. Praegune

planeeritud rakendumisaeg 1.

jaanuar 2025 lähtub eeldusest et

eelnõu läbib menetluse

Riigikogus 2024. esimesel

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel

14 / 22

formaati nõuda juba 1 aasta pärast,

valivad nii enamik kliendid kui ka

teenusepakkujaid e-arve formaadi

konverteerimise tee, mille tõttu osa

infost e-arvest võib kaduma

minna/jääda transformeerimata.

Kokkuvõttes andes üleminekuks

piisava aja, saaksid operaatorid

pakkuda oma klientidele e-arvete

saatmist algselt kahes formaadis

paralleelselt ning kolme aasta

möödudes lõpetada Eesti e-arve

formaadi kasutamise täielikult. Kui

seaduse jõustumise ajaks

planeeritakse siiski 1 aasta, peame

e-arveldaja poolt mõistlikuks

konverteri vahele ehitamist, et

ettevõtteid toetada ning nad ei

peaks suuri muudatusi tegema

vähemalt esialgu, kuni nad on

valmis EU UBL formaadile

üleminekuks.

poolaastal. See ei ole ajakriitiline.

Menetluse pikenedes võib ka

rakendumisaeg nihkuda vastavalt

hilisemaks.

7. Eesti Raamatupidajate Kogu 1. ERK on jätkuvalt seisukohal, et e-

arvete nõudmine peab olema

selgelt seotud e-arvete esitamise

kohustusega. Seetõttu on ERK

soovitatud sõnastus järgmine:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3

kohaselt end äriregistris e-arve

vastuvõtjaks märkinud

raamatupidamiskohustuslane võib

Arvestamata.

Nõustume ettepaneku mõttega.

Eelnõu sõnastus „…võib soetatud

kauba või teenuse eest tasumiseks

nõuda müüjalt e-arve esitamist…“

on sellega sisuliselt samaväärne.

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel

15 / 22

soetatud kauba või teenuse eest

tasumiseks nõuda müüjalt e-arve

esitamist ja müüja on kohustatud

vaikimisi esitama e-arve, kui ostja

on eÄriregistris registreerinud oma

e-arve vastuvõtu aadressi. E-arve

peab vastama e-arveldamise

Euroopa standardile, mille kohta on

avaldatud viide Euroopa Liidu

Teatajas.“

2. Lisaks tuleb arvestada tegeliku

tehnilise valmisolekuga, sest

üksnes seadusemuudatusega ei saa

tagada e-arve esitamiseks vajalike

tehniliste nõuete täitmist. Ei saa

kehtestada nõuet üleminekuks

Euroopa Liidu e-arve standardile ja

sisuliselt lõpetada täna käibel oleva

Eesti e-arve formaadi kasutamist

enne, kui kõik Eesti e-arve

operaatorid ei võimalda vastava

formaadi kasutamist.

3. Lähtudes reaalajamajanduse

vaatest tuleks võimaldada kasutada

majandustehingu põhist e-arve

formaati (https://itl.ee/internet-of-

business-standardiseerides-

majandustehingu-info/), mis

rahuldab e-arveldamise Euroopa

standardi nõudeid ning on ajas

Arvestatud

osaliselt.

Arvestamata.

Eelnõuga ei keelata ühegi senise

arveformaadi edasi kasutamist.

Seega saavad kõik

raamatupidamiskohustuslased

Euroopa standardi rakendada

sujuvalt, vastavalt oma

ärivajadustele, teenuste

väljaarendamisele

raamatupidamistarkvara loovate

ettevõtete poolt, ja soovi korral ka

teenusepakkujat vahetades.

Nõustume soovitatud formaadi

omaduste osas, kuid hoidume

standardi detailsuste

täpsustamisest seaduse tasandil.

Nii väldime tulevikus vastuolude

teket seaduse ja standardi enese

vahel. Kui viidatud formaat

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel

16 / 22

püsiv ja ei ole mõjutatav erinevate

organisatsioonide (UBL by OASIS,

CII by UN/CEFACT) poolt tihti

muudetavatest e-arveldamise

tehniliste formaatide versioonidest.

vastab Euroopa standardile, siis ta

sobib ka kasutamiseks.

5. Audiitorkogu Kooskõlastatud

Sobib eelnõuga,

muutmisvajadus

puudub.

6. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1. Peame väga positiivseks, et

eelnõusse ei ole jõudnud

muudatust, mille kohaselt on

raamatupidamiskohustuslasel

kohustus esitada teisele

raamatupidamiskohustuslasele e-

arve kauba või teenuse eest

tasumiseks.

2. Toetame eelnõu § 1 punktiga 3

plaanitavat muudatust selles osas,

et edaspidi on avaliku sektori

organisatsioonil õigus nõuda

raamatupidamiskohustuslaselt ka

muus formaadis arvet kui e-arvet.

3. Samas oleme plaanitavale

muudatusele vastu selles osas, mis

puudutab ettevõtete vahelisi arveid.

Kuna eelnõus sisalduv muudatus ei

aita kaasa soovitud eesmärgi

saavutamisele, tekitab segadust,

muudatuse järele puudub vajadus

ning see toob kaasa

ülereguleerimise, siis teeme

Sobib eelnõuga,

muutmisvajadus

puudub.

Sobib eelnõuga,

muutmisvajadus

puudub.

Arvestamata.

Nõustume märkuse laiema

eesmärgiga, kuid mitte sisus –

meetmete asjakohasuse,

ülereguleerimise ja võimaliku

arusaamatuse osas. Siin põhineb

märkus eeldusel, et valitud meede

suurendab riigi sekkumist

erasuhetesse. See pole nii. Tegu

on lahendusega, mis (a) vähendab

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel

17 / 22

ettepaneku jätta muudatusest välja

ettevõtete vahelised arved ehk

muudatus võiks puudutada üksnes

erasektori ja avaliku sektori

vahelisi arveid.

4. Kui Rahandusministeerium ei pea

võimalikuks Kaubanduskoja

ettepanekut arvesse võtta, siis

palume lisada seletuskirja vastused

järgmistele küsimustele:

- Millist probleemi soovitakse

muudatuse abil lahendada?

- Kas plaanitav muudatus paneb

müüjale kohustuse esitada e-

arve, kui ostja seda nõuab?

Arvestatud.

ja lihtsustab senist sekkumist, (b)

on seatud eesmärgi (takistuste

eemaldamine e-arvete levikult

erasektoris) saavutamiseks

vajalik, ja (c) mida uuringu

andmetel eelistavad just praktikud

ise. Samuti tekiks ettepaneku

rakendamisel vastuolu seaduse

väljatöötamiskavatsuse käigus

läbiviidud võimalike

regulatiivsete lahenduste analüüsi

tulemuseks oleva ’ostja valib’

printsiibiga.

Vt ka lahenduste võrdluse ja

analüüsi osa VTK-s.

Vastatud seletuskirjas.

Säilib tehinguvabadus, st kõik

tehingu tingimused (sh

arveldamisvormi) lepivad kokku

pooled ise. Kui ostja on oma

soovi saada e-arveid äriregistris

avalikustanud, siis sisuliselt on

see tema poolt seatud ka tulevaste

tehingute eeldatavaks vaike-

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel

18 / 22

- Mis saab olukorras, kus teenus

on osutatud ja kaup on müüdud

ning ostja nõuab e-arvet, kuid

müüja saadab arve PDF-

formaadis? Kas sellisel juhul

on ostjal õigus keelduda arve

tasumisest?

