Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.4-1.1/1058-1 |
Registreeritud | 22.04.2024 |
Sünkroonitud | 23.04.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö |
Sari | 1.4-1.1 Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemise dokumendid |
Toimik | 1.4-1.1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikantselei |
Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
Vastutaja | Eha Lannes (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EN EN
EUROPEAN COMMISSION
Brussels, 27.3.2024
COM(2024) 144 final
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN
PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL
COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS
a blueprint for a European degree
{SWD(2024) 74 final}
1
1. Introduction
Education is fundamental for the future of the EU. It is a foundation for personal fulfilment,
employability, achievement and for an active, responsible citizenship. Through delivering high-
quality education, universities1 are beacons of our European way of life. This includes the
promotion of academic values and excellence and of democratic practices and fundamental rights,
as well as fostering equality, diversity and inclusion.
Europe’s competitiveness and prosperity depend on the future-proof skills of the current and next
generations to accelerate and master the green and digital transitions, compensate the demographic
trends and to ensure Europe’s open strategic autonomy in key areas. Education is also key for the
economic and social development and the resilience of countries that aspire to join the EU. We
need to be prepared to lead this change and shape the future.
As the key challenges of our time become increasingly global, and as Europe need to strengthen
its open strategic autonomy, transnational education is no longer a ‘nice-to-have’ option but
becomes a necessity. It is a condition for equipping future generations with the competences and
skills that European societies will need to thrive in an ever more interconnected world.
The EU is competing with other education areas in the world. Its capacity to attract the best talent
depends, in part, on the degrees that its higher education institutions can offer. That is why many
universities in Europe seek to pool expertise and to combine complementary strengths not
available at any single institution, to provide graduates and lifelong learners with strategic
skills for their future.
Since the launch of the European Education Area in 2020, remarkable progress has been made.
Transnational cooperation has been a driving force behind reforms to facilitate and support the
emergence of innovative models like the soon-to-be 60 European Universities alliances2,
involving around 500 higher education institutions from all parts of Europe, from capitals to rural
areas. They act as trailblazers for the entire higher education sector.
University cooperation across borders can develop in many different ways. The most ambitious
forms of the provision of joint education between countries, are programmes that lead to a joint
degree. However, significant legal and administrative obstacles continue to make these degrees
difficult to deliver. This is holding back the necessary transformation in Europe’s higher
education sector. The European strategy for universities3, adopted in 2022, set out ambitious
actions to achieve a European Education Area in higher education, with the intention to develop a
European degree. This communication puts this intention into action by providing a clear
blueprint for a European degree to become a reality.
The European degree, a new type of qualification to be enshrined in national legislation,
would make it easier for universities from different countries to cooperate seamlessly and develop
innovative joint programmes leading to a joint degree, in full respect of their institutional
autonomy and of the competences of Member State or regional governments. Such a
1 The term ‘university’ is used as a reference to the broader sector, representing the entire area of tertiary education, thus including
all types of higher education institutions, including research universities, university colleges, universities of applied sciences,
higher vocational education and training institutions, and higher arts institutions. 2 European Universities initiative. 3 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee
and the Committee of the Regions on a European strategy for universities, 18 January 2022, COM(2022) 16 final.
2
European degree would also contribute to building a common European identity and a stronger
European sense of belonging.
It would be based on commonly agreed European criteria reflecting the relevance of the learning
experience, the commitment to common values and the excellence of the cooperation arrangements
between universities. It would further advance a shared understanding of the EU’s needs in terms
of academic and skills requirements, along the lines of the European strategy for universities. It
could become a trigger to review and to address existing disparities that currently limit
universities’ ability to cooperate in Europe.
The European degree would encompass collaborative efforts, interdisciplinary approaches,
and international perspectives, all of which underline Europe’s readiness to support and develop
a more highly-skilled, adaptable, and globally competitive European workforce. Joint educational
programmes leading to a European degree would have the potential to attract students from around
the world and to help find the necessary talents for our economy, which is.particularly pertinent in
critical technology areas crucial for our competitiveness and technological sovereignty. At the
same time, offering a European degree would also boost learning mobility within the EU, address
the needs of regions facing a talent development trap4, and help meet the labour market demand
for European- and globally-minded graduates.
This Communication, together with two proposals for Council recommendations, one on a
European quality assurance and recognition system in higher education, and another one on
attractive and sustainable careers in higher education, is a large step towards achieving the
European Education Area.
While the proposals for both Council recommendations go beyond the ambition of developing a
European degree and are relevant for all types of higher education institutions and the education
that they provide, they are closely interlinked. A quality assurance and recognition system is key
to building trust in joint educational programmes. Highly skilled and motivated academic
professionals are essential to providing high-quality teaching and research in our universities. Joint
programmes are often not considered part of the core activities of academic staff and therefore can
be an additional burden, hence the need for additional recognition and incentives.
2. A European degree: a key element to achieve the European Education
Area and to boost Europe’s competitiveness and attractiveness
A European degree would serve as a strategic instrument to achieve the European Education
Area, a common and inclusive space for quality education and learning mobility across borders
for all, with closely interconnected education and training systems. It would improve the
competitiveness and attractiveness of the EU’s higher education sector, building on years of
experience of cooperation through EU programmes.
2.1. Increased employability and skills relevance
Employers, including multinational companies and SMEs, seek individuals with a blend of
transversal skills (cultural intelligence, critical-thinking, problem-solving skills, creativity, and
adaptability) – all of which are skills expected to be in demand to achieve the EU’s green
4 Inforegio - Harnessing talent in Europe’s regions (europa.eu)
3
transition targets according to the 2023 OECD Skills Outlook. Boosting the capacity of higher
education institutions to equip more people with these skills would help to meet this demand.
The European degree would support the creation of more joint programmes that reflect the
demands of a knowledge-based economy. The underlying commonly agreed European criteria
would strive to increase employability of graduates by equipping them with future-proof
competences and skills that are particularly sought by employers.
Evidence from studies and surveys gathered in the accompanying staff working document shows
that graduates from transnational joint programmes report the greatest impact on their careers and
intercultural experiences from improved employment-related skills (such as language, critical
thinking, sector- or field-specific, communication, analytical and problem-solving skills) and
improved personal and intercultural abilities, including openness to new challenges, tolerance,
confidence, and greater awareness of their own strengths and weaknesses.
This blend of transversal and sector-specific skills and competences increases students’
employability on a European scale. A European degree would make graduates more
attractive for future employers. It would be synonymous with high-quality programmes that
prepare European- and globally-minded, highly skilled individuals.
In brief: the European degree would support the creation of labour-market relevant joint
programmes. The key competences associated with a European degree would position graduates
as sought-after professionals in the European and global job market where they would stand out
as highly qualified with a combination of problem-solving prowess, adaptability, multilingual
skills, multicultural awareness, and interdisciplinary expertise that aligns seamlessly with the
changing demands of the global workforce.
2.2. Cutting red tape for increased transparency and visibility of higher education systems
Many universities that wish to deepen transnational cooperation struggle with discrepancies in
national legislation. This takes up resources and distracts from their actual work. By simplifying
the work for universities, we can deploy precious resources for the benefit of teaching and research.
In a Eurobarometer survey of 2018, 92% of universities identified the elimination of legal and
administrative obstacles to international strategic institutional partnerships as a key issue that
would boost transnational cooperation5.
Despite 25 years of cooperation within the intergovernmental Bologna process, and the
development of several tools to improve the transparency of national higher education systems,
the quality assurance of educational offers and recognition of degrees, significant challenges
remain. Progress within the European Higher Education Area has been hampered by differing
levels of implementation between and within countries. The EU needs to move further and faster
to allow its universities to cooperate smoothly and efficiently.
In a recent study6, 92% of surveyed national and regional authorities responded that a European
degree could improve the implementation of the existing Bologna tools, 84% say that it would
5 Eurobarometer survey 2018. 6 European Commission, Directorate-General for Education, Youth, Sport and Culture, Burneikaitė, G., Pocius, D., Potapova, E.
et al., The road towards a possible joint European degree – Identifying opportunities and investigating the impact and feasibility
of different approaches – Final report, Publications Office of the European Union, 2023.
4
improve the global reputation of European higher education, and 88% say that it would help to
facilitate cooperation between national authorities on educational policies.
Erasmus+ policy experimentation projects7 conducted with 140 higher education institutions
shows that a European degree could simplify processes and cut red tape in creating joint degree
programmes with a clear and common pathway ensuring that all types of universities in Europe
can work efficiently together.
In brief: the European degree is a way to simplify processes and cut red tape in creating joint
degree programmes, ensuring that universities in Europe can efficiently work together. In turn,
this will support the development of more joint programmes benefiting a greater number of
students.
2.3. A driver for strategic cooperation, global competitiveness, and attractiveness
The European degree will enable universities to forge deeper cooperation with partners more
quickly and simply, which will increase their performance and excellence for global
attractiveness and competitiveness.
The U-Multirank's Higher Education Cooperation Index8 shows that higher education institutions
that work together with other institutions, businesses, industry, governments, regional bodies, and
across borders, perform better than those that are less focused on cooperation. As more and more
universities prioritise collaboration, working together within the EU would be expected to be the
easiest option. Currently, some universities report that it can be easier to set-up joint degree
programmes with non-EU partners.
The pace of technological progress continues to accelerate, cutting across traditional boundaries
between subjects and disciplines. Working across subjects with an interdisciplinary approach
can bring about new insights, offer new solutions to the challenges of a complex world, and lead
to the development of new skills. One key feature of the European degree would be to better reap
the benefits of interdisciplinary cooperation, based on the most innovative learning and research
approach in modern higher education. A European degree, based on this approach, would
strengthen Europe’s innovation capacity and, in the long run, its global competitiveness.
In brief: the European degree would encourage the creation of many more joint degree
programmes that are competitive and attractive globally, both for European and third-country
nationals, including EU candidate countries, and that equip Europe with the talents and skills it
needs to thrive, innovate and grow.
7 Joint European degree label and a legal status for European universities alliances: 10 Erasmus+ projects to put them in place. 8 U-Multirank. The indicators used are strategic partnerships, international joint degrees, internships, international co-
publications, co-publications with industrial partners, regional co-publications, and co-patents with industry.
5
3. A European degree: key parameters and added value
3.1. What would a European degree be?
A European degree would be:
- delivered as a joint degree at national, regional, or institutional level, like any other
degree, in full respect of the principles of subsidiarity, institutional autonomy and academic
freedom.
- awarded on a voluntary basis by universities working together across the EU, attesting
to learning outcomes achieved as part of transnational programmes.
- based on a set of common criteria9 agreed at European level and applied to the joint
degree programme. These European criteria would reflect a common understanding and
specific needs to equip Europe’s workforce with relevant competences and skills to boost its
innovation capacity, notably in the face of the twin transitions. The accessibility and
attractiveness to students from all backgrounds, including those with fewer opportunities,
would be promoted through the inclusiveness criteria.
- enabled by relevant national higher education legislation supported by national
qualifications frameworks10 to allow institutions to accredit and deliver such degrees,
alongside other national degrees, at Bachelor, Master, and Doctoral levels.
- delivered preferably in a digital format11.
- automatically recognised12 across the EU.
3.2. One European degree, many benefits
Numerous benefits and opportunities associated with the creation of a European degree have been
identified through research, 40 rounds of stakeholder consultation, a call for evidence, and the
preliminary findings from ongoing Erasmus+ policy experimentation projects.
The findings highlight a considerable enthusiasm from universities for a pathway to greater
simplification and improved strategic partnership. Students call for joint programmes to be more
widely available. Employers express a keen interest in a visible and easy-to-understand instrument
that effectively equips future workers with highly valued workplace competences.
A European degree would have the following benefits:
For students:
Students would be at the heart of the European degree, which would give them the opportunity
to be part of various academic communities, contributing to a more diverse and interconnected
9 A set of criteria were developed with Member States and higher education stakeholders in 2022. They were tested by six Erasmus+
pilot experimentation projects between April 2023 and March 2024. The pilots proposed changes to the criteria resulting in the
list set out in Annex 2 of the proposal for a Council recommendation on quality assurance and recognition. 10 National Qualifications Frameworks (NQF) means an instrument for the classification of qualifications according to a set of
criteria for specified levels of learning achieved, which aims at integrating and coordinating national qualifications subsystems
and improve the transparency, access, progression and quality of qualifications in relation to the labour market and civil society. 11 The digital format should be secure and compatible with the European Learning Model as multilingual data model in the field of
learning. 12 Council Recommendation of 26 November 2018 on promoting automatic mutual recognition of higher education and upper
secondary education and training qualifications and the outcomes of learning periods abroad (OJ C 444, 10.12.2018, p. 1).
6
European Education Area. In a recent survey13, 9 out of 10 students identified the following as
the main potential benefits of a European degree:
- create more opportunities to study in several European countries, with automatic credit
recognition;
- facilitate the offering of innovative joint study programmes and a seamless academic
experience across campuses; and
- skills and competences acquisition leading to higher employability worldwide.
For employers and the labour market:
Employers and businesses highly appreciate the concept of a European degree, which would
signify a specific set of valued transversal competences. From their perspective, a European
degree would lead to:
- easier recruitment with increased transparency and clarity thanks to a European degree
that is easy to read and understand, as compared to multiple degrees for the same study
programme;
- increased attractiveness of Europe as a destination for talented students to be equipped
with relevant skills for the European labour market; and
- increased possibilities to work with universities e.g. by participating in curricula design.
For academic staff:
A European degree would not only shape the academic journey for students but also the
landscape for academics and university staff and would empower academics to navigate the
complexities of a globalised academic landscape. Analysis by the European Tertiary Education
Register of 1,500 universities shows that internationalisation of academic staff is uneven across
types of institution and countries.
For academic staff, a European degree would bring:
- more opportunities for mobility, to test new pedagogies and attractive teaching
experiences;
- Fewer bureaucratic hurdles, enabling academics to focus on the content and quality of
cooperation rather than on its administration; and
- knowledge transfer and skill enhancement, promoting a culture of continuous learning
and professional development through transnational cooperation.
For universities:
Universities are calling for simpler ways to work together. By providing flexibility and
maintaining quality standards, enabling a common and simplified framework to build new
cooperation, a European degree would enable universities to:
- pool resources to offer opportunities they could not offer alone;
- remove unnecessary barriers to setting up a degree programme with several universities;
- embed learning periods abroad in the curricula; and
- ensure automatic recognition across the EU of these qualifications.
For the European Union and its Member States:
Higher education institutions are instrumental in building connections within Europe and with
the world and in promoting European values and way of life globally. Enabling the creation of
13 European Commission, Directorate-General for Education, Youth, Sport and Culture, Burneikaitė, G., Pocius, D., Potapova, E.
et al., The road towards a possible joint European degree – Identifying opportunities and investigating the impact and feasibility
of different approaches – Final report, Publications Office of the European Union, 2023.
7
more joint degree programmes would help to attract and retain more talent in Europe, and in
European regions in talent development traps, while supporting cooperation with universities
and systems all over the world. A European degree would:
- reinforce a sense of European identity and belonging;
- strengthen the global competitiveness and reputation of European higher education
systems, enabling them to build more competitive joint educational offers, further
attracting talent from non-EU countries;
- foster balanced student and talent mobility within the EU and beyond; and
- foster a European spirit of cooperation in the European Education Area.
4. Breaking down barriers for a European degree – the obstacles to
overcome
4.1. A wealth of empirical evidence
There are still too many hurdles along the path to seamless and deeper transnational cooperation
in the European Education Area, such as discussed in the following section. The evidence for this
emerged from more than 3 years of consultations with higher education stakeholders, and
especially from the universities engaged in deep transnational cooperation, such as European
Universities alliances or Erasmus Mundus Joint Masters programmes. They are calling for
solutions to overcome the complexities they face.
