Käskkiri

1

Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Narva tööstusinkubaatori rajamine“ eelnõu seletuskiri

Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel

Viide Märkus/ettepanek Kommentaar Nõustumine või ei

Rahandusministeerium

Eelnõu (edaspidi EN) punkt 5: esitatud tabelis tuleb täiendada väljundnäitaja „Loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime“ ja projekti spetsiifilise näitaja „Valminud inkubaatorid“ selgitavat teavet järgmiselt: „Näitaja täitmist raporteeritakse pärast inkubaatori valmimist hiljemalt lõpparuandega.“ Kuna mõlemad näitajad tuleb saavutada aastaks 2025, aga projekti abikõlblikkus lõppeb 31.08.2026, siis võib tekkida võimalus nimetatud näitajate täitmist raporteerida juba 30.01.2026 esitatava vahearuandega. Täiendused tuleb teha ka seletuskirja näitajate tabelisse.

Punkt on läbi vaadatud ja uuendatud Arvestatud

EN punkt 12. Riigiabi: lisada tuleks eraldi punktina, et toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6 sätestatud juhtudel ja ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

Punkt 12.4. on lisatud Arvestatud

EN punkt 12.2 tuleks lisada üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikele 2 lisaks ka viide lõikele 3. Alternatiiv on viidata vaid üldise grupierandi määruse artiklile 6. Artikkel 6 lõige 3 lisatingimused taotlusele kehtivad, kui riigiabi antakse suurettevõtjale sihtotstarbelise üksikabina (i.k ad hoc aid). Käesoleval juhul on IVIA näol tegemist suurettevõtjaga vastavalt Euroopa Komisjoni VKEde määratlust käsitlevale teatisele „Ettevõtet ei saa määratluse kohaselt käsitada VKEna, kui 25 % või

Alternatiivina on viidatud vaid üldise grupierandi määruse artiklile 6. Punkt on üle viidud seletuskirja vastavalt RAMi soovitustele

Arvestatud

2

enam tema kapitalist või hääleõigustest on otseselt või kaudselt ühe või mitme riikliku asutuse ainu- või ühiskontrolli all.“ Kuna käskkirja alusel saab toetust vaid elluviija ehk IVIA, siis on tegemist sihtotstarbelise üksikabiga.

Seletuskirja (edaspidi SK) sissejuhatav osa

Palun lisada viide ÕÜF määrusele järgmiselt: „Käesoleva eelnõuga ettenähtud tegevused on otseses kooskõlas tegevustega, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond artikli 8 lõige 2 osas b, nimelt: „investeeringud uute ettevõtete loomisse, sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite ja konsultatsiooniteenuste kaudu, mis toovad kaasa töökohtade loomise““

Täiendatud lauseosaga „investeeringud uute ettevõtete loomisse, sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite ja konsultatsiooniteenuste kaudu, mis toovad kaasa töökohtade loomise“

Arvestatud

SK lk 6 Lauseosa "158,59 CO2eq aastas" – mis ühikutes: kas kg, t vms? Palun lisada mõõteühik

Tonn Arvestatud

SK osa 3 viimane lause On mainitud ka TAI raamistikku, kuid TAI raamistikule (komisjoni Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik) eelnõus ei viidata, mistõttu tuleks viide sellele raamistikule kustutada

Kustutatud Arvestatud

Riigi Tugiteenuste keskus

SK: Palun eelnõu seletuskirjas elluviija valikut täiendavalt põhjendada. Esitatud info ei ole piisav, et hinnata, et kas ja milliseid seadusega või seaduse alusel antud avalikke ülesandeid elluviija täidab. Juhul, kui elluviija ei täida avalikke ülesandeid, siis tuleb selgitada, kuidas elluviija on leitud.

Eraõigusliku juriidilise isiku elluviijaks määramisel on TAT käskkirja seletuskirjas vaja välja tuua põhjused, miks olete asunud seisukohale, et elluviijale määratud tegevused on avaliku halduse ülesanded (ministeeriumi kui toetuse saaja delegeeritud ülesanded), mitte majandustegevuse raames osutatavad tegevused või teenused. Sellest johtuvalt tuleb TAT seletuskirjas selgitada (ÜM § 43 lg 5) elluviijaks (ja ka partneriks) määratud isikute valiku põhjendusi.

Oleme lähtunud asjaolust, et ÜSS2021-2027 ja seletuskirja kohaselt ei ole kohustust teha avalikku konkurssi või riigihanget. IVIA ehitab tööstusinkubaatori IVIA-le kuuluvale kinnistule. TAT-s on elluviija valikut põhjendatud vastavalt ühendmääruse § 43 lõikele 5.

Selgitatud

3

Kui Ida-Viru Investeeringute Agentuurile on seadusega või seaduse alusel antud avalikke ülesandeid, siis need siin märkida. Kui ei ole, siis mismoodi on elluviija leitud läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt. Teisisõnu, kas on pakutud võimalust kõigile võimalikele elluviijatele (nt konkursi korras). Arvestades riigiabi eeskirjade läbivat nõuet tagada avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv abi saaja valik (nt art 56 lg 4) ja/või korraldada abi andmine objektiivsetel, selgetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, siis ei saa piisavaks põhjenduseks lugeda asjaolu, et elluviija on olnud pikaajaline Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostööpartner või et tal on varasem kogemus selles valdkonnas. Juhime tähelepanu, et toetuse saajate (s.h elluviija) valik peab olema korraldatud läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt.

IVIAle ei ole seadusega või selle alusel antud avalikke ülesandeid. Üldise grupierandi määruse artikli 56 lõige 4 reguleerib taristu käitamisest kontsessiooni alusel või muu volituse alusel kolmanda isiku poolt. Antud juhul ei anta taristu käitamist kolmandale isikule. IVIA juhindub taristu käitamisel artikli 56 lõikest 3, st juurdepääs on avatud kõigile sihtgruppi kuuluvatele soovijatele.

SK: Punktis 4.4 on viidatud kliimakindluse juhendile, mida normitehnilistest tingimustest lähtuvalt enam ei saa teha.

Palun sõnastada kohustus järgnevalt: „Punktis 4.1 nimetatud Narva tööstusinkubaatori rajamisel tagatakse taristu kliimakindlus, mis projekti arendamisel võtab arvesse kliimamuutuste leevendamist ehk kasvuhoonegaaside jalajälge ning kliimamuutustega kohanemisel vajalikke lahendusi.“.

Tekst on lisatud punkti 4 Arvestatud

SK: Kuna riigiabi reeglite kohaselt ei tohi toetuse summa ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet, siis tuleb käskkirjas sätestada nõue elluviijale esitada Rakendusüksusele andmed, mille põhjal on toetuse summa arvutatud. Kui selline analüüs on esitatud rakendusasutusele, siis

Selliste andmete puudumisel on keeruline kinnitada kas p.12.4 nõue on täidetud või mitte.

Seletuskirjas on see küsimuse vastus punktis 10 kirjeldatud.

Arvestatud

4

selguse huvides soovitame selle lisada käskkirjale.

SK: Seletuskirja punktis 4.4 tuleb täpsemini lahti seletada järgmine mõte: Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna IVIA on riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 kohane hankija.

Juhul kui elluviija on hankija, siis ta peab igal juhul järgima riigihangete seadust ning kui elluviija ei ole hankija, siis puudub tal ka kohustus järgida riigihangete seadust, st pole vaja ka kuidagi tagada vastavust riigihangete seadusega. Küll aga tuleb täpsemini avada seletuskirjas mõtet, et kuidas on elluviija puhul tagatud riigihangete seadusega kooskõlas tegutsemine, st et ei esine eksimusi riigihangete läbiviimisel. Näiteks, kas on tööle võetud eraldi hankespetsialist, kasutatakse keskse hankija teenust vms. Sama kommentaar on edastatud mitteametlikul kommenteerimisringil.

Elluviija tagab tegusemise kooskõlas

riigihangete seadusega ostes

advokaadibüroolt vastavat teenust.

Arvestatud

Ettevõtluse ja Innovatsiooni sihtasutus

Eelnõu punkt 5. Toetatavate tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad.

Käskkirja eelnõu punkti 9 kohaselt on tegevuste elluviimise abikõlblik periood kuni 31.08.2026 (hoone valmimise lõpptähtaeg) ning sellest tulenevalt juhime tähelepanu järgmistele aspektidele: a) Kuna tegevuste elluviimise tähtaeg on (hoone peab valmima) 2026. aastal, et saa käskkirjas eeldada, et väljundnäitajat on võimalik täita 2025. aastal. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku määrata sihttaseme saavutamiseks aasta 2026. Juhime tähelepanu, et alternatiivne võimalus väljundnäitaja sihttaseme saavutamiseks 2025. aasta lõpuks on muuta käskkirjas tegevuste elluviimise abikõlblikku perioodi, s.t tulemusnäitaja sihttaseme saavutamiseks aastal 2025 peab hoone ehitustegevus olema lõppenud hiljemalt 31.12.2025.

Muudatused on käskkirja viidud Arvestatud

5

b) Tulemusnäitaja saavutamise mõõtmine on samuti sõltuvuses hoone valmimisest ning käskkirjas määratud abikõlblikkuse perioodist. Juhul kui tegevuste elluviimise abikõlblikkuse periood kestab kuni 31.08.2026, siis teeme ettepaneku mõõta selle näitaja sihttaseme saavutamist järelaruandega aastal 2027. c) Juhime tähelepanu, et käskkirja aluseks olev Narva tööstusinkubaatori tasuvus- ja teostatavusanalüüs (TTA) näeb ette hoone järk-järgulist täitumist (25%- 50%-75% stsenaarium), mistõttu ei ole realistlik, et üks aasta peale hoone valmimist on võimalik saavutada tulemusnäitaja sihttase väärusega 15 (hoone maksimaalne täituvus). Arvestades TTA-s toodud andmeid saab eeldada, et aastal 2027 on vastav sihttase maksimaalselt 4. Lisaks juhime tähelepanu, et TTA kohaselt on alles 2034. a lõpuks tänu Narva Tööstusinkubaatori tegevusele Ida-Virumaal asutatud 15 uut tootmisettevõtet. d) Juhime tähelepanu, et projekti spetsiifilised näitaja (Valminud inkubaatorid) sihttaseme mõõtmine peab samuti olema kooskõlas projekti abikõlblikkuse perioodiga.

Eelnõu punkt 8. Sihtgrupp. Juhime tähelepanu, et selle sätte alusel on kogu tööstusinkubaatoris asuvate ettevõtete sihtrühm piiratud, kuna see säte lubab inkubaatoris pinda rentida ainult väike- ja keskmine suurusega äriühingutele (s.h on välistatud kõik suurettevõtjad ja muud organisatsioonid).

Soovitame üle kontrollida, kas sellisel kujul sihtgrupi piiritlemine on mõislik ja asjakohane.

Võtame ettevõtja suuruse kohta käivad piirangud ära.

Arvestatud

6

Eelnõu punkt 11. Kulude abikõlblikkus.

Soovitame nimetatud punkti täiendada ja lisada viide ühendmääruse §-le 15 (kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimused).

Vastava viide ühendmäärusele on punktis 1.2

Arvestatud

Eelnõu punkt 11.1. Abikõlblikud on järgnevad kulud:

Soovitame nimetatud punkti täiendada ja lisada käskkirja grupierandi määruse artikkel 56 sõnastusest tulenevalt: „Abikõlblikud kulud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud“.

Lisatud Arvestatud

Eelnõu punkt 11.1.6. soovitame selguse huvides kasutada mitmuse asemel ainsust ja sõnastada antud säte järgmiselt „hoone ehitamise kulud“.

Muudetud Arvestatud

Eelnõu punktis 11.2.1. soovitame selguse huvides kasutada mitmust ja sõnastada antud säte järgmiselt „riiklikud maksud sh käibemaks“.

Muudetud Arvestatud

Eelnõu punkt 12.2. „Elluviija on rakendusüksusele esitanud taotluse vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikele 2. Rakendusüksus on taotluse osas teostanud vastavuskontrolli.“

Juhime tähelepanu, et rakendusüksusele ei ole taotlust esitatud, taotlus on esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Rakendusüksus teostas taotluse vastavuskontrolli vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirjalikele suunistele. Teeme ettepaneku selle punkti sõnatust täpsustada ning vastavuskontrolli teostamise taustainfo viia seletuskirja.

Muudetud Arvestatud

Eelnõu punktis 13.2. „Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotlusega kuludokumendid ja rakendusüksuse nõudmisel nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad ning hankelepingu. Rakendusüksuse nõudmisel esitab elluviija riigihanke alusdokumendid.“

Juhime tähelepanu, et elluviija ei ole riigiasutus ning seega tuleb elluviijal esitada igal-juhul kulude maksmist tõendavad dokumendid. Palume täiendada punkti järgnevalt: „Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotlusega kuludokumendid ja kulude maksmist tõendavad dokumendid“.

Muudetud Arvestatud

7

Eelnõu punktis 14.1.9. soovitame kasutada järgmist sõnastust: „tagab taristu eesmärgipärase kasutamise ja vara säilitamise viie aasta jooksul lõppmakse saamisest arvates.“

lisatud Arvestatud

Eelnõu punkt 15.

Aruandlus sihtväärtust täita projekti abikõlbliku perioodi jooksul, siis teeme ettepanku: a) Lisada käskkirja täiendavalt punkt järelaruande esitamise kohta: „Järelaruanne, millega esitatakse andme projekti tulemusnäitaja saavutamise kohta“; b) Täiendada punkti 15.4 sõnatust järgmiselt: „Rakendusüksus kinnitab vahe-, lõpp- ja järelaruande või tagastab selle täiendamiseks 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates“.

Täiendatud Arvestatud

Eelnõu punkt 16. Juhime tähelepanu, et eelnõu punkti 16.2. tekst sisaldub juba punktis 16.1. seega piisab esimese lõike tekstist; kuna käskkirja jääb seejärel alles ainult üks punkt, siis soovitame teksti viia punkti 16 alla.

Täiendatud Arvestatud

Eelnõu punktis 16.3. on toodud, et finantskorrektsiooni otsuses mitteabikõlblikuks loetud kulude võrra vähendatakse käskkirja punktis 10. esitatud eelarvet. Mitteabikõlblikuks loetud kulud jäävad elluviija tasuda.

Palun selgitada, mis põhjusel on vajalik käskkirjas eraldi välja tuua, et mitteabikõlblikuks loetud kulud jäävad elluviija tasuda, kuna tegemist on tavapärase projektide elluviimise praktikaga.

Teadmiseks võetud Arvestatud

Seletuskirja punkt 8. Sihtgrupp. Juhime tähelepanu, et seletuskirja sõnastus ei vasta käskkirja sõnastusele.

Seletuskirjas on: „Käskkirjaga toetatavate tegevuste sihtgrupp on tööstusinkubaatori rajamisel väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes soovivad alustada ja rajada oma tootmist Ida-Virumaale.“

Sõnastus on viidud vastavusse käskkirjaga

Arvestatud

8

Käskkirjas on: „Toetatavate tegevuste sihtgrupp on Eestis registreeritud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes vastavad Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus), lisa I artikli 2 punktides 1, 2 või 3 sätestatud kriteeriumitele.“ Palume seletuskirja sõnatuse antud punkti osas üle vaadata.

Seletuskirja punkt 15. Aruandlus.

Juhil kui käskkirja lisatakse järelaruande esitamise kohtustus, siis palume ka seletuskirja täiendada.

Seletuskiri on täiendatud Arvestatud

Põhiseadus (PS) Kontroll/

https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja

täiendavad nõuded TATis

Põhiõiguste

harta jaotis Põhiküsimused Harta artikkel

PIK

artikkel Põhiküsimused

Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste

õiguste konventsiooni artiklid on kaetud muu

hulgas põhiseaduse ja all loetletud seadustega

I jaotis -

"Väärikus" Inimväärikus 1 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja

väärkohtlemise eest

PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete

on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest

(artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 16 Igaühel on õigus elule.

Õigus

isikupuutumatusele 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Piinamise ning

ebainimliku või alandava

kohtlemise või

karistamise keeld

4 15

Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või

inimväärikust alandava kohtlemise ja

karistamise eest

PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või

väärikust alandavalt kohelda.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. Riive puudub

PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba

tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja

arvatud kaitseväeteenistus või selle

asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku

tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi

korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras

peab tegema süüdimõistetu.

II jaotis

„Vabadused”

Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise,

vägivalla ja väärkohtlemise eest

(artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse

Era- ja perekonnaelu

austamine 7 22 Eraelu puutumatus

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

2. Isikuandmete kaitse seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190

11

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja

kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi

kaitse all.

PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja

mõttevabadus.

PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma

arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi

sundida neid muutma.

§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks

kasutamiseks levitatavat informatsiooni.

§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid,

arvamusi, veendumusi ja muud

informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul

viisil.

Kogunemis- ja

ühinemisvabadus 12

§ 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata

rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada.

Kunsti ja § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused

on vabad. Riive puudub

teaduse vabadus Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses

ettenähtud piires autonoomsed.

Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele

Kutsevabadus ja õigus

teha tööd 15 27 Töö ja tööhõive

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta.

Ettevõtlusvabadus 16 § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda

ettevõtlusega

Õigus omandile 17 § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt

kaitstud

Õigus varjupaigale 18

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS

Õigus kaitsele

tagasisaatmise,

väljasaatmise või

väljaandmise korral;

19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist

välja saata ega takistada Eestisse asumast.

Orjapidamise ja

sunniviisilise töö keeld 5 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja

väärkohtlemise eest

Õigus vabadusele ja

turvalisusele 6 16, 17

Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK)

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja

hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise

tingimusi.

Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Riive puudub Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus

Õigus abielluda ja luua

perekond 9 23 Kodu ja perekonna austamine

13

Mõtte-,

südametunnistuse- ja

usuvabadus

10

Sõna- ja teabevabadus 11 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Narva tööstusinkubaatori

rajamine“ eelnõu seletuskirja lisa 2

III jaotis

„Võrdsus”

PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi

ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või muude

veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse

seisundi või muude asjaolude tõttu.

(artiklid 20–26)

Võrdse kohtlemise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210

11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste,

vanuse, puude või seksuaalse sättumuse

alusel. Võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab, et

diskrimineerimist ei toimu.

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja

meeste võrdõiguslikkuse,

mittediskrimineerimise ja erivajadustega

inimeste ligipääsetavuse osas programmide

ja projektide kavandamis-, rakendamis-,

seire- ja hindamisprotsessis

Riive puudub

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Konventsiooni põhimõtted on järgmised:

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse,

individuaalse autonoomia, sealhulgas

vabaduse ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus

ühiskonnas;

Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine

(d) austus erinevuste vastu ning puuetega

inimeste tunnustamine inimeste

mitmekesisuse ja inimkonna osana;

Kultuuriline, usuline ja

keeleline mitmekesisus 22 (e) võrdsed võimalused;

Naiste ja meeste

võrdõiguslikkus 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus;

Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus;

Eakate õigused 25

(h) austus puuetega laste arenevate võimete

vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu

säilitada oma identiteet.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Artikkel 4 - Üldkohustused

Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine

Artikkel 9 – Juurdepääsetavus

Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda

kaasamine

Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime

Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus,

vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes

PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka

täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks

ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on

talle ohtlik, segab koolis käimist või on

kahjulik tema tervisele ja arengule.

Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees

Puuetega inimeste

integreerimine 26 30

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

Töötajate õigus olla

ettevõttes informeeritud

ja ära kuulatud

27

Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku

seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?lei

aKehtiv), mis reguleerib töötajate

usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate

ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja

töötajatega.

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.

Töövaidluste lahendamise korra sätestab

seadus.

Head ja õiglased

töötingimused 31

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.

Töövaidluste lahendamise korra sätestab

seadus.

Kollektiivläbirääkimiste

ja kollektiivse

tegutsemise õigus

28

PS § 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse

ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja

tööandjate ühingud ja liidud võivad oma

õiguste ja seaduslike huvide eest seista

vahenditega, mida seadus ei keela.

Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra

sätestab seadus.

Õigus kasutada

tööhõiveteenuseid 29

32

Kaitse põhjendamatu

vallandamise korral 30

Keeld kasutada laste

tööjõudu ja noorte

töötajate kaitse tööl

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub, analüüs SK punktis 7.

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta.

Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus.

Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad

vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on

töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas

vanema või tööinspektori luba.

