Käskkiri

Põhiseadus (PS) Kontroll/

https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtivkinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja

täiendavad nõuded TATis

Põhiõiguste

harta jaotis

Põhiküsimused Harta

artikkel

PIK

artikke

l

Põhiküsimused Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste

konventsiooni artiklid on kaetud muu hulgas

põhiseaduse ja all loetletud seadustega

I jaotis -

"Väärikus"

Inimväärikus 1 16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja

väärkohtlemise eest

PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete

on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest

(artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule.

Õigus

isikupuutumatusele

3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Piinamise ning

ebainimliku või

alandava kohtlemise

või karistamise keeld

4 15 Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või

inimväärikust alandava kohtlemise ja

karistamise eest

PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või

väärikust alandavalt kohelda.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Riive puudub

PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba

tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja

arvatud kaitseväeteenistus või selle

asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku

tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi

korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras

peab tegema süüdimõistetu.

II jaotis

„Vabadused

”

Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise,

vägivalla ja väärkohtlemise eest

(artiklid

6–19)

Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse

Era- ja perekonnaelu

austamine

7 22 Eraelu puutumatus PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

2. Isikuandmete kaitse seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190

11 PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja

kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi

kaitse all.PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja

mõttevabadus.

PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma

arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi

sundida neid muutma.

§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks

kasutamiseks levitatavat informatsiooni. § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid,

arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni

sõnas, trükis, pildis või muul viisil.

Kogunemis- ja

ühinemisvabadus

12 § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata

rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada.

Kunsti ja § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on

vabad.

Riive puudub

teaduse vabadus Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses

ettenähtud piires autonoomsed.

Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele

Kutsevabadus ja

õigus teha tööd

15 27 Töö ja tööhõive § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta.

Ettevõtlusvabadus 16 § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda

ettevõtlusega

Õigus omandile 17 § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt

kaitstud

Õigus varjupaigale 18 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS

Õigus kaitsele

tagasisaatmise,

väljasaatmise või

väljaandmise korral;

19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist

välja saata ega takistada Eestisse asumast.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri "Toetuse andmise tingimused valdkondlike

digipöörete toetamiseks " käskkirja seletuskirja lisa 1

13

Mõtte-,

südametunnistuse- ja

usuvabadus

10

Sõna- ja teabevabadus 11 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

Orjapidamise ja

sunniviisilise töö

keeld

5 16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja

väärkohtlemise eest

Õigus vabadusele ja

turvalisusele

6 16, 17

Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK)

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/T

XT&from=ET

https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-,

seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning

kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi.

Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Riive puudub

Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus

Õigus abielluda ja

luua perekond

9 23 Kodu ja perekonna austamine

III jaotis

„Võrdsus”

PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi

ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või muude

veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse

seisundi või muude asjaolude tõttu.

(artiklid

20–26)

Võrdse kohtlemise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210

11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste,

vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel.

Võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab, et

diskrimineerimist ei toimu.

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja

meeste võrdõiguslikkuse,

mittediskrimineerimise ja erivajadustega

inimeste ligipääsetavuse osas programmide

ja projektide kavandamis-, rakendamis-,

seire- ja hindamisprotsessis

Riive puudub

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Konventsiooni põhimõtted on järgmised:

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse,

individuaalse autonoomia, sealhulgas

vabaduse ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;(b) mitted krimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus

ühiskonnas;

Diskrimineerimiskeel

d

21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine (d) austus erinevuste vastu ning puuetega

inimeste tunnustamine inimeste mitmekesisuse

ja inimkonna osana;

Kultuuriline, usuline

ja keeleline

22 (e) võrdsed võimalused;

Naiste ja meeste

võrdõiguslikkus

23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus;

Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus;

Eakate õigused 25 (h) austus puuetega laste arenevate võimete

vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu

säilitada oma identiteet.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Artikkel 4 - Üldkohustused

Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine

Artikkel 9 – Juurdepääsetavus

Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda

kaasamine

Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime

Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba

aja-, puhke- ja sporditegevustes

Töötajate õigus olla

ettevõttes

informeeritud ja ära

kuulatud

27 Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku

seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?leia

Kehtiv), mis reguleerib töötajate usaldusisiku

tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike

esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega.

Riive puudub

Kollektiivläbirääkimis

te ja kollektiivse

tegutsemise õigus

28 PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja

liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja

tööandjate ühingud ja liidud võivad oma

õiguste ja seaduslike huvide eest seista

vahenditega, mida seadus ei keela.

Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra

sätestab seadus.

Riive puudub

Õigus kasutada

tööhõiveteenuseid

29 § 29. Ee ti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta.

Riive puudub

Kaitse põhjendamatu

vallandamise korral

30 § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.

Töövaidluste lahendamise korra sätestab

seadus.

Riive puudub

Head ja õiglased

töötingimused

31 § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.

Töövaidluste lahendamise korra sätestab

seadus.

Riive puudub

PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka

täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks

ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on

talle ohtlik, segab koolis käimist või on

kahjulik tema tervisele ja arengule.

Riive puudub

TAT tegevuste valikumetoodikas

arvestatakse, et tegevus lisatakse elluviija ja

partneri poolt tegevuste nimekirja, kui on

välja toodud, millisesse Eesti 2035

strateegia näitajasse panustab, sh

ligipääsetavus.

Näiteks ligipääsetavus on seotud otseselt

arendustega, sest digiteenused arendatakse

jälgides ning sisse planeerides seda, et

avalike teenuste pakkumist võimaldavad

infosüsteemid on digiligipääsetavad, st

oluline on arendamisel rakendada Euroopa

standardiga EN 301 549 kehtestatud

nõudeid. Nõuded on välja toodud siin:

https://ttja.ee/eraklient/tarbija-

oigused/kaubandus-

teenused/digiligipaasetavuse-tagamine.

Vaata seletuskirja.

Puuetega inimeste

integreerimine

26 30

IV jaotis

„Solidaarsus

” (artiklid

27–38)

Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees

32Keeld kasutada laste

tööjõudu ja noorte

töötajate kaitse tööl

Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus.

Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad

vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on

töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas

vanema või tööinspektori luba.

(https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-

noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused)

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja

kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi

kaitse all.§ 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus

ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt

Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi

kodanikul ja kodakondsuseta isikul.

§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile

vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja

puuduse korral.

Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse

hoolekannet.

Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on

riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.

Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riive puudub

Võimalus kasutada

üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid

36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed

eriolukorrad

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005

Riive puudub

PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja

looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta

on keskkonnale tekitanud.

DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035

raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded

TATis ja analüüs seletuskirjas. Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Riive puudub

PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab

rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:

1) Riigikogu valimisega;

2) rahvahääletusega.

PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes

on saanud kaheksateist aastat vanaks.

Süütuse

presumptsioon ja

kaitseõigus

48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi

olevana enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudubÕigus hääletada ja

kandideerida Euroopa

Õigustutvuda

dokumentidega

Riive puudubÕigus tõhusale

õiguskaitsevahendile

ja õiglasele

kohtulikule

arutamisele

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Diplomaatilisele ja

konsulaarkaitsele

46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse

kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka

välisriikides.

VI jaotis

„Õigusemõis

tmine”

(artiklid

47–50)

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva

seaduse, muu õigusakti või toimingu

põhiseadusevastaseks tunnistamist. § 20

Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema

44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda

märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste,

kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute

poole. Vastamise korra sätestab seadus

Liikumis- ja elukoha

valiku vabadus

45 20 Isiklik liikumisvõime § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis,

on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida.

41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb

haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja

ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5 kohaselt

kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud

42 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival

välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul

on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda

tema kohta riigiasutustes ja kohalikes

omavalitsustes ning riigi ja kohalike

omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega.

HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas

menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis

säilitatavate asjas tähtsust omavate

dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas.

V jaotis

„Kodanike

õigused”

(artiklid

39–46)

39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Euroopa Parlamendi valmise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS Õigus hääletada ja

kandideerida

kohalikel valimistel

kohalikel valimistel

40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

Õigus heale haldusele

Õigus pöörduda

Euroopa ombudsmani

poole

43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv

Õigus esitada

petitsioone

Keskkonnakaitse 37 Analüüs ja maandamismeetmed, vt eelnõu

punkt 3.2 ja vastav selgitus seletuskirjas.

Sotsiaalkindlustus ja

sotsiaalabi

34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

IV jaotis

„Solidaarsus

” (artiklid

27–38)

32

Perekonna- ja tööelu 33

Keeld kasutada laste

tööjõudu ja noorte

töötajate kaitse tööl

[1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks.

[2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X

Riive puudub Mitmekordse

kohtumõistmise ja

karistamisekeeld

Riive puudubKuritegude ja

karistuste

seaduslikkuse ja

proportsionaalsuse

põhimõte

49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate

seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti

õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi

ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas

põhiseadusega. Need piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi

moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste

olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada

kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta

on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla

anda ega karistada teo eest, milles teda

vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult

süüdi või õigeks.

VI jaotis

„Õigusemõis

tmine”

(artiklid

47–50)

RISKIHINDAMINE MEEDE:

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

0

Risk puudub

1

Madal risk

2

Keskmine risk

3

Kõrge risk

Korruptsioon ja huvide konflikt Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm

dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste

vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks

ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata

teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse

osas on võimalik infot küsida elluviijalt.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar.

Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori

määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole

tugineti.

Toetuse saajal on

strateegia/tegevuskava (või muu

dokument), kus on põhimõtted kirjas ja

mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi

koostaja/ toetuse saaja viib läbi

regulaarselt selleteemalisi koolitusi.

Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu

dokument), kuid see pole efektiivne -

toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised

koolitused, kuid need pole regulaarsed.

TATis (või TAT seletuskirjas) on

viidatud korruptsiooniseadusele või

muude tingimustega on risk maandatud.

Mitteametlikud põhimõtted

eksisteerivad, aga need ei ole kirjas

asutusesisestes dokumentides või

teadaolevalt on esinenud juhtumeid

viimase 2 aasta jooksul.

Selliseid põhimõtteid strateegias (või

muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või

TAT koostajal puudub sellekohane info.

TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole

viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole

selgelt välja toodud tingimusi, millega

saab vältida huvide konflikti ja

korruptsiooni.

3 KK punkti 5.4. kohaselt on partneriteks avaliku

teenust pakkujad, kellele kohaldub

korruptsioonivastane seadus ning sellest tulenevalt

on olemas korruptsiooni ennetavad

strateegiad/tegevuskavad/korrad.

1

Riigiabi ja/või vähese tähtusega

abi esineminise kohaldumine

Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja

konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla

riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või

grupierandiga hõlmatud riigiabiga.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar

Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud

riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA-

l on olemas analüüs.

Võib esineda grupierandiga hõlmatud

riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise

esitamisega seonduvad

protseduurireegleid, mis on sätestatud

konkurentsiseaduse §-s 34².

Võib esineda riigiabi või VTA ja

määruses (seletuskirjas) on selged

juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse

ning on hinnatud ergutava mõju aspekti.

Võib esineda riigiabi või VTA või

grupierandina antav abi, kuid määruses

või seletuskirjas puuduvad juhised nende

hindamiseks (puudub analüüs või

puuduvad selged viited esinemise kohta)

ning puuduvad hinnangud ergutava mõju

aspekti osas

3 Seletuskirja punkti 1 lisatud riigiabi analüüsi

tulemused, kus selgub, et pole tegemist riigiabiga.

0

Pettuserisk - Topeltfinantserimine Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus -

sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide)

olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale

tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest

finantsallikast.

Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ-

le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid

maandamismeetmeid.

Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada,

kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks

topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste

rahastajatega regulaarselt….(kuidas)

Hinnatavale meetmele sarnase sisuga

EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid

ei rakendata.

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja siseriiklikke

toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus

ja/või raamatupidamine toimub

tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud

asutusesisesed täiendavad kontrollid

kulude jaotamise osas.

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset

infosüsteemi ja rahastust on lihtne

kontrollida esiatatud kuludokumendi

loetelu alusel (ei kasutata

kindlasummalist makset ega

ühikuhindasid).

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset

infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse

kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse

infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik

kontrollida dokumendipõhiselt

(kasutatakse kindlasummalist makset või

ühikuhindasid)

3 Topeltfinantseerimise risk põhimõtteliselt puudub,

sest tegemist on avalike teenuste ja nende

pakkujatega. Teoreetiliselt on võimalus käskkirjas

märgitud toetuse saajal taotleda rahastust

riigieelarvest. Käskkirjas loetletud partneritega

kasutatakse ühtset infosüsteemi ja rahastust on lihtne

kontrollida esitatud kuludokumendi loetelu alusel (ei

kasutata kindlasummalist makset ega

ühikuhindasid). Suurem osa partnerite puhul toimub

raamatupidamine tsentraalselt (RTK-s).

2 Kasutatakse ühtset infosüsteemi ja

riigiasutustest partneritel toimub

raamatupidamine tsentraalselt RTK-s

Toetuse kasutamine ei ole

läbipaistev ja/või ei toimu

konkurentsi ära kasutades.

Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima

riigihankeid.

Elluviijad/toetuse saajad on

riigiasutused/riigi hallatavad asutused

ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid

või riigiasutus (allasutus), kellele on

antud vastav ülesanne.

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kelle

hangete läbiviimise eest vastutab vastav

riigiasutus, kellel on antud ülesanne

riigihangete läbiviimiseks

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad

hankeid läbi iseseisvalt.

Või

Juriidilised isikud, kellel puudub

riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on

õigusaktiga kehtestatud kohustus

ostu/teenuse riigihangete registris

avaldamine

Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised

isikud, kellel puudub riigihanke

läbiviimise kohustus

3 Käskkirja punkti 5.4. kohaselt on tegevuste

elluviimiseks õigus kaasata partnereid avalikust

sektorist, kes viivad hankeid läbi iseseisvalt ja on

kohustatud järgima riigihangete seadust. Viide

toetuse saaja ja partnerite kohustusele järgida

riigihangete seadust on käskkirja seletuskirjas

"Toetuse saaja (elluviija) ja partner kohustuvad

tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul

järgima riigihangete seadust".

1

Keskkonnamõjudega ei ole

arvestatud

Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse

kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid)

arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning

kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue

kliimakindluse tagamiseks.

Meetme DNSH analüüsis on

tuvastatud, et oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub (meede ei

mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme

meede). Projekti tasandil ei ole vaja

DNSH hindamist läbi viia. Pole

tegemist taristuinvesteeringuga.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et eelduslikult oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub, kuid on toodud

välja soovitused keskkonnamõjude

ennetamiseks, mis on nõudena

kehtestatud käskkirjas/määruses,

välistamaks toetavate projektide vastuolu

DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole

projekti põhiselt DNSH hindamise läbi

viimine. Pole tegemist

taristuinvesteeringuga.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et esinevad keskkonnariskid, mille

maandamiseks või ennetamiseks on ette

nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on

on läbi viia projekti tasandil hindamine.

Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või

samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et

esinevad olulised keskkonnariskid, mille

maandamiseks on ette nähtud

leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad

tegevused on erinevad ning on risk, et

meetme hinnang ei ole piisavalt detailne

välistamaks DNSH põhimõtetega

vastuolu. Vajalik on projekti tasandil

DNSH hindamine. Tegemist on

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

3 Käskkirja punktis 3.2. ja seletuskirjas on täpsemalt

lisatud selgitus "ei kahjusta oluliselt" põhimõtetest.

1

Kokku skoor 15 5

Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti

Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti KOONDHINNANG 5 madal risk

Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti

Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks

Ettepanekud riski maandamiseks

ja kontrollifookuse suunamisel

(täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)

HINNANGRISKIVALDKOND Kontrollikoht Hinnatud

SKOOR

Max.

SKOOR

Selgitus riski hindamisel.

Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused

ja -meetmed, mis riskiskoori mõjutavad.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri "Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete

toetamiseks " käskkirja seletuskirja lisa 2

Seletuskirja lisa 3 KOOSKÕLASTUSTABEL 28.07.2023

Haridus- ja Teadusministeerium 25.04.2023 Kooskõlastatud

Justiitsministeerium 29.06.2023 Kooskõlastatud märkustega

Nimetatud eelnõuga on soovitud reguleerida valdkondlike teenuste pakkumist laiemalt, kui ainult SF 2021-2027 SF eelarve

kasutamise tingimused. Eelnõust ning varasemalt esitatud tegevustele saadud tagasisidest nähtub, et soovitud on eelnõus

kirjeldatud tingimustele allutada ning aruandluskohustus rakendada ka nende teenuste arendus, mida muuhulgas

arendatakse riigieelarvelistest vahenditest.

Leiame, et kooskõlastamisele tulnud eelnõus peaks reguleerima ainult SF 2021-2027 perioodi eelarvest rahastatud tegevuste

elluviimist. Ministeerium sisustab ise oma valdkondlikest prioriteetidest, poliitilisest sisendist Digiühiskonnna arengukavast

2030 ning muudest kehtivatest strateegilistest eesmärkidest lähtuva valdkondliku digipöörde ning otsustab selle käigus,

milliseid tegevusi soovib rahastada SF vahenditest. Seega lasub ministeeriumil MKM-i ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK)

ees aruandluskohustus nende tegevuste suhtes, mida finantseeritakse SF 2021-2027 vahenditest. Muude ministeeriumi

digipöördega seotud tegevuste osas on mõistlik, et aruandluskohustus jääb tavapärase riigieelarve aruandluse osaks.