Many of these obstacles had already been identified in the context of the 2022 Council
Recommendation on building bridges for efficient higher education cooperation14. Renewed
efforts are essential to make progress on the implementation of this Council Recommendation. In
addition, further obstacles continue to be identified.
This highlights the need to equip the EU with a European degree as a dedicated and enabling
framework to overcome obstacles.
The Erasmus+ programme15 has been supporting policy experimentation projects involving more
than 140 universities and 60 national and regional authorities in charge of accreditation, quality
assurance and regulation of higher education from all Member States, from businesses, and
students’ representatives. Together, they mapped more than 1,000 joint programmes and used this
wealth of knowledge and expertise to explore the concept of a European degree as a label, and as
a degree.
Through interviews, surveys of thousands of students and practitioners, focus groups, workshops
and consultations, the projects carried out a bottom-up reflection on the added value a European
degree could provide. They also considered the criteria that would best fulfil its nature and
identified the main obstacles preventing joint programmes from reaching their full potential. These
obstacles can be clustered as follows.
14 Council Recommendation of 5 April 2022 on building bridges for effective European higher education cooperation (OJ C 160,
13.4.2022, p. 1). 15 Regulation (EU) 2021/817 of the European Parliament and of the Council of 20 May 2021 establishing Erasmus+: the Union
Programme for education and training, youth and sport (OJ L 189, 28.5.2021, p. 1).
8
4.2. Divergent and complex legislation and regulations highlighted by the Erasmus+ policy
experimentation projects
National education and training systems and corresponding national legislation and regulations
have largely developed independently, without considering transnational cooperation options. This
leads to disparities that prevent universities from delivering transnational joint programmes and
joint degrees altogether or make it very cumbersome.
These obstacles include the following:
- Specific national rules on the form of final exams, grading scales and workloads applied
to joint programmes prevent universities from offering truly transnational and integrated joint
degree programmes and impose artificial additional requirements on students.
- Limitations to multilingualism in joint degree programmes. With today’s increasing
learning mobility, transnational cooperation models for joint programmes would be facilitated
by taking account of and addressing the need to remove barriers to the use of multiple
languages in the interests of students, institutions, and the labour market.
- Prescriptive rules on physical presence with minimum or maximum durations imposed.
These reflect the world before European integration and the digital transformation and
negatively affect student mobility, limiting the potential benefits of digital technologies for
facilitating transnational learning opportunities.
- Lack of recognition of blended/online learning prevents the full use of the potential of digital
tools in education, including taking into consideration the lessons learned from the COVID-19
pandemic. Universities, their staff, and students need to be able to benefit fully from the digital
transformation.
- Limits on the participation of teaching staff from partner universities applied to
transnational joint programmes artificially restrict a university’s access to experienced staff
and puts a cap on its performance.
These obstacles pose challenges for any transnational partnership. Many of them run counter
to the idea of a European Education Area, in which learners can move freely and have seamless
access to high quality inclusive higher education.
The award and delivery of degrees and diplomas to students are also subject to restrictive
regulations, making this very complex. These include restrictions on language, authorised
signatures, signature formats (digital or physical), approved logos, and specific paper requirements
(e.g. dimensions, thickness, designated printing locations). The process of awarding a joint
degree to a student can take years, if it is possible.
Preliminary outcomes from the Erasmus+ policy experimentation projects clearly demonstrate that
a European degree could be a way to overcome these obstacles.
4.3. Uneven and slow implementation of the Bologna process tools
The intergovernmental Bologna process, initiated in 1999 outside the EU framework, seeks to
bring more consistency to higher education systems across 49 countries, including the 27 EU
countries. It established the European Higher Education Area to facilitate student and staff
mobility, to make higher education more inclusive and accessible, and to make it more attractive
and competitive worldwide. The Bologna process is key to building the necessary trust for
successful learning mobility, cross-border academic cooperation and the mutual recognition of
study periods and qualifications earned abroad.
9
While the Bologna process emphasises the importance of joint degrees, progress has been slow,
partly due to its wide geographic scope and the diversity of systems, traditions, political and
economic contexts it encompasses. As a result, not all Member States have implemented the
necessary reforms, leading to inefficiencies in cooperation among the 49 countries.
Despite the creation of the European approach for quality assurance of joint programmes - a pan-
European instrument which allows for once-only evaluation of joint programmes – only a few
programmes have made use of this instrument in the past 9 years.
Some Bologna instruments, particularly in relation to quality assurance and recognition, have not
produced the intended results yet. Within the EU, established mechanisms for decision-making
and implementation of transnational cooperation can further facilitate the realisation of a European
Education Area, with effective solutions allowing universities to cooperate efficiently with the
help of trusted and highly valued degrees.
4.4. Quality assurance and recognition systems in higher education should be further
improved
Any programme, joint or otherwise, needs to be accredited through a robust quality assurance
process in order to deliver a degree. This is important to ensure the necessary trust in the quality
of provision.
Many higher education institutions in Europe indicate that quality assurance processes for
transnational programmes are too long and costly. The more universities from different countries
are involved in a joint programme, the more complex is the process. It can sometime take up to 2
years to obtain accreditation. Lengthy procedures do not allow universities to adjust to changing
realities and respond quickly to emerging political, economic or societal needs.
Recognition of qualifications and learning periods abroad is not yet automatic in all countries,
especially where the decision is taken at higher education institution level. This adds a considerable
burden for university graduates and limits their capacity to move freely for learning and
professional purposes.
In essence, while quality assurance is crucial to ensure trust in the education system, many of the
disparities are outdated and unfit for purpose, creating unnecessary red tape.
4.5. Disincentives for staff to engage in transnational cooperation and joint degrees
Developing a quality joint degree programme requires time and effort from academic staff.
Pioneering new transnational projects requires dedicated staff with specific skills - and given the
specific issues and obstacles, it tends to be a full-time job. However, experience with transnational
programmes shows that there is a risk: transnational cooperation comes at a cost for the people
who engage in it, as their work is not always recognised with the appreciation it deserves. In
addition, staff require ongoing professional development to sustain the high quality of these
transdisciplinary pedagogical programmes.
In a dedicated survey16, 66% of respondents from the higher education sector agreed that
transnational cooperation is part of their higher education institutional strategy, but only 39%
agree that career pathways for academic staff effectively enable, support and encourage
transnational cooperation activities. This is in line with challenges identified by previous
16 See results in the accompanying Staff Working Document SWD(2024) 74.
10
surveys, including the ‘amount of extra work on top of usual business’ (80% of respondents), and
‘getting and sustaining commitment of academic staff’ (72%).
5. How to overcome those obstacles – specific steps towards the European
degree
The European degree would provide an agile way to overcome these obstacles by equipping
national higher education systems in the EU with the means to develop, assess and award joint
degrees based on commonly agreed European criteria that transcend national or regional borders.
It would offer a comprehensive solution to improve the seamless and deeper transnational
cooperation in the European Education Area and help address the EU’s strategic skills shortages.
The two proposals for Council Recommendations which accompany this Communication will also
ensure that a European degree can rely on fit-for-purpose quality assurance and recognition
systems, with attractive career prospects for academics involved in it. At each step, the readiness
and engagement of the Member States and, where relevant, of regional governments will determine
its success.
5.1. Making Europe a talent base for innovation and competitiveness
5.1.1. Defining common European criteria for a European degree
Higher education institutions would be able to award the European degree based on an assessment
by the competent existing national structures of whether the joint programme fulfils clearly
defined and commonly agreed European criteria. The content of these criteria would form the
foundation of the European degree and would determine its level of ambition, setting out for what
it stands and why it is different from degrees awarded in other parts of the world.
The proposed European criteria are set out in Annex II to the proposal for a Council
recommendation on a European quality assurance and recognition system in higher
education.
The proposed criteria for a European degree are:
- excellence of transnational programme organisation and management: joint programmes are
built on Bologna and EU tools and standards, are jointly designed and delivered, based on
joint quality assurance arrangements.
- relevance of the learning experience: joint programmes are student-centred, embedding
labour market relevant opportunities, interdisciplinarity components, student mobility and
the acquisition of horizontal and digital skills.
- adherence to European values: joint programmes promote democracy, multilingualism,
inclusiveness and environmental sustainability.
They aim at fostering the development of more joint programmes in line with the vision set out in
the European strategy for universities, in particular when it comes to enabling the development of
learners as creative and critical thinkers, problem solvers, active and responsible citizens, engaged
as actors of change in their community to positively impact the society around them.
By setting demanding standards, the European criteria underpin the excellence of transnational
cooperation between institutions, the provision of a transnational learning experience, student-
centred teaching and learning (including some provision of interdisciplinarity, mobility and
11
student-centred approaches), the relevance to the labour market and to societal needs (cooperation
with businesses, public sector and civil society, provision of transversal, green and digital skills),
and the respect for common values (multilingualism, inclusiveness, democratic values). As there
is no one-size-fits-all solution, the European criteria are flexible enough for the European degree
to be accessible to all types of universities, all fields and disciplines and at all levels, respecting
the diversity of academic traditions and systems.
The proposed European criteria build on the use of existing tools developed in the EU and the
Bologna process and ensure that the European degree meets the highest standards in higher
education cooperation. They offer a framework for universities to work together to address
strategic skills shortages on the European labour market. They respect subsidiarity, institutional
autonomy and academic freedom.
As Europe has a diverse higher education landscape, with different historic backgrounds and
traditions, bringing about a common understanding of the essence of a European degree requires
common reflection and a collective effort.
This reflection process started just after the adoption of the Council conclusions on a European
strategy empowering higher education institutions for the future of Europe in April 202217.
Preliminary draft criteria have been co-developed with national and regional authorities, higher
education institutions, accreditation and quality assurance agencies, students’ organisations, and
representatives from the public and private sectors.
Once defined, they were tested by 6 Erasmus+ policy experimentation projects. The testing
involved more than 140 higher education institutions across all Member States, 60 national
and regional authorities involving 17 ministries and 20 national quality assurance agencies,
students’ organisations and economic and social partners. As a result, the pilots proposed a
revision of the criteria. The proposed European criteria as set out in Annex II to the proposal
for a Council recommendation on a European quality assurance and recognition system in higher
education are the results of this revision.
As a next step, the Council of the EU is expected to take forward this proposal.
The tested criteria will be the basis for thorough discussions and dialogue with Member
States, the higher education sector, economic and social partners to move forward on the next
steps with the creation of a European degree and provide further guidance on their
implementation.
Actions:
The Commission invites the Council of the EU to take forward the proposal for a Council
recommendation on a European quality assurance and recognition system in higher
education, including Annex II, which sets out the European criteria for a European degree.
The Commission will support the dialogue with Member States, the higher education sector,
economic and social partners, to move forward on the next steps with the creation of a
European degree and to accompany a collaborative process with Member States and stakeholders
on its implementation.
17 Council conclusions on a European strategy empowering higher education institutions for the future of Europe (OJ C 167,
21.4.2022, p. 9).
12
5.1.2. Member States to choose their entry level into the pathway towards a European
degree
Given Member States’ respective starting points, views, and traditions, which will inevitably
differ, the development of the European degree cannot happen overnight. It also cannot be
achieved based on a one-size-fits-all approach.
This Communication sets out a gradual approach and ultimate level of ambition for Member States
who opt to embark on the pathway towards the European degree. This approach embraces the
diversity among Member States and their higher education institutions, allowing them to proceed
towards the European degree at their own pace. Member States could move forward, step-by-step,
towards a commonly defined goal with two entry-points: a European degree and a preparatory
European label indicating that the European criteria have been met.
Any consortium of higher education institutions would be able, if they so wish, to find the right
starting point and move towards an increasingly integrated path over time.
Two different entry points could be used on the path towards a European degree:
Entry point: a preparatory European label
Joint degree programmes meeting the European criteria may receive a European label from the
competent authorities in charge of accreditation and/or quality assurance of higher education
programmes (self-accrediting universities, accreditation agencies, quality assurance agencies).
While the label will provide a powerful branding tool, it will not solve the obstacles encountered
by universities to establish and run joint degree programmes. This path would be open to
universities after adopting the proposed European criteria and developing guidance to implement
these.
Entry point: a European degree
A degree would be awarded jointly by several universities from different countries (e.g. a
European University alliance). The European degree would be integrated into national legislation
as a new type of qualification. This would offer a significant simplification for universities and
students by removing disparities between national rules and provides EU universities with a
common and clear framework for creating joint degree programmes. As with any degree, the
European degree would be accredited in accordance with national legislation and national
qualifications frameworks by the competent authorities at institutional, regional, or national level.
A European degree could also be awarded by a legal entity established by several universities
from different countries (e.g. a European University alliance with a legal status). Some alliances
of universities have already set up such legal entities, and are exploring the use of existing
European legal tools like the European Groupings of Territorial Cooperation (EGTCs). This path
would possibly be the simplest and most efficient for universities, in terms of associated costs and
required resources.
5.1.3. Fit-for-purpose quality assurance systems
Quality assurance systems are necessary conditions for accountability and to improve universities’
performances. They build the foundation for trust in the quality of higher education that is
delivered to students. A European degree, more than any other type of degree, would depend on
mutual trust and credible quality assurance systems. That is why building fit-for-purpose quality
13
assurance systems is a pre-condition for delivering a European degree, while also having benefits
for all programmes, including those leading to micro-credentials, and further enabling automatic
recognition of qualifications. For this, Member States would need to:
• build stronger, more effective, and simpler quality assurance processes for all types of
programmes;
• set-up a new European framework for an external multi-institutional-based approach to
quality assurance that allows sustainable alliances of higher education institutions to self-
accredit their joint degree programmes and joint micro-credentials, building on the outcomes
of Erasmus+ QA fit18 and IMINQA projects19; and
• use suitable quality assurance processes to accompany higher education institutions in the
implementation of automatic recognition of qualifications and learning periods abroad.
Actions: The Commission proposes, together with this Communication, a Council
recommendation on a European quality assurance and recognition system in higher
education. The Commission invites the Council of the EU to take forward the proposal and
plans to support its future implementation through targeted actions detailed in point 5.2.4.
5.1.4. More attractive academic careers in higher education
In the global knowledge economy, Europe’s future will be shaped by the performance of its
education systems and competitiveness in the global race for talent. Delivering on this ambitious
vision of a European degree will depend on excellent academics to teach and equip graduates with
the right skills. We will not be able to build excellent transnational programmes without providing
incentives for excellent people to engage in this endeavour. That is why making academic careers
in higher education more attractive is a key enabling factor for a European degree. For this,
Member States would need to:
• better promote, recognise, and value the work of academics building deep transnational
cooperation, such as developing joint degree programmes;
• better promote, recognise, and value diverse academic roles and tasks, including innovative
and effective teaching; and
• promote competitive, safe, fair and non-discriminatory working conditions to attract and
retain staff.
Actions: The Commission proposes, together with this Communication, a Council
recommendation on attractive and sustainable careers in higher education, which is
complementary to the Council Recommendation on establishing a European Framework to attract
and retain research, innovation, and entrepreneurial talents in Europe20. The Commission invites
the Council of the EU to take forward the proposal and plans to support its future
implementation through targeted actions detailed in point 5.2.5.
5.2. The Commission will act as a facilitator and supporter
Building on a wide empirical evidence base, the aim of this Communication is to provide a vision
on possible ways forward to make the European degree a reality. It also seeks to feed an open
18 Quality Assurance Fit for the Future (QA-FIT). 19 Implementation and Innovation in Quality Assurance through peer learning (IMINQA). 20 Council Recommendation of 18 December 2023 on a European framework to attract and retain research, innovation and
entrepreneurial talents in Europe (OJ C, C/2023/1640, 29.12.2023).
14
dialogue with the Member States, higher education stakeholders, and economic and social
partners on the next steps forward. The Commission will facilitate and support Member States
with the following actions.
5.2.1. Facilitate a dialogue on the results and recommendations of the Erasmus+ policy
experimentations on a European degree label and legal status for alliances of
higher education institutions
The Commission will publish a report in autumn 2024 on the final outcomes of the Erasmus+
policy experimentation projects.