(https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-

noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused)

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja

kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi

kaitse all.

§ 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus

ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt

Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi

kodanikul ja kodakondsuseta isikul.

§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile

vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja

puuduse korral.

Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse

hoolekannet.

Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on

riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole

all.

PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja

looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta

on keskkonnale tekitanud.

DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035

raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded

TATis ja analüüs seletuskirjas.

PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab

rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:

1) Riigikogu valimisega;

2) rahvahääletusega.

PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes

on saanud kaheksateist aastat vanaks.

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

32

Perekonna- ja tööelu 33

Keeld kasutada laste

tööjõudu ja noorte

töötajate kaitse tööl

Võimalus kasutada üldist

majandushuvi pakkuvaid

teenuseid

36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed

eriolukorrad

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005

Sotsiaalkindlustus ja

sotsiaalabi 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

Tervishoid 35 25 Tervishoid

Keskkonnakaitse 37

Info analüüsi ja maandamismeetmete

kohta on kirjeldatud käskkirja

punktis 4.4 ja 4.5., vastavate SK

punktide juures ning eraldi on

analüüsitud ka DNSH-d ja

kliimakindlust.

Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS

41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb

haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja

ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5

kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette

nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust.

42 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival

välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul

on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda

tema kohta riigiasutustes ja kohalikes

omavalitsustes ning riigi ja kohalike

omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega.

HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas

menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis

säilitatavate asjas tähtsust omavate

dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas.

V jaotis

„Kodanike

õigused”

(artiklid 39–46)

39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Euroopa Parlamendi valmise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS

Õigus hääletada ja

kandideerida kohalikel

valimistel kohalikel

valimistel

40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

Õigus heale haldusele

Õigus pöörduda Euroopa

ombudsmani poole 43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv

Õigus esitada petitsioone 44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda

märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste,

kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute

poole. Vastamise korra sätestab seadus

Liikumis- ja elukoha

valiku vabadus 45 20 Isiklik liikumisvõime

§ 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis,

on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida.

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes

asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.

§ 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud süüdimõistev

kohtuotsus.

Õigus hääletada ja

kandideerida Euroopa

Parlamendi valimistel

Riive puudub

Õigustutvuda

dokumentidega

Riive puudub

Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Diplomaatilisele ja

konsulaarkaitsele 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse

kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka

välisriikides.

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

§ 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele.

[1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks.

[2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X

Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla

anda ega karistada teo eest, milles teda

vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult

süüdi või õigeks.

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes

asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.

§ 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud süüdimõistev

kohtuotsus.

Süütuse presumptsioon

ja kaitseõigus 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi

olevana enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Mitmekordse

kohtumõistmise ja

karistamisekeeld

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

Kuritegude ja karistuste

seaduslikkuse ja

proportsionaalsuse

põhimõte

49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate

seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti

õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi

ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas

põhiseadusega. Need piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi

moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste

olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada

kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta

on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

50 13 Riive puudub

Korruptsioon ja huvide konflikt

Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm

dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste

vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks

ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata

teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse

osas on võimalik infot küsida elluviijalt.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar.

Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori

määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole

tugineti.

Riigiabi ja/või vähese tähtusega

abi esineminise kohaldumine

Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja

konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla

riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või

grupierandiga hõlmatud riigiabiga.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar

RISKIVALDKOND

Kontrollikoht

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed

riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest

seosest konkreetse riskiga.

Pettuserisk - Topeltfinantserimine

Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus -

sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide)

olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale

tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest

finantsallikast.

Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ-

le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid

maandamismeetmeid.

Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada,

kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks

topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste

rahastajatega regulaarselt….(kuidas)

Toetuse kasutamine ei ole

läbipaistev ja/või ei toimu

konkurentsi ära kasutades.

Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima

riigihankeid.

Keskkonnamõjudega ei ole

arvestatud

Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse

kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid)

arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning

kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue

kliimakindluse tagamiseks.

Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti

Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti

Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti

0

Risk puudub

1

Madal risk

Toetuse saajal on

strateegia/tegevuskava (või muu

dokument), kus on põhimõtted kirjas ja

mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi

koostaja/ toetuse saaja viib läbi

regulaarselt selleteemalisi koolitusi.

Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu

dokument), kuid see pole efektiivne -

toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised

koolitused, kuid need pole regulaarsed.

TATis (või TAT seletuskirjas) on

viidatud korruptsiooniseadusele või

muude tingimustega on risk maandatud.

Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud

riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA-

l on olemas analüüs.

Võib esineda grupierandiga hõlmatud

riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise

esitamisega seonduvad

protseduurireegleid, mis on sätestatud

konkurentsiseaduse §-s 34².

HINNANG

Hinnatavale meetmele sarnase sisuga

EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid

ei rakendata.

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja siseriiklikke

toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus

ja/või raamatupidamine toimub

tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud

asutusesisesed täiendavad kontrollid

kulude jaotamise osas.

Elluviijad/toetuse saajad on

riigiasutused/riigi hallatavad asutused

ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid

või riigiasutus (allasutus), kellele on

antud vastav ülesanne.

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kelle

hangete läbiviimise eest vastutab vastav

riigiasutus, kellel on antud ülesanne

riigihangete läbiviimiseks

Meetme DNSH analüüsis on

tuvastatud, et oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub (meede ei

mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme

meede). Projekti tasandil ei ole vaja

DNSH hindamist läbi viia. Pole

tegemist taristuinvesteeringuga.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et eelduslikult oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub, kuid on toodud

välja soovitused keskkonnamõjude

ennetamiseks, mis on nõudena

kehtestatud käskkirjas/määruses,

välistamaks toetavate projektide vastuolu

DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole

projekti põhiselt DNSH hindamise läbi

viimine. Pole tegemist

taristuinvesteeringuga.

KOONDHINNANG 7

2

Keskmine risk

3

Kõrge risk

Mitteametlikud põhimõtted

eksisteerivad, aga need ei ole kirjas

asutusesisestes dokumentides või

teadaolevalt on esinenud juhtumeid

viimase 2 aasta jooksul.

Selliseid põhimõtteid strateegias (või

muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või

TAT koostajal puudub sellekohane info.

TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole

viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole

selgelt välja toodud tingimusi, millega

saab vältida huvide konflikti ja

korruptsiooni.

3

Võib esineda riigiabi või VTA ja

määruses (seletuskirjas) on selged

juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse

ning on hinnatud ergutava mõju aspekti.

Võib esineda riigiabi või VTA või

grupierandina antav abi, kuid määruses

või seletuskirjas puuduvad juhised nende

hindamiseks (puudub analüüs või

puuduvad selged viited esinemise kohta)

ning puuduvad hinnangud ergutava mõju

aspekti osas

3

HINNANG

Max.

SKOOR

Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja

„Narva tööstusinkubaatori rajamine“ seletuskiri

Lisa 3 TAT Riskihindamise tabel

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset

infosüsteemi ja rahastust on lihtne

kontrollida esiatatud kuludokumendi

loetelu alusel (ei kasutata

kindlasummalist makset ega

ühikuhindasid).

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset

infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse

kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse

infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik

kontrollida dokumendipõhiselt

(kasutatakse kindlasummalist makset või

ühikuhindasid)

3

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad

hankeid läbi iseseisvalt.

Või

Juriidilised isikud, kellel puudub

riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on

õigusaktiga kehtestatud kohustus

ostu/teenuse riigihangete registris

avaldamine

Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised

isikud, kellel puudub riigihanke

läbiviimise kohustus

3

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et esinevad keskkonnariskid, mille

maandamiseks või ennetamiseks on ette

nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on

on läbi viia projekti tasandil hindamine.

Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või

samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et

esinevad olulised keskkonnariskid, mille

maandamiseks on ette nähtud

leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad

tegevused on erinevad ning on risk, et

meetme hinnang ei ole piisavalt detailne

välistamaks DNSH põhimõtetega

vastuolu. Vajalik on projekti tasandil

DNSH hindamine. Tegemist on

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

3

Kokku skoor 15

keskmine risk

Käskkirjas toodud tegevuste elluviija on avaliku sektori

arendusorganisatsioon IVIA. Avaliku sektori ja riigi asutajatele

kuuluvatena on sellised sihtasutused igaastaselt

auditikohustuslikud. IVIA raamatupidamine on iseseisev,

esitatakse majandusaasta aruendeid ning järgitakse põhikirjas

pandud seonduvaid ülesandeid ja nõudeid.

1

Käskkirja ja seletuskirja koostamisel teostatud riigiabi analüüsi

tulemusena on tuvastatud riigiabi kasutamine. Vastavauskontroll

on teostatud EISi poolt, mille kohta selgitus ja juhised

seletuskirjas.

1

Hinnatud

SKOOR

Selgitus riski hindamisel.

Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed,

mis riskiskoori mõjutavad.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja

„Narva tööstusinkubaatori rajamine“ seletuskiri

Lisa 3 TAT Riskihindamise tabel

MKMi ministri käskkirjaga rahastatakse IVIAt Narva

tööstusinkubaatori rajamiseks.

Sarnase sisuga meedet ei rakendata muudest allikatest.

1

Tegevuste elluviija on avaliku sektori ja riigi asutatud

arendusorganisatsioon. IVIA on kohustatud läbi viima

riigihankeid ja järgima riigihangete seadust; viide riigihangetele

on nii seletuskirjas kui käskkirjas.

1

Toetuse andmise tingimuste käskkirjas ja ka seleturskirjas on

viited nii kliimakindluse analüüsi kui ei kahjusta oluliselt

põhimõtte järgimise hinnangu kohta vastava Narva

tööstusinkubaatori rajamiseks. Vastavad dokumendid on läbinud

vastavuskontrolli EISi poolt.

3

7

Ettepanekud riski maandamiseks ja

kontrollifookuse suunamisel

(täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)

KÄSKKIRI

23.04.2024 nr 30

Narva tööstusinkubaatori rajamine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021−2027“ prioriteedi „Õiglane

üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia-

ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu

kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse

mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise 21.6.1.41 „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi;

Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ rakendamiseks toetuse

andmise tingimusi ja korda.

1.2. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse menetlemise ja maksmise,

toetuse tagasinõudmise ning elluviija kohustuste suhtes kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus).

