Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering, keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu osas seisukoha küsimine täiendavalt

Töö number: 2022_0072_01

Tellija Pärnu Linnavalitsus

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev 17.04.2024

Pärnu linna Piirikivi äri- ja

tootmispiirkonna detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

Aruanne

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

1 / 44

Versioon 3

Kuupäev 17.04.2024

Koostanud: Keskkonnaekspert Vivika Väizene, GIS-spetsialist Marko Lauri

Kontrollinud: Aide Kaar (litsents nr KMH0123, kehtiv kuni 03.05.2027)

Esikaane foto: Aluskaart: Maa-amet, 2022

Projekti nr 2022_0072_1

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12919 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

2 / 44

Sisukord

Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3 1. Kavandatav tegevus ..................................................................................................... 4 1.1. Kavandatava tegevuse asukoht ...................................................................................... 4 1.2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja lühikirjeldus ................................................................ 4 1.2.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ja kavandatav ehitusõigus ..................................... 4 1.2.2. Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid .................................................................... 5 1.2.3. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ............................................................ 6 1.2.4. Tehnovõrgud- ja rajatised ........................................................................................... 7 1.3. Ressursside kasutamine ja tegevuse energiakasutus ........................................................ 11 1.4. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................. 11 1.4.1. Pärnu maakonnaplaneering ........................................................................................ 11 1.4.2. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ ........................................................... 11 1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid ja jäätmeteke ................................................................. 13 1.5.1. Heide pinnasesse, vette ja õhku .................................................................................. 13 1.5.2. Vibratsioon ............................................................................................................... 15 1.5.3. Müra ....................................................................................................................... 16 1.5.4. Jäätmeteke .............................................................................................................. 17 1.5.5. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn .................................................................................... 17 1.6. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, kliimamuutustega

kohanemine ....................................................................................................................... 18 2. Mõjutatav keskkond ja olulise keskkonnamõju väljaselgitamine ................................ 23 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ....... 23 2.2. Asustus ...................................................................................................................... 25 2.3. Pinnavormid ja pinnas .................................................................................................. 26 2.4. Maavarad ja maardlad .................................................................................................. 28 2.5. Põhja-ja pinnavesi ....................................................................................................... 29 2.6. Taimestik ja loomastik .................................................................................................. 32 2.7. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad ................................................................ 33 2.7.1. Kaitsealad ................................................................................................................ 33 2.7.2. Hoiualad .................................................................................................................. 33 2.7.3. Kaitsealused liigid ..................................................................................................... 33 2.7.4. Püsielupaigad ........................................................................................................... 35 2.7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid, KOV kaitstavad loodusobjektid .................................... 35 2.7.6. Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ..................... 35 2.7.7. Vääriselupaigad ........................................................................................................ 35 2.7.8. Natura 2000 alad ...................................................................................................... 36 2.8. Rohevõrgustik ............................................................................................................. 37 2.9. Kultuuripärand ............................................................................................................ 38 2.10. Võimalik oluline mõju inimese tervisele ja heaolule ........................................................ 39 2.11. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate

tegevustega ...................................................................................................................... 41 2.12. Piiriülese mõju võimalikkus ......................................................................................... 42 3. Kokkuvõte .................................................................................................................. 43 4. Kasutatud materjalid .................................................................................................. 44

Lisa 1. Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu eskiis. Skepast&Puhkim

OÜ, seisuga 15.04.2024

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

3 / 44

Sissejuhatus

Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) eelhindamine on koostatud

Pärnu linnas asuva Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu (DP) eskiisi kohta. DP

koostamise eesmärk on piirkonda kaasaegse äri- ja tootmispiirkonna kavandamine, koos tervikliku

ruumilahendusega, näha alale juurdepääsude, vajadusel uue krundistruktuuri ette nägemine ning

kruntide ehitusõigus, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste määramine.

PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja

planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. DP on ehitustegevuse aluseks.

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJSi alusel kehtestatud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja juhendist ja KSH

eelhindamise juhendist1 (edaspidi ka juhend). Juhendi kohaselt on eelhindamise eesmärk välistada

põhjendamatut KSH-d. KSH algatatakse, kui planeeringu elluviimine võib eeldatavalt kaasa tuua

olulise keskkonnamõju. Planeeringualal kehtib Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+.

Käesolev eelhindamine viiakse läbi olemasoleva materjali põhjal ning täiendavate uuringute

läbiviimine ei ole vajalik ega põhjendatud. KSH eelhindamine on viidud läbi DP eskiisi2 ja avalikest

andmeallikatest (vt ptk 4) saadud informatsiooni põhjal.

KSH eelhinnangu koostamisel on silmas peetud, et:

• DP algatamine ja koostamine loob eeldused üldplaneeringuga kavandatava tegevuse

elluviimiseks, kuid on vastavate otsususte tegemise esimene etapp. Hoonete rajamise

nõudeid täpsustatakse projekteerimise ja ehituslubade väljastamise etapis.

• DP koostamise üheks aluseks on kehtiv Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21

kehtestatud Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+, mille kohaselt asub planeeritav

ala tootmise ning puhke- ja haljasala maa-alal.

Eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik KSH

algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas teeb kohalik omavalitsus ning

enne otsuse tegemist tuleb DP lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu põhjal küsida seisukohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

1 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (R. Kutsar, täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt) 2 Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu eskiis. Skepast&Puhkim OÜ, seisuga 15.04.2024

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

4 / 44

1. Kavandatav tegevus

1.1. Kavandatava tegevuse asukoht

Detailplaneeringu ala asub Pärnu linnas Ülejõe linnaosas ning ja külgneb Lennuvälja teega (Pärnu-

Lihula tugimaantee nr 60) ( Joonis 1).

Joonis 1. DP ala asukoht. Punase kontuuriga tähistatud DP ala, tumesinisega

omavalitsuste ja helesinisega asustusüksuste piirid. Aluskaart: Maa-amet, 2022

1.2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja lühikirjeldus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on piirkonda kaasaegse äri- ja tootmispiirkonna

kavandamine, koos tervikliku ruumilahendusega, näha alale juurdepääsude, vajadusel uue

krundistruktuuri ette nägemine ning kruntide ehitusõigus, arhitektuursete ja linnaehituslike

tingimuste määramine. Krundi kasutamise sihtotstarbed ja nende osakaalud on leitud planeeringu

koostamise käigus. Detailplaneering koostatakse üldplaneeringu kohaselt (vt ptk 1.4.2. ).

Lisaks üldplaneeringule peab DP koostamisel arvestama Pärnu maakonnaplaneeringuga (vt ptk

1.4.1. ), DP peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ning arvestama avaliku ja kaasatavate huvidega.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid

naaberkinnistutel ega ümbritsevas linnaruumis.

1.2.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ja kavandatav ehitusõigus

Maaüksuste jagamisel on lähtutud sellest, et moodustatavale ühele krundile oleks võimalik

kavandada kaasaegne äri- ja ettevõtlustegevus koos tervikliku ruumilahendusega, näha ette

juurdepääsud, määrata kruntide ehitusõigus, arhitektuursed ja linnaehituslikud tingimused.

Detailplaneeringuga on ette nähtud moodustada kokku 17 krunti – 13 tootmis- ja ärimaa, kaks

üldmaa ja kaks transpordimaa krunti.

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

5 / 44

Lubatud on planeeritud tootmis- ja ärimaa kruntide liitmine, sealjuures liituvad ka ehitusõigus, va

hoonete kõrgus ja korruselisus.

Planeeringu koostamisel on lähtutud printsiibist, et äri- ja tootmismaa kruntide ehitisealune pind

moodustab maksimaalselt 60% krundi pindalast ning haljasmaa osakaal on vähemalt 15% krundi

pindalast.

Hooneid on lubatud püstitada vaid hoonestusalale. Igale krundile on sõltuvalt tema suurusest lubatud

püstitada 2-6 kuni 2-korruselist maksimaalselt kuni 16 m kõrgust tootmis- ja/või ärihoonet.

Ehitisealuse pinna ulatuses on lubatud rajada üks maa-alune korrus (-1). Hoonete täpne arv ja

paiknemine krundil selgub ehitusprojekti koostamisel eraldi lähtuvalt ettevõtte toimimise

vajadustest.

Karavaniparkla krundile pos.17 on kavandatud ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise kuni 9 m kõrguse

administratiivhoone tarbeks.

Täpsem ehitusõigus on välja toodud detailplaneeringus (vt Lisa 1).

Lisaks on lubatud püstitada kuni 60 m2 suuruse ehitisaluse pindala ja kuni 5 m kõrguse ehitusteatise

kohustusega väikeehitisi. Väikeehitiste alune pind on arvestatud krundil lubatud maksimaalse

hoonealuse pinna sisse ning neid on lubatud püstitada samuti vaid hoonestusalale.

Planeeritavate tootmis- ja ärihoonete välisviimistlus- ja katusekatte materjale ei määratleta.

Välisviimistlus määratakse konkreetsete ehitusprojektidega. Küll aga on keelatud kasutada

imiteerivaid materjale (plastvooder jmt). Samuti ei määratleta hoonete lubatud katusekallete

vahemikku, kuna see võib sõltuda hiljem hoonesse kavandatavast võimalikust tehnoloogilisest

seadmest. Hoonete põhikonstruktsioonide materjalide valik on samuti vaba. Hooned tuleb

projekteerida selliselt, et need häiriks keskkonda võimalikult vähe ja sobituksid välisilmelt

ümbritseva piirkonnaga ning oleksid kaasaegse vormikeelega.

1.2.2. Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid

Kavandatud krundid tuleb heakorrastada ja haljastada. Tootmis- ja ärimaa kruntide minimaalne

haljastusprotsent on 15% krundi pinnast. Murukivi vms katend ei loeta haljastuse osaks. Edasisel

projekteerimisel tuleb maksimaalselt säilitada väärtuslik kõrghaljastus ning haljastuse kavandamisel

tuleb valdavas osas kasutada kõrghaljastust. Haljastuslahenduse projekteerimisel pöörata rõhku

piirkondadele, kus liigub rohkem inimesi nagu juurdepääsuteed, hoonete sissepääsud ja parkla alad,

et luua meeldiv ja inimsõbralik keskkond.

Kavandatud tootmis- ja ettevõtlus ala ning olemasolevate elamualade vahele on jäetud >50 m

olemasolev haljaspuhver leevendamaks ettevõtlusest tulenevaid võimalikke mõjusid. Mh on

soovituslik territoorium liigendada, vältida ulatuslikke kõvakattega pindu, et vähendada kuumasaarte

teket, tolmu jm ainete lendumist ning tagada esteetilisem ning puhtam keskkond.

Kliimamõju leevendamiseks parklate ja platside rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab sadevee

läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni kasutamist võimalusel vältida või liigendada suuri tehispindasid

rohealade või kõrghaljastusega. Iga rajatava autoparklarea kohta on soovitatav rajada üks rida varju

andvat kõrghaljastust (va tehisvarju olemasolu puhul). Suured avaparklad tuleb liigendada

kõrghaljastusega kuni 20 kohalisteks üksusteks. Parkimisalade liigendamisel haljastusega tuleb

arvestada, et hoolduse korraldamine oleks otstarbekas ja lihtne. Tagada tuleb sõidukijuhile nõutav

nähtavus.

Ehitusprojekti koostamisel tellida ka haljastusprojekt ning täpsustada võimalikud säilitatavad puud.

Vältida liigset raiet ning säilitada hoonestusest ja teedest vabal alal maksimaalselt olemasolev

kõrghaljastus. Haljastuslahendus koostada ehitusprojekti staadiumis konkreetse tootmis- ja/või

ärihoonete paigutuse ja manööverdusalade vajaduse täpsustumisel. Puude likvideerimine ja

asendusistutus teha koostöös Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonnaga.

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

6 / 44

Planeeritud hoonete juurde kuuluva inventari paigutus ja loetelu määratakse järgmises projekti

staadiumis vastavalt tegelikule vajadusele. Tootmise maa-ala kruntide piiramine toimub ohutuse ja

kuritegevuse ennetamise eesmärkidel keskkonda sobivate piiretega. Piirdeaed on lubatud krundi

perimeetrile või krundi hoonestusala ümber, lisaks täiendavalt erinevate funktsionaalsete alade

moodustamiseks.

1.2.3. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Liikluskorralduse planeerimisel on lähtutud kehtivast Eesti standardist EVS 843:2016

„Linnatänavad“.

Planeeringuala külgneb riigiteega nr 60 Pärnu–Lihula km 0,10-1,00. Riigitee 2021. a keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 5783 autot. Lisaks on planeeringuala seotud riigitee nr 4 Tallinn–Pärnu–

Ikla km 124,92 asuva ristmiku (Parmu tänav) kaudu. Riigitee nr 4 2021. a keskmine ööpäevane

liiklussagedus on 12810 autot.

Juurdepääs planeeritud äri- ja tootmismaa kruntidele pos.02 kuni 14 on kavandatud olemasoleva

riigitee nr 60 ringristmiku kaudu. Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt käesoleva

detailplaneeringuga ei kavandata. Riigitee nr 60 km 0,46 ajutine ristmik on ette nähtud likvideerida.

Perspektiivsed võimalikud juurdepääsud on antud Parmu tänava kaudu ning Loode-Pärnu tööstusala

detailplaneeringuga kavandatud juurdepääsu kaudu Raua tänavale läbi Raua tn 15 maaüksuse.

Äri- ja tootmishoonete teenindamiseks ning töötajate ja külastajate jaoks vajalik parkimine ja

manööverdusalad tuleb lahendada krundi siseselt. Parkla täpne lahendus antakse ehitusprojekti

staadiumis. Kuna planeeritavatel kruntidel ei ole teada täpsed tegevusalad ja kasutusotstarbed,

määratakse parkimiskohtade arv ja paigutus edasise projekteerimise käigus vastavalt hoonete

konkreetsele kasutusotstarbele standardi EVS 843:2016 Tabelile 9.1 II klassi linnakeskuse

parkimisnormi järgi. Kui vastavalt hoone kasutusotstarbele ei ole võimalik normatiivseid

parkimiskohti tagada, tuleb vähendada hoonete ehitisealust pindala, lahendada parkimine osaliselt

hoone mahus või maa-alusel parkimiskorrusel.

Ette tuleb näha vähemalt üks koht liikumispuudega inimese sõidukile. Samuti tuleb vastavalt

ehitusseadustikule ette näha juhtmetaristu igale viiendale parkimiskohale ja vähemalt üks

elektriautode laadimispunkt.

Suured avaparklad tuleb liigendada kõrghaljastusega kuni 20 kohalisteks üksusteks. Tagada tuleb

sõidukijuhile nõutav nähtavus. Samuti tuleb ette näha kergliiklejatele eraldatud liikumisteed, mis

muudavad parklas liiklemise mugavamaks ja meeldivamaks.