Following this, in 2025, it plans to set up a ‘European degree policy lab’. A series of dedicated
in-depth discussions and focused sessions would be launched, involving experts from Member
States, higher education institutions, quality assurance/accreditation agencies, student
representatives, and economic and social partners, with the aim of accelerating action and any
necessary national reforms, and developing implementation guidelines and action plans. Its goal
would be to foster peer learning and provide guidance on moving towards a European degree.
Action: The Commission plans to foster cooperation through a European degree policy lab
supported by Erasmus+, to be set up in 2025, to engage Member States and the wider higher
education community to develop and implement guidelines towards a European degree.
5.2.2. European funding incentives
The Erasmus+ programme will continue to offer support to European Universities alliances,
Erasmus Mundus Joint Masters, Marie Skłodowska-Curie (MSCA) Joint Doctoral Programmes,
and European Institute of Innovation and Technology (EIT)-labelled programmes that act as
trailblazers to implement European degrees. In addition, Erasmus+ will support the design and
take up of European degrees through dedicated support, building on the successful example of
the Erasmus Mundus Design Measures.
In 2025, the Commission plans to launch ‘European degree pathway projects’ as part of the
forward-looking cooperation projects action within Erasmus+. This will provide financial
incentives for Member States, together with their accreditation and quality assurance agencies,
universities, students, economic and social partners, to engage in the pathway towards a European
degree.
The Technical Support Instrument21 may also provide technical expertise to design and
implement the necessary reforms with guidance and support to improve legal and administrative
frameworks, foster cooperation between universities, research and businesses, improve quality
assurance mechanisms and the attractiveness of careers in higher education.
Actions:
The Commission plans to make European funding incentives available, as of 2025, through
programmes like Erasmus+, to support the creation of European degrees. The Commission also
plans to launch ‘European degree Pathway Projects’ to incentivise the engagement of all actors.
The Commission invites universities and the higher education community to make the best use of
EU funding opportunities, such as from Erasmus+ or Digital Europe programmes, to support
21 Technical Support Instrument.
15
universities and staff to start designing and offering European degrees in full cooperation with
national and regional authorities, and economic and social partners.
5.2.3. Support and accelerate the implementation of the Council Recommendation on
building bridges for effective European higher education cooperation
The full uptake of the Council Recommendation on building bridges for effective European higher
education cooperation, adopted in April 2022, would considerably facilitate the path towards a
European degree. The report on its implementation, to be published by mid-2024, and of which a
summary is provided in the accompanying staff working document, shows the diversity of the
European higher education landscape in terms of measures enabling deeper transnational
cooperation, with uneven progress in this field. While some Member States seem to implement the
different principles of the Recommendation, and have already started to carry out reforms, other
countries report slower progress.
Based on the outcomes of the report, the Commission is proposing to organise a series of peer
learning activities between Member States from autumn 2024 to deepen the discussion on
tackling administrative obstacles in order to accelerate progress on implementing the
Recommendation.
Actions:
The Commission will support the uptake of Council Recommendations, including the one on
building bridges for effective European higher education cooperation. Peer learning activities
can be organised, from autumn 2024, to tackle remaining obstacles.
The Commission invites Member States to consider the current and future Council
recommendations in the field of higher education to continue removing obstacles to
transnational cooperation and to pave the way for a European degree.
5.2.4. Support the implementation of the future Council recommendation on Quality
Assurance and recognition
Making a European degree a reality requires a voluntary approach that offers all higher education
systems a way to embark on this journey, whatever their own starting point. It also requires active
involvement of students and institutional leaders to create a conducive environment for universities
to establish European degrees, ensuring that these are student-centred, strategically driven, and
aligned with best practices within the European Education Area. In its proposal for a Council
recommendation on a European quality assurance and recognition system in higher education, the
Commission is proposing:
• the setting up of a European degree policy lab: on top of providing guidance and concrete
action plans on moving towards a European degree (see section 5.2.1), it would also develop
guidelines on the implementation of a cross-institutional quality assurance framework of
alliances of higher education institutions;
• the setting up of a ‘European degree forum’ as an annual event, organised by the
Commission, in cooperation with the Council Presidency, for all stakeholders to meet and take
stock of the overall progress made towards a European degree, including through the European
degree policy lab. The forum would include high-level representatives from Member States
and regions, most representative stakeholders’ organisations in quality assurance (e.g. ENQA,
EQAR), the network of National Academic Recognition Information Centres (NARIC),
16
national qualifications frameworks, education social partners and representatives from
economic and social partners;
• further development of the database of external quality assurance results (DEQAR)22 to
make it more user-friendly and to link it directly with automatic recognition of qualifications;
• further support the implementation of the European graduate tracking system23 to improve
quality and relevance of higher education by providing feedback on graduate outcomes, as well
as improving comparison and benchmarking across countries and institutions.
Actions:
In 2025, the Commission plans to set up a European degree forum to monitor progress on moving
towards a European degree.
The Commission plans to further support the development of a European graduate tracking
system.
The Commission invites Member States, universities, the higher education sector, economic and
social partners to co-design implementation guidelines and action plans for a European degree
by participating in the European degree forum and being actively involved in the work of the future
European degree policy lab. They are also invited to embrace this opportunity to engage in active
cooperation and offer students truly transnational learning experiences that prepare a skilled
workforce ready to take up challenges on a European and global scale.
5.2.5. Support the implementation of the Council recommendation on attractive and
sustainable careers in higher education
Effective and innovative transnational cooperation in higher education requires the commitment
of high-quality academic staff who can engage in deep long-term partnerships with peers from
other institutions. In its proposal for a Council recommendation on attractive and sustainable
careers in higher education, the Commission is proposing to:
• prepare guidelines on good practice in higher education careers and staffing policies, as well
as a competence framework for academic staff, building on existing relevant competence
frameworks at Union level, such as the European Competence Framework for Researchers;
• support organisation of dedicated social dialogue;
• monitor key elements of the Recommendation through the European Higher Education
Sector Observatory24;
• foster synergies with the Council Recommendation on establishing a European Framework
to attract and retain research, innovation, and entrepreneurial talents in Europe, developed in
the context of the European Research Area and applicable to research careers in all sectors,
including academia;
• facilitate peer learning among Member States, higher education institutions, Erasmus
Mundus practitioners and European Universities alliances on appropriately recognising
academic staff engaged in transnational cooperation and teaching; sustainable career
22 DEQAR is the Database of External Quality Assurance Results for quality assurance agencies listed on the European Quality
Assurance Register for Higher Education (EQAR). All EQAR-registered agencies can publish their reports in the Database.
Participation in DEQAR is voluntary (https://www.eqar.eu/qa-results/search/). 23 Council Recommendation of 20 November 2017 on tracking graduates (OJ C 423, 9.12.2017, p. 1). 24 2024 annual work programme “Erasmus+”: the Union Programme for Education, Training, Youth and Sport
C(2023)6157 of 18 September 2023.
17
perspectives; and talent management measures for staff involved in coordinating and
developing sustainable alliances, such as European Universities alliances.
Action: The Commission plans to support the uptake of the Council recommendation on
attractive and sustainable careers in higher education through support, peer learning and
monitoring.
5.2.6. Synergies with other related actions
The Commission is committed to ensuring synergies with other relevant actions and policies to
support a smooth and successful path towards a European degree. To this end, it is planned to:
• continue to support the implementation of the Bologna process instruments and the National
Academic Recognition Information Centre (NARIC) network, via ‘acceleration support
teams’, financed by the Erasmus+ programme, to ensure quicker progress on the automatic
recognition of qualifications;
• continue to promote the opportunities to use the learning programmes, content and materials
produced by European Net-Zero Industry Academies for joint degrees targeted at skills
shortages for the green transition and net-zero technology industries;
• explore synergies and links between the Directive that sets out an EU framework on
recognition of qualifications for access to regulated professions25 and the European degree;
and
• ensure consistency and synergies between the European degree and further work on the
European Qualifications Framework26, the multilingual Europass platform27, the
European digital credentials for learning28 and the European classification of skills and
occupations (ESCO)29.
Actions:
The Commission will continue its support for the implementation of the Bologna process
instruments through the 2024 Erasmus+ European Higher Education Area call.
It plans to explore links between a European degree and the Professional Qualifications Directive,
and ensure consistency with the European Qualifications Framework, Europass, the European
digital credentials for learning and the European classification of skills and occupation
(ESCO).
5.2.7. Take stock of progress in close cooperation with Member States and stakeholders
Based on the progress achieved and the assessment of the fitness for purpose of the two entry
points for a European degree, the Commission plans to launch further future-oriented work,
including to:
• review progress in Member States towards a European degree, together with the European
degree policy lab and the European degree forum;
25 Directive 2005/36/EC of the European Parliament and of the Council of 7 September 2005 on the recognition of professional
qualifications (OJ L 255, 30.9.2005, p. 22). 26 Council Recommendation of 22 May 2017 on the European Qualifications Framework for lifelong learning (OJ C 189,
15.6.2017, p. 15). 27 Europass. 28 European Digital Credentials for learning. 29 European classification of skills and occupations.
18
• work with Member States to take further steps towards establishing a legal status for alliances
of higher education institutions30.
Action:
The Commission plans to take stock of progress, in cooperation with Member States and
stakeholders, at every step towards the establishment of a European degree.
The Commission invites Member States to work towards a European degree by making use of
the support provided through EU instruments and peer learning, to engage in the necessary
reforms.
5.2.8. Monitoring and support for reforms
The Commission is highly committed to ensuring continued support to Member States in their path
towards effective reforms leading to a European degree and encourages them to undertake steps
to maximise the use of the EU budget and to leverage fully the support of appropriate and existing
EU funding instruments. In addition, the Commission reminds Member States of the high
relevance and importance of the Education and Training Monitor and European Semester process
in supporting and accelerating the pace of national reforms.
As regards future support beyond 2027, the Commission recalls that its proposal for the next
Multiannual Financial Framework and the related outcome of negotiations cannot be prejudged at
this stage.
Action:
The Commission plans to support Member States in their reforms towards a European degree
and invites them to make use of appropriate EU instruments to engage in the necessary
reforms.
6. Conclusion
With this Communication on a blueprint towards a European degree, the Commission invites
Member States, competent regional governments and their higher education communities to join
forces for the benefit of students, employers, universities and of the European Union as a whole.
The European degree is envisaged as a voluntary and flexible solution to overcome existing
obstacles preventing the European Education Area from reaching its full potential. The staged
approach will enable all educational systems, in full respect of their diversity, to choose their entry
point onto a pathway towards a European degree. Member States will be in the driving seat and
advance at their own pace with support from the Commission to facilitate dialogue and peer
learning, provide incentives and explore synergies with other initiatives.
Just as Erasmus+ has had spillover effects in creating more exchange opportunities and a more
flexible learning environment, the European degree would help to make joint educational
programmes more widespread for all higher education institutions, in full respect of subsidiarity.
30 As announced in the Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic
and Social Committee and the Committee of the Regions on a European strategy for universities, 18 January 2022, COM(2022)
16 final.
19
By taking a further step towards the creation of a European degree, and by leveraging their unique
European dimension, we are honouring the transnational collaborative efforts of European higher
education institutions to provide students with unparalleled opportunities for personal growth,
academic achievement, and European citizenship, giving them a better chance to succeed in today's
global economy.
A European degree would prepare students to navigate and succeed in a world where
challenges and opportunities have no borders. This is how we must prepare our students to not
only participate in the global economy but to lead it. In doing so, we are not just increasing our
Union’s competitiveness, we are contributing to a more prosperous and more connected
world.
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 27.3.2024
COM(2024) 144 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Euroopa teaduskraadi loomise tegevuskava
{SWD(2024) 74 final}
1
1. Sissejuhatus
Haridus on ELi tuleviku pant. See on eneseteostuse, tööalase konkurentsivõime, saavutuste ja
vastutustundliku kodanikuaktiivsuse alus. Ülikoolid1 on kvaliteetse hariduse andjatena eeskujuks
meie euroopalikule eluviisile. Selle hulka kuulub akadeemiliste väärtuste, tipptaseme,
demokraatlike tavade ja põhiõiguste edendamine ning võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja
kaasatuse suurendamine.
Euroopa konkurentsivõime ja heaolu sõltuvad praeguste ja järgmiste põlvkondade
tulevikukindlatest oskustest kiirendada ja teostada rohe- ja digipööret, kompenseerida
demograafilisi suundumusi ning tagada Euroopa avatud strateegiline autonoomia
võtmevaldkondades. Haridus on keskse tähtsusega ka ELiga ühineda soovivate riikide majandus-
ja sotsiaalarengu ning vastupanuvõime seisukohast. Peame olema valmis juhtima muutusi ja
kujundama tulevikku.
Kuna meie aja peamised väljakutsed muutuvad üha globaalsemaks ja Euroopa peab tugevdama
oma avatud strateegilist autonoomiat, ei ole riikidevaheline haridus enam võimalus, vaid vajadus.
See on eeltingimus, et tulevased põlvkonnad saaksid pädevused ja oskused, mida Euroopa
ühiskonnad vajavad edukaks toimimiseks üha tihedamalt seotud maailmas.
EL konkureerib maailma teiste haridusruumidega. Võimekus meelitada ligi parimaid talente sõltub
osaliselt kõrgharidusasutuste pakutavatest teaduskraadidest. Seepärast püüavad paljud Euroopa
ülikoolid koondada teadmisi ja kombineerida üksteist täiendavaid tugevaid külgi, mis ei ole
üheski üksikus õppeasutuses eraldi kättesaadavad, et anda koolilõpetajatele ja elukestvalt
õppijatele strateegilisi oskusi tulevikuks.
Alates Euroopa haridusruumi loomisest 2020. aastal on tehtud märkimisväärseid edusamme.
Riikide koostöö on olnud reformide liikumapanev jõud, et hõlbustada ja toetada selliste
uuenduslike mudelite tekkimist nagu peagi loodavad Euroopa 60 ülikoolide liitu,2 kuhu
kuuluvad umbes 500 kõrgharidusasutust kõikjalt Euroopast, alates pealinnadest kuni
maapiirkondadeni. Ülikoolide liidud on kogu kõrgharidussektori teerajajad.
Ülikoolide piiriülene koostöö võib areneda mitmel eri viisil. Kõige ambitsioonikamad
riikidevahelise ühisõppe vormid on õppekavad, mis viivad ühise teaduskraadini. Märkimisväärsed
õigus- ja haldustakistused raskendavad aga jätkuvalt selliste kraadide andmist. See pidurdab
vajalikke muutusi Euroopa kõrgharidussektoris. 2022. aastal vastu võetud Euroopa
ülikoolistrateegias3 on sätestatud ambitsioonikad meetmed Euroopa kõrgharidusruumi
loomiseks, et arendada välja Euroopa teaduskraad. Käesoleva teatisega viiakse see kavatsus ellu,
esitades selge tegevuskava, kuidas Euroopa teaduskraad saaks reaalsuseks.
Euroopa teaduskraad – uut tüüpi kvalifikatsioon, mis tuleb sätestada siseriiklikes
õigusaktides – lihtsustaks eri riikide ülikoolide sujuvat koostööd ja selliste uuenduslike ühiste
õppekavade väljatöötamist, mis viivad ühise teaduskraadini, austades täielikult ülikoolide
1 Mõistet „ülikool“ kasutatakse viitena kogu sektorile laiemalt ja selle all mõeldakse kolmanda taseme hariduse valdkonda üldiselt,
st kõiki kõrgharidusasutuste liike, kaasa arvatud akadeemilised ülikoolid, ülikoolide kolledžid, rakenduskõrgkoolid,
kutsekõrgharidusasutused ja kunstikõrgkoolid. 2 Euroopa ülikoolide algatus. 3 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele
Euroopa ülikoolistrateegia kohta, 18. jaanuar 2022 (COM(2022) 16 final).
