Vastus pöördumisele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135

Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee

Lp Irina Budrik

Paldiski mnt 16 KÜ

[email protected]

Teie 15.04.2024 nr 2.1-1/24/329-704-5 Meie 22.04.2024 nr 2.1-1/24/329-704-6

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses inspektsiooni poolt tähelepanu

juhtimisega Paldiski mnt 16 KÜ hoones ja kinnistul kasutatavate kaameratega.

Täname Teid põhjaliku ülevaate esitamise eest, kuid selgitame, et Andmekaitse Inspektsiooni

poolt 12.04.2024 saadetud dokument oli vaid tähelepanu juhtimine, milles selgitasime kehtivaid

üldreegleid korteriühistus kaamerate kasutamisel. Tegemist ei ole ettekirjutusega.

Kaamerad kortermajas ühiskasutatavates ruumides või territooriumil on olemuslikult maja

omanike (ühistu liikmete) vaheline kaasomandi valdamise küsimus, mis tuleb kokku leppida

ühistu siseselt. Andmekaitse Inspektsioon ei reguleeri ühistu kodukorda. Korteriühistu enda

pädevuses on kehtestada ühisala kasutamise ning kodukorra reeglid. Inspektsioon sekkub vaid

siis, kui ühistu rikub majaelanike õigusi.

Antud juhtumis valis Andmekaitse Inspektsioon rikkumise raskusastmele sobivaima meetme ja

juhtis tähelepanu, et KÜ saaks oma tegevused ise üle vaadata ja seadusega kooskõlla viia. AKI ei

ole algatanud antud asjas järelevalvemenetlust, seega ei esine vajadust tõendite esitamiseks. Kui

kortermaja ühiskasutuses olevates ruumides osad liikmed teevad midagi sellist, mis teisi häirib,

tuleb sellest rääkida kas selle inimese enda, ühistu juhatusega või tõstatada küsimus ühistu

koosolekul. Korteriühistu poolt ühistu otsusel paigaldatud kaamera probleem on olukord, mil

inspektsioon ei sekku ning sellega saab tegeleda ühistu või kui ühistu tasandil kokkuleppele ei

jõuta, siis saab pöörduda oma nõudega isiku vastu tsiviilkohtusse. Samuti ei lahenda

inspektsioon naabrite omavahelisest keerulisest läbisaamisest tulenevaid probleeme.

Seoses Teie küsimusega salvestistega tutvumise osas, selgitame Teile järgmist. Vastavalt

isikuandmete kaitse üldmäärusele tuleb isikuandmete töötlemine lõpetada ja andmed kustutada

või viia isikustamata kujule kohe, kui langeb ära töötlemise õiguslik alus ja/või on täidetud

eesmärgid, milleks neid koguti. Isikuandmete töötlemise aeg peab piirduma rangelt

minimaalsega. Selle tagamiseks, et isikuandmeid ei töödelda vajalikust kauem, peab vastutav

töötleja kindlaks määrama tähtajad isikuandmete kustutamiseks ning perioodiliseks

läbivaatamiseks.1

Euroopa Andmekaitsenõukogu seisukoha järgi tuleb isikuandmed enamikul juhtudel

kustutada – ideaaljuhul automaatselt – mõne päeva pärast. Mida pikem on ettenähtud

videosalvestise säilitamisaeg (eriti kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb põhjendada

1 IKÜM art 5 lg 1 punkt c ja põhjenduspunkt 39.

2 (2)

eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust. Euroopa Andmekaitsenõukogu on oma

suunistes 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes välja toonud järgneva2 : Võttes

arvesse isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktides c ja e sätestatud põhimõtteid,

nimelt võimalikult väheste andmete kogumist ja säilitamise piirangut, tuleks isikuandmed

enamikul juhtudel (nt vandalismi avastamiseks) kustutada – ideaaljuhul automaatselt – mõne

päeva pärast. Mida pikem on ettenähtud säilitamisaeg (eriti kui see on pikem kui 72 tundi), seda

rohkem tuleb põhjendada eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust. Kui vastutav töötleja

kasutab videovalvet mitte ainult oma ruumide jälgimiseks, vaid kavatseb andmeid ka säilitada,

peab vastutav töötleja tagama, et säilitamine on eesmärgi saavutamiseks tegelikult vajalik. Kui

säilitamine on vajalik, tuleb säilitamisaeg iga konkreetse eesmärgi puhul selgelt kindlaks

määrata ja eraldi kehtestada. Vastutav töötleja vastutab säilitamisaja kindlaksmääramise eest

kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega ning isikuandmete kaitse üldmääruse

sätete järgimise tõendamise eest. Ka inspektsioon on eeltoodud seisukohaga nõus ning olukorras,

kus eriseadusest ei tulene pikemat säilitamistähtaega, tuleb lähtuda üldjuhul 72-tunnisest

säilitamisajast. Kui 72 tunni jooksul avastatakse mõni rikkumine, on võimalik seda konkreetset

salvestist ka kauem säilitada. Siinjuures ka rõhutab inspektsioon, et mida kauem salvestisi

säilitatakse, seda suurem riive on salvestistele jäänud isikutele.

Seega olukorras, kus eriseadusest ei tulene 72 tunnist pikemat säilitamistähtaega, tuleb vastutaval

töötlejal videosalvestiste pikema säilitamise tähtaja vajadust selgelt ja arusaadavalt põhjendada.3

Säilitamise tähtaegade minimaliseerimisel väheneb ka koopiate väljastamisest ja salvestistega

tutvumise võimaldamisest tulenev koormus andmetöötlejale. Kui salvestis on kustutatud, ei ole

võimalik seda enam väljastada. Kuid kui väljastamise nõude saamise ajal oli salvestis olemas,

ei või seda enne nõude lahendamist kustutada.4

Kuigi ükski seadus ei ütle konkreetselt, et valvekaamera kasutamisel on andmetöötlusreeglid

rangemad, tuleb siiski tõdeda, et mida intensiivsem on riive inimese privaatsusele, seda rohkem

nõutakse andmetöötlejalt isikuandmete toimingute läbipaistvust ja andmekaitsereeglitest

kinnipidamist.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Kaire Jürgenstein

jurist

peadirektori volitusel

2 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes, p 121, lk 28. 3 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes, lk 28 p 121,

leitavad https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_201903_video_devices_et.pdf. 4 Kaamerate kasutamise juhend:

https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf.