Kiri

Eesti keele majade 2023. a tegevuskava täitmise aruanne

Nõustamine

Tallinna ja Narva eesti keele majas viidi läbi 770 süvanõustamist, mille käigus leiti just

konkreetse inimese jaoks parim keeleõppe vorm.

Nõustamispostkasti [email protected] laekus 7426 pöördumist. Tasuta infotelefoni

800 9999 kaudu sai nõu 3593 inimest. Eesti Rahvusvahelises majas abistati kohapeal 128

inimest ning veebiseminaril 186 inimest. Tallinnas ja Narvas toimunud 24 infotunnist võttis

osa 212 inimest.

Jätkuv on tööandjate huvi keeleõppe korraldamise vastu oma töötajatele. Personaliseeritud

tuge sai 16 tööandjat.

Eesti keele kursused

Eesti keele õppeks A1-C1 tasemel pakuti aasta peale kokku 3605 õppekohta, õpet korraldasid

Tallinna ja Narva eesti keele maja ja sihtasutuse keeleõppepartnerid.

Keeleõppepartnereid oli 11: Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ, Folkuniversitetet Estonia MTÜ,

Immischool Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ, Reiting PR OÜ, Kiri-Mari Kirjastus OÜ

koos Elem Invest OÜga, Multilingua Keelekeskus OÜ, Algus OÜ, OÜ Keeltekeskus Kaja,

Sola Integra MTÜ, Sugesto OÜ ja Mitteldorf OÜ.

Uued kursused kuulutati välja neli korda aastas. Huvilised said registreeruda sihtasutuse

kodulehel asuva iseteeninduskeskkonna kaudu, kohad täitusid kiiresti.

Keeltekoolide kaudu pakkus sihtasutus keeleõpet 2182 täiskasvanud elanikule, mida on üle

600 võrra rohkem kui aasta varem. Selle numbri sekka on loetud ka 2023. aasta oktoobris

tegevust alustanud grupid 384 inimesega, kelle õpe kestab 2024. aasta märtsini.

Tallinna eesti keele majas alustas kevadsemestril 20 keeleõpperühma 320 inimesega.

Rühmadest 14 olid klassikalise suhtluskeele kursused ning 6 erikursused. Näiteks alustas

kirjutamiskursus „Kirjakunst“ algajatele ja veebikursus „Suhtlemisrõõm“ B1 tasemel

keeleõppijatele.

Septembris alustas Tallinna eesti keele majas keeleõpet 400 inimest – 24-st uuest

õpperühmast 19 olid klassikalised keelekursused A1-B1 tasemel ja 5 erikursused.

Narva eesti keele majas alustas veebruaris keeleõpet 21 rühma 374 inimesega. Jätkati

erikursuste traditsiooniga ning pakuti häälduskursust, seekord olid sihtrühmaks Narva

õpetajad ja linnavalitsuse töötajad. Edasi läks eesti kultuuri digikursus, mille programmi

kuulusid ka kolm väljasõitu, ning eri-kursused „Rännakud läbi Eestimaa“ ja „Privet, gorod

Narva“. Uute kursustena lisandusid mänguline grammatika algajatele ja edasijõudnutele.

2

Sügissemestril alustas keeleõpet 399 õppijat 25 õpperühmas, millest 12 on taseme- ja 13

erikursused. Kursuste valikusse lisandusid näiteks eesti keel koolide ja lasteaedade

liikumisõpetajatele, „Eesti elav pärimuskultuur“, „Taimed tervises ja toidus“ ning „Riik ja

inimesed“.

Eesti keele majad tegutsevad ka Tallinnast ja Narvast väljaspool. Lääne-Harju vallas pakuti

aasta jooksul 10 kursust 149 inimesele ning Lüganuse vallas 21 kursust 375 inimesele.

Keeleõpet toetavad tegevused

Eesti keele majad ja sihtasutuse partnerid pakuvad tegevusi ka inimestele, kes keelekursustel

ei osale, kuid sooviksid siiski oma keeleoskust parandada ja ühtlasi meeldivalt aega veeta.

Tallinna eesti keele maja korraldas 256 keelepraktika üritust, neil osaleti 2883 korral. Tallinna

kõrval jagus tegevust ka Pärnusse ja Lääne-Harju valda.

Traditsiooniliselt on populaarsed näiteks kokanduskursus, filmiklubi ja virtuaalne

keeleõppemängude kohtumiste sari „Mängula“.

Uutest algatustest võeti hästi vastu ürituste sari „Head eesti asjad“, mille käigus sõideti

Eestimaa peal ringi ja tutvustati meie kultuuriga seotud tegevusi, asju, kohti ja tähtpäevi.

Mitmed pakutud tegevused pandi kokku sihtrühma spetsiifilistest vajadustest lähtuvalt – nii

näiteks toimusid Lääne-Harju valla haridusasutustes programmid „Huvitav kool“,

„Suhtlemise võlud“ ja „Õpetajate ettevalmistus eestikeelsele haridusele üleminekuks“.

Suvel pakuti võimalust avastada Tallinna ilusamaid kohti, aga ka kolme Eesti väikesaart –

Pranglit, Aegnat ja Naissaart. Toimus „Metsamängu“ viimane väljasõit, mida juhtis matkaja

ja alpinist Alar Sikk.

Hoogsat tegevust jätkas Pärnu suhtlusklubi. Lisaks keelekohviku laadsetele kohtumistele

nimega „Väike jutulaat“ korraldati näiteks looduskosmeetika õpituba, kanuumatk Soomaal,

ukraina toitude ühiskokkamine.

Narva eesti keele maja 154 üritusel oli osaluskordi 2230. Koos käidi Narvas, Sillamäel ja

Jõhvis ning Lüganuse vallas, kultuurireisidel aga ka mujal Eestis.