Antud selgitus Valdkondlik digipööre on tervik, mille elluviimiseks kasutatakse erinevaid eelarve vahendeid, sh

välisvahendeid. Käesoleva TAT-ga reguleeritaksegi sellest meetmest toetuse saamise tingimusi ja vaid

tuuakse välja, et lisaks välisvahenditega seotud aruandlusele toimub ka kogu digipöörde regulaarne

seiramine, sest välisvahendite kasutamine on seotud ka teiste eelarveliste vahenditega ja neid ei saa

vaadata vaid eraldi.

Valdkondade esindajad on huvitatud digipöörde võimalikult agiilsest elluviimisest. Valdkondlikke

digipöördeid on keeruline seirata tavapärase riigieelarve protsessi raames, kuna see toimub vaid üks

kord aastas ja seetõttu ei ole tagatud soovitud paindlikkus.

Toetame põhimõtet, et digipöörete juhtimise eest vastutab ministeerium. Samas on digipöörete efektiivseks elluviimiseks

vajalik säilitada piisav paindlikkus ministeeriumil delegeerida valitsemisala piires toetatavate tegevuste läbiviimist.

Justiitsministeeriumis on edukalt toiminud mudel, kus digipöörde sisuline juhtimine toimub ministeeriumi poolt, kuid

toetatavaid tegevusi (aruannete esitamine, lepingute sõlmimine ning arvete menetlemine jne) viib läbi IT-maja.

Antud selgitus "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seadus" (easpidi ÜSS) § 2 punktid 4 ja 5 eristavad nii elluviija ja partneri mõiste ning vastutuse. JUM

soovib osa elluviija vastutust (nt. aruannete esitamine jne.) anda edasi RIK-le. See ei ole antud juhul

kooskõlas ÜSS-is piiritletud elluviija mõiste ja vastutusega. TAT alusel elluviidava projekti (tegevuse)

tähenduses laienevad elluviijale toetuse saaja kohustused ja vastutus, mida ei saa edasi delegeerida

järgmisel põhjusel:

ÜSS seletuskirja kohaselt määratletakse ÜSS § 2 punktiga 4, kes on elluviija. Elluviijaks on eelkõige

rakendusasutuseks oleva ministeeriumi või Riigikantselei struktuuriüksus. Kuid valdkonna eest vastutav

minister, Riigikantselei puhul riigisekretär, võib tegevuste elluviijaks määrata (volitada) teise

valitsusasutuse või juriidilisele isiku, kui tegevuste elluviimine haakub selle asutuse või isiku

põhitegevusega. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut, sest käskkirjaga kinnitatavate

tegevuste elluviimisel on tegemist ühtlasi projekti elluviimisega. Kui tegevusi viib ellu mitu asutust või

isikut, määratakse nendest juhtiv või peamine vastutaja elluviija rolli, kes ühtlasi on projekti tegevuste

koordineerija, kulude ja aruannete rakendusüksusele esitaja, ning teised osapooled partneri rolli.

ÜSS seletuskirja kohaselt määratletakse ÜSS § 2 punktiga 5 partneri roll kui projektis (tegevustes)

kasutatakse partnereid. Partneri terminina käsitlemisel piiritletakse see üldisest tähendusest.

Rakenduskava elluviimisel jätkatakse põhimõtet, et vaid üks isik vastutab projekti elluviimise eest

(elluviija) ehk solidaarvastutust ei rakendata. Eelnõu tähenduses on partneriks isik või asutus, kelle

tegevused sisalduvad toetatavas projektis (tegevuses) ja kelle tegevusi rahastatakse toetusest. Seega RIK

võib olla näiteks partnerina kaasatud JUMi kui elluviija projekti tegevustes, kuid tegevuste, aruannete ja

kulude eest vastutab RÜ ees elluviija.

Me tahamegi näha selget elluviija vastutust ning päriselt digipöörde elluviimise koordineerimist ja

jälgimist. Saame aru, et see võib tekitada täiendavat koormust, aga oleme andnud ka võimaluse

digipöörde raames elluviija juhtimisvõimekuse suurendamiseks, ehk kui te näete, et ministeeriumil, kui

elluviijal, ei ole piisavalt ressursse, et digipööret sisuliselt juhtida, sh täita kohustusi rakendusüksuse ees

(väljamaksetaotlused, aruanded, jne), siis on teil võimalus digipöörde raames palgata endale vastav

inimene. Palume kaaluda, kas ministeeriumi digipöörete tegevuste osas on rahastuse kinnituse õiguse andmine ühele asekantslerile

piisav.

Antud selgitus Minister allkirjastab koos TAT-ga ka valdkondlike digipöörete nimekirja. Valdkondlike digipöörete ja

digipöörete nimekirja põhjal ning lähtudes seal sätestatud eelarvetest, koostab rakendusasutus iga

valdkondliku digipöörde kohta tegevuskava, milles sätestatakse selle elluviija, partnerid ning kuni 18

kuu jooksul elluviidavad vajalikud tegevused koos täpsema eelarve ja ajaraamiga. Tegevuskavad

kinnitab rakendusasutuse vastava valdkonna asekantsler. Kaalume siiski võimalust, et enne tegevuskava

kinnitamist annab tegevuskavale oma heakskiidu näiteks digipöörde nõukogu.

Kaitseministeerium Kooskõlastatud vaikimisi.

Keskkonnaministeerium 24.04.2023 Kooskõlastatud

Ettepanek seletuskirja täiendamiseks: Kui võimalik, soovitame lisada seletuskirja, et sündmused ja koolitused korraldatakse

järgides keskkonnahoidlike sündmuste juhendit, mis on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel:

Keskkonnateadlikkus

Arvestatud Teadlikkuse tõstmise osas seletuskirja täiendatud.

Kultuuriministeerium 25.04.2023 Kooskõlastatud märkustega

Lisada eelnõusse toetatavate tegevuste kirjeldus digipöörde elluviimisega seotud tegevuste puhul Antud selgitus Me oleme teadlikult hoidnud käskkirjas väga üldistatud tegevuste taset, et mitte end, ega toetuse saajaid

kinni kirjutada. Seletuskirjas on detailsmealt välja toodud peamised digipöörde elluviimisega seotud

võimalikud tegevused.

Lisada eelnõusse vaiete menetleja Arvestatud TAT eelnõu ja seletuskirja teksti täiendatud.

Eelnõu p2.1. Tõsta teadlikkust? Millest? Arvestatud TAT eelnõu täiendatud.

Seletuskirjas küsimus TAT-i eesmärgi kohta. tõsta teadlikkust millest? digiriigist? digivõimalustest? Arvestatud Seletuskirja täiendatud.

Seletuskirjas lk 3 üldiste põhimõtete kohta kommentaar: hästi bürokraatlik, tehnokraatiline lause. kõik digipöörde tegevused

aitavad kasutajal (sh kodanikul) talle kõige mugavam voel kõrge lisaväärtusega teenuseid tarbida.

Arvestatud Seletuskirja täiendatud.

Seletuskirjas lk 5. Kas ei peaks kuskil välja tooma ka tehisintellekti ja eetiliste ohtude, sh andmekaitsega seonduvate ohtude-

riskide maandamist?

Antud selgitus Ohtusid käsitlevad teised arengukavad ja dokumendid. Nt AI, ehk krati tegevuskava:

https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahUKEwjl9Ynv6_7-

AhX3R_EDHSFeDosQFnoECBQQAQ&url=https%3A%2F%2Fwww.mkm.ee%2Fmedia%2F6491%2F

download&usg=AOvVaw1P7UKF3B-R3oNz3syTKeOW.

Seletuskirjas lk 6. Digiauditid, ärianalüüsid, teenuste kaardistamised. Kas need eelpool sisse arvestatud või peaks neid

kuhugi veel lisama?

Antud selgitus Kaetud tegevusega 3.1.1.

Maaeluministeerium Kooskõlastatud vaikimisi.

Rahandusministeerium 11.05.2023 Kooskõlastatud märkustega arvestamisel

1. Palume eelnõus ja seletuskirjas läbivalt ühtlustada kasutatavad mõisted – hetkel on kasutusel nii „valdkondlik digipööre“

kui ka „valdkondade digipööre“.

Arvestatud TAT eelnõu tekstis ja seletuskirjas läbivalt parandatud.

2. Punkt 2.3: kirjas on, et „Sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut

toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“,

„Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Rahulolu KOV-i teenustega“. Juhime tähelepanu, et sihi saavutamist ei mõõdeta, vaid

hinnatakse. Tekstis tuleb asendada sõna „mõõdetakse“ sõnaga „hinnatakse“. Tagada tuleb kooskõla seletuskirjaga.

Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.

3. Punkt 4.1: esitatud tabelis on tulemusnäitaja „Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajad“

ning väljundnäitaja „Uued või uuendatud digiteenused, - tooted ja -protsessid“ juurde märgitud, et allikaks on koordineerija

aruanded. Jääb arusaamatuks, keda koordineerijana mõistetakse, kuna vastavat terminit ei ole eelnõus rohkem kasutatud.

Aruande esitamise kohustus on eelnõu punkti 9.1.6. kohaselt elluviijal.

Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.

4. Punktid 5.1 ja 5.2: punktis 5.1 nimetatakse rakendusüksus ja punktis 5.2 rakendusasutus. Teeme ettepaneku nimetada

esmalt rakendusasutus ja seejärel rakendusüksus.

Arvestatud TAT eelnõu tekstis ja seletuskirjas parandatud.

5. Punkt 5.3: vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) § 43 lg 1 p 1 tuleb käskkirjas nimetada elluviijad. Punkti tuleb vastavalt täiendada.

Arvestatud Elluviijad lisatud TAT eelnõu punkti 5.3.1.

6. Punkt 5.4: vastavalt ühendmääruse § 43 lg 1 p 2 tuleb käskkirjas nimetada partneri kaasamisel tema nimi või tema

valimise tingimused ja tema tegevused. Punkti tuleb vastavalt täiendada

Arvestatud Teadaolevad parnerid lisatud TAT eelnõu punkti 5.4.

7. Punkt 6.1: ettepanek selguse huvides viidata käskkirja eelarvele ja asendada „tegevuste toetamise eelarve“ sõnadega

„käskkirja eelarve“.

Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.

8. Punkt 8.2: kirjas on, et „Valdkondlike digipöörete tegevuste nimekirja koostamisel lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud

2021-2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast.“ Eelnõus tuleb viidata

valikukriteeriumitele ja -metoodikale läbi ühendmääruse. Lause tuleb sõnastada järgmiselt: „Valdkondlike digipöörete

tegevuste nimekirja koostamisel lähtutakse ühendmääruse §-st 7“.

Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.

9. Punkt 9.1.1: lisada tuleb viide ühendmääruse paragrahvile 7. Punkt tuleb sõnastada järgmiselt: „koostab digipöörde

tegevuste nimekirja lähtudes ühendmääruse §-st 7 ja arvestades eelarve planeerimise ajakava ning rakendusasutuse

kättesaadavaks tehtud vormi ja seatud tähtaegasid“.

Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.

10. Punkt 9.1.9: punkti sõnastus on eksitav, elluviija ainus kohustus ei ole teavitusürituse korraldamine. Punkti võib

sõnastada järgmiselt: „Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“ sätestatud nõuetele, mh korraldab teavitusürituse vastavalt § 2 lõikele 3.“

Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.

11. Lk 2 lõik 2: teeme ettepaneku selguse huvides tuua välja viide käskkirjale „ Toetuse andmise tingimused digiriigi

alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks“ ja

kirjeldada lühidalt kahe käskkirja erinevusi, kuna kahe käskkirja tegevuste kirjeldused on kohati üks ühele samad. Samuti

võiks selgitada, kuidas jaguneb kogu meetme eelarve erinevate käskkirjade vahel.

Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud.

12. Punkti 1.3 selgitus: lõigus on kirjas, et „toetuse saajad on ministeeriumid“, samas on eelnõu punktis 5.3 nimetatud

elluviijana ka Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi ELVL). Tagada tuleb eelnõu ja seletuskirja kooskõla.

Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud.

13. Juhime tähelepanu, et väljundnäitaja „Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside

väljatöötamiseks“ andmeid on vajalik Euroopa Komisjonile raporteerimiseks koguda erieesmärgi tasandil unikaalsena. Et

seda tehniliselt oleks võimalik teha, siis on näitajate metoodikas kokku lepitud, et toetatud asutuste infot hakatakse koguma

Sündmuste Infosüsteemis (SIS). Viide SIS kasutamisele tuleb lisada

minimaalselt eelnõu seletuskirja.

Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud.

14. Punkti 8.1 selgitus: eelnõust jääb mõneti ebaselgeks, kuidas erinevate valdkondade digiarendused punktis nimetatud

tegevuskavasse valitakse ning mis proportsionaalsusega vahendid ministeeriumite ja ELVL tegevuste vahel jaotatakse.

Palume seletuskirjas tuua välja hinnanguline soovitav saavutatav jaotus keskvalitsuse ja KOV arenduste vahel näitaja “Uued

või täiendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid” või tegevuste eelarve kaudu.

Antud selgitus Digipöörete toetuse jaotus selgub digipöörete materjalidest s.h eelarve jaotus keskvalitsuse ja KOV-de

vahel. Digipöördega alustamise eelarveline jaotus on TAT lisas nr 1 "Valdkondlike digipöörete

nimekiri".

15. Punkti 8.2 selgitus: palume täiendavalt seletuskirjas nimetada, kuidas arvestatakse tegevuste valikul panust strateegia

Eesti 2035 tasakaalustatuma regionaalse arengu horisontaalse põhimõtte edendamisse (mõõdik „Rahulolu KOV-i

teenustega“).

Antud selgitus "Rahulolu KOV-i teenustega" mõõdikut ja sellesse panustamist peab jälgima ELVL oma valdkondliku

digipöörde koostamisel ja elluviimisel.

16. Punkti 9.1.1 selgitus: kirjas on, et „Elluviija koostab koostöös partneritega kuni 18-kuuks tegevuste nimekirja. Tegevuste

planeerimisel tuleb arvestada valikukriteeriumitega.“ Palume täpsemalt kirjeldada, mida tähendab valikukriteeriumitega

arvestamine tegevuste planeerimisel.

Antud selgitus Tegevuste nimekirja koostamiseks esitatud valdkondlikud digipöörded peavad sisaldama tegevusi, mis

vastavad valikukriteeriumitele.

17. Lisas „Digipöörde tegevuste nimekiri“ on nimekirja vormis elluviijatena märgitud vaid ministeeriumid, kuid arvestama

peab ka ELVLi kui võimaliku elluviijaga.

Arvestatud TAT eelnõu lisas parandatud.

Riigikantselei 25.04.2023 Kooskõlastatud

Siseministeerium 25.04.2023 Kooskõlastatud märkustega

1) Siseministeeriumi hinnangul jääb eelnõus läbivalt ebaselgeks terminite „toetatav tegevus“ ja „projekt“ kasutus ning kuidas

jagunevad eelnõu punktis 3.1. loetletud toetavad tegevused ja punktis 8.1. nimetatud valdkonna digipööre ning digipöörde

tegevuste nimekirjad projektideks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) tähenduses.

Elluviijal peab olema võimalus kaaluda, mitu projekti on võimalik valdkonna digipöörde raames esitada. Projekti suurusest

sõltub ka teavitusnõuete täitmine (kui projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro, peab toetuse saaja korraldama

teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes

kaasab Euroopa Komisjoni).

Antud selgitus Terminit projekt kasutatakse seletuskirjas hetkeolukorra ilmestamiseks. Eelnõus seda terminit ei

kasutata. TAT-i mõistes on oluline toetatav tegevus. Kui defineerida mõistet projekt teavitamisnõuete

täitmise vaates, siis iga valdkondlik digipööre on üks projekt ja kui perioodi jooksul läheb digipöörde

maksumus üle 10 miljoni euro, siis tuleb korraldada ka teavitusüritus.

2) Üks TATi näitajatest on rahulolu mõõdik, mis on „projekti spetsiifiline näitaja“, samas ei ole projekti defineeritud ning

jääb selgusetuks, kas mõõdetakse iga tegevust või kogu digipööret. Seletuskirjas on viide avalike teenuste kataloogile, kuid

teeme ettepaneku, et projektispetsiifiliselt oleks mõõdikute valimine paindlik ning saaks kasutada ka valdkondlike

arengukavade mõõdikuid.

Antud selgitus Rahulolu saab üldjuhul mõõta konkreetse teenusega, mis on arendatud digipöörde või mitme digipöörde

raames.

Nimetus "projekti spetsiifiline näitja" tuleneb kõrgematest õigusaktidest kui üldine mõiste. Antud TAT-

is seda muuta ei saa.

3) Eelnõu punkti 8.1. on öeldud, et digipöörde tegevuste nimekirjas märgitakse kuni 18 kuu jooksul elluviidavad tegevused.

Eelnõust ega selle seletuskirjast ei tule välja valitud ajalise piirangu (18 kuud) kaalutlused ja lugema hakkamise algus ning

lõpp (kas tegevuse lõpp on ka abikõlbulikkuse lõpp).`

Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et iga valdkonna digipöörde tegevuste nimekiri koostatakse kuni 18 kuuks ning järgnevad

aastad planeeritakse ja täiendatakse igal järgneval aastal. Palume kirjeldada seda protseduuri täpsemalt. Praegu jääb

ebaselgeks, mida see elluviija jaoks tähendab.

Antud selgitus Esialgne kaalutlus oli see, et valdkondlikud digipöörded käivitatakse suvel 2023.a ja ei ole otstarbekas

teha tegevuskava pooleks aastaks. 18 kuud ei ole abikõlbulikkuse periood. Tegevuskava on ülevaade,

mis tegevused on käimas ja mis algavad 18 kuulise perioodi jooksul. Kord poole aasta jooksul

kogutakse hetkeolukorra ülevaadet, sh kuhu on digipöördes lubatud tegevuste ja tulemustega jõudnud.

