Stabiilsusprogrammi 2024 esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Eelnõu

17.04.2024

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja 25 aprill 2024

Päevakorrapunkt nr

Stabiilsusprogramm 2024 heakskiitmine

Vastavalt riigieelarve seaduse § 23-le

1. Võtta Eelarvenõukogu arvamus „Stabiilsusprogramm 2024“ eelarvepositsiooni

eesmärkide kohta teadmiseks.

2. Kinnitada rahandusministri esitatud „Stabiilsusprogramm 2024“.

3. Rahandusministeeriumil:

1) avaldada „Stabiilsusprogramm 2024“ ministeeriumi veebilehel;

2) esitada „Stabiilsusprogramm 2024“ Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa

Komisjonile.

Kaja Kallas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Eesti Vabariik

STABIILSUSPROGRAMM 2024

Tallinn

25. aprill 2024

2

SISUKORD

SISUKORD 2

JOONISED 3

TABELID 3

SISSEJUHATUS 5

1 EESTI MAJANDUSE VÄLJAVAATED 6

1.1 PROGNOOSI EELDUSED 6

1.2 MAKROMAJANDUSE VÄLJAVAATED 7

2 FISKAALRAAMISTIK 11

2.1 VABARIIGI VALITSUSE FISKAALPOLIITIKA EESMÄRGID 11

2.2 VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON 11

2.3 VALITSUSSEKTORI TULUD JA KULUD 13

2.4 TULU- JA KULUMEETMED 17

2.5 VALITSUSSEKTORI FINANTSEERIMINE 20

3 SENSITIIVSUSANALÜÜS JA VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA 23

3.1 RISKISTSENAARIUM 23

3.2 INTRESSIMÄÄRADE SENSITIIVSUSANALÜÜS 24

3.3 VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA 25

4 EELARVEPOLIITIKA JÄTKUSUUTLIKKUS 26

4.1 PIKAAJALINE JÄTKUSUUTLIKKUS 26

4.2 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED 28

LISA 1. LISATABELID 29

3

JOONISED

Joonis 1. Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon (% SKPst) ..................................... 20

Joonis 2. Riigikassa võla tagasimaksed ............................................................................................................................. 20

Joonis 3. Majanduskasv, kevadine riskistsenaarium (%) ............................................................................................. 23

Joonis 4. Valitsussektori positsiooni prognoos ja võlakoormus aastani 2070 ................................................... 27

TABELID

Tabel 1. Prognoosi olulisemad väliseeldused .................................................................................................................... 7

Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2024–2028 ..................................................................................... 9

Tabel 3. Hindade prognoos 2024–2028 .............................................................................................................................. 9

Tabel 4. Tööturu prognoos 2024–2028 (15–74-aastased) ............................................................................................ 9

Tabel 5. Maksebilansi prognoos 2024–2028 .................................................................................................................. 10

Tabel 6. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon aastatel 2022–2028 ...................................................... 12

Tabel 7. Tsükliliselt ja struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2021–2028 (% SKPst) ............ 12

Tabel 8. Valitsussektori eelarve tulude ja kulude prognoos 2024–2028 .............................................................. 13

Tabel 9. Maksukulud riigieelarves aastatel 2023–2025 (mln eurot) ....................................................................... 14

Tabel 10. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst) ........................................ 16

Tabel 11. Kulueesmärgist eemaldatavad kulud ............................................................................................................. 16

Tabel 12. Stabiilsusprogrammi meetmed, % SKPst ...................................................................................................... 17

Tabel 13. Eelarvepoliitiliste otsuste mõju valitsussektori tuludele ja kuludele .................................................. 18

Tabel 14. Rahandusministeeriumi 2024. aasta kevadise prognoosi tulud ja kulud eelarvepoliitilisi

otsuseid arvestamata ............................................................................................................................................................... 18

Tabel 15. Peamised maksumuudatused 2024. ja 2025. aastal ................................................................................. 19

Tabel 16. Valitsussektori võlakoormuse muutus 2023. aastal .................................................................................. 21

Tabel 17. Valitsussektori võlakoormus 2022–2028 (% SKPst) .................................................................................. 22

Tabel 18. Valitsussektori likviidsed finantsvarad 2022–2028 (mln eurot, % SKPst) .......................................... 22

Tabel 19. Riskistsenaarium..................................................................................................................................................... 24

Tabel 20. Intressimäärade tõusu mõju .............................................................................................................................. 24

Tabel 21. Võrdlus Stabiilsusprogramm 2023 prognoosiga ....................................................................................... 25

4

Tabel 22. Tingimuslikud kohustused ................................................................................................................................. 28

Tabel 23. Taastekava (RRF) - Toetused ............................................................................................................................. 29

Tabel 24. Taastekava (RRF) - Laenud ................................................................................................................................. 30

5

SISSEJUHATUS

Vastavalt EL eelarvepoliitikate koordineerimise

reeglitele peavad EL liikmesriigid kord aastas

esitama uuendatud stabiilsus- ja konvergentsi-

programmid (vastavalt euroala liikmed ja eurot

mittekasutavad liikmesriigid). Eesti on alates 1.

jaanuarist 2011 Euroopa Majandus- ja Rahaliidu

(Economic and Monetary Union, EMU) täieõiguslik

liige ning on esitanud oma Stabiilsusprogrammi

Euroopa Komisjonile ja EL Nõukogule sellest ajast

alates. Stabiilsusprogrammi eesmärk on väljendada

valitsuse poliitikat Stabiilsuse ja kasvu paktist

(Stability and Growth Pact, SGP) tulenevate nõuete

täitmisel. Liikmesriikide esitatud seekordsete

stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide hindamine

Euroopa Komisjoni ja EL Nõukogu poolt toimub

2024. aasta mais–juunis.

Stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide esitamine ja

hindamine on oluline osa Euroopa poolaasta

(European Semester) majanduspoliitika

koordinatsioonist ja järelevalvest. Euroopa

poolaasta raames hindavad Komisjon ja Nõukogu

stabiilsus- ja konvergentsiprogramme enne

liikmesriikide järgmise aasta eelarvete koostamisel

olulisemate otsuste tegemist, et anda vajadusel

poliitikasoovitusi fiskaalpoliitika kavatsuste kohta.

Eesti eelarvepoliitika on jätkuvalt kooskõlas

Stabiilsuse ja kasvu paktiga. Stabiilsusprogramm

2024 lähtub Rahandusministeeriumi 2024. aasta

kevadisest majandusprognoosist, 2024. aasta

eelarvest ja 2024-2027. aasta riigieelarve

strateegiast.

Vastavalt EL liikmesriikide majandus- ja eelarve-

poliitikate koordineerimise reeglitele loodi

2014. aastal Eesti Panga juurde sõltumatu Eelarve-

nõukogu, mille ülesanne on anda hinnanguid Eesti

eelarvepoliitika aluseks olevatele majandus-

prognoosidele ja jälgida riigisiseste eelarve-reeglite

täitmist. Hinnangu rahandusministeeriumi 2024.

aasta kevadisele majandusprognoosile avalikustas

Eelarvenõukogu oma kodulehel 18. aprillil, kus

leiti, et prognoos sobib aluseks

stabiilsusprogrammile: „Kokkuvõttes on

rahandusministeeriumi 2024. aasta kevadprognoos

koos oma mitme stsenaariumiga eelarvenõukogu

hinnangul sobiv alus valitsusele

stabiilsusprogrammi koostamisel, et seada

nõudlikud eelarve-eesmärgid järgmiseks neljaks

aastaks. Eesmärkide seadmisel soovitab

eelarvenõukogu pidada silmas, et tänane

eelarvepuudujääk on arvatust püsivama ehk

struktuurse loomuga. See tähendab, et

eelarvetasakaalu saavutamine eeldab teadlikke

otsuseid riigi tulu- ja kulupoliitikas, mitte vaid

majanduskasvu taastumist.“ Lisaks tõdeb

Eelarvenõukogu, et valitseb endiselt palju

ebakindlust, kas eelarvestrateegias sisaldunud

meetmed ettenähtud kujul jõustuvad, mistõttu

soovitab valitsusel täpsustada, kuidas asutakse

eelarvepuudujääki vähendama ja millistest

meetmetest on tänaseks loobutud.

Stabiilsusprogramm 2024 ajahorisont on aastani

2028, nagu nõuab riigi eelarvestrateegialt

riigieelarve seadus (järgmine eelarveaasta ja sellele

järgnevad kolm aastat). Dokument koosneb neljast

osast, mis annavad ülevaate majandusolukorrast ja

tulevikuväljavaadetest, fiskaalraamistikust,

võrdlusest eelmise Stabiilsusprogrammiga ning

eelarvepoliitika pikaajalisest jätku-suutlikkusest.

6

1 EESTI MAJANDUSE VÄLJAVAATED

1.1 Prognoosi eeldused

Maailmamajandus on suhteliselt hästi vastu pidanud

karmistunud rahapoliitika mõjudele ning riskid

stagflatsiooni ja globaalse majanduslanguse osas ei

ole realiseerunud. Hõive on püsinud tugevana, mida

on toetanud ka valitsustepoolne kulutuste kasv

osades suurriikides. Covid kriisi ajal kogunenud

säästud on võimaldanud tarbimist alanenud

reaalsissetulekute ja kõrgete intresside tingimustes

turgutada. Maailmamajandus kasvas mullu 3,1%,

mis on mõnevõrra tagasihoidlikum pikaajalisest

keskmisest.

Kui 2024. aastaks on nii arenenud tööstusriikide kui

arenevate turgude kasvuprognoose veidi tõstetud,

jääb arenenud riikide SKP kasv siiski

tagasihoidlikuks. USA majandus on oodatust

paremini hakkama saanud ning pehme maandumise

stsenaarium on alanenud hinnatõusu ja rahapoliitika

lõdvendamise ootuses üha tõenäolisem. Euroala on

üks väheseid piirkondi, kelle kasvuprognoose on

kärbitud. Kuigi inflatsioon on pidurdumas varem

oodatust kiiremini, piirab taastumist kõrgete

energiahindade järelmõjud, (energiamahuka)

tööstussektori alanenud konkurentsivõime, tarbijate

madal kindlustunne ja geopoliitilised pinged seoses

Ukraina sündmustega.

Ettevõtjate küsitlustulemustel põhinevad pehmed

indikaatorid, nagu ostujuhtide indeks (PMI) viitavad

maailmamajanduse järk-järgulisele tugevnemisele.

Märtsis tõusis tööstus- ja teenustesektorit hõlmav

globaalne PMI koondindeks 9-kuu kõrgeimale

tasemele. Ka euroala PMI on näitamas langusriskide

taandumist, mille indeks kerkis märtsis 49,9

punktini, mis on samuti 9-kuu kõrgeim. See tase

viitab, et euroala majandus hakkab teenuste sektori

toel majandusaktiivsuse langusest järk-järgult välja

tulema. Samas tööstussektor on endiselt languses

(46,8 punkti), mida pärsib suuresti Saksamaa

tööstuse jätkuv nõrkus. Arvestades inflatsiooni

taandumist ning baasintresside oodatavat

langetamist alates suvekuudest, on ettevõtjad

euroala majanduse lähituleviku suhtes muutunud

selgelt optimistlikumaks. Taastumine saab siiski

olema aeglane, euroala majanduskasv kiireneb

2023. aasta 0,4%lt 2024. aastal 0,7%ni. Selgemat

elavnemist võib oodata 2025. aastal, kui

majanduskasv kiireneb 1,5%ni.

Energiahinnad on euroalal languses, lisaks on

toiduinflatsioon hakanud aasta alguses jõulisemalt

taanduma. Teenuste hinnad on tugeva tööturu ja

palgakasvu jätkumise mõjul stabiliseerunud

suhteliselt kõrgel, 4% juures. Aasta kokkuvõttes

pidurdub euroala inflatsioon 2,7%ni ja 2025. aastal

2,2%ni.

Eesti peamiste eksporditurgude majandus-

konjunktuur halvenes 2023. aastal rohkem kui

euroalal tervikuna. Soome, Rootsi, Saksamaa, Läti

ja Leedu majanduslangus pärssis Eesti ettevõtete

eksporti. Nendele turgudele läheb pea 50% Eesti

ekspordist. Kuna Põhjamaade ehitus- ja

kinnisvarasektori madalseisust taastumine saab

olema aeglane ning Saksamaa väljavaateid pärsib

energiamahuka tööstuse raskused, siis on ka

impordinõudluse ootusi peamistel eksporditurgudel

langetatud. Välisnõudlus (kaubanduspartnerite

kaalutud import püsivhindades) suureneb tänavu

0,6%. Selgemat elavnemist oodatakse meie

lähiturgudel 2025. aastal kui välisnõudlus suureneb

2,8%.

