Riigikogu liikme kirjalik küsimus siseministrile (KK 94)

Lp Lauri Läänemets
Siseminister


KIRJALIK KÜSIMUS

Lugupeetud Lauri Läänemets

Teabehange on isiku teadmata ning teatud juhtudel tema eest varjatult isikuandmete kogumine ja töötlemine julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumiseks.
Välisluureameti ja Kaitsepolitseiametameti („KAPO“) teabehankeõigus tuleneb JAS § 2 lg-st 1, mis sätestab, et julgeolekuasutuste eesmärgiks on julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine. JAS § 211 lg 1 sätestab, et julgeolekuasutus võib oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks koguda ja töödelda muu hulgas isikuandmeid, eriliiki isikuandmeid, anonüümitud andmeid ning üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid.
Julgeolekuasutusel on vaja halduskohtu esimehe või tema määratud halduskohtuniku luba (JAS § 27 lg 1 koosmõjus HKMS § 264 lg 1), kui teabehanketoimingutega piiratakse isiku õigust sõnumi saladusele või sisenetakse varjatult isiku ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi teabe varjatud kogumiseks, salvestamiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks.
Lisaks on julgeolekuasutusel üldjuhul kohustus isikut teavitada toimingust, millega piirati isiku sõnumi saladuse õigust või kodu, perekonna- või eraelu puutumatuse õigust, viivitamata pärast toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumist JAS § 29 lg 1 tähenduses. Isiku teavitamiskohustuse välistab JAS § 29 lg 5, mille kohaselt võib julgeolekuasutuse juht või tema volitatud ametnik taotleda halduskohtu esimehelt või tema määratud halduskohtunikult luba isiku püsivalt teavitamata jätmiseks, kui toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest on möödas aasta ja esineb § JAS 29 lg-s 2 sätestatud alus.
Lähtudes ülaltoodust palun RKKTS § 147 lg 1 alusel vastata allolevatele küsimustele:
1. Mitu korda on KAPO 2023.a taotlenud halduskohtult luba teabehanketoimingute teostamiseks? Mitu korda on jäetud luba andmata? Missugused on need numbrid kriminaalmenetlustes jälitustoimingute puhul?
2. Kas KAPO on teostanud teabehanketoiminguid ka ilma halduskohtu loata? Mitu korda ja mitme isiku vastu?
3. Kas KAPO kogub teabehanketoimingutega teavet kõigi JAS-i järgsete ülesannete täitmiseks? Missuguse JAS-i järgse ülesande täitmiseks KAPO kõige enam teavet kogub?
4. Mitmes erinevas kriminaalasjas on JAS-i alusel kogutud teavet kasutatud tõendina? Mitmel korral on riigi peaprokurör jätnud teabe tõendina vastu võtmata?
5. Palun nimetage, milliste karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisude toimepanemises süüdistuse esitamisel on viimase 10 aasta jooksul esitatud tõendina teabehanketoimingutega saadud teavet. Palun esitage andmed, mitu korda on iga vastava koosseisu alusel süüdistuse esitamisel tuginetud teabehanke käigus saadud teabele.
6. Juhul, kui teabehanketoimingute käigus kogutud teabe alusel alustatakse kriminaalasi, kas samad KAPO ametnikud menetlevad ka alustatud kriminaalasja?
7. Kui mitme erineva isiku suhtes on KAPO 2020-2023 teabehanketoiminguid läbi viinud? Mitmele isikule neist on tutvustatud teabehanketoimingutega kogutud teavet?
8. Kui mitme isiku puhul on viimase 5 aasta jooksul kustunud tema suhtes teabehanketoiminguga kogutud teabe salastatus (JAS § 29 lg 1 järgne alus teabe tutvustamiseks)?
9. Kui mitu korda on KAPO 2020-2023 jooksul taotlenud luba halduskohtult pikendamaks kogutud teabe tutvustamata jätmist - JAS § 29 lg 5?
10. Kui mitu erinevat teabetoimikut on KAPO avanud 2023. aasta jooksul? Millist tüüpi juhtude uurimiseks?
11. Kui mitu teabetoimikut on KAPO viimase 5 aasta jooksul avanud "kaitsepolitsei uurimisalluvuses olevate ametialaste kuritegude ennetamiseks ja tõkestamiseks ning nimetatud kuritegusid toime pannud isikute kindlakstegemiseks"? Miks KAPO sel juhul ei ole alustanud kriminaalmenetlusi ja avanud nende raames jälitustoimikuid?
12. Kui mitu teabetoimikut kokku on KAPO lõpetanud?


Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mart Maastik
Riigikogu liige