Eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Siseministeerium

[email protected]

Välismaalaste seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus (rändemenetluste

tõhustamine)

Austatud siseminister

Rahandusministeerium kooskõlastab välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu järgmiste märkustega.

1) Välismaa äriühingute ja nende töötajate registreerimise kohta märgime järgmist.

Kehtiva seaduse järgi peavad välisriigi äriühingud (mitteresidendist tööandjad) koos

oma töötajatega olema registreeritud maksukohustuslaste registris, sh juhul, kui

töötajad ei ole Eesti residendid, vaid Eestisse kutsutud välismaalased. Registreerimise

üle teostab järelevalvet Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA). Registreerimise

eesmärgiks on muuta välisriigi tööandjate jaoks maksukohustuste täitmine Eestis

võimalikult lihtsaks ning mugavaks, ning ühtlasi järelevalve maksukohustuste täitmise

üle tõhusamaks.

Eelnõuga tekitatakse olukord, kus välismaalase tööle kutsumiseks Eestisse peab teda

tööle võttev tööandja olema muuhulgas kantud äriregistrisse ja lisaks peab olema

tuvastatud ka tema eelnev majandustegevus Eestis. Praktikas tähendaks see

mitteresidendist tööandjale, et ta peaks Eestisse looma filiaali või asutama siia

äriühingu ja vormistama välismaalased sinna tööle.

Meie hinnangul töötab selline lähenemine vastu tänasele maksukohustuslaste registri

põhisele lahendusele ning tekitab selliselt suuremat koormust nii välismaa

tööandjatele kui ka MTA-le.

Muudatusega kaasnev vajadus asutada Eestisse äriregistris arvel olev juriidiline keham

on mitteresidendist tööandjale oluliselt koormavam võrreldes maksukohustuslaste

registris registreerimisele, kuivõrd selle kehami käitamisega kaasneb erinevaid

õiguslikke tagajärgesid (mitte ainult maksuõiguslikke, näiteks kohustus esitada

majandusaasta aruanne), mille nõuetekohaseks täitmiseks ei pruugi asutajatel olla

piisavaid teadmisi Eesti õigussüsteemist – see aga võib kahjustada mitte ainult

Teie 04.03.2024 nr 1-6/2917-1,

SIM/24-0222/-1K

Meie 22.04.2024 nr 1.1-11/1087-2

2

maksude korrapärast laekumist, vaid võib vajada ka teiste järelevalveorganite

sekkumist, et kõik seadusest tulenevad kohustused saaksid nõuetekohaselt täidetud.

See aga tähendab täiendavat haldus- ja töökoormust nii kõnealusele ettevõttele kui ka

riigile. Halvimal juhul võib see üleüldse heidutada mitteresidentidest tööandjaid

Eestisse tulemast, millel mõistagi on omakorda negatiivne mõju maksutuludele.

Ühe praktilise näitena toome välja, et hankemenetlusi võitvad välisriigi äriühingud,

vaatamata suuremahulistele projektidele, ei registreeri end Eestis MTA-s. Samas tekib

neil Eestis püsiva tegevuskoha (pikaajalised kinnisvaraobjektid) registreerimise ja

maksukohustus (käibemaks, tulumaks) ja/või tööandjana registreerimise ja

maksukohustus (tööjõumaksud). Seoses ehituse töövõtuahela registreerimisega

(TTKI-ga) toimub MTA-ga ka andmete infovahetus, mistõttu on TTKI jaoks oluline,

et need välisriigi äriühingud on MTA maksukohustuslaste registris ja nende töötajad

töötamise registris (edaspidi: TÖR). Riigil peab olema selge lähenemine ka olukorras,

kus välisriigi äriühing toimetab Eestis suuremahulisel ehitusobjektil ja osutab riigi-

või kohaliku omavalitsuse asutusele või riigi aktsiaseltsile teenust (hanke mahud

võivad ulatuda sadadesse miljonitesse). Kirjeldatud olukorras, kus on keeruline panna

välisriigi äriühinguid täitma juba eksisteerivaid lahendusi, ei ole otstarbekas

kehtestada veelgi koormavamaid ning keerulisemaid nõudeid. Eesmärk peaks olema

optimeerida tänaseid lahendusi, st saada isikud Eesti registritesse ning soodustada

maksuraha laekumist. Registris olevate isikute üle on võimalik ka eel- ja järelkontrolli

teostada.

