Politsei- ja Piirivalveamet_kontrollkäik Tallinna Kainestusmajja

Ats Kübarsepp

Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuur

[email protected]

Terviseminister Riina Sikkut

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Juhatuse esimees Arkadi Popov

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla

[email protected]

Teie nr

Meie 19.04.2024 nr 7-7/240083/2402353

Kontrollkäik Põhja prefektuuri Tallinna kainestusmajja

Lugupeetud proua minister, härra prefekt, härra juhatuse esimees

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 15.12.2023 hilisõhtul ette teatamata Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri Tallinna kainestusmaja (edaspidi: kainestusmaja). Nõunikud

tutvusid kainestusmaja ruumide ja dokumentidega ning vestlesid töötajatega.

Inimeste kainestusmajja toimetamine on nõuetekohaselt protokollitud. Protokollidesse on

korralikult kirja pandud teave selle kohta, kas inimese suhtes on rakendatud vahetut sundi ning

millist vahendit ning kui pikalt on kasutatud. Kainestusmajja toodud inimese vaatab läbi AS

Lääne-Tallinna Keskhaigla tervishoiutöötaja ning osutab talle vajaduse korral meditsiiniabi. See

on oluline ja vajalik joobes inimese tervise kaitseks. Ka Piinamise ja Ebainimliku või Alandava

Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) selgituste järgi on oluline, et

joobeseisundis kinnipeetu viidaks kiiresti meditsiiniõe vastuvõtule (vt CPT 2021. aasta raport

Soome kohta, p 20). Väärib kiitust, et kainestusmajja on varutud puhtaid riideid, mida inimestele

vajadusel kasutada antakse.

Muret teeb ohjeldusmeetmete õigusvastane kasutamine ning vaimse tervise probleemidega

inimeste kinnipidamine. Probleeme on ka sellega, et kambritesse paigutatud inimestele ei anta

madratseid, kambrites pole joogitopse ning meditsiiniosakonnas on kasutusel vananenud seadmed.

Vaimse tervise probleemidega inimeste kinnipidamine

Kainestusmaja ametnikega peetud vestlustest võib järeldada, et enesevigastamisele kalduvaid

inimesi on paigutatud kainestuskambrisse ka alasti ning neile pole antud madratsit.

See ei ole sobiv abinõu inimese enesekahjustamise vältimiseks. Pealegi ei ole ennast kahjustava

suitsiidse inimese koht kainestusmajas.

2

Enesele ohtliku inimese kainestuskambrisse paigutamise kohta peab otsuse tegema kainestusmaja

tervishoiutöötaja. Põhjalik ja korrektne esmane tervisekontroll on äärmiselt oluline nii inimese

enda kui ka personali seisukohast. Nii saab muu hulgas kindlaks teha, kas inimesel võib olla

vaimse tervise probleeme ning kalduvust enesekahjustamisele (vt CPT 2022. aasta raport

Rumeenia kohta, p 20).

Kainestusmajja toodud inimest kontrollib kõigepealt õde, kes otsustab, kas inimese võib paigutada

kainestuskambrisse või mitte. Kui tervishoiutöötaja leiab, et inimeselt peab enne

kainestuskambrisse paigutamist tema turvalisuse huvides riided ära võtma, peab talle viivitamata

andma asemele ohutu riietuse. Lisaks tuleb inimesele väljastada rebenemiskindel madrats.

Kui selgub, et inimesel on raske vaimse tervise häire või ta on suitsiidne, tuleb ta esimesel

võimalusel toimetada haigla psühhiaatriaosakonda, esmalt tuleks talle aga pakkuda asjakohast abi

kainestusmajas (vt CPT 2009. aasta raport Ühendkuningriigi kohta, p 148).

Madratsite väljastamine ja temperatuur kambrites

Kontrollkäigu tarbeks kogutud info annab alust arvata, et kõrge küttehinnaga perioodil võidi

vähendada kambrite kütmist, mistõttu oli õhutemperatuur neis ruumides ajuti tavapärasest

madalam. Lisaks tuvastasid nõunikud kontrollkäigul, et mitmes kambris lamasid inimesed

põrandal, sest madratseid neile ei antud. Selgus, et madratsit ei anta agressiivsetele inimestele, sest

nad võivad selle ära lõhkuda, ning ennastkahjustava käitumisega inimestele, sest nad võivad

madratsi ümbrise eemaldada, selle sisse pugeda ning endale nii viga teha.

Kainestusmaja kambrites peab olema keskkond, mis on inimesele ohutu ja ei kahjusta tema tervist.