- Milline mõju kaasneb

muudatusega erinevatele

sihtrühmadele, sh ettevõttele,

kes täna ei kasuta

raamatupidamistarkvara või

olemasolev

raamatupidamistarkvara ei ole

võimeline saatma e-arvet?

- Milline on e-arvete

hinnanguline osakaal kõikidest

arvetest praegusel hetkel?

tingimuseks. Sel juhul tuleb

müüjal selle tingimusega kas

arvestada, või saavutada ostjaga

teistsugune kokkulepe.

Jah. Kui ostja on oma soovi saada

e-arveid äriregistris

avalikustanud, siis hea usu

põhimõttest lähtudes peaks müüja

sellega ka arvestama,

mittearvestamine tähendaks

nimetatud põhimõtte eiramist.

Täpsemalt on kohustuste täitmise

või täitmata jätmise alused ja

tagajärjed siiski reguleeritud

VÕS-is.

Vastatud seletuskirjas.

Uuringus oli see ca 45% kõikidest

arvetest ja 23% B2B sektoris.

Hinnanguliselt on see praeguseks

vähesel määral tõusnud.

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel

19 / 22

5. Ettevõtete vaheliste e-arvete

kasutuselevõtu soodustamiseks

tuleks raamatupidamise seaduse

muutmise asemel jätkata

teadlikkuse tõstmist e-arvete

kasutamisvõimaluste kohta, sellega

kaasnevast kasust ja anda ka

praktilisi soovitusi e-arvete

rakendamiseks.

6. Raamatupidamiskohustuslase õigus

teavitada äriregistrit e-arve

vastuvõtmisest (eelnõu § 1 p 1).

Kaubanduskoja seisukoht: Peame

seda muudatust mõistlikuks.

7. Üleminek e-arveldamise Euroopa

standardile (eelnõu § 1 p-d 2-4).

Kuna Eesti e-arvete standardit ei

ole aastaid muudetud ja sellega

seoses on esile kerkinud teatud

probleeme, siis põhimõtteliselt ei

ole me vastu üleminekule e-

arveldamise Euroopa standardile.

Samas peame oluliseks, et

muudatuse jõustumisel jääks

ettevõtetele alles õigus leppida

kokku, et pooled kasutavad

jätkuvalt Eesti e-standardit.

8. Enne eelnõu menetlemisega

jätkamist peame väga oluliseks, et

Rahandusministeerium analüüsiks

täiendavalt, millised mõjud

Arvestamata.

Sobib eelnõuga,

muutmisvajadus

puudub.

Sobib eelnõuga,

muutmisvajadus

puudub.

Arvestatud

osaliselt.

Toetame ettepaneku mõtet. Selle

lahendamine jääb siiski

väljapoole RPS §1 seatud

reguleerimisvaldkonda.

Seletuskiri täpsustatud. Eelnõuga

ei keelata ühegi senise

arveformaadi edasi kasutamist.

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel

20 / 22

kaasnevad üleminekuga

ettevõtetele ning kas vajalikud

arendustööd on võimalik ära teha

enne 2025. aasta algust.

9. Ernst & Youngi tehtud uuringus (lk

4) on kirjas soovitus töötada välja

e-arvete kasutamise

spetsifikatsioon (CIUS – Core

Invoice Usage Specification), et

maandada standardi rakendamisega

seotud riske ja lihtsustada

kasutuselevõttu. Palume

Rahandusministeeriumilt infot, kas

see soovitus on juba ellu viidud või

kui ei ole, siis kas ja millal

plaanitakse seda teha.

10. Lisaks palume

Rahandusministeeriumilt infot ka

selle kohta, kas hetkel on avatud

või on peagi tulemas mõni

toetusmeede, mis võimaldaks

ettevõtetel taotleda toetust, et

minna üle Euroopa standardile.

Arvestamata.

Arvestatud

osaliselt.

Seega saavad kõik

raamatupidamiskohustuslased

Euroopa standardi rakendada (või

mitte rakendada) sujuvalt,

vastavalt oma ärivajadustele,

konkreetseid tähtaegu ega

kohustusi kellelegi ei seata.

Jah, uuringu soovitus on

teadmiseks võetud, kuid hoidume

teadlikult Euroopa standardi

detailsuste täpsustamisest Eesti

õigusaktides. Nii väldime

tulevikus vastuolude teket

seaduse ja standardi enese vahel.

Seletuskiri täiendatud. Toetame

ettepaneku mõtet, kuid

toetusmeetmed ei kuulu RPS-i

reguleerimisvaldkonda.

7. Eesti Pangaliit MTÜ Ei esitanud seisukohti.

8. Eesti Linnade ja Valdade Liit 1. Minimaalne aeg seaduse

muudatuse jõustumisest selle

rakendamiseks peaks olema

vähemalt 6 kuud.

Arvestatud.

Planeeritud jõustumisaeg peaks

olema tavapärane ning mõistlik

näit. 6 kuud vastuvõtmisest.

Praegune planeeritud

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel

21 / 22

2. Taolise muudatuskavatsusega

toimub avaliku sektori jaoks

oluline muudatus. Kui täna on

raamatupidamisseaduses sätestatud

kohustus esitada avalikule sektorile

üksnes e-arved, siis nüüd tahetakse

seda nõuet muuta leebemaks ning

sätestada nii, et avalik sektor saab

e-arve üksnes juhul, kui ta seda

müüjalt nõuab. Alates 2019. aastast

peavad kõik Eesti ettevõtjad kauba

võõrandamisel või teenuse

osutamisel avaliku sektori

raamatupidamiskohustuslasele

esitama e-arve. Tänu vastavale

seaduse sättele on nt Tallinnas

tänaseks jõutud olukorda, kus

siseriiklikud arved on praktiliselt

100% e-arved. Kui

Arvestamata.

rakendumisaeg 1. jaanuar 2025

lähtub eeldusest et eelnõu läbib

menetluse Riigikogus 2024

esimesel poolaasta jooksul.

Menetluse pikenedes võib ka

jõustumisaeg nihkuda vastavalt

hilisemaks.

Jah, E&Y uuringu andmetel on

ligi 90 protsenti KOV

allasutustest oma e-arve

operaatori äriregistris märkinud ja

ülejäänud 10 protsenti kasutavad

teadaolevalt KOV-i keskse

raamatupidamise teenust. Märge

äriregistris tähendab ka edaspidi

seda, et asutusele tuleb vaikimisi

esitada e-arve. Seega praegune

olukord nende jaoks ei muutu ja

enne igat ostutehingut tarnijaga

arvevormis uuesti kokku leppima

hakata ei ole vaja (selles on ka

antud märke mõte, et igakordset

eraldi kokkulepet poleks hiljem

enam tarvis). Samas taastub

eelnõuga KOV-ide paindlikkus

oma ostu- ja majandusprotsesside

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 – eelnõu kooskõlastustabel

22 / 22

raamatupidamise seadusesse

viiakse kavandatav muudatus

taolisel kujul sisse, siis peaksid

kõik asutused hakkama edaspidi

müüjatega enne tehingu tegemist

kokku leppima e-arvete esitamises.

