Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärusˮ muutmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiitsministeerium

Sotsiaalministeerium

23.04.2024 nr 2-2/1125-1

Majandus- ja infotehnoloogiaministri

22. detsembri 2023. a määruse nr 69

„Töötukassa andmekogu põhimäärusˮ

muutmine

Esitame Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa

andmekogu põhimäärusˮ muutmise määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks.

Palume kooskõlastada eelnõu kiireloomulisena 5 tööpäeva jooksul. Rakendusakt on seotud

Riigikogu poolt vastu võetud ja veel jõustumata ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (377 SE) ning peaks jõustuma koos nimetatud

seadusemuudatusega 15. mail 2024.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri.

Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa

Andmekaitse Inspektsioon

Reine Hindrekus-Koppel

5379 0331 [email protected]

1

EELNÕU 17.04.2024

MÄÄRUS

23.04.2024 nr 2-2/1125-1

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri

2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu

põhimäärusˮ muutmine

Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel.

§ 1. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruses nr 69 „Töötukassa

andmekogu põhimäärusˮ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) tasu suurus, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3,

4, 6 ja 9 või välislepingu alusel ja ettevõtlustulu, millelt makstakse maksu ettevõtlustulu

lihtsustatud maksustamise seaduse alusel ning välisriigist saadava töötasu suurus ja

töötuskindlustushüvitise, vanemahüvitise, ajutise töövõimetuse hüvitise, tööandja makstava

haigushüvitise ning tööandja makstava vabatahtliku töövõimetushüvitise suurus;“;

2) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) haiguslehe, mille alusel isik töötab, avamise ja lõpetamise kuupäev, terviseseisundile

vastavale tööle üleviimise periood ning haiguslehele märgitud ettepanekud terviseseisundile

vastavate töötingimuste kohta;“;

3) paragrahvi 9 punktis 2 asendatakse sõna „püsitatud“ sõnaga „püstitatud“;

4) paragrahvi 25 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „kuupäev“ sõnadega “ning terviseseisundile

vastavale tööle üleviimise periood“;

5) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) haiguslehe avamise ja lõpetamise kuupäev, ajutise töövõimetuse hüvitise suurus ja hüvitatud

päevade arv ning hüvitise väljamaksmise kuupäev;“;

6) paragrahvi 34 lõike 1 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „haigushüvitise“ sõnadega “ja

vabatahtliku töövõimetushüvitise;“;

7) paragrahvi 40 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tervisekassa andmekogust on õigus saada andmeid ajutise töövõimetuse hüvitise suuruse ja

hüvitatud päevade arvu, haiguslehe ja terviseseisundile vastavale tööle üleviimise perioodi ning

2

haiguslehele märgitud terviseseisundile vastavate töötingimuste ettepanekute, haigushüvitise

väljamaksmise kuupäeva ja haigushüvitise lõppemise aja kohta.“;

8) paragrahvi 40 lõike 5 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „haigushüvitise“ sõnadega „ja

vabatahtliku töövõimetushüvitise“.

§ 2. Määrus jõustub 2024. aasta 15. mail.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

17.04.2023

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22.

detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärusˮ muutmineˮ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on seotud Riigikogu poolt vastu võetud, kuid veel jõustumata ravikindlustuse seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega 377 SE1, millega nähakse muu

hulgas ette võimalus teha tööd ka pikaajalisel haiguslehel olles ning kehtestatakse tööandja makstav

vabatahtlik töövõimetushüvitis. Seadus on kavandatud jõustuma 15. mail 2024. a.

Eelnõuga viiakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määrus nr 69

„Töötukassa andmekogu põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) kooskõlla ülalnimetatud

muudatusega. Seadusemuudatusega nähakse töötajatele ette võimalus pärast kahekuulist

haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel vastavalt tervisele kohandatud tingimustes, näiteks

osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Sellega seoses tekib Eesti Töötukassal (edaspidi

töötukassa) kohustus pakkuda eelnimetatud pikaajalise haiguslehe alusel töötajale töövõimet

toetavaid tööturuteenuseid, nagu tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, tugiisikuga

töötamine jm. Vastavate teenuste osutamiseks on vajalik tagada töötukassale ligipääs haiguslehele

märgitud ettepanekute kohta terviseseisundile vastavate töötingimuste osas ning terviseseisundile

vastavale tööle üleviimise perioodile. Terviseseisundile vastavale tööle üleviimise perioode on

töötukassal vaja teada ka kindlustatu töötuskindlustusstaaži arvestamiseks tulenevalt

töötuskindlustuse seaduse § 7 lõikele 22. Seega lisatakse muudetava määruse § 7 lõikele 2, § 25

punktile 6 ja § 40 lõikele 3 vastav andmekoosseis.