Energiakriisi leevenemise järgselt stabiliseerus euro

kurss USD suhtes 2023. aastal kitsas vahemikus

(1,05 - 1,10) ning aasta kokkuvõttes tugevnes USD

suhtes 2,7%. Ka 2024. aasta alguses ei ole

vahetuskursis volatiilsust esinenud ning EUR/USD

kurss fikseeriti veebruari lõpu tasemel 1,083 kogu

prognoosiperioodiks.

Möödunud aastat iseloomustas keskpankade jõuline

baasintresside tõstmine liigkiire inflatsiooni

ohjamiseks. Euroopa Keskpank kergitas peamise

refinantseerimismäära 4,5%ni ja USA

Föderaalreserv 5,5%ni. EKP tõstis intresse kokku

10 korda ning pärast 2023. aasta septembrit on

baasintressid püsinud muutumatuna. Praegune

intresside tase on selgelt majandustegevust piirav,

avaldudes ettevõtete ja majapidamiste

laenuteenindamis kulude kiires kasvus, raskendanud

laenuraha kättesaadavust, pärssinud investeeringuid

ning suurendanud pankrottide arvu. Suuremal

määral on pihta saanud kinnisvarasektor ja sellega

seotud tegevusalad. Tulenevalt inflatsiooni jätkuvast

aeglustumisest, mida on soosinud euroala

majanduse nõrkus ja langenud energiahinnad,

ootavad turuosalised baasintresside langetamist

7

alates juunikuust. Finantsturgude forward-tehingute

kohaselt langeb 3-kuu EURIBOR praeguselt 3,9%lt

2024. aasta lõpuks 3,0%ni ja 2025. aasta lõpuks

2,4%ni.

Energiakriisi leevenemise järgselt on

energiakandjate hinnad kõrgtasemelt alla tulnud, sh

odavnes Brent nafta 2023. aastal 18% ja TTF gaas

69%. Keskmisest soojemad ilmad Euroopas ja

gaasimahutite hea täituvus on kaasa toonud gaasi

hinnalanguse jätkumise 2024. aasta esimestel

kuudel ning koos sellega ka madalama elektri

hulgihinna. Tulevikutehingute kohaselt kujuneb

2024. aastal Brent nafta hinnaks 81,3 dollarit ja

2024. aastal 76,1 dollarit. TTF gaasi hinnaks

aastatel 2024 - 2025 vastavalt 26,2 €/MWh ja 28,7

€/MWh.

Tabel 1. Prognoosi olulisemad väliseeldused

Eeldused RM 2024. aasta kevadises prognoosis Euroopa Komisjon

2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028* 2023 2024* 2025*

1. Euribor, 3 kuud (aasta keskmine) 3,4 3,5 2,6 2,4 2,4 2,4 3.4 3.2 2.2

2. Eurotsooni pikaajaline intressi-

määr (aasta keskmine) 2,5 2,4 2,3 2,3 2,4 2,5 2.4 2.3 2.3

3. USD/EUR vahetuskurss (aasta

keskmine) 1,082 1,083 1,083 1,083 1,083 1,083 1.08 1.09 1.09

4. Nominaalne efektiivne vahetus-

kurss 4.3 0.7 0.0 0.0 0.0 0.0 - - -

5. Maailma majanduskasv (ilma EL-

ta) 3.5 3.3 3.5 3.4 3.3 3.3 3.5 3.3 3.5

6. EL27 SKP kasv 0,4 0,8 1,7 1,7 1,6 1,5 0.5 0.9 1.7

7. Eesti eksportturgude

impordikasv -1,8 0,6 2,8 3,0 2,9 2,9 - - -

8. Maailma impordi kasv (ilma EL-

ta) 0.2 3.4 3.7 3.6 3.5 3,5 0.2 3.5 3.7

9. Nafta hind (Brent, USD/barrel) 82,6 81,3 76,1 72,9 70,9 70,1 82.5 78.5 74.7

Allikad: Eurostat, Eesti Pank, Euroopa Keskpank (ECB), IMF, Consensus Economics (CF), Euroopa Komisjon (COM), Chatham Financial, Bloomberg.

1.2 Makromajanduse väljavaated

Allolev makromajanduse prognoos on n.ö

poliiitkamuutustega arengustsenaarium ning

arvestab eelmisel sügisel otsustatud riigieelarve

strateegia eelarvemeetmete mõjuga

majandusarengule. Rahandusministeeriumi 2024.

aasta kevadprognoosi põhistsenaarium ehk n.ö

poliitikamuudatusteta stsenaarium, kus arvestatakse

ainult jõustatud eelarvemeetmetega, on leitav

ministeeriumi kodulehelt1.

Sügisel planeeritud, kuid teostamata eelarveotsuste

majandusaktiivsust jahutav mõju koondub peamiselt

2025. aastasse, mil meetmete kogumõju ulatub

2,7%ni oodatavast SKPst. 2026. ja 2027. aastal on

täiendav eelarvepositsiooni parandus suurusjärgus

0,2% SKPst aastas, mis ei tohiks oluliselt

majanduskasvu pärssida. Meetmete mahust on

põhiosa tulumeetmetel, kuid ka kulukokkuhoid

panustab eelarveseisu parandamisse.

Eelarvemeetmete mõjul võib 2025. aastaks oodatav

majanduse taastumine osutuda vaevalisemaks, kuna

planeeritavate maksumeetmetega vähendatakse

investeerimis- ja tarbimisvõimet. Riigieelarve

strateegia meetmete mõjuhinnangu puhul on

peamiselt arvestatud meetmete otsese mõjuga ning

ei ole eeldatud olulisi käitumuslikke efekte. Samuti

tuleb arvestada, et tegelikkuses võivad ülal toodud

maksutõusud ja kulukärped osutuda teistsugusteks,

mis muudab ka nende majanduslikku mõju.

Eesti majandus langes 2023. aastal 3% ja seejuures

langes suure osa tegevusalade lisandväärtus. Samas

kasvas jooksevhinnas SKP 4,6%. Eesti ettevõtete ja

majapidamiste kindlustunne on väike, kuid

viimastel kuudel on mõnes sektoris olnud ka

kindlustunde paranemise märke. Prognoosime, et

selle aasta kokkuvõttes jääb majanduse reaalne maht

enam-vähem 2023. aasta tasemele, kuid majandus

pöördub aastases võrdluses kasvule selle aasta teises

pooles, kui peaksid paranema nii välisnõudlus kui

ka majapidamiste tarbimisvõimalused. 2025. aastaks

ootame välisnõudluse taastumise ja riigieelarve

strateegia meetmete koondmõjul 2-protsendilist

8

majanduskasvu. Järgmistel aastatel on kasv

aeglasem kui 3%.

Viimastel kuudel on ettepoole vaatavad indikaatorid

viidanud maailmamajanduse mõningasele

taastumisele. Majandusaktiivsuse indeks (PMI)

tõusis arenenud tööstusriikides 2024. aasta märtsis

viimase 9 kuu kõrgeimale tasemele. Ka euroala PMI

oli viimase 9 kuu kõrgeim. Eesti peamiste

eksporditurgude ekspordi ja impordi prognoosid

viitavad järk-järgulisele paranemisele aasta teises

pooles, mida toetab intressimäärade langetamise

ootus. Tugevnev välisnõudlus võimaldab ka Eesti

eksportival tööstusel kasvurajale pöörduda.

Ekspordi nõrkus 2023. aastal tulenes eelkõige

välisnõudluse nõrkusest, soodsa importtoorme

kadumisest ning transiidi hääbumisest. 2024.

aastaks ootame kaupade ekspordi edasist langust

ning turuosa langust välisturgudel. Samas on

teenuste eksport IT-sektori ekspordi edukuse toel

kasvutrendil. IT-teenuste müük mitteresidentidele

moodustas 2023. aastal pea neljandiku kogu

teenuste ekspordist. Järgnevateks aastateks ootame

ka info ja side tegevusala lisandväärtuse suuremat

osatähtsust Eesti majanduses.

Töötus kasvab, kuid töötuse suurt hüpet me

tõenäoliselt ei näe. Arvestades majanduslangust,

võib tööturu olukorda pidada rahuldavaks. Töötajate

arv on langenud alates 2023. aasta keskpaigast ning

töökohtade arvu langus on olnud suurim tööstuses ja

ehituses. 2024. aastaks ootame hõivatute arvu

langust 0,3% võrra ja tööpuuduse mõõdukat kasvu.

Tööpuudus stabiliseerub prognoosiperioodi lõpuks

oma normaaltasemele 6% lähedusse. Palgakasv

aeglustub tänavu, kuid püsib vaatamata nõrgale

majanduskasvu väljavaatele siiski suhteliselt kiire.

Alates 2025. aastast kasvab keskmine palk

nominaalse majanduskasvuga sarnases tempos.

Eratarbimine peaks 2024. aastal kasvule pöörduma.

Palgakasv taandub 2024. aastal küll 6% juurde ja on

järgmistel aastatel 5% lähedal, kuid see on

märgatavalt kiirem hinnakasvust. Alates 2024. aasta

teisest poolest hakkavad oodatavalt vähenema ka

laenuintressimaksed, mis jätab majapidamistele

rohkem raha muudeks kulutusteks. Aasta teises

pooles peaks ka tööturul hakkama olukord

paranema, mis toetab majapidamiste kindlustunnet.

2024. aasta kokkuvõttes jääb tarbimise kasv veel

tagasihoidlikuks, kuid kiireneb 2025. aastal.

Investeeringud on kahanenud juba kaks aastat järjest

ja väike langus võib jätkuda ka 2024. aastal.

Käesoleval aastal võiks ettevõtete

investeerimisjulgus tasapisi taastuma hakata, kuid

eluasemeinvesteeringud jäävad ilmselt eelmisele

aastale alla. Intressimäärade alanemine ja nii Eesti

kui ka meie kaubanduspartnerite majandusolude

paranemine peaks taastama tavapärase

investeeringute taseme paari aasta jooksul.

Energiahindade alanemine ja sisemaise hinnasurve

järk-järguline taandumine hoiab inflatsiooni

aeglustumistrendil. Selle aasta kevadel taandub

inflatsiooniarvestusest välja aastataguste

energialeevendusmeetmete mõju ja energiahinnad

pöörduvad langusesse, tuues kaasa inflatsiooni

aeglustumise. Lähikuudel jätkub ka toiduainete

hinnatõusu järk-järguline pidurdumine.

Alusinflatsioon aga eriti ei aeglustu. 2024. aasta

tarbijahindade kasvuks prognoosime 3,4%.

Kaudsete maksude planeeritav tõus kergitab

inflatsiooni 2025. aastal esialgsel hinnangul ca 1,6%

võrra ehk aasta kokkuvõttes 4,1%ni. Suurema

mõjuga on uute maksude ehk automaksu ning

magustatud jookide maksu kehtestamine.

Järgnevatel aastatel aeglustub inflatsioon 2%

lähedusse.