Planeeritud 28-kohaline karavaniparkla krunt pos.17 juurdepääs on ette nähtu Tallinna maanteelt

läbi Parmu tänava. Sõiduautodele on ette nähtud 6 kohta, mille aluseks on eelpool nimetatud

standardis toodud hotelli parkimisnormi sb 1/180.

Projekteerimisel tuleb ette näha normikohased lukustamisvõimalusega jalgrataste parkimiskohad

hoonete peamiste sissepääsude lähedusse ja/või hoone sisestes panipaikades. Jalgrataste

parkimiskohtade arv tuleb tagada vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“

Tabelile 9.3.

Kruntidele pos.01 ja 02 ulatub riigitee 30 m kaitsevöönd. Kavandatud hoonestusalad arvestavad

riigitee kaitsevööndiga ning on kavandatud riigitee katteservast 34,55…56,06 m kaugusele. Kõik

arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis,

tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha

ümberehituse korral tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

7 / 44

1.2.4. Tehnovõrgud- ja rajatised

Tehnovõrkude lahenduse aluseks on võrguvaldajate tehnilised tingimused.

Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kajastatud tehnovõrkude koondplaanil (vt Lisa 1) ja seda

täpsustatakse ehitusprojektis.

Veevarustus

Veevarustuse lahenduse koostamisel on lähtutud AS-i Pärnu Vesi 10.11.2023 väljastatud tehnilistest

tingimustest nr TT-2200477. Vastavalt tehnilistele tingimustele asuvad lähimad ühisveetorustikud:

• peatorustik De110 PE Kulla tänaval (Kulla tn 2a kinnistu juures);

• peatorustik De160 PE Pärlimõisa tee T4 kinnistul (Kõrtsi tn ristmikul);

• peatorustik De110 PE Pärlimõisa tee T5 kinnistul (Pärlimõisa tee 25 juures).

Vastavalt tehnilistele tingimustele kui on soov saada vooluhulka rohkem kui 10 l/s, siis on vajalik

planeerida veetorustiku ringistus kahe peatorustiku ühenduspunkti vahel (Kulla tänaval asuva

peatorustiku ühenduspunkti ning valitud teise peatorustiku ühenduspunktiga).

Vastavalt tehnilistele tingimustele on ühisveetorustikus tagatud tavaolukorras vabasurve 330 kPa ja

tulekahju olukorras 100 kPa.

Eeldatud veetarbimine krundi kohta on arvestatud 2 m³/d. Planeeringuala arvutuslik keskmine

päevane veetarbimine sh lekked 10% on 28,6 m3/d. Maksimaalne arvutuslik tunnitarbimine on

11,0 m3/h.

Planeeritud on ringistav veetorustik De110 PE PN10. Ühendused olemasoleva ühisveetorustikuga on

ette nähtud Kõrtsi tänava ristmiku piirkonnas ja Kulla tänaval.

Krundile pos.17 ehk karavani parklale on ette nähtud veetorustiku ühendus olemasolevalt Parmu

tänava De110 PE veetorustikult.

Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele on igale krundile ette nähtud liitumispunkt

ühisveetorustikuga avalikult kasutatavale maale kuni 1 m väljapoole kinnistu piiri.

Ühendustorustikud kruntidele on ette nähtud min De63, liitumispunktiks maakraan DN50.

Veetorustiku minimaalne rajamissügavus vastavalt AS-i Pärnu Vesi tehnilistele nõuetele on 1,5 m

toru peale. Ristumisel kraaviga/truubiga peab toru lae ja kraavi/truubi põhja vahele jääma vähemalt

0,5 m, et oleks võimalik paigaldada soojustus.

Veetorustiku ristumine riigimaanteega nr 60 Pärnu – Lihula (kinnistu Lennuvälja tee T1) on ette

nähtud rajada kinnisel meetodil kaitsetorus vastavalt Transpordiameti nõuetele.

Vooluhulgad ja lahendus tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus.

Väline tuletõrje veevarustus

Välise tuletõrje veevarustuse lahenduse koostamisel on lähtutud AS-i Pärnu Vesi 10.11.2023

väljastatud tehnilistest tingimustest nr TT-2200477.

Lähimad tuletõrje veevõtukohad:

• hüdrant nr 280 Parmu ja Terase tänava ristmikul, koordinaadid 6474635,1, 528710,0,

vooluhulk 25,0 l/s.

Väline tuletõrje veevarustus on planeeritud vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ning kord“ ja EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus.

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

8 / 44

Planeeritud on kaks (2) maapealset tuletõrjehüdranti planeeritud sõidutee kõrvale. Kui

projekteerimise käigus selgub, et maapealse hüdrandi paigaldamiseks tee maa-alal ruum puudub

(ühel pool teed kraav, teisel pool ei oleks tagatud hüdrandi kaugus max 2,5 m sõiduteest), siis tuleb

ette näha maa-alused tuletõrjehüdrandid hüdrandikaevu DN1000 sõiduteele.

Hüdrant peab asuma ehitisest kaugemal kui 30 m, et oleks tagatud päästetehnika ohutus.

Planeeringualal on vajalik väliskustutusvee normvooluhulk 20-30 l/s 3 tunni jooksul.

Vastavalt tehnilistele tingimustele on olemasolevas ühisveetorustikus tagatud tavaolukorras

vabasurve 330 kPa.

Eeldusel, et 10 l/s hüdrandist on tagatud, tuleb ülejäänud vajalik tuletõrjevee vooluhulk krundil

tagada oma kinnistusisese tuletõrjeveemahutiga ehk peab krundil olema tagatud lisaks tuletõrjevee

kasulik maht 108-216 m3.

Väline tulekustutusvee vajadus ja lahendus tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus.

Vajadusel lahendatakse planeeringuala tuletõrje veevarustus täiendavate kinnistusiseste

tuletõrjeveemahutite rajamisega vastavalt Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10.

Reovee kanalisatsioon

Reovee kanalisatsiooni lahenduse koostamisel on lähtutud AS-i Pärnu Vesi 10.11.2023 väljastatud

tehnilistest tingimustest nr TT-2200477.

Vastavalt tehnilistele tingimustele asuvad lähimad ühiskanalisatsioonitorustikud:

• peatorustik De160 PVC Kõrtsi tänaval, kaev nr 5 (1-G-5, koordinaadid 6474176.23;

528324.42);

• peatorustik De160 PVC Pärlimõisa tee T5 kinnistul, kaev nr 7 (1-G-6, koordinaadid

6474292.50; 528544.37).

Planeeringuala kanaliseerimine on lahendatud lahkvoolselt. Eeldatud tarbimine krundi kohta on

arvestatud 2 m³/d. Reovee koguvooluhulga arvutus sisaldab ka infiltratsiooni (0,05 l/s*km ehk ca

20% koguvooluhulgast).

Olemasolev reoveekanalisatsiooni torustik Kõrtsi tänaval ja Pärlimõisa teel ei ole piisavalt sügaval,

et sealt rajada isevoolse torustikuga liitumispunkte planeeringuala kinnistutele ning teostada

ristumine riigimaanteega.

Reoveetorustiku minimaalne rajamissügavus vastavalt AS-i Pärnu Vesi tehnilistele nõuetele on 1,3 m

toru põhja. Liitumispunktide sügavuste määramisel tuleb arvestada, et kinnistul oleks võimalik

isevoolselt liituda ning ristumisel kraaviga/truubiga peab toru lae ja kraavi/truubi põhja vahele jääma

vähemalt 0,5 m, et oleks võimalik paigaldada soojustus.

Arvestades, et isevoolsete torustike maksimaalne rajamissügavus ei ületaks 3 m ja oleks tagatud

isevoolse torustiku miinimumlangud ja -sügavus, on planeeringualale ette nähtud kaks

reoveepumplat.

Planeeringuala kruntide olmereovesi on ette nähtud juhtida planeeringuala edelaosasse planeeritud

reoveepumplasse RVP-2. Reoveepumplast pumbatakse reovesi olemasolevasse isevoolsesse

torustikku Kõrtsi tänaval.

Survetorustiku ristumine riigimaanteega nr 60 Pärnu – Lihula (kinnistu Lennuvälja tee T1) on ette

nähtud rajada kinnisel meetodil kaitsetorus vastavalt Transpordiameti nõuetele.

Krundile pos.17 ehk karavani parklale on ette nähtud kanalisatsioonitorustiku ühendus olemasolevalt

Parmu tänava kanalisatsioonitorustikult.

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

9 / 44

Isevoolse reoveekanalisatsiooni rajamisel kasutada PVC kanalisatsioonitorustikke ringjäikusega

vähemalt SN8. Survekanalisatsiooni rajamisel kasutada PE survetorustikku PN10. Survetorustiku

suubumisel isevoolsesse torustikku tuleb rajada survekustutuskaev.

Igale krundile on ette nähtud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt avalikult kasutatavale maale kuni

1 m väljapoole kinnistu piiri vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele. Ühendustorustikud

kruntidele on ette nähtud min De160, liitumispunktiks liitumiskaev De400/315 või kontrollkolmik

De200/160.

Võimalusel on lubatud kasutada ka pimeühendusi tingimusel, et kahe vaatluskaevu vahe ei ületa

100 m.

Planeeritud kanalisatsioonitorustiku kõrgused sõlmpunktides on toodud asendiplaanil.

Reoveepumpla RVP-1 arvutuslik vooluhulk on 18 m3/h ja arvutuslik vajalik tõstekõrgus 9 m.

Reoveepumplate RVP-2 arvutuslik vooluhulk on 18 m3/h ja tõstekõrgus 10 m.

Reoveepumplate kuja on 20 m vastavalt keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31

„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja

täpsustatud ulatus1“.

Vooluhulgad ja lahendus tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus.

Sademevee kanalisatsioon

Sademevee kanalisatsiooni lahenduse koostamisel on lähtutud AS-i Pärnu Vesi 10.11.2023

väljastatud tehnilistest tingimustest nr TT-2200477.

Piirkonnas sademeveetorustikud puuduvad. Olemasolev planeeringuala läbiv kraav osaliselt

likvideeritakse.

Planeeringualale on tee maa-ala sademevee kokku kogumiseks ja ärajuhtimiseks ette nähtud kraavid

ja truubid. Kruntidelt kokku kogutava sademevee ärajuhtimiseks on planeeritud täiendavalt lahtised

kraavid ja truubid kruntide serva. Sademevee kraavid rajada nõlvusega min 1:1,5-2 ja truubid rajada

PP või PE torudest ringjäikusega vähemalt SN8.

Planeeringuala sademevee arvutused on teostatud vastavalt EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

toodud juhistele. Arvutustes on võetus aluseks arvutusvihm korduvusega 5 aastat ja kestusega 10

minutit. Planeeritud sademevee väljalaskude ligikaudsed arvutuslikud vooluhulgad on toodud

asendiplaanil.

Kruntidelt sademevee ärajuhtimist kraavidesse tuleb reguleerida vooluhulgale nt 20 l/s krundi kohta

või 10 l/s krundi kohta. Ülejäänud krundil tekkiv sademevesi tuleb krundi piires ühtlustada kasutades

mahuteid, suurema läbimõõduga torustikke, võimalusel tiike, osaliselt immutades ja taaskasutades.

Sademevee arvutused ühe krundi sademevee koguste hindamiseks on tehtud krundile keskmise

suurusega 0,7 ha. Arvutuste kohaselt on nt sademevee äravoolu 20 l/s korral (torustiku läbimõõduga

De160 languga 1% läbilaskevõime täistäitel) vajalik täiendav ühtlustav maht krundi sademeveele

75 m3. Ühtlustamist vajav maht täpsustatakse projekteerimisel sõltuvalt iga krundi suurusest ja

erinevate pinnakatete osakaalust.

Täiendavalt võib ette näha kinnistule nõude paigaldada enne sademevee ühiskanalisatsiooniga

liitumist voohulga regulaatorkaev, millega piiratakse ja hoitakse maksimaalset vooluhulka 20 l/s

(vajadusel 10 l/s). Regulaatorkaev on kinnistusisese sademeveesüsteemi osa ning kinnistu omaniku

hallata. Regulaatorkaev ei saa olla liitumispunktiks.

Kraavide abil tee maa-alalt ja kruntidelt kokku kogutav sademevesi juhitakse kraavide abil isevoolselt

planeeringuala edelaosas asuvasse olemasolevasse kraavi (planeeringuala ja Raua tn 15 kinnistu

piiril) ning Vingiküla ojja. Vingiküla ojja (registrikood VEE1148703, maaparandussüsteemi eesvool

Keskuse(Pärnu), kood 6114870010011) on planeeritud kolm uut sademevee väljaslasku.

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

10 / 44

Krundilt kraavidesse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama

Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61. Vajadusel tuleb enne liitumispunkti suunamist

krundi sademevesi juhtida läbi liiv-mudapüüduriga õlipüüduri.

Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded

reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise

kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud

nõuetele.

Elektrivarustus

Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 29.12.2023 väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 465540. Detailplaneeringuala elektrivarustuseks on ette nähtud planeeritud teede

äärde asukohad kahele uuele komplektalajaamale, nii et neile oleks tagatud nende teenindamiseks

ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uute alajaamade toide on ette nähtud olemasolevast Tallinna

mnt 82a kinnistul paiknevast Kadeksi alajaamast.

Planeeritavate kinnistute toiteks on planeeritud kinnistute vahetuslähedusse jaotuskilbid ja

mitmekohalised liitumiskilbid. Pos.05…14 elektrivarustuse jaotus- ja liitumiskilpide toiteks rajada

madalpinge kaabeliinid ringtoitena planeeritud alajaamadest ja pos.02…04 toiteks olemasolevast

Lutsu alajaamast ning pos.17 toiteks olemasolevast Kadeksi alajaamast. Liitumiskilpidest hoonete

elektripaigaldiste peakilpideni paigaldatakse vastavalt hoonete vajadustele vastavad toitekaablid.

Kõikide planeeritud tänavate äärde on ette nähtud perspektiivsete kesk- ja madalpinge maakaablite

koridor. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud

detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida

liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

Sidevarustus

Sidevarustuse planeerimiseks on Telia Eesti AS väljastanud 21.12.2023 telekommunikatsioonialased

tehnilised tingimused nr 38526328. Planeeringualale näha ette sidekanalisatsiooni põhitrass alates

olemasolevast sidekaevust PMU-994. Igale kinnistule on ette nähtud individuaalne

sidekanalisatsioonisisestus planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi

sidekaevusid, millede täpsem hulk ja asukohad määratakse ehitusprojekti käigus. Sidekanalisatsiooni

nõutav sügavus on pinnases 0,7 m ja teekatte all 1,0 m. Sidekaevud ei tohi jääda sõiduteede alale.

Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilistes tingimustes, milles määratakse Telia Eesti

AS poolt sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas.