Selle tulemusel kasvab kindlasti

pdf arvete osakaal. Samuti võivad

tekkida vaidlused e-arve

väljastamisega kaasnevate kulude

hüvitamise kohta. Ettepanek on, et

ka edaspidi jääks raamatupidamise

seaduses kehtima säte, mis

kohustab Eesti ettevõtjaid kauba

võõrandamisel või teenuse

osutamisel avaliku sektori

raamatupidamiskohustuslasele

esitama e-arveid.

juhtimisel. Kui tehingu vastaspool

arvevormi muutmist taotleb, siis

ei ole neil enam keelatud sellele

taotlusele vastu tulla. Teisisõnu,

kui praktikas tähendas senine

regulatsioon KOV-le üldist

keeldu kõikide muude

arvevormide vastuvõtmiseks

hankijatelt, siis nüüd see keeld

kaob ja neil tekib võimalus teha

erandeid omal äranägemisel siis,

kui olukord seda nõuab (vt ka

lahenduste võrdluse ja analüüsi

osa VTK-s).

Kokkuvõttes on aga avalik sektor

Eestis juba üle läinud e-arvete

kasutamisele ja see seis käesoleva

eelnõuga muutumas ei ole.

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus

1

21.02.2023 Raamatupidamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Kokkuvõtlikult on probleemiks dokumendikäibe kitsaskohad Eesti raamatupidamises ja elektroonsete dokumentide (näit. e-arved) vähene kasutus. Kuigi avalikule sektorile e-arvete esitamine on Eestis kohustuslik, on e-arvete laiem levik praktikas aeglustunud. Käesoleva seaduseelnõu väljatöötamise kavatsusega soovitakse leida lahendused pidurdumise põhjuste kõrvaldamiseks ja minna üle ühtsele e-arvete Euroopa standardi kasutamisele. Alates 2017. aasta 1. juulist jõustunud raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) muudatused sätestasid avaliku sektori asutustele kohustuse vastu võtta e-arveid, kui erasektori ettevõtjad soovisid neid esitada. Sealt alates on avalikul sektoril olemas võimekus e-arveid vastu võtta. 2019. aastal teostatud järgmise RPS muutmise eesmärgiks oli toetada ja hoogustada e-arvete kasutamist ning alates 2019. aastast peavad kõik Eesti ettevõtjad kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel avaliku sektori raamatupidamiskohustuslasele esitama e-arve. Sealt alates on ka erasektori ettevõtetel, kes esitavad arveid riigi või kohaliku omavalitsuse asutustele, see võimekus olemas ja laialdaselt kasutusel. Kokkuvõttes on üleminek e-arvete kasutamisele toimunud Eestis viimase 5 aasta jooksul väiksemate ja ettevaatlike sunnimeetmete abil, mida on rakendatud eelkõige avaliku sektori kaudu. Järgmiseks eesmärgiks on laiendada e-arvete kasutamist erasektori omavahelistes tehingutes, minnes üle vabatahtlikule, ostja otsustel põhinevale lähenemisele.

2. Sihtrühm E-arvete laialdasem kasutuselevõtt puudutab otseselt või kaudselt kõiki raamatupidamiskohustuslasi. Samuti puudutab see raamatupidamistarkvarade arendajaid ning e-arvete operaatoreid. Seega puudutab muudatus küllaltki suurt sihtrühma Eesti majanduses. Eraldi sihtrühmaks on ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi ITL), kes on Eestis kasutatava e-arve standardi hoidja. Nad on esitanud rahandusministrile ettepaneku jätta Eestis kehtima ainult üks ühtne Euroopa e-arve standard1. ITLi ettepanek on ka oluliseks sisendiks siinse väljatöötamiskavatsuse koostamisel.

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Käesoleva raamatupidamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse eesmärgiks on e-arvete vabatahtliku kasutuselevõtu soodustamine ja üleminek ühtsele Euroopa e-arve standardile. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

1 ITLi ettepanek kehtestada Eestis ainult ühe e-arve standardi kasutamine on registreeritud dokumendiregistris Delta 30. märtsil 2021 viitega 13-3.1/2476-1.

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus

2

E-arve vormingut ja esitamist reguleerib RPS § 71. See seab ettevõtetele kohustuse esitada riigiasutusele ning hankijale riigihangete seaduse § 5 tähenduses e-arve, mis peab vastama RPS § 71 lõike 10 alusel kehtestatud määruse nõuetele (edaspidi Eesti standard)2 või e-arveldamise Euroopa standardile (edaspidi Euroopa standard)3. Majandus- ja taristuminister ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister kinnitasid 30. septembril 2020. a oma käskkirjaga nr 200 programmdokumendi “Reaalajamajanduse visioon 2020-2027”4 (edaspidi RTE5 visioon). Selle koostamisel viidi läbi reaalajamajanduse majandusliku mõju analüüs, mille järgi säästavad reaalajas toimivad andmevahetuse lahendused (e-arved, e-kviitungid, andmepõhine aruandlus riigile, e-veoselehed jne) ettevõtlussektoris üle 200 miljoni euro aastas. Võimalik on aastas kokku hoida ligi 14 miljonit töötundi, mis on võrdne ligikaudu 7000 inimese täistööajaga. RTE lahenduste kasutusele võtmine peaks vähendama protsesside viiteaegu, säästma ressursse ja vähendama tehingukulusid. Kokkuvõtvalt on RTE eesmärk luua reaalajas toimiv ärikeskkond, kus finants- ja haldustoimingud toimivad tänu standardiseeritud ja digitaalsele andmevahetusele automaatselt ja reaalajas, ilma ettevõtjat liigselt koormamata. E-arve on reaalajamajanduse loomulikuks ja senises praktikas kõige enam kasutatavaks komponendiks. Sestap on ka RTE visiooni üheks alameesmärgiks e-arvete laialdasem kasutuselevõtt – eelkõige nende juurdumine ettevõtete vahelistes tehingutes. Riigi eesmärk on e-arvete osas pakkuda ettevõtjatele võimalikult väikese halduskoormusega kvaliteetset ja efektiivset lahendust, mis hoiaks kokku nende aega ja ressurssi ning aitaks edaspidi ka välismaiste hankijate ja klientidega hõlpsamalt arveid vahetada. Seda alameesmärki aitab ellu viia Rahandusministeerium. RTE visiooni alusel on Rahandusministeeriumil kaasvastutus täita alameesmärk – e-arvete laialdane kasutuselevõtt ettevõtete vahelistes tehingutes.

5. Tehtud uuringud Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) tellisid 2021. aastal Ernst & Young Baltic AS-lt uuringu „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses“6 (edaspidi E&Y uuring). Selle uuringu eesmärk oli analüüsida Eestis e-arvete kasutamist, selgitada välja takistused nende kasutamisel ning töötada välja parandusettepanekud e-arvete laialdasemaks kasutuselevõtuks. Uuringust selgus, et peamiseks takistuseks e-arvete levikule on kasvamas topelt-standard – Eestis algselt kasutusele võetud e- arvete standard ei ühti hiljem välja arendatud Euroopa standardiga. Tänane seadus võimaldab Eestis kasutada küll mõlemat, kuid enamasti on kasutusel kohalik. Seetõttu on Eesti ettevõtetel juba tekkinud või tekkimas takistusi e-arvete saatmisel oma klientidele Euroopa Liidus.

