Arvamus

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Riigikantselei

Rahukohtu 3

15161, Tallinn

Meie: 15.03.2024 nr 1-6/2024-037-2

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected], [email protected],

[email protected],

Arvamus hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Riigikantselei on edastanud 28. veebruaril Justiitsministeeriumile ettevalmistatud hädaolukorra

seaduse ja teiste seaduse muutmise täiendatud seaduse eelnõu (eelnõu), mille eesmärgiks on

Eesti õigusesse üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis

käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

direktiiv 2008/114/EÜ (CER direktiiv).

Konkurentsiameti märkused on kokkuvõtvalt järgmised:

1) Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb erinevad elutähtsate teenuste osutajate tasud kujundada

selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud investeeringud jätkusuutlikkuse ja elutähtsa teenuse

toimepidevuse nõuete täitmiseks.

Seetõttu on eelnõus valdkondlikesse eriseadustesse hinna kujundamise põhimõtteid

sätetavatesse normidesse (ELTSi § 71 lõige 5, KKütS § 8 lõige 3 ja MGS § 23 lõige 3) endiselt

lisatud, et hinna kujundamisel peab arvestama ka „investeeringuid jätkusuutlikkuse ja

elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks“.

Konkurentsiamet peab endiselt täiendava regulatsiooni kehtestamist segadust tekitavaks.

Kehtiva õiguse kohaselt peab teenuse hinna kujundamisel arvestama, et ettevõtjal oleks

järjepidevalt tagatud investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks. Ettevõte tegevus-

ja arenduskohustusega on hõlmatud ka kõik seadusest tulenevad elutähtsa teenuse osutamisega

seotud investeeringud. Seadustest tulenevate kohustuste täitmiseks on Konkurentsiamet

teenuse hindade kujundamisel arvesse võtnud vajalikke investeeringuid (sh ohutusnõuete

täitmine, varugeneraatori soetamine), sest tulenevalt:

a) ELTS § 71 lõikest 5 tuleb võrgutasud kujundada selliselt, et muuhulgas oleks

järjepidevalt tagatud investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks,

kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine.

b) MGS § 23 lõikest 3 tuleb võrguteenuste hinnad kujundada selliselt, et muuhulgas oleks

tagatud investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, kvaliteedi- ja

ohutusnõuete täitmine. c) KKütS § 8 lõikest 3 tuleb soojuse piirhind kujundada selliselt, et muuhulgas oleks

tagatud investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, kvaliteedi- ja

ohutusnõuete täitmine.

2 (3)

Eelnõus toodud sätte sõnastuse lisamine eriseadustesse on mitmeti mõistetav, võimaldades

ettevõtetel investeeringutena kajastada ka selliseid investeeringuid, mis võivad olla küll seotud

ettevõtte jätkusuutlikkusega tervikuna, kuid ei ole otseselt seotud reguleeritud tegevusega.

Toome näite ELTS § 71 lõike 5 punkti 41 kohta, mis sätestaks, et „Võrgutasud tuleb kujundada

selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud investeeringud jätkusuutlikkuse nõuete tagamiseks“ ning

„Võrgutasud tuleb kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud investeeringud elutähtsa

teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks. „

Jätkusuutlikkuse nõuete alla võib mahutada selliseid investeeringuid, mis ei ole otseselt seotud

hädaolukorra seadusest tulenevate nõuete täitmisega. 1

Sama järelduse saab teha ka KKütS-si ja MGS-si vastavate muudatusettepanekute kohta.

Eeltoodut kinnitab ka eelnõu seletuskiri, mille kohaselt kuuluvad jätkusuutlikkuse

investeeringute hulka näiteks võrgu rekonstrueerimise kulud. Konkurentsiameti

regulatsioonipraktika kohaselt on võrgu rekonstrueerimise kulud arvatud tegevus- ja

arenduskohustuse täitmise investeeringuks ning lülitatud vastava teenuse hinda.

Konkurentsiamet on endiselt seisukohal, et eriseadustesse tehtav investeeringute lisasäte ei ole

vajalik.

