Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 05/05/2023

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

04/05/23

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus

E-mail : [email protected] Kantselei

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1256293.6 FR

Eelotsuse asi C-195/23

Partena

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Tribunal du travail francophone de Bruxelles -

Belgia)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ja vajaduse korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on

vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada

eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti kahe kuu ja kümne päeva jooksul

alatest käesoleva teate kättesaamisest, kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Euroopa Kohus – Menetlus“.

Kerstin Hötzel

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 05/05/2023

Kokkuvõte C-195/23 - 1

Kohtuasi C-195/23

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

27. märts 2023

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Tribunal du travail francophone de Bruxelles (Brüsseli

prantsuskeelne töökohus, Belgia)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

13. märts 2023

Hageja:

GI

Kostja:

Partena, assurances sociales pour travailleurs indépendants ASBL

(füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustus)

1. Vaidluse ese ja andmed:

1 Euroopa Komisjoni ametnik GI tegeleb alates 2015. aastast täiendava tööna ka

õpetamisega, kuni 20 õppetundi aastas.

2 Füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustuse asutus Institut national

d’assurances sociales pour travailleurs indépendants (lühendatult „INASTI“)

tuletas 4. juuli 2018. aasta kirjas GI-le meelde, et ta tegutseb õpetajana füüsilisest

isikust ettevõtjana, ning kutsus teda üles liituma enda valitud

sotsiaalkindlustuskassaga.

3 GI liitus Partena kassaga ja maksis sotsiaalkindlustusmakseid.

4 GI vaidlustas 15. märtsil 2022 enda kuulumise Belgia füüsilisest isikust ettevõtjate

sotsiaalkindlustusskeemi alla ja nõudis Partenalt sotsiaalkindlustusmaksete

tagasimaksmist kokku summas 3242,09 eurot.

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-195/23

2

5 GI pöördus 13. oktoobril 2022 nõudega Tribunal du travail poole, mis on

eelotsusetaotluse esitanud kohus.

2. Asjaomased õigusnormid

A. Euroopa Liidu leping

6 ELL artikli 4 lõikes 3 on sätestatud:

„Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega abistavad liit ja liikmesriigid täielikus

vastastikuses austuses üksteist aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel.

Liikmesriigid kasutavad kõiki asjakohaseid üld- või erimeetmeid, et tagada

aluslepingutest või liidu institutsioonide õigusaktidest tulenevate kohustuste

täitmine.

Liikmesriigid aitavad kaasa liidu ülesannete täitmisele ja hoiduvad kõigist

meetmetest, mis võiksid ohustada liidu eesmärkide saavutamist“.

Protokoll (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta (ELT 2010,

C 83, lk 266)

7 Artiklis 12 on sätestatud:

„Kooskõlas tingimuste ja menetlusega, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on

seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist asjaomaste

institutsioonidega määruste abil kinnitanud, on liidu ametnikud ja muud

teenistujad kohustatud maksma liidule maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida liidud

neile maksavad.

Töö- ja muud tasud, mida liidud neile maksavad, on vabastatud riigimaksudest“.

8 Artiklis 14 on sätestatud:

„Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ja pärast konsulteerimist teiste asjaomaste institutsioonidega määruste abil liidu

ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustustagatiste kava“.

3. Poolte argumendid

A. GI

9 GI väidab sisuliselt, et füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusskeemis

maksustamise kohustus on vastuolus Euroopa institutsioonide ametnikele

kohaldatava sotsiaalkindlustusskeemi ühtsuse põhimõttega ELL artikli 4 lõikega 3

PARTENA ASSURANCES

3

ja lojaalse koostöö põhimõttega, kuna see kujutab endast takistust, mis võib

pärssida Euroopa Liidu institutsioonis töötamist.

B. Partena

10 INASTI leiab, et GI vastab oma õpetamistegevuses füüsilisest isikust ettevõtja

määratlusele ning peab seega olema kindlustatud füüsilisest isikust ettevõtjate

sotsiaalkindlustuskassas ja tasuma sotsiaalkindlustusmakseid.

4. Kohtu hinnang

11 Kuna GI on Euroopa ametnik, tuleb arvesse võtta Euroopa Liidu privileegide ja

immuniteetide protokolli (nr 7) artikleid 12 ja 14.

12 Euroopa Kohus märkis 10. mai 2017. aasta kohtuotsuses Lobkowicz, C-690/15,

EU:C:2017:355:

„36. „Liidu ametnike suhtes kehtib […] liidu institutsioonide ühine

sotsiaalkindlustusskeem, mille Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad

protokolli artikli 14 kohaselt määruste abil seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ja pärast konsulteerimist teiste institutsioonidega.

[…]

41. Analoogselt protokolli artikliga 12, mis kehtestab ühtse maksustamise liidu

ametnike suhtes, kes maksavad liidule maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida liit

neile maksab, ja näeb seega ette, et need summad on vabastatud riigisisestest

maksudest, tuleb selle protokolli artiklit 14, mis annab liidu institutsioonidele

pädevuse kinnitada nende ametnike sotsiaalkindlustusskeem, käsitada nii, et see

võtab liikmesriikide pädevusest kohustuse tagada liidu ametnikele kindlustatus

mõnes riigisiseses sotsiaalkindlustusskeemis ning neilt ametnikelt kohustuse

panustada sellise skeemi rahastamisse.