2
autonoomiat ning liikmesriikide või piirkondade valitsuste pädevust. Euroopa teaduskraad
aitaks kaasa ka ühise Euroopa identiteedi ja tugevama Euroopa kuuluvustunde loomisele.
See põhineks ühiselt kokkulepitud Euroopa kriteeriumidel, mis kajastavad õpikogemuse
asjakohasust, pühendumist ühistele väärtustele ja ülikoolidevahelise koostöö tipptaset. Euroopa
teaduskraad edendaks ühist arusaamist ELi vajadustest akadeemiliste ja kutseoskuste osas
vastavalt Euroopa ülikoolistrateegiale. See võiks olla ajendiks nende olemasolevate erinevuste
läbivaatamiseks ja kõrvaldamiseks, mis praegu piiravad ülikoolide koostöövõimet Euroopas.
Euroopa teaduskraad hõlmaks ühiseid jõupingutusi, interdistsiplinaarseid lähenemisviise ja
rahvusvahelisi perspektiive, mis kõik rõhutavad Euroopa valmisolekut toetada ja arendada kõrge
kvalifikatsiooniga, kohanemisvõimelist ja üleilmselt konkurentsivõimelist Euroopa tööjõudu.
Euroopa teaduskraadi andvatel ühistel haridusprogrammidel oleks potentsiaal meelitada ligi
üliõpilasi kogu maailmast ja aidata leida meie majanduse jaoks vajalikke talente, mis on eriti
oluline elutähtsa tehnoloogia valdkondades, mis on meie konkurentsivõime ja tehnoloogilise
suveräänsuse jaoks üliolulised. Samal ajal edendaks Euroopa teaduskraadi pakkumine ka
õpirännet ELis, tegeleks talendipuudusest tulenevas arengulõksus4 olevate piirkondade
vajadustega ning aitaks rahuldada tööturu nõudlust euroopalikult ja globaalselt mõtlevate
kõrgkoolilõpetajate järele.
Käesolev teatis koos kahe esildatud nõukogu soovitusega, millest üks käsitleb Euroopa
kõrghariduse kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi ning teine atraktiivseid ja kestlikke
karjäärivõimalusi kõrghariduses, on suur samm Euroopa haridusruumi loomise suunas.
Kuigi mõlemad nõukogu soovituse ettepanekud lähevad kaugemale Euroopa teaduskraadi
väljatöötamise eesmärgist ning on asjakohased igat liiki kõrgharidusasutuste ja nende pakutava
hariduse puhul, on need omavahel tihedalt seotud. Kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteem on
ühiste haridusprogrammide vastu usalduse suurendamisel keskse tähtsusega. Kõrge
kvalifikatsiooniga ja motiveeritud akadeemilised töötajad on meie ülikoolides kvaliteetse õppe- ja
teadustöö tagamiseks hädavajalikud. Ühisõppekavasid ei peeta sageli akadeemilise personali
põhitegevuse osaks ja seetõttu võivad need olla lisakoormuseks, mistõttu oleks vaja täiendavat
tunnustamist ja stiimuleid.
2. Euroopa teaduskraad: oluline element Euroopa haridusruumi loomisel
ning Euroopa konkurentsivõime ja atraktiivsuse suurendamisel
Euroopa teaduskraad oleks strateegiline vahend Euroopa haridusruumi loomiseks, mis oleks
ühine ja kaasav ruum kvaliteetseks hariduseks ja kõigile mõeldud piiriüleseks õpirändeks ning
mille haridus- ja koolitussüsteemid oleksid omavahel tihedalt seotud. See muudaks ELi
kõrgharidussektori konkurentsivõimelisemaks ja atraktiivsemaks, tuginedes aastatepikkusele
koostöökogemusele ELi programmide raames.
2.1. Tööalase konkurentsivõime ja oskuste asjakohasuse suurendamine
Tööandjad, sealhulgas hargmaised ettevõtted ja VKEd, otsivad inimesi, kellel on
kombineeritud valdkonnaülesed oskused (kultuuriline intelligents, kriitiline mõtlemine,
probleemide lahendamise oskused, loovus ja kohanemisvõime). Nende oskuste järele on OECD
2023. aasta oskuste ülevaate kohaselt eeldatavasti nõudlus, et saavutada ELi rohepöörde
4 Inforegio - Harnessing talent in Europe’s regions (europa.eu)
3
eesmärgid. Kõrgharidusasutuste suutlikkuse suurendamine, et anda rohkematele inimestele
selliseid oskusi, aitaks seda nõudlust rahuldada.
Euroopa teaduskraad toetaks rohkemate ühisõppekavade loomist, mis kajastaksid teadmistepõhise
majanduse nõudmisi. Ühiselt kokku lepitud Euroopa kriteeriumidega püütakse suurendada
kõrgkooli lõpetanute tööalast konkurentsivõimet, andes neile tulevikukindlad pädevused ja
oskused, mida tööandjad eriti otsivad.
Uuringutest ja küsitlustest saadud tõendid, mis on koondatud lisatud personali töödokumenti,
näitavad, et riikidevaheliste ühisõppekavade lõpetanute sõnul on nende karjäärile ja
kultuuridevahelistele kogemustele kõige suuremat mõju avaldanud paranenud tööalased oskused
(näiteks keeleoskus, kriitiline mõtlemine, sektori- või valdkonnapõhised oskused, suhtlemis-,
analüüsi- ja probleemide lahendamise oskused) ning suurenenud isiklik ja kultuuridevaheline
pädevus, sealhulgas avatus uutele väljakutsetele, sallivus, enesekindlus ning suurem teadlikkus
oma tugevatest ja nõrkadest külgedest.
Selline valdkonnaüleste ja sektoripõhiste oskuste ja pädevuste kombinatsioon suurendab
üliõpilaste tööalast konkurentsivõimet Euroopa tasandil. Euroopa teaduskraad muudaks
kõrgkooli lõpetanud tulevaste tööandjate jaoks atraktiivsemaks. See oleks sünonüümiks
kvaliteetsetele programmidele, mis valmistavad ette euroopalikult ja globaalselt mõtlevaid
kõrgelt kvalifitseeritud inimesi.
Lühidalt: Euroopa teaduskraad toetaks tööturu seisukohalt oluliste ühisõppekavade loomist.
Euroopa teaduskraadiga seotud võtmepädevused muudaksid kõrgkooli lõpetanud nõutud
spetsialistideks Euroopa ja maailma tööturul, kus nad paistaksid silma kõrge kvalifikatsiooniga,
mis ühendab endas probleemide lahendamise oskuse, kohanemisvõime, mitmekeelsuse,
teadlikkuse mitmekultuurilisusest ja interdistsiplinaarsed teadmised, mis sobivad kokku globaalse
tööjõu muutuva nõudlusega.
2.2. Bürokraatia vähendamine kõrgharidussüsteemide läbipaistvuse ja nähtavuse
suurendamiseks
Paljud ülikoolid, kes soovivad süvendada riikidevahelist koostööd, seisavad silmitsi riiklike
õigusaktide erinevustega. See nõuab ressursse ja segab tegelikku tööd. Lihtsustades ülikoolide
tööd, saame kasutada väärtuslikke ressursse õpetamiseks ja teadusuuringuteks.
Eurobaromeetri 2018. aasta uuringus leidis 92 % ülikoolidest, et rahvusvaheliste strateegiliste
kõrgkoolidevaheliste partnerluste õigus- ja haldustakistuste kõrvaldamine on peamine küsimus,
mis edendaks riikide koostööd5.
Vaatamata 25 aastat kestnud koostööle valitsustevahelise Bologna protsessi raames ning mitmete
vahendite väljatöötamisele, et parandada liikmesriikide kõrgharidussüsteemide läbipaistvust,
hariduspakkumiste kvaliteedi tagamist ja teaduskraadide tunnustamist, on endiselt suuri
probleeme. Edusamme Euroopa kõrgharidusruumis on takistanud rakendamise erinev tase riikide
vahel ja riikides endis. EL peab liikuma senisest kaugemale ja kiiremini, et võimaldada ülikoolidel
teha sujuvat ja tõhusat koostööd.
5 Eurobaromeetri uuring 2018.
4
Hiljutises uuringus6 vastas 92 % küsitletud riiklikest ja piirkondlikest ametiasutustest, et Euroopa
teaduskraad võiks parandada olemasolevate Bologna vahendite rakendamist, 84 % ütles, et see
parandaks Euroopa kõrghariduse mainet maailmas, ning 88 % oli seisukohal, et see aitaks
hõlbustada riiklike ametiasutuste koostööd hariduspoliitika valdkonnas.
140 kõrgharidusasutusega läbi viidud Erasmus+ poliitika eksperimentaalprojektid7 näitavad, et
Euroopa teaduskraad võiks lihtsustada protsesse ja vähendada bürokraatiat ühiskraadi õppekavade
loomisel, millel on selge ja ühine lähenemisviis, mis tagab, et igat liiki Euroopa ülikoolid saavad
teha tõhusalt koostööd.
Lühidalt: Euroopa teaduskraad aitab lihtsustada protsesse ja vähendada bürokraatiat ühiskraadi
õppekavade loomisel, tagades Euroopa ülikoolide tõhusa koostöö. See omakorda toetab rohkemate
ühisõppekavade väljatöötamist, millest saab kasu suurem arv üliõpilasi.
2.3. Strateegilise koostöö, üleilmse konkurentsivõime ja atraktiivsuse hoogustaja
Euroopa teaduskraad võimaldab ülikoolidel teha partneritega tihedamat koostööd kiiremini ja
lihtsamalt, mis suurendab nende tulemuslikkust ja tipptaset üleilmse atraktiivsuse ja
konkurentsivõime seisukohast.
U-Multiranki kõrghariduskoostöö indeks8 näitab, et kõrgharidusasutused, kes teevad koostööd
teiste asutuste, ettevõtete, tööstussektori, valitsuste ja piirkondade asutustega ning piiriüleselt,
toimivad paremini kui need, kes keskenduvad koostööle vähem. Kuna üha rohkem ülikoole seab
koostöö prioriteediks, oleks kõige lihtsam teha koostööd ELi piires. Praegu on mõned ülikoolid
teatanud, et ühiskraadi õppekavade loomine ELi-väliste partneritega on lihtsam.
Tehnoloogia areng üha kiireneb, ületades traditsioonilisi teemade ja erialade vahelisi piire.
Teemadeülene koostöö interdistsiplinaarse lähenemisviisi abil võib anda uusi teadmisi, pakkuda
uusi lahendusi keerulise maailma probleemidele ja viia uute oskuste arendamiseni. Euroopa
teaduskraadi üks põhijooni oleks saada rohkem kasu interdistsiplinaarsest koostööst, mis põhineb
kaasaegse kõrghariduse kõige uuenduslikumal õppe- ja teadustöö lähenemisviisil. Sellel
lähenemisviisil põhinev Euroopa teaduskraad tugevdaks Euroopa innovatsioonisuutlikkust ja
pikas perspektiivis üleilmset konkurentsivõimet.
Lühidalt: Euroopa teaduskraad soodustaks paljude ühiskraadi õppekavade loomist, mis on
globaalselt konkurentsivõimelised ja atraktiivsed nii Euroopa kui ka kolmandate riikide,
sealhulgas ELi kandidaatriikide kodanikele, ning mis annavad Euroopale talente ja oskusi, mida
on vaja edu saavutamiseks, innovatsiooniks ja kasvuks.
6 European Commission, Directorate-General for Education, Youth, Sport and Culture, Burneikaitė, G., Pocius, D., Potapova, E.
et al., The road towards a possible joint European degree – Identifying opportunities and investigating the impact and feasibility
of different approaches – Final report, Publications Office of the European Union, 2023. 7 Ühine Euroopa teaduskraadi märgis ja Euroopa ülikoolide liitude õiguslik seisund: välja on valitud 10 Erasmus+ projekti. 8 U-Multirank. Kasutatavad näitajad on strateegilised partnerlused, rahvusvahelised ühiskraadid, praktikad, rahvusvahelised
ühispublikatsioonid, ühispublikatsioonid tööstuspartneritega, piirkondlikud ühispublikatsioonid ja ühispatendid ettevõtetega.
5
3. Euroopa teaduskraad: põhinäitajad ja lisaväärtus
3.1. Milline oleks Euroopa teaduskraad?
Euroopa teaduskraad:
- antaks ühiskraadina riigi, piirkonna või kõrgharidusasutuse tasandil nagu mis tahes
muu kraad, järgides täielikult subsidiaarsuse, institutsioonilise autonoomia ja akadeemilise
vabaduse põhimõtteid;
- antaks vabatahtlikkuse alusel kogu ELis koostööd tegevate ülikoolide poolt, tõendades
riikidevaheliste õppekavade raames saavutatud õpitulemusi;
- põhineks ühistel kriteeriumidel,9 mis on kokku lepitud Euroopa tasandil ja mida
kohaldatakse ühiskraadi õppekavade suhtes. Euroopa kriteeriumid kajastaksid ühist
arusaama ja konkreetset vajadust anda Euroopa tööjõule asjakohased pädevused ja oskused,
et suurendada oma innovatsioonisuutlikkust, eelkõige rohe- ja digipöörde kontekstis.
Kaasavuskriteeriumide kaudu edendataks kättesaadavust ja atraktiivsust igasuguse taustaga,
sealhulgas vähemate võimalustega õpilaste jaoks;
- seda võimaldaksid asjaomased siseriiklikud kõrgharidusalased õigusaktid, mida toetavad
riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud10, et kõrgharidusasutused saaksid akrediteerida ja
anda selliseid kraade koos teiste riiklike kraadidega bakalaureuse-, magistri- ja
doktoriõppe tasemel;
- antaks eelistatavalt digivormingus11;
- neid tunnustataks automaatselt12 kogu ELis.
3.2. Üks Euroopa teaduskraad, palju eeliseid
Teadusuuringute, 40 sidusrühmadega konsulteerimise vooru, tagasisidekorje ja
käimasolevate Erasmus+ poliitika eksperimentaalprojektide esialgsete järelduste abil on
kindlaks tehtud mitmeid eeliseid ja võimalusi, mis on seotud Euroopa teaduskraadi loomisega.
Tulemused näitavad ülikoolide märkimisväärset entusiasmi seoses suurema lihtsustamise ja
parema strateegilise partnerlusega. Üliõpilased soovivad, et ühisõppekavad oleksid laialdasemalt
kättesaadavad. Tööandjad väljendavad suurt huvi nähtava ja kergesti mõistetava vahendi vastu,
mis varustab tulevasi töötajaid kõrgelt hinnatud töökohal vajamineva pädevusega.
Euroopa teaduskraadil oleks järgmised eelised.
Üliõpilased.
9 Kriteeriumid töötati välja koos liikmesriikide ja kõrghariduse sidusrühmadega 2022. aastal. Neid testiti Erasmus+ kuue
katseprojekti raames ajavahemikul 2023. aasta aprillist kuni 2024. aasta märtsini. Katseprojektide käigus tehti ettepanek
kriteeriume muuta, mille tulemuseks on kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi käsitleva nõukogu soovituse ettepaneku 2.
lisas esitatud loetelu. 10 Riiklik kvalifikatsiooniraamistik on vahend, mille alusel liigitatakse kvalifikatsioonid omandatud teadmiste tasemetele seatud
kriteeriumide alusel ning millega integreeritakse ja koordineeritakse riiklikke kvalifikatsiooni allsüsteeme ning parandatakse
kvalifikatsiooni läbipaistvust, kättesaadavust, arengut ja kvaliteeti tööturu ning kodanikuühiskonna tarvis. 11 Digivorming peaks olema turvaline ja ühilduma Euroopa õppemudeliga kui mitmekeelse andmemudeliga õppevaldkonnas. 12 Nõukogu 26. novembri 2018. aasta soovitus kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal läbitud õppeperioodide
õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta (ELT C 444, 10.12.2018, lk 1).