2) Juhul, kui siiski peetakse vajalikuks rõhutada hädaolukorraseaduse alusel tehtavate

investeeringute esiletoomist, teeb amet ettepaneku sõnastada olemasolevad investeeringuid

puudutavad sätted järgnevalt:

„investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, sh hädaolukorra seadusest

tulenevate nõuete täitmiseks;“

3) Eelnõu § 5 punktiga 3 muudetakse kaugkütteseaduse § 7 lõiget 31 ning sätestatakse

soojusettevõtjale, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh

võrgupiirkonna kohta, kohustus soojuse tootmiseks tagada niisuguse koguse reservkütuse

kasutamise võimalus, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt on soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on

vähemalt 500 000 MWh võrgupiirkonna kohta, kohustatud soojuse tootmiseks tagama

niisuguse koguse reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse kolme

ööpäeva jooksul.

Seletuskirja kohaselt puudutab uus vastav nõue 23-e soojusettevõtjat 114-st ning reservkütuse

hoidmise kohustusega kaasnevad ettevõtetele lisakulud, mida kaetakse tariifist.

Eelnõus puuduvad asjakohased selgitused ja analüüs, millist mõju avaldab soojuse hinnale

reservkütuse tagamise kohustuse panemine soojusettevõtjale. Eelnõust ei selgu, mida on

mõeldud reservkütuse kasutamise võimalusena. Kas riiklikku rohepöörde eesmärkide täitmise

valguses peavad soojusettevõtjad hakkama reaalselt paigaldama lisamahuteid fossiilse kütuse

ladustamiseks? Seetõttu Konkurentsiamet ei saa hetkel nõustuda vastava sättega.

4) Eelnõu kohaselt kavandatakse lisada eriseadustesse investeeringuid puudutav punkt, kuid

eelnõu seletuskiri põhjendab seda läbi kulude kandmise. Regulaatori ülesanne ongi kontrollida

reguleeritud valdkondades kulude põhjendatust, et pilvepiirini ei saa lubada kulusid teha.

Ameti nõuet efektiivsemalt kulusid juhtida võrdluses teistega, THI muutusega või muudel

argumentidel nähakse vahetevahel ettevõtja poolt piiramisena. Kõikide soovitud kulude (sh

ebaefektiivsest kulude juhtimisest tulenevate) hinda lülitamine viiks olukorrani, kus regulaatori

vajadus üldse puudub. Kuid kulude põhjendatuse kontrolli olemasoluga ei saa põhjendada

investeeringute regulatsiooni olemuslikku ning põhjalikku muutmist.

1 Lisaks reguleeritud tegevusele, tegelevad paljud ettevõtted reguleerimata tegevusega (nt elektri tootmine,

soojustehniliste seadmete paigaldamine ja hooldus, muude lisateenuste osutamine).

3 (3)

Amet on seisukohal, et endiselt on eksitavad investeeringute sätete muudutatuse põhjendusena

eelnõu seletuskirja väited, nagu oleks elutähtsa teenuse osutajate seas tekkinud perioodiliselt

küsimusi toimepidevuse tagamiseks tehtavate kulude kohta. Praeguseni on olnud seadustes

toodud sätted ja Konkurentsiameti regulatsioonipraktika piisav selleks, et teenuste hindade

kaudu tagada kulud seadustes sätestatud kohustuste täitmiseks.

Seega on eksitav ka eelnõu märkuste tabelis toodud seisukoht, et aastaid on elutähtsa teenuse

osutajad ja erinevad erialaliidud tõstatanud probleemi, et toimepidevusega seotud kulude

katmise võimalused tariifist/teenuse hinnast on eriseadustes ebaselged.

Konkurentsiamet rõhutab veel kord, et ELTS-si, KKütS-si ja MGS-si kavandatavad

muudatused ei ole üksnes seaduse tehniline täpsustus, nagu on sõnastatud eelnõu seletuskirjas,

vaid muudavad põhimõtteliselt reguleeritud teenuste hinnakujunduse aluseid.