9

Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2024–2028

% 2011–21 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028

1. SKP reaalkasv 3,6 -0,5 -3,0 0,0 2,0 2,7 2,4 2,5

1a. SKP püsivhindades (mld

eurot) 25,7 24,9 24,9 24,9 25,6 26,2 26,9

2. SKP nominaalkasv 7,1 15,5 4,6 4,1 5,4 4,9 4,6 4,8

2a. SKP jooksevhindades

(mld eurot) 36,0 37,7 39,2 41,4 43,4 45,4 47,6

2b. RKP jooksevhindades

(mld eurot) 35,1 36,7 38,1 40,2 42,1 44,0 46,1

Kasvuallikad

3. Eratarbimiskulutused (sh

MTÜd) 3,9 2,3 -1,5 0,7 0,6 1,7 1,9 2,2

4. Valitsussektori lõpp-

tarbimiskulutused 2,3 0,1 0,9 1,3 0,8 0,0 1,5 1,0

5. Kapitali kogumahutus

põhivarasse 8,8 -3,7 -3,4 -2,1 4,6 5,9 -0,7 2,8

6. Sisenõudlus 5,0 1,0 -2,9 0,5 2,2 2,6 1,5 2,2

7. Kaupade ja teenuste

eksport 6,1 3,0 -6,9 -0,7 2,8 3,0 2,9 2,9

8. Kaupade ja teenuste

import 7,7 3,2 -5,2 -0,1 3,1 2,9 1,7 2,6

Panus SKP kasvu

9. Sisemajanduse nõudlus 4,6 0,0 -1,4 0,2 1,7 2,5 1,2 2,1

10. Kaupade ja teenuste

bilanss -1,0 -0,4 -1,5 -0,5 -0,3 0,1 0,9 0,3

Tabel 3. Hindade prognoos 2024–2028

% 2011–21 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028

1. SKP deflaator 3,3 16,1 7,9 4,1 3,4 2,2 2,2 2,3

2. Eratarbimise deflaator 2,6 17,0 9,2 3,9 4,3 2,2 2,1 2,0

3. Harmoniseeritud

tarbijahinnaindeks 2,5 19,4 9,1 3,6 2,7 2,3 2,2 2,1

3a. Tarbijahinnaindeks 2,2 19,4 9,2 3,4 4,1 2,1 2,0 2,0

4. Valitsussektori tarbimis-

kulutuste deflaator 4,5 12,7 11,2 9,3 1,7 2,0 2,4 3,7

5. Investeeringute deflaator 1,6 12,6 4,5 3,1 2,7 2,2 2,5 2,2

6. Ekspordi deflaator 2,0 20,3 2,8 1,5 1,9 2,1 2,0 2,0

7. Impordi deflaator 1,4 19,0 -0,4 1,4 1,7 2,0 2,1 2,0

Tabel 4. Tööturu prognoos 2024–2028 (15–74-aastased)

% 2011–21 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028

1. Tööhõive (tuh inimest) 640,2 677,4 694,6 692,5 696,0 696,3 696,3 696,3

1a. Tööhõive kasv 1,3 4,1 2,5 -0,3 0,5 0,0 0,0 0,0

2. Tööpuuduse määr 7,3 5,6 6,4 7,2 6,7 6,3 6,2 6,1

3. Tööjõu tootlikkuse kasv (hõivatute

arvu järgi) 2,3 -4,4 -5,4 0,3 2,8 2,7 2,5 2,5

4. Keskmise palga reaalkasv 4,0 -6,5 2,1 2,5 0,6 2,7 2,6 2,7

4a. Keskmine palk (eurot) 1 645 1 833 1 944 2 035 2 134 2 233 2 340

4b. Keskmise palga nominaalkasv 6,3 11,6 11,5 6,0 4,7 4,8 4,7 4,8

10

Tabel 5. Maksebilansi prognoos 2024–2028

% SKPst 2011–21 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028

1. Võlgnevus välismaailma suhtes 3,1 -2,9 -0,8 -0,6 -0,7 -0,7 0,2 0,0

1a. Jooksevkonto 0,4 -3,2 -2,1 -2,5 -2,6 -2,6 -2,0 -1,9

2. Kaupade ja teenuste bilanss 2,8 -0,5 0,6 0,2 0,0 0,1 1,0 1,2

3. Esmase ja teisese tulu bilanss -2,3 -2,7 -2,7 -2,6 -2,6 -2,7 -3,0 -3,0

4. Kapitalikonto 2,7 0,4 1,3 1,9 1,9 1,9 2,2 2,0

5. Vead ja täpsustused 0,0 -1,2 -2,3

11

2 FISKAALRAAMISTIK

2.1 VABARIIGI VALITSUSE FISKAALPOLIITIKA EESMÄRGID

Stabiilsusprogramm ja selle fiskaalraamistik lähtub

Rahandusministeeriumi 2024. aasta kevadisest

majandusprognoosist1 ning 2024. aasta eelarvest2 ja

2024-2027. aasta riigieelarve strateegiast.

Valitsuse eelarvepoliitika eesmärgiks käesoleva

stabiilsusprogrammi perioodil on koroonakriisi ning

Venemaa-Ukraina sõja taustal tekkinud

eelarvepuudujäägi vähendamine. Valitsussektori

struktuurse eelarvetasakaalu suunas liikumiseks

tuleb otsida kulude kokkuhoiukohti ning kerkinud

kuluvajadustele tuleb leida püsivad katteallikad.

Pikemas perspektiivis on valitsuse

eelarvepoliitika põhieesmärk toetada

makromajanduslikku stabiilsust läbi turgude

paindlikkuse ja efektiivsuse ning ohjata

majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid

riske.

Koroonakriisi tagajärjel ning Venemaa-Ukraina sõja

tõttu valitseb majanduses jätkuvalt keeruline

olukord. Nõrga väliskeskkonna ja muutunud

geopoliitilise olukorra tulemusena jääb tegelik

majandusareng lähiaastatel oluliselt alla

potentsiaalse taseme. Viimastel aastatel kehtinud

eelarvereeglite vabastusklausel on lubanud

paisutada defitsiiti ning võlataset. Alates sellest

aastast on aga Euroopa Komisjon otsustanud

stabiilsuspakti vabastusklauslit mitte pikendada ja

naasta tavapäraste eelarvereeglite juurde. Vastavalt

riigieelarve baasseadusele lähtutakse iga-aastase

eelarvepositsiooni eesmärgi seadmisel mitme aasta

vaatest fiskaalpoliitikale (keskpika perioodi

eesmärk), mis peab siis olema iga-aastaselt täidetud

või vähemalt tuleb selle suunas liikuda vastavalt

stabiilsuse- ja kasvu pakti reeglitele.

Valitsussektori struktuurse eelarvepuudujäägi

keskpika perioodi eesmärk (MTO) on vastavalt

riigieelarve baasseadusele 1,0% SKPst ning seda

keskpika perioodi eesmärki käesoleva

stabiilsusprogrammi jooksul ei muudeta. Samuti

on käesoleva stabiilsusprogrammiga tagatud, et

nominaalne puudujääk ei ületaks ühelgi aastal 3

protsendi piiri. Eesmärkide saavutades väheneb

nominaalne defitsiit järgmisel aastal 3 protsendini

SKPst ning jõuab 0,8 protsendini SKPst 2028.

aastal.

2.2 VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON

2023. aastal kasvas valitsussektori eelarvepuudu-

jääk peamiselt 2022. aasta kuluotsuste ning

halvenenud majanduskeskkonna tõttu 1,3

miljardi euroni ehk 3,4%ni SKPst. Kokkuvõttes

vastas puudujääk viimasele prognoosile:

maksutulude alalaekumist kompenseeris osaliselt

mittemaksuliste tulude enamlaekumine, peamiselt

intressitulud, samuti jäid prognoositust väiksemaks

riigieelarvest antavad toetused ning investeeringu

kulud.

Võrreldes 2022. aastaga oli puudujääk 930

miljoni euro võrra ehk 2,4% SKPst suurem

peamiselt keskvalitsuse halvema eelarveseisu

tõttu. Puudujääk süvenes kiiresti aasta lõpus

1 http://www.fin.ee/majandusprognoosid

rekordtasemele kasvanud kulude tõttu. Enim

suurenesid riigieelarvest antavad toetused, aga

samuti ka kaitseotstarbelised majandamiskulud ning

investeeringud. Valitsemisfunktsiooni järgi

(COFOG) kasvasidki eelmisel aastal enim

riigikaitse kulutused (38,9%), mis viis nende

osakaalu SKPst 2,2%lt 2,9%ni SKPst. Kaitsekulude

kasv oli tingitud Venemaa alustatud sõja tõttu

halvenenud julgeolekuolukorrast.

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprog-

noosi kohaselt jätkub sarnane trend ka sel aastal,

mil eelarvepuudujäägiks kujuneb 1,4 miljardit

eurot ehk 3,5% SKPst. Puudujääki suurendavad

2024. aasta riigieelarve otsused, millega suunati

2 https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-

eelarvestrateegia/riigieelarve

12

täiendavalt raha haridusele, riigikaitsele, IKT

kuludeks ning investeeringuteks.

Vabariigi Valitsuse seatud eelarve eesmärkide

kohaselt väheneb nominaalne puudujääk järgmisel

aastal 3%ni SKPst ning prognoosiperioodi lõpuks

2028. aastal 0,8%ni SKPst.

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on

järgmisel aastal 0,9 protsendi suuruses ja

järgnevatel stabiilsusprogrammi aastatel ühe

protsendises puudujäägis.

Tabel 6. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon aastatel 2022–2028

2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028

Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (%

SKPst) -1,0 -3,4 -3,5 -3,0 -2,2 -1,4 -0,8

Keskvalitsus -1,1 -3,4 -3,0 -2,2 -1,6 -0,7 0,0

Sotsiaalkindlustusfondid 0,4 0,5 0,0 -0,4 -0,5 -0,6 -0,7

Kohalikud omavalitsused -0,3 -0,5 -0,5 -0,4 -0,1 -0,1 -0,2

Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (mln

eurot) -349 -1279 -1363 -1241 -939 -657 -390

Keskvalitsus -406 -1289 -1170 -918 -675 -326 -2

Sotsiaalkindlustusfondid 162 181 -3 -164 -225 -283 -315

Kohalikud omavalitsused -105 -170 -190 -158 -39 -48 -73

Tabel 7. Tsükliliselt ja struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2021–2028 (% SKPst)

2001–21 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028

1. SKP reaalkasv (%) 3,6 7,2 -0,5 -3,0 0,0 2,0 2,7 2,4 2,5

2. Valitsussektori eelarvepositsioon - -2,5 -1,0 -3,4 -3,5 -3,0 -2,2 -1,4 -0,8

3. Intressimaksed - 0,1 0,1 0,3 0,8 0,8 0,8 0,8 0,7

4. Potentsiaalse SKP reaalkasv (%) 3,4 2,1 2,0 0,7 0,3 0,3 0,8 1,0 1,2

4.a Tööjõu panus pot. kasvu (%) 0,0 1,1 1,8 1,3 0,8 0,4 0,1 0,0 -0,1

4.b Kapitali panus pot. kasvu (%) 1,9 1,3 1,7 1,4 1,2 1,2 1,3 1,1 1,1

4.c Tootlikkuse panus pot. kasvu (%) 1,5 -0,3 -1,6 -2,0 -1,6 -1,3 -0,6 -0,2 0,2

5. SKP lõhe (output gap) 0,7 2,5 0,1 -3,6 -3,9 -4,4 -2,4 -0,9 0,4

6. Tsükliline eelarve komponent - 1,2 0,0 -1,7 -1,9 -2,1 -1,2 -0,4 0,2

7. Tsükliliselt tasandatud eelarve-

positsioon

(7)=(2)-(6)

- -3,7 -1,0 -1,6 -1,6 -0,9 -1,0 -1,0 -1,0

8. Tsükliliselt tasandatud primaarne

positsioon

(8)=(7)+(3)

- -3,6 -0,9 -1,3 -0,8 -0,1 -0,2 -0,2 -0,3

9. Ühekordsed meetmed - 0,9 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

10. Struktuurselt tasandatud

eelarvepositsioon (10)=(7)-(9) - -4,6 -1,2 -1,6 -1,6 -0,9 -1,0 -1,0 -1,0

11. Välisvahendite muutus, % SKPst - 0,4 0,3 0,5 0,8 0,0 -0,2 -0,7 -0,5

12. Eelarvepoliitika impulss -

Vastu-

tsükl.

Pro-

tsükl.

Vastu-

tsükl.

Vastu-

tsükl.

Pro-

tsükl.

Vastu-

tsükl.

Vastu-

tsükl.

Vastu-

tsükl.

All ikad: Eesti Stat ist ikaamet, Rahandusministeerium.