1.3. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning aruandlusvormid

ja -juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna

kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse

dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.

2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

2.1. Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaale Narva tööstusinkubaatori rajamise kaudu luua

eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, täiendavate nõustamisteenuste rakendamiseks, uute

ettevõtjate tekkimiseks, kaasaegsete toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute

kaasamiseks, uute töökohtade tekkimiseks ning uuenduslike toodete ja teenuste väljaarendamiseks

Ida-Virumaal.

2

2.2. Toetuse andmise tulemusel on Narvas loodud uus tööstusinkubaator uutele ja tegutsevatele

ettevõtjatele, välja arendatud kaasaegsed uuenduslikud teenused ning maakonna

majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks.

3. Seosed strateegiadokumentidega

3.1. Käskkirja alusel antav toetus panustab riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud

teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete

„Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine“ ning „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide

saavutamisse.

3.2. Käskkirja koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus-

ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega, ning

toetus aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele tasakaalustatud regionaalset

arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel.

3.3. Käskkiri panustab „Eesti 2035“ järgmiste sihtide saavutamisse: „Väljaspool Harjumaad

loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“.

Käskkiri panustab ka Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide

saavutamisse.

4. Toetatavad tegevused

4.1. Toetatakse Narva tööstusinkubaatori rajamist ja sisustamist.

4.2. Ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase

Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artiklis 9 nimetatud tegevusi.

4.3. Punktis 4.1. nimetatud tegevused on kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille

kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT

L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile.

4.4. Punktis 4.1 nimetatud Narva tööstusinkubaatori rajamisel on tagatud kliimakindlus lähtuvalt

Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised

aastateks 2021–2027” (ELT C 373, 16.11.2021, lk 1–92).

3

5. Toetatavate tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad

Toetatavaid tegevusi mõõdetakse järgmiste näitajatega:

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Sihttase

Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitajad

Väljundnäitaja Loodud ettevõtlus-

inkubatsiooni võime

Mõõtühik:

Ettevõtjad

15 (2026) Loodava inkubaatori maksimaalne

mahutavus (kui paljudele ettevõtjatele

on inkubaatoris võimalik korraga

inkubatsiooniteenust pakkuda).

Näitaja täitmist raporteeritakse pärast

inkubaatori valmimist, hiljemalt

lõpparuandega.

Tulemusnäitaja

VKEd, kes kasutavad

ettevõtlus-

inkubaatori

teenuseid pärast

inkubaatori asutamist

Mõõtühik: ettevõtjat

aastas

4 (2027) Toetuse abil rajatud inkubaatori

inkubantide arv (unikaalsed VKE-d),

kes kasutavad inkubaatori teenuseid ühe

aasta jooksul inkubaatori valmimisest.

Näitaja täitmist raporteeritakse üks kord

abikõlblikkuse perioodi lõppemisele

järgneva aasta lõpus järelaruandega.

Projektispetsiifilised näitajad

Valminud

inkubaatorid

Mõõtühik: arv

1 (2026) Näitaja täitmist raporteeritakse pärast

inkubaatori valmimist, hiljemalt

lõpparuandega.

6. Rakendusasutus ja rakendusüksus

6.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

6.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

7. Elluviija

Toetatavate tegevuste elluviija on sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi

elluviija).

8. Sihtgrupp

Toetatavate tegevuste sihtgrupp on Eestis registreeritud äriühingud.

9. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026.

4

10. Tegevuste eelarve

Toetatavate tegevuste eelarve on 8 463 725 eurot, mis eraldatakse 100 protsendi ulatuses Euroopa

Liidu Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest.

11. Kulude abikõlblikkus

11.1. Abikõlblikud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud:

11.1.1. ehitusliku projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi kulud;

11.1.2. sisekujundusprojektide koostamise kulud;

11.1.3. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud;

11.1.4. muud projekti ettevalmistustöödega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud;

11.1.5. hoone välise füüsilise taristu ehitamise kulud;

11.1.6. hoone ehitamise kulud;

11.1.7. seadmete, inventari, sisustuse, immateriaalse vara ja mööbli kulu.

11.2. Abikõlbmatud on järgmised kulud:

11.2.1. riiklikud maksud, sealhulgas käibemaks;

11.2.2. tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu.

12. Riigiabi

12.1. Toetus on kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega

teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)

(edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 56 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud

määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

12.2. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija peavad säilitama riigiabi andmist käsitlevaid

andmeid kümme aastat alates käesoleva käskkirja allkirjastamisest.

12.3. Toetuse summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet.

12.4. Toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel ja

ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on

täitmata.

13. Toetuse maksmise tingimused ja kord

13.1. Toetust makstakse elluviijale vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1.

13.2. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotlusega kuludokumendid ja nende tasumist

tõendavate dokumentide koopiad ning hankelepingu. Rakendusüksuse nõudmisel esitab elluviija

riigihanke alusdokumendid.

13.3. Elluviija esitab maksetaotluse mitte tihedamini kui kord kuus.

5

14. Elluviija õigused ja kohustused

Elluviija peab täitma lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule järgmisi kohustusi:

14.1. tagab taristule juurdepääsu avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel ning taristu

kasutamise tasu vastavuse turuhinnale;

14.2. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest

hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt

seotud ja abikõlblikud;

14.3. vastutab punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse ning näitajate sihttasemete saavutamise

eest ja tagab panustamise punktis 3.2. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse;

14.4. tagab punktis 10. esitatud eelarvest kinnipidamise;

14.5. tagab tegevuste elluviimiseks vajalike riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses

kehtestatud nõuete järgimise;

14.6. tagab hoonete ja taristu projekteerimisel ja ehitamisel ehitusseadustikus toodud nõuete

täitmise;

14.7. tagab taristu kliimakindluse, võttes arvesse kliimakindluse hindamise tulemusi;

14.8. järgib tegevuste elluviimisel "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet ja hindamise tulemustes toodud

leevendusmeetmeid;

14.9. tagab taristu eesmärgipärase kasutamise ja varade säilimise viia aasta jooksul lõppmakse

saamisest arvates;

14.10. tagab, et rentnik ei tegele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis

9 nimetatud tegevustega.

15. Aruandlus

15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt,

31. detsembri seisuga järgmise aasta 30. jaanuariks. Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande

kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ning järelaruande aasta pärast

abikõlblikkuse perioodi lõppemist.

15.2. Vahearuanne peab sisaldama tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut ja andmeid

tegevuste edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil ning ülevaadet väljund- ja tulemusnäitajate

saavutustasemete kohta.

15.3. Lõpparuanne peab sisaldama kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut

abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta ja näitajate saavutustasemeid. Lõpparuandes

esitatakse panus „Eesti 2035“ sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse ning horisontaalsete

põhimõtetega seotud näitajatesse ning teave kliimakindluse tagamiseks kasutusele võetud

lahenduste kohta.

15.4. Järelaruanne sisaldab informatsiooni projekti tulemusnäitaja saavutamise kohta.

15.5. Rakendusüksus kinnitab vahe-, lõpp- ja järelaruande või tagastab selle täiendamiseks 20

tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 16.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28– 30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. 16.2. Finantskorrektsiooni otsuses mitteabikõlblikuks loetud kulude võrra vähendatakse käskkirja

6

punktis 10 esitatud eelarvet. Mitteabikõlblikuks loetud kulud jäävad elluviija tasuda. 17. Vaiete lahendamine

17.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse vaie rakendusüksusele vastavalt

ÜSS2021_2027 §-le 31 ja § 32 lõikele 3.

17.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale esitatakse vaie rakendusasutusele vastavalt

ÜSS2021_2027 §-le 31 ja § 32 lõikele 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

1

19.04.2024

Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Narva tööstusinkubaatori rajamine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkirja „Narva tööstusinkubaatori rajamine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi

2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Käskkirja järgsed toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ET L 231/1, 30.06.2021, lk 1-22)

artikli 8 lõike 2 punktis b sätestatud toetatava tegevusega „investeeringud uute ettevõtete

loomisse, sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite ja konsultatsiooniteenuste kaudu, mis toovad

kaasa töökohtade loomise".

Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) rahastatavate toetatavate tegevustega panustatakse

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 (edaspidi rakenduskava)

prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel

tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel

2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste,

majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Majandus ja tööjõud“.

Rakenduskava kohaselt on Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks Ida-Viru maakond, mida

kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja

seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega

töökohti.

Ida-Viru ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamise meetme kogumaht on kokku 25 miljonit

eurot, millest 5 miljonit eurot on suunatud Ida-Virumaal inkubatsiooniteenuste pakkumisele

rahastatavates inkubaatorites ning 201 miljonit eurot Narva ja Jõhvi inkubaatorite ehitamisele.

Kogu programmi elluviimiseks kinnitatakse eraldi käskkirjad (kokku 4, sh 1 tugiteenustele ja 3

investeeringutele), kuna ehitatavate hoonete ettevalmistus on tehniliselt erinevates etappides,

kuid käskkirja alusel antakse hoonete ehitamiseks riigiabi ning selle andmine eeldab ka eraldi

teostatavus- ja tasuvusanalüüside koostamist igale investeeringule. Samuti eeldatakse, et

inkubaatorite spetsialiseerumise valdkondades on kliendid unikaalsed ehk ei kattu teiste

inkubaatorite klientidega.

Õiglase ülemineku peamiseks sihtgrupiks on rakenduskava kohaselt nii uued kui ka

olemasolevad, peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on huvitatud töökohtade

loomisest ning teadmuste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru

maakonnas.

Käskkirjaga seotud tegevuste elluviimine aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks

kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne

ja vastutustundlik“ saavutamisele ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

1 Rakenduskava ja ÕÜFi tegevuskava ülevaatamise käigus 2024. a suunatakse eeldatavalt veel 4 mln eurot

inkubaatorite ehitamiseks.

2

(EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706, edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9

toodud horisontaalseid põhimõtteid (vt seletuskirja lisa 2).

Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on käskkirja

rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (vt seletuskirja lisa 3).

Käskkirja alusel toetatavad tegevused avaldavad positiivset mõju samuti:

 tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“

programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ elluviimisele.

 Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE)

üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes

Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke

lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi

„Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja

kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid

kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisele.

Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab

TAIE mõõdik Sihttase aastal

2035

Viimane teadaolev

tase ja aasta

1. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest 110% 82,8% (2022)

2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 30,9 mld eurot (2022)

3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku

kohta EL-27 keskmisest 59% 60,7% (2021)

4. Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv,

mille käive on suurem kui 200 000 €

(kolme aasta keskmisena)

1650 1244 (2021)

Allikas: TAIE

Eelnõu punktis 2 toodud teenuste osutamisel arvestatakse kliima- ja keskkonnaalaseid

eesmärke.

Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning elluviija ning Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) õigused ning kohustused.

Eelnõu eelarve on ÕÜFist 8 463 725 eurot, millega toetatakse Narva tööstusinkubaatori

rajamist. Toetust antakse programmi elluviijana sihtasutusele Ida-Viru Investeeringute

Agentuur (edaspidi IVIA).

Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM-i majandusarengu osakonna ekspert Kaarel Lehtsalu (e-

post: [email protected], telefon: 715 3414), EIS-i toetuste keskuse ettevõtluskonsultant

Kadrin Randpuu (e-post: [email protected], telefon 627 9704). Eelnõu juriidilise

ekspertiisi teostasid MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post:

[email protected], telefon 639 7652) ning EIS-i jurist Age Rebane (e-post:

3

[email protected], telefon: 6279 401). Õiguslikke ettepanekuid tegi MKM-i

strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post:

[email protected], telefon: 631 3609).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkiri koosneb 17 punktist, mis selguse mõttes on liigendatud alapunktideks.

Punkt 1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava

prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel

tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel

2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste,

majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4

„Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise „Inkubaatorite rajamine Narva ja

Jõhvi (edaspidi sekkumine) rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda

tööstusinkubaatori rajamiseks Narva”.

Punktis 2 on kirjeldatud toetuse andmise eesmärki ja tulemust.

Ida-Virumaa majandusmudel tugineb suuresti põlvekivisektorile kui fossiilse kütuse

kasutamisega seotud tööstusele ja energeetikale. Seoses rohepöördega on vaja senist mudelit

muuta, mis omakorda toob kaasa töökohtade kadumise põlevkivisektoris. Rohepöörde käigus

kaotavad töö maakonna põlevkiviettevõtetes töötavad inimesed ning töötajad, kes töötavad

põlevkivisektorit teenindatavates ettevõtetes (mis ei suuda oma tegevust ümber kujundada).

Samuti tekib negatiivne mõju põlevkivisektori töötajate peredele, kes seni on saanud toetuda

põlevkivisektoris töötava pereliikme heale töötasule. Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2020.

a läbi viidud uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse

vähenemisega“ viidatakse viimaste aastate trendile, milleks on noorte töötajate arvu

vähenemine põlevkivisektoris. Põlevkivisektori kahanemine avaldab mõju ka kohaliku

omavalitsuse üksuste eelarvetele, kuhu laekub vähem kaevandamis- ja vee erikasutuse tasusid,

samuti füüsilise isiku tulumaksu.

Toetuse andmise eesmärk on luua ettevõtlusinkubaatorite rakendamise kaudu eeldused

majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate

toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade

tekkimiseks Ida-Virumaal.

Narva tööstusinkubaator on mõeldud nii kodu- kui välismaiste tööstusinvesteeringute

kaasamiseks maakonda. Investorite soov on osta maad ja ehitada oma tootmishoone. Samas ei

võimalda pangad seda tüüpi arenduse finantseerimist, sest sihtgrupis oleval uuel ettevõtjal

puudub tavaliselt varasem majandustegevus ja ka tegutseval ettevõttel alustades uut

investeeringut vajalik rahavoog Eestis ning konkreetsemalt Ida-Virumaal. Seetõttu ehitatakse

sekkumise raames moodsate tootmis- ning haldus- ja abiruumidega hoone tootmisettevõtetele

rendile andmiseks. Rentnik ehk antud kontekstis inkubant ei tohi tegeleda Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis 9 nimetatud tegevustega. Ettevõtjatel on võimalik

inkubatsiooniperioodi jooksul käivitada tootmine, mehitada meeskonnad, kohaneda Eesti

4

majanduskeskkonnaga ja käivitada tegevus. Hoone üldpind on ca 7000 m², mahutades korraga

kuni 10 tootmisüksust ja kuni 5 äriteenindusettevõtet. Hoone struktuur võimaldab sisemisi

vaheseinu teisaldada tootmiste vahel, muutes nende konfiguratsiooni vastavalt konkreetse

rentniku vajadustele. Samuti on investori toodangu kasvu korral võimalik rendipinda laiendada.

Kontseptsioon näeb ette ettevõtete ajutist tegevust rendipindadel (mitte rohkem kui viis aastat),

mida reguleerib vastav hinnapoliitika. Viies aasta on ettevõtte jaoks oma tootmisüksuse

rajamise ja inkubaatorist väljumise aasta. Sellel perioodil pakub IVIA ettevõtte

inkubatsiooniteenuseid, st nn pehme maandumise (inglise keeles soft-landing) tugiteenuseid

turutingimustel kiiremaks integreerumiseks majanduskeskkonda ja tegevuse alustamiseks.

Nii rajatav taristu kui ka lisanduvad inkubatsiooniteenused kokku moodustavad terviku,

toetades majandusstruktuuri muutmist, uute ettevõtete tekkimist, tänapäeva nõuetele vastavate

toodete ja teenuste väljaarendamist, välisinvesteeringute kaasamist ja uute töökohtade tekkimist

Ida-Virumaal.

Punktis 3 on kirjeldatud seosed strateegiadokumentidega.

Käskkiri on seotud tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja

ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete

konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisega.

Tabel 2. Ettevõtluskeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed, millesse eelnõu alusel

toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab.

Programmi mõõdikud 2022*

(tegelik)

2024

(sihtase)

2025

(sihtase)

2026

(sihtase)

2027

(sihtase)

Eesti positsioon Doing

Business indeksis (koht

edetabelis)

Allikas: Maailmapank

18.

(2020)

N/A** N/A** N/A* N/A**

Kaupade ja teenuste

eksport (mlrd eurot)

Allikas: Statistikaamet

30,9 30 31 32 33

Väljaspool Harjumaad

loodud SKP elaniku kohta

EL-27 keskmisest (%)

Allikas: Eurostat

60,7

(2021)

62,05 62,5 62,95 63,4

* Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2022) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta

** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane tulemustabel

tuleb esimest korda välja 2024. aasta kevadel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks.

*** Võrreldes eelmise perioodiga on nii tegelikud kui ka sihttasemed oluliselt suuremate väärtustega tulenevalt

mõõdiku metoodika muutusest. Metoodika ühildati Statistikaameti tõetamme metoodikaga.

Samuti arvestavad toetatavad tegevused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse.

5

Tegevustega näitajatesse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27

keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise

võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ panustamist on kirjeldatud seletuskirja

punktides 5, 6 ja 7.

Punkt 4. Toetatavad tegevused

Käskkirja punktis 4 on välja toodud toetatavad tegevused, milleks on Narva tööstusinkubaatori

rajamine ja sisustamine. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada käskkirja punktis 2

toodud eesmärgid ning tulemused.

Ettevõtlusinkubaatori rajamine aitab kaasa ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamisele

vajalikul, sobival ja tõhusal moel. Käskkirjas kavandatud tegevus loob uutele ja tegutsevatele

ettevõtetele keskkonna uute tootmisüksuste loomiseks ja toomiseks Ida-Virumaale. Toetuse

andmise tulemusel on Ida-Virumaale loodud uus tööstusinkubaator Narvas uutele ja

tegutsevatele ettevõtjatele, välja arendatud tänapäeva nõuetele vastavad uuenduslikud teenused

ning maakonna majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks.

Inkubatsiooniteenuse selline arendamine loob täiesti uued tingimused ettevõtlusega

alustamiseks.

Õiglase Ülemineku Fondi rakendamise eeldusena viis Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus

Praxis läbi uuringu „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse

vähenemisega“2.

Uuringus toodi välja sektori kahanemise valguses, et „Ida-Virumaa põlevkivisektori

tuumikettevõtetes töötab 5800 inimest ning sektoris hõivatute leibkondades elab kokku ligi

16 000 inimest. Samas on sektoris eriti viimasel kahel aastal töötajate arv oluliselt vähenenud

ning 2020. aastal lahkus põlevkivisektorist üle 1000 inimese. Põlevkivisektorit iseloomustab

maakonna ja Eesti keskmisest oluliselt kõrgem keskmine palk (1700 eurot). Töötajaskonnast

80% on mehed ning üle poole sektorist töötab oskus- ja käsitöölise või

masinaoperaatorina./…/“

Samuti on poliitikasoovitustest esimesena välja toodud, et „Töötlev tööstus ja IKT peavad

olema riiklikult prioriteetseimad valdkonnad Ida-Virumaa majanduse arendamisel

põlevkivitööstuse vähenemise kontekstis./.../“

Punktis 4.2. loetletud eraldi välistustega seotud tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad ei saa

kasutada tööstusinkubaatorit.

Punktis 4.1 nimetatud Narva tööstusinkubaatori rajamisel tagatakse taristu kliimakindlus, mis

projekti arendamisel võtab arvesse kliimamuutuste leevendamist ehk kasvuhoonegaaside

jalajälge ning kliimamuutustega kohanemisel vajalikke lahendusi.

IVIA on koostanud analüüsi taristu kliimakindluse tagamiseks ning „ei kahjusta oluliselt”

põhimõtete analüüsi. Mõlemad analüüsid on valdkondlike ekspertide poolt teostatud

2 Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak,

K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu

kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.

6

ekspertiisid, mille kohaselt vastab kliimakindluse analüüs Euroopa Komisjoni teatises „Taristu

kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ esitatud nõuetele. „Ei

kahjusta oluliselt“ analüüs on kooskõlas rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendiga, mis

põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta

oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul (ELT C 58, 18.02.2021, lk

1–30). Analüüsid on toodud käskkirja koos teostatavus- ja tasuvusanalüüsi ja

finantsanalüüsidega.

„Ei kahjusta oluliselt“ analüüsi tulemusena tõid eksperdid Narva tööstusinkubaatori puhul

välja, et üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole

Euroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks

2021–2027“ suuniste alusel nõutud. Eksperdid järeldasid, et planeeritava taristu haavatavus on

kõikide teemade lõikes „väike“. Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju, mis vähendaks

piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ning projekt ise on kliimamuutustele vastupidav.