6
Üliõpilased oleksid Euroopa teaduskraadi keskmes, mis annaks neile võimaluse osaleda
erinevates akadeemilistes kogukondades, aidates kaasa mitmekesisema ja omavahel ühendatud
Euroopa haridusruumi loomisele. Hiljutises uuringus13 leidis kümnest üliõpilasest üheksa, et
Euroopa teaduskraadi peamised võimalikud eelised on järgmised:
- loob rohkem võimalusi õppimiseks mitmes Euroopa riigis, kasutades selleks
automaatset ainepunktide tunnustamist;
- hõlbustab uuenduslike ühiste õppekavade pakkumist ja sujuvat akadeemilist kogemust
ülikoolilinnakutes ning
- tagab oskused ja pädevused, tänu millele suureneb tööalane konkurentsivõime kogu
maailmas.
Tööandjad ja tööturg.
Tööandjad ja ettevõtted hindavad kõrgelt Euroopa teaduskraadi kontseptsiooni, mis tähendaks
konkreetseid väärtustlikke valdkonnaüleseid pädevusi. Nende vaatepunktist tooks Euroopa
teaduskraad kaasa järgmise:
- lihtsam, läbipaistvam ja selgem tööle värbamine tänu Euroopa teaduskraadile, mis on
kergesti loetav ja mõistetav, võrreldes sama õppekava mitme eri kraadiga;
- Euroopa suurem atraktiivsus andekate üliõpilaste jaoks, kellel on Euroopa tööturu jaoks
asjakohased oskused; ning
- suuremad võimalused koostööks ülikoolidega, näiteks õppekavade ühise väljatöötamise
kaudu.
Akadeemilised töötajad.
Euroopa teaduskraad ei kujundaks mitte ainult üliõpilaste akadeemilist teekonda, vaid ka
ülikoolide töötajate maastikku ning annaks akadeemilistele ringkondadele võimaluse tulla toime
globaliseerumisest tuleneva keerukusega. Euroopa kõrghariduse registri poolt 1500 ülikooli
suhtes tehtud analüüs näitab, et akadeemilise personali rahvusvahelistumine on kõrgkoolide ja
riikide lõikes ebaühtlane.
Akadeemilise personali jaoks tooks Euroopa teaduskraad kaasa järgmise:
- rohkem võimalusi liikuvuseks, uute pedagoogiliste lähenemisviiside ja atraktiivsete
õpetamiskogemuste katsetamiseks;
- vähem bürokraatlikke takistusi – siis saaksid akadeemilised töötajad keskenduda pigem
koostöö sisule ja kvaliteedile kui selle haldamisele; ning
- teadmussiire ja oskuste parandamine, pidevõppe ja kutsealase arengu kultuuri
edendamine riikidevahelise koostöö kaudu.
Ülikoolid.
Ülikoolid soovivad lihtsamaid koostöövõimalusi. Pakkudes paindlikkust ja säilitades
kvaliteedistandardid, võimaldades ühist ja lihtsustatud raamistikku uue koostöö loomiseks,
võimaldaks Euroopa teaduskraad ülikoolidel järgmist:
- koondada ressursse, et pakkuda võimalusi, mida eraldi ei saaks pakkuda;
- kõrvaldada tarbetud tõkked, mis takistavad mitut ülikooli hõlmava kraadiõppekava
loomist;
- lisada õppekavadesse välismaal veedetud õppeperioodid ning
13 European Commission, Directorate-General for Education, Youth, Sport and Culture, Burneikaitė, G., Pocius, D., Potapova, E.
et al., The road towards a possible joint European degree – Identifying opportunities and investigating the impact and feasibility
of different approaches – Final report, Publications Office of the European Union, 2023.
7
- tagada kõnealuste kvalifikatsioonide automaatne tunnustamine kogu ELis.
Euroopa Liit ja selle liikmesriigid.
Kõrgharidusasutused aitavad luua sidemeid Euroopas ja väljaspool ning edendada Euroopa
väärtusi ja eluviisi kogu maailmas. Rohkemate ühiskraadi õppekavade loomise võimaldamine
aitaks meelitada ligi ja hoida rohkem talente Euroopas ning tegelda Euroopa piirkondades
talentide puudusest tulenevate arengulõksudega, toetades samal ajal koostööd ülikoolide ja
süsteemidega terves maailmas. Euroopa teaduskraad võimaldaks:
- tugevdada Euroopa identiteeti ja kuuluvustunnet;
- parandada Euroopa kõrgharidussüsteemide üleilmset konkurentsivõimet ja mainet,
võimaldades neil luua konkurentsivõimelisemaid ühiseid hariduspakkumisi ja meelitada
ligi rohkem talente kolmandatest riikidest;
- edendada üliõpilaste ja talentide tasakaalustatud õpirännet ELis ja mujal ning
- edendada Euroopa haridusruumis euroopalikku koostöövaimu.
4. Euroopa teaduskraadi teel olevad takistused, mis tuleb ületada
4.1. Rikkalikud empiirilised tõendid
Euroopa haridusruumis on sujuvamaks ja sügavamaks riikidevaheliseks koostööks veel liiga palju
takistusi, mida käsitletakse järgmises osas. Tõendid selle kohta ilmnesid rohkem kui kolme aasta
jooksul peetud konsultatsioonidest kõrghariduse sidusrühmadega, eelkõige tihedas
riikidevahelises koostöös osalevate ülikoolidega, nagu Euroopa ülikoolide liidud või Erasmus
Munduse ühised magistriõppekavad. Ülikoolid ootavad lahendusi, et ületada nende ees seisvad
probleemid.
Paljud neist takistustest tehti juba kindlaks seoses nõukogu 2022. aasta soovitusega, mis käsitleb
võimaluste loomist tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks14. Vaja on uusi jõupingutusi, et
saavutada edu nõukogu selle soovituse rakendamisel. Lisaks on kindlaks tehtud täiendavaid
takistusi.
EL vajab seetõttu Euroopa teaduskraadi kui sihipärast ja toetavat raamistikku takistuste
ületamiseks.
Programmiga „Erasmus+“15 on toetatud poliitika eksperimentaalprojekte, millesse on kaasatud
rohkem kui 140 ülikooli ning kõrghariduse akrediteerimise, kvaliteeditagamise ja reguleerimise
eest vastutavat 60 siseriiklikku ja piirkondlikku asutust kõigist liikmesriikidest, ettevõtted ja
üliõpilaste esindajad. Koos kaardistasid nad enam kui 1000 ühisõppekava ning kasutasid neid
rikkalikke teadmisi ja kogemusi, et uurida Euroopa teaduskraadi kui märgist ja kui kraadi.
Intervjuude, tuhandete üliõpilaste ja praktikute küsitlemiste, fookusgruppide, töötubade ja
konsultatsioonide abil arutati projektide raames, millist lisaväärtust võiks Euroopa teaduskraad
pakkuda. Samuti kaaluti kriteeriume, mis vastaksid kõige paremini selle kraadi olemusele, ja tehti
kindlaks peamised probleemid, mis takistavad ühisõppekavade täieliku potentsiaali saavutamist.
Need takistused võib rühmitada järgmiselt.
14 Nõukogu 5. aprilli 2022. aasta soovitus, mis käsitleb võimaluste loomist tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks (ELT C
160, 13.4.2022, lk 1). 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte-
ning spordiprogramm „Erasmus+“ ( ELT L 189, 28.5.2021, lk 1).
8
4.2. Erinevad ja keerulised õigusaktid ja määrused, mis on esile toodud Erasmus+ poliitika
eksperimentaalprojektides
Riiklikud haridus- ja koolitussüsteemid ning vastavad siseriiklikud õigusaktid ja eeskirjad on
suures osas välja arendatud sõltumatult, kaalumata riikidevahelise koostöö võimalusi. See toob
kaasa erinevused, mis takistavad ülikoolidel riikidevaheliste ühisõppekavade ja ühiskraadide
pakkumist või muudavad selle väga tülikaks.
Takistused on järgmised.
- Spetsiifilised riiklikud eeskirjad lõpueksamite vormi, hindamisskaala ja õppekoormuse
kohta, mida kohaldatakse ühisõppekavade suhtes, takistavad ülikoolidel pakkuda tõeliselt
riikidevahelisi ja integreeritud ühiskraadi õppekavasid ning seavad üliõpilastele kunstlikke
lisanõudeid.
- Mitmekeelsuspiirangud ühiskraadi õppekavades. Kuna tänapäeval suureneb õpiränne,
hõlbustaks ühisõppekavade riikidevaheliste koostöömudelite kasutamist see, kui võetaks
arvesse ja käsitletaks vajadust kõrvaldada üliõpilaste, asutuste ja tööturu huvides takistused
mitme keele kasutamiselt.
- Füüsilise kohaloleku minimaalse või maksimaalse kestuse kohta tehtud ettekirjutused. Need
peegeldavad maailma enne Euroopa integratsiooni ja digipööret ning mõjutavad negatiivselt
üliõpilaste õpirännet, piirates digitehnoloogia võimalikku kasu riikidevaheliste
õppimisvõimaluste hõlbustamisel.
- Kombineeritud/veebipõhise õppe vähene tunnustamine takistab digivahendite potentsiaali
täielikku ärakasutamist hariduses, võttes sealhulgas arvesse COVID-19 pandeemiast saadud
õppetunde. Ülikoolid, nende töötajad ja üliõpilased peavad saama digipöördest täit kasu.
- Partnerülikoolide õppejõudude osalemise piirangud, mida kohaldatakse riikidevahelistes
ühisõppekavade puhul, piiravad kunstlikult ülikoolide võimalust saada endale kogenud
töötajaid ja seavad piiri tulemuslikkusele.
Need takistused tekitavad probleeme mis tahes riikidevahelisele partnerlusele. Paljud neist on
vastuolus ideega luua Euroopa haridusruum, kus õppijad saavad vabalt liikuda ja neil on sujuv
juurdepääs kvaliteetsele kaasavale kõrgharidusele.
Üliõpilastele kraadide ja diplomite väljaandmise suhtes kehtivad samuti piiravad eeskirjad, mis
muudab selle väga keeruliseks. Nende hulka kuuluvad keelepiirangud, tunnustatud allkirjad,
allkirjavormingud (digitaalsed või füüsilised), heakskiidetud logod ja erinõuded paberile (nt
mõõtmed, paksus, kindlad trükikojad). Üliõpilasele ühiskraadi andmise protsess võib kesta
aastaid, kui see on üldse võimalik.
Erasmus+ poliitika eksperimentaalprojektide esialgsed tulemused näitavad selgelt, et nende
takistuste ületamisel võiks olla kasu Euroopa teaduskraadist.
4.3. Bologna protsessi vahendite ebaühtlane ja aeglane rakendamine
1999. aastal väljaspool ELi raamistikku algatatud valitsustevahelise Bologna protsessi eesmärk on
muuta kõrgharidussüsteemid 49 riigis, sealhulgas 27 ELi liikmesriigis, ühtsemaks. Sellega loodi
Euroopa kõrgharidusruum, et hõlbustada üliõpilaste ja töötajate liikuvust, muuta kõrgharidus
kaasavamaks ja kättesaadavamaks ning globaalselt atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks.
Bologna protsess on väga oluline, et luua vajalik usaldus edukaks õpirändeks, piiriüleseks
akadeemiliseks koostööks ning välismaal läbitud õppeperioodide ja omandatud kvalifikatsioonide
vastastikuseks tunnustamiseks.
9
Kuigi Bologna protsessis rõhutatakse ühiskraadide tähtsust, on edusammud olnud aeglased,
osaliselt suure geograafilise ulatuse ning süsteemide, traditsioonide ning poliitilise ja majandusliku
konteksti mitmekesisuse tõttu. Seetõttu ei ole kõik liikmesriigid rakendanud vajalikke reforme,
mille tulemuseks on 49 riigi ebatõhus koostöö.
Vaatamata ühisõppekavade kvaliteedikindluse Euroopa lähenemisviisi loomisele – see on
üleeuroopaline vahend, mis võimaldab ühisõppekavade ühekordset hindamist – on seda vahendit
viimase üheksa aasta jooksul kasutatud vaid väheste õppekavade puhul.
Mõned Bologna õigusaktid, eelkõige seoses kvaliteeditagamise ja tunnustamisega, ei ole veel
andnud soovitud tulemusi. ELis kehtestatud mehhanismid otsuste tegemiseks ja riikidevahelise
koostöö rakendamiseks võivad veelgi hõlbustada Euroopa haridusruumi väljakujundamist,
kusjuures tõhusad lahendused võimaldavad ülikoolidel teha tulemuslikku koostööd
usaldusväärsete ja kõrgelt hinnatud teaduskraadide abil.
4.4. Kõrghariduse kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteeme tuleks veelgi parandada
Teaduskraadi andmiseks tuleks kõiki õppekavasid, olgu need ühised või mitte, akrediteerida kindla
kvaliteeditagamise protsessi kaudu. See on oluline, et tagada vajalik usaldus hariduse kvaliteedi
vastu.
Paljud Euroopa kõrgharidusasutused on märkinud, et riikidevaheliste õppekavade
kvaliteeditagamise protsessid on liiga pikad ja kulukad. Mida rohkem eri riikide ülikoole on
ühisõppekavasse kaasatud, seda keerulisem on protsess. Akrediteeringu saamine võib vahel võtta
aega kuni kaks aastat. Pikad menetlused ei võimalda ülikoolidel kohaneda muutuvate oludega ega
reageerida kiiresti tekkivatele poliitilistele, majanduslikele või ühiskondlikele vajadustele.
Kvalifikatsioonide ja välismaal veedetud õppeperioodide tunnustamine ei ole veel kõikides
riikides automaatne, eriti kui otsus tehakse kõrgharidusasutuse tasandil. See suurendab
märkimisväärselt ülikoolilõpetanute koormust ning piirab nende võimalusi õppe- ja
tööeesmärkidel vabalt liikuda.
Kuigi kvaliteeditagamine on oluline usalduse tagamiseks haridussüsteemi vastu, on paljud
erinevused vananenud ja eesmärgipäratud, tekitades tarbetut bürokraatiat.
4.5. Töötajate motiveerimatus osaleda riikidevahelises koostöös ja ühiskraadides
Kvaliteetse ühiskraadi õppekava väljatöötamine nõuab akadeemilistelt töötajatelt aega ja
jõupingutusi. Uute riikidevaheliste projektide algatamine nõuab spetsiaalsete oskustega töötajaid
ning arvestades konkreetseid probleeme ja takistusi, on see tavaliselt täiskohaga töö. Kogemused
riikidevaheliste õppekavadega näitavad, et esineb oht, et riikidevaheline koostöö tuleb sellega
tegelevate inimeste arvelt, sest nende tööd ei tunnustata alati vääriliselt. Lisaks peavad töötajad
pidevalt kutsealaselt arenema, et säilitada nende valdkondadevaheliste pedagoogiliste õppekavade
kõrge kvaliteet.
Spetsiaalses uuringus16 nõustus 66 % kõrgharidussektori vastajatest, et riikidevaheline koostöö on
osa nende kõrgharidusasutuste strateegiast, kuid ainult 39 % nõustus, et akadeemilise personali
karjäärivõimalused võimaldavad, toetavad ja soodustavad riikidevahelist koostööd. See on
kooskõlas varasemates uuringutes kindlaks tehtud väljakutsetega, milleks muu hulgas on „lisatöö
16 Vt tulemused ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis SWD(2024) 74.
10
maht lisaks tavapärasele tegevusele“ (80 % vastanutest) ning „akadeemiliste töötajate
pühendumuse suurendamine ja säilitamine“ (72 %).