13

2.3 VALITSUSSEKTORI TULUD JA KULUD

Prioriteetsetes valdkondades nagu riigikaitse,

sotsiaalne kaitse, tervishoid ja haridus püsib

prognoosiperioodil valitsussektori kulude

osakaal SKPs ajaloolisest tasemest kõrgemal. Nii

2023. kui ka 2024. aastal ületab valitsussektori

kulude kasvutempo nominaalse SKP kasvutempot,

mis suurendab riigi kulutuste osatähtsust majanduse

kogutoodangust. Valitsussektori kulude osakaal

SKPs 2024. aastal eelneva aastaga võrreldes kasvab,

saavutades 2024. aastal senisest kõrgeima taseme –

45,5% SKPst. (vt Tabel 8). Valitsussektori kulude

osakaal SKPst langeb prognoosiperioodi lõpus

riigieelarvestrateegias planeeritud kulude kokkuhoiu

meetmete ja intressikulude vähenemise toel 42,4

%ni SKPs, püsides sellegipoolest kõrgemal tasemel

kui 2022. aastal, mil tehti ulatuslikke kulutusi

lisaeelarve vahenditest.

2024. aasta kulud kasvavad julgeolekuvõimekuse

parandamiseks tehtavate lisakulutuste,

vanaduspensionide, intressikulude ja

struktuurifondide uuest rahastusperioodist

tulenevate suuremahuliste tegevustoetuste ning

investeeringute tõttu. Lisaks suurenevad 2024.

aastal CO2 vahenditest rahastatavad kulud ja

investeeringud 2023. aastaga võrreldes ca 103

miljoni euro võrra. Alates 2025. aastast, kui on

plaanis rakendada eelarve kulude

kokkuhoiumeetmeid, väheneb valitsussektori kulude

kasvu kiirus oluliselt, kasvades tempoga kuni 3,5%

aastas. Keskmine valitsussektori kulude kasvutempo

aastatel 2025–2028 on 3,1% aastas, mis jääb

aeglasemaks nominaalse SKP 4,9%-lisest

keskmisest kasvust antud perioodil. Välisvahendite

kasutamine tegevuskuludeks ja investeeringuteks on

valitsussektoris prognoosiperioodil kõige suurem

2025. aastal. Kõige väiksem on välisvahendite

planeeritud kasutamise maht 2028. aastal nii vana

perioodi lõppemise kui ka uue perioodi vahendite

aeglasema käivitumise tõttu.

Valitsemisfunktsioonide klassifikaatori

(COFOG) jaotuse järgi on valitsussektori

kuludest suurimamahuline funktsioon sotsiaalne

kaitse, mis moodustas 2022. aastal 12,7% SKPst

ning millest veidi üle poole moodustas

vanaduspension ja peaaegu viiendiku laste- ja

peretoetused (vt Tabel 10). Prognoosi kohaselt

kasvavad riiklikud pensionikulud aastatel 2024–

2028 keskmiselt 8,5% aastas, mis tuleneb

sotsiaalmaksu laekumisest ja sotsiaalmaksu

pensioniosa ning tarbijahinnaindeksi muutusest

sõltuvast pensioniindeksi kasvust. Keskmiselt 60%

kulude kokkuhoiumeetmest kajastub sotsiaalse

kaitse kulude all, millele lisandub ka töötushüvitise

ja töötutoetussüsteemi muutmise mõju. Vaatamata

kulude kokkuhoiumeetmele hoiab sotsiaalse kaitse

kulude taset prognoosiperioodil kõrgemal

vanaduspensionide nominaalsest SKPst kiirem kasv.

Tervishoiukulude osakaal SKPst püsib perioodil

2024-2028 keskmiselt tasemel 7,2% SKPst (Tabel

10). 2022. aastal oli tervishoiukulude osakaal SKPst

6,0%, kusjuures üle 70 protsendi tervishoiukuludest

moodustasid haiglateenuste pakkumisega seotud

kulud. Tervishoiukulude kasvu aluseks on võetud

Tervisekassa prognoositav kulude kasvutempo.

Stabiilsusprogrammis on arvestatud, et vastavalt

julgeolekupoliitika alustele tagab valitsuskoalitsioon

neljaks aastaks pikaajalised riigikaitse kulud 3%

SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtuga

seotud kulud. Kulud üldistele valitsussektori

teenustele püsivad osakaaluna SKPs 2022. aasta

tasemest kõrgemal vaatamata kulude

kokkuhoiumeetmele kasvanud intressikulude tõttu.

Võrreldes 2022. aasta tasemega on

prognoosiperioodi aastane intressikulude maht üle

kaheksa korra kõrgem.

Tabel 8. Valitsussektori eelarve tulude ja kulude prognoos 2024–2028

2023 2011-21 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028

mln eurot %

SKPst

%

SKPst

%

SKPst

%

SKPst

%

SKPst

%

SKPst

%

SKPst

%

SKPst

1. Valitsussektor -348,6 -0,7 -1,0 -3,4 -3,5 -3,0 -2,2 -1,4 -0,8

2. Keskvalitsus -405,5 -0,8 -1,1 -3,4 -3,0 -2,2 -1,6 -0,7 0,0

4. Kohalikud omavalitsused -104,8 -0,1 -0,3 -0,5 -0,5 -0,4 -0,1 -0,1 -0,2

5. Sotsiaalkindlustusfondid 161,7 0,2 0,4 0,5 0,0 -0,4 -0,5 -0,6 -0,7

Valitsussektor

6. Tulud kokku 13 975,2 39,0 38,8 40,1 42,0 41,5 41,6 41,5 41,5

7. Kulud kokku 14 323,8 39,7 39,8 43,5 45,5 44,5 43,8 42,9 42,4

8. Eelarvepositsioon -348,6 -0,7 -1,0 -3,4 -3,5 -3,0 -2,2 -1,4 -0,8

9. Intressikulu 28,4 0,1 0,1 0,3 0,6 0,6 0,6 0,6 0,5

14

10. Primaartasakaal -320,2 -0,6 -0,9 -3,0 -2,9 -2,4 -1,6 -0,8 -0,3

11. Ühekordsed ja ajutised meetmed 85,4 -0,1 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Tulud komponentide lõikes

12. Maksutulud (12=12a+12b+12c) 7 639,0 21,2 21,2 21,7 22,6 22,8 23,1 23,2 23,3

12a. Tootmis- ja impordimaksud 4 763,4 13,8 13,2 13,4 14,0 15,1 15,0 14,9 15,0

12b. Sissetuleku- ja varanduse maksud 2 875,6 7,4 8,0 8,2 8,6 7,7 8,1 8,4 8,3

12c. Kapitalimaksud 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

13. Sotsiaalkindlustusmaksed 4 229,8 11,6 11,7 12,5 12,7 13,0 13,0 13,0 13,0

14. Omanditulud 282,0 0,9 0,8 0,9 0,9 0,6 0,6 0,5 0,5

15. Muud tulud 1 824,4 5,2 5,1 5,2 5,8 5,2 4,9 4,8 4,8

16.=6. Tulud kokku 13 975,2 39,0 38,8 40,1 42,0 41,5 41,6 41,5 41,5

p.m.: Maksukoormus (D.2 (sh EL-le

makstud)+D.5+D.611+D.91-D.995)

11 861,8 32,7 32,9 34,0 35,2 35,7 36,1 36,2 36,3

Kulud komponentide lõikes

17. Hüvitised töötajatele +vahetarbimine 6 105,5 17,2 17,0 18,5 18,8 18,3 17,9 17,8 17,3

17a. Hüvitised töötajatele 3 763,5 10,6 10,5 11,7 11,9 11,6 11,5 11,4 11,1

17b. Vahetarbimine 2 342,0 6,5 6,5 6,7 6,9 6,7 6,4 6,4 6,2

18. Sotsiaalsiirded (18=18a+18b) 4 997,1 13,9 13,9 14,9 15,5 15,6 15,7 15,8 15,9

millest töötushüvitised 195,7 0,5 0,7 0,7 0,8 0,8 0,8 0,8

18a. Mitterahalised sotsiaalsiirded 839,5 1,9 2,3 2,3 2,3 2,3 2,3 2,4 2,4

18b. Rahalised sotsiaalsiirded 4 157,6 12,0 11,5 12,6 13,2 13,4 13,3 13,4 13,5

19.=9. Intressikulu 28,4 0,1 0,1 0,3 0,6 0,6 0,6 0,6 0,5

20. Subsiidiumid 335,0 0,7 0,9 0,7 0,6 0,5 0,6 0,5 0,5

21. Kapitali kogumahutus põhivarasse 1 850,8 5,4 5,1 6,3 6,9 6,7 6,6 5,4 5,5

22. Kapitalisiirded 361,1 0,6 1,0 0,8 1,0 0,7 0,5 0,9 0,9

23. Muud kulud 645,9 1,9 1,8 2,0 2,0 2,0 2,0 1,9 1,8

24.=7. Kulud kokku 14 323,8 39,6 39,8 43,5 45,5 44,5 43,8 42,9 42,4

p.m. Valitsussektori tarbimine 7 030,4 19,3 19,5 20,9 21,4 20,9 20,4 20,4 19,9

All ikad: Eesti Stat ist ikaamet, Rahandusministeerium.

Tabel 9. Maksukulud riigieelarves aastatel 2023–2025 (mln eurot)

Maksukulu Säte Valitsemis-

funktsioon2

2023 2024 2025

KOKKU 433,0 540,8 375,2

1. Käibemaksumäär 9% raamatutele, töövihikutele KMS §15 lg 2 p 1 haridus 8,7 10,0

Käibemaksumäär 9% raamatutele, töövihikutele,

perioodikale ja digiväljaannetele

KMS § 15 lg 2

p 1,3

haridus 16,4

2. Käibemaksumäär 5% ajakirjandusväljaannetele KMS § 15 lõige

2¹

vaba aeg, kultuur

ja religioon

5,1 6,1

3. Käibemaksumäär 9% ravimi­tele ja

meditsiini­seadmetele

KMS §15 lg 2 p 2 tervishoid 85,9 104,2 107,5

4. Käibemaksumäär 9% majutusteenustele, alates 2025

13%

KMS §15 lg 2 p 4 vaba aeg, kultuur

ja religioon

30,1 36,5 28,9

5. Osaliselt või täielikult tasumata arvetega seotud

käibemaksuarvestuse korra muudatus

KMS § 29 lõige

14

majandus 2,4 2,6 2,8

6. Regulaarselt jaotatava kasumi madalam maksumäär

14%

TMS §4 lg 5 majandus 71,0 106,5

7. Täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest TMS §23¹ sotsiaalne kaitse 31,3 32,4

8. Täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest TMS §234 sotsiaalne kaitse 7,3 7,3

9. Maksuvaba tulu vanaduspensionieas TMS §235 sotsiaalne kaitse 58,1 95,5 53,6

10. Eluasemelaenu intresside mahaarvamine TMS §25 elamu- ja

kommunaalehitus

7,5 7,5

11. Koolituskulude mahaarvamine TMS §26 haridus 15,4 17,1 24,1

12. Kingitused ja annetused TMS §27 lg 1,

§49 lg 1, 2, 3, 6,

§61 lg 66

vaba aeg, kultuur

ja religioon

7,2 7,6 8,4

15

13. Kindlustusmaksed ning pensioni­fondi osakute

soetamine

TMS §28 sotsiaalne kaitse 18,1 20,9 23,3

14. FIE täiendav maksuvaba tulu

põllu­majandus­saaduste või metsa­materjali

võõrandamisel

TMS §32 lg 4 majandus 12,9 13,7 15,5

15. Maksuvaba töötaja terviseedendamise kulu TuMS §48 lg 55 tervishoid 12,8 13,5 15,1

16. Meremeeste ja reederi soodustused TuMS §13 lg 6,

SMS §2 lg 1¹ ja

lg 4 p 8,

TuMS §52¹

majandus 0,6 0,6 0,6

17. Oma tarbest ülejääva elektri müügi

tulumaksuvabastus

TuMS §15 lg 4 p

12 ja lg 4¹

sotsiaalne kaitse 1,6 1,0 1,2

18. II pensionisamba maksed alates 2025 2, 4 või 6%

palgast

KoPS § 9 lg 2 sotsiaalne kaitse 18,2

19. Väikeõlletootjate 50% aktsiisi­määr ATKEAS §46 lg 1 majandus 0,8 0,9 1,0

20. Etanoolisisaldusega kuni 6%vol kääritatud joogi ja

veini aktsiisi soodusmäär (soodusmäär on 43%

standardmäärast)