Samuti ei kahjusta projekti tegevused veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit

või head ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit ja kokkuvõttes projekt

ei põhjusta jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega ringmajanduse seisukohast

olulist keskkonnakahju ning projekti tegevused ei suurenda kokkuvõttes märkimisväärselt

saasteainete heidet õhku, vette ega pinnasesse. Eksperdid leidsid, et projekti tegevus (ettevõtte

tegevuse absoluutset mõju silmas pidades) ei kahjusta märkimisväärselt ökosüsteemide head

seisundit ja vastupidavust ega elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide

kaitsestaatust.

Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Narva

tööstusinkubaator ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnanguliselt moodustab

kaudne kasvuhoonegaaside heide, mis on seotud taristuobjektis tarbitud soojus- ja

elektrienergia tootmisega, 158,59 t CO2ekv/aastas. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste

vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse

ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna

ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks.

Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa

Komisjoni suuniste alusel nõutud.

Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele

ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti

järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on

„väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide

edasiseks hindamiseks.“

7

Punkt 5. Tulemus- ja väljundnäitajad

Käskkirja punktis 4 nimetatud tegevuste tulemusel on loodud Ida-Virumaale Narva ettevõtluse

toetamiseks tööstusinkubaator, mis pakub teenuseid ja inkubatsiooniprogrammi uutele ja juba

tegutsevatele ettevõtetele.

Toetatavaid tegevusi mõõdetakse järgmiste näitajatega:

Näitaja nimetus

ja mõõtühik

Sihttase Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitajad

Väljund-

näitaja

Loodud

ettevõtlus-

inkubatsiooni

võime

Mõõtühik:

Ettevõtjad

15 (2026) Loodava inkubaatori maksimaalne

mahutavus (kui paljudele ettevõtjatele

on inkubaatoris võimalik korraga

inkubatsiooniteenust pakkuda).

Näitaja täitmist raporteeritakse pärast

inkubaatori valmimist, hiljemalt

lõpparuandega.

Tulemus-

näitaja

VKEd, kes

kasutavad

ettevõtlus-

inkubaatori

teenuseid pärast

inkubaatori

asutamist

Mõõtühik:

ettevõtjat aastas

4 (2027) Toetuse abil rajatud inkubaatori

inkubantide arv (unikaalsed VKE-d),

kes kasutavad inkubaatori teenuseid ühe

aasta jooksul inkubaatori valmimisest.

Näitaja täitmist raporteeritakse üks kord

abikõlblikkuse perioodi lõppemisele

järgneva aasta lõpus järelaruandega.

Projekti spetsiifilised näitajad

Valminud

inkubaatorid

Mõõtühik: arv

1 (2026) Näitaja täitmist raporteeritakse pärast

inkubaatori valmimist, hiljemalt

lõpparuandega.

Meetmete nimekirja väljundnäitaja on „Loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime“. Väljundnäitaja

sihttase „15“ 2026. aastal kajastab inkubaatori mahutavust, s.t kui paljudele ettevõtjatele on

inkubaatoris võimalik korraga inkubatsiooniteenust pakkuda.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja on „VKEd, kes kasutavad ettevõtlusinkubaatori teenuseid

pärast inkubaatori asutamist“. Toetuse tulemusel kasutavad vähemalt 4 ettevõtjat

ettevõtlusinkubaatori teenuseid inkubaatori valmimisele järgneva aasta jooksul. Arvestatakse

vastava lepingu sõlminud ja kliendihaldussüsteemi kantud ettevõtjaid. Nimetatud andmete

kogumise eest vastutab IVIA. Kogu meetme rakendamisel kogutakse tulemusnäitaja „VKEd,

kes kasutavad ettevõtlus-inkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist“ andmeid

unikaalsete ettevõtjate kohta. Eeldus on, et ettevõtjad erinevates toetuse abil rajatavates

inkubaatorites ei kattu. Kui sama ettevõtja peaks siiski panustama näitajasse eri inkubaatorite

tegevuses osalemise kaudu, siis esitatakse näitajasse panustavate ettevõtjate andmed SFOSi

sündmuste infosüsteemis (SIS).

8

Projektispetsiifiline näitaja on „Valminud inkubaatorite arv“, mille sihttase „1“ saavutatakse

aastal 2026.

Punkt 6. Rakendusüksus ja rakendusasutus

Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Punkt 7. Elluviija

ÜSS2021_2027 § 10 lõike 4 kohaselt määrab elluviija minister käskkirjaga. Nimetatud seaduse

seletuskirja kohaselt võib eraõigusliku isiku määrata elluviijaks vastavalt halduskoostöö

seaduse § 3 lõikele 1, mille kohaselt võib eraõiguslikule juriidilisele isikule ülesande täitmise

volitus olla ka seaduse alusel antud haldusaktis. Seletuskirja kohaselt võib elluviija

määramisele eelnevalt korraldada avaliku konkursi või viia läbi riigihanke vabatahtlikkuse

alusel.

Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur. IVIA on 2009.

aastal asutatud avaliku sektori arendusorganisatsioon, mille asutajad on Eesti Vabariik

(asutajaõigusi teostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) ning Lüganuse vald, Kohtla-

Järve linn, Jõhvi vald ja Narva linn. IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade

loomisele Ida-Viru maakonnas, mille alameesmärk on meelitada Ida-Virumaale uusi tootmis-

ja logistikasektori välisinvesteeringuid, arendades ettevõtjatele sobivat kinnisvara –

tööstusparke, pakkudes tegevuse mugavaks käivitamiseks nn pehme maandumise tugiteenust

turutingimustel.

Elluviija roll on tööstusinkubaatori ehitamine Narvas, selleks ehitustegevuse korraldamine ning

loodud rajatise haldamine tulevikus.

IVIA põhikirja järgi on IVIA põhieesmärk ettevõtluskeskkonna arendamine ja

majanduskeskkonna mitmekesistamine Ida-Virumaal; (välis-) otseinvesteeringute toomine Ida-

Virumaale ja selleks Ida-Viru maakonnas arendusprojektide ehk tööstusalade aktiivne

väljaarendamine.

IVIA on avaliku sektori hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 5 lõike 2 punkti 4

tähenduses. Elluviija tagab tegutsemise kooskõlas riigihangete seadusega, ostes teenust.

Ühendmääruse § 43 lõike 5 kohaselt võib elluviidava tegevuse volitada eraõiguslikule

juriidilisele isikule, kellel on nende teostamiseks ja tulemi saavutamiseks vastav suutlikkus,

mida hinnatakse järgmiste asjaolude põhjal:

1) eraõiguslikul juriidilisel isikul on koostatud ülesannete täitmiseks tööprotseduurid ja -

reeglid:

2) tal on võimalik kasutada ülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, on

nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad, sealhulgas riigiabi ning riigihangete

küsimustes, ning ta täidab ülesande täitmiseks vajalikud muud eeldused:

3) IVIA suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;

4) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada IVIA püsiva maksejõuetuse või tema

tegevuse lõpetamise;

5) IVIA kohta puuduvad andmed karistusregistris;

9

6) IVIA ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke

teostamiseks sõlmitud lepinguid;

7) IVIA-l puudub maksuvõlg, samuti lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete

võlgnevus.

Rakendusasutus on veendunud, et IVIA suudab väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks

toetatavad tegevused ellu viia.

Elluviija valikut toetab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, IVIA ja SA Ida-Viru

Ettevõtluskeskus sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll3 , milles lepitakse kokku Ida-Virumaa

ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste arendamise tööjaotus. IVIAl on pikaajaline kogemus

tööstusalade väljaarendamisel ning investeeringute (sh välisinvesteeringud) kaasamisel, samuti

välja arendatud objektide haldamisel. 2021. aasta seisuga on IVIA poolt välja arendatud ca 250

ha tootmis- ja ärimaad (koostatud detailplaneeringud, projekteeritud taristu, infrastruktuur välja

ehitatud). 250 hektarist maast (134 kinnistut) on 80 hektarit (58 kinnistut) võõrandatud

investeerimiskohustusega erasektori tootmis- ja logistikaettevõtetele. Kokku on sõlmitud

lepingud 40 ettevõtjaga.

Elluviija valikul lähtuti varasemast kogemusest sarnaste tegevuste elluviimisel, olemasolevatest

kompetentsidest ning toimivast koostöövõrgustikust. IVIA on olnud pikaajaliseks

koostööpartneriks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mistõttu on loodud

eeldused tegevuste kiireks ning sujuvaks käivitamiseks ning tulemuste saavutamiseks.

Punkt 8. Sihtgrupp

Käskkirjaga toetatavate tegevuste sihtgrupp on Eestis registreeritud äriühingud, kes soovivad

alustada ja rajada oma tootmist Ida-Virumaale.

Sellega tekib võimalus kasutada inkubaatori teenuseid kõigil äriühingutel nende suurusest

sõltumata, kuid tulemusnäitaja täitumisel võetakse arvesse vaid väikese- ja keskmise suurusega

ettevõtjaid.

Punkt 9. Tegevuse abikõlblikkuse periood

Abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026.

Punkt 10. Tegevuse eelarve

Tegevuste elluviimise ÕÜFist rahastatav eelarve on 8 463 725 eurot ning toetuse määr on

100%. Toetuse summa ja toetuse määr on välja arvutatud vastavalt riigiabi reeglitele. Antud

projektile kohaldatakse riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku

sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikkel 56 alusel, mille kohaselt abi summa ei tohi

ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb

abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või

tagasinõudmise mehhanismi kaudu. IVIA on koostanud ja esitanud rakendusüksusele Narva

töötusinkubaatori teostatavus- ja tasuvusanalüüsi.

3 https://ivol.ee/documents/9867329/19704180/Kavatsuste+protokoll+arendustegevuste+ellu+viimiseks_0.pdf/730

5d58c-12e1-4f68-8b63-006267016269

10

Tegemist on eelnevalt hinnatavate tuludega ning abi summa väljaarutamiseks on kasutatud

diskonteeritud puhastulu arvutamise meetodit.