Siis tekib reaalne pilt, millest lähtutakse järgmiste otsuste tegemisel. 2023.a tegevuste ja tulemuste

ülevaatamine toimub neljanda kvartali jooksul.

4) Palume arvestada valdkondlike digipöörete planeerimisel riigieelarve strateegia ajakava ning teeme ettepaneku lisada

eelnõusse täpsustus, et digipöörde tegevuskava esitatakse koos riigieelarve lisataotlustega.

Antud selgitus Kuna Vabariigi Valitsus igal aastal riigieelarve lisataotlusi ei menetle, siis sellise kitsa tingimuse

eelnõusse kirjutamine ei ole mõistlik. Lisaks on TAT-i eesmärk, et valdkondlike digipöörete protsess

oleks jooksev ja iga digipöörde omanikuga lepitakse kokku sobiv ajakava materjalide ülevaatamiseks ja

täiendamiseks.

5) Siseministeeriumi hinnangul ei selgu eelnõust, mis hetkel muutub digipööret plaaniv ministeerium elluviijaks ja peab

hakkama täitma elluviija kohustusi. Eelnõu punkti 8.1. kohaselt märgitakse valdkondlik digipööre, selle elluviija, partnerid

ning vajalikud tegevused koos täpsema eelarve ja ajaraamiga iga valdkonna digipöörde tegevuste nimekirjas ning see

esitatakse kinnitamiseks rakendusasutuse vastava valdkonna asekantslerile. Kui digipöörde tegevuste kinnitamine on

hetkeks, mil digipööret plaanivast ministeeriumist saab elluviija, siis ei saa punktis 9.1.1 nimetatud digipöörde tegevuste

nimekirja koostamine olla elluviija kohustus, kuna sel hetkel ei ole see ministeerium veel elluviija.

Antud selgitus Elluviijaks muutub TAT-i kinnitamisega.

6) Palume täpsustada eelnõu punktis 8.1. kajastatud tegevuskava kinnitamise protseduuri ja ajakava – kas asekantsler

kinnitab esitatud tegevuskava muutmata kujul, kuidas toimub muudatuste sisseviimine ja kui kaua on asekantsleril aega

kinnitada.

Antud selgitus Digipöörete protsess on jooksev. Muutmisvajadused vaadatakse üle üks kord poole aasta jooksul.

7) Eelnõu punkt 9.1.1. näeb ette, et elluviija koostab digipöörde tegevuste nimekirja, arvestades eelarve planeerimise ajakava

ning rakendusasutuse kättesaadavaks tehtud vormi ja seatud tähtaegasid. Palume TATis selgelt välja tuua, millised vormid

on rahastuse saamises tingimuseks. Täpsustame, et Siseministeerium toetab seletuskirjas mainitud kontroll-lehtede kaudu

riigiülese olukorra kaardistamist, kuid see on seotud IKT strateegia ja RES protsessiga ning ei peaks olema konkreetsete

digipöörete tegevuste rahastuse eeltingimuseks. Lisaks soovime vältida olukorda, kus iga-aastaselt muutuvad SF-rahastuse

taotluse vormid.

Antud selgitus Nii protsess kui ka vormid on ajas muutuvad. Ka RES materjalid võivad olla osa digipöörete

otsustusprotsessist.

8) Eelnõu punktis 9.1.2. on öeldud, et elluviija esitab asekantsleri kinnitatud tegevuste nimekirja kümne tööpäeva jooksul

rakendusüksusele teadmiseks. Siseministeeriumi hinnangul võib kümne tööpäevane tähtaeg olla ebapiisav, kuna on ebaselge,

milliseid tegevusi selle aja jooksul tegema peab (kas planeeritud tegevustes on vaja teha muudatusi, lisada kooskõlastusi

vms). Palume kaaluda võimalust, et rakendusasutus esitab asekantsleri kinnitatud tegevuste nimekirja samaaegselt elluviijale

ja rakendusüksusele teadmiseks. See oleks kooskõlas seletuskirjas viidatud printsiibiga, et edastamine toimub kõige

paindlikumal ja mõistlikumal moel.

Arvestatud RA esitab nii valdkondlike digipöörete nimekirja, kui tegevuskava ise RÜ-le samal ajal, kui need

lähevad elluviijatele.

9) Eelnõu seletuskirja punktis 9.1.3. on öeldud, et kui tekib vajadus teha tegevuste nimekirja muudatusi kas elluviija või

partneri poolt ning mis võivad olla muuhulgas tegevuste elluviimise edasilükkamine või ära jätmine, siis tuleb antud

muudatused digiarengu asekantsleriga kooskõlastada. Juhime tähelepanu, et eelnõus asekantsleriga kooskõlastamise

kohustust ei ole. Lisaks palume täpsustada kanalid tegevuste nimekirja muudatuste ja kooskõlastamiseks esitamiseks (e-kiri,

e-toetuste keskkond, DHS).

Arvestatud Lisatud TAT-i eelnõusse kohustus elluviijale.

10) Eelnõu punkt 9.1.6. sätestab elluviija kohustusena esitada rakendusasutusele ning rakendusüksusele rakendusüksuse poolt

kättesaadavaks tehtud vormil toetatavate tegevuste elluviimise iga-aastase vahearuande. Palume täpsustada, kas aruannete

esitamine toimub e-toetuste keskkonna kaudu või tuleb rakendusasutusele esitada muul viisil, kuna rakendusasutused

üldjuhul e-toetuste keskkonda ei kasuta.

Arvestatud TAT-i eelnõus jagatud punkt 9.1.6. kaheks.

11) Eelnõu punktis 9.1.7. on öeldud, et elluviija esitab punktis 9.1.7. nimetatud asutustele toetatavate tegevuste lõpparuande

hiljemalt 60 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Lisaks tehnilisele täpsustusele (palun kontrollida viidet

punktile 9.1.7.) palume täpsustada, mida loetakse abikõlblikkuse perioodi lõpuks. Punktis 7 on öeldud, et toetatavate

tegevuste abikõlblikkuse periood lõppeb 31. augustil 2029. a. Palume täpsustada, kas punktis 9.1.7. on silmas peetud seda

kuupäeva.

Antud selgitus Abikõlblikud on tegevused kuni 31.08.2029. Kui digipööre saab varem läbi, siis on ka abikõlblikkuse

periood lühem s.t digipöörde lõppkuupäev.

12) Palume läbivalt üle vaadata Vabariigi Valitsuse 12.05.2022.a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“

(edaspidi Ühendmäärus) §-s 43 sätestatud toetuse andmise tingimuste käskkirja kohustuslikud elemendid, nagu näiteks

kulude abikõlblikkus või vaiete menetleja, mis on praegu eelnõust puudu.

Arvestatud TAT eelnõu ja seletuskirja teksti täiendatud.

13) Palume täpsustada kulude abikõlblikkust või selgelt viidata Ühendmäärusele. Seletuskirja punkti 3.1.4. all on mainitud, et

„nimetatud tegevustes ei toetata avalikku info- ja kommunikatsioonitaristut, nt mobiilsidevõrke, andmete kaableid jms.“

Sellist välistust ei ole eelnõus mainitud ei toetavate tegevuste ega abikõlbulikkuse all ning selgusetuks jääb, miks ei võiks

taristuga seotud kulud olla abikõlblikud. Näiteks tegevuste all, mis on suunatud küberruumi hoidmisele.

Antud selgitus Nende tegevuste toetamiseks on teised meetmed.

Sotsiaalministeerium 25.04.2023

1. Palume eelnõu seletuskirjas punkt 5 selgitustes sõna „Haigekassa“ asendada sõnaga „Tervisekassa“. Eesti Haigekassa nime

muudatus jõustus 01.04.2023. Palume läbivalt vaadata ka, et viited ministeeriumidele ja vastutusvaldkondadele oleksid

ajakohastatud.

Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud.

2. Palume täpsustada selgitusi eelnõu punktis 4 toodud mõõdikute näitajate osas:

2.1. Kas vahesihttase (2024) on kohaldatav uute või uuendatud digiteenuste, -toodete ja -protsesside puhul.

2.2. Juhime tähelepanu, et seatud sihttaseme mõõdik võib osutuda liigselt ambitsioonikaks, arvestades, et tegevustega saab

alustada kõige varem 2023 II kvartalis. Seega, on tõenäoline, et ootus, saavutada sisuliselt 1,5 aastaga pool sihttasemest, on

ebareaalne ning teatud juhtudel piirav, eriti arvestades Eesti digiteenuste kasutaja kõrget ootust ja nõudlikkust teenuste

tarbimisel.

2.3. Algtaseme osas palume selgitust täiendada, et loodavatel uute lahenduste osas ka aasta 2022 mõõdikud ei kohaldu.

Antud selgitus TAT kohaldub kõikidele digipööretele ja mõõdikuid arvestatakse kokku digipöörete üleselt.

3. Valdkondlike digipöörete tegevuste nimekiri jääb oma üldistuse astmelt ebaselgeks ning selle esitamise viis eelnõu lisas

toodud kujul on mõnevõrra arusaamatu. Lisad on eelnõu kavandi juures esitatud sisu avamata ning tekst ei ole ammendavalt

avatud. Palume digipöörete tegevuste nimekirja osa ammendavalt avada ja selgitada ka eelnõu seletuskirjas.

Antud selgitus "Valdkondlike digipöörete nimekiri" on ministri allkrjastatav käskkirja lisa. Tegevused on detailsemalt

kirjeldatud asekantsleri allkirjastatavas tegevuskavas.

4. Palume selgust meetme rakendamisel kohaldatavate abikõlblike kulude kriteeriumite osas - kas litsentside soetus selle

meetme alt on abikõlblik?

Antud selgitus Kui litsentside soetamine on valdkondliku digipöörde eesmärkide saavutamiseks vajalik, siis digipöörde

elluviimise ajal võib litsentside soetus olla abikõlblik. Iga litsentside soetus peab olema valdkondliku

digipöörde detaislemas plaanis eraldi tegevusena välja toodud ja MKM-ga kokku lepitud.

5. Horisontaalsetes teemades palume arvestada mitteametlikul kooskõlastamisel edastatud märkusega:

Peatükk III. TATi mõjud lk 16 ülevalt teine lõik teine lause on „TAT lõpptulemus ei mõjuta meeste ja naiste olukorda

ühiskonnas“. Palume see lause seletuskirjast välja võtta, kuna järgnevates lausetes kirjeldatakse tegevusi, millega kaudselt

panustatakse soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Näiteks, tehisintellekti süsteemide loomisel ja kasutamisel jälgitakse, et

algoritmil põhinevad hinnangud ei oleks kallutatud ega süvendaks eelarvamusi ja soostereotüüpe jne.

Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud.

Välisministeerium 25.04.2023 Kooskõlastatud

Eesti Linnade ja Valdade Liit 25.04.2023 Kooskõlastatud

Arvamused

Riigi Tugiteenuste Keskus 25.04.2023 Kooskõlastatud märkustega

1. Üldine tähelepanek- mitteametlik käskkirja eelnõu oli mitmes aspektis selgem ja arusaadavam ja seal olnud tähelepanekud

on suures osas lahendamata.

Arvestatud RTK märkused läbi arutatud 23. mail ja 20. juunil toimunud koosolekutel. Redaktsioonilised ja

menetluslikud muudatused on TA-i ja seletuskirja sisse viidud.

2. Ühendmääruse seletuskirja kohaselt on TAT käskkirja puhul tegemist toetuse andmise tingimuste ja projekti sümbioosina.

Seetõttu peab TAT käskkirjas olema mh selgelt välja toodud projektile omistatavad tunnused, sh tegevuste elluviija, projekti

eelarve, näitajad, partnerid või tema valiku tingimused ja kord jms. Juhul, kui TAT käskkirjaga kinnitatakse mitu projekti,

tuleb ühendmääruse § 43 lõikes 1 nimetatud tingimused sätestada iga projekti kohta eraldi. Sealjuures on oluline silmas

pidada, et ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt on toetuse andmise tingimuste käskkirja kehtestamise õigus valdkonna eest

vastutaval ministril. Sama sätte lõike 4 kohaselt elluviija ja vajaduse korral partneri võib valdkonna eest vastutav minister

või riigisekretär määrata käskkirjaga või volitada halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga. Eeltoodust lähtuvalt ei

saa kooskõlastamisele esitatud käskkirja eelnõud ÜM ja ÜSS2021_2027-ga kooskõlas olevaks pidada. Eelnõu punkti 8.1

kohaselt elluviija, partnerid ning vajalikud tegevused koos täpsema eelarve ja ajaraamiga märgitakse iga valdkonna

digipöörde tegevuste nimekirjas. Kooskõlastamisele esitatud nimekirjas eelnevalt nimetatud kohustuslikke elemente, sh

elluviija ja partnerite nimesid, ei olnud (mitteametlikul kooskõlastamisel olid elluviijad nimetatud). Eelnõust ei ole võimalik

üheselt aru saada, kuidas viidatud nimekiri on kavas kinnitada, kuid käskkirja punkti 8.1 kohaselt esitab elluviija digipöörde

tegevuste nimekirja kinnitamiseks rakendusasutuse vastava valdkonna asekantslerile. Kuidas elluviija määratakse, see jääb

sealjuures arusaamatuks. Igal juhul on oluline tähele panna, et elluviija ja partner kui toetuse saajad, tuleb TAT käskkirjas

kinnitada. Samuti tuleb iga elluviija projekti teistest selgelt eristada ehk TAT käskkirjast peab olema võimalik välja lugeda,

mis on iga käskkirjaga rahastatava projekti eelarve, näitajad, tegevused jne.

Antud selgitus TAT eelnõu punkti 5.3.1. on lisatud elluviijad ja punkti 5.4. partnerid, kes on valdkondlike digipöörete

TAT-i allkirjastmaisel teada.

Lisaks on elluviijad ja partnerid välja toodud käskkirja lisas "Valdkondlike digipöörete nimkekiri" koos

tegevuste ja täpsema eelarvega.

3. Punktis 3.1 on toodud toetatavad tegevused (kokku 4), kuid ainult 3 neist on toodud tegevuste nimekirjas. Palun

täpsustada, kes hakkab tegevust 3.1.3 teostama.

Arvestatud Esialgsetes materjalides punkti 3.1.3., uuendatud materjaldies punktis 3.1.4. tegevust hakkavad

teostame need valdkondlike digipöörete elluviijad, kes peavad seda vajalikuks. TAT-i allkirjastamise

hetkel teadaolevad antud tegevuse teostajad on toodud käskkirja lisas "Valdkndlike digipöörete

nimekiri".

4. Eelnõu punktides 3.1.2. ja 3.1.3. on kirja pandud abstraktsed ja tegevusi iseloomustavad kirjeldused. Kas nendes punktides

ei ole tegemist punktis 3.1.1. ja 3.1.4 nimetatud tegevustega? Kas punktis 3.1.1. ei ole tegemist valdkondliku digipöördega

seotud arendusega (3.1.3) või ei ole see küberruumis hoitud arendatud ja juurutatud usaldusväärselt ja turvaliselt (3.1.2)?

3.1.3. on liiga üldsõnaline ja sellisel kujul sõnastatuna pigem kogu eelnõu tegevuse mõte. Seletuskirjast võib välja lugeda, et

ilmselt on mõeldud juhtimis- või koordineerimistegevusi või koolitus ja teavitustegevusi. Palun eelnõus toetatavad tegevused

sõnastada selgemalt ja üheselt mõistetavalt.

Antud selgitus TAT eelnõu 3. punkti tegevused on peamiselt samad, mis on allkirjastatud riigiüleste kesksete teenuste

toetamise TAT-s. Iga tegevuse sisu on lahti kirjutatud seletuskirjas. Esialgsetes materjalides punkti

3.1.3., uuendatud materjaldies punktis 3.1.4. tegevus on jah digipöörde elluviimise ja

koordineerimisega seotud tegevusd, sh elluviiimisvõimekuse suurendamisega, nt vajalike analüüside

tegemine ja kompetentsuse suurendamine, täiendava personali palkamise või vajalike kompetentside

sisse ostmisega. Seletuskiri selgitab selle tegevuse sisu.

5. Eelnõu p. 4.1 on näitajate tabelis, selgitava teabe juures kahel esimesel näitajal "Allikaks on koordineerija aruanded".

Eelnõust ei selgu, kes on koordineerija.

Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.

6. Digipöörde tegevuste nimekirjas olevad andmed ei ole arusaadavad, sh mis on toodud eelarvete juures numbrite 1 või 2

taga ning kuidas nendest moodustub kogu eelarve.

Antud selgitus Käskkirja lisa 1 "Valdkondlike digipöörete nimekiri" oli kooskõlastamsiel olnud eelnõu juures

informatiivsena. Käskkirja allkirjastamises sisaldab lisa 1 teadaolevate valdkondlike digipöörete infot.

7. Elluviija kohustuste juurde on vajalik lisada ka prognoosi esitamise kohustus. Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.

8. Kui tegemist on taristuinvesteeringuga ühissätete määruse artikli 65 tähenduses (taristuinvesteeringu või tootlik

investeeringu mõisted on avatud RM 2015 juhendis toetuse sihipärase kasutamise kohta, leitav ekstranetis

https://confluence.rmit.ee/pages/viewpage.action?pageId=184692104), siis palun lisada kestuse nõue.

Antud selgitus Antud TAT-is sätestatud arendused ei ole taristuinvesteeringud nimetatud EL õigusakti mõistes.

9. Eelnõu punktis 9.1.7 on viide sama numbriga punktile ja seal ei ole nimetatud asutusi, millele esitada aruandeid. Aruande

esitamise kohana võiks olla ka nimetatud esitamise koht, milleks on e-toetuse keskkond.

Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.

10. Punkt 8 kas (projekti ) elluviidavate tegevuste aeg on maksimaalselt 18 kuud? Antud selgitus Ei, kuni 18 kuud on kinnitatav tegevuskava. Tegevused võivad olla lühemad, aga ka pikemad.

11. Punkt 9.1.6 kas vahearuannet kontrollib RA? Antud selgitus Vahearuannet ei kontrolli RA. Kooskõlastamisel olnud versioonis sooviti ühe punktiga katta nii RÜ,

kui RA aruanded, kuid see jäi arusaamatuks. Sellest tulenevalt on jagatud aruannete esitamise punkt

kaheks.

12. Punkti 9.1.9. ehk teavituskohustuste punkti varasemad täiendusettepanekud on sisse viimata. Elluviijal ei ole ainuke

teavituskohustus ürituse korraldamine.

Sõnastusettepanek: Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses

nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“

sätestatud nõuetele, mh korraldab teavitusürituse vastavalt § 2 lõikele 3.

Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.

13. Palun lisada vaidemenetluse juurde (kohustuslik TAT element), et vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel

lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Seletuskirja lisada selgitus, et osapooled (RÜ ja elluviija) on

riigiasutused. Riigikohus leidis 06.04.2023 otsuses kohtuasjas 3-22-1641 (SoM vs RTK), et riigiasutusel ei ole kaebeõigust

RTK tehtud otsuse peale. Kohtusse pöördumise võimalust ei tulene STS §-st 51 ega sätte koostoimest HMS §-ga 87. STS §

51 lg 1 eesmärk on üksnes sõnaselgelt sedastada, et vaidemenetlus on kohustuslik. Sama põhimõte kehtib ka ÜSS2021_2027

alusel toetuse andmisel riigiasutusele.

Arvestatud TAT eelnõu ja seletuskirja teksti täiendatud.

14. Teeme ettepaneku ühtlustada sõnastus käskkirjas ja tegevuste nimekirjas, kas tegemist on valdkondade või valdkondlike

digipööretega ning samuti ühtlustada, kas tegemist on digipöörde või digipöörete tegevuste nimekirjaga.

Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.

15. Seletuskirja p. 3.1.3 lause: "Valdkonna digipöörde elluviimisega seotud tegevused, mis hõlmavad valdkonna digipöörde

elluviimisega seotud tegevusi" vajab paremat sõnastamist. Palume vältida seletuskirjas tarbetuid kordusi.

Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud.

16. Seletuskirja punkti 6.2 tulenevalt on tegevuste nimekirjale viidatud kui käskkirja lisale. Siin on vastuolu, sest õigusakti

lisa ei saa olla teise isiku antud akt. Tegevuste nimekiri on esitatud tabeli kujul, kus selle kasutamine on keeruline ja ei ole

otstarbekas.

Antud selgitus Käskkirja lisa 1 "Valdkondlike digipöörete nimekiri" kinnitatakse käskkirja lisana. Asekantsleri

kinnitatav tegevuskava sisaldab detailsemaid tegevusi, koos vastavate tulemuste ja detaislema

eelarvega, sh eelarved kontode lõikes.

17. Eelnõu punkti 8.2 kohaselt lähtutakse tegevuste nimekirja koostamisel seirekomisjonis kinnitatud 2021-2027

rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Juhime tähelepanu sellele, et lisaks kavandatavatele

tegevustele, peab kavandatav käskkiri ise kui projektide kogum, vastama seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumitele ja -

metoodikale. Palun eelnõu seletuskirja täiendada.

Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 25.04.2023

ITL tervitab väga seda, et valdkondlike digipöörete toetamiseks on eraldiseisvate projektide

väljundite asemel fookus seatud valdkondade terviklikule arengule ja tulemustele ning et

soovitakse välja tuua selged seosed strateegiliste eesmärkide ning IT investeeringute vahel.

Teadmiseks

võetud

Samas ei paista meie hinnangul eelnõust kuidagi välja digipöörete toetamiseks vajalik

koostöö erasektoriga. Näiteks kompetentside erasektorist hankimise eelistamine seal, kus

mõistlikult võimalik, selle asemel, et luua uusi püsivaid ametikohti ka näiteks eraldiseisvate

ja/või lühiajaliste projektide juurde.

Antud selgitus Sisseostetavate tegevuste elluviimiseks hangivad elluviijad ja partnerid teenuseid riigihangete reegleid

järgides. Ettevõtjatel on võimalik nendel hangetel osaleda. Elluviija peab kaaluma, kas kompetents

ostetakse sisse või palgatakse.

Lähtuvalt CheckIT poolt koostatud analüüsi „IKT arenduste toimemudel“ peatükist 3.3.4.1

Infoarhitektuuri juhtimine, palume analüüsida võimalust lisada eelnõusse konkreetsemalt

kohustus hinnata tegevuste planeerimisel IKT kompetentside mõistlikku vajadust. Peame

oluliseks, et eelnõust tuleks selgelt välja, et infoarhitektuurist lähtudes saab määratleda

lisaks infovarade kriitilisusele ka teavet töötlevate toodete kriitilisuse. See on omakorda

sisendiks kaalutlemisele, milliseid IKT arenduse kompetentse on vaja kindlasti

organisatsioonis nii äri kui IT poolel püsivalt omada ja milliseid tuleks vastavalt vajadusele

sisse osta erasektorist.

Antud selgitus TAT p 2.1. katab nõuded ära. Elluviija peab digipöörde koostamisel lähtuma kehtivatest õigusaktidest.

Viidatud analüüsis nimetatud nõuded tulenevad elluviijale erinevatest seadustest ja määrustest (näiteks

AvTS, KüTS, TKTA määrus jne).

Leiame, et käskkirja §3 on praeguses sõnastuses laialt tõlgendatav, mistõttu ei tule

muudatused võrreldes eelmise perioodiga selgelt esile. Seletuskiri on oluliselt

ühemõttelisem ja täpsem, kuid kuna tegemist pole jõustava dokumendiga, siis palume

analüüsida võimalust kaasata vastavad täpsustused ka käskkirja.

Antud selgitus TAT-i sätete tõlgendamisel tuleb kasutada seletuskirja. Seletuskirja koostamise eesmärk ongi selles, et

avada õigusakti sätteid täpsemalt ja mitte koormata õigusakti liigse detailsusega.

Lisaks vajaks meie hinnangul eelnõus täpsustust toetavate tegevuste loetelu, eelkõige punkt

3.1.3, kus hetkel on kirjas nii „3.1.3. valdkonna digipöörde elluviimisega seotud tegevused;“.

ITL-i ettepanek on see punkt sõnastada täpsemalt järgmiselt: „3.1.3. ja muud digipöörde

elluviimisega seotud tegevused;“. Seda eelkõige täheldades, et punktid 3.1.1. ja 3.1.2. käivad

tegelikult samuti digipöördega seotud tegevuste alla.

Antud selgitus Seletuskirjas on TAT p 3.1. sisu selgitud ja toodud näited.

Täpsustust vajab käskkirja punkt “3.1.4 teadlikkuse tõstmine punktides 3.1.1.–3.1.3.

nimetatud tegevuste osas.” Võttes arvesse seletuskirjas toodud eesmärki: “Valdkondlike

digipöörete toel jõuavad aastaks 2030 avalikud teenused kasutajateni parima võimaliku

väärtusega ja on jätkusuutlikult rahastatud. Äripoole tehnoloogia juhtimise võimekus on

tõusnud ning IT-arendus lähtub strateegilistest eesmärkidest.”, teeme ettepaneku sõnastada

punkt järgmiselt: “3.1.4 elluviija ja partnerite teadlikkuse tõstmine punktides 3.1.1.–3.1.3.

nimetatud tegevuste osas.”.

Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.

ITL hindab kõrgelt seletuskirjas toodud digipöörde rahastatavate tegevuste

valikukriteeriume, kuid leiab, et need tuleb kajastada käskkirja koosseisus nõuete loendina

jõustamise eesmärgil. Näiteks käskkirja sisust ei tule selgelt välja seletuskirjas toodud

rahastatavate tegevuste väga oluline valikukriteerium, mis on seotud tippjuhtide

vastutusega: “Digipöörde tegevused on põhjendatud, kui strateegia on läbimõeldud tippjuhi

tasemel ja on olemas terviklik lähenemine järjepidevaks avaliku teenuse parendamiseks või

ühe tervikvaldkonna korda tegemiseks”. Soovitame lisada käskkirja punkti 8.2 rahastuse

eeldusena viite TKTA §5 lõikele (3) “Ministeeriumi valitsemisala teenuste terviklikku arengut

korraldab ministeeriumi kantsler või tema volitatud isik, lähtudes valitsemisala ülesannetest

ja asjaomastes strateegilistes arengudokumentides seatud eesmärkidest.” Sõnastuse

ettepanek: “8.2 Rakendusasutus nõustab enda koostatud kontroll-lehtede alusel

valdkondlike digipöörete ettevalmistamist ja elluviimist ning tagab, et elluviimisel järgitakse

digiriigi põhimõtteid ja loogikat. Valdkondlike digipöörete tegevuste nimekirja koostamisel

lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud 2021-2027 rakenduskava tegevuste üldistest

valikukriteeriumidest, -metoodikast ja TKTA määruse §5 lõikest (3)”.

Antud selgitus TAT p 2.1. katab nõuded ära. Elluviija peab digipöörde koostamisel lähtuma kehtivatest õigusaktidest.

Viidatud analüüsis nimetatud nõuded tulenevad elluviijale erinevatest seadustest ja määrustest (näiteks

AvTS, KüTS, TKTA määrus). Valikukriteeriumide sätestamisel on kasutatud ainult seirekomisjoni

kinnitatud kohustuslikke valikukriteeriume ja ei ole vajadust neid laiendada.

ITL leiab eelmise tähelepaneku täiendusena, et digipöörde tegevuste valikukriteeriumitest

on ennatlikult elimineeritud väga oluline valikukriteerium: “4. Valikukriteerium – elluviija või

partneri suutlikkus tegevusi ellu viia. Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri

poolt tegevuste nimekirja ning eraldi suutlikkust ei hinnata. /.../ Kuna elluviija ja partneri

suutlikkus on juba läbi kohustuslike ülesannete ja rollide tagatud, siis eraldi suutlikkust hinnata ei ole vaja.”. ITL-i

hinnangul ei ole kõikide elluviijate ja partnerite suutlikkus

digipöörete elluviimiseks ja digiriigi arenduse põhimõtete järgimiseks tegelikkuses piisav, mis

võib viia Eesti digiriigi arengu pidurdumiseni tänu rahastuse valikukriteeriumite nõuetele

mittevastavuse tõttu. Selle tulemusena võib tagasilöögi saada Eesti IT sektori panus SKT-sse

tänu vähenenud avaliku sektori tellimustele. ITL teeb ettepaneku elluviimise suutlikkuse

hindamine valikukriteeriumina siiski kasutusele võtta.

Antud selgitus Seletuskirjas on p-s 8 neljandat valikukriteeriumi arvestatud ja selle kasutamist selgitatud.

Elluviija suutlikkusega on seotud ka teine probleem: kui elluviija suutlikkus osutub punktis

9.1.5 toodud kohustuste täitmisel (arvestab digiteenuste arendustegevuste rakendamisel

digiriigi toimimise põhimõtteid, õigusraami ning suundasid) ja punktis 9.2.2 toodud õiguste

realiseerimisel (tegevuste abikõlblikkuse, eesmärgipärasuse ja teostatavuse hindamine)

ebapiisavaks, siis see avaldab vahetut mõju partnerite suutlikkusele täita strateegilisi

eesmärke ning realiseerida punktis 10.2 toodud õiguseid. ITL teeb ettepaneku lisada punkt

10.2.2 järgmises sõnastuses: “Partneril on õigus pöörduda rakendusasutuse poole

konsultatsiooni saamiseks punktis 10.2.1 toodud õiguste realiseerimiseks.”.

Antud selgitus Praktilist suhtlust ei ole otstarbekas detailselt sisse kirjutada õigusakti. Juhime tähelepanu, et partnerid

on TAT p 5.4. kohaselt avaliku sektori asutused.

Tähelepanek sisulise mittevastavuse kohta käskkirjas ja seletuskirjas. Seletuskirja punktis 8

on kirjas: “Elluviija võib koordineerida tegevuste nimekirja koostamist vabalt valitud vormil

ning protsessis, sh arvestades riigieelarve planeerimise loogikat ning rakendusasutuse

juhised ning tähtaegasid.”. Käskkirja punktis 9.1.1. on kirjas: “koostab digipöörde tegevuste

nimekirja, arvestades eelarve planeerimise ajakava ning rakendusasutuse kättesaadavaks

tehtud vormi ja seatud tähtaegasid;”. ITL leiab, et seletuskirjas toodud fraas “vabalt valitud

vorm” on vastuolus käskkirja fraasiga “rakendusasutuse vorm”. Teeme ettepaneku see

vastuolu kõrvaldada.

Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud.

Lisame, et ITL kiidab heaks punktides 9.1.4 ja 10.1.4 seatud kohustuse lisada võimalusel töö

teostaja logo või viide töö teostajale, kui töö tulemus on kasutajale nähtav.

Teadmiseks

võetud

Eesti Puuetega Inimeste Koda 12.05.2023

Toetuse andmise tingimuste eesmärgiks on toetada erinevaid valdkondlike digipöördeid, sealhulgas tagades inimeste

põhiõiguste kaitse, tõsta teadlikkust ning pakkuda kasutajale avalikke digiteenuseid kasutajamugavalt, küberturvaliselt,

andmepõhiselt, etteaimavalt ja kättesaadavalt igas piirkonnas. Eelnõu seletuskirjast loeb, et digiteenuseid arendatakse

jälgides ning planeerides seda, et avalike teenuste pakkumist võimaldavad infosüsteemid oleksid digiligipääsetavad, st

oluline on arendamisel rakendada ligipääsetavuse standardite nõudeid.

Eesti Puuetega Inimete Koda on seisukohal, et ligipääsetavus on digipöörde projekti osana kohustuslik nõue, mitte

vabatahtlik kriteerium, seega tuleks seda ka eelnõu seletuskirjas selgelt väljendada.

Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud.

Samuti on ligipääsetavuse nõue oluline, et ligipääsetavus oleks olulisel kohal nii projekti loomise algfaasis kui ka kogu

projekti eluea vältel, et tagada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 9 („Juurdepääsetavus“) punkt 1, mille

kohaselt tuleb konventsiooni ratifitseerinud riigil tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele

keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, ning

muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades ning punkt 2 lõige f, osalisriigid viivad läbi

meetmeid selleks, et edendada muid asjakohaseid puuetega inimestele osutatava abi ja toe vorme, et tagada neile juurdepääs

teabele.

Teadmiseks

võetud

21.08.2023

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused

valdkondlike digipöörete toetamiseks“ eelnõu seletuskiri

I SISSEJUHATUS

Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 on aluseks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706)

(edaspidi ühissätete määrus) artiklis 10 nimetatud partnerluslepe ning Vabariigi Valitsuse

poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud rakenduskava

“Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava).

Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1

alusel.

Meetmete nimekiri on Euroopa Komisjonis kinnitatava rakenduskava detailsem siseriiklik

juhtimistööriist, kus fikseeritakse, milline asutus millises rollis on, milliseid meetmeid

rakendab, milline on eelarve, kaasrahastamise allikas ning oodatavad tulemused (väljund- ja

tulemusnäitajatena). Euroopa Komisjon kinnitas rakenduskava 4. oktoobril 2022. Vabariigi

Valitsuse istungil 3. juulil 2023. a. kinnitatudmeetmete nimekirjas on poliitikaeesmärk 1

meetme 21.1.2.1 “Digiriik” rakendusasutuseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(edaspidi ka rakendusasutus või MKM) ja rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus

(edaspidi rakendusüksus).

Käesoleva käskkirjaga (edaspidi TAT (toetuse andmise tingimused)) kehtestatakse

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike,

ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme 21.1.2.1

„Digiriik“ sekkumise 21.1.2.11 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt

avalikus sektoris“ toetuse andmise tingimused vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ning

rakenduskavas toodud eesmärkide saavutamiseks.

TAT eesmärgiks on toetada valdkondlikke digipöördeid, sealhulgas tagades inimeste

põhiõiguste kaitse, lisaks tõsta teadlikkust digiriigist ja selle pakutavatest võimalustest,

pakkudes seeläbi kasutajale avalikke digiteenuseid kasutajamugavalt, küberturvaliselt (st

rakendades riskihaldus- ja infoturbe meetmeid), andmepõhiselt, etteaimavalt ja kättesaadavalt

igas piirkonnas, lähtudes Vabariigi Valitsuse 23.12.2021. a. protokollilise otsusega kinnitatud

„Eesti digiühiskonna arengukava 2030” (edaspidi DA 2030) eesmärkidest.

Valdkondlikud digipöörded kokku hõlmavad kogu riiki ning arvestatakse iga ministeeriumi

valitsemisala järgi, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse seaduses. Samuti on igal

ministeeriumil oma peamine arengukava või strateegia, millest digipöörete plaanide tegemisel

lähtutakse. Samas tuleb arvestada, et iga digipööre peab sisaldama DA 2030 suuniseid ning

kõik tegevused peavad lähtuma sellest, kuidas digiriiki ehitatakse (nt teenuste juhtimine,

andmed, tehnoloogia, sündmusteenused, proaktiivsed teenused jne.) Seetõttu on ka MKM

digiühiskonna arengu eest vastutavana kogu TATi ülene rakendusasutus ning hoiab seetõttu ka

riigiülest digiriigi pilti koos (nt kõik rahastamisallikad). Sama lähenemine on antud MKMile

ka riigieelarve protsessis, kus MKM annab eksperthinnangu kõikide info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) lisataotluste menetluses vastavalt Vabariigi

Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja

tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning

riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 5 lõikele 4.

Poliitikaeesmärk nr 1 „ Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „Digitaliseerimisest kasu toomine

kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ meetme nr 21.1.2.1

„Digiriik“ sekkumise „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus

sektoris“ EL-i toetuse eelarve on meetmete nimekirjas 136 000 000 eurot (Euroopa

Regionaalarengu Fond, edaspidi ERF), riiklik kaasfinantseering 58 285 714 eurot. Antud

käskkiri hõlmab sellest 70 000 000 eurot (ERF) ja lisanduv riiklik kaasfinantseering on 30 000

000 eurot.

Lisaks on 14. märtsil 2023 allkirjastatud „Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi

kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise

toetamiseks“ käskkiri nr 441, millega antakse toetust riigiüleste kesksete teenuste

arendamiseks, millede arendamine toimub peamiselt MKM valitsemisalas. Käesoleva

käskkirjaga antakse toetust valdkondlikele digipööretele, mis võivad olla, aga ei pea olema ühe

valitsemisala piires. Nende kahe käskkirjaga kaetakse enamus meetme vahenditest.

Allesjäävate vahendite kasutamine otsustatakse edaspidi. Vajadusel koostatakse voorulise

taotlemise määrus, kuid neid vahendeid võidakse kasutada ka kahe käskkirja eelarvete

suurendamiseks.

TAT sisaldab toetavate tegevuste eesmärkide, tulemuste ja tegevuste kirjeldust, eelarvet,

näitajaid ning rakendamise tingimusi.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM-i digiarengu osakonna IT rahastamise

valdkonna endine juht Kaire Kasearu (e-post: kaire.kasearu@mkm.ee, telefon: 625 6376),

nõunik Margo Keerme (e-post: margo.keerme@mkm.ee, telefon: 639 7647) ja nõunik Alar

Teras (e-post: alar.teras@mkm.ee, telefon: 625 6377) ja strateegiaosakonna välisvahendite

õiguse nõunik Nele Mals (teenistusest lahkunud), välisvahendite valdkonnajuht Rando

Härginen (e-post: rando.harginen@mkm.ee, telefon: 625 6446) ja struktuurivahendite nõunik

Natalja Zinovjeva (e-post: natalja.zinovjeva@mkm,ee, telefon: 715 5886). Käskkirja juriidilise

ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: gerly.lootus@mkm.ee).

1. Punkt “Reguleerimisala”

Eelnõu punkt 1.1 kirjeldab toetatavate tegevuste seost aluseks oleva rakenduskavaga,

nimetades asjakohase poliitikaeesmärgi ja meetme ning sekkumise.

Eelnõu punkt 1.2 toob välja, et TATi rakendatakse tulemusvaldkonna „Digiühiskond“

programmi „Digiühiskonna programm“ meetme „Digiriik“ ja programmi tegevuse „Digiriigi

alusbaasi kindlustamine“ alusel.

1 https://adr.rik.ee/mkm/dokument/13870447

Kulude tekkimisel liiguvad eelarved õigetesse programmidesse ja tegevustesse ning kehtib

tavapärane tegevuspõhise eelarve rakendamise loogika.

Punktis 1.3 sätestatakse, et toetavate tegevuste raames ei anta riigiabi ega vähese tähtsusega

abi, sest ei toetata majandustegevust. Toetuse saajad on ministeeriumid, Riigikantselei ja

ELVL ning TATi raames elluviidavad tegevused ei ole majandustegevus. Riigiabi mõiste

tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikest 1, mille kohaselt on igasugune

liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või

ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist,

siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Toetuse saaja (elluviija) ja partner kohustuvad tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste

puhul järgima riigihangete seadust. Avatud hankemenetluse läbiviimisel eeldatakse, et

ettevõtjatele eelist ei anta. Järelikult on riigiabi andmine välistatud ka teisel tasandil.

2. Punkt „Toetuse andmise eesmärk ja tulemus“

Punktis 2.1 on sätestatud TATi eesmärgina, et toetatakse valdkondlikke digipöördeid, mis

tuginevad iga valdkonna enda arengukavale ning strateegiale. Digiriik vajab arenguhüpet igas

valdkonnas (nt haridus, kultuur, õigus, sisejulgeolek, tervis) ning kodanike suhtlust riigiga

tuleb pidevalt edasi arendada, samas tagades inimeste põhiõiguste kaitse, lisaks tõstes

teadlikkust ning pakkuda seeläbi kasutajale avalikke digiteenuseid kasutajakeskselt,

küberturvaliselt, andmepõhiselt, etteaimavalt ja kättesaadavalt igas piirkonnas, lähtudes DA

2030 eesmärkidest.

Üldised põhimõtted valdkondliku digipöörde elluviimisel:

· kõikide valitsemisalade ja üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu (ELVL)

digipöörded lähtuvad DA 2030 ja Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) visiooni strateegilistest

suundadest ja prioriteetidest ning panustavad nendes kirjeldatud eesmärkide saavutamisse;

· valdkondlik digipööre on strateegiliste äriliste eesmärkide saavutamist toetav, efektiivselt

juhitud, tulemuspõhine ning selgelt mõõdetav tegevusplaan selleks, et kestlike digitaalsete

lahenduste abil realiseerida kasutajate jaoks avaliku sektori võimekuste ja võimaluste

potentsiaal ning luua kasutajakeskses suhtluses riigiga maksimaalset väärtust;

· valdkondlikus digipöördes on selge seos strateegiliste eesmärkide ning IT investeeringute

vahel. Fookus on valdkonna terviklikul arengul ja tulemustel, mitte ainult eraldiseisvate

projektide väljunditel;

· kesksel kohal on kasutaja ning kõik valdkondliku digipöörde tegevused aitavad kasutajal (sh

kodanikul) talle kõige mugavamal moel kõrge lisaväärtusega teenuseid tarbida.

Punktis 2.2 kirjeldatakse meetme tegevuse oodatavat tulemust, mis on seotud DA 2030

peamise mõõdikuga, milleks on tagada digiteenuste kasutajate parim kogemus tasemega 90%.

Eesmärk on, et kui valdkonnas digipööret ellu viiakse, siis on kohustuslik mõõta kasutaja

rahulolu. Lisaks on igal valdkonnal oma mõõdikud, mis tulenevad oma arengukavadest ning

Eesti 2035 eesmärkidest. Hetkeolukord on see, et avalike teenuste kasutajateni jõuavad

teenused kohmakalt, sh on probleemiks taakvara võlg ning puuduv jätkusuutlik rahastusmudel.

Puudujäägid on teenuste juhtimises, kasutajakogemuses, andmehalduses, tehnoloogias,

küberturvalisuses, oskustes ning jätkusuutlikkuse tagamises. Teenuste omanikud ei oma

piisavat kontrolli tehnoloogia valitsemise ja juhtimise üle. Valdkondlike digipöörete toel

jõuavad aastaks 2030 avalikud teenused kasutajateni parima võimaliku väärtusega ja on

jätkusuutlikult rahastatud. Äripoole tehnoloogia juhtimise võimekus on tõusnud ning IT-

arendus lähtub strateegilistest eesmärkidest. Otsene mõju – kasutajale on kõik avalikud

teenused kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed füüsilises ja/või digiruumis, olenemata

tema elukohast, teenuse kasutamise kanalist, vanusest või erivajadustest. Kaudne mõju –

avalikud teenused võimaldavad täide viia valdkondlike arengukavade sisulisi eesmärke,

näiteks inimeste tervena elatud aastad, säästev, riskikäitumisi vähendav, õnnetusi ennetav ning

keskkonda ja kultuuri hoidev ühiskond.

Punktis 2.3 on välja toodud, et toetuse andmisel järgitakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi

ühendmäärus) kohaseid horisontaalseid põhimõtteid ning kirjeldatud on seoseid riigi

pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 riigivalitsemise sihi ja asjakohasemate näitajatega,

mille saavutamisse toetuse andmisega panustatakse.

Toetuse andmise tingimused haakuvad eelkõige riigivalitsemise sihi teemakimpude järgmiste

osadega:

1) Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus

ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Avalikud

teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Eesti riigikorraldus

ja inimeste osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele riikidele;

2) Eesti on valvatud ja kaitstud, maailmas tuntakse meid hästi ja riigi rahvusvaheline positsioon

on tugev;

3) avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad

inimeste heaolu ja turvalisust.

Eesti 2035 tegevuskavas olevate eesmärkide saavutamist, regionaalset arengut, võrdseid

võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse

näitajatega (vt tabel 1). Iga valdkond arvestab neid oma valdkondliku digipöörde juures.

Tabel 1. „Eesti 2035“ näitajad, mis iseloomustavad horisontaalsete põhimõtete edenemist

„Eesti 2035“

alasiht

Eesti 2035 näitajad

Sooline

võrd-

õiguslikkus

Võrdsed

võimalused

Ligi-

pääsetavus

Regionaalsed

erinevused

järgmistes

näitajates

Keskkond/

Kliima

„Eesti 2035“ siht „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine”

Täpsustus näitajate kohta: Eesti 2035 horisontaalsete põhimõtete näitajatele sihttasemeid ei

seata ja nende saavutamist ka meetme/projekti tasandil mõõtma ei pea. Need on

mõjuindikaatorid, kuhu panustavad väga paljud meetmed oma tegevustega.

Eesti on

uuendus-

meelne,

teadmiste

loomist ning

kasutamist

väärtustav

riik

Soolise

võrdõigus-

likkuse

indeks

Hoolivuse

ja koostöö-

meelsuse

mõõdik

Ligipääseta-

vuse mõõdik

Ligipääseta-

vuse kohta on

esitatud

eeltingimus,

millele

arendus-

tegevus peab

vastama.

Rahulolu

KOV-i

teenustega

KOV avalike

digiteenusteg

a rahulolu

mõõdetakse,

kui see on

seotud KOVi

teenusega.

Kasvuhoonega

aside heide

transpordisekt

oris

Kliimakindlus

antud TATiga

ei ole seotud

ega kuulu

taristu-

projektide

kategooriasse,

mis on

nimetatud

Euroopa

Komisjoni

kliimakindluse

hindamise

juhendis ptk

3.2.1. (tabel 2).

Eesti on

usaldus-

väärne riik

Eesti on

inimese-

keskne riik

Näitajasse „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ panustatakse tegevuste kavandamisel eri

sotsiaalsete rühmade (nt vanemaealised) vajaduste arvestamisega.

TATi elluviimisel rakendatakse asjakohaseid meetmeid isikute põhiõiguste kaitse tagamiseks.

Tehisintellekti süsteemide loomisel ja kasutamisel jälgitakse, et algoritmil põhinevad

hinnangud ei oleks kallutatud ega süvendaks eelarvamusi ja soostereotüüpe. Digiteenuste

arendamisel ja osutamisel võetakse võimalusel arvesse, et eri soost, vanuses, emakeelega,

erivajadusega kasutajatel võivad olla erinevad oskused, vajadused ja võimalused digiteenuste

kasutamiseks ja seatakse eesmärgiks inimestele võrdsete võimaluste loomine digiteenustele

juurdepääsuks. Loodavaid uusi ja täiendatud lahendusi testitakse võimalusel eri soost, vanuses,

rahvusest ja erivajadusega kasutajarühmade peal ning rakendatakse teenuse disaini standardi

10 käsku (https://medium.com/digiriik/digiteenuste-10-k%C3%A4sku-ehk-kuidas-luua-

parimat-digiriigi-kogemust-8afeb0b31fd9 ).

Digiteenuseid arendatakse, jälgides ning planeerides seda, et avalike teenuste pakkumist

võimaldavad infosüsteemid oleksid digiligipääsetavad, st oluline on arendamisel rakendada

ligipääsetavuse standardite nõudeid. Ligipääsetavuse nõuded elluviijatele ja partneritele

(teabevaldajad) on sätestatud AvTS § 32 lg 1 p 6 ja 7 ning lg 2. Täpsemad nõuded on välja

toodud siin: https://ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse-

tagamine.

Regionaalarengut puudutavas valdkonnas arvestatakse, et avalike e-teenuste kättesaadavus

ning kvaliteet ei tohi sõltuda inimese elukohast. Väikses haldusüksuses elaval inimesel on

õigus täpselt sama kvaliteetsele ning lihtsasti kättesaadavale digiteenusele oma haldusüksuses

kui näiteks pealinnas elaval inimesel. Kuna käesoleva TATi elluviija saab olla vastava

valdkonna eest vastutav ministeerium ja Eesti Linnade ja Valdade Liit, siis panustatakse

otseselt regionaalarengusse läbi avalike teenuste.

Keskkonna ja kliima valdkonnas arvestatakse, et paremate digiteenuste arendamise tulemusel

vähenevad sundliikumised, mida kodanikud peavad tegema riigi- või KOV asutustega

suhtlemiseks. Samuti väheneb avalikul sektoril kaasaegsemate digilahenduste abil näiteks

vajadus viia läbi järelevalvetegevusi kohapeal. Sundliikumiste vähendamisega väheneb

vajadus kasutada autosid ja muid transpordivahendeid. Seega panustatakse kasvuhoonegaaside

heite vähendamisesse transpordisektoris.

Nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest lähtuvalt peavad toetatavad tegevused olema

kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste

konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (lisa 1).

Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi

rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (seletuskirja lisa 2).

3. Punkt „Toetatavad tegevused”

Punktis 3.1 sätestatakse, et arvestades infoühiskonna ja infotehnoloogia kiiret arengut ning

vajadust läheneda infoühiskonna alaste teemade käsitlemise teravike seadmisele paindlikult,

esitab TAT üldised tegevused eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Punktis 3.1 esitatud

tegevusi viivad ellu toetuse saaja ehk elluviija ja/või partner omategevustena või ostetud

tegevustena. Eesmärgi saavutamiseks töötatakse välja või arendatakse infotehnoloogilisi

lahendusi nt andmekogude, elektrooniliste töövahendite või andmelahendussüsteemidena.

Samuti kaardistatakse, töötatakse välja, arendatakse ning levitatakse ja tutvustatakse

kasutajatele ja laiemale avalikkusele nii uusi kui juba olemasolevaid infotehnoloogilisi

lahendusi oma valdkonnas.

Tegevused antud TATi raames on alljärgnevad ning on seotud detailsemalt DA 2030

suundadega, mis on universaalsed kõikidele valdkondlikele digipööretele:

3.1.1. infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine – DA 2030 suunad: avalike

teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine; andmepõhine riigivalitsemine ja andmete

taaskasutamine, tulevikukindlate digiriigi platvormide arendamine ja juurutamine, uute

lähenemisviiside pidev katsetamine; avatud innovatsiooni ja digiriigi kogukonna arendamine;

avaliku sektori digimuutuste võimendamine; üleminemine sündmuspõhistele ja proaktiivsetele

teenustele; krativäelise riigi arendamine ja juurutamine; inimkeskse digiriigi arendamine ja

juurutamine; rohelise digiriigi arendamine ja juurutamine jne.

3.1.2. küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena (DA 2030

lk 39-43) – DA suunad: ajakohase küberturvalisuse riiklik korraldamine; suundumuste, riskide

ja mõjude analüüsivõime arendamine; suurema küberturvalisuse võimekuse tagamine jne.

3.1.3. teadlikkuse tõstmine eelnimetatud ja punkti 3.1.4 tegevuste osas, mis hõlmab standardite,

raamistike, metoodiliste juhendite ja koolitusmaterjalide väljatöötamist ning levitamist;

digiühiskonda puudutavate hindamiste, kontseptsioonide, uuringute ja analüüside

korraldamist, läbiviimist ning tulemuste levitamist; koolituste, õppereiside, seminaride,

töötubade, ajurünnakute, infopäevade, konverentside ja kursuste ettevalmistamist, läbiviimist

ning tulemuste levitamist; kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate, teavitustegevuste ja

esitluste kavandamist ning läbiviimist jne. Sealhulgas toetatakse elluviija ja partnerite

teadlikkuse tõstmist. Sündmused ja koolitused korraldatakse järgides keskkonnahoidlike

sündmuste juhendit, mis on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi veebilehel rubriigis

“Keskkonnateadlikkus”.

3.1.4. valdkondliku digipöörde elluviimisega seotud tegevused, nt hangete läbiviimise ja

korraldamisega seotud tegevused, valdkondliku digipöörde koordineerimise ja võimestamisega

seotud tegevused, kogukonna koordineerimise ja innustamisega seotud tegevused.

Nimetatud tegevustes ei toetata avalikku info- ja kommunikatsioonitaristut, nt

mobiilsidevõrke, andmeedastuskaableid jms.

Punktis 3.2 sätestatakse, et TAT-st toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt

keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses ega tekita seal nimetatud

olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk „ei

kahjusta oluliselt“) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud meetmel potentsiaalselt olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.

Toetavate tegevuste puhul järgitakse läbivalt “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega kooskõla.

4. Punkt „Näitajad“

Punktis 4 on toodud meetmete nimekirja näitajad ja TATi projektispetsiifiline näitaja koos

vastavate vahe- ja sihttasemetega. Antud näitajad on koond kõikide digipöörete kohta ning

rakendusasutus koondab iga valdkondliku digipöörde elluviija aruandluse pealt

saavutustasemed kokku.

Näitaja

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja: “Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -

protsesside kasutajad” (RCR11).

Tasemed

Algtase on 0 ning lõpptase 2 000 000 (2029. a). Nende hulka loetakse üksnes käesoleva TATi

toetusena valminud uute või täiendatud avalike digiteenuste, toodete või protsesside kasutajaid.