ATKEAS §46 lg 2 majandus 14,1 14,9 14,8

21. Eriotstarbelise diislikütuse soodsam aktsiisimäär ATKEAS §66 lg 7 majandus 38,0 37,0 38,0

22. Kalurite kütuseaktsiisi­vabastus ATKEAS §27 lg 1

p 22²

majandus 1,1 1,2 1,3

23. Elektrienergia, mida kasutatakse keemilise

reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes,

metallurgilistes ja mineraloogilistes protsessides

ATKEAS §27 lg 1

p24, p284

majandus 0,1 0,1 0,1

24. Elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse

elektri­energia tootmiseks ning elektrienergia, mida

kasuta­takse elektrienergia tootmise suutlikkuse

säilitamiseks

ATKEAS §27 lg 1

p282

majandus 0,7 0,9 1,3

25. Kütus, mida kasutatakse mineraloogilistes

protsessides

ATKEAS §27 lg 1

p24

majandus 0,7 0,7 0,9

26. Maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös

hoidmiseks

ATKEAS §27 lg 1

P 286

majandus 0,0 0,0 0,0

27. Suurtarbijate elektrienergia aktsiisi soodustus ATKEAS §66 lg

121

majandus 0,2 0,4 0,7

28. Suurtarbijate gaasiaktsiisi soodustus ATKEAS §66 lg

103

majandus 0,5 0,6 0,8

29. Aktsiisiga maksustamata biokütuse edastatud kogus ATKEAS §19 lg

14 p22

majandus 0,7 0,8 0,9

16

Tabel 10. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst)

2011-

21

2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028

1. Üldised valitsussektori teenused 1 3,9 3,7 4,4 4,8 4,5 4,4 4,3 4,1

2. Riigikaitse 2 2,0 2,2 2,9 3,4 3,1 3,0 3,0 3,0

3. Avalik kord ja julgeolek 3 1,9 1,8 1,8 1,8 1,8 1,7 1,6 1,6

4. Majandus 4 4,6 4,7 5,2 5,0 4,6 4,2 3,6 3,2

5. Keskkonnakaitse 5 0,6 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,4 0,4

6. Elamu- ja kommunaalmajandus 6 0,5 0,5 0,5 0,5 0,4 0,4 0,4 0,4

7. Tervishoid 7 5,6 6,0 6,6 7,0 7,0 7,2 7,3 7,4

8. Vaba aeg, kultuur ja religioon 8 2,0 1,9 1,9 1,9 1,8 1,7 1,6 1,6

9. Haridus 9 6,0 5,8 6,3 6,5 6,5 6,4 6,3 6,2

10. Sotsiaalne kaitse 10 12,6 12,7 13,6 14,2 14,4 14,3 14,3 14,4

11. Valitsussektori kulud kokku TE 39,7 39,8 43,5 45,5 44,6 43,8 42,9 42,4

All ikad: Eesti Stat ist ikaamet, Rahandusministeerium.

Tabel 11. Kulueesmärgist eemaldatavad kulud

2023 2023 2024 2025 2026 2027 2028

mln € %

SKPst

%

SKPst

%

SKPst

%

SKPst

%

SKPst

%

SKPst

1. Välisvahendite kulu, mis on EL tuludega

kaetud

529 1,4 1,8 1,7 1,5 1,3 1,0

1a. sh investeeringud, mis on EL

tuludega kaetud

269 0,7 1,0 1,2 1,3 0,8 0,5

2. Töötuskindlustuse kulu, mis tuleneb

majandustsüklist 0 0 0 0 0 0 0

3. Valitsussektori tulusid muutvad

valikulised meetmed (discretionary

measures)*

118

0,3 0,6 1,5 -0,2 0,7 -0,1

4. Seadusest tulenevad muudatused

valitsussektori tuludes, mis on seotud

kuluvajaduse kasvuga

0 0 0 0 0 0 0

* Arvestatud meetmed on: valitsuse kulumeetmete mõju maksulaekumisele; täiendavate lt dividendidelt laekuv

tulumaks; tulumaksumuudatused (maksuvaba tulu muudatused, regulaarselt jaotatava kasumi maksusoodustus,

pensionide maksuvaba tulu tõus, mahaarvamiste muudatused); käibemaksumuudatused; aktsiis imuudatused;

sotsiaalmaksumuudatused; uued maksud; ning muudatused mittemaksulistes tuludes. Välja on toodud muutus võrreldes

eelmise aastaga.

All ikas: Rahandusministeerium.

17

2.4 TULU- JA KULUMEETMED

Uue valitsuskoalitsiooni üheks eesmärgiks on

eelarvepuudujäägi vähendamine, mille

saavutamiseks on juba vastuvõetud mitmeid

maksumuudatusi, mis sisalduvad käesoleva aasta

riigieelarves. Möödunud sügisel heaks kiidetud riigi

eelarvestrateegias aastateks 2024-2027 võttis

Vabariigi Valitsus eesmärgiks rakendada veel

ulatuslikke riigi rahanduse seisu parandavaid

meetmeid alates 2025. aastast. Kuna paljusid neist

ei ole veel jõutud seadustada, siis ei sisaldunud need

vastvalminud Rahandusministeeriumi kevadise

majandusprognoosi põhistsenaariumis, küll aga

arvestatakse nendega Vabariigi Valitsuse poolt

seatud eelarveeesmärkide täitmisel. Suuremad

tulumeetmed on mootorsõidukimaksu, magustatud

jookide maksu ja riigikaitsemaksu kehtestamine

ning keskkonnatasude, trahvide ja riigilõivude

tõstmine. Lisaks on valitsus otsustanud defitsiidi

vähendamiseks viia läbi eelarverevisjoni, mis

vähendab kulusid planeeritavalt alates 2025. aastast.

Tulude suurendamine ning kulude vähendamine

vähendab kokkuvõttes ka võlakoormust ning seeläbi

vähenevad ka intressikulud.

Arvestades kevadist majandusprognoosi ja riigi

eelarvestrateegia meetmeid, kujuneks järgmise

aastata struktuurseks puudujäägiks 0,5 protsenti

SKPst, mis on seatud eelarveeesmärgist 0,4

protsenti väiksem. Seega on valitsusel meetmeid

rakendades pooleprotsendiline ehk 167 miljoni euro

suurune puhver. Allolevas tabelis on see jagatud

võrdselt tulude ja kulude vahel, kuna praeguseks

hetkeks ei ole teada selle puhvri täpsem kasutus.

Sarnane olukord tekib ka 2026. ja 2028. aastal, kuid

2027. aastal tuleb lisaks seni väljakuulutatud

meetmetele parandada eelarvepositsiooni

täiendavalt 38 miljoni euro võrra. Konkreetsed

sammud aastate 2025-2028. puudujäägi eesmärgiga

vastavusse viimiseks otsustatakse riigi

eelarvestrateegias selle aasta sügisel.

Tabel 12. Stabiilsusprogrammi meetmed, % SKPst

2025 2026 2027 2028

Keskkonnatasud 0,18 0,19 0,18 0,17

Mootorsõidukimaks 0,48 0,51 0,53 0,55

Laiapindse julgeoleku maks 1,04 1,03 1,06 1,08

Magustatud jookide maks 0,06 0,06 0,06 0,05

Fikseeritud maksuvaba tulu määra rakendamine vanaduspensionile 0,05 0,11 0,15 0,19

Taastuvenergiatasu reform 0,15 0,14 0,13 0,13

Sotsiaalmaksu erijuhtumite reform 0,28 0,30 0,30 0,30

Trahvimäärade tõstmine 0,04 0,04 0,04 0,03

Riigilõivude tõstmine 0,03 0,03 0,02 0,02

Maksuhalduri töö tõhustamine 0,02 0,02 0,02 0,02

Puhver eelarveeesmärgi saavutamiseks -0,20 -0,16 0,04 -0,09

Muud tulud 0,05 0,06 0,07 0,08

Tulumeetmed kokku 2,18 2,30 2,60 2,54

Kulude kokkuhoid 0,31 0,40 0,53 0,50

Töötushüvitise ja töötutoetuse süsteemi muutmine -0,03 0,04 0,04 0,04

Intressikulude vähenemine 0,10 0,20 0,30 0,40

Puhver eelarveeesmärgi saavutamiseks -0,20 -0,16 0,04 -0,09

Kulumeetmed kokku 0,19 0,48 0,91 0,85

Meetmed kokku 2,36 2,78 3,50 3,39

All ikas: Rahandusministeerium

18

Tabel 13. Eelarvepoliitiliste otsuste mõju valitsussektori tuludele ja kuludele

2024 2023 2024 2025 2026 2027 2028

mln eurot % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst

Valitsussektori tulude

prognoos

16 486,3 40,1 42,0 41,5 41,6 41,5 41,5

Tulupoliitilised

meetmeid

2,18 2,30 2,60 2,54

Kulupoliitilised

meetmeid

0,19 0,48 0,91 0,85

Valitsussektori kulude

prognoos

17 849,4 43,5 45,5 44,5 43,8 42,9 42,4

Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet

Alumises tabelis (Tabel 14) on toodud

Rahandusministeeriumi 2024. aasta kevadise

prognoosi kohased tulud ja kulud ning ülal tabelis

(Tabel 13) tulu- ja kulupoliitiliste meetmete maht

käesolevas stabiilsusprogrammis toodud eesmärkide

täitmiseks. Kulupoiitiliste meetmete korral on

arvesse võetud tabelis 13 netomõju ehk

kulumeetmega seotud tulude ja kulude vahe.

Stabiilsusprogrammi meetmetena käsitletakse

valdavalt riigi eelarvestrateegia 2024-2027

meetmeid planeeritava trajektoori saavutamiseks.

Eelarvestrateegia meetmeid käsitletakse osaliselt,

kuna automaatselt seadustest tulenevad kohustused

ning juba eelnevalt Vabariigi Valitsuse poolt

otsustatud kaitsekulud olid arvestatud

Rahandusministeeriumi 2024. aasta kevadises

majandusprognoosis.

Stabiilsusprogrammi meetmete tulemusel

vähenevad võrreldes kevadprognoosiga

valitsussektori kulud aastatel 2025–2028 kokku 1,32

miljardit eurot, samas kui valitsussektori tulud

suurenevad samal perioodil 4,07 miljardit eurot.

(Tabel 13) Märksa suurem panus planeeritava

eelarvetrajektoori saavutamisel on tulupoliitilistel

meetmetel, mille aastase mahu osakaal SKPs püsib

jätkuvalt üle 2%, samas kui kulumeetmete aastase

mahu osatähtsus SKPs jääb väiksemaks kui 1%.

Tabel 14. Rahandusministeeriumi 2024. aasta kevadise prognoosi tulud ja kulud eelarvepoliitilisi otsuseid

arvestamata

2024 2023 2024 2025 2026 2027 2028

mln eurot % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst

Valitsussektori tulude

prognoos

16 486,3 40,1 42,0 39,2 39,1 38,6 38,7

Valitsussektori kulude

prognoos

17 849,4 43,5 45,5 44,5 44,0 43,5 42,9

Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.

19

Tabel 15. Peamised maksumuudatused 2024. ja 2025. aastal

Jõustumine Mõju 2024 Mõju 2025

Mln eurot % SKPst Mln eurot % SKPst

KOKKU 298,5 0,75 66,7 0,16

II pensionisamba maksed alates

2025 2, 4 või 6% palgast

01.01.2024 -18,2 -0,04

Füüsilise isiku tulumaksu

soodustuste kaotamine

(eluasemelaenu intressid, abikaasa

maksuvaba tulu, täiendav

maksuvaba tulu laste eest)

01.01.2024 32,2 0,08

Üldine maksuvaba tulu kõigile 700€

(v.a vanaduspensioniealised)

01.01.2025 -556,5 -1,32

Füüsilise isiku tulumaksu määr

22%

01.01.2025 163,7 0,38

Juriidilise isiku tulumaksu määr

22%

01.01.2025 39,1 0,10 80,0 0,19

Krediidiasutuste avansilise

tulumaksu määra tõstmine 14%lt

18%le

01.01.2025 22,5 0,05

Tubakatoodete aktsiisimäärade

tõstmine 5%

01.01.2024;

01.01.2025

5,3 0,01 12,8 0,03

Alkohoolsete jookide

aktsiisimäärade tõstmine 5%

01.01.2024;

01.01.2025

0,0 0,00 24,1 0,05

Kütuse- ja elektriaktsiisimäärade

astmeline tõstmine 4 aasta jooksul

alates 2024. aasta maist

01.05.2024 12,6 0,03 35,8 0,09

Makseteenuse pakkujate kohustus

esitada kvartaalselt piiriüleste

maksete andmed makse saajate

lõikes

01.01.2024 5,0 0,01 5,0 0,01

Käibemaksu standardmäära tõus

20%-lt 22%-le

01.01.2024 230,0 0,58 249,0 0,59

Majutusele 13%-se

käibemaksumäära kehtestamine

(seniselt 9%-lt)

01.01.2025 7,0 0,02

Ajakirjandusväljaannetele 9%se

vähendatud maksumäära (seniselt

5%-lt) kehtestamine

01.01.2025 2,3 0,01

Hasartmängumaksu

maksumäärade tõusud 01.01.2024 6,5 0,02 7,0 0,02

* Tekkepõhine mõju võrreldes sellega, kui kehtiks 31.12.202 3 määrad/olukord.