Kambrid peavad olema ka korralikult köetud (vt CPT 2010. aasta raport Gruusia kohta, p 40).

Kambrisse toimetatud inimesele tuleb anda madrats ning neile, kes jäävad kainestusmajja ööseks,

tuleb anda ka puhas tekk. Kui kainestusmajas kasutatavad madratsid ei sobi ennastkahjustava

käitumisega või agressiivsetele inimestele, tuleb võtta kasutusele rebenemiskindlad madratsid,

mida joobes inimene ei saaks lõhkuda ning millega ei saaks end ka vigastada (vt CPT 2021. aasta

raport Hispaania kohta, p 37; 2022. aasta raport Saksamaa kohta, p 24 ning 2023. aasta raport

Itaalia kohta, p 34).

Joogitopsid kambrites

Kontrollkäigul selgus, et kainestusmaja kambrites ei ole joogitopse. Kainestusmaja ametnikud ei

osanud ka selgitada, miks ei saa kainestusmajja toodud inimesele ühekordselt kasutatavat topsi

anda.

Selleks et kinnipeetu saaks kainestuskambris joogivett paremini kätte, tuleks talle anda kambrisse

kaasa puhas joogitops.

Ohjeldusmeetmete kasutamine meditsiiniosakonnas

Politsei võib kasutada sidumisvahendeid vaid korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud alustel ja

korras kuni ühe tunni vältel. Sidumisvahendi kasutamist tuleb nõuetekohaselt protokollida.

Näiteks lubab seadus politseil kasutada sidumisvahendit, kui on alust arvata, et inimene võib

ennast vigastada või tappa (KorS § 79 lg 1 p 3).

3

Selgus, et politseiametnike kaasabil seotakse joobes inimene kainestusmaja meditsiiniosakonnas

sageli voodi külge riidest rihmadega, et oleks võimalik talle meditsiiniabi osutada. Näiteks

28.11.2023 seoti meditsiiniosakonnas voodi külge patsient, kes oli kontaktne, kuid

meditsiinitöötaja hinnangul ebaadekvaatne ja rahutu.

Inimese ohjeldamine kainestusmajas tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil ei ole lubatud. Olen

seda rõhutanud ka 2018. aastal Tallinna kainestusmajja tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes.

Tervishoiuteenuse osutamise ajal võib inimese liikumisvabadust piirata vaid psühhiaatrilise abi

seaduse (PsAS) alusel tahtest olenematu psühhiaatrilise abi osutamisel, karistusseadustiku ja

PsAS-i sätete alusel psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje

seaduse alusel teatud juhtudel nakkushaigele tahtest olenematu ravi osutamisel.

Õiguslik selgusetus juhtudel, kus patsienti tuleb arstiabi andmise ajal ohjeldada, on suur probleem.

Põhjus on selles, et puuduvad selged ja patsientide põhiõigusi kaitsvad normid, mis määraks

kindlaks, kes ja millal võib vastu võtta otsuse ohjeldusmeetmete kasutamise kohta ja kuidas on

tagatud ohjeldatu seisundi jälgimine ja dokumenteerimine. Puuduvad ka meetmed võimalike

kuritarvituste vastu. Sellele olukorrale juhtisin tähelepanu 2023. aastal Sotsiaalministeeriumile

saadetud märgukirjas.

Olukorra lahendamise eest vastutab Sotsiaalministeerium. Sestap palun ministeeriumil valmistada

võimalikult kiiresti ette vajalikud õigusnormid, järgides märgukirjas antud soovitusi.

Meditsiiniosakonna seadmed

Vestlusest kainestusmaja töötajatega selgus, et mitu meditsiiniosakonna vererõhumõõtjat on

vananenud ning seetõttu ei ole võimalik kainestusmajja toodud inimestele teha esmast

tervisekontrolli kiiresti ja täpselt. Kuna seadmed on vanad, ei ole nende mõõtmistulemused

usaldusväärsed.

Talvel võib ette tulla juhtumeid, kus kainestusmajja tuuakse alajahtumise tunnustega inimesi,

kellele tuleb otsekohe osutada meditsiiniabi. Meditsiiniosakonnas puudub aga vedelike

soojenduskapp, mida saaks kasutada alajahtunud patsientide raviks vajalike vedelike

soojendamiseks.

Palun Lääne-Tallinna Keskhaiglal asendada Tallinna kainestusmaja aegunud meditsiiniseadmed

uutega ning hankida alajahtunud patsientide abistamiseks vajalik vedelike soojenduskapp.

Ootan Teilt tagasisidet hiljemalt 27. maiks.

Austusega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Arno Tuisk 693 8414

[email protected]