2 Eesti e-arve standardiks (EVS 923:2014) nimetatav on XML süntaks, mille ametlik juhend on kajastatud raamatupidamise seaduse § 71 lõike 10 alusel antud määruse “Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine” lisas pealkirjaga „E-arve juhend“ (kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/4201/9008/RM_18042019_m19lisa.pdf) (21. veebruar 2023). 3 Selleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/55/EL ning rakendusotsusega (EU) 2017/1870 avaldatud e-arve standard CEN/TS 16931-3-2:2020. Kättesaadav: https://standards.cencenelec.eu/dyn/www/f?p=CEN:110:0::::FSP_PROJECT,FSP_ORG_ID:66718,1883209&cs =1829D1FAD5316065046D034AE3A9EB0CE (21. veebruar 2023). 4 Kättesaadav: https://realtimeeconomy.ee/sites/default/files/2022- 04/Reaalajamajanduse%20visioon%202020-2027%20%28eesti%20keeles%29.pdf (21.veebruar 2023) 5 RTE on lühend inglisekeelsest terminist real-time economy ehk reaalajamajandus. Edaspidi kasutatakse tekstist lühendid RTE tähistamaks mõistet reaalajamajandus. 6 Kättesaadav: https://www.fin.ee/media/4658/download (21. veebruar 2023).

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus

3

Uuringu kohaselt esinevad ettevõtjatel ka teatud rahalised ja tunnetuslikud takistused e-arvetele üleminekul – senine sunniviisiline üleminek on tekitanud psühholoogilist vastumeelsust nende kasutamisele. Raamatupidajate poolt eelistatuim lahendus sellele probleemile oleks olukord, kus ostjal oleks õigus nõuda müüjalt e-arvet juhul, kui ta on märkinud ennast äriregistris avalikult e-arve kasutajaks. Samuti selgus uuringu tulemustest, et keskvalitsuse asutused, millele osutab raamatupidamisteenust Riigi Tugiteenuste Keskus, aktsepteerivad ostuarvetena vaid e-arveid. Teiste avaliku sektori üksuste, sh KOVide ja nende allasutuste puhul puudub küll otsene koondatud andmestik arvelduste kohta, kuid e-äriregistri andmetel on ligi 90 protsenti allasutustest oma e-arve operaatori märkinud, mis viitab ka e-arvete kasutamisele, eelkõige ostuarvete vastuvõtmisele e-arvetena. Ülejäänud 10 protsenti KOVide allasutustest kasutavad teadaolevalt KOVi keskse raamatupidamise teenust. Uuringuga ei tuvastatud, et kohalikul tasandil eksisteeriks avaliku sektori üksusi, mis aktsepteeriksid ka teisi ostuarve vorme peale e- arve. Kokkuvõttes saab väita, et varasemad seadusemuudatused on oma eesmärgi saavutanud ja Eesti avalik sektor on tänaseks üle läinud e-arvetele. E&Y uuringus soovitati minna üle ka ühtsele e-arve Euroopa standardile, mis ei ole täna Eestis väga levinud. Uue standardi rakendamine tähendab äritarkvara arendajate jaoks arenduskulusid (muudatus äritarkvara andmebaasi struktuuris, täiendavalt kasutusele võetud andmeväljade valideerimine, standardile vastava XML-faili moodustamine jms). Sellest lähtuvalt soovitati uuringus sellist arendustegevust toetada, et uuele standardile üleminek toimuks kiiremini. Samasisulise ettepaneku on teinud ka ITL oma 30. märtsi 2021. a7 pöördumises. Kuigi Eestis on lubatud kasutada mõlemat e-arve formaati, on turuosalised jõudnud arusaamisele, et kahe paralleelselt toimiva standardi kasutamine ei ole otstarbekas. Sestap tegi ITL rahandusministrile ettepaneku minna Eestis üle vaid Euroopa standardi kasutamisele. Oma ettepanekus selgitas ITL, et kuigi Eesti standard on algselt välja töötatud siinsete entusiastide poolt, standardi hoidjaks on ITL ise ja see on registreeritud Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuses, ei ole kahte standardit praktikas enam vaja. Samuti on Eesti standardi arendus sisuliselt peatunud ja seetõttu selle kasutamise jätkusuutlikkus pikas plaanis küsitav. Euroopa standard on laialdaselt kasutatav nii ELis kui ka globaalses mastaabis. Seega lihtsustaks see Eesti ettevõtja jaoks ka piiriüleseid e-arveldusi. Standardil on olemas tugev tugi ja jätkusuutlik arendus. Standard omab täpseid juhendeid selle kasutusele võtmiseks ning valideerimiseks nii struktuuri kui ka andmete sisu osas. Sellega saab parandada e-arvetega edastatavate andmete kvaliteeti, e- arvete üheselt mõistetavust, liikuda vabama piiriülese infovahetuse suunas ning tagada ka e- arve semantilise mudeli ja süntaksi pidev areng. Lisaks toetab Euroopa standardi ainukasutus – läbi paraneva andmekvaliteedi – Eesti püüdeid ettevõttelt-ettevõttele e-arvelduste edendamisel. Euroopa standardit toetab ametlikult ka globaalne e-arvete võrgustik PEPPOL (PanEuropean Public Procurement Online). Formaadi kasutamine avab Eesti tarnijatele ja arve saajatele lihtsustatud võimaluse suhelda nii PEPPOLis olevate kohalike kui ka piiriüleste partneritega. E&Y uuringu kohaselt on ligikaudu 50 protsenti Eesti majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest saatnud või vastu võtnud e-arveid, kuid e-arvete vastuvõtjana on end e-äriregistris registreerinud ja e-arve operaatori valinud vaid 10 800 juriidilist isikut, mis moodustab ligi 8

7 Vt viide 1

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus

4

protsenti majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest. E-arvete maht on Eestis küll viimastel aastatel kasvanud, kuid e-arvet kasutavate ettevõtete arv on jäänud sisuliselt pidama ning uusi kasutajaid lisandub vähe. 2021. aasta E&Y uuringus leiti, et ettevõtjate puhul saab e-arvete kasutamisega seotud takistused jagada kolme kategooriasse: tehnoloogilised, teadlikkusega seotud ja finantsilised takistused. Raamatupidamisteenuse pakkujad on ise üldjuhul e-arvete kasutamisest huvitatud ja soovitavad seda oma klientidele, kuid osade ettevõtete puhul takistab e-arvete kasutamist ettevõttes endas kasutatava müügitarkvara ja raamatupidamisteenuse pakkuja poolt kasutatava raamatupidamistarkvara omavahelise liidestuse puudumine. Majandustarkvara pakkujatel sisulisi takistusi ei ole, kuid nad ei soovi oma kliente (ettevõtteid) ka liigselt survestada.