Jätkusid menukad formaadid, nagu näiteks filmi- ja lauamänguõhtud, keelekohtumiste sari

„Mokalaat“ ning „KeraamESTika“ Lüganuse vallas. Toimusid õppereisid „4 aastaaega“ ja

liikumisaastale pühendatud sportlikud üritused.

Uue võimalusena sai keelt harjutada kord kuus toimunud laulukolmapäevadel, mille

eestvedajaks on Narva eesti keele maja tandemkoori lauljad. Tutvuti Eesti heli- ja

laululoojate loomingu ning lauljatega, mängiti mänge ning lauldi nii vanemaid kui ka

uuemaid laule. Populaarseks osutus kokandusklubi, kus keele harjutamise kõrval sai ka

retseptidega kätt proovida.

Märtsis alustas tööd Narva eesti keele maja moekool „Moepööre“. Projektis osalenud 40

inimest said aktiivse eesti keele praktika raames uusi teadmisi jätkusuutlikust moest,

materjaliteadusest ja moemaailma toimimisest. Projekti võttis kokku moešõu, mille käigus

keeleõppijad tutvustasid moekollektsioone, mille nad lõid tunnustatud disainerite

juhendamisel.

Tegutsemist jätkas tandemkoor, koos käiakse kaks korda kuus. Tandemkoor osales paljudel

Narva tähtsündmustel, sh Narva eesti keele maja korraldatud Laulupiknikul 20. augustil.

3

Lavale astus ligi 200 lauljat-tantsijat ning üheslaulmist nautis enam kui 3000 külalist. Alustati

koostööd muusika- ja integratsiooniprojektiga „ViruLaul24“, mille tulemusena toimub 2024.

aasta augustis Narvas laulupidu.

ERRi platvormile Jupiter pandi üles Narva eesti keele maja algatusel 2022. aastal sündinud

mängufilm „Valik“, kus see on nüüd kõigile tasuta nähtav.

Mõeldes kesk- ja kõrgtasemel eesti keele õppijatele, koostasid Narva eesti keele maja

õpetajad Pille Maffucci ja Marta Dolgošev lugemiku „Lõpuks leidsin sind“. Raamatus on

eesti keele õppijate lood, mis on seotud keeleõppega. Idee sündis vajadusest pakkuda eesti

keele õppijale võimalust arendada keelt materjali abil, mis oleks lihtsam ilukirjandusest, kuid

siiski parajalt nõudlik ning samas äratundmisrõõmu pakkuv.

„Keelesõbra“ programmi neljandal hooajal pidasid keelesõprust 1216 inimest, neist 598 eesti

keele mentorina ja 618 keele-õppijana. Kuna mõnel mentoril oli mitu keelesõpra, oli

vestluspaare 618. Valdavalt suheldakse e-kanalite kaudu.

Vabatahtlike osalus on oluline ka virtuaalsete lühivestluste sarjas „Keelerulett“, kus nad

osalesid nii mentorite kui ka vestluspartneritena. Aasta jooksul toimus 20 „Keeleruleti“

virtuaalkohtumist, osaluskordi oli 648. Kohtumistel tutvustati keeleõppevõimalusi ning

vesteldi aktuaalsetel, põnevatel ja sageli eesti kultuuri ja traditsioonidega seotud teemadel.

„Keelerulett“ toodi ühe hea avastava katsetamise näitena välja Riigikantselei ja avaliku

sektori Innovatsioonitiimi koordineeritud katsetamise juhendis.

Koostööprojektid

Jaanuari lõpus tähistasid Narva eesti keele maja, Narva Keskraamatukogu, Narva

Linnavalitsus ja Kultuuriministeerium Narvas eesti kirjanduse päeva. Selle käigus avati

Narva raudteejaamas reisiraamatukogu, kus igal reisijal on võimalus võtta teele kaasa

meelepärane raamat.

Eesti keele maja õpetajad külastasid mitmeid koole ja asutusi, et jagada oma teadmisi ning

pakkuda tuge keeleõppe eestvedajatele või neile, kes soovivad oma kolleege sel teekonnal

mentorina toetada.

Integratsiooni Sihtasutus liitus rahvusvahelise projektiga eRead, mis tegeleb rahvuskeele

õpetamisega võõrkeelena või teise keelena. Keskendutakse lugemisoskuse parandamisele ja

kaasahaaravate interaktiivsete digitaal-vahendite väljatöötamisele. Projekti veab Tartu

Ülikooli Narva kolledž ning rahastab Erasmus+. Selles lööb kaasa viis ülikooli, kolm

keeleõpetuse asutust ja üks lasteaed. 2023. aastal toimusid töörühma kohtumised ja õppereis

Sloveeniasse, millest võtsid osa ka Tallinna ja Narva eesti keele maja õpetajad.

Kodanikupäeva viktoriin

22. novembrist 4. detsembrini sai sihtasutuse veebilehel osa võtta traditsioonilisest

kodanikupäeva viktoriinist. Selle küsimused puudutasid sündmusi ja tegevusi, mis aitavad

märgata muudatusi Eesti ühiskonna toimimises. 40 küsimusega viktoriinile vastas 3908

inimest, kümme parimat lahendajat said auhinna.

Linda 2 Telefon 659 9021 Registrikood 90000788 20309, Narva E-post [email protected] http://www.integratsioon.ee

Kultuuriministeerium 22.04.2024 nr 4-2.5/2024/3-1

[email protected]

Austatud kantsler

Vastavalt riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu nr 7-15/4815-2 p 3.3 saadame Teile

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade 2023. aasta tegevuskava täitmise aruande.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Dmitri Moskovtsev

juhataja

Lisa 1. Eesti keele majade tegevuskava täitmise aruanne 2023