Üleriiklikult on lõpptase 4 500 000 lõppkasutajat aastas.

Selgitus

Arendatud või täiendatud avalike digiteenuste, toodete ja protsesside kasutajate aastane arv.

Täienduste hulka kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused. Kasutajateks on uue või

täiendatud avalike digiteenuste ja toodete kliendid ja avaliku sektori asutuste töötajad, kes uusi

või oluliselt täiendatud digiprotsesse kasutavad. Loetakse kõigi uute digiteenuste, toodete

ja/või protsesside kasutamiskordasid aastas, mis ei ole seotud unikaalse inimesega,

kumulatiivselt. Autenditud ja unikaalne kasutaja ei näita teenuse kasutamise tegelikku seisu,

sest kõikide teenuste jaoks ei pea ennast autentima. Lisaks on administratiivselt ebamõistlik

hakata eristama autenditud ja mitteautenditud kasutajaid.

Näitaja

Meetmete nimekirja väljundnäitaja: “Uued või täiendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid”.

Tasemed

Algtase on 0, vahetase 18 (2024. a) ja lõpptase 35 (2029. a). Nende hulka loetakse üksnes

käesoleva TATi toetusena valminud uusi või täiendatud digiteenuse, -toodete ja/või -

protsesside arvu.

Üleriiklikult on vahetase 25 ning lõpptase 90 teenust.

Selgitus

Tegemist on uute või täiendatud digiteenuste arvuga. Täienduste hulka kuuluvad üksnes uued

lisandunud funktsionaalsused või olemasolevate funktsionaalsuste märkimisväärsed

uuendused. Iga teenust või uut funktsionaalsust loetakse eraldi. Ka uuele teenusele võib tekkida

uus funktsionaalsus. Sellisel juhul on tegemist kahe erineva korraga.

Näitaja

EK ühine väljundnäitaja: “Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -

protsesside väljatöötamiseks” (RCO14).

Tasemed

Algtase on 0, vahetase 12 (2024. a) ning lõpptase 30 (2029. a). Nende hulka loetakse üksnes

asutusi, kes käesoleva TATi kaudu toetust saavad, sh partnerid

Riigiüleselt on algtase 0, vahetase 20 ning lõpptase 50 toetatud asutust.

Selgitus

Tegemist on TATiga toetavate avaliku sektori asutuste arvuga, keda toetatakse digiteenuste,

toodete ja protsesside väljatöötamiseks või oluliseks täiendamiseks. Oluliste täienduste hulka

kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused, sh ligipääsetavuse nõuete täitmine ja UX

funktsionaalsused jmt. Avaliku sektori asutuste hulka kuuluvad riigiasutused ning nende poolt

hallatavad asutused, avalik-õiguslikud asutused, kohalikud omavalitsused või muud avaliku

võimu täideviijad. Topelt lugemise vältimiseks loetakse iga asutust, mida on toetatud erinevate

tegevuste raames, näitajas ühe korra. Toetatud asutuste andmed lisab elluviija SFOS

andmekorje moodulisse. Näitajat raporteeritakse, kui kõik konkreetse avaliku sektori asutusega

seotud tegevused on lõppenud. Toetatud asutuste infot hakatakse koguma Sündmuste

Infosüsteemis (SIS).

Näitaja

Projekti spetsiifiline näitaja: “Avalike digiteenustega rahulolu”.

Tasemed

Mõõdiku lõpptase on tulenevalt “Digiühiskonna arengukava 2030” sätestatud eesmärgile 90%

(2029. a). Vahetase ei kohaldu.

Selgitus

Mõõdikuga mõõdetakse nii eraisikute kui ka ettevõtete rahulolu avalike teenustega, mida on

tarbitud elektrooniliste kanalite kaudu (e-iseteenindus, veebileht, e-post, nutirakendus jmt).

Mõõtmise metoodika pannakse paika TATi tegevuste koostamisel. Tegemist on projekti

spetsiifilise näitajaga ning selle täitmist raporteeritakse järelaruandega.

Perioodi 2021-2027 kohaste näitajate definitsioon ja raporteerimise reeglid on toodud perioodi

2021–2027 näitajate metoodikas, millest rakendamisel juhindutakse.

5. Punkt “Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partnerid”

Punkti 5.1 kohaselt on rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Rakendusasutuse ülesandeid täidab eelkõige strateegiaosakond, kes koordineerib

ministeeriumi strateegia ja Euroopa Liidu struktuurivahendite strateegia ministeeriumi

valdkondi käsitlevate osade väljatöötamist, tagab välisvahendite efektiivse kasutamise

ministeeriumi valitsemisalas ning teostab välisvahendite kasutamise üle seiret ja järelevalvet.

Valdkondlike digipöörete teemades täidab rakendusasutuse rolli ka digiriigi arendamise

osakond.

Punkti 5.2 kohaselt on rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus.

Elluviija on punkti 5.3 kohaselt iga valdkonna eest vastutav ministeerium. Kohalike

omavalitsuse üksuste valdkondliku digipöörde vastutus on delegeeritud Eesti Linnade ja

Valdade Liidule. Elluviijad nimetatakse digipöörete nimekirjas ja tegevuskavades. Iga

ministeeriumist või ELVL-st elluviija vastutab oma valdkondliku digipöörde ning

tegevuskavas olevate tegevuste elluviimise eest. Ministeeriumite valitsemisalad on jaotatud

vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele. Kui valitsemisala või ELVL digipöördel on puutumus

rohkem kui ühe ministeeriumi valitsemisalaga, siis võib ka digipöörde planeerida kaheks. TATi

koostamisel ei ole kõik ministeeriumid oma valdkondlikku digipööret veel esitanud. Kui need

esitatakse ja punkti 8.1. nõustamise tulemusel otsustab rakendusasutus neid toetada, tehakse

TAT-s vastav muudatus.

Elluviijal on punkti 5.7 järgi õigus kaasata tegevuste elluviimiseks partnereid avalikust

sektorist. Kuna käskkiri on suunatud erinevate valdkondade digipöörete elluviimiseks, siis

partnerite kaasamisel lähtutakse sellest, kes on vastava valdkondliku digipöörde jaoks pädev

ning otseselt seotud vastava valdkondliku digipöörde ning selle tegevustega (näiteks partner

vastutab konkreetse infosüsteemi, andmekogu, vms eest). Partnerite valikul tuleb lähtuda nende

ülesannetest ning seosest tegevusega. Partneriteks võivad olla põhiseaduslikud institutsioonid,

valitsusasutused ja nende hallatavad asutused, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad

asutused, kohalike omavalitsuste liidud, mittetulundusühingud ja sihtasutused juhul, kui nad

pakuvad otsest avalikku teenust. Kuna peamised partnerid on valdkondade IT-asutused, siis

Sotsiaalministeeriumi näitel on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK)

põhimääruses sätestatud: TEHIKu tegevusvaldkond on Sotsiaalministeeriumi ja

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste

arendamine, haldamine ja pakkumine. Sotsiaalministeeriumi partnerina alustas TEHIK

tegevust 2017. aasta 1. jaanuaril, mil konsolideeriti Sotsiaalministeeriumi IKT osakond ja Eesti

E-Tervise Sihtasutus. Täna on TEHIK Sotsiaalministeeriumile partneriks uute e-teenuste

loomisel nii Sotsiaalkindlustusametile, Tervisekassale, Terviseametile, Tervise Arengu

Instituudile, Ravimiametile, Tööinspektsioonile, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele kui

ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule. Lisaks on TEHIKul oluline roll

tagada kohalikele omavalitsusüksustele mõeldud sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri

töö ning teha koostööd tervishoiuteenuse osutajatega, kellele tuleb tagada andmevahetus

tervise infosüsteemiga.

Partneri roll on arvestades kõiki digiriigi ehitamise põhimõtteid välja arendada kokku lepitud

e-teenused, samuti vastutada, et kasutatavad infotehnoloogilised lahendused on turvalised,

kaasaaegsed, mugavad kasutada, liidestuvad riigi teiste registritega ning täidavad kõiki riigi

poolt e-teenustele seatud tingimusi. Lisaks on partnerite koordineerida ja jälgida, et nende

vastutatavad planeeritavad arendustegevused püsiksid kokkulepitud ajakavas.

Punktis 5.7 sätestatakse, et elluviijal on õigus kaasata punktis 5.6. nimetamata partneritena

asutusi, kes on olulised TAT-s sätestatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Erinevad

ministeeriumid võivad partneritena kaasata samu asutusi. Näiteks võib Statistikaamet olla

partneriks nii Rahandusministeeriumi kui Siseministeeriumi poolt ellu viidavate tegevuste

puhul, sest Statistikaameti andmete kasutamine võib olla oluline mitmes valdkonnas. Avaliku

sektori partneriteks võivad olla ka kohalikud omavalitsuse üksused ja nende hallatavad

asutused, kohalike omavalitsuste liidud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui nad

pakuvad otsest avalikku teenust ning on olulised eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Kui

elluviija kaasab täiednavaid asutusi partnerina, siis muudetakse käskkirja punkti 5.6 ja lisa 1.

Kuna perspektiivis on keerukas kõiki võimalikke partnereid ette näha, siis on see võimalusena

olemas.

6. Punkt “Eelarve”

Punktis 6.1 esitatakse toetavate tegevuste kogueelarve, milleks on 100 000 000 eurot ja mida

rahastatakse EL toetusest (ERF-ist) 70% ulatuses. Seega on ERF-i toetus 70 000 000 eurot ja

riiklik kaasfinantseering on 30% ehk 30 000 000 eurot.

Punktis 6.2 nimetatakse, et kavandatavad eelarved aastate lõikes on toodud käskkirja lisas 1.

Valdkondlike digipöörete materjalide uuendamisel ja järgmiste aastate eelarvete selgumisel

muudetakse käskkirja lisa 1.

7. Punkt “Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood”

Seitsmendas punktis esitatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood, mis algab

käskkirja kinnitamisest ja lõpeb 31. augustil 2029. Struktuuritoetuste abikõlblikkuse periood

kestab küll 31. detsembrini 2029, aga menetluslike tegevustega arvestamisel peavad tegevused

lõpetatud olema 31. augustil 2029.

8. Punkt “Tegevuste kirjeldus käskkirja eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks“

Punktis 8.1 sätestatakse, et rakendusasutus viib läbi valdkondlike digipöörete nõustamisi ning

juurutab riigiülese arengu seiramiseks ning kvaliteedijuhtimiseks standardeid ja

mõõtmismetoodikat kontroll-lehtede alusel. Metoodika kriteeriume täites on võimalik tagada

valdkondlikes digipööretes mõõdetav tõus teenuste juhtimise, andmehalduse, tehnoloogia,

küberturvalisuse, oskuste, üldise võimekuse ja juhtimise ning kestlikkuse kvaliteedis.

Mõõtmise tulemusena tagatakse protsessi läbipaistvus ning süsteemne tippjuhtide, sh valitsuse

teavitamine, et vältida riskantsete või väärtust mitteloovate tegevuste elluviimist tehes

vajadusel ettepanekuid suuna muutmiseks.

Nõustamiste tulemina saavad elluviija ja partnerid sisendi oma valdkondliku digipöörde jaoks.

TATi eesmärkide, tulemuste ja mõõdikute jälgimiseks võib moodustada eraldi juhtrühma vms

vormi, mis on kõige efektiivsem ja tulemuslikum TAT eesmärkide, tulemuste ja mõõdikute

saavutamiseks.

Punktis 8.2 sätestatakse, et iga valdkondliku digipöörde elluviija koostab koos partneritega

rakendusasutuse poolt kättesaadavaks tehtud vormil valdkondliku digipöörde, mis sisaldab nii

pikemat strateegilist vaadet, kui detailsemat, kuni 18 kuu pikkust plaani. Pikem vaade võib

sõltuvalt valdkondlikust digipöördest olla näiteks kuni 2027, või kuni 2029 aastani, ehk kuhu

tahetakse välja jõuda. 18 kuu pikkune detailsem plaan toob välja need sammud ja tegevused

koos detailsemate eelarvetega, milledega strateegiliste eesmärkideni liigutakse. Järgnevad

aastad planeeritakse ja täiendatakse igal aastal.

Tegevused valdkondliku digipöörde lõikes koostab iga valdkondliku digipöörde elluviija eraldi

teistest elluviijatest, kaasates oma valdkonna digipöörde partnereid ning esitab selle

kinnitamiseks rakendusasutuse vastava valdkonna asekantslerile, TAT allkirjastamise hetkel

digiarengu asekantslerile. Elluviija võib koordineerida valdkondliku digipöörde koostamist

vabalt valitud vormil ning protsessis, sh arvestades riigieelarve planeerimise loogikat ning

rakendusasutuse juhised ning tähtaegasid. Samas tuleb tagada süsteemne jälgimine, et

eesmärgid ja tulemused oleksid vastavalt valdkondlikule digipöördele saavutatud.

Lisaks tuuakse välja, et rakendusasutusele esitatavates valdkondlikes digipööretes sisalduvad

tegevused peavad vastama ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriumitele. Ehk käesoleva

käskkirja mõistes vaadatakse valikukriteeriume vastavuskriteeriumitena.

1. Valikukriteerium – tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt valdkondlikku digipöördesse,

kui nõustamiste käigus on välja toodud valdkondliku digipöörde seos valdkonna arengukavaga

ning samuti seos DA 2030 arengukavaga ning rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam

Eesti“ erieesmärgiga „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja

avaliku sektori asutuste jaoks“. MKM nõustamiste käigus tuleb elluviijal ja partneril

valdkondlikus digipöördes välja tuua sisendid, mis on digipöörde ellu kutsumise aluseks

(näiteks Eesti 2035, valdkondlikud arengukavad, strateegiad), sh välja tuua peamised

ärieesmärkide mõõdikud, mis on valdkondliku digipöörde eesmärgiga seotud. Samuti

tegevuste seosed DA 2030-ga. Sellega tagatakse vastavus antud valikukriteeriumile.

2. Valikukriteerium – tegevuste põhjendatus

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt valdkondlikku digipöördesse,

kui nõustamiste käigus on välja toodud seos, et tegevus aitab saavutada valdkonna arengu

eesmärgid, sh DA 2030 eesmärgid ning panustab rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam

Eesti“ erieesmärki „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja

avaliku sektori asutuste jaoks“.

Digipöörde tegevused on põhjendatud ja vastavad valikukriteeriumitele, kui strateegia on

läbimõeldud tippjuhi tasemel ja on olemas terviklik lähenemine järjepidevaks avaliku teenuse

parendamiseks või ühe tervikvaldkonna korda tegemiseks ning valdkondlikus digipöördes on

välja toodud:

· Valdkondliku digipöörde aluseks olevad sisendid;

· Valdkondliku digipöördega seotud osapooled;

· Valdkonna arengu juhtimismudel;

· Valdkondliku digipöörde pikem visioon ja üldine teekaart;

· Valdkondliku digipöörde kuni 18-kuuks koostatud detailsem plaan;

· Valdkondliku digipöörde väärtuspakkumine tulemusmõõdikutega.

3. Valikukriteerium – tegevuse kuluefektiivsus

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt valdkondlikku digipöördesse

koos tegevuste eelarvete kalkulatsioonidega, millega tagatakse vastavus valikukriteeriumiga.

Tavapäraselt arvestatakse varasemat analoogsete tegevuste praktikat, nt infotehnoloogiliste

lahenduste puhul on arvestatud olemasolevates raamlepingutes kinnitatud hindasid või on

võetud aluseks turu-uuring, varasem hankelepingu hinna kogemus või muu praktika, mis näitab

kulu mõistlikkust. Samuti tuleb personalikulude puhul arvestada tavapärast praktikat ning

lähtuda Fontese palgauuringust ning arvestades ka seejuures asutuse enda sisemist

personalipoliitikat. Kuna tegevusi teevad ainult avaliku sektori asutused, siis hankemenetlus

tagab kuluefektiivsuse tegevuste summade osas. Valdkondliku digipöörde detailsemas plaanis

on planeeritavad kulud, sest hinnad ja summad täpsustuvad läbi hankemenetluse.

4. Valikukriteerium – elluviija või partneri suutlikkus tegevusi ellu viia

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt valdkondlikku digipöördesse

ning eraldi suutlikkust ei hinnata. Avalikus sektoris on asutuste ja ministeeriumite

põhimääruste alusel kinnitatud konkreetne asutuse või ministeeriumi roll. Antud rollide

täitmiseks on ka loodud vastav võimekus ning suutlikkus. See puudutab nii elluviijat, kui ka

avaliku sektori partnereid. Kuna elluviija ja partneri suutlikkus on juba läbi kohustuslike

ülesannete ja rollide tagatud, siis eraldi suutlikkust hinnata ei ole vaja ja partneri lisamisega

valdkondlikku digipöördesse kinnitab elluviija, et partner on suutlik talle määratud tegevusi

ellu viima ja vastavus valikukriteeriumiga on tagatud.

5. Valikukriteerium – projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt valdkondlikku digipöördesse,

kui on välja toodud, millisesse Eesti 2035 strateegia näitajasse panustab. Sellega tagatakse

vastavus valikukriteeriumiga. Mõnel juhul on seos kaudne, samas võetakse ka see arvesse.

Näiteks panustab tegevus otseselt „Ligipääsetavus“ näitajasse, kui on tegemist arendustööga,

mis kasutajani jõuab. Digiteenused arendatakse jälgides ning sisse planeerides seda, et avalike

teenuste pakkumist võimaldavad infosüsteemid on digiligipääsetavad, st oluline on

arendamisel rakendada ligipääsetavuse standardite nõudeid.