Selle tulemusel on finantseerimisvajaku arvutuskäik ja vähendatud abikõlblike kulude leidmine

järgmine:

Reaalne diskontomäär 4%

Prognoosiperioodi algusaasta 2023

Prognoosiperioodi lõppaasta 2037

Perioodi pikkus 15 aastat

Nr Näitaja Diskonteerimata

väärtus (eur) Diskonteeritud

väärtus (eur)

1 Projekti elluviimise kulud 8 463 725 € 7 825 190 €

2 Projekti vara jääkväärtus 0 € 0 €

3 Projekti tegevustulud 2 591 426 €

4 Projekti tegevuskulud 2 932 323 €

5 Projekti puhastulu 0 €

6 Finantseerimisvajak 7 825 190 €

7 Finantseerimisvajaku määr 100,0%

8 Abikõlblikud projekti

elluviimise kulud 8 463 725 €

9

Käskkirjas määratletud projekti

abikõlblikud kulud, nn vähendatud

abikõlblikud kulud

8 463 725 €

10 Toetuse määr 100%

11 Toetuse suurus 8 463 725,00 €

Punkt 11. Kulude abikõlblikkus

Käskkirja punktis 4.1 tegevuste toetamisel on abikõlblikud materiaalsesse ja immateriaalsesse

varasse tehtud investeeringute kulud, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikele

5 ja ühendmääruse paragrahv 15 toodud tingimustele. Sealhulgas toetatakse ehitustegevusega

traditsiooniliselt seotud valdkondade, nt ehitusliku projekteerimise, sisekujundusprojektide

koostamise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni, ehitusgeoloogiliste ja -

geodeetiliste uurimistööde ja ehitusloa väljastamisega seotud kulud koos selleks vajalike

uuringute läbiviimisega ning muid projekti ettevalmistustöödega, ehitamisega seotud

põhjendatud ja vajalikke kulusid, kui need võetakse projekti lõpuks põhivarana arvele. Samuti

11

toetatakse hoone ja selle välise füüsilise taristu ehitamise ning seadmete, inventari, sisustuse,

immateriaalse vara ja mööbli soetamisega seotud põhjendatud ja vajalikke kulusid, kui need

võetakse projekti lõpuks põhivarana arvele. Tulenevalt Keskkonnaministri 29.06.2021

määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud

kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ tuleb mööbli

hankimisega seotud hangete läbiviimisel arvestada riigihangete reeglitega.

Abikõlbmatud on riiklikud maksud, sh käibemaks ning tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1

sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulud.

Punkt 12. Riigiabi

Käskkirja punkt 12 sätestab eelnõus kasutatavad abiliigid. Eelnõu alusel antav toetus on riigiabi.

Käskkirja punktis 4.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks IVIAle antav toetus on kohalikule

taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014

ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse

siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi

määrus), artikli 56 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Tulenevalt üldisest grupirandi määrusest ja

konkurentsiseadusest on rakendusüksusel kohustus muu hulgas esitada Euroopa Komisjonile

grupierandi teatis käskkirja jõustumisest 20 tööpäeva jooksul, samuti on kohustus esitada antud

riigiabi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse.

Elluviija on õiglase ülemineku kava ja meetmete nimekirja alusel rakendusasutusele esitanud

taotluse vastavalt grupierandi määruse artikli 6 nõuetele ja rakendusüksus on taotluse osas

teostanud vastavalt rakendusasutuse kirjalikele suunistele vastavuskontrolli.

Samuti määratakse rakendusasutuse ja elluviija kohustus abi andmist käsitlevate andmete

säilitamise kohta kümme aastat alates käskkirja (nn kava) allkirjastamisest ning toetuse summa

ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet.

Täiendavalt märgitakse ära, toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6

sätestatud juhtudel ja ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa komisjoni eelneva otsuse alusel,

millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse

tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

Punkt 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1.

Punkt 14. Elluviija õigused ja kohustused

Elluviijale kohalduvad ÜSS2021_2027 § 2 punktis 4 ja ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja § 11

lõigetes 1-3 toetuse saajale sätestatud kohustused.

Lisaks eespool toodule on elluviija tulenevalt riigiabi nõuetest kohustatud tagama huvitatud

kasutajatele juurdepääsu avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel. Taristu kasutamise

tasu või müügihind peab vastama turuhindadele. Samuti peab jälgima, et mis tahes kontsessioon

või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud läbipaistval ja

12

mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid. Toetuse

saaja peab nimetatud põhimõtet arvestama ja analüüsima vastavas puhastulu analüüsis.

Elluviija kohustub tagama, et käskkirja alusel tehtavaid abikõlblikke kulusid ei hüvitata

samaaegselt muudest meetmetest ega riigi toetustest.

Punkt 15. Aruandlus

Aruandluse eesmärk on tegevuste elluviimise edenemise jälgimine. Rakendusüksus töötab

tegevuste elluviimise jälgimiseks välja vahe-, lõpp- ja järelaruande vormi.

Toetuse saaja esitab 30. jaanuariks eelnenud kalendriaasta kohta vahearuande. Vahearuanne

sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta

vastaval aruandlusperioodil, samuti infot väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete kohta.

Projekti viimase kalendriaasta tegevuse ülevaade ja panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse

ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, esitatakse

projekti lõpparuandes.

Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest arvates. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning

hinnangut abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta.

Elluviija esitab järelaruande aasta pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist, mis sisaldab

informatsiooni projekti tulemusnäitaja saavutamise kohta.

Kui elluviija teeb hoonele vabatahtlikus korras ligipääsetavuse auditi, siis võiks see olla lisatud

lõpparuandele.

Punkt 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 § 28–30 ja

ühendmääruse § 34–38 sätestatule. Kui finantskorrektsiooni tulemusel jäävad

mitteabikõlblikud kulud elluviija tasuda, peab elluviija arvestama, et finantskorrektsiooni võrra

väheneb käesoleva käskkirjaga kinnitatud eelarve vastavalt ühendmääruse § 37 lõikes 5

sätestatule.

Punkt 17. Vaiete lahendamine

Punktis määratletakse vaiete esitamise viis ja vaiete läbivaatajad.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid ning komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks.

13

Eelnõu arvestab Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse

Õiglase Ülemineku Fond.

Täiendavalt on eelnõu kooskõlas üldise grupierandi määrusega.

4. Tegevuste kooskõla valikukriteeriumite ja -metoodikaga

Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava

poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele.

Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning

sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele

järgmiselt.

4.1 Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele:

Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 6 “Eelnõu seotus teiste

meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos

käskkirja eesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava

TAIE-ga.

Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja

punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste

panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt

erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse.

4.2 Kooskõla tegevuste põhjendatusega.

MKMi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2028, kus hõive prognoosid tuginevad

peamiselt OSKA sisendile, toob välja, et on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028

maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Hõivatute arv langeb hinnanguliselt 3,6%

ehk umbes 2000 võrra. Pool sellest on seotud energeetika valdkonnaga laiemas mõttes, sh

mäetööstus ja keemiatööstus (õlitööstus). Kasvavad valdkonnad (näiteks IKT, tervishoid) on

Ida-Virumaa hõives vähem esindatud ning seetõttu on nende mõju hõive muutusele pigem

tagasihoidlik. Siit ka oluline vajadus täiendada maakonna majandusstruktuuri uute

tegevusalade ja ettevõtetega.

Teisalt tuleb arvestada, et ka rahvastiku arengud on Ida-Virumaal kõige halvemad.

Statistikaameti prognoosi4 kohaselt väheneb Ida-Virumaa 15–74-aastaste elanike arv 10 aastaga

(2019–2029) 17% ehk enam kui 17 000 inimese võrra. Arvestades perioodi 2017–2019

keskmist tööjõus osalemise määra, kahaneks tööturul aktiivsete inimeste arv 10 aastaga

viiendiku ehk ligi 13 000 võrra5. Kuna töökoht ja elukoht ei ole maakonna piires alati kattuv

ning eeldatavalt jätkab tööjõus osalemise määr suurenemist, siis on võimalik teatud määral

4 RV087: PROGNOOSITAV RAHVAARV AASTANI 2045 MAAKONNA JA VANUSRÜHMA JÄRGI

(ALUSEKS 1. JAANUARI 2019 RAHVAARV) [20.06.2019] 5 Arvestuses on kasutatud vaid kolme vanusegrupi andmed meeste ja naiste kohta kokku. Vanemate andmete

põhjal koostatud detailsem hinnang soo ja 5-aastaste vanusegruppide lõikes andis sarnased tulemused.

14

ebakõlasid leevendada, kuid üldised suundumused on siiski väga pessimistlikud. Ka juhul kui

tööjõus osalemise määr tõuseks Ida-Virumaal Eesti keskmisele tasemele, väheneks tööturul

aktiivsete arv (tööjõud) umbes kümnendiku ehk enam kui 6000 inimese võrra.

Arvestades neid prognoos võib välja tuua otsese seose rahvaarvu muutumise ja hõivatuse vahel

Ida-Virumaa majanduses. Eelnõu panustab siin uute töökohtade ja ettevõtete loomisesse

kasutades selleks ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamiseks inkubatsiooniteenuse

väljaarendamist tööstuse abil. Ettevõtjate paremaks ettevalmistamiseks ja elulisuse tõstmiseks

arendatakse välja ja rakendatakse vastav inkubatsiooniprogramm.

Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid

ja tulemused parimal moel. Sekkumistega toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi rakenduskava

ja riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava

rakendamist. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate

ettevõtete loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja

ekspordile. Sellest tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima võimaliku lahendusega

eesmärkide saavutamiseks.

Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud

käskkirja punktis 5 ja seletuskirja punktis 3 koos selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret.

Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste

abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist

järgnevust.

4.3 Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega

Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste

saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014-2020 ellu viidud sarnaste

sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021-2027 rakenduskava

koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks

täitmaks riiklikult seatud eesmärke.

Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud toetudes muu hulgas vastavalt Õiglase Ülemineku

fondi ja rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste

eelarve maht on hinnatud, toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades

ligikaudset teenuste maksumust, mis on vaja ellu viia täitmaks seatud näitajate sihttasemete

saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud rakenduskava näitajate metoodikas.

Samuti on läbi viidud eraldi tasuvus- ja teostatavusanalüüs.

Tegevuste kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel

lähtutakse varasematest kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja rakendusüksusel on

põhjalikud kogemused muu hulgas EL 2014-2020 finantsperioodi sarnaste meetmete

rakendamisest. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse

hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate

jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku

korrigeerimist THI alusel).