5. Kuidas neid takistusi ületada – konkreetsed sammud Euroopa
teaduskraadi loomise suunas
Euroopa teaduskraad oleks kiire viis nende takistuste ületamiseks, sest annaks ELi riiklikele
kõrgharidussüsteemidele vahendid ühiskraadide väljatöötamiseks, hindamiseks ja andmiseks, tuginedes
ühiselt kokku lepitud Euroopa kriteeriumidele, mis ületavad riigi või piirkonna piire. See pakuks
terviklikku lahendust, et parandada sujuvat ja tihedamat riikidevahelist koostööd Euroopa
haridusruumis ning aidata kõrvaldada strateegilist oskuste nappust ELis.
Kaks käesolevale teatisele lisatud ettepanekut nõukogu soovituste kohta tagavad ka selle, et
Euroopa teaduskraad saab toetuda eesmärgipärastele kvaliteeditagamis- ja
tunnustamissüsteemidele ning sellega kaasnevad akadeemilistele töötajatele atraktiivsed
karjääriväljavaated. Igas etapis sõltub Euroopa teaduskraadi edukus liikmesriikide ja vajaduse
korral piirkondade omavalitsuste valmisolekust ja kaasatusest.
5.1. Euroopa muutmine innovatsiooni ja konkurentsivõime talendibaasiks
5.1.1. Euroopa teaduskraadi ühiste kriteeriumide kindlaksmääramine
Kõrgharidusasutused saaksid Euroopa teaduskraadi andmisel tugineda olemasolevate pädevate
siseriiklike struktuuride hinnangule selle kohta, kas ühisõppekava vastab selgelt kindlaks
määratud ja ühiselt kokku lepitud Euroopa kriteeriumidele. Nende kriteeriumide sisu
moodustaks Euroopa teaduskraadi aluse ja määraks selle ambitsioonikuse taseme, tuues välja,
milles see seisneb ja miks see erineb mujal maailmas väljaantavatest kraadidest.
Kavandatavad Euroopa kriteeriumid on esitatud nõukogu soovituse ettepaneku (Euroopa
kõrghariduse kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi kohta) II lisas.
Euroopa teaduskraadi jaoks on välja pakutud järgmised kriteeriumid.
- Riikidevahelise õppekava korralduse ja juhtimise tipptase: ühisõppekavad põhinevad
Bologna ning ELi vahenditel ja standarditel, need kavandatakse ja viiakse ellu ühiselt,
tuginedes ühisele kvaliteeditagamise korrale.
- Õpikogemuse asjakohasus: ühisõppekavad on üliõpilaskesksed, hõlmates tööturu jaoks
olulisi võimalusi, interdistsiplinaarseid komponente, üliõpilaste õpirännet ning horisontaal-
ja digioskuste omandamist.
- Euroopa väärtuste järgimine: ühisõppekavad edendavad demokraatiat, mitmekeelsust,
kaasatust ja keskkonnasäästlikkust.
Eesmärk on edendada rohkemate ühisõppekavade väljatöötamist kooskõlas Euroopa ülikoolide
strateegias esitatud visiooniga, eelkõige selleks, et võimaldada õppijate kui loovate ja kriitiliste
mõtlejate, probleemilahendajate ning aktiivsete ja vastutustundlike kodanike arengut, kes viivad
ellu muutusi oma kogukonnas, et avaldada positiivset mõju ümbritsevale ühiskonnale.
Rangete standardite kehtestamisega toetavad Euroopa kriteeriumid riikidevahelist koostööd
kõrgkoolide vahel, riikidevaheliste õpikogemuste pakkumist, üliõpilaskeskset õpetamist ja
õppimist (sealhulgas interdistsiplinaarsuse, õpirände ja üliõpilaskesksete lähenemisviiside
pakkumist), asjakohasust tööturu ja ühiskondlike vajaduste seisukohast (koostöö ettevõtete,
11
avaliku sektori ja kodanikuühiskonnaga ning valdkonnaüleste, rohe- ja digioskuste pakkumine)
ning ühiste väärtuste (mitmekeelsus, kaasavus, demokraatlikud väärtused) austamist. Kuna
puudub kõigile sobiv lahendus, on Euroopa kriteeriumid piisavalt paindlikud, et Euroopa
teaduskraad oleks kättesaadav igat liiki ülikoolidele, kõikidele valdkondadele ja erialadele
ning kõigil tasanditel, austades akadeemiliste traditsioonide ja süsteemide mitmekesisust.
Kavandatud Euroopa kriteeriumid tuginevad ELis ja Bologna protsessis välja töötatud
olemasolevate vahendite kasutamisele ning tagavad, et Euroopa teaduskraad vastaks
kõrghariduskoostöö rangeimatele standarditele. Need pakuvad ülikoolidele koostööraamistikku, et
vähendada strateegiliste oskuste nappust Euroopa tööturul. Kriteeriumid austavad subsidiaarsust,
institutsioonilist autonoomiat ja akadeemilist vabadust.
Kuna Euroopas on mitmekesine kõrgharidusmaastik, erinevad ajaloolised taustad ja traditsioonid,
nõuab ühise arusaama kujundamine Euroopa teaduskraadi olemusest ühist arutelu ja ühiseid
jõupingutusi.
See aruteluprotsess algas vahetult pärast seda, kui 2022. aasta aprillis võeti vastu nõukogu
järeldused Euroopa strateegia kohta, mis käsitleb kõrgharidusasutuste mõjuvõimu suurendamist
Euroopa tuleviku nimel17. Kriteeriumide esialgne kavand on välja töötatud koos riikide ja
piirkondade ametiasutuste, kõrgkoolide, akrediteerimis- ja kvaliteeditagamisasutuste,
üliõpilasorganisatsioonide ning avaliku ja erasektori esindajatega.
Pärast kriteeriumide kindlaksmääramist testiti neid kuue Erasmus+ poliitika
eksperimentaalprojekti raames. Testis osales rohkem kui 140 kõrgharidusasutust kõigist
liikmesriikidest, 60 riiklikku ja piirkondlikku asutust, sealhulgas 17 ministeeriumi ja 20
riiklikku kvaliteeditagamisasutust, üliõpilasorganisatsioonid ning majandus- ja
sotsiaalpartnerid. Testi tulemusena tehti ettepanek kriteeriumid läbi vaadata. Läbivaatamise
tulemusena sündisid kavandatavad Euroopa kriteeriumid, mis on esitatud nõukogu soovituse
ettepaneku (Euroopa kõrghariduse kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi kohta) II lisas.
Järgmise sammuna peaks ELi nõukogu seda ettepanekut edasi arutama.
Testitud kriteeriumid on aluseks põhjalikele aruteludele ja dialoogile liikmesriikide,
kõrgharidussektori ning majandus- ja sotsiaalpartneritega, et võtta järgmisi meetmeid
Euroopa teaduskraadi loomiseks ja anda täiendavaid suuniseid nende meetmete
rakendamiseks.
Meetmed.
Komisjon kutsub ELi nõukogu üles jätkama arutelu ettepaneku üle võtta vastu nõukogu
soovitus Euroopa kõrghariduse kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi kohta,
sealhulgas II lisa, milles sätestatakse Euroopa teaduskraadi kriteeriumid.
Komisjon toetab dialoogi liikmesriikide, kõrgharidussektori ning majandus- ja
sotsiaalpartneritega, et võtta järgmisi meetmeid Euroopa teaduskraadi loomiseks ning toetada
koostööprotsessi liikmesriikide ja sidusrühmadega selle rakendamisel.
17 Nõukogu järeldused Euroopa strateegia kohta, mis käsitleb kõrgharidusasutuste mõjuvõimu suurendamist Euroopa tuleviku
nimel (ELT C 167, 21.4.2022, lk 9).
12
5.1.2. Liikmesriigid valivad Euroopa teaduskraadiga ühinemiseks oma lähtetaseme
Arvestades liikmesriikide paratamatult erinevaid lähtepositsioone, seisukohti ja traditsioone, ei saa
Euroopa teaduskraadi välja töötada üleöö. Seda ei ole võimalik saavutada ka kõigile sobiva ühtse
lähenemisviisi abil.
Käesolevas teatises sätestatakse järkjärguline lähenemisviis ja eesmärkide tase liikmesriikidele,
kes otsustavad Euroopa teaduskraadiga ühineda. See lähenemisviis võtab arvesse liikmesriikide ja
nende kõrgharidusasutuste mitmekesisust, võimaldades neil liikuda Euroopa teaduskraadi suunas
oma tempos. Liikmesriigid võiksid liikuda järk-järgult edasi ühiselt kindlaks määratud eesmärgi
suunas, millel on kaks taset: Euroopa teaduskraad ja ettevalmistav Euroopa märgis, mis
näitab, et Euroopa kriteeriumid on täidetud.
Iga kõrgkoolide konsortsium saaks soovi korral leida õige lähtepunkti ja võtta aja jooksul
kasutusele üha integreerituma protsessi.
Euroopa teaduskraadi puhul võiks kasutada kahte erinevat ühinemiskohta.
Ühinemiskoht: ettevalmistav Euroopa teaduskraadi märgis
Euroopa kriteeriumidele vastavad ühiskraadi õppekavad võivad saada Euroopa märgise pädevatelt
asutustelt, kes vastutavad kõrgharidusprogrammide akrediteerimise ja/või kvaliteeditagamise eest
(iseakrediteerivad ülikoolid, akrediteerimisasutused, kvaliteeditagamisasutused). Kuigi märgis on
võimas turundusvahend, ei lahenda see probleeme, millega ülikoolid ühiskraadi õppekavade
loomisel ja läbiviimisel kokku puutuvad. See tee oleks ülikoolidele avatud pärast kavandatud
Euroopa kriteeriumide vastuvõtmist ja nende rakendamiseks vajalike suuniste väljatöötamist.
Ühinemiskoht: Euroopa teaduskraad
Teaduskraadi annavad ühiselt mitu ülikooli eri riikidest (nt Euroopa ülikoolide liit). Euroopa
teaduskraad integreeritaks siseriiklikesse õigusaktidesse uut liiki kvalifikatsioonina. See
lihtsustaks oluliselt ülikoolide ja üliõpilaste olukorda, kuna kaotaks erinevused eri riikide
eeskirjade vahel ning annaks ELi ülikoolidele ühise ja selge raamistiku ühiskraadi õppekavade
loomiseks. Nagu mis tahes kraadi puhul, akrediteeriksid Euroopa teaduskraadi vastavalt
siseriiklikele õigusaktidele ja riiklikele kvalifikatsiooniraamistikele pädevad asutused
kõrgharidusasutuse, piirkonna või riigi tasandil.
Euroopa teaduskraadi võiks anda ka juriidiline isik, mille on asutanud mitu ülikooli eri
riikidest (nt õigusliku staatusega Euroopa ülikoolide liit). Mõned ülikoolide liidud on sellised
juriidilised isikud juba loonud ja uurivad olemasolevate Euroopa õiguslike vahendite, näiteks
Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste kasutamist. See lähenemisviis võib olla ülikoolide jaoks
kõige lihtsam ja tõhusam, arvestades sellega seotud kulusid ja vajalikke ressursse.
5.1.3. Eesmärgipärased kvaliteeditagamise süsteemid
Kvaliteeditagamise süsteemid on vajalikud aruandekohustuse täitmiseks ja ülikoolide tulemuste
parandamiseks. Need loovad aluse usalduseks üliõpilastele pakutava kõrghariduse kvaliteedi
vastu. Euroopa teaduskraad sõltuks vastastikusest usaldusest ja usaldusväärsetest kvaliteedi
tagamise süsteemidest rohkem kui muud kraadid. Seepärast on eesmärgipäraste kvaliteeditagamise
süsteemide loomine Euroopa teaduskraadi eeltingimus, mis oleks samal ajal kasulik kõigile
õppekavadele, sealhulgas mikrokvalifikatsioonitunnistusi andvatele õppekavadele, ning
võimaldab kvalifikatsioonide täiendavat automaatset tunnustamist. Selleks peaksid liikmesriigid:
13
• looma tugevamad, tõhusamad ja lihtsamad kvaliteeditagamise protsessid igat liiki
õppekavade jaoks;
• looma uue Euroopa raamistiku mitmel kõrgkoolil põhinevaks lähenemisviisiks
kvaliteeditagamisele, mis võimaldab kestlikel kõrgkoolide liitudel ise akrediteerida oma
ühiskraadi õppekavasid ja ühiseid mikrokvalifikatsioonitunnistusi, tuginedes Erasmus+ QA
fit18 ja IMINQA projektide19 tulemustele; ning
• kasutama sobivaid kvaliteeditagamise protsesse, et toetada kõrgharidusasutusi
kvalifikatsioonide ja välismaal veedetud õppeperioodide automaatsel tunnustamisel.
Meetmed. Komisjon esitab koos käesoleva teatisega nõukogu soovituse Euroopa kõrghariduse
kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi kohta. Komisjon kutsub ELi nõukogu üles
ettepanekut edasi arutama ja kavatseb toetada selle tulevast rakendamist punktis 5.2.4
kirjeldatud sihtmeetmete abil.
5.1.4. Atraktiivsem akadeemiline karjäär kõrghariduses
Üleilmses teadmistepõhises majanduses kujundab Euroopa tulevikku tema haridussüsteemide
tulemuslikkus ja konkurentsivõime globaalses võidujooksus talentide pärast. Euroopa
teaduskraadi ambitsioonika visiooni elluviimine sõltub tasemel õppejõududest, kes annavad
ülikoolilõpetajatele õiged oskused. Me ei suuda luua silmapaistvaid riikidevahelisi õppekavasid,
kui me ei stimuleeri suurepäraseid inimesi selles töös osalema. Seepärast on akadeemilise karjääri
atraktiivsemaks muutmine kõrghariduses peamine Euroopa teaduskraadi võimaldav tegur. Selleks
peaksid liikmesriigid:
• edendama, tunnustama ja väärtustama akadeemiliste töötajate tööd, mis on seotud
riikidevahelise koostööga, näiteks ühiskraadi õppekavade väljatöötamine;
• edendama, tunnustama ja väärtustama erinevaid akadeemilisi rolle ja ülesandeid, sealhulgas
innovaatilist ja tõhusat õpetamist; ning
• edendama konkurentsivõimelisi, ohutuid, õiglasi ja mittediskrimineerivaid töötingimusi
töötajate ligimeelitamiseks ja hoidmiseks.
Meetmed. Komisjon teeb koos käesoleva teatisega ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus
atraktiivsete ja kestlike karjäärivõimaluste kohta kõrghariduses, mis täiendab nõukogu
soovitust andekate teadlaste, novaatorite ja ettevõtjate Euroopasse meelitamise ja nende Euroopas
hoidmise Euroopa raamistiku kohta20. Komisjon kutsub ELi nõukogu üles ettepanekut edasi
arutama ja kavatseb toetada selle tulevast rakendamist punktis 5.2.5 kirjeldatud sihtmeetmete
abil.
5.2. Komisjon tegutseb vahendaja ja toetajana
Tuginedes laiale empiirilisele tõendusbaasile, on käesoleva teatise eesmärk esitada visioon
võimalikest edasistest sammudest, kuidas muuta Euroopa teaduskraad reaalsuseks. Samuti
püütakse sellega toetada avatud dialoogi liikmesriikide, kõrghariduse sidusrühmade ning
majandus- ja sotsiaalpartneritega edasiste sammude üle. Komisjon vahendab ja toetab liikmesriike
järgmiste meetmetega.
18 Tulevikukindel kvaliteeditagamine (QA-FIT). 19 Rakendamine ja innovatsioon kvaliteeditagamisel vastastikuse õppimise kaudu (IMINQA). 20 Nõukogu 18. detsembri 2023. aasta soovitus andekate teadlaste, innovaatorite ja ettevõtjate Euroopasse meelitamise ja nende
Euroopas hoidmise Euroopa raamistiku kohta (ELT C, C/2023/1640, 29.12.2023).
14
5.2.1. Vahendada dialoogi Erasmus+ poliitilikaeksperimentide tulemuste ja soovituste
üle, mis käsitlevad kõrgharidusasutuste liitude Euroopa teaduskraadi märgist ja
õiguslikku staatust
Komisjon avaldab 2024. aasta sügisel aruande Erasmus+ poliitika eksperimentaalprojektide
lõpptulemuste kohta.