Välisvalgustus

Tänavavalgustuse lahenduse planeerimiseks on Leonhard Weiss OÜ väljastanud 18.01.2022

tehnilised tingimused detailplaneeringuks TT-35-24. Planeeringualal on ette nähtud tänavavalgustus

avalikus kasutuses olevatele sõidu- ning jalgratta- ja jalgteedele. Tänavavalgustuse

elektrivarustuseks on planeeritud uus tänavavalgustuse lülitus-juhtimiskilp pos.05 ja 06 liitumiskilbi

kõrvale. Parmu tänava tänavavalgustuse toide on planeeritud olemasoleva Kadeksi alajaama kõrval

paiknevast olemasolevast tänavavalgustuse lülitus-juhtimiskilbist. Tänavavalgustuse

elektrivarustuse kaablitrassid rajada sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee vahelisele alale, mis

võimaldaks kõige optimaalsemalt ehitada välja tervet tänavamaa-ala hõlmav tänavavalgustust.

Tänavavalgustuse lahendus peab arvestama, et oleks tagatud nii nägemisülesanneteks vajalik

valgustus, valgustuse kvalitatiivsed nõuded kui ka kasutajate nägemismugavus. Valgustuslahendus

ei tohi tekitada valgusreostust, häirivat valgust ümbritsevale keskkonnale ega kutsuks esile räiguse

aistinguid. Samuti peab valgustuspaigaldis olema keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik, sobituma

esteetiliselt ja disainilt keskkonda ning tekitama koos olemasolevate ehitistega ühtse terviku.

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

11 / 44

Kasutatavad valgusallikad peavad vastama fotobioloogilise ohutuse standardi ohutuse klassile

minimaalselt RG0 või RG1. Kuna õhtusel ja öisel ajal liikluse intensiivsus väheneb oluliselt, tuleks

õhtusel ja öisel ajal valgustustaset hämardada. Täpsed valgustusklassid vastavalt teevalgustuse

standardile, hämardamise graafik, valgustuse värvsustemperatuur (CCT), värviedastuse üldindeks

(CRI), valgustite paigalduskõrgused ja mastide paigutus lahendatakse ehitusprojekti käigus.

1.3. Ressursside kasutamine ja tegevuse energiakasutus

Vajadus ressursside järele kaasneb eelkõige ehitamise etapis. Vajalikeks ressurssideks ehitusetapis

on maa, pinnas, ehitusmaavarad ja nendest valmistatud tooted, kattematerjalid, kütused ja

elektrienergia, kuid tõenäoliselt mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Ressursse

tarnitakse autotranspordiga mööda olemasolevaid teid ja mööda tehnovõrkusid. Täpne vajalike

ressursside maht selgub ehitusprojektide koostamisel.

1.4. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

1.4.1. Pärnu maakonnaplaneering

Pärnu maakonnaplaneeringu3 kohaselt kuulub Pärnu linnastu koosseisu, mida saab käsitleda ühtse,

enam-vähem kompaktse tiheasustusega Pärnu linnapiirkonnana. Strateegiaplaani kohaselt asub

Piirikivi DP ala ettevõtlusalal, asustuse plaanil Suur-Pärnu piirkonnas. Majanduse arendamine on

vajalik töökohtade säilitamiseks ja uute loomiseks. Maakonnas tuleb tagada positiivne

ettevõtluskeskkond ning valmisolek uuendusteks. Uusi ettevõtlus- ja tootmisalasid kavandatakse mh

Pärnu linna põhjapiirile (Loode-Pärnu tööstusala).

1.4.2. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021

otsusega nr 21) kohaselt paikneb planeeritav piirkond tootmise maa-alal (T) ning puhke- ja haljasala

maa-alal (P) (Joonis 2).

3 Pärnu maakonnaplaneering. Kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

12 / 44

Joonis 2. Väljavõte kehtivast Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringust 2025+

Tootmise maa-ala on tootmise, laomajanduse ja logistika eesmärgil kasutatav piirkond koos muude

piirkonda funktsionaalselt sobivate kasutuste ja ehitistega, kuhu on lubatud rajada tööstus- ja

laohooned, logistika- ja jaotuskeskused ja valdkonnaga seotud rajatised, samuti transpordivahendite

teeninduse, hoolduse ja hoiuga seotud hooned ja rajatised (tanklad, garaažid, hooldusjaamad,

pesulad jms). Piirkonda sobivad spetsialiseerunud kaubandusettevõtted (aiandid, ehitustarvete

poed, autode- ja tehnikaseadmete müük jms). Kõrval funktsioonina on lubatud piirkonda teenindava

kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, kontori- ja büroohoone maa.

Puhke- ja haljasala maa-ala on avalikuks kasutamiseks mõeldud metsade, parkide, looduslike

haljasalade jms alune maa koos seda teenindavate hoonete ja rajatistega. Puhke ja haljasala maad

reeglina ei hoonestata. Alale on lubatud püstitada ajutise või hooajalise iseloomuga või kerge

konstruktsiooniga ala teenindavaid väikehooneid (välikohvik, müügi ja laenutuspunkt, tualett jms).

Avalikult kasutatavate ehitiste kavandamisel tuleb lähtuda universaalse disaini printsiipidest. Puhke-

ja haljasala maa-alade arendamise eesmärgiks on puhkealade piisavuse ja kättesaadavuse

tagamine. Ette tuleb näha ühendused kergliiklusega, vajadusel tagada parkimisvõimalus puhkeala

kasutamiseks.

Karavaniparkla ja selle toimimiseks vajaliku administratiivhoone kavandamine krundile pos.17 on

kooskõlas eelpool nimetatud eesmärkidega, seeläbi luuakse võimalused puhkeala piisavaks

kasutamiseks ja kättesaadavuseks. Lisaks nähakse kavandavas administratiivhoones vähesel määral

ette majutusfunktsioon, mis võimaldab toetada parklaga seotud majandustegevust.

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

13 / 44

Detailplaneering koostatakse kehtiva Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringukohaselt.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada üldplaneeringus tootmise ning puhke- ja haljasala

maa-alale määratud tingimustega (Pärnu linna ÜP ptk 4.3.5 ja 4.3.3).

Planeeringualal kehtestatud detailplaneeringud:

- Planeeringualal kehtib Pärnu Linnavolikogu 19.06.2008 otsusega nr 44 kehtestatud Loode-Pärnu

tööstusala DP, mille eesmärk oli endise nõukogude sõjaväe territooriumile tööstuspiirkonna

kavandamine. Kehtiva detailplaneeringuga kavandati tootmis-, äri- ja elamupiirkonnad ning

nende vahelised rohealad ja juurdepääsuteed. Käesoleva planeeringuala väljaarendamine nähti

ette viimases etapis.

- Parmu tänaval ja Parmu tn 1 osas kehtib Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise ala osaliselt

kehtestatud DP (kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 15.08.2011 korraldusega nr 276), mille

eesmärk oli piirkond korrastada ning läbi maa-ala kruntimise kujundada soodne elukeskkond.

Detailplaneeringuga krunditi välja Parmu tänav ning oja ja Parmu tänava vahele jääva haljasala

kasutamise otstarbeks määrati üldmaa.

Käesolev detailplaneering muudab kehtetuks mõlemad eelpool nimetatud detailplaneeringud

käesoleva detailplaneeringu ala ulatuses.

1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid ja jäätmeteke

1.5.1. Heide pinnasesse, vette ja õhku

Veevarustuse lahenduse koostamisel on lähtutud AS-i Pärnu Vesi 10.11.2023 väljastatud tehnilistest

tingimustest nr TT-2200477. Eeldatud veetarbimine krundi kohta on arvestatud 2 m³/d.

Planeeringuala arvutuslik keskmine päevane veetarbimine sh lekked 10% on 28,6 m3/d.

Maksimaalne arvutuslik tunnitarbimine on 11,0 m3/h. Krundile pos.17 ehk karavani parklale on ette

nähtud veetorustiku ühendus olemasolevalt Parmu tänava De110 PE veetorustikult. Vastavalt

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele on igale krundile ette nähtud liitumispunkt

ühisveetorustikuga avalikult kasutatavale maale kuni 1 m väljapoole kinnistu piiri. Veetorustiku

ristumine riigimaanteega nr 60 Pärnu – Lihula (kinnistu Lennuvälja tee T1) on ette nähtud rajada

kinnisel meetodil kaitsetorus vastavalt Transpordiameti nõuetele. Vooluhulgad ja lahendus tuleb

täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus.

Planeeringuala kanaliseerimine on lahendatud lahkvoolselt. Eeldatud tarbimine krundi kohta on

arvestatud 2 m³/d. Reovee koguvooluhulga arvutus sisaldab ka infiltratsiooni (0,05 l/s*km ehk ca

20% koguvooluhulgast). Arvestades, et isevoolsete torustike maksimaalne rajamissügavus ei ületaks

3 m ja oleks tagatud isevoolse torustiku miinimumlangud ja -sügavus, on planeeringualale ette

nähtud kaks reoveepumplat.

Reovee kanalisatsiooni lahenduse koostamisel on lähtutud AS-i Pärnu Vesi 10.11.2023 väljastatud

tehnilistest tingimustest nr TT-2200477. Planeeringuala kruntide olmereovesi on ette nähtud juhtida

planeeringuala edelaosasse planeeritud reoveepumplasse RVP-2. Reoveepumplast pumbatakse

reovesi olemasolevasse isevoolsesse torustikku Kõrtsi tänaval. Survetorustiku ristumine

riigimaanteega nr 60 Pärnu – Lihula (kinnistu Lennuvälja tee T1) on ette nähtud rajada kinnisel

meetodil kaitsetorus vastavalt Transpordiameti nõuetele. Krundile pos.17 ehk karavani parklale on

ette nähtud kanalisatsioonitorustiku ühendus olemasolevalt Parmu tänava kanalisatsioonitorustikult.

Igale krundile on ette nähtud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt avalikult kasutatavale maale kuni

1 m väljapoole kinnistu piiri vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele.

Reoveepumpla RVP-1 arvutuslik vooluhulk on 18 m3/h ja arvutuslik vajalik tõstekõrgus 9 m.

Reoveepumplate RVP-2 arvutuslik vooluhulk on 18 m3/h ja tõstekõrgus 10 m. Vooluhulgad ja

lahendus tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus.

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

14 / 44

Sademevee kanalisatsiooni lahenduse koostamisel on lähtutud AS-i Pärnu Vesi 10.11.2023

väljastatud tehnilistest tingimustest nr TT-2200477. Piirkonnas sademeveetorustikud puuduvad.

Olemasolev planeeringuala läbiv kraav osaliselt likvideeritakse. Planeeringualale on tee maa-ala

sademevee kokku kogumiseks ja ärajuhtimiseks ette nähtud kraavid ja truubid. Kruntidelt kokku

kogutava sademevee ärajuhtimiseks on planeeritud täiendavalt lahtised kraavid ja truubid kruntide

serva.

Kruntidelt sademevee ärajuhtimist kraavidesse tuleb reguleerida vooluhulgale nt 20 l/s krundi kohta

või 10 l/s krundi kohta. Ülejäänud krundil tekkiv sademevesi tuleb krundi piires ühtlustada kasutades

mahuteid, suurema läbimõõduga torustikke, võimalusel tiike, osaliselt immutades ja taaskasutades.

Sademevee arvutused ühe krundi sademevee koguste hindamiseks on tehtud krundile keskmise

suurusega 0,7 ha. Arvutuste kohaselt on nt sademevee äravoolu 20 l/s korral (torustiku läbimõõduga

De160 languga 1% läbilaskevõime täistäitel) vajalik täiendav ühtlustav maht krundi sademeveele

75 m3. Ühtlustamist vajav maht täpsustatakse projekteerimisel sõltuvalt iga krundi suurusest ja

erinevate pinnakatete osakaalust.

Täiendavalt võib ette näha kinnistule nõude paigaldada enne sademevee ühiskanalisatsiooniga

liitumist voohulga regulaatorkaev, millega piiratakse ja hoitakse maksimaalset vooluhulka 20 l/s

(vajadusel 10 l/s). Regulaatorkaev on kinnistusisese sademeveesüsteemi osa ning kinnistu omaniku

hallata.

Kraavide abil tee maa-alalt ja kruntidelt kokku kogutav sademevesi juhitakse kraavide abil isevoolselt

planeeringuala edelaosas asuvasse olemasolevasse kraavi (planeeringuala ja Raua tn 15 kinnistu

piiril) ning Vingiküla ojja. Vingiküla ojja (registrikood VEE1148703, maaparandussüsteemi eesvool

Keskuse(Pärnu), kood 6114870010011) on planeeritud kolm uut sademevee väljalasku. Heited

pinnasesse on võimalikud lekete või avariide korral. Lekkeid ja avariisid tuleb vältida. Mõju on

võimalik vältida/vähendada töökorralduslike meetmetega ja ohutusnõuete järgimisega. Nii

ehitustööde käigus kui kasutamisajal tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse. Tehnika ja seadmed tuleb hoida korras, teostada

pidevat järelevalvet ning lekked ja avariid tuleb likvideerida operatiivselt ja professionaalselt.

Heide veekeskkonda on seotud kasutusajal alalt kokku kogutava sademeveega. Piirkonnas on välja

ehitatud vee-, sademevee- ja kanalisatsioonitrassid4. Kanaliseerida on võimalik reovett, mille koostis

vastab reoveepuhasti valdaja tingimustele ning suublasse juhitav sademevesi peab vastama

keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ nõuetele. Tegevuse kavandamisel tuleb seda

silmas pidada.

Kui planeeringualal tekkiv reovesi käideldakse kanaliseerimise teel ning sademevesi kogutakse

kokku, suunatakse vajadusel läbi puhastusseadmete ning suublasse juhitavast veest teostatakse

seiret lähtuvalt õigusaktidest tulenevale korrale, siis olulist negatiivset mõju pinnasele seoses reo-

ja sademeveega eeldada ei ole. Vastavalt DP tingimusele kavandatakse planeeringualale tegevust,

millega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Mõjude hindamise vajaduse üle otsustamine toimub

ettevõtluse tegevusloa menetluses.

Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile on seotud ettevõtlustegevuse arendusala hoonete ehituse ja

kasutamise ning piirkonda lisanduva liikluskoormusega.

Ehitusaegne mõju on seotud tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga ning on ajutine – esineb

ehitustööde ajal ning lõpeb pärast tööde lõppu. Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul

ehitusobjekti lähialadele ning seda on võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega

(ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel, materjali niisutamine vms). Teatud töödega (nt

asfalteerimistöödega) on võimalik ka ebameeldiva lõhna teke ja levik.