Valdkondliku digipöörde esitamisega MKM-le kinnitab elluviija, et kõik tegevused vastavad

ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriumitele.

Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seoseid Eesti 2035ga ja DA 2030ga on kirjeldatud seletuskirja

peatüki punktis 2 ja III, lisaks on neis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta

horisontaalsete põhimõtete näitajatesse.

Tegevus lisatakse valdkondlikku digipöördesse eeldusel, et kõik valikukriteeriumid on

täidetud.

Punktis 8.3 sätestatakse, et kõikidele valikukriteeriumitele vastavate valdkondlike digipöörete

põhjal koostab rakendusasutus digipöörete nimekirja, ehk käesoleva käskkirja lisa 1, mille

allkirjastab minister.

Punktis 8.4 sätestatakse, et valdkondlike digipöörete ja digipöörete nimekirja põhjal koostab

rakendusasutus iga valdkondliku digipöörde tegevuskava, mis on detailsem kui digipöörete

nimekiri ja on aluseks valdkondlike digipöörete elluviimiseks. Tegevuskavas märgitakse

elluviija, partnerid ning kuni 18 kuu jooksul elluviidavad vajalikud tegevused koos täpsema

eelarve ja ajaraamiga. Tegevuskavad kinnitab rakendusasutuse vastava valdkonna asekantsler.

Punktis 8.5 sätestatakse, et iga valdkondliku digipöörde elluviija koos partneritega vastutab

eesmärkide saavutamise eest. Rakendusasutus peab saama ülevaateid kõikide valdkondlike

digipöörete osas. Kõikide valdkondlike digipöörete suurem eesmärk on riigiüleselt jälgida

pidevalt mõõdetud liikumist suundades nagu teenuste juhtimine, kasutajakogemuses,

andmehalduses, tehnoloogia, küberturvalisus, oskused, jätkusuutlikkus ja kestlikkus ning anda

perioodilisi ülevaateid otsustajatele (poliitikud, juhid jne).

Lisaks koostab elluviija koos partneritega aruandeid rakendusüksusele.

9. Punkt “Elluviija õigused ja kohustused”

Punktis 9.1 tuuakse välja, et elluviijale rakenduvad ühendmääruse § 10 ja § 11 sätestatud

toetuse saaja kohustused.

Punktis 9.1.1 sätestatakse, et elluviija koostab koostöös partneritega valdkondliku digipöörde,

koos kuni 18 kuu pikkuse detailsema plaaniga tegevuste nimekirja. Tegevuste planeerimisel,

valdkondliku digipöörde koostamisel ja detailsemasse plaani tegevuste valimisel tuleb lähtuda

ühendmääruse §-st 7. Valdkondliku digipöörde koostamisel arvestab elluviija eelarve

planeerimise ajakava ning rakendusasutuse kättesaadavaks tehtud vorme ja seatud tähtaegasid

Punktis 9.1.2 sätestatakse, et kui tekib vajadus teha valdkondlikus digipöördes, sh detailsemas

plaanis muudatusi kas elluviija või partneri poolt ning mis võivad olla muuhulgas tegevuste

elluviimise edasilükkamine või ära jätmine, siis tuleb antud muudatused digiarengu

asekantsleriga kooskõlastada. Kui muudatused hõlmavad digipöörete nimekirjas sisalduvate

tegevuste või eelarvete muutmist, tehakse vastavad muudatused nii digipöörete nimekirjas, kui

vastavas tegevuskavas. Kui muudatus ei hõlma digipöörete nimekirjas sisalduvate tegevuste

või eelarvete muutmist, siis tehakse muudatused vaid vastavas tegevuskavas. Digipöörete

nimekirja regulaarne kinnitamine toimub kuni üks kord aastas, kuid muudatusi võib

kooskõlastada ja tegevuskava muuta vastavalt vajadusele. Nii partner kui elluviija peavad

muudatuste tegemise käigus tagama, et TAT-s sätestatud eesmärgid saavutatakse ning

valikukriteeriume arvestatakse.

Punktis 9.1.3 sätestatakse, et kui tegevuse raames tekib avalik vaade kliendile, siis võimalusel

tuleb lisada tööde teostaja logo mõistlikus kujunduses ja suuruses või muul moel näidata (nt

lisada ettevõtte nimi) antud töö teostaja, sh arenduspartner. Eesmärk on, et tekib läbipaistvus

ja selgus konkreetse tegevuse teostaja üle. Samamoodi on kohustuslik näidata tegevuste lõikes

rahastajat vastavalt “Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi avalikkuse teavitamise määrus)

määrusele ning antud TAT alusel peab juures olema ka tööde teostaja. Avalikkuse teavitamise

määrusele sarnaselt tuleb tööde teostaja info logo vms moel lisada, kui tulem on mõeldud

avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või tegevuse sihtrühmale, ja veebileht või selle

mobiilivaade, mille kaudu edastatakse tegevusega seotud teavet. Kui teenust hangitakse, siis

tuleb vastav nõue lisada ka hankelepingusse. Põhjendatud juhul ei pea antud sätet kohaldama.

Punktis 9.1.4 sätestab, et digiriigi ehitamisel ning digiteenuste arendamisel tuleb lähtuda kogu

riigis ühtsetest alustest.

Peamised alused on:

1) arendustegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi

infosüsteemi haldussüsteem“ §-s 5 sätestatud riigi infosüsteemi haldamise põhimõtetega;

2) arendustegevus on kooskõlas valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud riigi

infosüsteemi koostoimeraamistiku nõuetega ulatuses, milles see on arendustegevuse sisu ja

olemust arvestades võimalik ja asjakohane;

3) arendustegevus on kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala

asjaomase valdkonna arengukava suundadega ja panustab selle mõõdikutesse;

4) arendustegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste

korraldamise ja teabehalduse alused“ §-des 6, 7, 9 ja 13–15 sätestatud nõuete ja põhimõtetega;

5) arendustegevus on kooskõlas ministeeriumi või valitsemisala IKT strateegiaga ning vastava

valdkonna arengukavaga;

6) asutusel on võimekus arendustegevuse eesmärke saavutada ja arendustegevuse tulemi

jätkusuutlikkus tagada.

Punkt 9.1.5 sätestab vahearuande esitamise korra ja tähtajad. Väljamaksete prognoos tuleb

esitada rakendusüksuse seatud tähtajaks, panustamaks infoga kogu finantsperioodi seiresse.

Punkt 9.1.6 sätestab rakendusasutusele kord poole aasta jooksul valdkondliku digipöörde

hetkeolukorra ülevaate esitamise.

Punkt 9.1.7 sätestab lõpparuande esitamise tähtaja.

Punkt 9.1.8 sätestab, et kuna valdkondlik digipööre sisaldab tulemusarvu näitajat, mida

raporteeritakse aasta pärast teenuse kasutusele võtmist, siis see annab võimaluse küsida

andmeid veel ka pärast tegevuste lõppemist järelaruande vormis, kui selleks peaks vajadus

tekkima.

Punkt 9.1.9 sätestab teavitamisnõuete täitmist, sh et kui digipöörde SF toetuse maksumuseks

kujuneb üle 10 miljoni euro, tuleb korraldada teavitusüritus laiemale avalikkusele.

Punktis 9.1.10 tuuakse eraldi välja, et elluviija arvestab rakendusasutuse ja rakendusüksuse

seatud tingimusi ja vorme ning tähtaegasid, mis võivad ajas muutuda.

Punktis 9.2 tuuakse välja elluviija õigused.

Punktis 9.2.1 sätestatakse, et elluviijal on õigus teha ettepanekuid valdkondliku digipöörde ja

tegevuskava muutmiseks, kui selleks tekib põhjendatud vajadus, kuid TAT-s sätestatud

eesmärgid ja tulemused saavutatakse ning näitajad täidetakse. Kooskõlastus käib läbi

digiarengu asekantsleri ning kõige lihtsamal ning mõistlikumal viisil, mis osapooled on

omavahel kokku leppinud.

Punktis 9.2.2 sätestatakse, et elluviija vastutab tegevuste eest ning koostab aastate lõikes koos

partneritega valdkondliku digipöörde ja detailsema plaani, siis on tal õigus partneri tegevuste

kohta saada lisainfot. Lisainfot võib esitada elluviijale valdkondliku digipöörde koostamise

protsessi käigus ning elluviija etteantud vormidel või viisil.

Punktis 9.2.3 sätestatakse, et elluviijal on õigus keelduda esitamast rakendusüksusele partneri

tehtud kulude katteks maksetaotlust, kui tegevuste sisu ei vasta kokkulepitule, tegevused ei ole

abikõlblikud või kahjustavad muul viisil kogu TAT elluviimist. Samuti kui partner ei ole

arvestanud TAT-s seatud tingimusi ja teiste õigusraamistike nõudeid.

10. Punkt “Partneri õigused ja kohustused”

Punktis 10.1 tuuakse välja, et partnerile rakenduvad ühendmääruse § 10 ja § 11 sätestatud

kohustused.

Punktis 10.1.1 sätestatakse, et partner on kohustatud elluviija vormil või viisil andma tähtaegset

ja korrektset infot.

Punktis 10.1.2 sätestatakse, et partner peab vastutama tegevuskavas olevate tegevuste

nõuetekohase elluviimise, tulemuste saavutamise, toetuste sihtotstarbelise kasutamise ja

kulude abikõlblikkuse eest.

Punktis 10.1.3 sätestatakse, et partner on kohustatud maksetaotlusi esitama vormis ja viisil,

mida elluviija on ette andnud.

Punktis 10.1.4 sätestatakse, et kui tegevuse raames tekib avalik vaade kliendile, siis võimalusel

tuleb lisada tööde teostaja logo mõistlikus kujunduses ja suuruses või muul moel näidata (nt

lisada ettevõtte nimi) antud töö teostaja, sh arenduspartner. Eesmärk on, et tekib läbipaistvus

ja selgus konkreetse tegevuse teostaja üle. Samamoodi on kohustuslik näidata tegevuste lõikes

rahastajat vastavalt avalikkuse teavitamise määrusele ning antud TAT alusel peab juures olema

ka tööde teostaja. Avalikkuse teavitamise määrusele sarnaselt tuleb tööde teostaja info logo

vms moel lisada, kui tulem on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või tegevuse

sihtrühmale, ja veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse tegevusega seotud

teavet. Kui teenust hangitakse, siis tuleb vastav nõue lisada ka hankelepingusse. Põhjendatud

juhul ei pea antud sätet kohaldama.

Punktis 10.1.5 sätestatakse, et partner peab teavitama esimesel võimalusel, sh ennetavalt

võimaliku probleemi realiseerimisest, elluviijat, et oleks võimalik võtta kasutusele vastavad

meetmed TAT eesmärgi ja tulemuse õnnestumiseks. Teavitada võib lihtsalt ja mõistlikul

vormil või viisil, kuid peab arvestama, et oleks kirjalikult fikseeritud.

Punktis 10.1.6 sätestatakse, et digiriigi ehitamisel ning digiteenuste arendamisel tuleb lähtuda

kogu riigis ühtsetest alustest2.

Punktis 10.1.7 tuuakse eraldi välja, et partner arvestab rakendusasutuse ja rakendusüksuse

seatud tingimusi ja vorme ning tähtaegasid, mis võivad ajas muutuda.

Punktis 10.2 on välja toodud partneri õigused, st et partneril on õigus teha ettepanekuid sobival

vormil või viisil, kuid arvestades, et kogu TAT eesmärk ja tulemus saavutatakse ning näitajad

täidetakse.

11. Punkt “Kulude abikõlblikkus”

2 Peamised alused on toodud seletuskirjas TAT p. 9.1.5. juures.

Punktis 11.1. on välja toodud, et elluviija peab valdkondliku digipöörde koostamisel tegevuste

valimisel arvestama ühendmääruse §-des 15 ja 16 sätestatud abikõlblike kulude ja §-s 17

nimetatud abikõlbmatute kuludega. Lisaks peavad abikõlblikud kulud olema kooskõlas punktis

8.4. nimetatud tegevuskavaga.

Punkti 11.2. kohaselt on lisaks punktis 11.1. viidatud abikõlbmatutele kuludele abikõlbmatud

kulud, mis ei seondu punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamisega ega punktis 4

nimetatud näitajate täitmisega.

Käesoleva TAT-ga ei seata täiendavaid piiranguid kuude abikõlblikkusele.

12. Punkt “Toetuse maksmise tingimused ja kord”

Punktis 12.1. tuuakse välja, et väljamakse aluseks on tegelikud kulud (tekkinud ja tasutud).

Näiteks kui on tegemist palgakuludega, siis palgakulud makstakse, nii nagu ka muud kulud,

esitatud kuludokumentide alusel, (nt palgaleht, palgalipik).

Punktis 12.2. sätestatakse, et toetust makstakse arvestusega, et hiljemalt 31.08.2029 on

abikõlblik kulu tehtud.

Punkt 12.3. sätestab maksetaotluste menetlemise protseduurid, mis tulenevad ühendmäärusest.

Rakendusüksuse protseduurid võivad ajas muutuda, sellepärast TAT-s neid täpsemalt lahti ei

kirjutata.

13. Punkt “Finantskorrektsioonid”

Välja on toodud finantskorrektsiooni tegemise alused.

14. Punkt “Vaide esitamine”

Vaide menetluse punkt on TAT kohustuslik element. Käesoleva TAT-i osapooled (RÜ ja

elluviija) on riigiasutused. Riigikohus leidis 06.04.2023 otsuses kohtuasjas 3-22-1641 (SoM vs

RTK), et riigiasutusel ei ole kaebeõigust RTK tehtud otsuse peale, mistõttu peale vaide

menetlust kohtusse pöördumise võimalust ei ole. Vaidlused riigiasutuste vahel lahendatakse

Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

II. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas ühissätete määrusega.

III. TATi mõjud

Eesti riigil oli taasiseseisvumise järel harukordne võimalus ehitada suurem osa riigihalduse

süsteeme üles nullist. Siia alla kuuluvad ka erinevad nüüdseks igapäevaseks muutunud

digilahendused, millega me nii Euroopa kui terve maailma jaoks teerajajaks saime.

Esimesena teele asudes ning tempot seades jõuab teistest varem ka esimeste takistusteni.

Mitmetes meie avaliku sektori digilahendustes on tarkvara osakaal jõudnud kriitilise määrani

ning kvaliteetsete, kasutajakesksete ja –sõbralike lahenduste jätkuvaks pakkumiseks tuleb

täiendusi ja muudatusi teha nii protsessides, rahastusreeglites, arhitektuuris, kasutajaloogikas,

küberturbevõimekuses, teenuste disainis kui arendusmeetodites.

Digiühiskonna arengukava 2030 siht digiriigi edasiarendamisel on tagada kodanikele avalike

digitaalsete teenuste kasutamisel parim võimalik kasutajakogemus. Kui varem on digiriigi

arendus keskendunud eeskätt riigihalduse tõhususe tõstmisele, siis digiriigi järgmine siht ja

küpsustase keskendub teenuste kvaliteedile ja inimkesksusele. Mitmete asutuste jaoks on see

suund juba praegu fookuses, kuid riigiülene tervikpilt pole ühtlane.

Senine digiriigi juhtimine ja arendamine on olnud valdavalt IT-projektide põhine ning

keskendutud on spetsiifiliste eraldiseisvate väljakutsete lahendamisele. Ka rahastus on olnud

projektipõhine ning pole aidanud luua piisavalt tugevat seost valitsemisala strateegiliste

eesmärkide elluviimiseks. Osaliselt sellest tulenevalt pole toimunud ka vajalikku arenguhüpet

valitsemisalade mitmetes olulistes suundades: teenused, andmehaldus, rakendusarhitektuur,

kompetentsid, küberturve ning kestlikkus. Ka kasutajakogemuse parendamine ja sellega seotud

väljakutsete lahendamine pole saanud piisavalt tähelepanu.

Digiriiki tuleb juhtida lähtuvalt riigi ja valdkonna strateegilistest eesmärkidest ning sellest,

kuidas digitaalseid tehnoloogiaid kõige selle toetamiseks parimal võimalikul moel kasutusse

võtta. Seos strateegiliste eesmärkide ning IT investeeringute vahel peab olema selge. Fookus

peab olema valdkonna terviklikul arengul ja tulemustel, mitte ainult eraldiseisvate projektide

väljunditel.

Oodatav otsene mõju – kasutajale on kõik avalikud teenused kättesaadavad, ligipääsetavad ja

kvaliteetsed füüsilises ja/või digiruumis, olenemata tema elukohast, teenuse kasutamise

kanalist, vanusest või erivajadustest. Kaudne mõju – avalikud teenused võimaldavad täide viia

valdkondlike arengukavade sisulisi eesmärke, näiteks inimeste tervena elatud aastad, säästev,

riskikäitumisi vähendav, õnnetusi ennetav ning keskkonda ja kultuuri hoidev ühiskond.

TAT toetab otseselt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärk

1 „Nutikam Eesti“ meetme „Digiriik” eesmärgi saavutamist.

TAT tegevused arvestavad põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.

Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud.

TAT on suunatud avalike teenuste osutamisele riigi ja kohalikul tasandi ning ei ole seotud

konkreetse regiooniga, sest avalike teenuste osutamine toimub seal, kus on kodanik. TAT

tegevused panustavad regionaalarengusse, sest eeldatavalt suurendab juurdepääsu avalikele

teenustele asukohast sõltumata. Läbi riigihalduse valdkondliku digipöörde on võimalus

tegeleda konkreetsemalt KOVi IT analüüsi negatiivsete leidude lahendamisega ning kohalike

omavalitsuste arengut hoogustada.

TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest ja olulist positiivset muutust ega ka negatiivset

mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. TAT ei sisalda tegevusi, mis panustavad otseselt

soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Loodavaid uusi ja täiendatud lahendusi on kavas testida

eri soost, vanuses, rahvusest ja erivajadusega kasutajarühmadega. TAT elluviimisel

rakendatakse asjakohaseid meetmeid isikute põhiõiguste kaitse tagamiseks. Tehisintellekti

süsteemide loomisel ja kasutamisel jälgitakse, et algoritmil põhinevad hinnangud ei oleks

kallutatud ega süvendaks eelarvamusi ja soostereotüüpe. Digiteenuste arendamisel ja

osutamisel võetakse võimalusel arvesse, et eri soost, vanuses, emakeelega, erivajadusega

kasutajatel võivad olla erinevad oskused, vajadused ja võimalused digiteenuste kasutamiseks

ja seatakse eesmärgiks inimestele võrdsete võimaluste loomine digiteenustele juurdepääsuks.

IV. TAT kooskõla valikukriteeriumitega

Kõigi käskkirja alusel rahastatavate tegevuste puhul lähtutakse ühendmääruse §-st 7, mis on

lahti kirjutatud seletuskirja punktis 8.2.

V. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub üldises korras.

VI. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele, Riigikantseleile, Riigi

Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning

seirekomisjonile.

Lisad:

1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht.

2. TAT riskihindamise tabel.

3. Valdkondlike digipöörete TAT kooskõlastustabel.

KÄSKKIRI

25.08.2023 nr 135

Toetuse andmise tingimused valdkondlike

digipöörete toetamiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga (edaspidi TAT) reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

2021–2027” poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „Digitaliseerimisest kasu

toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava

meetme 21.1.2.1 „Digiriik” sekkumise 21.1.2.11. „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine

ja kasutuselevõtt avalikus sektoris” tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimusi ja korda.

1.2. TAT toetab riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 kohaselt kinnitatud „Digiühiskonna

programmi“ meetme „Digiriik“ ja programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi

kindlustamine“ elluviimist.

1.3. TAT-s sätestatud tegevusteks antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1

tähenduses ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses.

1.4. TAT-s sätestatud kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse menetlemise ja maksmise,

elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust

nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

1.5. Aruandeid ja maksetaotlusi esitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 21 lõikes 3

sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).

2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

2.1. Toetuse andmise eesmärk on toetada valdkondlikke digipöördeid, tagada inimeste

põhiõiguste kaitse, tõsta teadlikkust digiriigist ja selle võimalustest ning pakkuda seeläbi

kasutajale avalikke digiteenuseid kasutajamugavalt, küberturvaliselt, andmepõhiselt,

etteaimavalt ja kättesaadavalt igas piirkonnas, lähtudes Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021.

a. protokollilise otsusega kinnitatud „Eesti digiühiskonna arengukava 2030” eesmärkidest.

2.2. Toetuse andmise tulemusena saavutatakse valdkondlike digipöörete toel kasutajakesksete

avalike digiteenuste parim kogemus, kus keskendutakse riigi ja valitsemisalade strateegiliste

äriliste eesmärkide saavutamisele ning kliendiväärtuse tõstmisele kaasaegse digitehnoloogia

parima kasutuse abil, tõstes sealjuures kasutajate teadlikkust.

2.3. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

2

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi

„Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ saavutamisse.

2.4. Punktis 2.3 nimetatud sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust, regionaalarengut ning keskkonda ja kliimat toetaval moel hinnatakse järgmiste

näitajatega: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“,

„Ligipääsetavuse näitaja“, „Rahulolu KOV-i teenustega“ ja „Kasvuhoonegaaside heide

transpordisektoris“.

3. Toetatavad tegevused

3.1. Toetust antakse järgmistele tegevustele, mis panustavad punktis 2 nimetatud eesmärki,

tulemusse ja näitajatesse ning punktis 4 välja toodud näitajatesse:

3.1.1. infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine;

3.1.2. küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;

3.1.3. teadlikkuse tõstmine punktides 3.1.1., 3.1.2. ja 3.1.4. nimetatud tegevuste osas, sealhulgas

elluviija ja partnerite teadlikkuse tõstmine;

3.1.4. valdkondliku digipöörde elluviimisega seotud tegevused.

3.2. TATist toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–

43), artikli 17 tähenduses.

4. Näitajad

4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad koos vahe- ja

sihttasemetega on järgmised:

Näitaja nimetus

ja mõõtühik

Algtase

(2022)

Vahe-

sihttase

(2024)

Sihttas

e

(2029)

Selgitav teave

Meetmet

e

nimekirja

näitajad

Tulemus

-näitaja

Uute ja

uuendatud

avalike

digiteenuste, -

toodete ja -

protsesside

kasutajad

Mõõtühik:

lõppkasutajaid

aastas

0 ei

kohaldu

2 000

000

Raporteeritakse

mitteunikaalset

e kasutajate

arvu ehk

kasutuskordi

ühe aasta

jooksul pärast

toetatud

digiteenuse, -

toote või -

protsessi

kasutusele

võtmist.

Allikaks on

elluviija

aruanded.

3

Väljund-

näitaja

Uued või

uuendatud

digiteenused, -

tooted ja -

protsessid

Mõõtühik: arv

0 18 35 Näitaja täitmist

raporteeritakse,

kui toetatud

digiteenus või

selle uuendus

on

kasutamiseks

avaldatud ja on

ettenähtud

ulatuses

kasutatav.

Allikaks on

elluviija

aruanded.

Väljund-

näitaja

Avaliku sektori

asutused, keda

toetatakse

digiteenuste, -

toodete ja -

protsesside

väljatöötamiseks

Mõõtühik:

Avaliku sektori

asutused

0 12 30 Arvestatakse

asutusi,

(elluviija +

partnerid) kes

TATis toetust

saavad. Näitaja

täitmist

raporteeritakse,

kui kõik

konkreetse

avaliku sektori

asutuse

digiteenuse, -

toote või -

protsessiga

seotud

tegevused on

lõppenud.

Projekti-

spetsiifi-

line

näitaja

Avalike

digiteenustega

rahulolu

Mõõtühik: %

47%

(ettevõt

-jad)

69%

(kodani

-kud)

ei

kohaldu

90% Rahulolu

mõõtmisel

kasutatakse

võimalusel

soovitusindeksi

metoodikat

(NPS). Nii

soovitusindeksi

kui mistahes

muu metoodika

kasutamisel,

teisendatakse

rahulolu näitaja

protsendiks.

Tulemus

saadakse

väljavõttena

avalike teenuste

kataloogist

4

vähemalt kord

aastas.

5. Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partnerid.

5.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi

rakendusasutus).

5.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

5.3. Tegevuste elluviimise eest vastutab vastava valdkondliku digipöördega seotud

ministeerium, põhiseaduslik institutsioon, Riigikantselei või Eesti Linnade ja Valdade Liit

(edaspidi elluviija) vastavalt punktis 8.3. nimetatud valdkondlike digipöörete nimekirjale

(käskkirja lisa) (edaspidi digipöörete nimekiri) ja valdkondliku digipöörde tegevuskavale

(edaspidi tegevuskava).

5.3.1. Elluviijateks oma valdkonnas on Justiitsministeerium, Kliimaministeerium,

Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium,

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti

Linnade ja Valdade Liit.

5.4. Partnerid on punktis 8.3. nimetatud digipöörete nimekirjas ja punktis 8.4. nimetatud

tegevuskavas olevad vastava valdkondliku digipöördega seotud avaliku sektori asutused,

kellega koostöös täidetakse punktis 2 toodud eesmärk, saavutatakse tulemusi ning täidetakse

punktis 4 toodud näitajad.

5.5. Üks partner võib olla seotud mitme tegevuse elluviimisega ning mitme erineva

valdkondliku digipöördega.

5.6. Käskkirja allkirjastamisel saavad partneriteks olla Registrite ja Infosüsteemide Keskus,

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja

Tantsupeo Sihtasutus, Eesti Rahvusraamatukogu, Muinsuskaitseamet, Rahvusarhiiv,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maksu- ja Tolliamet, Rahapesu Andmebüroo, Riigi

Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Riigi Laboriuuringute ja

Riskihindamise Keskus, Põllumajandus- ja Toiduamet, Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Ravimiamet,

Tervise Arengu Instituut, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Terviseamet,

Sotsiaalkindlustusamet.

5.7. Elluviija võib vajadusel kaasata tegevuste elluviimiseks punktis 5.6. nimetamata avaliku

sektori asutusi, kelleks võivad olla põhiseaduslikud institutsioonid, valitsusasutused ja nende

hallatavad asutused, kohaliku omavalitsuse üksused ja nende hallatavad asutused, kohalike

omavalitsuste liidud, mittetulundusühingud ja sihtasutused juhul, kui nad pakuvad otsest

avalikku teenust ja nendega koostöös täidetakse punktis 2 toodud eesmärk ja saavutatakse

tulemusi ning saavutatakse punktis 4 toodud näitajad.

5.8. Elluviija valib partnerid vastavalt valdkondlikus digipöördes sisalduvatele tegevustele.

6. Toetuse eelarve

6.1. Eelarve on 100 000 000 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus on 70 000

000 eurot (70 protsenti) ja riiklik kaasfinantseering 30 000 000 eurot (30 protsenti).

6.2 Valdkondlike digipöörete planeeritav eelarve jagunemine esitatakse punktis 8.3. nimetatud

valdkondlike digipöörete nimekirjas.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab käskkirja allkirjastamisest ja lõppeb

31. augustil 2029. a.

8. Tegevuste kirjeldus käskkirja eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks

5

8.1. Rakendusasutus nõustab enda koostatud kontroll-lehtede alusel valdkondlike digipöörete

ettevalmistamist ja elluviimist ning tagab, et elluviimisel järgitakse digiriigi põhimõtteid ja

loogikat.

8.2. Punktides 2 ja 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning näitajate täitmiseks

koostab iga valdkondliku digipöörde elluviija koos partneritega rakendusasutuse poolt

kättesaadavaks tehtud vormil valdkondliku digipöörde, milles kirjeldatud tegevused aitavad

kaasa Eesti 2035-s kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele, arvestades

„Digiühiskonna Arengukava 2030“ eesmärke ja vastavad ühendmääruse §-s 7 nimetatud

valikukriteeriumitele. Valdkondlik digipööre esitatakse rakendusasutuse digiarengu valdkonna

eest vastutavale asekantslerile (edaspidi asekantsler).

8.3. Valdkondlike digipöörete põhjal koostab rakendusasutus digipöörete nimekirja.

8.4. Valdkondlike digipöörete ja digipöörete nimekirja põhjal ning seal sätestatud eelarvetest

lähtudes koostab rakendusasutus iga valdkondliku digipöörde kohta tegevuskava, milles

sätestatakse selle elluviija, partnerid ning kuni 18 kuu jooksul elluviidavad vajalikud tegevused

koos täpsema eelarve ja ajaraamiga. Tegevuskavad kinnitab asekantsler.

8.5. Valdkondliku digipöörde elluviija koos partneritega jälgib tulemuste ja eesmärgi

saavutamist ning annab rakendusasutusele rakendusasutuse seatud tähtaegadel ja vormil

sellekohaseid ülevaateid ning koostab rakendusüksuse nõutud aruandeid.

9. Elluviija õigused ja kohustused

9.1. Lisaks ühendmääruse § 10 ja § 11 sätestatud toetuse saaja kohustustele täidab elluviija

järgmiseid kohustusi:

9.1.1. koostab valdkondliku digipöörde, lähtudes ühendmääruse §-st 7 ja arvestades eelarve

planeerimise ajakava ning rakendusasutuse kättesaadavaks tehtud vorme ja seatud tähtaegasid;

9.1.2. esitab eelnevalt asekantsleriga kooskõlastatud valdkondliku digipöörde muudatused,

tagades, et punktis 2 nimetatud eesmärk ja tulemused ning punktis 4 seatud näitajad täidetakse,

asekantslerile kinnitamiseks ning rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks;

9.1.3. lisab võimalusel töö teostaja logo või viite töö teostajale, kui töö tulemus on kasutajale

nähtav;

9.1.4. arvestab digiteenuste arendustegevuste rakendamisel digiriigi toimimise põhimõtteid,

õigusraami ning suundasid;

9.1.5. esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksuse poolt kättesaadavaks

tehtud vormil toetatavate tegevuste elluviimise iga-aastase vahearuande hiljemalt järgneva aasta

15. jaanuaril ja väljamaksete prognoosi rakendusüksuse nõudmisel;

9.1.6. esitab kord poole aasta jooksul rakendusasutusele rakendusasutuse poolt kättesaadavaks

tehtud vormil valdkondliku digipöörde hetkeolukorra ülevaate, sh tegevuste ja tulemuste

progressi ning soovitud muudatused valdkondlikus digipöördes;

9.1.7. esitab rakendusüksusele toetatavate tegevuste lõpparuande hiljemalt 60 päeva jooksul

pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu e-toetuste keskkonna kaudu;

9.1.8. esitab rakendusasutuse või rakendusüksuse nõudmisel järelaruande ühe aasta jooksul

pärast tegevuste kinnitatud lõppu;

9.1.9. täidab teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele, sealhulgas korraldab teavitusürituse vastavalt § 2

lõikele 3;

9.1.10. arvestab rakendusasutuse ja rakendusüksuse seatud tingimusi ja vorme ning

tähtaegasid.

9.2. Elluviijal on õigus:

9.2.1. teha asekantslerile ettepanekuid valdkondliku digipöörde ja tegevuskava muutmiseks,

sealhulgas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ära jätmiseks, tagades, et

punktis 2 nimetatud eesmärk ja tulemused saavutatakse ning punktis 4 nimetatud näitajad

täidetakse;

6

9.2.2. küsida partneritelt valdkondlikusse digipöördesse ja tegevuskavva tehtud ettepanekute

kohta lisateavet, mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja teostatavuses

veendumiseks;

9.2.3. keelduda rakendusüksusele partneri esitatud kuludokumentide väljamaksmiseks

esitamisest, kui kulud ei ole abikõlblikud, partneri tehtud tegevused ja saavutatud tulemused ei

ole kooskõlas õigusaktide, TAT-i, valdkondliku digipöörde ega tegevuskavaga.

10. Partneri õigused ja kohustused

10.1. Lisaks ühendmääruse § 10 ja § 11 sätestatud kohustustele täidab partner tema vastutuses

olevate tegevustega seotud järgmiseid kohustusi:

10.1.1. annab elluviijale korrektse ning õigeaegse sisendi nõutud info ning esitamisele

kuuluvate aruannete kohta;

10.1.2. vastutab tegevuskavas olevate tegevuste nõuetekohase elluviimise, tulemuste

saavutamise, toetuste sihtotstarbelise kasutamise ja kulude abikõlblikkuse eest;

10.1.3. esitab elluviijale maksetaotluste esitamiseks vajalikud dokumendid elluviija etteantud

tähtajaks, vormil ja viisil;

10.1.4. lisab võimalusel töö teostaja logo või viite töö teostajale, kui töö tulemus on kasutajale

nähtav;

10.1.5. teavitab elluviijat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

tegevuskavas olevate tegevuste muutmise vajadusest, tegevuste elluviimiseks vajalike kulude

odavnemisest või kallinemisest, tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, tegevustega seotud

vara üleandmisest teisele isikule või asutusele, enda suhtes algatatud pankroti- ning

likvideerimismenetlusest;

10.1.6. arvestab digiteenuste arendustegevuste rakendamisel digiriigi toimimise põhimõtteid,

õigusakte ning suundasid;

10.1.7. arvestab rakendusasutuse ja rakendusüksuse seatud tingimusi ja vorme ning

tähtaegasid.

10.2. Partneril on õigus teha elluviijale ettepanekuid valdkondliku digipöörde ja tegevuskava

muutmiseks, sealhulgas tegevuskavas olevate tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ära

jätmiseks, tagades seejuures, et punktis 2 nimetatud eesmärgid ja tulemused saavutatakse ja

punktis 4 nimetatud näitajad täidetakse.

11. Abikõlblik ja abikõlbmatu kulu

11.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tehtud kooskõlas ühendmääruse §-dega 15–17 ja vastab

punktis 8.4. nimetatud tegevuskavas toodule. Elluviija arvestab valdkondliku digipöörde

koostamisel tegevuste valimisel ühendmääruse §-dega 15–17.

11.2. Abikõlbmatu on kulu, mis ei vasta punktis 11.1. toodule ning on vastuolus punktis 2

nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamisega ning punktis 4 nimetatud näitajate täitmisega.

12. Toetuse maksmise tingimused ja kord

12.1. Toetust makstakse elluviijale tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1

punktile 1.

12.2. Toetust makstakse tasutud abikõlblike kulude katmiseks ühendmääruse § 15 lõike 1

punktis 2 määratud tähtaja jooksul. Toetust makstakse kulude katmiseks, mis on tehtud punktis

8.4. nimetatud tegevuskavas sisalduvate tegevuste elluviimiseks ning kui abikõlbliku kulu eest

on tasutud abikõlblikkuse perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. a.

12.3. Maksetaotluste menetlemine toimub vastavalt ühendmäärusele ja rakendusüksuse

juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele.

13. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine

13.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS 2021_2027 §-s 28 ning

ühendmääruse § 34 lõigetes 1 või 2 toodud alustel.

7

14. Vaide esitamine

14.1. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 nimetatud

erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile.

14.2. Rakendusasutuse otsuse või toimingu peale esitatud vaiet menetleb rakendusasutus.

Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatud vaiet menetleb rakendusüksus.

14.3. Vaidlused riigiasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisa Valdkondlike digipöörete nimekiri