6. Kaasatud osapooled Käesoleva väljatöötamise kavatsuse ettevalmistamisel on koostööd tehtud kõigi eelnimetatud osapooltega (MKM, ITL jt). Peamine koostööformaat on olnud RTE projekti juhtrühm, mida juhib MKM ja millesse on kaasatud kõik olulisemad andmete eest vastutavad riigiasutused ja teenusepakkujad. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused RTE visioonis seatud eesmärgi saavutamiseks ja e-arvete kasutuselevõtu laiendamiseks ettevõtete vahelistes tehingutes on võimalik kasutada mitteregulatiivseid, toetavaid lahendusi. E&Y uuringu koostanud analüütikud soovitavad tõsta potentsiaalsete e-arvete kasutajate teadlikkust e-arvete kasutusvõimalustest. Peamiseks sihtrühmaks oleks siin raamatupidamisteenuse pakkujad ning ettevõtete raamatupidajad, kuna e-arved mõjutavad nende tööd kõige enam. Raamatupidajate suurem huvi e-arvete vastu suunaks ka äritarkvara pakkujaid selle funktsionaalsuse juurutamisel. Vastav koolitusmeede8 on tänaseks MKM-i poolt ka rakendatud. Samuti ei ole e-arvete rakendamine ettevõttes sageli üksnes äritarkvaras seadistuste tegemise ja operaatoriga lepingu sõlmimise küsimus, vaid see nõuab ka muid arendusi ja äriprotsesside ümberkujundamist. E&Y uuringu koostanud eksperdid soovitasid pakkuda ettevõtetele laiemat äriarvestusprotsesside digitaliseerimise toetust, mis võiks hõlmata tuge nii majandustarkvara uuendamisele, infosüsteemide omavahelisele liidestamisele, kui ka e-arvete Euroopa standardi kasutamisele. Ka siin on vastav toetusmeede9 tänaseks EAS-i poolt juba rakendatud. Kokkuvõttes, mitteregulatiivsed soovitused on juba arvesse võetud. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

8. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus ja analüüs Võimalikud regulatiivsed lahendused

8 Koolitus ettevõtjatele "Kuidas olla tõhusam ettevõtja – digitaliseerumine ja raamatupidamisteenused". Vt: https://realtimeeconomy.ee/uudised/e-arvete-koolitused-ettevotjatele-ja-raamatupidajatele (21. veebruar 2023). 9 E-arve arenduste toetusvoor, vt: https://eas.ee/grants/e-arve-toetus/ (21. veebruar 2023).

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus

5

Kuna e-arvete esitamise nõue ja standardid tulenevad RPS-i nõuetest, siis seonduvad ka võimalikud regulatiivsed lahendused dokumendikäibe edasiseks automatiseerimiseks RPS-i muutmisega. Konkreetselt sätestab e-arvete esitusnõude ulatuse ja standardid tänase RPS § 71 lõige 7: „Kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või raamatupidamiskohustuslasele, kelle üle eelnimetatutel on otseselt või kaudselt valitsev mõju või kes on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, esitab raamatupidamiskohustuslane masintöödeldava arve (edaspidi e-arve). E-arve peab vastama kas käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud määruse nõuetele või e-arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas.“ Saavutamaks eelpool loetletud eesmärke, tuleks muuta seda regulatsiooni nii, et:

a) eemaldada seadusest viide Eesti standardile, ja b) laiendada e-arvete esitamise ulatust väljapoole avaliku sektorit.

Esimese kriteeriumi täitmiseks tuleks tunnistada kehtetuks RPS § 71 lõige 10, viide sellele lõikele sama paragrahvi lõikes 7 ning rahandusministri 11. aprilli 2017. a määrus nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. RPS peaks sätestama, et e-arve vorm peab vastama ainult ühele vormingule ja selleks on e-arveldamise Euroopa standard, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas. Teise kriteeriumi täitmiseks on omakorda kaks alternatiivi. Esimene, sunniviisiline alternatiiv on jätkata olemasoleva regulatsiooniga ja laiendada selles ostjate ringi, kellele kõik müüjad peavad e-arve esitama. Selle saavutamiseks tuleks suurendada tänase RPS § 71 lõikes 7 sätestatud isikute ringi, lisades sinna kas kõik või näit. teatud tunnustele (suurus, börsil kaubeldavus vmt) vastavad erasektori raamatupidamiskohustuslased. Teine, vabatahtlikum ja n-ö ostja-põhine alternatiiv on muuta regulatsioon senisega võrreldes vastupidiseks: määratleda see mitte müüja kohustusena esitada e-arvet teatud liiki ostjatele, vaid ostja õigusena müüjalt e-arvet nõuda. Antud õigus võiks olla näiteks raamatupidamiskohustuslastel, kes on end e- äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud. E&Y uuringu kohaselt kuulub sellesse (kasvavasse) ringi juba praegu ligikaudu 10800 isikut, ja nende hulka kuuluvad ka kõik avaliku sektori raamatupidamiskohustuslased, kellele senise regulatsiooni kohaselt on e-arvete esitamine olnud kohustuslik. Selle alternatiivi teostamiseks tuleks vastavalt muuta RPS § 71 sõnastust. Lahenduste võrdlus ja eelistatav lahendus Kuna mitteregulatiivsed lahendusvariandid on juba rakendatud ja probleem ise – e-arvete topeltstandard ja esitusnõuete ulatus – tuleneb tänasest RPS-i regulatsioonist, siis on vajalik regulatiivne sekkumine. Nii Eesti standardi eemaldamine RPS-ist, kui ka e-arvete esitamisregulatsiooni muutmine on võimalik ainult RPS-i muutmise kaudu. Asjaolud, mis vajavad arvesse võtmist e-arvete kasutuse laiendamise alternatiivide kaalumisel: 1) Senine e-arvetele üleminek on olnud pigem sunniviisiline – praktikas tähendab praegune regulatsioon keeldu kõikide muude arvevormide kasutamisele avalikus sektoris. Selle regulatsiooni laiendamine erasektorile tähendaks ka keelu laiendamist sinna. 2) Taoline keeld muude arvevormide kasutamisele tähendaks erasektorisse kuuluvate majandussubjektide tehingu- ja otsustusvabaduse riigipoolset piiramist mahus ja viisil, mis siinsete eesmärkide saavutamiseks ei oleks ilmselt proportsionaalne;

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus

6

3) Eesti majandusele tähendaks selline keeld ka kerksuse ja kriisidele vastupanuvõime vähenemist – majandustehinguid peab saama sooritada ja arveid esitada ka siis, kui elektrit ei ole või internet on maas. Seega vajab säilitamist võimalus kasutada vajadusel ka varasemaid, madaltehnoloogilisi lahendusi. Enamgi veel: samasugune kerksus tuleb taastada ka avalikus sektoris; 4) Nii E&Y uuringu kohaselt kui ka laiemalt on e-arvete senine kasutajakogemus olnud pigem positiivne – raamatupidajad, kes praktikas on e-arveid korra kasutanud, ei soovi naasta varasemate tööviiside juurde, vaid pigem soovitavad neid ka kolleegidele. Seega ei ole üleminekul senisest vabatahtlikumale ja ostja-põhisele regulatsioonile karta e-arvete kasutuse vähenemist avalikus sektoris. Pigem vastupidi – vabatahtlikkuse tõus eemaldab E&Y uuringus viidatud psühholoogilised tõrked ja suurendab süsteemi atraktiivsust. 5) E&Y uuringu kohaselt eelistaksid ostja-põhist lahendust eelkõige need, keda käesolev seaduse muudatus kõige enam puudutaks – raamatupidajad. Antud asjaolude kokkuvõttes on valikust eelistatav teine alternatiiv – anda end äriregistris e- arve saajana registreerinud ostjatele õigus müüjalt e-arvet nõuda, mitte vastupidi.

9. Valitud lahenduse sobivus kehtivasse õiguskorda Eelneva analüüsi põhjal on valitud lahenduseks RPS § 71 muutmine nii, et: 1) eemaldada sealt viide e-arve Eesti standardile; ja 2) anda kõikidele end äriregistris e-arve vastuvõtjatena registreeritud raamatupidamiskohustuslastele õigus nõuda kauba või teenuse ostmisel teiselt raamatupidamiskohustuslaselt Euroopa standardile vastavat e-arvet. Selline RPS muudatus ei ole vastuolus põhiseadusega ning EL ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetega. Muudatus toetuks ka E&Y uuringu tulemustele ja oleks kooskõlas ITLi esitatud ettepanekutega rahandusministrile.

10. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud E&Y uuringus on kirjeldatud e-arvete kasutamise praktikat Taani, Rootsi ja Soome näitel10. Taani Taanis on alates 18. aprillist 2019. a kõik avaliku sektori üksused kohustatud vastu võtma e- arveid. Programmi eest vastutavaks asutuseks on Danish Business Authority, (DBA) mis haldab e-arvete infrastruktuuriga seonduvat, tegeleb standardite ja erinevate tehniliste lahenduste suunamise ning arendamisega. Seadus sätestab, et kõik füüsilised ja juriidilised isikud peavad omama NemKontot, millele riik teeb makseid, ühtegi muud maksevõimalust ei ole seadusega ette nähtud. Seadus määrab ära ka avalikel hangetel kasutatava standardi – OIOUBL. Samuti on sätestatud, et avalikud üksused peaksid kasutama veebiteenust OIO Reliable Asynchronous Secure Profile (OIORASP), mis võimaldab turvalisust ning usaldusväärset dokumendivahetust. DBA haldab e-arvete standardi, edastamist veebiteenuste kaudu (kooskõlas OIORASP-iga) ning vastava riikliku infrastruktuuri (NemHandel) kasutamist, mis annab e-arvete vastuvõtjatele registreerimisnumbri (GLN/EAN number). Kõigil avalikel üksustel on vähemalt üks e-arve saaja number, mis on organisatsiooni veebisaidil avalikult kättesaadav.

10 Kirjeldus tervikuna vt E&Y uuring https://www.fin.ee/media/4658/download lk 40-50.

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus

7

Rootsi Alates 1. aprillist 2019. a peavad kõik avaliku sektori üksused Rootsis vastu võtma e-arveid ning vahetama ka omavahel e-arveid. Samuti peavad tarnijad, kelle kliendiks on avaliku sektori üksused, esitama nendele e-arveid. Rootsis reguleerivad avaliku sektori e-arvete kasutamist raamatupidamise määrus ja elektroonilise teabevahetuse määrus. Sätestatud on ka e-hangete kohustuslikkus – avaliku sektori tarnijaid peavad saatma e-arveid kõikide lepingute kohta, mis on sõlmitud pärast 1. aprilli 2019. a. Üldiselt peab avalik sektori võtma vastu ja töötlema e- arveid, mis vastavad ELi e-arve standardile. Samas on kehtestatud mõningad erandid, mis puudutavad rahvuslikku julgeolekut, konkreetseid privaatsusolukordi jne. Lisaks on kõikidel avaliku sektori üksustel kohustus end registreerida PEPPOLis. Samas lubab seadus kasutada erinevaid formaate, kui tehingupartnerid kuuluvad erasektorisse. Soome Alates 1. aprillist 2019. a on kõik avaliku sektori üksused kohustatud vastu võtma e-arveid, mis vastavad muuseas ka ELi e-arve standardile või Finvoice 3.0 standardile. E-arvete programmi eest vastutavaks asutuseks on riigikassa (Valtiokonttori), mis monitoorib e-arvete infrastruktuuriga seonduvat, tegeleb standardite ja erinevate tehniliste lahenduste suunamise ning arendamisega ning koos Soome Pangaga kogub ka statistikat e-arvete mahu osas. Soome erineb Taanist ning Rootsist selle poolest, erasektoris võivad üle 10 000 euro suuruse aastakäibega ettevõtted nõuda e-arvet. Kokkuvõttes on kavandataval lahendusel ühiseid jooni kõigi põhjamaade lahendustega, eelkõige Soomega, kus avalik sektor on sisuliselt juba üle läinud e-arvete kasutamisele ning ka erasektoris on teatud tunnustele vastavatel ostjatel õigus müüjalt e-arve esitamist nõuda. V. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle mõjude eelanalüüs

11. Kavandatava regulatsiooni kirjeldus ja ülesehitus Valitud lahenduse elluviimiseks on kavas teha RPS-is järgmised muudatused: 1) muuta paragrahvi 71 lõiget 7 ja sõnastada see järgmiselt: „(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt end äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud raamatupidamiskohustuslane võib soetatud kauba või teenuse eest tasumiseks nõuda müüjalt e- arve esitamist. E-arve peab vastama e-arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas.“ 2) tunnistada kehtetuks paragrahvi 71 lõige 10. Lisaks tuleb tunnistada kehtetuks rahandusministri 11. aprillil 2017. a määrus nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“.

12. Kavandatava regulatsiooni olulised mõjud Eelnõu rakendamisest eeldatavasti tulenevad mõjud on kaardistatud järgmiselt (HÕNTE §46 lõige 1): 1) sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju: puudub; 2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: puudub; 3) mõju majandusele: piiratud positiivne mõju; 4) mõju elu- ja looduskeskkonnale: piiratud positiivne mõju; 5) mõju regionaalarengule: puudub; 6) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele: piiratud positiivne mõju.

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus

8

13. Oluliste mõjude analüüs

Kavandatav muudatus ei evi olulisi mõjusid Eesti sotsiaalsele ja demograafilisele olukorrale, riigi julgeolekule ega regionaalarengule. Mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning riigi ja kohaliku omavalitsuse töökorraldusele on eelduslikult positiivne ning on suunatud halduskoormuse vähendamisele. Positiivne majanduslik mõju tuleneb eelkõige e-arvete kasutusega seonduvast üldisest efektiivsuse ja tööviljakuse tõusust majanduses – E&Y uuringu kohaselt aitab see oluliselt säästa kulusid ning tööaega. Samuti peaks ettevõtjatel tekkima efekt topelt-standardi kaotamisest ja sellega kaasnevast piiriüleste tehingute lihtsustumisest. Positiivne mõju keskkonnale tuleneb eelkõige ressursi- ja paberimahukuse jätkuvast vähenemisest raamatupidamise jm ettevõtte tugiteenuste korraldamisel. Positiivne mõju avaliku sektori töökorraldusele tuleneb senise süsteemi lihtsustumisest, otsustusvabaduse ja kerksuse suurenemisest.

14. Edasine mõjude analüüs

E-arvete mõjusid on põhjalikult uuritud RTE visiooni koostamisel11. Sestap ei ole kavas viia läbi täiendavat põhjalikumat mõjuanalüüsi.

Kokkuvõttes ei ole antud muudatuse koondmõju eeldatavasti suur. Ühest küljest puudutab see küll suurt sihtrühma – ettevõtjaid, raamatupidajaid, e-arvete operaatoreid, tarkvara arendajaid. Teisest küljest on muudatuse eesmärk võtta kasutusele e-arvete Euroopa standard, mis on ka täna juba seaduses olemas. Seega ei ole muudatus drastiline ning mõjutatud isikute suhtes on see pigem vabastava, mitte piirava iseloomuga. V. Väljatöötamise edasine tegevuskava

15. Edasine kaasamise plaan Väljatöötamiskavatsus saadetakse tutvumiseks ning tagasiside saamiseks ministeeriumitele ja huvipooltele:

a) ITL; b) Registrite ja Infosüsteemide Keskus; c) Raamatupidamise Toimkond; d) Eesti Raamatupidajate Kogu; e) Audiitorkogu; f) Eesti Kaubandus-Tööstuskoda; g) Pangaliit; h) Teenusmajanduse Koda; i) Finance Estonia.