Konkurentsiamet teeb ettepaneku eelnõust välja jätta § 3 punkt 2, § 5 punktid 3 ja 4 ning

§ 8 punkt 2.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Saul

hinnaregulatsiooni osakonna juhataja

hinnaregulatsiooni osakond

Kiur Põld

667 2590

[email protected]

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Riigikantselei

Rahukohtu 3

15161, Tallinn

Meie: 15.03.2024 nr 1-6/2024-037-2

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected], [email protected],

[email protected],

Arvamus hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Riigikantselei on edastanud 28. veebruaril Justiitsministeeriumile ettevalmistatud hädaolukorra

seaduse ja teiste seaduse muutmise täiendatud seaduse eelnõu (eelnõu), mille eesmärgiks on

Eesti õigusesse üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis

käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

direktiiv 2008/114/EÜ (CER direktiiv).

Konkurentsiameti märkused on kokkuvõtvalt järgmised:

1) Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb erinevad elutähtsate teenuste osutajate tasud kujundada

selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud investeeringud jätkusuutlikkuse ja elutähtsa teenuse

toimepidevuse nõuete täitmiseks.

Seetõttu on eelnõus valdkondlikesse eriseadustesse hinna kujundamise põhimõtteid

sätetavatesse normidesse (ELTSi § 71 lõige 5, KKütS § 8 lõige 3 ja MGS § 23 lõige 3) endiselt

lisatud, et hinna kujundamisel peab arvestama ka „investeeringuid jätkusuutlikkuse ja

elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks“.

Konkurentsiamet peab endiselt täiendava regulatsiooni kehtestamist segadust tekitavaks.

Kehtiva õiguse kohaselt peab teenuse hinna kujundamisel arvestama, et ettevõtjal oleks

järjepidevalt tagatud investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks. Ettevõte tegevus-

ja arenduskohustusega on hõlmatud ka kõik seadusest tulenevad elutähtsa teenuse osutamisega

seotud investeeringud. Seadustest tulenevate kohustuste täitmiseks on Konkurentsiamet

teenuse hindade kujundamisel arvesse võtnud vajalikke investeeringuid (sh ohutusnõuete

täitmine, varugeneraatori soetamine), sest tulenevalt:

a) ELTS § 71 lõikest 5 tuleb võrgutasud kujundada selliselt, et muuhulgas oleks

järjepidevalt tagatud investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks,

kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine.

b) MGS § 23 lõikest 3 tuleb võrguteenuste hinnad kujundada selliselt, et muuhulgas oleks

tagatud investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, kvaliteedi- ja

ohutusnõuete täitmine. c) KKütS § 8 lõikest 3 tuleb soojuse piirhind kujundada selliselt, et muuhulgas oleks

tagatud investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, kvaliteedi- ja

ohutusnõuete täitmine.

2 (3)

Eelnõus toodud sätte sõnastuse lisamine eriseadustesse on mitmeti mõistetav, võimaldades

ettevõtetel investeeringutena kajastada ka selliseid investeeringuid, mis võivad olla küll seotud

ettevõtte jätkusuutlikkusega tervikuna, kuid ei ole otseselt seotud reguleeritud tegevusega.

Toome näite ELTS § 71 lõike 5 punkti 41 kohta, mis sätestaks, et „Võrgutasud tuleb kujundada

selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud investeeringud jätkusuutlikkuse nõuete tagamiseks“ ning

„Võrgutasud tuleb kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud investeeringud elutähtsa

teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks. „

Jätkusuutlikkuse nõuete alla võib mahutada selliseid investeeringuid, mis ei ole otseselt seotud

hädaolukorra seadusest tulenevate nõuete täitmisega. 1

Sama järelduse saab teha ka KKütS-si ja MGS-si vastavate muudatusettepanekute kohta.

Eeltoodut kinnitab ka eelnõu seletuskiri, mille kohaselt kuuluvad jätkusuutlikkuse

investeeringute hulka näiteks võrgu rekonstrueerimise kulud. Konkurentsiameti

regulatsioonipraktika kohaselt on võrgu rekonstrueerimise kulud arvatud tegevus- ja

arenduskohustuse täitmise investeeringuks ning lülitatud vastava teenuse hinda.

Konkurentsiamet on endiselt seisukohal, et eriseadustesse tehtav investeeringute lisasäte ei ole

vajalik.