4 Pärnu linna ÜVK arendamise kava aastateks 2022-2036 lisad 1-6. Kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 16.12.2021 määrusega nr 24

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

15 / 44

Välisõhu kvaliteeti mõjutavad paiksed heiteallikad ja liiklus. Välisõhu kvaliteedi mõjutajad

planeeringuala piirkonnas on (Joonis 3):

• planeeringualaga idas külgnev TREV-2 Grupp AS asfaltbetoonitehas, mis omab keskkonna-

luba nr L.ÕV/325406;

• planeeringualast 80 m kaugusel läänes asuv Olerex AS tankla, mis omab keskkonnaluba

nr L.ÕV/322289.

Joonis 3. Planeeringuala lähipiirkond paiksete heiteallikate suhtes. Heiteallikate asukoht

ja arv on tähistatud sinisega. Allikas: KOTKAS heiteallikate register, seisuga 10.10.2022.

Aluskaart: Maa-amet, 2022

Vastavalt DP tingimusele kavandatakse planeeringualale tegevust, millega ei kaasne olulist

keskkonnamõju. Mõjude hindamise vajaduse üle otsustamine toimub tegevusloa menetluses.

1.5.2. Vibratsioon

Vibratsioonitasemed hoones peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid”5.

Ehitustööde ajal võivad vibratsiooni põhjustada teatud tööd (nt ehitusvaiade rammimine).

Vibratsioon võib põhjustada ehitiste, masinate jt tarindite kahjustusi, võimalik on ka purunemine,

eriti resonantsi korral. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni normid hoonetele (vibratsioon, mis

hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav. Hooneid

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/110061?leiaKehtiv

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

16 / 44

kahjustavat vibratsiooni tajuvad elanikud kui väga tugevat vibratsiooni. Vanad hooned on oluliselt

tundlikumad vibratsioonile kui uued, seega võib potentsiaalselt neid vibratsioon rohkem kahjustada.

Hoonetel on enamasti sees pinged, mis tulenevad aluspinnase erinevast liikumisest (vajumised,

kerked), niiskusest ning temperatuurikõikumistest. Vibratsioon võib mõjutada hoonete kahjustamist

kaudselt pinnase vajumist ja kerkeid mõjutades, sõltudes ka pinnase omadustest. Eriti mõjutatavad

on vibratsiooni poolt liiva- või turbapinnased.

Planeeringualal levivad meresette pinnased (vt ptk 2.3. ), mis on vibratsiooni levikut soodustavad.

Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teada võimalike ehitustööde täpne asukoht, maht ega

tehnoloogiad.

1.5.3. Müra

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt eristatakse

välisõhus leviva müra osas tööstusmüra ja liiklusmüra. Tööstusmüra on müra, mida põhjustavad

paiksed müraallikad ning liiklusmüra on regulaarne auto-, raudtee-, lennu- ja veesõidukite liiklus.

Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra

ning riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.

Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra on

normeeritud vastavalt mürakategooriatele, mis määratakse üldplaneeringu maakasutuse

juhtotstarbe alusel. Vastavalt määrus nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena

ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. Tööde

tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis aitavad hoida kontrolli all müra

tekkimist. Häiringute vältimiseks tehakse müratekitavaid töid päevasel ajal.

Planeeringuala külgneb riigiteega nr 60 Pärnu–Lihula km 0,10-1,00. Riigitee 2021. a keskmine

ööpäevane liiklussagedus oli 5783 autot. Lisaks on planeeringuala seotud riigitee nr 4 Tallinn–Pärnu–

Ikla km 124,92 asuva ristmiku (Parmu tänav) kaudu. Riigitee nr 4 2021. a keskmine ööpäevane

liiklussagedus oli 12 810 autot.

Juurdepääs planeeritud äri- ja tootmismaa kruntidele pos.02 kuni 14 on kavandatud olemasoleva

riigitee nr 60 ringristmiku kaudu. Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt käesoleva

detailplaneeringuga ei kavandata. Riigitee nr 60 km 0,46 ajutine ristmik on ette nähtud likvideerida.

Perspektiivsed võimalikud juurdepääsud on Parmu tänava kaudu ning Loode-Pärnu tööstusala

detailplaneeringuga kavandatud juurdepääsu kaudu Raua tänavale läbi Raua tn 15 maaüksuse.

Planeeritud 28-kohaline karavaniparkla krunt pos.17 juurdepääs on ette nähtu Tallinna maanteelt

läbi Parmu tänava.

Äri- ja tootmishoonete teenindamiseks ning töötajate ja külastajate jaoks vajalik parkimine ja

manööverdusalad tuleb lahendada krundi siseselt. Parkla täpne lahendus antakse ehitusprojekti

staadiumis. Kuna planeeritavatel kruntidel ei ole teada täpsed tegevusalad ja kasutusotstarbed,

määratakse parkimiskohtade arv ja paigutus edasise projekteerimise käigus vastavalt hoonete

konkreetsele kasutusotstarbele. Kui vastavalt hoone kasutusotstarbele ei ole võimalik normatiivseid

parkimiskohti tagada, tuleb vähendada hoonete ehitisealust pindala, lahendada parkimine osaliselt

hoone mahus või maa-alusel parkimiskorrusel.

Müra kaasneb peamiselt rajatiste ja tehnovõrkude rajamisel ehitusetapis. Ehitustegevuse käigus

tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Piirkonna peamiseks müraallikaks

on maanteeliiklus Pärnu-Lihula tugimaantee (nr 60), Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee (nr 4) ja Pärnu

lennuvälja ning teiste tootmisettevõtete lähedus.

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

17 / 44

Vastavalt DP tingimusele kavandatakse planeeringualale tegevust, millega ei kaasne olulist

keskkonnamõju. Ettevõtlustegevuse elluviimisega kaasneda võivat mõju piirkonna müratasemele

tuleb hinnata tegevusloa menetluses.

1.5.4. Jäätmeteke

Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju on seotud nii ehitus- kui kasutusetapiga.

Ehitusaegne jäätmete mõju on seotud nende kogumise, ajutise ladustamise ja edasisele käitlemisele

suunamisega. Kui see ei toimu nõuetekohaselt, on oht jäätmete keskkonda sattumiseks, pinnase

ning pinna- ja põhjavee saastumiseks. Seda saab vältida töökorralduslike meetmetega (jäätmed

tuleb koguda liigiti, sobivatesse kogumisvahenditesse, rakendada meetmeid jäätmete

laialikandumiseks tuulega, sademetega, teostada pidevat ala kontrolli vms). Nõuded jäätmete

kogumisele, ajutisel ladustamisel ning edasise käitlemise korraldamisele on sätestatud jäätme-

seaduses ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas. Nõudeid järgides olulist negatiivset

mõju ei kaasne. Ka on ehitusetapiga seotud jäätmeteke ajutine ja lõpeb ehitustööde lõppemisel.

Kuigi ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh

mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne)

on taaskasutatavad, mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus

keskkonnale.

Kasutusaegse jäätmetekke ja -käitluse mõju on seotud eeskätt tootmisprotsessis tekkivate

jääkidega. Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb silmas pidada jäätmehierarhiat - jäätmeliigid, millele

on Eestis olemas taaskasutusvõimalused, suunata taaskasutusse, eelistatult ringlussevõttu. Veelgi

olulisem on jäätmetekke vältimine. Kuna eelhinnangu koostamise ajaks ei ole teada, millised

ettevõtlustegevused planeeringualal toimuma hakkavad, siis kasutusaegse jäätmetekke ja -käitluse

mõjude hindamise vajaduse üle otsustamine toimub tegevusloa menetluses.

1.5.5. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb reeglina valgusallika lähistele, kuid sõltub ka konkreetse

valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik kahjulik mõju

inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimise ning võimalike avariide põhjustamisega

pimestamise tulemusena.

Planeeringuala piirkonnas on valgustatud Pärnu-Lihula tugimaantee (nr 60) ja Tallinn-Pärnu-Ikla

põhimaantee (nr 4).

Ehitamisetapis on tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei ulatu reeglina ehitusplatsi

territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Mõju on ajutine. Mõju on võimalik vähendada

korralduslike meetmetega – ehitusplatside valgustamisel tuleb jälgida, et valgusallikad on suunatud

kohta, mida tuleb valgustada, ning kavandatud nii, et valgustus ei häiri liiklust ega ümberkaudsete

objektide kasutamist.

Ettevõtlusala kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik vältida projekteerimise käigus, kui

nähakse ette reguleeritava valgustugevusega valgustussüsteemid (mis on ühtlasi energiasäästlikud)

ning välditakse häirivat valgustamist (nt sinise valgusega LED valgustid, agressiivse valgusega

reklaamtahvlid jms). Valgustus tuleb suunata valgustamist vajavale objektile. Vältida tuleb

ülevalgustamist ja valguse levikut lähipiirkonna elamuteni.

Tänavavalgustuse lahenduse planeerimiseks on Leonhard Weiss OÜ väljastanud 18.01.2022

detailplaneeringuks tehnilised tingimused TT-35-24. Planeeringualal on ette nähtud tänavavalgustus

avalikus kasutuses olevatele sõidu- ning jalgratta- ja jalgteedele. Tänavavalgustuse lahendus peab

arvestama, et oleks tagatud nii nägemisülesanneteks vajalik valgustus, valgustuse kvalitatiivsed

nõuded kui ka kasutajate nägemismugavus. Valgustuslahendus ei tohi tekitada valgusreostust,

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

18 / 44

häirivat valgust ümbritsevale keskkonnale ega kutsuks esile räiguse aistinguid. Samuti peab

valgustuspaigaldis olema keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik, sobituma esteetiliselt ja disainilt

keskkonda ning tekitama koos olemasolevate ehitistega ühtse terviku. Kasutatavad valgusallikad

peavad vastama fotobioloogilise ohutuse standardi ohutuse klassile minimaalselt RG0 või RG1. Kuna

õhtusel ja öisel ajal liikluse intensiivsus väheneb oluliselt, tuleks õhtusel ja öisel ajal valgustustaset

hämardada. Täpsed valgustusklassid vastavalt teevalgustuse standardile, hämardamise graafik,

valgustuse värvsustemperatuur (CCT), värviedastuse üldindeks (CRI), valgustite paigalduskõrgused

ja mastide paigutus lahendatakse ehitusprojekti käigus.

Arvestades, et planeeringualale lähemad elamud jäävad planeeritavast tootmise maa-alast vähemalt

160 m kaugusele ning tootmise ja elamualade vahelisele alale jääb puhke- ja haljasala maa-ala, siis

olulist negatiivset mõju valgusreostuse näol neile eeldada ei ole.

Vastavalt DP tingimusele kavandatakse planeeringualale tegevust, millega ei kaasne olulist

keskkonnamõju. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket.

1.6. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

kliimamuutustega kohanemine

Maa-ameti kaardirakenduse6 andmetel asub planeeringualast 110 m kaugusel C-kategooria ohtlik

ettevõtte Olerex AS Pärnu Tallinna mnt tankla (Joonis 4). Käitise ohtliku ala raadius 435 m kattub

planeeringuala idaosas asuva puhke- ja haljasala maa-alaga ning väikses osas ka tootmise maa-

alaga. Käideldavad kemikaalid on bensiin (62.0), propaan-butaan ehk LPG (4.6) ja diiselkütus

(101.4). Tulenevalt käideldavatest kemikaalidest on võimalik soojuskiirguse ja ülerõhu tekkimine.

Planeeringualast 790 m kaugusel asub A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte Henkel Balti

Operations OÜ (Joonis 4). Käitise ohtliku ala välispiir raadiusega 419 m asub 370 m kaugusel

planeeringualast.

6 Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus (seisuga 21.02.2024)

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

19 / 44

Joonis 4. Ohtlikud ettevõtted ja ohualad planeeringuala lähiümbruses. Aluskaart: Maa-

amet, 2022

Kemikaaliseadus7 kehtestab erinõuded maakasutuse planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel ohtlike

käitiste ohualasse. Kemikaaliseaduse kohaselt tuleb maakasutuse planeerimisel arvestada ohtlikest

ettevõtetest tulenevate asjaoludega. Kindlaks tuleb teha doominoefektiga käitised, arvestada

olemasoleva käitise läheduses paiknevaid ehitisi, nagu liiklusmagistraalid, rahvarohked paigad ja

elamurajoonid, kui nende paigutus võib suurendada suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskust.

Planeerimisel tuleb säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning elamurajoonide,

avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimaluse korral peamiste

transpordiliinide vahel.

Päästeametile tuleb detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitada:

1) uue käitise asukoha valikul;

2) olemasoleva käitise tegevuse laiendamisel või tootmise suurendamisel, kui selliseks

tegevuseks on vaja algatada planeering või muuta seda või anda ehitusluba;

3) ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel

või sinna ehitise kavandamisel.

7 Kemikaaliseaduse § 32, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103022023005?leiaKehtiv

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

20 / 44

12.08.2022 kirjaga nr 7.2-3.4/4853-2 on Päästeameti Lääne päästekeskus andnud teada, et

planeeringualale osaliselt ulatuvad C kategooria ohtliku ettevõtte Olerex AS Pärnu Tallinna mnt tankla

ohualad. Päästeameti teatel on ohualade ulatused:

− tsisternveoki BLEVE (bensiin): ohtlik ala 435 m, väga ohtlik ala 389 m, eriti ohtlik ala 239 m,

ehitisi ohustav ala 190 m.

− mahuti BLEVE (LPG): ohtlik ala 209 m, väga ohtlik ala 187 m, eriti ohtlik ala 116 m, ehitisi

ohustav ala 92 m.

Päästeamet on oma 27.03.2024 kirjas nr 7.2-3.4/1113-3 andnud seisukoha, mille kohaselt tuleb

planeeringu koostamisel arvestada mahuti BLEVE ohualadega.

Ohualade ulatused on kantud DP põhijoonisele (Joonis 5).

Joonis 5. Väljavõte Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna DP põhijoonisest koos ohtlike

ettevõtete ohualade ulatustega (Skepast&Puhkim OÜ, seisuga 09.04.2024)

Ohualade parameetrid on sätestatud majandus- ja taristuministri määruse nr 18 „Nõuded ohtliku

ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikule dokumentatsioonile ja selle koostamisele ning

avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ lisas (vt Tabel 1).

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

21 / 44

Tabel 1. Õnnetuste ohualade parameetrid ja üldine iseloomustus

Ohuala

liigitus

Kemikaalide

kontsent-

ratsioon

Ülerõhk

(bar/kPa) ja

taandatud

kaugus k

Lühiajaline (kuni

20 sek)

soojuskiirgus

kW/m2

Keskpikk

(kuni 100

sek)

soojus-

kiirgus

kW/m2

Pikaaja-

line (üle

15 min)

soojus-

kiirgus

kW/m2

Inimest

ohustav

tase

Ehitist

ohustav

tase

Inimest

ohustav

tase

Ehitist

ohustav

tase

Eriti ohtlik

ala

LC50 (30 min) 0,24 bar/24 kPa

k = 7,2

25 37 17 15

Väga

ohtlik ala

AEGL-3 (30

min)

0,16 bar/16 kPa

k = 9,6

10 8

Ohtlik ala IDLH 0,05 bar/5 kPa

k = 22,2

8 4

Eriti ohtlik ala – ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul inimese hukkumise tõenäosus

50% ning ehitiste kahjustused nende mahust on suuremad kui 50%. Eriti ohtliku ala välispiiri kaugust

ohtlikust objektist tähistatakse raadiusega Re.