15

4.4 Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia

Elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 7.

Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest

vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga

määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab

toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja

tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud

käskkirjas on elluviijaks IVIA, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta.

Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna IVIA on riigihangete seaduse § 5 lõike 2

punkti 4 kohane hankija. Halduskoostöö seadusega on elluviija kooskõlas § 14 kohaselt. IVIA

puhul ei ole tegemist ettevõtjaga, vaid riigi asutatud sihtasutusega. Lõppsaajale kehtivatest

riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 12 ning punkti selgituses seletuskirja punktis

10.

4.5 Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1, lisaks

on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete

näitajatesse. Samas on kirjeldatud tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega (vt ka

seletuskirja punkti 7). Tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad

määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid.

Narva tööstusinkubaatori vastavuskontrolli on EIS teostanud, sh on läbi viidud eraldi „ei

kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse analüüsid.

5. Eelnõu mõjud

Eelnõu on töötatud välja kooskõlas ÕÜFi eesmärkide ja tingimustega ning omab positiivset

mõju eeskätt järgneva osas:

a) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine – kõik ÕÜFist toetatavad tegevused

peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus keskselt kehtestatud keskkonnasäästlikkuse

põhimõtetega, mistõttu on eelnõu rakendamise mõju kliimale vähemalt neutraalne;

b) Ida-Virumaa kui õiglase ülemineku keskmes oleva piirkonna majandusarengu toetamine

– eelnõu sihtgrupp on piisavalt lai (hõlmates lisaks tööstusele ka teisi valdkondi) ning selliste

eeldustega (näiteks tänane palgatase), mis võimaldab toetuse abil mitmekesistada Ida-Viru

piirkonna majandust, tekitades selleks uut tootmist eri tegevusvaldkondade üleselt ning

soodustades uute keskmisest kõrgema palgatasemega töökohtade loomist.

c) Ida-Viru tööturu arengu toetamine - investeeringute elluviimise toetamine võimaldab luua

piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt atraktiivsed nii tänastele (eeskätt) Ida-Viru

maakonna töötutele kui piirkonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsivatele või kaaluvatele

mittetöötutele.

Mõjusid on täiendavalt analüüsitud punktis 7. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste

konventsiooni arvestamise kontroll-leht on lisas 2 ning riske on hinnatud lisas 3.

16

6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Eelnõu sätestab käskkirja tegevuste seose poliitikaeesmärgi teiste meetmete, meetme

sekkumiste ja arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva

käskkirja tegevustele või millesse tegevused panustavad.

Seosed sama erieesmärgi teiste toetuse andmise tingimusi reguleerivate õigusaktidega:

 meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse

sekkumise tulemusena on võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega

alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka

arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuste realiseerimiseks

Käesolev toetusskeem täiendab meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise

„Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine“ elluviimist, aidates kaasa

Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta Eesti tuntust. Käesoleva

käskkirja tegevused aitavad luua piirkonnale täiendavat nähtavust ja koostöövõimalusi

turismisektori ettevõtjatele uute inkubaatorite näol, mis on võimalus läbi viia teavitus-

ja turundustegevusi Ida-Virumaa ja Eesti maine tõstmiseks ning mis on omakorda

oluline ka turisminõudluse suurendamiseks.

 seos meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ toetusskeem „Rahastamisvahendite pakkumine

ettevõtjatele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“.

Antud sekkumine pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide

finantseerimiseks vajaliku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet

(sealhulgas suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele

kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks

mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Sekkumine

täiendab käskkirjaga pakutavaid inkubatsiooniprogrammi võimalusi, luues ettevõtjate

teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse

võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks.

 Seos on kõigi Õiglase Ülemineku Fondist rahastatavate meetmega, kuid kõige otsesem

seos on sekkumisega „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“, kus Ida-Viru

maakond on rakenduskava kohaselt Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks ning mida

kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on

vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrgema

lisandväärtusega töökohti.

Käskkiri panustab samasse eesmärki, luues ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste

rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks,

tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute

kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal.

Seos valdkondlike arengukavadega:

17

 „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021 –

2035“. Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: loob

ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused

majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele

vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning

uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal

 „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035” – strateegia seab eesmärgiks tagada

ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik

kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab

elukestva õppe strateegiat, edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust erinevates

sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi ettevõtja põhise lähenemise läbi.

 Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti

maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja

võimekuse kasv või ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna

arendamisele.

7. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele

Toetuse andmise tingimuste, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning

ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs:

„Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted

Eesti majandus on

uuendusmeelne ja

teaduspõhine

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine). Praxise

uuringu kohaselt on põlevkivisektori kiire kahanemise korral

ohustatud ametikohtadel töötavatest inimestest 40% ehk 1130 üle 50-

aastaseid ning 1730 inimest alla 50-aastaseid ehk osalevad

potentsiaalselt tööturul ka 2035 aastal. Põlevkivisektori kahanemine

võib tuua väljarände täiendava suurenemise, kusjuures

väljarändajateks on eeskätt nooremas eas inimesed. Kõrge

lisandväärtusega tooteid ja/või teenuseid pakkuvate ettevõtete ja

kõrgepalgaliste töökohtade tekkimine loovad eeldused noorte

jäämisele Ida-Virumaale ja avaldavad kaudset positiivset mõju noorte

tööhõive kasvule Ida-Virumaal.

Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik

Sooline võrdõiguslikkus

Sooline võrdõiguslikkus. Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosi

kohaselt on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028 maakondade

lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Statistikaameti andmetel on

Ida-Virumaal maakondade lõikes kõige madalam naiste ja meeste

tööhõive määr (55%). Lisaks väheneb elanike arv väljarände tõttu,

kusjuures rändavad välja pigem naised ja noored. Samuti iseloomustab

Ida-Virumaad suur sooline palgalõhe, sh põlevkivisektoris.

Rajatav taristu ja lisanduvad inkubatsiooniteenused loovad eeldused

majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks,

tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks.

18

Uute kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomine nii meestele kui

naistele avaldab eeldatavalt kaudset positiivset mõju ka naiste ja

meeste tööhõive kasvule Ida-Virumaal ja soolise palgalõhe

vähenemisele.

Üüripindade rajamisel pööratakse tähelepanu, et tootmis- ja

bürootaristu (sh riietusruumid, tualetid, personaliruumid jms) oleksid

kujundatud nii naiste kui meeste vajadustele vastavaks.

Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks

Ligipääsetavus

Hooneid rajades arvestatakse Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

29.05.2018 määruses 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad

nõuded ehitisele" toodud nõuetega ning tagatakse ligipääsetavus

kõikides projektiga seonduvates tegevusest. Sealhulgas on

ligipääsetavad sihtrühmadele mõeldud üüripinnad, arvestades, et

sihtrühma võivad kuuluda ka erivajadusega inimesed.

Meetmel on seos ligipääsetavuse teemadega. Meetme tasemel ei ole

võimalik antud teemat analüüsida, kuna meede ei käsitle konkreetse

valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist.

Panus Eesti 2035 näitajasse: ligipääsetavuse näitaja.

Regionaalne tasakaalustus

Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade vahelised

erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega

tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda

ja areneda ning inimestel võimalus saada tasuvat tööd oleks eri

piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja

innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine)

põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning

seeläbi suurendavad piirkondlikud erinevused.

Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamine Ida-Virumaal

võimaldab meetme puhul täiendavalt panustada nii piirkonna kui ka

Eesti ja välismaiste ettevõtete võimalustesse tegutseda ja areneda

maakonnas ning inimestele tekkivatesse täiendavatesse võimalustesse

saada tasuvat tööd luues endale ettevõtte või arendades olemasolevat

või uut.

Meede aitab kaudselt lahendada konkurentsivõime probleeme, kuna

inkubatsiooniprogrammi läbimise käigus saadud teadmisi ja oskusi on

ettevõtjatel võimalik oma äritegevuses ära kasutada.

Sekkumisvõimaluste analüüs:

1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – antud

meetme eelarves ei ole ette nähtud täiendavaid vahendeid

19

lisaks toetusele. Küll aga on võimalik kasutada tehnilise abi ja

rakendusüksuse teisi meetmeid ja teenuseid, et paremini

toetusmeetme kohta infot jagada ja potentsiaalseid taotlejaid

nõustada.

2) Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on

eraldi meede planeeritud, kuid ka tugiteenuste meetme eelarves

on sellisteks tegevusteks inkubatsiooniprogrammis oma koht.

3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tugiteenuste

meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele –

tugiteenuste meede rakendubki vaid ühe maakonna piires, Ida-

Virumaal.

5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge

on universaalne, kuid siiski tugiteenuste meede rakendub vaid

ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse –

tugiteenuste meede toetab eriprojekte vaid ühe maakonna

piires, Ida-Virumaal.

7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas – tugiteenuste

meede on mõnes mõttes ka piloot, mis rakendub vaid ühe

maakonna piires, Ida-Virumaal.

8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – tugiteenuste meede

rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

9) Teatud piirkondadele reserveeritud teotusvahendid –

tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-

Virumaal.

10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine –

tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-

Virumaal .

11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – tugiteenuste

meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

Kokkuvõtlikult, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab ja

on pigem suunatud ühe piirkonna kesksete ettevõtlusetugiteenuste

arendamisele, siis pole täiendavaid sekkumisvõimalusi vaja ette näha.

Panus Eesti 2035 näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP

elaniku kohta EL-i võrdluses.

Keskkond/Kliima

Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide

saavutamisele.

Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja

keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside

heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid.

Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et

projektiga kavandatud Narva tööstusinkubaator ei põhjusta olulist

kasvuhoonegaaside heidet.

20

Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti

kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid

tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti

järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang

kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti

„väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus antud taristuprojekti juures

kliimariskide edasiseks hindamiseks

Panus Eesti 2035 näitajasse: ressursitootlikkus.

8. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid.

Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on

pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja

kompetentsides, samuti rahvusvahelistumise potentsiaali tõhusamas ärakasutamises.

9. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Õiglase ülemineku

juhtkomisjonile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja Riigi

Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusele. Kooskõlastamisel esitatud arvamuste arvestamise kohta leiab infot seletuskirja

lisast 1.

Lisad:

Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel;

Lisa 2 Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht;

Lisa 3 Riskihindamise tabel.