[…]

44 Eeltoodust tulenevalt on ainult liit, mitte liikmesriigid, pädev kindlaks

määrama liidu ametnikele kohaldatavad eeskirjad, mis puudutavad

ametnike kohustusi sotsiaalkindlustuse valdkonnas.

45 Nimelt, nagu kohtujurist märkis oma ettepaneku punktis 76, täidavad

protokolli artikkel 14 ja liidu ametnike sotsiaalkindlustust käsitlevad

personalieeskirjade sätted liidu ametnike jaoks määruse nr 1408/71

artikliga 13 ja määruse nr 883/2004 artikliga 11 analoogset ülesannet, ning

see ülesanne on keelata liidu ametnikele sellise kohustuse panemine, mis

näeks ette kõnealuse valdkonna erinevatesse skeemidesse panustamist.

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-195/23

4

46 Sellised riigisisesed õigusnormid nagu põhikohtuasjas käsitletavad, mis

näevad ette, et liidu ametniku tulult tuleb maksta spetsiaalselt asjaomase

liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemide rahastamiseks mõeldud sotsiaalmakseid ja

-makse, ei arvesta seega liidu ainupädevusega, mis liidule on antud protokolli

artikliga 14, ja personalieeskirjade asjakohaste sätetega, eelkõige sätetega, milles

on kindlaks määratud liidu ametnike kohustuslikud sissemaksed

sotsiaalkindlustusskeemi rahastamiseks“.

[…]

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:

EL lepingule, EL toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule liidetud

protokolli (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta artiklit 14

ning Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade sätteid, mis käsitlevad liidu

institutsioonide ühist sotsiaalkindlustusskeemi, tuleb tõlgendada nii, et nendega on

vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas,

mis näevad ette, et kinnisvaratulult, mille Euroopa Liidu ametnik on saanud

liikmesriigis, mille maksuresident ta on, tuleb maksta sama liikmesriigi

sotsiaalkindlustussüsteemi rahastamiseks mõeldud sotsiaalmakseid ja ‑ makse.“

(rasvase kirja lisas töökohus)

13 Seega on Euroopa Liidu ametnike sotsiaalkindlustusskeem ühine süsteem, mille

suhtes on liidul ainupädevus.

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ)

nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta on sätestatud

ainult ühe liikmesriigi õigusaktide kohaldamise põhimõte.

15 Võttes aga arvesse Euroopa Kohtu praktikat, ei kohaldata määrust (EÜ)

nr 883/2004 ja eelkõige selle artikli 11 lõiget 1, mis käsitleb ühe liikmesriigi

õigusaktide kohaldamise põhimõtet, Euroopa Liidu ametnike suhtes (vt selle kohta

16. detsembri 2004. aasta kohtuotsus My, C-293/03, EU:C:2004:821, ja 10. mai

2017. aasta kohtuotsus Lobkowicz, C-690/15, EU:C:2017:355).

16 Tekib siiski küsimus, kas sellist põhimõtet saab analoogia alusel kohaldada

Euroopa Liidu ametnike suhtes. Oma 10. mai 2017. aasta kohtuotsuses

Lobkowicz, C-690/15, EU:C:2017:355, näib Euroopa Kohus vastavat jaatavalt,

kuid eelotsuse küsimus puudutas kinnisvaratulu, mitte töötulu muu kui Euroopa

ametniku staatusega seotud tööst, mis ei vasta GI olukorrale, kes tegeleb muu

kutsetegevusega.

17 Lisaks jättis Euroopa Kohus ELL artikli 14 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö

põhimõtte nimel liikmesriigi sotsiaalkindlustusalased õigusnormid kohaldamata,

leides, et need sätted võivad takistada ja seega pärssida töötamist Euroopa Liidu

institutsioonides.

PARTENA ASSURANCES

5

18 10. septembri 2015. aasta kohtuotsuses Wojciechowski, C-408/14,

EU:C:2015:591, märkis Euroopa Kohus:

„44. Niisugused õigusnormid võivad nimelt kallutada töötajat, kes on juba

omandanud teatava tööstaaži selle liikmesriigi töötajate pensioniskeemis, loobuma

vastu võtmast töökohta selles liikmesriigis asuva liidu institutsiooni teenistuses

või mõjutada teda sealsest ametikohast enneaegselt loobuma, juhul kui nende

õigusnormide tõttu on oht, et ta kaotab töökoha tõttu liidu institutsiooni

teenistuses või seal pika tööstaaži omandamise tõttu pensioniõigused, mis ta

omandas selles liikmesriigis töötamisega enne liidu teenistusse asumist.