Väga ohtlik ala – ohuala osa, millel on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul võimalik inimese hukkumise

ning ehitiste kahjustused nende mahust vahemikus 1%-49%. Väga ohtliku ala välispiiri kaugust

ohtlikust objektist tähistatakse raadiusega Rv.

Ohtlik ala – ohuala osa, millel võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada inimestele tervisekahjustusi

ning hoonetele kergeid kahjustusi. Ohtliku ala välispiir on üheaegselt ka ohuala välispiiriks. Ohtliku

ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist tähistatakse raadiusega Ro.

Detailplaneeringuga on Olerex AS Pärnu Tallinna mnt tankla ohualade väga ohtlikkesse aladesse

planeeritud karavani parkla (pos.17)

Tegevuste kavandamisel ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse tuleb juhinduda

Päästeameti poolt koostatud juhendist (Päästeamet 2018)8, mis seab piirangud ja tingimused ohuala

erinevatesse tsoonidesse nii elamute kui ka mitteeluruumide, tööstus- ja laohoonete ning

taristuobjektide planeerimisele.

Ehitistele on juhendis nende kasutusotstarvetest lähtuvalt määratud tundlikkuse aste. Tundlikkuse

astmeid on neli: 1. tavaline töökeskkond; 2. üldine avalikkus; 3. tundlik avalikkus; 4. suured näited

tundlikkusest 3 (tundlik avalikkus) või suured näited välisruumi tundlikkusest 2 (üldine avalikkus).

Karavaniparkla puhul tuleb analüüsida kas see liigitub metoodikas majutushoone (12129) või

tänava alla. Turismiseaduse9 kohaselt on majutusettevõtete põhilised liigid hotell, motell,

külalistemaja, hostel, puhkeküla või -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus (§ 18 lg 1).

Seega ei ole karavaniparkla majutusasutus ega -hoone. Tiheasustusalal asuv parkla liigitub

metoodikas tänava (21120) alla, mille planeerimine kõigisse ohuala tsoonidesse on lubatud. Oluline

on tagada, et karavaniparklal oleks mitu, ning eri suundades asuvat väljapääsu, ja need oleksid

evakuatsiooniteedena selgelt tähistatud. Tagada tuleb inimeste teavitamine väga ohtlikus alas

viibimisest ning anda neile vajalikud käitumisjuhised õnnetuse korral tegutsemiseks.

8 https://www.rescue.ee/files/2018-11/18-03-28-metoodika-kems-planeeringute-ja-ehitusprojektide-koosk- lastamise-otsuse-tegemine.pdf (vaadatud 05.01.2024) 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/110022023034?leiaKehtiv#para17 (vaadatud 05.01.2024)

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

22 / 44

Kemikaaliseaduse § 32 nõuete kohaselt tuleb DP koostamise käigus teha kindlaks doominoefektiga

käitised. Kemikaaliseaduse § 32 lg 4 kohaselt tuleb ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte

ohualasse jääva maa-ala planeerimisel või sinna ehitise kavandamisel esitada detailplaneering

Päästeametile kooskõlastamiseks. Päästeamet võib kooskõlastuse andmata jätta kui kavandatav

planeering või ehitis suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse raskusastet.

Lisaks muude tegevustega võib avalduda koos teiste nii Piirikivi tootmisala kui ka sellest väljaspool

tegutsevate ning perspektiivis lisanduvate ettevõtetega. Perspektiivsete ettevõtete kohta praeguses

etapis info puudub.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluva rakendusplaani10 kohaselt toob

äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega

seotud loodusõnnetuste sagenemise. Võivad kaasneda veetaseme muutus, sademete hulga ja

temperatuuri äärmuslikud muutused. Kavandatud tootmis- ja ettevõtlusala ning olemasolevate

elamualade vahele on jäetud >50 m olemasolev haljaspuhver leevendamaks ettevõtlusest tulenevaid

võimalikke mõjusid. Mh on soovituslik territoorium liigendada, vältida ulatuslikke kõvakattega pindu,

et vähendada kuumasaarte teket, tolmu jm ainete lendumist ning tagada esteetilisem ning puhtam

keskkond. Kliimamõju leevendamiseks parklate ja platside rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab

sadevee läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni kasutamist võimalusel vältida või liigendada suuri

tehispindasid rohealade või kõrghaljastusega. Iga rajatava autoparklarea kohta on soovitatav rajada

üks rida varju andvat kõrghaljastust (va tehisvarju olemasolu puhul). Suured avaparklad tuleb

liigendada kõrghaljastusega kuni 20 kohalisteks üksusteks.

10 Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030. Keskkonnaministeerium

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

23 / 44

2. Mõjutatav keskkond ja olulise keskkonnamõju

väljaselgitamine

2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Planeeringuala hõlmab Pärnu linna Ülejõe linnaosas 17 kinnistut, mis asuvad Pärnu linna

asustusüksuse üldplaneeringuga 2025+ määratud tootmise maa-alal (T) ning puhke- ja haljasala

maa-alal (P) (vt Joonis 2). Kinnistute maa sihtotstarbed on transpordimaa, üldkasutatav maa,

tootmismaa ja ärimaa (Tabel 2, Joonis 6). Lubatud on planeeritud tootmis- ja ärimaa kruntide

liitmine, sealjuures liituvad ka ehitusõigus, va hoonete kõrgus ja korruselisus.

Tabel 2. Detailplaneeringualale jäävad kinnistud

Aadress Katastritunnus Pindala Sihtotstarve

Parmu tänav T3 62503:071:0014 3078 m² Transpordimaa 100%

Parmu tn 1 62503:071:0012 11 215 m² Üldkasutatav maa 100%

Rääma oja L23 62503:071:0013 2063 m² Üldkasutatav maa 100%

Parmu tänav T1 62503:075:0012 188 m² Transpordimaa 100%

Rääma oja L22 62503:075:0011 1978 m² Üldkasutatav maa 100%

Rääma oja L1 62503:071:0011 2004 m² Üldkasutatav maa 100%

Rääma oja L2 62503:071:0002 1886 m² Üldkasutatav maa 100%

Piirikivi tänav T1 62503:077:0012 12 446 m² Transpordimaa 100%

Piirikivi tänav T2 62503:077:0013 3918 m² Transpordimaa 100%

Piirikivi tn 1 62503:077:0003 6541 m² Tootmismaa 100%

Piirikivi tn 3 62503:077:0005 12 948 m² Tootmismaa 100%

Piirikivi tn 5 62503:077:0006 12 803 m² Ärimaa 100%

Piirikivi tn 7 62503:077:0007 40 704 m² Üldkasutatav maa 100%

Piirikivi tn 2 62503:077:0008 5220 m² Tootmismaa 100%

Piirikivi tn 2a 62503:077:0009 26 246 m² Üldkasutatav maa 100%

Piirikivi tn 4 62503:077:0010 13 009 m² Tootmismaa 100%

Piirikivi tn 1a 62503:077:0004 80 m² Tootmismaa 100%

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

24 / 44

Joonis 6. Väljavõte Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna DP põhijoonisest kruntide jaotusest

(Skepast&Puhkim OÜ, seisuga 09.04.2024)

Planeeringu koostamisel on lähtutud printsiibist, et äri- ja tootmismaa kruntide ehitisealune pind

moodustab maksimaalselt 60% krundi pindalast ning haljasmaa osakaal on vähemalt 15% krundi

pindalast.

Hooneid on lubatud püstitada vaid hoonestusalale. Igale krundile on sõltuvalt tema suurusest lubatud

püstitada 2-6 kuni 2-korruselist maksimaalselt kuni 16 m kõrgust tootmis- ja/või ärihoonet.

Ehitisealuse pinna ulatuses on lubatud rajada üks maa-alune korrus (-1). Hoonete täpne arv ja

paiknemine krundil selgub ehitusprojekti koostamisel eraldi lähtuvalt ettevõtte toimimise

vajadustest.

Karavaniparkla krundile pos.17 on kavandatud ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise kuni 9 m kõrguse

administratiivhoone tarbeks.

Lisaks on lubatud püstitada kuni 60 m2 suuruse ehitisaluse pindala ja kuni 5 m kõrguse ehitusteatise

kohustusega väikeehitisi. Väikeehitiste alune pind on arvestatud krundil lubatud maksimaalse

hoonealuse pinna sisse ning neid on lubatud püstitada samuti vaid hoonestusalale.

Planeeritavate tootmis- ja ärihoonete välisviimistlus- ja katusekatte materjale ei määratleta. Samuti

ei määratleta hoonete lubatud katusekallete vahemikku, kuna see võib sõltuda hiljem hoonesse

kavandatavast võimalikust tehnoloogilisest seadmest. Hoonete põhikonstruktsioonide materjalide

valik on samuti vaba. Hooned tuleb projekteerida selliselt, et need häiriks keskkonda võimalikult

vähe ja sobituksid välisilmelt ümbritseva piirkonnaga ning oleksid kaasaegse vormikeelega.

Maaüksused on hoonestamata.

Piirikivi tn 3 kinnistul (62503:077:0005) asuvad ladustatud materjali puistangud11 üksiku kõrgema

alaga kõrgusega 15 m. Planeeringuga on valdavalt kaetud metsa- ja rohumaaga, seda läbivad

pinnasekattega sõiduteed ja isetekkelised jalgteed või -rajad.

11 Maa-ameti ortofoto, seisuga 26.09.2022

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

25 / 44

Olemasolev juurdepääs planeeringualale on Pärnu-Lihula tugimaantee (nr 60) km 0,46 ajutiselt

ristmikult, mis likvideeritakse. Juurdepääs kavandatakse riigitee nr 60 km 1 asuva ringristmiku

kaudu. Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt ei planeerita12.

Planeeringuala läbib Vingiküla oja ning Lennuvälja tee äärsel poolel asub tiik (vt ptk 2.5. ).

Krundi kasutamise sihtotstarbed ja nende osakaalud leitakse planeeringu koostamise käigus.

Planeeringualasse kavandatakse äri- ja tootmismaa ning üldkasutatava maa sihtotstarbega

kinnistuid. Planeeringuala kasutusse võtmisel tuleb järgida, et tegevus oleks kooskõlas maa

sihtotstarbega.

2.2. Asustus

Planeeringuala ümbritsevad nii elamu-, transpordi-, tootmis- kui ka ärimaa. Elamumaad piiravad

planeeringuala põhja ja kirde suunast (Joonis 7). Planeeringualale lähimad elamud asuvad teisel pool

Vingiküla oja Parmu tänava ääres planeeringuala vahetus läheduses: Parmu tn 2 kinnistu

(62503:072:0370), Parmu tn 4 kinnistu (62503:072:0002) ja Tallinna mnt 86 kinnistu

(62503:072:0230).

Teisel pool Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaanteed asuvad elamud planeeringualast 35-115 m kaugusel:

Tallinna mnt 99 (62503:067:0220), Tallinna mnt 99a (62503:067:0400), Tallinna mnt 101

(62503:067:0440), Tallinna mnt 103 (62503:067:0500), Tallinna mnt 105 (62503:067:0460) ja

Tallinna mnt 109 kinnistul (62503:067:0210) (Joonis 7).

Planeeringualast kagus enam kui 600 m kaugusel asuvad elamud Telliskivi tn ääres.

Ettevõtlustegevuse arendusala rajamine loob uusi töökohti ning sobivaid võimalusi piirkonna

funktsioone toetava ettevõtluse tekkeks, kuid ei oma eeldatavalt olulist mõju Pärnu linna

asustusstruktuurile ega rahvaarvule.

12 Transpordiameti kiri 10.08.2022 nr 7.2-2/22/15880-2

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

26 / 44

Joonis 7. Elamud planeeringuala lähiümbruses. Aluskaart: Maa-amet, 2022

2.3. Pinnavormid ja pinnas

Pinnavormid

Planeeringuala on tasase reljeefiga, maapinna absoluutkõrgusega 7,5-10 m13. Planeeringuala

Lennuvälja tee äärsel poolel asub tiik.

Pinnakate

Pinnakatte paksus planeeringualal on 25 m. Pinnakatte moodustavad Litoriinamere basseinis või

rannal settinud meresetted: kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi ja meremuda14. Vingiküla oja jõe oru

pinnakatte moodustavad Holotseeni jõesetted: veerised ja munakad, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv,

liivsavi, muda. Planeeringuala edelatipu osas moodustab pinnakatte Limneamere setted: kruus, liiv,

aleuriit, saviliiv, liivsavi, meremuda15 (Joonis 8).

13 Maa-amet, seisuga 26.09.2022 14 Maa-ameti geoloogiline baaskaart 1:50 000, seisuga 26.08.2022 15 Maa-ameti geoloogiline baaskaart 1:50 000, seisuga 16.08.2022

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

27 / 44

Joonis 8. Pinnakatte geoloogia. Allikas: Maa-ameti geoloogiline baaskaart 1:50 000,

seisuga 14.10.2022

Mõju pinnasele

Mõju pinnasele võib avalduda nii ehitus- kui kasutamisetapis.

Kui planeeringuala kaetakse ehitusetapis kõvakattega ja hoonestatakse, siis kaovad pinnases selle

looduslikud funktsioonid. Lisaks toimub ehitustööde ettevalmistavas etapis väärtusliku kasvupinnase

eemaldamine, kuid seda saab taaskasutada objekti haljastamisel või tagasitäiteks või suunata samal

otstarbel kasutamiseks muudele objektidele. Kui eemaldatud väärtuslikku kasvupinnast kasutatakse

sihipäraselt, siis selle kui loodusvara kogus ei vähene.

Nii ehitusetapis kui ettevõtlustegevuse arendusala kasutamisel tuleb vältida pinnase reostamist. Mõju

on võimalik vältida/vähendada töökorralduslike meetmetega ja ohutusnõuete järgimisega.

Ehitustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja

määrdeainete sattumise pinnasesse. Tehnika ja seadmed tuleb hoida korras, teostada pidevat

järelevalvet ning lekked ja avariid tuleb likvideerida operatiivselt ja professionaalselt.

Hoonete ja rajatiste rajamisel eemaldatakse pinnast. Kui kavandatava tegevuse käigus toimub üle

5000 m3 üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine, on vajalik

vastavalt maapõueseaduse § 97 nõuetele Keskkonnaameti luba. Loa saamiseks tuleb esitada

Keskkonnaametile taotlus.