Lisaks nähakse seadusemuudatusega ette tööandjatele võimalus maksta töötajale

sotsiaalmaksuvabastusega hüvitist. Sellega seoses tekib töötukassal kohustus arvestada tööandja

poolt makstav vabatahtlik töövõimetushüvitis sissetuleku hulka nii töövõimetoetuse maksmisel kui

ka töötavale inimesele tööturukoolituse võimaldamisel koolituskaardi alusel. Seega lisatakse

muudetava määruse § 7 lõike 2 punktile 1, § 34 lõike 1 punktile 7 ja § 40 lõike 5 punktile 8 vastav

andmekoosseis.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ettevalmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive

osakonna õigusnõunik Ilona Säde ([email protected], 5667 4014), tööturuteenuste juht Kristi

Suur ([email protected], 5913 9212) ja nõunik Reine Hindrekus-Koppel (reine.hindrekus-

[email protected], 5379 0331). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Käddi Tammiku

([email protected], 5455 0226).

1 Kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/31b73d45-20c3-4b6a-80c3-0d581a6d49c7/ravikindlustuse-seaduse-

muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-toovoimetuse-ennetamine.

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Riigikogu poolt vastu võetud ja 15. mail 2024. a jõustuma kavandatud

ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (377

SE).

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse2 tähenduses.

Seadusega kavandatavate muudatuste rakendamiseks antakse eelnõukohase määrusega

töötukassale ligipääs haiguslehele märgitud ettepanekutele terviseseisundile vastavate

töötingimuste kohta ning terviseseisundile vastavale tööle üleviimise perioodile.

2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs

Määruse punktidega 1, 6 ja 8 täiendatakse põhimääruse § 7 lõike 2 punkti 1, § 34 lõike 1 punkti 7

ja § 40 lõike 5 punkti 8 töödeldavate andmete osas, täiendades andmete loetelu, mida töötukassal

on õigus maksukohustuslaste registrist saada. Vastavates sätetes lisatakse töödeldavate andmete

loetellu tööandja makstav vabatahtlik töövõimetushüvitis, , mida võetakse sissetulekuna arvesse

töövõimetoetuse ümberarvutamisel kui ka töötavale inimesele tööturukoolituse võimaldamisel

koolituskaardi alusel.

Töövõimetoetuse seaduse § 13 lõike 3 järgi arvutatakse töövõimetoetuse suurus ümber, kui isiku

sissetulek toetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuul ületab 90-kordset töövõimetoetuse

päevamäära. Sellisel juhul vähendatakse toetust summa võrra, mis on pool tema sissetuleku ja 90-

kordse päevamäära vahest. Sissetulekud, mida võetakse toetuse ümberarvutamisel arvesse, on

sätestatud töövõimetoetuse seaduse § 13 lõikes 5. Sissetulekuna arvestatakse edaspidi ka tööandja

makstavat vabatahtlikku töövõimetushüvitist. Seega, kui tööandja makstava vabatahtliku

töövõimetushüvitise summa ületab 90-kordset toetuse päevamäära, vähendatakse töövõimetoetust

summa võrra, mis on pool isiku sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest.

Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ § 23 lõike 10

punktide 1, 2 ja 5 kohaselt pakutakse tööturukoolitust 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele

töötajale, kui tema sissetulek on koolituse taotlemisele eelneval kalendriaastal väiksem kui

nimetatud kalendriaasta 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti

avaldatud andmete alusel. Sissetulekud, mida võetakse tööturukoolituse koolituskaardi alusel

võimaldamisel arvesse, on sätestatud tööhõiveprogrammi § 23 lõikes 12. Sissetulekuna arvestatakse

edaspidi ka tööandja makstavat vabatahtlikku töövõimetushüvitist.

Määruse punktiga 2 täiendatakse põhimääruse § 7 lõiget 2 uue punktiga 31, täiendades nende

andmete loetelu, mida töötukassal on õigus töödelda seoses pikaajalise haiguslehe alusel töötajale

töövõimet toetavate tööturuteenuste tingimustele vastamisega. Loetellu lisatakse haiguslehe, mille

alusel isik töötab, avamise ja lõpetamise kuupäev, terviseseisundile vastavale tööle üleviimise

periood ning haiguslehele märgitud ettepanekud terviseseisundile vastavate töötingimuste kohta.

Nimetatud andmete alusel tuvastab töötukassa, kas inimene kuulub pikaajalise haiguslehe alusel

töötaja sihtrühma ning millist töövõimet toetavat tööturuteenust (nt tööalane rehabilitatsioon,

kogemusnõustamine, tugiisikuga töötamine jm) inimesele on vajalik osutada.

Määruse punktiga 3 parandatakse kirjaviga põhimääruse paragrahvi 9 punktis 2. Tegemist on seega

tehnilise, mitte sisulise muudatusega.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete

kaitse üldmäärus), ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88.