45. Sellised tagajärjed ei tohiks olla lubatavad, arvestades liikmesriikidel liidu

suhtes olevat lojaalse koostöö ja abistamise kohustust, mis on väljendatud

ELL artikli 4 lõikes 3 ette nähtud kohustuses lihtsustada liidu eesmärkide

täitmist.“

19 4. veebruari 2015. aasta otsuses kohtuasjas Melchior, C-647/13, EU:C:2015:54,

märkis Euroopa Kohus:

„27. Seega võivad ka liikmesriigi õigusnormid, millega keeldutakse

töötuskindlustushüvitise saamise õiguse üle otsustamisel võtmast arvesse

ajavahemikke, mil isik töötas lepingulise töötajana selles liikmesriigis asuvas liidu

institutsioonis, muuta lepinguliste töötajate värbamise liidu institutsioonide

teenistusse raskemaks. Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 51–53 märkis,

võivad niisugused õigusnormid pärssida asjaomases liikmesriigis elavate töötajate

töötamist liidu institutsioonis ametikohal, mille reguleeritud tähtajalisuse tõttu on

nad pärast teenistussuhte lõppemist sunnitud sisenema või naasma siseriiklikule

tööturule, kuna sellel ametikohal töötamise tõttu on oht, et nad ei ole töötanud

kõnealustes õigusnormides ette nähtud arv päevi, et saada töötuks jäämise korral

hüvitist.

28. Sellistel õigusnormidel võib olla samasugune pärssiv mõju seoses asjaoluga,

et töötusepäevi, mille eest maksti muude teenistujate teenistustingimuste alusel

töötuskindlustushüvitist, ei võrdsustata selles liikmesriigis

töötuskindlustushüvitise saamiseks vajalike töötatud päevadega, võttes arvesse, et

sama liikmesriigi õigusnormide kohaselt hüvitatud töötusepäevad on töötatud

päevadega võrdsustatud.“

20 Lõpuks lisas Euroopa Kohus 10. mai 2017. aasta kohtuotsuses Lobkowicz,

C-690/15, EU:C:2017/355V:

„47 Peale selle võivad niisugused õigusnormid rikkuda liidu ametnike vahelist

võrdset kohtlemist ning seega pärssida liidu institutsioonis töötamise huvi, kuna

mõned ametnikud ei oleks kohustatud tegema sissemakseid mitte ainult liidu

institutsioonide ühisesse sotsiaalkindlustusskeemi, vaid samuti liikmesriigi

sotsiaalkindlustusskeemi.“

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-195/23

6

21 Viidatud kohtupraktika analüüsist ilmneb, et sellist juhtumit nagu GI puhul ei ole

ilmselt veel käsitletud ega Euroopa Kohtule esitatud. Küsimusi, mis puudutavad

GI kuulumist Belgia füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusskeemi alla,

saab aga käsitleda üksnes lähtuvalt Euroopa Kohtu vastusest eelotsuse küsimusele,

mis esitatakse ELTL artikli 267 alusel.

22 Kohus täpsustab, et sarnane, kuid teistsugusesse konteksti paigutuv eelotsuse

küsimus esitati 9. juunil 2022 eelotsusetaotluses, mis registreeriti Euroopa Kohtus

numbri C-415-22 all.

5. Eelotsuse küsimus

23 Kohus esitab Euroopa Kohtule järgmise küsimuse:

Kas protokolliga (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta,

eelkõige selle artikliga 14, töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes

töötavad või on pensionärid, kohaldatava sotsiaalkindlustusskeemi ühtsuse

põhimõttega ja lojaalse koostöö põhimõttega, nagu see tuleneb Euroopa Liidu

lepingu artikli 4 lõikest 3, on vastuolus see, kui liikmesriik kehtestab riiklikus

sotsiaalkindlustusskeemis maksustamise kohustuse ja nõuab

sotsiaalkindlustusmaksete tasumist ametniku suhtes, kes lisaks oma tööle Euroopa

institutsioonis tegeleb viimase loal kõrvaltööna õpetamisega, kui sellele

ametnikule kehtib personalieeskirjade alusel juba Euroopa Liidu institutsioonide

ühine sotsiaalkindlustusskeem?

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 05.05.2023 16:35

Adressaat: <"SM Info">; <[email protected]>

Teema: C-195/23

Adressaadid: [email protected], [email protected]

Välisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2023/183

Kohtuasja number: C-195/23

Vastuse kuupäev: 19.05.2023

Staadium: Uus menetlus

Märksõnad: EL ametnik; põhi- ja kõrvaltegevusala;

sotsiaalkindlustusmaksed; sotsiaalkindlustusskeemid; ühenduse ja

liikmesriikide lojaalse koostöö põhimõte

Õiguslikud vormid: EL ametnike personalieeskirjad; ELL artikkel 4; EL

privileegide ja immuniteetide protokoll

Dokumentidega on võimalik tutvuda EELO keskkonnas aadressil

https://eelo.mfa.ee/eelotsus_vaata.php?id=7061

Palun teatage 7 päeva jooksul, kas kohtuasja temaatika kuulub teie

vastutusalasse.

Juhul, kui kohtuasja temaatika ei kuulu teie vastutusalasse, palun

viidake, milline teine ametiasutus sellega peaks tegelema.

Palun teatage, kas Eesti peaks selles eelotsusemenetluses seisukoha

esitama, ja põhjendage oma arvamust (ka eitavat seisukohta).

EL õiguse büroo

Välisministeerium