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

28 / 44

Mõju pinnasele oleneb planeeringulahendusest ja kavandatavate hoonete projektist. Planeeringu

koostamisel on lähtutud printsiibist, et äri- ja tootmismaa kruntide ehitisealune pind moodustab

maksimaalselt 60% krundi pindalast ning haljasmaa osakaal on vähemalt 15% krundi pindalast.

Ehitiste alla jääval alal on mõju pinnasele pöördumatu, lokaalselt oluline, kuid laiemalt jääb

väheolulisele tasemele. Pinnasele avalduv mõju ei ole leevendatav.

2.4. Maavarad ja maardlad

Planeeringualal ja selle lähiümbruses maardlaid ei asu. Lähimad maardlad on 500 m kaugusel kirdes

asuv Rääma turbamaardla (Joonis 9), 1,6 km kaugusel loodes asuv Eametsa liivamaardla ja 4 km

kaugusel põhjas asuv Lavassaare turbamaardla.

Kuna planeeringualal ei asu maardlaid ega arvele võetud maavarasid, siis mõju maavarade

kättesaadavusele, juurdepääsu olemasolevale olukorrale ja kvaliteedile puudub.

Ettevõtlustegevuse arendusala rajamisega kaasneb vajadus ehitusmaavarade järele, mistõttu

avaldub mõju maavaradele läbi nende kasutamise. Kasutatavate ehitusmaavarade kogused ei ole

teada, kuid eeldatavasti kasutatakse neid eesmärgipäraselt, vastavalt vajadusele. Ehitusmaavarad

hangitakse üldjuhul karjääri(de)st, mille avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõju on

hinnatud kaevandamisloa menetluse käigus. Olulist negatiivset mõju maavaradele kavandatava

tegevusega eeldada ei ole.

Joonis 9. Mäeeraldiste ja maardlate paiknemine planeeringuala lähiümbruses. Allikas:

Maa-ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 14.10.2022

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

29 / 44

2.5. Põhja-ja pinnavesi

Põhjavesi

Põhjavesi on planeeringualal suhteliselt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse suhtes (Joonis 10),

reostusohtlikkuse tase on madal. Põhjavee sügavus on kuni 10 m.

Planeeringualal ja selle ümbruses põhjavee ülevoolu piirkonda ei asu16.

Esimeseks põhjaveekompleksiks on Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks, mida kasutatakse

piirkonnas joogiveena.

Joonis 10. Põhjavee kaitstus planeeringuala lähiümbruses. Allikas: Maa-ameti geoloogiline

baaskaart 1:400 000, seisuga 14.10.2022

Planeeringualal ja selle läheduses EELISe andmetel puurkaeve ei asu. Planeeringualale lähim töötav

puurkaev PRK0004382 sanitaarkaitseala ulatusega 30 m asub planeeringualast 220 m kaugusel

põhja suunas (Joonis 11). Puurkaevu hooldusala ei ulatu kavandatava tegevuse alale. Kõik ülejäänud

puurkaevud asuvad planeeringualast vähemalt 300 m kaugusel.

16 Maa-ameti kaardirakendus, seisuga 10.10.2022

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

30 / 44

Joonis 11. Vooluveekogud, puurkaevud, maaparandussüsteemid ja kitsendused. Allikas:

EELIS, seisuga 14.10.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022

Kuna isevoolsete torustike maksimaalne rajamissügavus ei ületa 3 m ja ehitisealuse pinna ulatuses

on lubatud rajada üks maa-alune korrus, siis ehitustööd toimuvad põhjaveetasemest üleval pool.

Kuna planeeringualal ei ole registreeritud puur- ja salvkaeve ning kui planeeringuala hoonete

projekteerimisel ja ehitamisel jälgitakse seaduste ja standardite nõudeid, siis mõju põhjaveele ja

joogivee kvaliteedile ei ole tõenäoline.

Pinnavesi

Pinnaveekogudest on planeeringuala kirde servas ja idaosas läbivalt kulgev Vingiküla oja

(VEE1148703) (Joonis 11), mis on kuni 25 km² valgalaga oja ja suubub Sauga jõkke. Vingiküla ojal

on 10 m kalda veekaitsevöönd, 25 m laiune kalda ehituskeeluvöönd ja 50 m laiune kalda

piiranguvöönd.

1) VeeS § 119 kohaselt on veekaitsevööndis keelatud: maavara ja maa-ainese kaevandamine

ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine;

2) puu- ja põõsarinde raie VeeS § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või

kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja

hoiuks;

3) maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine;

4) keemilise taimekaitsevahendi kasutamine VeeS § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringuta;

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

31 / 44

5) ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas VeeS § 118 lõikes 1 nimetatud

eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega;

6) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või

hajuheidet.

LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine

keelatud.

LKS § 37 lg 3 Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:

1) reoveesette laotamine;

2) matmispaiga rajamine;

3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja

arvatud sadamas;

4) maavara kaevandamine;

5) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine.

DP lahendus on kooskõlas veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndist tulenevate nõuetega.

Samas sängis kulgeb ka kuni 10 km² maaparandussüsteemi Keskuse (Pärnu) (6114870010011)

eesvoolu kraav kaitsevööndiga 12 m.

MaaParS § 48 lg 2 Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu

ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist,

sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu

eesvoolule ega selle rajatisele. Detailplaneeringuga on Vingiküla ojja (registrikood VEE1148703,

maaparandussüsteemi eesvool Keskuse(Pärnu), kood 6114870010011) planeeritud kolm uut

sademevee väljalasku.

PlanS § 126 lg 1 p 13 lahendatakse detailplaneeringuga maaparandussüsteemide asukoha ja nendest

tekkivate kitsenduste määramine.

Planeeringuala Lennuvälja tee äärsel poolel asub tiik (ETAK ID 2019386), millel pole veekaitse-,

ehituskeelu- ja piiranguvööndit

Pärnu linna ÜP kohaselt on planeeringualal Vingiküla oja piiranguvööndisse ette nähtud puhke- ja

haljasala maa-ala. Karavaniparkla ja selle administratiivhoone krundil pos.17 asub osaliselt Vingiküla

oja kalda piiranguvööndis. Tegemist ei ole kalda piiranguvööndis keelatud tegevusega (LKS § 37 lg

3). Karavani parklale on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitorustiku ühendus olemasolevalt Parmu

tänava vee- ja kanalisatsioonitorustikult.

Heide veekeskkonda on seotud kasutusajal alalt kokku kogutava sademeveega (vt ptk 1.5.1. ).

Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle

tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks tuleb eelistada

looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi,

mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu. Planeeringualale on

tee maa-ala sademevee kokku kogumiseks ja ärajuhtimiseks ette nähtud kraavid ja truubid.

Kruntidelt kokku kogutava sademevee ärajuhtimiseks on planeeritud täiendavalt lahtised kraavid ja

truubid kruntide serva. Ülejäänud krundil tekkiv sademevesi tuleb krundi piires ühtlustada kasutades

mahuteid, suurema läbimõõduga torustikke, võimalusel tiike, osaliselt immutades ja taaskasutades.

Kui planeeringualal tekkiv reovesi käideldakse kanaliseerimise teel ning sademeveest vabanemisel

eelistatakse looduslähedasi lahendusi või vajadusel kogutakse kokku, suunatakse vajadusel läbi

puhastusseadmete ning suublasse juhitavast veest teostatakse seiret lähtuvalt õigusaktidest

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

32 / 44

tulenevale korrale, siis olulist negatiivset mõju pinnasele seoses reo- ega sademeveega eeldada ei

ole. Seda järgides pinnaveekogude otsest mõjutamist planeeringu elluviimisega ette näha ei ole.

Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna 2019. a hinnangu17 põhjal kujundatud

erinevate stsenaariumite üleujutusohupiirkondade järgi on tõenäosuslik sagedus, et üleujutus ulatub

planeeringualani väiksem kui üks kord 1000 a jooksul.

Samuti ei ole ehitusetapis eeldada töökorralduslike meetmete ja ohutusnõuete järgimisel pinna-

veekogusse jäätmete, ehitusmaterjali jääkide vms jäätmete sattumist (vt ptk 1.5.1. ). Negatiivne

mõju pinnaveele on võimalik juhul, kui sademeveega juhitakse suublasse saasteaineid, mille sisaldus

sademevees ületab lubatud piirväärtusi. Vajadusel tuleb enne liitumispunkti suunamist krundi

sademevesi juhtida läbi liiv-mudapüüduriga õlipüüduri. Mõju on seotud ettevõtlustegevuse

kasutusetapiga.

Kui planeeringuala hoonete, parklate, tehnovõrkude ja rajatiste projekteerimisel ja ehitamisel

jälgitakse seaduste ja standardite nõudeid, siis mõju pinnaveele ette näha ei ole.

2.6. Taimestik ja loomastik

Taimestik

Planeeringuga hõlmatud ala kogupindalaga 15,63 ha on suures osas kaetud kõrghaljastusega.

Planeeringuala idaosas on rohumaa ja keskosas looduslik lage ala18.

Looduslikke taimekooslusi (loodusdirektiiviga kaitstavaid elupaigatüüpe) planeeringualal ega selle

läheduses ei esine. Samuti ei esine alal ega naabruses kaitstavaid taimeliike. Kui kõrghaljastus

planeeritava tootmismaa alal raadatakse ja taimestik hävib, kahaneb roheala. Planeeringuala põhja-

ja lõunaosa kujundatakse ümber inimestele kasutatavaks puhke- ja haljasalaks, mille tõttu

taimestiku sobivus loomastikule väheneb.

Vastavalt Pärnu linna ÜP-le tuleb planeeringuala tootmise maa-alal rajatavad krundid haljastada.

Krundi minimaalne haljastusprotsent tootmise maa-alal on 15% krundi pinnast ja haljastuse

kavandamisel tuleb valdavas osas kasutada kõrghaljastust.

Planeeringuala ida- ja lõunaosa on DP kohaselt kavandatud puhke- ja haljasalana.

Kavandatud tootmis- ja ettevõtlus ala ning olemasolevate elamualade vahele on jäetud >50 m

olemasolev haljaspuhver leevendamaks ettevõtlusest tulenevaid võimalikke mõjusid. Mh on

soovituslik territoorium liigendada, vältida ulatuslikke kõvakattega pindu, et vähendada kuumasaarte

teket, tolmu jm ainete lendumist ning tagada esteetilisem ning puhtam keskkond. Iga rajatava

autoparklarea kohta on soovitatav rajada üks rida varju andvat kõrghaljastust (va tehisvarju

olemasolu puhul). Suured avaparklad tuleb liigendada kõrghaljastusega kuni 20 kohalisteks

üksusteks.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb tellida ka haljastusprojekt ning täpsustada võimalikud säilitatavad

puud. Vältida tuleb liigset raiet ning säilitada hoonestusest ja teedest vabal alal maksimaalselt

olemasolev kõrghaljastus. Haljastuslahendus tuleb koostada ehitusprojekti staadiumis konkreetse

tootmis- ja/või ärihoonete paigutuse ja manööverdusalade vajaduse täpsustumisel. Puude

likvideerimine ja asendusistutus teha koostöös Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonnaga.

Olulist negatiivset mõju taimestikule eeldada ei ole.

17 Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Keskkonnaministeerium, 2019. 18 Maa-ameti ortofoto, lennuaeg 10.05.2021

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

33 / 44

Loomastik

Planeeringuala külgneb elamu- ja transpordimaaga. Piirkonnas on peamiseks müraallikaks maantee-

ja lennuliiklus ning teistest tootmisettevõtetest tulenevad häiringud.

Pärnu ÜP KSH aruandes19 on välja toodud, et Pärnu linnaterritooriumile sattunud suurtel loomadel

on raske metsadesse tagasi pääseda, sest teedevõrk on tihe ja rohealad omavahel isoleeritud.

Seetõttu on linnakeskkonnas laiade ökoloogiliste rohekoridoride üks funktsioone võimaldada linna

sattunud suurtel imetajatel lahkuda ilma stressi ja konfliktsituatsioone tekitamata. Sellised

rohekoridorid vajavad säilitamist.

Planeeringuala tootmismaa hoonestamine vähendab võimalust linna sattunud loomadel lihtsamini

linnast välja pääseda, kuid planeeringuala ida- ja lõunaosasse kavandatavad puhke- ja haljasala

maa-alad võimaldab seda jätkuvalt.

Mõju loomastikule avaldavad nii ettevõtlusala rajamiseks vajalik ehitustegevus, kui ka hilisem ala

kasutamisest tingitud häiringud (sõidukite müra, hoonete valgus ja tänavate valgustus, inimeste

liikumine). Kuna planeeringuala asub Pärnu linnas ja peamistest elupaikadest eemal, siis olulist

negatiivset mõju loomastikule eeldada ei ole.

2.7. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad

2.7.1. Kaitsealad

Planeeringualal ja selle lähiümbruses kaitsealasid ei asu. Lähimad kaitsealad, Pärnu rannaniidu

looduskaitseala (KLO1000584), Pärnu rannapark (KLO1200069) ja Valli park (KLO1200076), asuvad

2,3 km kaugusel lõuna suunas (Joonis 12).

2.7.2. Hoiualad

Planeeringualal ja selle lähiümbruses hoiualasid ei asu. Lähimad hoiualad asuvad lõuna suunas –

Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) (KLO2000293) asub 2 km kaugusel, Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286)

2,8 km kaugusel ja Valgeranna hoiuala (KLO2000295) 3 km kaugusel (vt Joonis 12).

2.7.3. Kaitsealused liigid

Planeeringualal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud III kategooria kaitsealuseid taime- ega

loomaliike (Joonis 12).

Planeeringualast 650 m kaugusel kirde suunas Rääma rabas asuvad III kaitsekategooria linnuliikide

elupaigad: punajalg-tilder (Tringa totanus), suurkoovitaja (Numenius arquata), teder (Tetrao tetrix),

rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola), hänilane (Motacilla flava), punaselg-õgija

(Lanius collurio), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ja sookurg (Grus grus).

Planeeringualast 1,1 km kaugusel lõuna suunas asub III kaitsekategooria taime kasvukoht: hall käpp

(Orchis militaris).

Planeeringualast 2 km kaugusel kagu suunas Pärnu jões asuvad III kaitsekategooria kalade

elupaigad: hink (Cobitis taenia) ja võldas (Cottus gobio).

Planeeringualast 4,3 km kaugusel põhja suunas Nurme rabas asuvad III kaitsekategooria linnuliikide

elupaigad: teder (Tetrao tetrix), rüüt (Pluvialis apricaria) ja suurkoovitaja (Numenius arquata).

19 Pärnu üldplaneeringu KSH aruanne. OÜ Hendrikson&Ko, Tartu-Pärnu 2014/2019

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

34 / 44

Planeeringualast 2,4 km kaugusel lõuna suunas asuvad III kaitsekategooria taimede kasvukohad:

kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum), soo-

neiuvaip (Epipactis palustris) ja balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica).