Seejärel kavatseb komisjon 2025. aastal luua Euroopa teaduskraadi poliitikalabori.
Käivitatakse hulgaliselt põhjalikke arutelusid ja sihipäraseid koosolekuid, kus osalevad eksperdid
liikmesriikidest, kõrgharidusasutustest, kvaliteeditagamis-/akrediteerimisasutustest, üliõpilaste
esindajad ning majandus- ja sotsiaalpartnerid, et kiirendada meetmete võtmist ja vajalikke riiklikke
reforme ning töötada välja rakendussuunised ja tegevuskavad. Eesmärk on edendada vastastikust
õppimist ja anda suuniseid Euroopa teaduskraadi kasutuselevõtuks.
Meede: Komisjon kavatseb edendada koostööd 2025. aastal loodava ja programmist „Erasmus+“
toetatava Euroopa teaduskraadi poliitikalabori kaudu, et kaasata liikmesriigid ja laiem
kõrghariduskogukond Euroopa teaduskraadi suuniste väljatöötamisse ja rakendamisse.
5.2.2. Euroopa rahastamisstiimulid
Programmist „Erasmus+“ pakutakse jätkuvalt toetust Euroopa ülikoolide liitudele, Erasmus
Munduse ühistele magistriõppekavadele, Marie Skłodowska-Curie ühistele doktoriõppekavadele
ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) märgisega programmidele, mis
toimivad Euroopa teaduskraadi rakendamise teerajajatena. Lisaks toetab Erasmus+ sihttoetuse
kaudu Euroopa teaduskraadide väljatöötamist ja kasutuselevõttu, tuginedes Erasmus Munduse
õppekavade väljatöötamise meetmete edukale näitele.
Komisjon kavatseb 2025. aastal käivitada Erasmus+ raames tulevikku suunatud koostööprojektide
meetme raames Euroopa teaduskraadi väljatöötamise projektid. Selle raames pakutakse
liikmesriikidele ning nende akrediteerimis- ja kvaliteeditagamisasutustele, ülikoolidele,
üliõpilastele ja majandus- ja sotsiaalpartneritele rahalisi stiimuleid Euroopa teaduskraadi
kasutuselevõtuks.
Tehnilise toe instrument21 võib pakkuda tehnilist oskusteavet vajalike reformide kavandamiseks
ja rakendamiseks koos suuniste ja toetusega, et parandada õigus- ja haldusraamistikke, edendada
koostööd ülikoolide, uurimisasutuste ja ettevõtete vahel ning parandada kvaliteeditagamise
mehhanisme ja karjääri atraktiivsust kõrghariduses.
Meetmed.
Komisjon kavatseb teha alates 2025. aastast kättesaadavaks Euroopa rahastamisstiimulid
selliste programmide kaudu nagu „Erasmus+“, et toetada Euroopa teaduskraadide loomist.
Komisjon kavatseb käivitada ka Euroopa teaduskraadide väljatöötamise projektid, et
stimuleerida kõigi asjaosaliste kaasamist.
Komisjon kutsub ülikoole ja kõrghariduskogukonda üles kasutama parimal viisil ära ELi
rahastamisvõimalusi, näiteks programmidest „Erasmus+“ või „Digitaalne Euroopa“ pakutavaid,
21 Tehnilise toe instrument.
15
et toetada ülikoole ja töötajaid Euroopa teaduskraadide kavandamisel ja pakkumisel koostöös
riiklike ja piirkondlike ametiasutuste ning majandus- ja sotsiaalpartneritega.
5.2.3. Toetada ja kiirendada nõukogu soovituse (mis käsitleb võimaluste loomist
tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks) rakendamist
2022. aasta aprillis vastu võetud nõukogu soovituse (mis käsitleb võimaluste loomist
tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks) täielik rakendamine hõlbustaks märkimisväärselt
Euroopa teaduskraadi loomist. Selle soovituse rakendamise aruanne, mis avaldatakse 2024. aasta
keskpaigaks ja mille kokkuvõte on esitatud lisatud komisjoni talituste töödokumendis, näitab
Euroopa kõrgharidusmaastiku mitmekesisust meetmete osas, mis võimaldavad riikidel teha
tihedamalt koostööd, kuid edusammud selles valdkonnas on ebaühtlased. Kuigi mõned
liikmesriigid näivad rakendavat soovituse erinevaid põhimõtteid ja on juba alustanud reforme, on
teised riigid teatanud aeglasemast edasiliikumisest.
Aruande tulemuste põhjal teeb komisjon ettepaneku korraldada alates 2024. aasta sügisest
liikmesriikide vahel vastastikuse õppe üritusi, et süvendada arutelu haldustakistuste
kõrvaldamise üle ja niiviisi kiirendada edusamme soovituse rakendamisel.
Meetmed.
Komisjon toetab nõukogu soovituste (sealhulgas soovituse, mis käsitleb võimaluste loomist
tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks), kasutuselevõttu. Alates 2024. aasta sügisest
võib korraldada vastastikuse õppe üritusi, et kõrvaldada järelejäänud takistused.
Komisjon kutsub liikmesriike üles kaaluma nõukogu praegusi ja tulevasi soovitusi
kõrghariduse valdkonnas, et jätkata riikidevahelise koostöö takistuste kõrvaldamist ja sillutada
teed Euroopa teaduskraadi loomisele.
5.2.4. Toetada nõukogu tulevase soovituse (kvaliteeditagamise ja tunnustamise kohta)
rakendamist
Euroopa teaduskraadi reaalsuseks muutmine nõuab vabatahtlikku lähenemisviisi, mis pakub
kõigile kõrgharidussüsteemidele võimaluse seda teekonda alustada, olenemata nende
lähtepunktist. Samuti nõuab see üliõpilaste ja kõrgharidusasutuste juhtide aktiivset kaasamist, et
luua ülikoolidele soodne keskkond Euroopa teaduskraadide loomiseks, tagades, et need on
üliõpilaskesksed, strateegiapõhised ja kooskõlas Euroopa haridusruumi parimate tavadega. Oma
ettepanekus nõukogu soovituseks Euroopa kõrghariduse kvaliteeditagamise ja tunnustamise
süsteemi kohta teeb komisjon ettepaneku järgmiseks:
• Euroopa teaduskraadi poliitikalabori loomine: lisaks suuniste ja konkreetsete tegevuskavade
esitamisele Euroopa teaduskraadi kasutuselevõtuks (vt punkt 5.2.1) töötaks komisjon välja ka
suunised kõrgharidusasutuste liitude kvaliteeditagamise raamistiku rakendamiseks;
• Euroopa teaduskraadi foorumi loomine iga-aastase üritusena, mille korraldab komisjon
koos nõukogu eesistujariigiga, et kõik sidusrühmad kohtuksid ja annaksid ülevaate üldistest
edusammudest, mida on tehtud Euroopa teaduskraadi poliitikalabori kaudu. Foorumisse
kuuluksid liikmesriikide kõrgetasemelised esindajad, kõige esinduslikumad sidusrühmade
organisatsioonid kvaliteeditagamise valdkonnas (nt ENQA, EQAR), riiklike akadeemilise
tunnustamise infokeskuste võrgustik (NARIC), riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud,
haridusvaldkonna sotsiaalpartnerid ning majandus- ja sotsiaalpartnerite esindajad;
16
• välise kvaliteeditagamise tulemuste andmebaasi (DEQAR)22 edasiarendamine, et muuta
see kasutajasõbralikumaks ja siduda see otseselt kvalifikatsioonide automaatse
tunnustamisega;
• Haridusasutuse lõpetanute käekäigu jälgimise süsteemi23 rakendamise jätkuv toetamine, et
parandada kõrghariduse kvaliteeti ja asjakohasust, andes tagasisidet kõrgkoolilõpetanute
tulemuste kohta ning parandades võrdlust ja analüüsi riikide ja kõrgharidusasutuste vahel.
Meetmed.
2025. aastal kavatseb komisjon luua Euroopa teaduskraadi foorumi, et jälgida edusamme
Euroopa teaduskraadi kasutuselevõtul.
Komisjon kavatseb jätkuvalt toetada haridusasutuse lõpetanute käekäigu jälgimise süsteemi
väljatöötamist.
Komisjon kutsub liikmesriike, ülikoole, kõrgharidussektorit ning majandus- ja sotsiaalpartnereid
üles ühiselt kavandama Euroopa teaduskraadi rakendussuuniseid ja tegevuskavasid, osaledes
Euroopa teaduskraadi foorumil ja olles aktiivselt kaasatud tulevase Euroopa teaduskraadi
poliitikalabori töösse. Samuti kutsutakse neid üles kasutama võimalust teha aktiivset koostööd
ja pakkuda üliõpilastele tõeliselt riikidevahelisi õpikogemusi, mis valmistavad ette
kvalifitseeritud tööjõudu, kes on valmis võtma vastu väljakutseid Euroopas ja kogu maailmas.
5.2.5. Toetada atraktiivseid ja kestlikke karjäärivõimalusi kõrghariduses käsitleva
nõukogu soovituse rakendamist
Tõhus ja innovaatiline riikide koostöö kõrghariduse valdkonnas nõuab pühendumist
kvalifitseeritud akadeemiliselt töötajatelt, kes saavad osaleda põhjalikes pikaajalistes partnerlustes
kolleegidega teistest kõrgkoolidest. Oma ettepanekus nõukogu soovituseks atraktiivsete ja kestlike
karjäärivõimaluste kohta kõrghariduses teeb komisjon ettepaneku järgmiseks:
• koostada suunised kõrghariduse karjäärivõimaluste ja personalipoliitika heade tavade kohta
ning akadeemiliste töötajate pädevusraamistik, tuginedes olemasolevatele asjakohastele liidu
tasandi pädevusraamistikele, nagu teadlaste Euroopa pädevusraamistik;
• toetada spetsiaalse sotsiaaldialoogi korraldamist;
• jälgida soovituse põhielemente Euroopa kõrgharidussektori vaatluskeskuse24 kaudu;
• edendada koostoimet nõukogu soovitusega andekate teadlaste, novaatorite ja ettevõtjate
Euroopasse meelitamise ja nende Euroopas hoidmise Euroopa raamistiku kohta, mis on välja
töötatud Euroopa teadusruumi raames ja mida kohaldatakse teadlaskarjääri suhtes kõigis
sektorites, sealhulgas akadeemilistes ringkondades;
• hõlbustada vastastikust õpet liikmesriikide, kõrgharidusasutuste, Erasmus Munduse
praktikute ja Euroopa ülikoolide liitude vahel, et asjakohaselt tunnustada riikidevahelises
koostöös ja õpetamises osalevaid akadeemilisi töötajaid; kestlikud karjääriväljavaated ning
talentide haldamise meetmed töötajatele, kes osalevad kestlike liitude, näiteks Euroopa
ülikoolide liitude koordineerimises ja arendamises.
22 DEQAR on kvaliteeditagamise asutuste välise kvaliteeditagamise tulemuste andmebaas, mis on kantud kõrghariduse kvaliteedi
tagamise Euroopa registrisse (EQAR). Kõik EQARis registreeritud asutused võivad oma aruanded andmebaasis avaldada.
Andmebaasis DEQAR osalemine on vabatahtlik (https://www.eqar.eu/qa-results/search/). 23 Nõukogu 20. novembri 2017. aasta soovitus haridusasutuse lõpetanute käekäigu jälgimise kohta (ELT C 423, 9.12.2017, lk 1). 24 2024. aasta tööprogramm liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogrammi „Erasmus+“ kohta,
C(2023)6157, 18. september 2023.
17
Meede. Komisjon kavatseb toetada atraktiivseid ja kestlikke karjäärivõimalusi kõrghariduses
käsitleva nõukogu soovituse rakendamist toetuse, vastastikuse õppimise ja seire kaudu.
5.2.6. Koostoime muude seotud meetmetega
Komisjon soovib tagada koostoime muude asjakohaste meetmete ja poliitikavaldkondadega, et
toetada Euroopa teaduskraadi sujuvat ja edukat kasutuselevõttu. Selleks kavatsetakse teha
järgmist:
• jätkata Bologna protsessi vahendite ja riiklike akadeemilise tunnustamise infokeskuste
võrgustiku (NARIC) rakendamise toetamist programmi „Erasmus+“ raames rahastatavate
kiirendustöörühmade kaudu, et tagada kiiremad edusammud kvalifikatsioonide automaatsel
tunnustamisel;
• jätkuvalt edendada võimalusi kasutada Euroopa nullnetotööstuse akadeemiate loodud
õppekavasid, sisu ja materjale ühiskraadide jaoks, mis on suunatud rohepöörde ja
nullnetotehnoloogia tööstusharude oskuste nappuse leevendamisele;
• uurida koostoimet ja seoseid direktiivi (millega kehtestatakse ELi raamistik
kvalifikatsioonide tunnustamiseks reguleeritud kutsealadele juurdepääsuks)25 ja
Euroopa teaduskraadi vahel ning
• tagada kooskõla ja -toime Euroopa teaduskraadi ning Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku,26
mitmekeelse Europassi platvormi,27 Euroopa digitaalsete kvalifikatsioonitunnistuste28
ning oskuste ja ametite Euroopa klassifikaatori (ESCO)29 valdkonnas tehtava edasise töö
vahel.
Meetmed.
Komisjon jätkab Bologna protsessi vahendite rakendamise toetamist programmi „Erasmus+“
2024. aasta Euroopa kõrgharidusruumi projektikonkursi kaudu.
Kavas on uurida seoseid Euroopa teaduskraadi ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi
vahel ning tagada kooskõla Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku, Europassi, Euroopa
digitaalsete kvalifikatsioonitunnistuste ning oskuste ja ametite Euroopa klassifikaatoriga
(ESCO).
5.2.7. Anda tihedas koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega ülevaade edusammudest
Tuginedes tehtud edusammudele ja hinnangule selle kohta, kas kaks Euroopa teaduskraadi
ühinemispunkti on sobivad, kavatseb komisjon alustada edasist tulevikku suunatud tööd,
sealhulgas:
• vaadata koos Euroopa teaduskraadi poliitikalabori ja Euroopa teaduskraadi foorumiga läbi
liikmesriikides Euroopa teaduskraadi kasutuselevõtul tehtud edusammud;
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta
(ELT L 255, 30.9.2005, lk 22). 26 Nõukogu 22. mai 2017. aasta soovitus, milles käsitletakse elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku (ELT C 189,
15.6.2017, lk 15). 27 Europass. 28 Euroopa digitaalsed kvalifikatsioonitunnistused. 29 Oskuste ja ametite Euroopa klassifikaator.
18
• teha koostööd liikmesriikidega, et astuda täiendavaid samme kõrgharidusasutuste liitudele
õigusliku staatuse loomiseks30.
Meede.
Komisjon kavatseb koos liikmesriikide ja sidusrühmadega anda ülevaate edusammudest
Euroopa teaduskraadi loomise igas etapis.
Komisjon kutsub liikmesriike üles töötama Euroopa teaduskraadi kasutuselevõtu nimel,
kasutades vajalike reformide läbiviimiseks ELi vahendite kaudu antavat toetust ja
vastastikust õpet.
5.2.8. Reformide seire ja toetamine
Komisjon on pühendunud sellele, et tagada liikmesriikide jätkuv toetamine tõhusate reformide
tegemisel Euroopa teaduskraadi kasutuselevõtuks, ning julgustab neid astuma samme, et
maksimeerida ELi eelarve kasutamist ning kasutada täiel määral ära asjakohaste ja olemasolevate
ELi rahastamisvahendite toetust. Lisaks tuletab komisjon liikmesriikidele meelde, et hariduse ja
koolituse valdkonna ülevaade ning Euroopa poolaasta protsess on riiklike reformide toetamisel ja
kiirendamisel väga asjakohased ja olulised.