All ikas: Rahandusministeerium

20

2.5 VALITSUSSEKTORI FINANTSEERIMINE

Riigi rahavoog on kogu stabiilsusprogrammi

perioodi vältel negatiivne. Valitsussektori

netopositsioon ehk võla ja reservide taseme vahe

suureneb tänavu 4,5 protsendipunkti võrra (vt

Joonis 1) ning halveneb negatiivse rahavoo survel

ka kahel järgneval aastal. Käesolev prognoos

arvestab juba vastu võetud aga ka riigieelarve

strateegias planeeritud maksumuudatuste mõju ning

samuti eelarvepuudujäägi keskpika perioodi

eesmärki. Prognoosi kohaselt on sel aastal

riigieelarve positsioon nominaalses puudujäägis

ning ka rahavoog kokku negatiivne. Lisaks

riigieelarve positsioonile võetakse arvesse ka teisi

tegureid, näiteks finantseerimistehingud, mille tõttu

on rahavoog riigieelarve teenindamisest kokku

negatiivne. Põhiliselt tuleneb negatiivne rahavoog

riigieelarve defitsiidi ning riigikassa poolt

tagasimakstavast võlast (vt Joonis 2).

Riigieelarve negatiivset rahavoogu aastatel 2024–

2028 rahastatakse lühi- ja pikaajaliste

võlakirjaemissioonide ning uute laenude abil.

Joonis 1. Valitsussektori likviidsed varad,

võlakoormus ja netopositsioon (% SKPst)

All ikad: Rahandusministeerium, Eesti Statist ikaamet

Eesti valitsussektori võlg suurenes 2023. aastal

nominaalselt (+716 mln), kui ka osakaaluna SKPst

1,1 protsendipunkti võrra. Nii riigi kui ka kohalike

omavalitsuste võlakoormus kasvas eelmisel aastal

(vt Tabel 16). Põhiline osa võla kasvust kaeti

riigikassa poolt möödunud aastal võetud täiendavate

võlakohustustega, sealhulgas laen (EIB’lt),

lühiajalised võlakirjad (T-billid) ja 2022.aastal

emiteeritud 10-aastase võlakirja mahu

suurendamine. Negatiivse rahavoo survel suureneb

käesoleval aastal võlatase nominaalselt ja

võlakoormus tõuseb 22,6%ni SKPst. Võlakoormus

suureneb järk-järgult 2026. aastani ning seejärel

hakkab 2027. aastast alates vähenema, taandudes

prognoosiperioodi lõpul 25%le SKPst.

Samuti on (vt Tabel 16) välja toodud keskvalitsuse

tasemel konsolideeritud võlg nii kodumaise kui ka

välisvõla osas, arvestades tehingud, mis on seotud

valitsemissektori allsektoritega (sh kohustuste

muutused). Riigikassa poolt võetud võlakohustused

olid tänavu märtsi lõpu seisuga kokku 6,9 miljardit

eurot, millest 5,1 mld (74%) moodustasid

emiteeritud lühi- ja pikaajalised võlakirjad ning

ülejäänud 1,8 mld (26%) võetud laenud. Käesoleval

aastal on kavas kasutada lisaks pikaajalisele

võlakirjaemissioonile ka lühiajaliste võlakirjade (T-

billid, ECP-d) vahendeid.

Kohalike omavalitsuste võlatase samuti kasvab

järgnevatel aastatel seoses vajadusega finantseerida

negatiivset rahavoogu. Võlakohustused kasvavad

prognoosiperioodi lõpuks üle 1,53 miljardi euro,

kuid stabiliseeruvad 2027. aastast 3,2% juurde SKP-

st. See on aga viimase viie aasta keskmisest

suhtarvust (2,9%) veidi kõrgem.

Sotsiaalkindlustusfondid ehk Töötukassa ja

Tervisekassa Eesti võlakoormusesse ei panusta.

Joonis 2. Riigikassa võla tagasimaksed

Allikas: Rahandusministeerium

Riik hoiab prognoosiperioodi jooksul vajalikku

likviidsuspuhvrit, et tagada riigi kohustuste

õigeaegset täitmist. Likviidsuspuhver põhineb

arvutatud likviidsuse sihttasemel, mis võimaldab

9,3% 7,3 7,2 6,7

-19,6% -24,9-26,2 -25,0

-10,2%

-14,7 -18,3

-30 -26 -22 -18 -14 -10 -6 -2 2 6

10 14

'13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21 '22 '23 '24 '25 '26 '27 '28

R e se

rv id

V õ

lg

(% SKPst)

Reservid Võlg Netovarad(+)/-võlg(-)

723,0

589,0

139,4

0

100

200

300

400

500

600

700

'21 '22 '23 '24 '25 '26 '27 '28

Võla tagasimaksed (mln eur)

21

riigi väljamaksete teostamise maksutulude

vähenemise tingimustes vähemalt kuue kuu

ulatuses. Kogu laenatud raha on paigutatud

likviidsusreservi. Riigikassa võla moodustavad

rahvusvahelistelt finantsinstitutsioonidelt (NIB, EIB

ja teised) saadud laenuvahendid ning samuti nii

lühiajalised kui ka pikaajalised

võlakirjaemissioonid.

Prognoosi kohaselt vähenevad käesoleval aastal

keskvalitsuse ja samuti ka kohalike omavalitsuste

finantsreservid. Riigi toel püsivad

sotsiaalkindlustusfondide (Tervisekassa,

Töötukassa) reservid stabiilsel tasemel.

Järgnevatel aastatel on ette näha valitsussektori

finantsreservide taseme püsimist 7% juures

SKPst. Riigieelarve negatiivset rahavoogu

rahastatakse esmalt likviidsusreservi arvelt, mille

hulgas on juba eelnevalt kaasatud võlavahendid.

Prognoosiperioodi lõpus ehk 2028. aastal

moodustavad valitsussektori finantsreservid 6,7%

SKPst.

2023. aasta lõpus ulatusid keskvalitsuse

finantsreservid 3,52 mld euroni ehk 9,3%ni SKPst.

Arvestuse kohaselt koosnevad keskvalitsuse

reservid nii Riigikassa hallatavatest reservidest (sh

stabiliseerimisreserv ning likviidsusreserv ilma

sotsiaalkindlustusfondideta) kui ka muude asutuste

likviidsetest vahenditest.

Stabiliseerimisreserv on finantsreserv

kriisiolukordadeks, mida kasutatakse näiteks

finantskriisides, eriolukordades ja

üldmajanduslike riskide vähendamiseks.

Stabiliseerimisreserv säilib ning seda investeeritakse

tulususe tõstmise eesmärgil edaspidi mõnevõrra

kõrgema riskiga. Stabiliseerimisreservi tulusus oli

pärast 2022.aasta rahaturu negatiivse intressimäära

keskkonda taas plusspoolel 2023. aastal ehk

+3,84%. Seisuga 31.03.2024 on

stabiliseerimisreservi vahendeid 442 mln eurot

Likviidsusreservi kasutatakse riigi igapäevase

rahavoo juhtimiseks ja selle maht muutub

samuti igapäevaselt. Likviidsusreserv hõlmab

arvestuslikult riigi, Tervisekassa, Töötukassa,

mõningate sihtasutuste ja teiste juriidiliste isikute

(nt Pensionikeskus) raha. Seega hõlmab

arvestuslikult likviidsusreserv enamat kui ainult

keskvalitsuse likviidseid vahendeid. Seisuga

31.03.2024 oli riigi likviidsusreservis 3 039 mln

eurot. Reservi paigutused on tehtud võlakirjadesse

ja hoiustesse. Likviidsusreservi 2023. aasta tulusus

oli 3,11%.

Käesoleval aastal vähendab likviidsusreservi

taset rahavooline puudujääk, mille täitmiseks

kaasatakse prognoosi kohaselt täiendavaid

vahendeid kokku 1, 96 mld ulatuses. Võla

kaasamist alustati jaanuaris pikaajalise 10-aastase

tähtajaga võlakirjaemissiooniga 1 miljard eurot, mis

katab suurema osa 2024. aasta riigikassa rahavoost

tulenevatest vajadustest. Olenevalt vajadusest

kasutab riigikassa likviidsuse juhtimiseks ka

edaspidi nii laene kui lühi- ja pikaajaliste

võlakirjade emissioone. Riigikassa võla kaalutud

keskmine intressimäär oli 2023. aastal 2,85%, mis

tõuseb rahaturu intressimäärade mõjul sel aastal

prognoosi kohaselt 3,8%-ni.

Tabel 16. Valitsussektori võlakoormuse muutus 2023. aastal

31. detsember 2022 31. detsember 2023 Muutus

mln eurot % SKPst mln eurot % SKPst % SKPst

Valitsussektor 6 657,4 18,5 7 373,5 19,6 1,1

Kodumaine võlg 1770,8 4,9 1721,1 4,6 -0,3

Välisvõlg 4 886,6 13,6 5 652,4 15,0 1,4

Keskvalitsus[1] 6813,6 18,9 7531,3 20,0 1,1

Kodumaine võlg 2 194,0 6,1 2 182,7 5,8 -0,3

Välisvõlg 4619,6 12,8 5348,6 14,2 1,4

Kohalikud

omavalitsused 988,4 3,6 1 140,5 3,7 0,1

Kodumaine võlg 721,4 2,6 836,7 2,7 0,1

Välisvõlg 267,0 1,0 303,8 1,0 0,0

Sotsiaalkindlustusfondid 0 0 0 0 0

Kodumaine võlg 0 0 0 0 0

Välisvõlg 0 0 0 0 0

22

[ 1 ] Keskval itsuse tasemel konsolideeritud number.

All ikas: Rahandusministeerium, Eesti Statist ikaamet.

Tabel 17. Valitsussektori võlakoormus 2022–2028 (% SKPst)

2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028*

1. Võlg kokku 19,6 22,6 24,9 26,2 26,0 25,0

2. Muutus võlakoormuses 1,1 3,0 2,3 1,3 -0,2 -1,0

Panused võlakoormuse muutusesse: (2=3-4+5+6)3

3. Nominaalse SKP kasvu panus -0,8 -0,8 -1,2 -1,2 -1,2 -1,2

4. Primaarne eelarvetasakaal -3,0 -2,7 -2,2 -1,4 -0,6 -0,1

5. Intressimaksed** 0,3 0,8 0,8 0,8 0,8 0,7

6. Võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vaheline

erinevus (stock-flow adjustment, SFA)

-1,5 0,3 0,5 0,3 -0,5 -0,6

Valitsussektori võla hinnanguline intressimäär (%) 2,0 4,4 3,6 3,2 3,3 3,0

Muud asjakohased näitajad

7. Likviidsed finantsvarad 9,3 7,8 7,3 7,2 7,1 6,7

8. Võla amortisatsioon alates eelmise aasta lõpust4 1,9 1,5 0,3 0,4 0,4 0,4

9. Netovõlg (9=1-7) 10,2 14,7 17,6 19,0 18,9 18,3

10. Välisvaluutas nomineeritud võla osakaal (%) 0 0 0 0 0 0

11. Keskmine aegumistähtaeg5 (aastat) 6,3 6,3 6,3 6,3 6,3 6,3

* - prognoos

** - prognoosiperioodi 2024-2028 arvestusl ik intressikulu ilma FISIM-ta (ingl F inancial Intermediation Services

Indirectly Measured) .

All ikas: Rahandusministeerium, Stat ist ikaamet.