11 Reaalmajanduse majandusliku mõju uuringu lõpparuanne, kättesaadav: https://realtimeeconomy.ee/sites/default/files/2022- 04/Reaalajamajanduse%20majandusliku%20mo%CC%83ju%20uuringu%20lo%CC%83pparuanne%20%28eesti% 20keeles%29.pdf (21. veebruar 2023).

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus

9

16. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg

2023 II kvartal

17. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2024 18. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Guido Viik, Rahandusministeerium,

rahandusteabe poliitika osakonna nõunik, +372 6113607, [email protected]

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3 – VTK kooskõlastustabel

1 / 9

Kooskõlastustabel raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seadusele

Jrk nr Huvirühm Märkus Otsus Põhjendus 1. Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

1. Peame oluliseks rõhutada, et muudatuse näol ei tohi olla tegemist kohustusliku Euroopa standardi kasutuselevõtuga Eesti standardi asemel, vaid pigem selles suunas liikumise toetamisega. ITL toetab ärivabadust ja formaadivabadust.

2. ITL toetab väga RPS-i muudatust, mis annab kõigile end äriregistris e- arve vastuvõtjatena registreeritud raamatupidamiskohustuslastele õiguse nõuda kauba või teenuse ostmisel teiselt raamatupidamis- kohustuslaselt Euroopa standardile vastavat e-arvet. ITL-ini on jõudnud mitmed juhtumid praktikast, kus ettevõtted on olnud hädas saamaks e-arvet, s.h kohaliku omavalitsuse asutuselt. Seetõttu peame kavandatava õiguse lisamist RPS-i väga vajalikuks.

3. ITL-i ettepanek on lisada kavandatavasse eelnõusse säte,

Sobib eelnõuga, muutmisvajadus puudub. Sobib eelnõuga, muutmisvajadus puudub. Arvestamata.

Eelnõuga ei keelata ühegi teise arveformaadi (sh praeguse Eesti standardi järgse e-arve formaadi) kasutamist, milles tehingu osapooled on kokku leppinud. Formaadivabadus on tagatud ka RPS §71 lõikega 1. Pole praktikas teostatav. See eeldaks asutatava ettevõtte poolt e-

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3 – VTK kooskõlastustabel

2 / 9

mille kohaselt on e-arvete kasutuselevõtmine kohustuslik kõikide uute loodavate ettevõtete jaoks. Selleks tuleb ettevõtte äriregistris registreerimisel märkida automaatselt ettevõte e-arve vastuvõtjaks.

arvete operaatori või raamatupidamisteenuse osutaja valimist ja lepingu sõlmimist enne äriregistrisse kandmist.

2. Registrite ja Infosüsteemide Keskus

1. Euroopa standardile üleminekuks ja PEPPOL-iga liitumiseks vajalikeks] arendusteks võiks kuluda kuni 3 aastat, millega tuleks seaduse jõustumise tähtaja määramisel arvestada

2. Nii ühekordsete arenduste elluviimiseks kui ka hilisemateks vajalikeks muudatusteks võiks jätkuvalt pakkuda raamatupidamistarkvara teenuse pakkujatele toetusi nagu MKM on seda täna teinud.

Arvestatud osaliselt. Arvestamata.

Eelnõuga ei keelata ühegi senise arveformaadi edasi kasutamist. Seega saavad kõik raamatupidamis- kohustuslased Euroopa standardi rakendada sujuvalt, vastavalt oma ärivajadustele, teenuste väljaarendamisele raamatupidamistarkvara loovate ettevõtete poolt, ja soovi korral ka teenusepakkujat vahetades. Eelnõu jõustumisaega on pikendatud ja see on planeeritud ligikaudu aastase viitega alates vastuvõtmisest, mis peaks jätma piisava ja sobiva kohanemisaja. Toetame ettepaneku mõtet, kuid selle lahendamine ei kuulu RPS-i reguleerimisvaldkonda.

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3 – VTK kooskõlastustabel

3 / 9

3. Raamatupidamise Toimkond

Toimkond toetab VTK eesmärki laiendada e-arvete kasutust erasektoris, üldjoontes on pakutud lähenemine sobiv.

Sobib eelnõuga, muutmisvajadus puudub.

4. Eesti Raamatupidajate Kogu

1. Eesti Raamatupidajate Kogu hinnangul ei ole mõistlik muuta RPS § 71 lg (7) täies ulatuses, st pehmendada juba olemasolevat kohustuslikku nõuet riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või raamatupidamis- kohustuslasele, kelle üle eelnimetatutel on otseselt või kaudselt valitsev mõju või kes on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses.

2. Seetõttu oleks ERK ettepanek mitte siduda e-arve nõuet arve tasumisega ning sõnastada RPS § 71 lõige 7 järgmiselt: „§ 71 (7) Kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või raamatupidamis- kohustuslasele, kelle üle eelnimetatutel on otseselt või

Arvestamata. Arvestamata.

Ettepanek tähendaks praeguse keelu jätkamist kõikide muude arvevormide kasutamisele avalikus sektoris. Antud keeldu mitte leevendades tekiks õiguslik vastuolu seaduse väljatöötamiskavatsuse käigus läbiviidud võimalike regulatiivsete lahendusete analüüsi tulemuseks oleva ’ostja valib’ printsiibiga – mõlemat printsiipi korraga rakendada ei saa. Samuti oleks see vastuolus analüüsis viidatud vajadusega tagada avaliku sektori toimepidevus kriisiolukordades. Sisuliselt on ettepanekus viidatud õigus ’keelduda muudes formaatides arvetest’ samaväärne eelnõu praeguse sõnastusega, mis annab õiguse nõuda e-arvet ’soetatud kauba või teenuse eest tasumiseks’. Seetõttu puudub põhjus muuta esialgset formuleeringut, milleni jõuti väljatöötamiskavatsuse käigus.

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3 – VTK kooskõlastustabel

4 / 9

kaudselt valitsev mõju või kes on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, esitab raamatupidamiskohustuslane masintöödeldava arve (edaspidi e- arve). Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt end äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud raamatupidamiskohustuslane võib soetatud kauba või teenuse eest nõuda müüjalt e-arve esitamist ja keelduda muudes formaatides arvetest. E-arve peab vastama e- arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas.“

3. Uuele standardile üleminek on ajamahukas töö, mistõttu soovitame kaaluda Euroopa standardi kasutuselevõttu puudutav punkt jõustada seadusega 1,5 aastat pärast RPS muutmise seaduse kehtima hakkamist. Muudatus, mis puudutab e-arvete väljastamist kliendi nõudmisel, nii pikka ettevalmistusaega ei vaja ning antud muudatuse võib sisse viia koheselt seaduse jõustamisel.

Arvestatud osaliselt.

Eelnõuga ei keelata ühegi senise arveformaadi edasi kasutamist. Seega saavad kõik raamatupidamis- kohustuslased Euroopa standardi rakendada sujuvalt, vastavalt oma ärivajadustele, teenuste väljaarendamisele raamatupidamistarkvara loovate ettevõtete poolt, ja soovi korral ka teenusepakkujat vahetades. Eelnõu jõustumisaega on pikendatud ja see on planeeritud ligikaudu aastase viitega alates vastuvõtmisest, mis

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3 – VTK kooskõlastustabel

5 / 9

4. Kuna tänasel päeval esineb mitmeid probleeme e-arve operaatorite andmevahetuses, siis teeme ettepaneku Euroopa standardi kasutuselevõtuga kehtestada täiendavalt Rahandusministri määrusega Eestis kasutatava e-arve andmekoosseisu kirjeldus.