2) Juhul, kui siiski peetakse vajalikuks rõhutada hädaolukorraseaduse alusel tehtavate

investeeringute esiletoomist, teeb amet ettepaneku sõnastada olemasolevad investeeringuid

puudutavad sätted järgnevalt:

„investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, sh hädaolukorra seadusest

tulenevate nõuete täitmiseks;“

3) Eelnõu § 5 punktiga 3 muudetakse kaugkütteseaduse § 7 lõiget 31 ning sätestatakse

soojusettevõtjale, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh

võrgupiirkonna kohta, kohustus soojuse tootmiseks tagada niisuguse koguse reservkütuse

kasutamise võimalus, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt on soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on

vähemalt 500 000 MWh võrgupiirkonna kohta, kohustatud soojuse tootmiseks tagama

niisuguse koguse reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse kolme

ööpäeva jooksul.

Seletuskirja kohaselt puudutab uus vastav nõue 23-e soojusettevõtjat 114-st ning reservkütuse

hoidmise kohustusega kaasnevad ettevõtetele lisakulud, mida kaetakse tariifist.

Eelnõus puuduvad asjakohased selgitused ja analüüs, millist mõju avaldab soojuse hinnale

reservkütuse tagamise kohustuse panemine soojusettevõtjale. Eelnõust ei selgu, mida on

mõeldud reservkütuse kasutamise võimalusena. Kas riiklikku rohepöörde eesmärkide täitmise

valguses peavad soojusettevõtjad hakkama reaalselt paigaldama lisamahuteid fossiilse kütuse

ladustamiseks? Seetõttu Konkurentsiamet ei saa hetkel nõustuda vastava sättega.

4) Eelnõu kohaselt kavandatakse lisada eriseadustesse investeeringuid puudutav punkt, kuid

eelnõu seletuskiri põhjendab seda läbi kulude kandmise. Regulaatori ülesanne ongi kontrollida

reguleeritud valdkondades kulude põhjendatust, et pilvepiirini ei saa lubada kulusid teha.

Ameti nõuet efektiivsemalt kulusid juhtida võrdluses teistega, THI muutusega või muudel

argumentidel nähakse vahetevahel ettevõtja poolt piiramisena. Kõikide soovitud kulude (sh

ebaefektiivsest kulude juhtimisest tulenevate) hinda lülitamine viiks olukorrani, kus regulaatori

vajadus üldse puudub. Kuid kulude põhjendatuse kontrolli olemasoluga ei saa põhjendada

investeeringute regulatsiooni olemuslikku ning põhjalikku muutmist.

1 Lisaks reguleeritud tegevusele, tegelevad paljud ettevõtted reguleerimata tegevusega (nt elektri tootmine,

soojustehniliste seadmete paigaldamine ja hooldus, muude lisateenuste osutamine).

3 (3)

Amet on seisukohal, et endiselt on eksitavad investeeringute sätete muudutatuse põhjendusena

eelnõu seletuskirja väited, nagu oleks elutähtsa teenuse osutajate seas tekkinud perioodiliselt

küsimusi toimepidevuse tagamiseks tehtavate kulude kohta. Praeguseni on olnud seadustes

toodud sätted ja Konkurentsiameti regulatsioonipraktika piisav selleks, et teenuste hindade

kaudu tagada kulud seadustes sätestatud kohustuste täitmiseks.

Seega on eksitav ka eelnõu märkuste tabelis toodud seisukoht, et aastaid on elutähtsa teenuse

osutajad ja erinevad erialaliidud tõstatanud probleemi, et toimepidevusega seotud kulude

katmise võimalused tariifist/teenuse hinnast on eriseadustes ebaselged.

Konkurentsiamet rõhutab veel kord, et ELTS-si, KKütS-si ja MGS-si kavandatavad

muudatused ei ole üksnes seaduse tehniline täpsustus, nagu on sõnastatud eelnõu seletuskirjas,

vaid muudavad põhimõtteliselt reguleeritud teenuste hinnakujunduse aluseid.

Konkurentsiamet teeb ettepaneku eelnõust välja jätta § 3 punkt 2, § 5 punktid 3 ja 4 ning

§ 8 punkt 2.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Saul

hinnaregulatsiooni osakonna juhataja

hinnaregulatsiooni osakond

Kiur Põld

667 2590

[email protected]