I ja II kategooria kaitstavaid liike pole planeeringualal ja vähemalt 0,5 km raadiuses registreeritud.

Lähimad II kategooria liigid on planeeringualast enam kui 0,5 km kaugusel kagus ja enam kui 1,3 km

kaugusel edelas asuvad põhja-nahkhiire elupaigad. Planeeringualast läänes teisel pool Pärnu

lennuvälja asub II kaitsekategooria linnuliigi kanakulli elupaik.

I ja II kaitsekategooria liikide asukohta ei ole joonisel näidatud, kuna looduskaitseseaduse kohaselt

on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites

keelatud (looduskaitseseaduse § 53 lg 1)20.

Joonis 12. Kaitsealused liigid ja kaitsealad planeeringuala piirkonnas. Allikas: EELIS,

seisuga 19.09.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022

Planeeringuala piisava vahemaa tõttu kaitsealustele taime-, looma- ja linnuliikidele ning kaitse-

aladele mõju eeldada ei ole.

20 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003?leiaKehtiv

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

35 / 44

2.7.4. Püsielupaigad

Planeeringualal ja selle lähiümbruses püsielupaikasid ei asu. Lähim püsielupaik (Lennuvälja kanakulli

püsielupaik, KLO3000688) asub planeeringualast läänes enam kui 1,5 km kaugusel teisel pool Pärnu

lennuvälja.

2.7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid, KOV kaitstavad loodusobjektid

Planeeringualal ja selle lähiümbruses kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kohaliku omavalitsuse

tasandil kaitstavaid loodusobjekte ei asu.

2.7.6. Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele

Kavandataval tegevusel puuduvad piisava vahemaa tõttu mõjud kaitsealadele, hoiualadele,

kaitsealustele liikidele, püsielupaikadele, kaitstavatele looduse üksikobjektidele ja kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitstavatele loodusobjektidele.

2.7.7. Vääriselupaigad

Planeeringualal ja selle lähiümbruses vääriselupaikasid ei asu (Joonis 13). Lähimad vääriselupaigad

asuvad planeeringualast 3,2 km kaugusel idas.

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

36 / 44

Joonis 13. Vääriselupaigad planeeringuala lähiümbruses. Allikas: EELIS, seisuga

19.09.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022

2.7.8. Natura 2000 alad

Natura 2000 võrgustiku alasid planeeringualal ja selle lähiümbruses ei ole (Joonis 14).

Lähimad Natura 2000 alad asuvad lõuna suunas – Pärnu jõe loodusala (RAH0000027) asub 2 km

kaugusel, Rannaniidu loodusala (RAH0000324) 2,5 km kaugusel, Pärnu lahe linnuala (RAH0000131)

2,8 km kaugusel ja Valgeranna loodusala (RAH0000323) 3 km kaugusel.

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

37 / 44

Joonis 14. Natura 2000 alad planeeringuala lähiümbruses. Allikas: EELIS, seisuga

19.09.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022

Rannikulinnud võivad käia Rääma rabal rännetel peatudes, või tormide korral seal varjudes, kuid

ilmselt pole seal neile sobivaid toitumisalasid. Regulaarseid toitumisrändeid Rääma rabasse

arvatavasti ei toimu ja juhul kui ka toimuks, siis kavandatav tegevus ei ole neile takistuseks.

Piisava vahemaa ja kaugele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu on välistatud otsesed või

kaudsed mõjud Natura võrgustiku aladele.

2.8. Rohevõrgustik

Planeeringuala ei jää rohelise võrgustiku alale ega selle lähedusse. Rohevõrgustiku tuumalana

määratud Rääma raba asub planeeringualast 700 m kaugusel (Joonis 15). Planeeringuala ja

rohevõrgustiku vahele jäävad äri- ja elamumaad ning maantee.

Planeeringuala põhja- ja lõunaosa asub Pärnu linna ÜP-ga määratud linna suurel rohealal/ülelinnalisel

puhkealal. Kavandatav tegevus on kooskõlas linna rohelise võrgustiku ja puhkealade arendamise

üldiste eesmärkidega: Pärnu haljasalade kui kuurortlinna identiteedi olulise osa säilitamine ja edasi

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

38 / 44

arendamine ning haljasalade säilitamise kaudu meeldiva elukeskkonna ja põhjendatud

ruumistruktuuri loomine21.

Planeeringuala piisava vahemaa tõttu ei ole eeldada mõju rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele.

Joonis 15. Rohevõrgustiku paiknemine planeeringuala lähiümbruses. Aluskaart: Maa-

amet, 2022

2.9. Kultuuripärand

Kultuurimälestised

Planeeringualal ja selle lähiümbruses ei asu kultuurimälestisi (Joonis 16). Lähim kultuurimälestis

asub planeeringualast 750 m kaugusel kagus – kunstimälestis L. Lapini arhitektoonid

(Kultuurimälestiste registri nr 30971)22, millel puudub kaitsevöönd.

21 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga 2025+. Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 22 Kultuurimälestiste register, seisuga 03.10.2022

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

39 / 44

Joonis 16. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid planeeringuala piirkonnas.

Allikas: Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 19.09.2022

Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse

tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on

tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult

teatama sellest Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.

Kui järgida eelpool toodud töökorralduslikke meetmeid, siis ei ole eeldada olulist negatiivset mõju

kultuuri- ja arheoloogilise väärtusega objektidele.

Pärandkultuur

Planeeringuala läbib Sindi-Lavasaare kitsarööpmeline raudtee (730:RTR:003) (Joonis 16), mille

seisund on EELISes märgitud hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud.

2.10. Võimalik oluline mõju inimese tervisele ja heaolule

Mõju tervisele

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra ja

vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nendele keskkonnateguritele kehtestatud normid,

millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada. Elamu- ja tootmisala

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

40 / 44

vahele jääv puhke- ja haljasala toimib puhvrina ning vähendab planeeringualalt elamualani jõudvaid

häiringuid. Kavandatud tootmis- ja ettevõtlus ala ning olemasolevate elamualade vahele on jäetud

>50 m olemasolev haljaspuhver leevendamaks ettevõtlusest tulenevaid võimalikke mõjusid. Mh on

soovituslik territoorium liigendada, vältida ulatuslikke kõvakattega pindu, et vähendada kuumasaarte

teket, tolmu jm ainete lendumist ning tagada esteetilisem ning puhtam keskkond.

Ehitusaegne müra on ajutine ning müra normtasemetest kinnipidamisel olulist keskkonnamõju ei

kaasne. Eelnevat arvesse võttes, olulist negatiivset mõju müraga seoses eeldada ei ole.

Ehitusaegne tegevus ei avalda eeldatavasti negatiivset mõju põhja- ega pinnaveele, seetõttu ei teki

mõju joogivee varudele, kvaliteedile ega kättesaadavusele.

Ehitusaegne mõju välisõhu kvaliteedile on seotud tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga ning

on ajutine. Olulist keskkonnamõju välisõhu kvaliteediga eeldada ei ole.

Ehitusaegne vibratsiooni mõju on ajutine ja olulist mõju inimesele eeldada ei ole.

Ettevõtlusala kasutamisel tekib müra nii kasutatavatest seadmetest ja masinatest kui ka tegevusega

seotud liiklusest. Ettevõtlusala rajamisega muutub piirkonna müraolukord ja õhu kvaliteet võrreldes

olemasolevaga. PlanS § 126 kohaselt on DP ülesanne müranormide tagamise nõuete seadmine.

Detailplaneeringuga seatud tingimusel ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega

kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh mürataseme suurenemist.

Tööstusmüra ning äri- ja kaubandustegevuse müratasemed ning ehitusaegsed müratasemed

ajavahemikul 21.00-7.00 ei tohi naabruses asuvatel elamualadel ületada keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud II mürakategooria tööstusmüra piirväärtust.

Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need asuksid elamutest võimalikult kaugel.

Tehnoseadmetest lähtuvad müratasemed peavad vastama sama määruse lisas 1 kehtestatud II

mürakategooria tööstusmüra sihtväärtustele.

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest“ nõudeid ning kasutada hoonetel mürakindlaid aknaid. Hooned projekteerida

sundventilatsiooni ja õhupuhastusega, tagada siseruumides normeeritud mikrokliima ja õhupuhtus

ning müra- ja vibratsiooni normtasemed.

Detailplaneeringu elluviimisel ning kavandatava tegevuse käigus tuleb hinnata kujunenud olukorda

ning kaaluda vajadusel täiendavaid müra leevendavaid meetmeid.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel on kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtused, mille

eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele ja

keskkonnale. Piirväärtuse ületamisel eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Piirväärtused

on sätestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“23.

Ettevõtlusala heiteallika käitaja peab tagama, et heiteallikast saasteainete väljutamisel ei ületata

saasteainete õhukvaliteedi piirväärtusi väljaspool käitise territooriumi ega tekitata lõhnaaine

esinemise häiringutaseme ületamist vastuvõtja juures. Tegevuste kavandamisel DP alal tuleb

vastavalt KeHJS § 3 sätetele kaaluda tegevusloa taotluse (eelkõige ehitus- või kasutusluba)

menetluse käigus keskkonnamõju hindamise vajadust. Juhul, kui kavandatavas tegevuses toimub

muudatusi ning nähakse ette olulise keskkonnamõjuga tegevusi (KeHJS § 6 lg 1) või ilmnevad

asjaolud, mille tõttu võib otsustaja hinnangul tekkida ebasoodne mõju, siis tuleb algatada KMH.

Detailplaneeringuga on Olerex AS Pärnu Tallinna mnt tankla ohualade väga ohtlikkesse aladesse

planeeritud karavani parkla (pos.17) ning kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone; büroohoone;

hulgikaubanduse; logistikakeskuse; ja laohoone sihtotstarbega krundid (pos.08, 09 ning osaliselt

pos.14) (vt täpsemalt ptk 1.6. ). Ohtlikke aladesse on planeeritud lisaks kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone; büroohoone; hulgikaubanduse; logistikakeskuse; ja laohoone sihtotstarbega

23 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044?leiaKehtiv

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

41 / 44

krundid (pos.07 ning osaliselt pos.13). Tegevuste kavandamisel ohtliku või suurõnnetuse ohuga

ettevõtte ohualasse tuleb juhinduda Päästeameti poolt koostatud juhendist (Päästeamet 2018), mis

seab piirangud ja tingimused ohuala erinevatesse tsoonidesse nii elamute kui ka mitteeluruumide,

tööstus- ja laohoonete ning taristuobjektide planeerimisele.

Oluline on tagada, et karavaniparklal oleks mitu, ning eri suundades asuvat väljapääsu, ja need

oleksid evakuatsiooniteedena selgelt tähistatud. Tagada tuleb inimeste teavitamine väga ohtlikus

alas viibimisest ning anda neile vajalikud käitumisjuhised õnnetuse korral tegutsemiseks.

Kaubandus, teenindus ja toitlustushoonete puhul on otsustamiseks oluline nende suletud

netopind ruutmeetrites. Käesoleva DP puhul on see üle 5000 m2, ning seega kuuluvad planeeritavad

hooned 3 tundlikkuse gruppi, ning nende planeerimine väga ohtlikkusse alasse ei ole lubatud.

Mõju heaolule

Kavandatava tegevusega kaasnev negatiivne mõju inimeste heaolule võib avalduda läbi häiringute.

Häirivuse all mõeldakse tegurit, mida üksikisik või rühm tajub negatiivsena, ebameeldivana ja

soovimatuna ning seda ei ole võimalik normtasemetega reguleerida. Planeeringualal võib häirivust

põhjustada peamiselt ehitustegevusest põhjustatud müra ka juhul, kui see vastab kehtivatele

normidele. Häirivus on suurem ajutise kestvusega müra puhul.

Häirivust mõjutavad24:

1. müra akustilised omadused;

2. olukorra ja tingimustega seotud tegurid nagu mürakogeja elutingimused ja sotsiaal-

majanduslikud tegurid;

3. isiku oma võimalus mõjutada müraallikat;

4. müraga seotud psühholoogilised tegurid, näiteks müraallika äratundmise võimalus ja

suhtumine müraallikasse, ning nendega kaasnevad eelarvamused ja hirmud.

Ehitusaegsed häiringud on lühiajalised ja mööduvad. Kuna detailplaneeringuga seatud tingimusel ei

kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, siis ei ole eeldada ka kasutusaegseid olulisis

negatiivseid mõjusid inimeste heaolule.

Mõju varale

Negatiivne mõju piirkonna inimeste varale avaldub eelkõige olulise keskkonnamõjuga objektidest

tulenevatest mõjudest hoonetele ja rajatistele avariide korral – tulekahju või plahvatusoht,

õhusaaste, tugev vibratsioon või helirõhutase. Tootmise maa-ala kruntide piiramine toimub ohutuse

ja kuritegevuse ennetamise eesmärkidel keskkonda sobivate piiretega.

Positiivset mõju inimeste varale avaldab ettevõtlusega kaasnev kaudne positiivne mõju piirkonna

majandusele ja tööhõivele. Seeläbi suureneb piirkonna ettevõtete käive, tekib uusi teenusepakkujaid

ja konkurentsi elavnemine aitab kaasa pakutavate teenuste kvaliteedi tõusule. See on oluline

positiivne mõju ettevõtlusele ja tööhõivele.

Kokkuvõtvalt on ettevõtlustegevuse realiseerumisel kaudne positiivne mõju Pärnu ettevõtlus-

keskkonnale ja seeläbi inimeste majanduslikule olukorrale.

2.11. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega

Koosmõju muude tegevustega võib avalduda koos teiste nii Piirikivi planeeringuala

ettevõtlusarendusala ettevõtetega kui ka sellest väljaspool tegutsevate ettevõtetega.

24 „Keskkonnamüra mõjud“, Tapani Jauhiainen, Heikki S. Vuorinen, Marja Heinonen-Guzejev, väljaandja MTÜ Ökokratt, 2010

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

42 / 44

Planeeringuala külgneb maanteedega, teiste tootmisettevõtetega ja asub Pärnu lennuvälja

läheduses. Võimalik on müratasemete suurenemine piirkonnas. Piirkonna teiste ettevõtetega

koosmõjus on võimalik mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile. Vastavalt DP tingimusele kavandatakse

planeeringualale tegevust, millega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Tegevuste kavandamisel DP alal

tuleb vastavalt KeHJS § 3 sätetele kaaluda tegevusloa taotluse (eelkõige ehitus- või kasutusluba)

menetluse käigus keskkonnamõju hindamise vajadust. Kui tegevusel on KeHJS § 6 lg 1 kohaselt

oluline keskkonnamõju, siis algatab tegevusloa väljaandja KMH ilma selle vajadust põhjendamata.