Määruse punktiga 4 täiendatakse põhimääruse § 25 punkti 6. Lisaks ajutise töövõimetuse alguse ja

lõppemise kuupäevale on töötukassal edaspidi kindlustatu töötuskindlustusstaaži arvestamiseks

õigus Tervisekassa andmekogust saada ka andmeid terviseseisundile vastavale tööle üleviimise

perioodi kohta (eelnõukohase määruse punkt 7). Töötuskindlustuse seaduse § 7 lg 22 kohaselt ei

arvestata töötuskindlustusstaažina mh perioodi, millal isik oli ajutiselt töövõimetu ravikindlustuse

seaduse tähenduses, välja arvatud periood, millal isikul tekib töötuskindlustusstaaž sama paragrahvi

lõike 1 või 2 kohaselt. Kuivõrd töötuskindlustuse seaduse § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt on

töötuskindlustusstaaži perioodiks mh periood, mille eest kindlustatu sai tasu töölepingu alusel

töötamise eest ja haiguslehe alusel töötamise eelduseks on tööandja ja haigestunud töötaja vaheline

kokkulepe, mis saab osaks nendevahelisest töölepingust, on töötukassal töötuskindlustusstaaži

arvestamiseks vajalik teada ka perioodi, millal inimene töötas haiguslehe alusel.

Määruse punktiga 5 täpsustatakse § 34 lõike 1 punkti 6 töödeldavate andmete osas. Eelnõukohase

täienduse alusel saab töötukassal olema õigus lisaks ajutise töövõimetuse hüvitise suurusele

töödelda töövõimetoetuse määramiseks ja maksmiseks ka haiguslehe avamise ja lõpetamise

kuupäeva, hüvitatud päevade arvu ja hüvitise väljamaksmise kuupäeva. Haiguslehe kestust on

töövõimetoetuse seaduse § 16 lõike 2 punktist 1 tulenevalt vaja, kuna sellest sõltub, mis hetkest

määratakse isikule töövõimetoetus ja mis hetkeni on tal õigus töövõimetoetust saada.

Töövõimetoetuse seaduse § 13 lõike 5 kohaselt võetakse ajutise töövõimetuse hüvitist arvesse

sissetulekuna töövõimetoetuse suuruse arvutamisel. Selleks, et vältida töövõimetoetuse ebaõiglast

vähendamist, kui isiku sissetulek ületab 90-kordset päevamäära ainult seetõttu, et talle maksti

ajutise töövõimetuse hüvitist mitme kuu eest korraga või hüvitist maksti isikust olenemata põhjusel

tavapärasest erineval ajal, on töötukassal vaja teada hüvitatud ajutise töövõimetuse hüvitise päevade

arvu ja hüvitise väljamaksmise kuupäeva. Saadud andmete alusel arvutab töötukassa vajadusel

töövõimetoetuse seaduse § 13 lõigete 3 ja 31 alusel töövõimetoetuse suuruse ümber.

Määruse punktiga 7 täpsustatakse § 40 lõiget 3, mis sätestab andmete loetelu, mida töötukassal on

õigus Tervisekassa andmekogust saada. Loetellu lisatakse ajutise töövõimetuse hüvitise hüvitatud

päevade arv, terviseseisundile vastavale tööle üleviimise periood ning haiguslehele märgitud

ettepanekud terviseseisundile vastavate töötingimuste kohta. Andmed hüvitatud päevade arvu kohta

on töötukassale vajalikud töövõimetoetuse suuruse ümberarvutamiseks tulenevalt töövõimetoetuse

seaduse § 13 lõigetest 3 ja 31 (täpsemalt määruse punkti 5 selgituses). Terviseseisundile vastavate

töötingimuste andmed on vajalikud selleks, et tuvastada, kas töövõimet toetava tööturuteenuse

taotleja kuulub pikaajalise haiguslehe alusel töötaja sihtrühma ning millist tööturuteenust (nt

tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, tugiisikuga töötamine jm) on vaja inimesele

osutada. Terviseseisundile vastavale tööle üleviimise perioodi on töötukassale vaja

töötuskindlustusstaaži tuvastamiseks, kui inimene taotleb töötuskindlustushüvitist

töötuskindlustuse seaduse alusel.

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Muudatusega lisanduvad Töötukassa andmekogusse täiendavad andmed Tervisekassa

andmekogust ja maksukohustuslaste registrist tööturuteenuste osutamiseks, töötuskindlustusstaaži

arvestamiseks ja töövõimetoetuse maksmiseks. Sihtrühma moodustavad pikaajalisel haiguslehel

olevad inimesed, kes jätkavad töötamist. Hinnanguliselt on sihtrühma suurus 5400 inimest aastas.

Seega muudatusest mõjutatud sihtrühm ei ole suur.

Määruse muutmine on tingitud Riigikogu poolt vastu võetud ja 15. mail 2024. a jõustuma

kavandatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadusega (377 SE) ja vajalik vastava seadusemuudatuse rakendamiseks. Muudatusega kaasnevad

mõjud, sh andmekaitsealane mõjuhinnang on analüüsitud nimetatud seaduseelnõu seletuskirjas.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 15. mail 2024. a, samaaegselt Riigikogu poolt vastu võetud, kuid veel jõustumata

ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (377

SE).

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Justiitsministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse

Inspektsioonile ja Eesti Töötukassale.