Mis puudutab tulevast toetust pärast 2027. aastat, siis tuletab komisjon meelde, et ettepanekut
järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta ja sellega seotud läbirääkimiste tulemusi ei saa
praegu veel ette ennustada.
Meede.
Komisjon kavatseb toetada liikmesriike Euroopa teaduskraadi kasutuselevõtuks vajalikes
reformides ning kutsub neid üles kasutama asjakohaseid ELi vahendeid reformide
läbiviimiseks.
6. Kokkuvõte
Käesoleva teatisega Euroopa teaduskraadi loomise tegevuskava kohta kutsub komisjon
liikmesriike, pädevaid piirkondade omavalitsusi ja nende kõrghariduskogukondi üles ühendama
jõud üliõpilaste, tööandjate, ülikoolide ja Euroopa Liidu kui terviku hüvanguks.
Euroopa teaduskraad on kavandatud vabatahtliku ja paindliku lahendusena, et ületada
olemasolevad takistused, mis pärsivad Euroopa haridusruumi täieliku potentsiaali saavutamist.
Astmeline lähenemisviis võimaldab kõigil haridussüsteemidel, austades täielikult nende
mitmekesisust, valida ühinemiskoha Euroopa kraadi kasutuselevõtuks. Liikmesriikidel on juhtroll
ja nad liiguvad edasi omas tempos ning komisjon toetab dialoogi ja vastastikust õppimist, pakub
stiimuleid ja uurib koostoimet teiste algatustega.
Nii nagu programmil „Erasmus+“ on olnud ülekanduv mõju rohkemate vahetusvõimaluste ja
paindlikuma õpikeskkonna loomisel, aitaks Euroopa teaduskraad muuta ühisõppekavad kõigis
kõrgharidusasutustes laiemalt kättesaadavaks, järgides seejuures täielikult subsidiaarsuse
põhimõtet.
30 Nagu on märgitud komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele Euroopa ülikoolistrateegia kohta, 18. jaanuar 2022, COM(2022) 16 final.
19
Astudes järjekordse sammu Euroopa teaduskraadi loomise suunas ja kasutades ära selle
ainulaadset Euroopa mõõdet, tunnustame Euroopa kõrgharidusasutuste riikidevahelisi
koostööpüüdlusi pakkuda õpilastele enneolematuid võimalusi isiklikuks arenguks,
akadeemilisteks saavutusteks ja Euroopa kodakondsuseks, andes neile parema eelduse olla edukas
tänapäeva globaalses majanduses.
Euroopa teaduskraad valmistab üliõpilasi ette orienteeruma ja saavutama edu maailmas,
kus väljakutsetel ja võimalustel ei ole riigipiire. Peame oma õpilasi valmistama ette mitte ainult
maailmamajanduses osalemiseks, vaid ka selle juhtimiseks. Seda tehes ei suurenda me üksnes
liidu konkurentsivõimet, vaid aitame kaasa ka jõukama ja paremini ühendatud maailma
saavutamisele.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Haridus- ja Teadusministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/24-00668
Resolutsiooni teema: Kõrghariduspakett
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgnevate algatuste kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa teaduskraadi loomise tegevuskava, COM(2024) 144; - Proposal for a COUNCIL RECOMMENDATION on attractive and sustainable careers in higher education (Nõukogu soovituse eelnõu atraktiivsete ja kestlike karjäärivõimaluste kohta kõrghariduses), COM(2024) 145; - Ettepanek: NÕUKOGU SOOVITUS Euroopa kõrghariduse kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi kohta, COM(2024) 147.
EISi toimiku nr: 24-0163
Tähtaeg: 27.05.2024
Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Haridus- ja Teadusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõude kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 17.05.2024
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 06.06.2024 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (29.05.2024) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 27.05.2024.
Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 22.04.2024 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme elen.nurme@riigikantselei.ee, 693 5201
.
18.04.2024
Kõrghariduspakett
Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule
Kujundada seisukoht
Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 17.05.2024
KOKi esitamise tähtpäev 29.05.2024
VV esitamise tähtpäev 06.06.2024
Vastutav ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium;
Kaasvastutajad: Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus
Seisukoha võtmist peab oluliseks peaminister või minister (VVS § 20¹ lg 2);
Sisukokkuvõte
Euroopa Komisjoni 27.03.2024 esitatud algatuste paketi eesmärk on panustada Euroopa haridusruumi edendamisse ja selle kaudu Euroopa konkurentsivõime ja atraktiivsuse suurendamisse. Euroopa teaduskraadi loomise tegevuskava teatisele lisaks on esitatud kaks nõukogu soovitust, millest üks käsitleb Euroopa kõrghariduse kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi ning teine atraktiivseid ja kestlikke karjäärivõimalusi kõrghariduses.
Kas EL algatus reguleerib karistusi või haldustrahve? Ei
Kas nähakse ette uue asutuse loomine (järelevalvelised või muud asutused)? Ei
Kas lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi? Vajab täiendavat analüüsi
Eesmärgid
1. Euroopa teaduskraadi teemalise teatise (COM (2024) 144) eesmärk on edendada ühtsetel väärtustel põhinevat Euroopa kõrgharidusruumi, kõrvaldades takistusi ülikoolide piiriülesel koostööl ja ühisõppekavade ning ühise teaduskraadi välja arendamisel. Laiem eesmärk on panustada Euroopa konkurentsivõimesse tulevastele põlvkondadele tööturu seisukohalt vajalike oskuste ja pädevuste andmise ning parimate talentide Euroopasse meelitamise kaudu. Euroopa teaduskraad oleks uut tüüpi kvalifikatsioon, mis tuleb sätestada siseriiklikes õigusaktides ja põhineks
ühiselt kokkulepitud Euroopa kriteeriumidel (teatisega samas paketis esitatud kvaliteedi tagamise ja tunnustamise süsteemide nõukogu soovituse eelnõu II lisas). Liikmesriikide ja huvirühmade koostöös väljatöötatud ning Erasmus+ eksperimentaalprojektide raames testitud kriteeriumid kajastavad õpikogemuse asjakohasust, pühendumist ühistele väärtustele ja ülikoolidevahelise koostöö tipptaset.
Euroopa teaduskraadi peamised elemendid on:
see antakse välja ühiskraadina riigi, piirkonna või kõrgharidusasutuse tasandil nagu mis tahes muu kraad;
antakse vabatahtlikkuse alusel kogu ELs koostööd tegevate ülikoolide poolt, tõendades ühisõppekavade raames saavutatud tulemusi;
see põhineks ühistel EL tasandil kokku lepitud kriteeriumidel; ühiskraadi väljaandmist võimaldaksid asjaomased siseriiklikud
õigusaktid, mida toetavad riiklikud kvalifkatsiooniraamistikud; antaks eelistatult välja digivormingus; neid saaks automaatselt ELs tunnustada.
Peamised takistused ülikoolide koostöö, ühisõppekavade ja ühiskraadide teel on riikide erinevad keerulised õigusaktid ja nõuded, nt spetsiiflised eeskirjad lõpueksamite vormi, hindamisskaala, õppekoormuse kohta, samuti mitmekeelsuspiirangud ühisõppekavades, mis suurenenud õpirände kontekstis enam ei ole asjakohased, füüsilise kohaloleku minimaalse või maksimaalse kestuse nõuded, kombineeritud/veebipõhise õppe vähene tunnustamine, partnerülikoolide õppejõudude osalemise piirangud, kraadide ja diplomite väljastamise piirangud (nt nõuded allkirjavormingule, heakskiidetud logodele, paberi mõõtmetele, paksusele jne), samuti riikide ebaühtlased edusammud Bologna protsessi meetmete rakendamisel, ka teaduskraadide akrediteerimiseks kasutatavate kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemide menetluste ebatõhusus ja ülikooli personali madal motiveeritus riikidevahelises koostöös osalemisel (kuivõrd sellega tegelemist ei tunnustata akadeemilise karjääri osana piisavalt).
Takistuste ületamise peamiseks lahendusteeks on leppida kokku Euroopa teaduskraadi ühistes kriteeriumides, mis tuginevad EL ja Bologna protsessis välja töötatud olemasolevatele vahenditele ning hindavad õppekava vastavust Euroopa väärtustele, õpikogemuse asjakohasusele (sh tööturu vajaduste, õpirände võimaluste aspektist), riikidevahelise õppekava korralduse ja juhtimise tasemele. Järk-järguliseks üleminekuks saavad liikmesriigid valida kas liituvad alguses ainult ettevalmistava Euroopa teaduskraadi märgisega (mis näitab, et kriteeriumid on täidetud) või juba siseriiklikusse õigusesse integreeritud kvalifkatsioonina Euroopa teaduskraadi väljaandmisega mitme eri riikidest pärit ülikoolide poolt. Siia juurde peaks tõhustama riikides olemasolevaid kvaliteeditagamise süsteeme, mis loob pakutava hariduse kvaliteedi suhtes usalduse ning on
2
Euroopa teaduskraadi eeltingimuseks. Selleks peaksid riigid lihtsustama vastavaid protsesse (igat liiki õppekavade jaoks, mitte vaid ühisõppekavade jaoks). Lisaks tuleb tähelepanu pöörata akadeemilise karjääri atraktiivsusele kõrghariduses ja edendada riikidevahelise koostööga seonduva töö väärtustamist, tunnustamist.
Komisjoni plaanib toetada eesmärkide saavutamist dialoogi vahendamisega Erasmus+ toel loodava Euroopa teaduskraadi poliitikalaboris, kus töötataks sidusrühmadega välja suuniseid Euroopa teaduskraadi arendamiseks ja rakendamiseks, samuti on Erasmus+ rahastusel plaanis algatada projektid kõigi asjaosaliste kaasamise stimuleerimiseks. Komisjon korraldab riikide vahel vastastikuse õppe üritusi kõrghariduskoostöö parandamiseks ning plaanis on hakata iga-aastaselt korraldama Euroopa teaduskraadi foorumit. Lisaks toetab komisjon ülevaadete tegemist teaduskraadi kasutuselevõtuga seotud edusammudest ning annab üldist tuge riikidele reformide elluviimiseks asjakohaste EL vahendite kaudu.
2. Nõukogu soovituse eelnõu kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemide kohta kõrghariduses (COM (2024) 147) keskendub kõrgharidusasutustes ja kvaliteedi tagamisega tegelevates pädevates asutustes protseduuride lihtsustamisele ja tõhustamisele, et vähendada menetluste bürokraatilikkust ja aeganõudvust. See võimaldaks asutuste vahel sujuvamat koostööd teha ja kõrghariduskvalifkatsioone automaatselt tunnustada. Soovitusi antakse liikmesriikidele viiel teemal.
Esiteks üldiselt kõigi kvaliteeditagamise süsteemide täiustamiseks soovitatakse riikidel üldiselt ajakohastada kvaliteeditagamise süsteemi vastavalt sotsiaalsele ja majanduslikule arengule, hõlmates aspekte nagu rohe- ja digipööre, kaasatus, bürokraatia vähendamine, läbipaistvus jne.
Teiseks tuleks liikmesriikidel välja töötada Euroopa raamistik ühtse lähenemise loomiseks kõrgharidusasutuste vaheliste sisemiste kvaliteeditagamise süsteemide väliseks hindamiseks, nt ühise välishindamise läbiviimist ülikoolide ühisõppekavadele ja ühistele mikrokraadiprogrammidele.
Kolmandaks soovitakse muuta kvaliteedi tagamise programmipõhist või kombineeritud lähenemist kiiremaks ja suunata institutsioonipõhisemaks.
Neljandaks antakse soovitused Euroopa teaduskraadiga seoses, sh soovitatakse kvaliteeditagamise asutustel võimaldada Euroopa teaduskraadi märgist välja anda, mis põhineks soovituse II lisas esitatud ühistel kriteeriumitel.
Viiendaks antakse soovitusi kvalifkatsioonide automaatse tunnustamise kohta, nt anda vastavaid suuniseid kõrgharidusasutustele, edendada andmete kogumist tunnustamisotsuste kohta, toetada digitaalsel kujul kraadide ja
3
mikrokraadide väljastamist ning toetada kvalifkatsioonide tunnustamise asutuste võimekust.
3. Nõukogu soovituse eelnõu atraktiivsete ja kestlike karjäärivõimaluste kohta kõrghariduses (COM (2024) 145) keskendub riikidevahelise koostööga seonduva töö väärtustamisele ja tunnustamisele akadeemiliste töötajate seas, samuti akadeemiliste rollide ja ülesannete mitmekesistamisele (nt innovaatilise ja tõhusa õpetamisega seoses) ning konkurentsivõimeliste, ohutute, õiglaste ja mittediskrimineerivate töötingimuste edendamisele. Soovitus keskendub kolmele teemale.
Esiteks riikidevahelise koostöö edendamiseks soovitakse liikmesriikidel julgustada personali kaasatust riikidevahelisse koostöösse nagu näiteks ühiskraadi õppekavade või ühiste haridus- ja koolituskavade tegevustesse. Seda saaks toetada näiteks nende eesmärkide karjäärimudelitesse ja personalipoliitikasse integreerimise kaudu, akadeemilise karjääri tunnustustussüsteemi või töötundide arvestuse kaudu. Võiks välja töötada eraldi karjääriperspektiivid ja talendijuhtimise meetmed neile töötajatele, kes on seotud haridusasutuste liitude (nt Euroopa Ülikoolide liidud) koordineerimistegevustes, samuti julgustada tööalast rännet EL ja rahvusvahelisel areenil, kasutades Europassi ja Eurese platvormi, ning toetame töötajate elukestvat õpet. Riigid peaksid toetama kõrgharidusasutusi rahvusvahelisele koostööle pühendunud piisava inimressursi tagamisel.
Teiseks akadeemiliste rollide ja ülesannete mitmekesistamiseks soovitatakse riikidel kõrgharidussektori personalipoliitikas tunnustada võrdselt akadeemiliste töötajate erinevaid rolle (nt õpetamise kõrval ka teadustöö, ettevõtlus ja innovatsioon, teadmiste väärindamine) ning toetada töötajate liikumist nende rollide vahel ning edendada rollide suhtes võrdset lugupidamist. Liikmesriigid peaksid edendama praktikaid kõrgharidusasutustes järjepideva oskuste arendamise nimel (koolitused, uute metoodikate praktikasse võtmine, innovatsioonikeskuste loomine, elukestva õppe toetamine) ja viima sisse innovatsiooni ja kvaliteedi taseme hindamiseks indikaatorid kvaliteeditagamise protsessidesse.
Kolmandaks antakse soovitused töötingimuste ja sotsiaalkaitse edendamise kohta, nimelt kollektiivlepete, sotsiaaldialoogi ja kaasatuse teemal, näiteks värbamispraktika ja töötingimuste läbipaistvuse, ligipääsetavuse parandamiseks, palgalõhe vähendamiseks, töö- ja pereelu ühitamiseks, paindlike töötingimuste ja sotsiaalkaitse (mitmesuguste hüvitiste) tagamiseks ja sellega seotud info kättesaadavuseks. Samuti akadeemilise vabaduse, soolise võrdsuse, soolise tasakaalu ning võrdsete võimaluste ja kaasatuse kohta.
4
Mõju ja sihtrühm
Vajab täiendavat analüüsi. Kavandatud muudatusest on peamiselt mõjutatud üliõpilased, tööandjad ja tööturg, kõrgharidusasutused, akadeemilised töötajad.
Kaasamine
Kaasata kõik asjassepuutuvad sidusrühmad ja partnerid, eelkõige kõrghariduskogukond.
5
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 20.2.1/24-0163 - COM(2024) 144 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa teaduskraadi loomise tegevuskava Arvamuse andmine eelnõude kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile vastavalt Riigikantselei 22.04.2024 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 17.05.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4b3b315-acf3-4bf9-944c-599d5c5e219d Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4b3b315-acf3-4bf9-944c-599d5c5e219d?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main