Tabel 18. Valitsussektori likviidsed finantsvarad 2022–2028 (mln eurot, % SKPst)

2011-2021

keskmine 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028

Finantsvarad kokku

(mln eurot) 2 103 4 003 3 521 3 077 3 055 3 150 3 243 3 238

sh keskvalitsus 1 031 2 515 1 910 1 508 1 662 1 951 2 297 2 296

kohalikud

omavalitsused 249 371 337 299 264 252 236 215

sotsiaalkindlustusfondid 822 1 117 1 274 1 271 1 129 947 710 727

Finantsvarad kokku (%

SKPst) 9,2 11,1 9,3 7,8 7,3 7,2 7,1 6,7

sh keskvalitsus 4,5 7,0 5,1 3,8 4,0 4,5 5,0 4,8

kohalikud omavalitsused 1,0 1,0 0,9 0,8 0,6 0,6 0,5 0,4

sotsiaalkindlustusfondid 3,6 3,1 3,4 3,2 2,7 2,2 1,5 1,5

*valitsussektori tasandil konsolideeritud

3 Mõnel aastal ümardamisest tulenevalt võrdus ei kehti. 4 Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta. 5 Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta.

23

3 SENSITIIVSUSANALÜÜS JA VÕRDLUS EELMISE

PROGRAMMIGA

3.1 RISKISTSENAARIUM

Riskistsenaariumi koostamise eesmärgiks on näidata

majandusarengu alternatiivseid võimalusi ning

nende mõju riigieelarvele. Riskistsenaarium on

koostatud n.ö poliitikamuudatusteta stsenaariumina

ehk kevadprognoosi baasprognoosiga võrdluses,

mille puhul ei ole arvestanud sügisese riigieelarve

strateegia meetmete potentsiaalselt jahutava mõjuga

majandusarengule. Siiski võib riskide hindamisel

kasutada kevadprognoosis toodud erinevust

baastsenaariumiga võrreldes.

Kevadprognoosi riskistsenaarium

Nii 2022. kui ka 2023. aasta majandustulemused

olid üllatavalt head, mistõttu vaatamata majanduse

reaalsele langusele puudus ettevõtetel vajadus

oluliselt töötajate arvu kärpida. Aeglustuva

inflatsiooni tõttu on käivete kasv oluliselt

aeglustunud ning alates eelmise aasta keskpaigast

on järk-järgult erasektoris süvenenud nii töötajate

arvu langus kui ka keskmise töötasu kasv.

Väliskeskkonnast tulenevaid riske võib praegu

pidada tasakaalustatuks. Kuigi meie peamiste

ekspordipartnerite kasvuväljavaated ei ole ülemäära

head, on globaalselt rohkem optimismi märgata.

Riskistsenaariumis oleme arvestanud suuremate

konkurentsivõime probleemidega ning sellest

tuleneva süveneva tööpuudusega. Riskistsenaariumi

kohaselt käesoleval aastal majandus kasvule ei

pöördu, vaid ekspordi langus püsib sisuliselt aasta

lõpuni ning kriisist taastumine saab olema

vaevalisem. Seetõttu langeb püsivhindades SKP

2024. aastal 1,3% võrra ning kasvab 2025. aastal

ligi protsendipunkti võrra aeglasemalt, kui ootame

baasprognoosis. Eksporditulude languse jätkumine

toob kaasa tööjõukulude edasise kärpimise

vajaduse, mistõttu võib tööpuudus tipneda 2024.

aastalõpus 9% juures ning palgakasv aeglustub.

Stsenaariumi kohaselt on jooksevhindades ehk

eurodes mõõdetud majanduse maht aastatel 2024-25

baasprognoosist 1,1-1,2 miljardi euro võrra

väiksem.

Joonis 3. Majanduskasv, kevadine riskistsenaarium

(%)

Riskistsenaariumis suurem eelarvepuudujääk

Riskistsenaariumi tulude ja kulude prognoos

tugineb makromajanduse vastavale prognoosile ja

näeb ette valitsussektori eelarvepositsiooni

halvenemist 0,7% võrra SKPst sel aastal. Käesoleva

aasta suurem puudujääk baasstsenaariumiga

võrreldes tuleneb eelkõige maksutulude väiksemast

laekumisest, mis mõjutab kõiki valitsussektori

tasandeid. Ka järgnevate aastate majanduskasv on

riskistsenaariumi kohaselt baasstsenaariumist

madalam, mis kasvatab puudujääki järgmistel

aastatel 1,4% ja 1,0% võrra SKPst. Struktuurne

eelarvepuudujääk suureneb riskistsenaariumis sel

aastal üksnes 0,1% võrra ja järgmisel aastal 0,3%

võrra SKPst. Nominaalse puudujäägi suurenemist

tasandab põhistse- naariumiga võrreldes sügavam

toodangulõhe.

Riskistsenaariumi kohaselt suureneb netovõlg kuni

3,3 protsendipunkti võrra. Baasstsenaariumist

negatiivsem keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste

eelarvepositsioon suurendavad riskistsenaariumis

nende valitsussektori tasandite võla taset. Seega

valitsussektori võlakoormus suureneb täiendava

finantseerimisvajaduse tõttu riskistsenaariumis kuni

2,5% võrra. Halvenenud sotsiaalkindlustusfondide

eelarvepositsiooni tõttu vähenevad valitsussektori

reservid kuni 0,8 protsendipunkti võrra.

-4

-2

0

2

4

'23 '24 '25 '26 Riskistsenaarium Baasprognoos

RES stsenaarium

24

Tabel 19. Riskistsenaarium

Riskistsenaarium Erinevus baasprognoosist ehk

poliitikamuudatusteta

stsenaariumist

% 2023 2024 2025 2026 2024 2025 2026

1. SKP jooksevhindades 37,7 38,6 40,5 42,6 -0,6 -1,1 -1,2

2. SKP reaalkasv -3,0 -1,3 2,4 2,9 -1,3 -0,9 0,1

3. SKP nominaalkasv 4,6 2,3 5,0 5,2 -1,8 -1,2 0,1

4. THI 9,2 3,2 2,2 2,0 -0,2 -0,3 -0,1

5. Sisenõudluse reaalkasv -2,9 0,0 3,4 2,9 -0,5 -0,5 0,3

6. Ekspordi reaalkasv -6,9 -3,7 1,8 3,0 -3,0 -1,1 -0,2

7. Tööhõive kasv 2,5 -1,6 -0,3 1,1 -1,3 -0,8 1,1

8. Palga nominaalkasv 11,5 5,1 3,9 4,7 -0,9 -1,2 -0,3

9. Valitsussektori eelarvepositsioon

(mln eurot)

-1279 -1617 -2711 -2514 -254 -492 -368

9a Keskvalitsus -1289 -1290 -2142 -2076 -120 -238 -176

9b Sotsiaalkindlustusfondid 181 -104 -328 -314 -100 -186 -131

9c Kohalikud omavalitsused -170 -224 -241 -124 -34 -68 -61

10. Valitsussektori eelarvepositsioon

(% SKPst)

-3,4 -4,2 -6,7 -5,9 -0,7 -1,4 -1,0

10a Keskvalitsus -3,4 -3,3 -5,3 -4,9 -0,4 -0,7 -0,5

10b Sotsiaalkindlustusfondid 0,5 -0,3 -0,8 -0,7 -0,3 -0,5 -0,3

10c Kohalikud omavalitsused -0,5 -0,6 -0,6 -0,3 -0,1 -0,2 -0,1

All ikas: Rahandusministeerium, Stat ist ikaamet.

3.2 INTRESSIMÄÄRADE SENSITIIVSUSANALÜÜS

Eesti riigil tuleb oma tegevuste rahastamiseks

jätkuvalt laenata nii kodumaistest kui ka välistest

vahenditest. Intressimäärade tõus ja seeläbi

intressikulude suurenemine avaldab otsest ning

negatiivset mõju eelarvetasakaalule. Samuti avaldab

intressimäärade kasv ka ebasoodsat mõju

investeeringutele ning tarbimisele. Seega on oluline

hinnata läbi sensitiivsusanalüüsi ka Eesti majanduse

ning riigi rahanduse sensitiivsust (haavatavust)

kõikuvate intressimäärade korral. Juhul, kui

valitsussektorile kohaldatud intressimäärad

tõusevad vahemikus 2024–2028 100 baaspunkti

võrra aastas (vt Tabel 20), on otsemõju eelarvele

84 mln eurot (0,2 % SKPst) esimesel ning

prognoosiperioodi viimasel aastal on kumulatiivne

intressikulu kokku 520 mln eurot (1,1% SKPst).

Tabel 20. Intressimäärade tõusu mõju

Intressimäärade tõusu mõju

100 baaspunkti võrra (1 %)

2024 2025 2026 2027 2028

Intressikulude erinevus

võrreldes

baasstsenaariumiga, mln

84 99 109 113 115

Intressikulu erinevus

baasstsenaariumist, % SKP

0,2 0,2 0,2 0,2 0,2

25

3.3 VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA

Nii eelmise aasta suvise kui tegelikult ka

aastataguse prognoosi koostamisel olid ilmnemas

mõned märgid majanduslanguse lõppemisest, mis

praeguse seisuga osutusid ennatlikeks, kuna reaalne

SKP jätkas kvartaalses arvestuses langust kogu

2023. aasta jooksul.

Tegelik 2023. aasta majanduslangus oli

prognoositust sügavam. See oli põhjustatud

tööstussektori ekspordi ja ehituse langusest ehk

meie peamiste eksporditurgude kehvemast

olustikust. Tõenäoliselt võib ekspordi ebaedu taga

olla ka konkurentsivõime nõrkus, kuid ettevõtted ei

ole väga muret avaldanud liigkiire palgakasvu üle.

Teenuste sektori puhul täitus baasprognoosi ootus.

Tööturu seis on viimastel aegadel üllatanud

positiivselt ning nii hõive, tööpuuduse kui ka

palgakasvu puhul oli 2023. aasta isegi 2023. aasta

suvises prognoosis oodatust parem. Kuigi osaliselt

on tööturu suhteliselt hea olukorra taga

valitsussektori täiendavad kuluotsused, on

ettevõtted püüdnud töötajate arvu võimalikult vähe

kärpida, mis võib tähendada, et vaatamata nõrgale

konjunktuurile siiski nähakse kasvulootust ning

soovitakse olla uueks kasvutsükliks valmis.

Valitsussektori eelarvepositsioon kujunes

möödunud aastal oodatust paremaks peamiselt tänu

paremale maksulaekumisele ning väiksematele

tegevus- ja sotsiaalkuludele eelmise

stabiilsusprogrammi prognoosiga võrreldes. Sel ja

järgnevatel aastatel on valitsus seadnud eesmärgiks

hoida struktuurse eelarvepuudujäägi ühe protsendi

tasemel SKPst. Eelmine stabiilsusprogramm lähtus

aga parlamendivalimiste tõttu poliitikamuudatusteta

stsenaariumist ehk 2023. aasta Rahandusminis-

teeriumi kevadisest majandusprognoosist kuna uus

valitsus ei olnud jõudnud oma eelarvepoliitilisi

eesmärke veel kinnitada. St ei arvestatud valitsuse

mahukate plaanidega riigi rahanduslikku olukorda

parandada. Seetõttu oli eelmise stabiislusprogrammi

struktuurne defitsiit oluliselt suurem käesolevast

dokumendist.

2023. aasta valitsussektori võlakoormus osutus

Stabiilsusprogramm 2023 prognoosis oodatust 0,6%

võrra SKPst madalamaks peamiselt tänu väiksemale

eelarvepuudujäägile, mistõttu ka laenuvajadus

vähenes. Samuti langeb oodatav võlakoormus

paranenud nominaalse eelarvepositsiooni toel nii

käesoleval kui ka järgnevatel aastatel, võrreldes

eelmise stabiilsusprogrammi prognoosiga.