5. RPS muutmisel palume üle vaadata § 71 lõige 1, mis ülaltoodud muudatuse valguses ei ole meie hinnangul enam asjakohane. Samuti palume täiendada RPS selliselt, et oleks üheselt mõistetav, mis on algdokument - kas masinloetav XML fail või taasesitatav visuaalne dokument. ERK hinnangul on selleks taasesitatav visuaalne dokument.

Arvestamata. Arvestatud osaliselt.

peaks jätma piisava ja sobiva kohanemisaja. Euroopa e-arve standardi ei saa reguleerida siseriikliku õigusaktiga. See on elav, ajas muutuv ja arenev süsteem, mida arendatakse eriala ekspertide rahvusvahelises koostöös, sh ka Eesti eksperte kaasates. RPS §71 lõige 1 sätestab, et masintöödeldava algdokumendi vorming ja esitamise tingimused lepitakse kokku tehingupartnerite vahel, või partneri puudumisel määrab vormingu raamatupidamiskohustuslane ise. Seega säilitab see ka tulevikus oma olulisuse tehingu- ja formaadivabaduse tagamiseks majanduses. Samas tunnistatakse eelnõuga kehtetuks RPS § 71 lõiked 4, 5 ja 6, mis muudatuste järgselt oma asjakohasuse kaotavad. Nõustume ka kirjas toodud algdokumendi käsitlusega, kuid see

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3 – VTK kooskõlastustabel

6 / 9

6. RPS § 12 lõike 1 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise algdokumente säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. ERK hinnangul on antud 7 aastat liiga pikk aeg. Raamatupidajate praktikast tuleneb, et 6 ja 7 aasta vanuseid andmeid läheb vaja väga üksikutel juhtudel, mistõttu ei kaalu see üles kõigi raamatupidamiskohustuslaste dokumentide säilitamise kohustusest tulenevat kulu. Kuna enamus dokumente säilitatakse

Arvestamata.

ei vaja seaduse muutmist. Vastavalt RPS § 7 lõikele 1 on algdokument ’tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust’. Seega peab algdokument olema lisaks masinloetavusele alati ka kompetentse ja sõltumatu osapoole jaoks inimloetav, ehk visuaalne dokument. Mõistame kirjas toodud seisukohta, sh kestlikkuse vaatepunktist. Algdokumentide säilitustähtaja lühendamine jääb siiski väljapoolse siinse eelnõu ja sellele eelnenud väljatöötamiskavatsuse ulatust.

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3 – VTK kooskõlastustabel

7 / 9

elektroonselt, siis kestlikkuse seisukohalt on oluline, et mittevajalikke andmeid ei säilitataks andmeserverites liiga kaua. Seetõttu teeme ERK poolt ettepaneku dokumentide säilitamise aeg vähendada 5 aastani.

7. Tunnistades kehtetuks RPS § 71 lõike 10, siis ei ole ka lõige 11 asjakohane.

Arvestatud.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks RPS §71 lõiked 10 ja 11.

5. Audiitorkogu Toetame väljatöötamise kavatsuse eesmärki soodustada Eestis e-arvete vabatahtlikku kasutuselevõttu ja üleminekut ühtsele Euroopa e-arvete standardile ning selleks vajalike muudatuste tegemist raamatupidamise seaduses. Leiame samuti, et kavandatavad muudatused soodustavad e-arvete laialdasemat kasutusevõttu ja aitavad kaasa dokumendikäibe lihtsustamisele ka erasektori omavahelistes tehingutes. Toetame e-arvete kasutuselevõtul vabatahtlikku, ostja otsustusel põhinevat lähenemist ja avaliku sektori juriidiliste isikute ja asutuste võimalust vastu võtta arveid ka muus vormis kui ainult e-arved.

Sobib eelnõuga, muutmisvajadus puudub.

6. Eesti Kaubandus- Tööstuskoda

1. Kaubanduskoda on seisukohal, et e-arvete kasutuselevõtu suhtes toimub loomulik järkjärguline üleminek ning seaduse tasandil

Sobib eelnõuga, muutmisvajadus puudub.

Eelnõu vähendab e-arvetega seonduvat regulatiivkoormust Eestis, mitte ei suurenda seda. Senise riikliku topelt-standardi

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3 – VTK kooskõlastustabel

8 / 9

regulatsiooni loomiseks vajadus puudub. Raamatupidamise seaduse muutmise seaduseelnõu VTK puhul tuleb arvesse võtta, et plaanitavad muudatused toovad endaga väikeettevõtjatele kaasa suurema koormuse ja kulude kasvu. Väikeettevõtjate seas on esmatähtis tõsta teadlikkust e-arvete rakendamiseks, mis omakorda soodustab loomulikku järkjärgulist üleminekut e-arvetele.

2. Kehtiva seaduse kohaselt on võimalik esitada e-arveid nii Eesti standardi kui ka Euroopa standardi järgi. Kaubanduskoda peab õigeks liikuda ühtse standardi kasutamise suunas. Kui e-arvete kasutamine ettevõtete seas suureneb, siis lihtsustab ettevõtete tegevust see, kui kõik e-arved on koostatud ühe standardi järgi. Siiski ei tohiks üleminek ühele e-arve formaadi kasutamisele toimuda liiga kiiresti ning sellega peavad kaasa tulema erinevad osapooled.

Sobib eelnõuga, muutmisvajadus puudub.

asemel jääb seadusesse üks ühtne standard, säilitades samas võimaluse muude formaatide kasutamiseks, kui tehingu osapooled seda soovivad. Samuti asendub väikeettevõtete kohustus esitada avaliku sektori klientidele igal juhul e-arveid nüüd kokkuleppevõimalusega.

7. Eesti Pangaliit MTÜ Ei esitanud seisukohti. 8. Teenusmajanduse Koda Ei esitanud seisukohti. 9. FinanceEstonia MTÜ Ei esitanud seisukohti.

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3 – VTK kooskõlastustabel

9 / 9

10. Riigikogu Kantselei Väljatöötamiskavatsuse arutelu toimus ja seisukohad kajastuvad Riigikogu majanduskomisjoni istungi protokollis nr 5, 09. mai 2023

Sobib eelnõuga, muutmisvajadus puudub.

Arutelu käigus tekkinud küsimused said vastatud, märkuseid eelnõu kohta ei olnud, eelnõud oodatakse Riigikogu menetlusse 2024. aasta alguses.

11. Riigi Tugiteenuste Keskus

Riigi Tugiteenuste Keskus on hinnanud vajalike tööde mahuks ligikaudu 45000 eurot. Kui muudatus tehakse, oleme valmis rakendama.

Sobib eelnõuga, muutmisvajadus puudub.

12 Justiitsministeerium 1. Uusi e-arvete kasutajaid Eestis ei ole eriti lisandunud, kuid selle põhjust VTK välja ei too ning kasutusel olev topeltstandard siin asjasse ei puutu.

2. Eelnõu konkreetsete lahenduste mõjude analüüsimisel palume olla võimalikult täpsed mõjutatud sihtrühmade kaardistamisel

Arvestatud. Arvestatud eelnõu seletuskirjas. E- arve kasutuse aeglase lisandumise põhjused ja topeltstandardiga kaasnevad riskid on põhjalikult kajastatud E&Y uuringus.