2
Sügissemestril alustas keeleõpet 399 õppijat 25 õpperühmas, millest 12 on taseme- ja 13
erikursused. Kursuste valikusse lisandusid näiteks eesti keel koolide ja lasteaedade
liikumisõpetajatele, „Eesti elav pärimuskultuur“, „Taimed tervises ja toidus“ ning „Riik ja
inimesed“.
Eesti keele majad tegutsevad ka Tallinnast ja Narvast väljaspool. Lääne-Harju vallas pakuti
aasta jooksul 10 kursust 149 inimesele ning Lüganuse vallas 21 kursust 375 inimesele.
Keeleõpet toetavad tegevused
Eesti keele majad ja sihtasutuse partnerid pakuvad tegevusi ka inimestele, kes keelekursustel
ei osale, kuid sooviksid siiski oma keeleoskust parandada ja ühtlasi meeldivalt aega veeta.
Tallinna eesti keele maja korraldas 256 keelepraktika üritust, neil osaleti 2883 korral. Tallinna
kõrval jagus tegevust ka Pärnusse ja Lääne-Harju valda.
Traditsiooniliselt on populaarsed näiteks kokanduskursus, filmiklubi ja virtuaalne
keeleõppemängude kohtumiste sari „Mängula“.
Uutest algatustest võeti hästi vastu ürituste sari „Head eesti asjad“, mille käigus sõideti
Eestimaa peal ringi ja tutvustati meie kultuuriga seotud tegevusi, asju, kohti ja tähtpäevi.
Mitmed pakutud tegevused pandi kokku sihtrühma spetsiifilistest vajadustest lähtuvalt – nii
näiteks toimusid Lääne-Harju valla haridusasutustes programmid „Huvitav kool“,
„Suhtlemise võlud“ ja „Õpetajate ettevalmistus eestikeelsele haridusele üleminekuks“.
Suvel pakuti võimalust avastada Tallinna ilusamaid kohti, aga ka kolme Eesti väikesaart –
Pranglit, Aegnat ja Naissaart. Toimus „Metsamängu“ viimane väljasõit, mida juhtis matkaja
ja alpinist Alar Sikk.
Hoogsat tegevust jätkas Pärnu suhtlusklubi. Lisaks keelekohviku laadsetele kohtumistele
nimega „Väike jutulaat“ korraldati näiteks looduskosmeetika õpituba, kanuumatk Soomaal,
ukraina toitude ühiskokkamine.
Narva eesti keele maja 154 üritusel oli osaluskordi 2230. Koos käidi Narvas, Sillamäel ja
Jõhvis ning Lüganuse vallas, kultuurireisidel aga ka mujal Eestis.
Jätkusid menukad formaadid, nagu näiteks filmi- ja lauamänguõhtud, keelekohtumiste sari
„Mokalaat“ ning „KeraamESTika“ Lüganuse vallas. Toimusid õppereisid „4 aastaaega“ ja
liikumisaastale pühendatud sportlikud üritused.
Uue võimalusena sai keelt harjutada kord kuus toimunud laulukolmapäevadel, mille
eestvedajaks on Narva eesti keele maja tandemkoori lauljad. Tutvuti Eesti heli- ja
laululoojate loomingu ning lauljatega, mängiti mänge ning lauldi nii vanemaid kui ka
uuemaid laule. Populaarseks osutus kokandusklubi, kus keele harjutamise kõrval sai ka
retseptidega kätt proovida.
Märtsis alustas tööd Narva eesti keele maja moekool „Moepööre“. Projektis osalenud 40
inimest said aktiivse eesti keele praktika raames uusi teadmisi jätkusuutlikust moest,
materjaliteadusest ja moemaailma toimimisest. Projekti võttis kokku moešõu, mille käigus
keeleõppijad tutvustasid moekollektsioone, mille nad lõid tunnustatud disainerite
juhendamisel.
Tegutsemist jätkas tandemkoor, koos käiakse kaks korda kuus. Tandemkoor osales paljudel
Narva tähtsündmustel, sh Narva eesti keele maja korraldatud Laulupiknikul 20. augustil.