Tabel 21. Võrdlus Stabiilsusprogramm 2023 prognoosiga

2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028*

SKP reaalkasv (%) Eelmine versioon -1,5 3,0 2,5 2,3 2,0 -

Praegune uuendus -3,0 0,0 2,0 2,7 2,4 2,5

Erinevus -1,5 -3,0 -0,5 0,4 0,4 -

SKP nominaalkasv (%) Eelmine versioon 6,0 5,7 4,7 4,2 4,1 -

Praegune uuendus 4,6 4,1 5,4 4,9 4,6 4,8

Erinevus -1,3 -1,6 0,8 0,7 0,5 -

Harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) (%) Eelmine versioon 9,3 3,1 2,2 1,4 2,0 -

Praegune uuendus 9,1 3,6 2,7 2,3 2,2 2,1

Erinevus -0,2 0,5 0,5 0,9 0,2 -

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon (% SKPst) Eelmine versioon -2,0 -2,6 -3,0 -3,9 -4,0 -

Praegune uuendus -1,3 -1,0 -0,9 -1,0 -1,0 -1,0

Erinevus 0,7 1,6 2,1 2,9 3,0 -

Valitsussektori võlg (% SKPst) Eelmine versioon 20,2 23,6 27,1 30,4 33,0 -

Praegune uuendus 19,6 22,6 24,9 26,2 26,0 25,0

Erinevus -0,6 -1,0 -2,2 -4,2 -7,0 -

Allikas: Rahandusministeerium.

26

4 EELARVEPOLIITIKA JÄTKUSUUTLIKKUS

4.1 PIKAAJALINE JÄTKUSUUTLIKKUS

Järgneva analüüsi eesmärk on lisaks tavapärasele

ühe- ja nelja-aastasele finantsperspektiivile näidata

praeguse poliitikakujunduse mõju pikas

perspektiivis.

Riigirahanduse prognoosi aluseks on Eesti

makromajanduse prognoos, milles on kasutatud:

 Rahvastikuprognoosi EUROPOP2023, mille

järgi rahvastik vananeb märkimisväärselt, kuid

väheneb üsna tagasihoidlikult – aastal 2070 on

eestlasi 1,31 miljonit, hõive väheneb ligi 66 000

inimese võrra;

 Euroopa Liidu majanduspoliitika komitee

(Economic Policy Committee) poolt kokku

lepitud, kogu ELi kohta ühtsetel alustel loodud,

makromajanduslikke eelduseid eelarvepoliitika

pikaajalise jätkusuutlikkuse hindamiseks;

 Ageing Report 2024 projektsioone Eesti kohta;

Järgneva 15 aasta jooksul on oodata reaalset

majanduskasvu keskmiselt ligi 2%.

Majanduskasvu ootus on langeva trendiga, mis

alaneb aastaks 2055 1,3%-ni, misjärel toimub

rahvastikudünaamikast tulenev kasvu

stabiliseerumine 1,4%-1,5% ümber. Tööviljakuse

kasvutempo aeglustub terve perioodi jooksul.

SKP elaniku kohta kasvab kiiremini kui kogu riigi

SKP, mis tähendab, et Eestis jaguneb järjest

suurenev rikkus vähemate inimeste vahel ja

tervikuna inimeste elujärg Eestis paraneb.

Hõivatute arv on rahvastiku vähenemise ja

vananemise tõttu langustrendis, vähenedes 2035.

aastaks 2,2% võrra. Aastaks 2070 on oodata

hõivatute arvu vähenemist ligi 9,6% võrra ehk

Eestis töötab 66 tuhat inimest vähem kui täna.

Hõive vähenemine peatub vaadeldava perioodi

lõpus ning pöördub väiksele kasvule alates 2065.

aastast. Tööpuudus stabiliseerub lähiaastatel ning

jääb kogu vaadeldava perioodi jooksul oma

loomuliku taseme ehk 6,2% lähedale. Prognoosis on

eeldatud tänaste tööturustruktuuride jätkumist ning

ei ole arvestatud võimalike töövormide muutustega.

Jagamismajanduse laiem levik ning uute võimaluste

tekkimine võib avaldada positiivset mõju hõivele,

kuid üldine trend on siiski hõivatute arvu oluline

vähenemine.

Nominaalne palgakasv on väheneva hõive ja

madala tööpuuduse tingimustes kiire, kasvades

järgmise 15 aasta jooksul keskmiselt 4,6% aastas.

Perioodi lõpuks aeglustub nominaalne palgakasv

3,3%-ni aastas. Tarbijahinnad kasvavad pikas

perspektiivis vastavalt Euroopa Keskpanga

inflatsioonieesmärgile 2% aastas, tänu millele on

oodata inimeste ostujõu võrdlemisi stabiilset kasvu.

Demograafilistest trendidest on suurimaks

väljakutseks üha kiiremini vananev ühiskond.

Kui täna on iga pensioniealise inimese kohta Eestis

3 tööealist inimest, siis aastaks 2070 on iga

pensioniealise inimese kohta 2 tööealist inimest.

Vananev rahvastik seab olulise surve alla nii

tervishoiu- kui ka pensionisüsteemi.

Märgatavat mõju omab ka sündimuse dünaamika.

Järgmised 10 aastat on oodata sündimuse

märgatavat vähenemist, kuid seejärel toimub

järgneva 10 aasta jooksul jälle sündimuse ajutine

tõus. Sellised tipud ja madalpunktid mõjutavad

olulisel määral peretoetuste ja muude lastega seotud

teenuste pakkumise planeerimist.

Riigi tulude prognoosis on eeldatud:

 tänase poliitika jätkumist maksusüsteemis (sh

töötuskindlustusmakses);

 muude tulude (trahvid, majandustegevus,

finantstulu jm) seotust üldise majandusarenguga

(keskmine palk, nominaalne SKP, THI,

rahvastik);

 välisvahendite ühtlast vähenemist vastavalt

jõukuse kasvule – prognoosiperioodi lõpus saab

Eestist netopanustaja.

Riigi kulude prognoosis on eeldatud:

 kulude (eraldiste, toetuste, hüvitiste, tööjõu- ja

majandamiskulude ning muude kulude) seotust

üldise majandusarenguga ning rahvastiku

muutusega;

 investeeringute kasv on seotud vähenevate

välisvahenditega, mistõttu osakaaluna SKP-st

need vähenevad;

 Ravikulude prognoos on koostatud Praxise

ravikindlustuse prognoosimudeliga, milles on

27

eeldatud ravimi ühikuhinna kasvu keskmiselt

keskmise palgakasvu tempos.

Prognoosi põhitulemusena saab välja tuua, et kuni

2035. aastani toimub valitsussektori

primaartasakaalu marginaalne paranemine kuni

-3,1%ni SKPst. Alates 2035. aastast hakkavad

eelnevalt välja toodud demograafilised trendid oma

mõju avaldama. Üha suuremat survet põhjustab

vanemealiste osakaalu kasv, mis tõstab oluliselt

tervisesüsteemi kulusid. Valitsussektori

primaartasakaalu halvenemine kestab kuni 2057.

aastani, jõudes -3,5%ni SKPst. Perioodi lõpus

jõuab primaartasakaal -3,3%ni.

Stabiilselt puudujäägis olev eelarve kasvatab kiiresti

võlakoormust, mis jõuab perioodi lõpuks 160%ni

SKPst. Aastane intressikulu nii suure

laenukoormuse teenindamiseks on ligi 5% SKPst.

Siinkohal on lihtsustatult eeldatud keskmiseks

intressimääraks 3%, mis on pigem alahinnatud,

kuna laenukoormuse tõustes ei ole tõenäoline riigil

sellise intressimääraga laenu saada. Võttes arvesse

ka intressikulu, jõuab valitsussektori nominaalne

puudujääk perioodi lõpuks 8%ni SKPst.

Stabiilsusprogrammi stsenaariumi kohaselt, mis

arvestab kõikide eelmisel sügisel heakskiidetud

eelarvestrateegia otsustega, jõuab riigirahanduse

jätkusuutlikus oluliselt paremale trajektoorile.

Nominaalne positsioon paraneb 2035. aastaks -

0,4%ni SKPst. Perioodi lõpuks eelarvepuudujääk

mõnevõrra siiski süveneb. Võlakoormus

stabiliseerub 22% SKPst juures.

Joonis 4. Valitsussektori positsiooni prognoos ja võlakoormus aastani 2070

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

140%

160%

180%

-9,0%

-8,0%

-7,0%

-6,0%

-5,0%

-4,0%

-3,0%

-2,0%

-1,0%

0,0%

V õl

ak oo

rm us

, % S

K P

st

V S

p os

its io

on , %

S K

P st

Primaartasakaal (Kevadprognoosi stsenaarium)

Nominaalne positsioon (Kevadprognoosi stsenaarium)

Nominaalne positsioon (Stabiilsusprogrammi stsenaarium)

Võlakoormus (Kevadprognoosi stsenaarium), parem skaala

Võlakoormus (Stabiilsusprogrammi stsenaarium), parem skaala

28

4.2 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED

Valitsussektori potentsiaalsete kohustuste hulka

loetakse kohustusi, mille tegelik realiseerumine

sõltub mõnest tulevikus selguvast asjaolust.

Potentsiaalseid kohustusi ei liideta valitsussektori

võlakoormusele (v.a EFSFi laenudele antud

garantii), kuid nende mahtu on oluline jälgida riigi

rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse hindamisel.

Seisuga 31.12.2023 on garanteeritud laenud ja

potentsiaalsed kohustused kokku 2,89 miljardit

eurot, mis on 7,7% SKP-st.

Tabel 22. Tingimuslikud kohustused

% SKP-st 2023 2024

Tingimuslikud

kohustused

7,7% 7,4%

sh seotud

finantssektoriga

7,6% 7,3%

29

Lisa 1. LISATABELID

Tabel 23. Taastekava (RRF) - Toetused

Taastekava (RRF) - Toetused

Tulu RRF toetustest (% SKPst)

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

RRF toetused, mis sisalduvad tuluprojektsioonides 0 0,006 0,367 0,326 0,815 0,565 0,158

Sularaha väljamaksed RRFst EL poolt 0 0,404 0 0,681 0,315 0,593 0,458

RRF toetustest finantseeritud kulu (% SKPst)

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Hüvitised töötajatele D.1

Vahetarbimine P.2

Sotsiaalmaksed D.62+D.632

Intressikulu D.41

Subsiidiumid, D.3

Ülekanded D.7

JOOKSVAD KULUTUSED KOKKU 0 0,004 0,017 0,034 0,118 0,090 0,019

Kapitali kogumahutus P.51g 0 0,000 0,026 0,045 0,265 0,123 0,028

Kapitalisiirded D.9 0 0,002 0,047 0,247 0,432 0,352 0,111

KOGU KAPITALIKULU 0 0,002 0,073 0,292 0,697 0,475 0,139

RRF toetustest finantseeritud muud kulud (% SKPst)

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Maksutulu vähenemine

Muud kulud, mis mõjutavad tulusid

Finantseerimistehingud 0,278

30

Tabel 24. Taastekava (RRF) - Laenud

Taastekava (RRF) - Laenud

RRF laenudega seotud rahavoo projektsioon programmis (% SKPst)

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

RRF laenude väljamakse EL poolt - - - - - - -

RRF laenude tagasimaksed ELle - - - - - - -

RRF laenudest finantseeritud kulu (% SKPst)

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Hüvitised töötajatele D.1 - - - - - - -

Vahetarbimine P.2 - - - - - - -

Sotsiaalmaksed D.62+D.632 - - - - - - -

Intressikulu D.41 - - - - - - -

Subsiidiumid, D.3 - - - - - - -

Ülekanded D.7 - - - - - - -

JOOKSVAD KULUTUSED KOKKU - - - - - - -

Kapitali kogumahutus P.51g - - - - - - -

Kapitalisiirded D.9 - - - - - - -

KOGU KAPITALIKULU - - - - - - -

RRF laenudest finantseeritud muud kulud (% SKPst)

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Maksutulu vähenemine - - - - - - -

Muud kulud, mis mõjutavad tulusid - - - - - - -

Finantseerimistehingud - - - - - - -

31

1 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/fiskaalpoliitika-ja-majandus/rahandusministeeriumi-

majandusprognoos

2 Valitsemisfunktsioonid: 1. üldised valitsussektori tegevused; 2. riigikaitse; 3. avalik kord ja julgeolek;

4. majandus; 5. keskkonnakaitse; 6. elamu- ja kommunaalmajandus; 7. tervishoid; 8. vaba aeg, kultuur ja

religioon; 9. haridus; 10. sotsiaalne kaitse.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Stabiilsusprogrammi 2024

esitamine Vabariigi Valitsuse

istungile

Austatud riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse 25.04.2023 istungile “Stabiilsusprogramm 2024“ otsuse eelnõu

heakskiitmise.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Raoul Lättemäe 5885 1460

[email protected]

Teie 17.04.2024

Meie 22.04.2024 nr 1.1-27/1942-1