Eelnevast tulenevalt palume täiendavalt hinnata, kas nõue, et tööandja peab olema

äriregistris registreeritud, ei ole liiga range ning kas eelnõu eesmärke on võimalik

saavutada proportsionaalsemal viisil, mis ei vähenda Eesti atraktiivsust

mitteresidentidest tööandjate seas. Üks eesmärk on saada välismaal registreeritud

äriühingud ja nende töötajad Eestis registrisse, et Eestis tekkinud maksukohustus saab

korrektselt täidetud.

2) Eelnõu § 5 punkti 3 kohaselt lisatakse maksukorralduse seadusesse (edaspidi: MKS)

uus alus TÖR kande tegemiseks. Uueks aluseks on eelnõukohane „välismaalaste

seaduse alusel tehtud otsus Eestis viibimise või töötamise õiguse andmise või

lõpetamise kohta.“ Palume täiendavalt analüüsida, kas sellise aluse kehtestamine on

eelnõuga taotletava eesmärgi realiseerimiseks vajalik.

Eelnõu seletuskirja kohaselt sisestab tööd võimaldav isik TÖR kandeks vajaliku

koosseisu ise, st õiguslikult on tegemist tööd võimaldava isiku enda taotlusega, mis on

kehtivas MKS-s juba kande alusena sätestatud (§ 25⁵ p 2). Selles valguses jääb

selgusetuks, miks on vaja sätestada uue TÖR kande alusena välismaalaste seaduse

alusel tehtud otsust Eestis viibimise või töötamise õiguse kohta. Õiguslikult peaks

siiski olema tegemist tööd võimaldava isiku enda TÖR kande tahteavaldusega

sõltumata sellest, et TÖR kande aluseks olev andmekoosseis esitatakse lühiajalise

Eestis töötamise registreerimise andmekogusse (edaspidi: LTR) või elamislubade ja

töölubade registrisse (edaspidi: ETR) – andmed liiguvad igal juhul sealt edasi TÖR-i

ning selleks otstarbeks need andmed ka esitatakse.

Teeme ettepaneku, et kui TÖR kande aluseks olev andmekoosseis liigub LTR-st või

ETR-st edasi TÖR-i, siis käsitatakse seda tööd võimaldava isiku enda taotlusena teha

3

kanne TÖR-i, ning mitte käsitada kande alusena mõnda Politsei- ja Piirivalveameti

otsust vms. See võimaldab saavutada eelnõu eesmärke vajaduseta muuta MKS-i.

3) Seletuskirja punkti 7 lõigus 5 on kirjeldatud järgmine katteallika võimalus tekkivale

kulule: „Vajadusel esitab Siseministeerium riigi eelarvestrateegia koostamise

protsessis lisataotluse või taotleb lisarahastust struktuurifondist.“

Palume täpsustada viidatud sõnastust selliselt, et eelnõu seletuskirjas ei oleks välja

toodud katteallikana riigi eelarvestrateegiat. Riigi rahalised võimalused ei võimalda

lisataotlusi riigi eelarvestrateegia 2025-2028 protsessis vastu võtta ja seetõttu peab

olema valmis tekkivad kulud katma Siseministeeriumi eelarvest või vajadusel taotleda

struktuurifondist.

4) Seletuskirjas on välja toodud infosüsteemide arenduskulud, kuid vajalik on ka infot

infosüsteemide iga-aastaste ülalpidamiskulude katmise kohta. Kui infosüsteemide

ülalpidamiskulud kaetakse Siseministeeriumi vm ministeeriumi eelarvest, või kui

ülalpidamiskulusid ei kaasne, palume see seletuskirjas välja tuua.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Marju Saar 5885 1438

[email protected]

Kutt Kommel 5885 1402

[email protected]

Kristi Müürsepp 5885 1397

[email protected]

Artur Lundalin 5885 1321

[email protected]

Agnes Peterson 5885 1301

[email protected]