KeHJS § 6 lg 2 toodud juhtudel peab otsustaja (tegevusloa väljaandja) tegevusloa taotluse menetluse

käigus koostama KMH eelhinnangu millega tuvastatakse KMH algatamise vajadus. Koosmõjuga tuleb

arvestada edasistes etappides, kui hinnatakse kavandatava tegevuse mõju välisõhu kvaliteedile (LHK

projekti või vastava eksperthinnangu raames).

2.12. Piiriülese mõju võimalikkus

Arvestades planeeringuala asukohta ja iseloomu, seost teiste asjassepuutuvate strateegilise

planeerimise dokumentidega ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole tõenäoline, et

kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi

keskkonnaseisundile.

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

43 / 44

3. Kokkuvõte

KSH eelhinnang on koostatud DP eskiisi ja avalikest andmeallikatest saadud informatsiooni põhjal.

KSH eelhinnang on koostatud DP kruntide sihtotstarbe põhjal, eelhinnangu koostamise ajaks ei ole

täpseid tegevusi planeeritavas tootmispiirkonnas teada.

Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringust 2025+.

Planeeringuala asub kehtiva Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestatud Pärnu linna

asustusüksuse üldplaneeringuga 2025+ määratud tootmise ning puhke- ja haljasala maa-alal.

Ettevõtlustegevuse arendusala rajamine loob uusi töökohti ning sobivaid võimalusi piirkonna

funktsioone toetava ettevõtluse tekkeks. Ettevõtlustegevuse realiseerumisel on kaudne positiivne

mõju Pärnu ettevõtluskeskkonnale ja seeläbi inimeste majanduslikule olukorrale.

Olulist negatiivset mõju taimestikule ja loomastikule eeldada ei ole. Planeeringualal ja selle

lähiümbruses rohevõrgustikku ei asu.

Kavandataval tegevusel puuduvad piisava vahemaa tõttu mõjud Natura 2000 aladele, kaitsealadele,

hoiualadele, kaitsealustele liikidele, püsielupaikadele, kaitstavatele looduse üksikobjektidele ja

kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavatele loodusobjektidele.

Kui planeeringuala hoonete projekteerimisel ja ehitamisel jälgitakse seaduste ja standardite nõudeid,

siis olulist mõju keskkonnale eeldada ei ole.

Detailplaneeringuga on Olerex AS Pärnu Tallinna mnt tankla (C-kategooria ohtlik ettevõtte) ohualade

väga ohtlikkesse aladesse planeeritud karavani parkla (pos.17). Tegevuste kavandamisel ohtliku või

suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse tuleb juhinduda Päästeameti poolt koostatud juhendist

(Päästeamet 2018), mis seab piirangud ja tingimused ohuala erinevatesse tsoonidesse nii elamute

kui ka mitteeluruumide, tööstus- ja laohoonete ning taristuobjektide planeerimisele.

Karavaniparkla puhul ei ole tegemist majutusasutuse ega -hoonega. Tiheasustusalal asuv parkla

liigitub tänava alla, mille planeerimine kõigisse ohuala tsoonidesse on lubatud. Oluline on tagada, et

karavaniparklal oleks mitu, ning eri suundades asuvat väljapääsu, ja need oleksid

evakuatsiooniteedena selgelt tähistatud. Tagada tuleb inimeste teavitamine väga ohtlikus alas

viibimisest ning anda neile vajalikud käitumisjuhised õnnetuse korral tegutsemiseks.

Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. KSH läbiviimine

ei ole vajalik.

Tegevuste kavandamisel DP alal tuleb vastavalt KeHJS § 3 sätetele kaaluda tegevusloa taotluse

(eelkõige ehitus- või kasutusluba) menetluse käigus keskkonnamõju hindamise vajadust. Kui

tegevusel on KeHJS § 6 lg 1 kohaselt oluline keskkonnamõju, siis algatab tegevusloa väljaandja KMH

ilma selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 6 lg 2 toodud juhtudel peab otsustaja (tegevusloa

väljaandja) tegevusloa taotluse menetluse käigus koostama KMH eelhinnangu millega tuvastatakse

KMH algatamise vajadus.

Kemikaaliseaduse § 32 lg 4 kohaselt tuleb ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte

ohualasse jääva maa-ala planeerimisel või sinna ehitise kavandamisel esitada detaiplaneering

Päästeametile kooskõlastamiseks. Päästeamet võib kooskõlastuse andmata jätta kui kavandatav

planeering või ehitis suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust. Sellest

lähtuvalt on Päästeamet KeHJS § 11 lg 22 kohane asjaomane asutus, kellelt peab keskkonnamõju

eelhinnangu kohta küsima seisukohta.

Pärnu linna Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne

44 / 44

4. Kasutatud materjalid

• Asjakohased õigusaktid elektroonilises riigiteatajas, https://www.riigiteataja.ee/

• Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu eskiis. Skepast&Puhkim OÜ,

seisuga 15.04.2024

• Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu eskiis. Põhijoonis.

Skepast&Puhkim OÜ, seisuga 09.04.2024

• Pärnu maakonnaplaneering. Kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-

4/74

• Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga 2025+. Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu

20.05.2021 otsusega nr 21

• Pärnu üldplaneeringu KSH aruanne. OÜ Hendrikson&Ko, Tartu-Pärnu 2014/2019

• Pärnu linna ÜVK arendamise kava aastateks 2022 – 2036 lisad 1-6. Kinnitatud Pärnu

Linnavolikogu 16.12.2021 määrusega nr 24

• Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030.

Keskkonnaministeerium

• Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Keskkonnaministeerium,

2019

• „Keskkonnamüra mõjud“, Tapani Jauhiainen, Heikki S. Vuorinen, Marja Heinonen-Guzejev,

väljaandja MTÜ Ökokratt, 2010

• EELIS

• KOTKAS register

• Kultuurimälestiste register

• Maa-ameti kaardirakendus

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Pärnu Linnavalitsus

Juurdepääsupiirangu alus:

Vormistamise kuupäev:

Lõpptähtpäev:

EELNÕU

KORRALDUS

xx.xx.2024 nr xx

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

Pärnu Linnavalitsuse 20.06.2022 korraldusega nr 442 on algatatud Pärnu linnas Piirikivi äri- ja

tootmispiirkonna detailplaneeringu koostamine.

Planeeritav Piirikivi ala paikneb Pärnu linnas Ülejõe linnaosas ning ja külgneb Lennuvälja

teega (Pärnu-Lihula tugimaantee nr 60). Planeeringuala on valdavalt kaetud metsa- ja

rohumaaga, seda läbivad pinnasekattega sõiduteed ja isetekkelised jalgteed või -rajad.

Planeeringuala suurus ca 15,6 ha.

Planeeringualal paikneb maaparandussüsteemi Keskuse (Pärnu) eesvool (objekti tunnus

61148700100110011M) ja selle kaitsevöönd. Alal kehtib Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise

ala osaliselt kehtestatud detailplaneering (kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 15.08.2011

korraldusega nr 276) ning Loode-Pärnu tööstusala detailplaneering (kehtestatud Pärnu

Linnavolikogu 19.06.2008 otsusega nr 44).

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt paikneb planeeritav piirkond tootmise

maa-alal (T) ning puhke- ja haljasala maa-alal (P).

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb soovist kavandada piirkonda kaasaegne äri- ja

tootmispiirkond, koos tervikliku ruumilahendusega, näha alale juurdepääsud, vajadusel uus

krundistruktuur ning määrata kruntide ehitusõigus, arhitektuursed ja linnaehituslikud

tingimused. Lisaks soovitakse alale (Parmu tn 1 kinnistule) kavandada parkla karavautodele ja

seda teenendav administratiivhoone.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 kohaselt

tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda

selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg 2 p 22

või Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud eelhinnang“ § 13

„Infrastruktuuri ehitamine“ nimetatud tegevusi.

Detailplaneeringu KSH eelhinnangu on koostanud Skepast&Puhkim OÜ (töö nr

2022_0072_01).

Eelhinnangus kirjeldatakse kavandatava eesmärki, vajalikkust ja ülesehitust; analüüsitakse

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

2

vastavust kehtivatele õigusaktidele ja seotust teiste strateegiliste planeerimisdokumetidega;

kirjeldatakse mõjutavat keskkonda (asustus ja maakasutus, maastik, sh väärtuslik maastik,

geoloogilised ja hüdroloogilised tingimused, radoonirisk, üleujutusoht, kaitstavad

loodusobjektid, sh Natura 2000 ala, kultuuripärand); käsitletakse detailplaneeringu

elluviimisega kaasnevat võimaliku mõju suurust ja ruumilist ulatust, mõju õhukvaliteedile,

rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule, pinnasele ning pinna- ja põhjaveele, võimalikku

ohtu inimese tervisele ja heaolule, kumulatiivset ja piiriülest mõju, müra- ja

vibratsioonitasemete muutusega kaasnevat mõju; esitatakse eelhinnangu kokkuvõte.

Natura 2000 võrgustiku alasid planeeringualal ja selle lähiümbruses ei ole. Lähimad Natura

2000 alad asuvad lõuna suunas – Pärnu jõe loodusala (RAH0000027) asub 2 km kaugusel,

Rannaniidu loodusala (RAH0000324) 2,5 km kaugusel, Pärnu lahe linnuala (RAH0000131) 2,8

km kaugusel ja Valgeranna loodusala (RAH0000323) 3 km kaugusel. Rannikulinnud võivad

käia Rääma rabal rännetel peatudes, või tormide korral seal varjudes, kuid ilmselt pole seal

neile sobivaid toitumisalasid. Regulaarseid toitumisrändeid Rääma rabasse arvatavasti ei toimu

ja juhul kui ka toimuks, siis kavandatav tegevus ei ole neile takistuseks. Piisava vahemaa ja

kaugele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu on välistatud otsesed või kaudsed mõjud

Natura võrgustiku aladele.

Kokkuvõtvalt sedastatakse eelhinnanguga järgmist:

KSH eelhinnang on koostatud DP eskiisi ja avalikest andmeallikatest saadud informatsiooni

põhjal. KSH eelhinnang on koostatud DP kruntide sihtotstarbe põhjal, eelhinnangu koostamise

ajaks ei ole täpseid tegevusi planeeritavas tootmispiirkonnas teada. Detailplaneeringu

koostamisel on lähtutud Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringust 2025+. Planeeringuala asub

üldplaneeringuga määratud tootmise ning puhke- ja haljasala maa-alal. Ettevõtlustegevuse

arendusala rajamine loob uusi töökohti ning sobivaid võimalusi piirkonna funktsioone toetava

ettevõtluse tekkeks. Ettevõtlustegevuse realiseerumisel on kaudne positiivne mõju Pärnu

ettevõtluskeskkonnale ja seeläbi inimeste majanduslikule olukorrale. Olulist negatiivset mõju

taimestikule ja loomastikule eeldada ei ole. Planeeringualal ja selle lähiümbruses

rohevõrgustikku ei asu.

Kavandataval tegevusel puuduvad piisava vahemaa tõttu mõjud Natura 2000 aladele,

kaitsealadele, hoiualadele, kaitsealustele liikidele, püsielupaikadele, kaitstavatele looduse

üksikobjektidele ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavatele loodusobjektidele.

Kui planeeringuala hoonete projekteerimisel ja ehitamisel jälgitakse seaduste ja standardite

nõudeid, siis olulist mõju keskkonnale eeldada ei ole.

KeHJS §22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 ja 6 otsustatakse KSH

vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast

keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast.

Eelhinnangu koostaja on seisukohal, et Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna

detailplaneeringuga ei kaasne KeHJS mõistes eeldatavalt olulist keskkonnamõju, ei ületata

mõjuala keskkonnataluvust ega põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi või seata ohtu

inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara ning puudub vajadus detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks.

Ametite seisukohad /…/ Keskkonnaamet, Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet,

Transpordiamet Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

3

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 34 lg 2 ja planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse

nr 4 “Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 alusel

1. Jätta algatamata Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist

keskkonnamõju.

2. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes

Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30

päeva jooksul käesoleva korralduse jõustumisest arvates.

3. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide

Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Romek Kosenkranius

linnapea

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Käärid

linnasekretär

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Päästeamet

[email protected]

22.04.2024 nr 8-4/6514-22

Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna

detailplaneering, keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnangu osas seisukoha küsimine

täiendavalt

Pärnu Linnavalitsuse 20.06.2022 korraldusega nr 442 on algatatud Pärnu linnas Piirikivi äri- ja

tootmispiirkonna detailplaneeringu koostamine.

Planeeritav Piirikivi ala paikneb Pärnu linnas Ülejõe linnaosas ning ja külgneb Lennuvälja teega

(Pärnu-Lihula tugimaantee nr 60). Planeeringuala on valdavalt kaetud metsa- ja rohumaaga, seda

läbivad pinnasekattega sõiduteed ja isetekkelised jalgteed või -rajad.

Planeeringuala suurus ca 15,6 ha.

Planeeringualal paikneb maaparandussüsteemi Keskuse (Pärnu) eesvool (objekti tunnus

61148700100110011M) ja selle kaitsevöönd. Alal kehtib Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise ala

osaliselt kehtestatud detailplaneering (kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 15.08.2011 korraldusega

nr 276) ning Loode-Pärnu tööstusala detailplaneering (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu

19.06.2008 otsusega nr 44).

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt paikneb planeeritav piirkond tootmise

maa-alal (T) ning puhke- ja haljasala maa-alal (P).

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb soovist kavandada piirkonda kaasaegne äri- ja

tootmispiirkond, koos tervikliku ruumilahendusega, näha alale juurdepääsud, vajadusel uus

krundistruktuur ning määrata kruntide ehitusõigus, arhitektuursed ja linnaehituslikud tingimused.

Detailplaneeringu koostamisel on huvitatud isikuks Pärnu linn.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 kohaselt

tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle

kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg 2 p 22

või Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud eelhinnang“ § 13

„Infrastruktuuri ehitamine“ nimetatud tegevusi.

Vastavalt KeHJS §33 lg 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida

seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. KeHJS § 33 lg 3 kohaselt otsustatakse KSH

vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast

keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast.

2

Käesolevaga edastab Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond asjaomastele asutustele

seisukoha kujundamiseks ja arvamuse avaldamiseks vastava otsuse eelnõu, täiendatud KSH

eelhinnangu ja planeeringu materjalid.

Ettepanekud või arvamused palume esitada kirjalikult planeerimisosakonnale e-posti aadressil:

[email protected].

Planeeringumaterjalid on leitavad lingilt: SP - Piirikivi DP - Kõik dokumendid (sharepoint.com)

Eelhinnang on lisatud manusena.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maire Nigul

ehitusjärelevalve teenistuse juhataja

planeerimisosakonna juhataja ülesannetes

Lisa: 1. Korralduse eelnõu.pdf

2. DP eelhinnang.pdf

Janno Poopuu

524 6280, [email protected]