Vastus pöördumisele
| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-10.1/1073-9 |
| Registreeritud | 22.04.2024 |
| Sünkroonitud | 24.04.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE (RAM, JOK) |
| Sari | 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.1-10.1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Fast Track Education OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Fast Track Education OÜ |
| Vastutaja | Kaja Kadak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Austatud Peeter Pärtel
Tänan Teid tagasiside ja tähelepanelikkuse eest.
Tõepoolest jäi eelmisest meilist välja minu poolt kolmanda küsimuse vastus ning tänan Teid märkamast. Vastus oli Teile edastamisest täiesti olemas, kui minu poolse tehnilise apsu pärast see Teie meili ei jõudnud.
Lisan 3. küsimuse vastuse uuesti ning lisaks vastuse teie täiendavatele küsimustele.
Vastused on lisatud Teie esitatud küsimuste juurde.
1) Väitsite, et KMS paragrahvi 16 lõike 2 punkti 3 kohta "Ei ole võimalik teha summalist erandit, mille puhul lisandunud väärtus ületab soetusmaksumust rohkem kui 10%." Millele see väide tugineb? Mis on takistuseks? Kui kehtiv KMS, siis seda on võimalik muuta. Kui takistus on kuskil mujal, siis palun viidet takistusele.
Küsisite, kas miinimumsumma lisamine KMS paragrahvi 16 lõike 2 punkti 3 on lubatud Euroopa Nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ (käibemaksudirektiiv). Vastasime, et see ei ole lubatud. Käibemaksuseadus on oma olemuselt lisandunud väärtuse maksu seadus (KMS § 1 lg 2) ning see peab vastama nimetatud direktiivis toodud nõuetele ja põhimõtetele. Käibemaksudirektiivi preambulas on toodud käibemaksu põhimõtted, mille kohaselt tuleb maksustada kaupadele ja teenustele lisatud väärtus hõlmates kõiki turustusetappe. Kusjuures maksustamine peab olema neutraalne ja tagama võrdsed konkurentsitingimused. Preambula lõikes 7 on märgitud, et iga liikmesriigi territooriumil peab ühesugustel kaupadel ja teenustel olema ühesugune maksukoormus. Käibemaksudirektiivi artikli 1 ja 2 kohaselt tuleb maksustada kõiki kaupu ja teenuseid olenemata tehingu arvust kuni jaemüügietapi lõpuni, va neid kaupu ja teenuseid, mida direktiivi kohaselt ei maksustata või kui ettevõtja maksustatava käibe piirmäär jääb alla maksukohustuslaseks registreerimise piirmäära.
Käibemaksuga ei maksustata kasutatud ehitist, kuid tuleb maksustada oluliselt parendatud ehitist. Käibemaksudirektiivi artikli 12 kohaselt võib liikmesriik kehtestada tingimused, millist ehitist käsitada parendatud ehitisena, kuid nende tingimuste kehtestamisel peab riik lähtuma käibemaksudirektiivis ja Euroopa Kohtu otsustes toodud põhimõtetest. Euroopa Kohtu otsuste kohaselt tuleb maksuvabastusi käsitada kitsalt, arvestades seda, et need maksuvabastused on erandid üldpõhimõtetest, mille kohaselt maksustatakse käibemaksuga iga kaubatarne ja teenus ning jälgima neutraalse maksustamise põhimõtteid. Euroopa Kohtu otsuses kohtuasjas C-308/16 on märgitud, et kuigi käibemaksudirektiivi artikli 135 lõike 1 punkti j koos 12 lõige 2 annab liikmesriikidele õiguse määratleda eeskirjad, millena käsitleda parendatud ehitist, kuid selles sättes ette nähtud maksuvabastused peavad olema kooskõlas liidu õiguse autonoomsete mõistetega.
Lisandunud väärtuse maksu põhimõtete kohaselt me ei saa kehtestada korda, mille kohaselt teatud kaupa ei maksustata lähtuvalt sellest, kui suures osas summaliselt on ettevõte kaubale lisanud väärtust. Käibemaksuga maksustamine peab olema ühetaoline. Selline maksustamine, et ehitis ostetakse nt 10 000 euro eest, renoveeritakse 40 000 euroga ja seejärel võõrandatakse maksuvabalt on käibemaksu arvestuse põhimõtetega vastuolus ning seetõttu me ei saa ka sellist korda kehtestada.
2. Kui minu ettevõtte ei sisesta praegu KMD INF-ile ühegi müügiarve andmeid ning sisestab müügi ühe numbrina KMD deklaratsioonile, siis kas peale eelnõu jõustumist saan ma samamoodi jätkata ja sisestada ühe numbri nagu seni?
Kui müügiarve(d) tehingupartneri lõikes on deklareerimisperioodil kokku alla 1000 euro, siis saate ka edaspidi andmekoosseisus sisestada andmeid summerituna. Kui arvete summa ületab kehtivat nõuet, siis tuleb sisestada arve info arve(te) lõikes (KMS § 27 lg 12).
3. Ühest küljest on väide, et kõik jääb samaks nagu praegu ja teisest küljest räägib eelnõud andmete põhisele aruandlusele üleminekule. Kuidas siis tegelikult on plaanis? Kuidas mõista andmepõhist aruandlust? Kõik jääb samaks = üks number. Andmepõhine aruandlus, kui see tähendab kõigi müügiarvete kohta info edastamist, tähendab olenevalt ettevõttest sadade või tuhandete numbrite edastamist. Palun selgelt väljendada, mida eelnõu silmas peab ehk siis lühidalt: Kas üks number või piltlikult võttes tuhanded numbrid?
Eelnõuga kavandatakse asendada senine vormipõhine käibemaksukohustuse deklareerimine andmepõhiseks, mis tähendab käibemaksukohustuse välja arvutamiseks vajalike algandmete edastamise võimaluse loomist otse maksukohustuslase raamatupidamisest ja maksuhalduri poolt maksukohustuse välja arvutamist. Kui seni toimub deklaratsiooni genereerimine raamatupidamistarkvaras, siis muudatuse tulemusena liigub maksukohustuse väljaarvutamine maksuhaldurile. Maksukohustuslasel säilib võimalus esitada andmed manuaalselt või failist laadides e-MTA kliendirakenduses.
Neid arveid, mille osas tehingupartneri kohta jääb arvete kogusumma käibemaksuta hinnas alla 1000 euro, ei pea deklareerima, kuid maksukohustuslasel on võimalik soovi korral edastada kõik asjassepuutuvad arved.
Lugupidamisega
|
|
|
From: [email protected] <[email protected]> On Behalf Of
Peeter Pärtel | FTE
Sent: Monday, April 15, 2024 1:38 PM
To: Kaja Kadak <[email protected]>; Mart Võrklaev <[email protected]>
Cc: Aet Külasalu <[email protected]>; Sirje Pulk <[email protected]>
Subject: Re: Täpsustavad Ettepanekud seoses Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga 04.03.2024 1.1-10.1/1073-1
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetud Mart Võrklaev,
soovisite näiteid riigi ebaefektiivsusest kui olite külaline meie videokõnes.
See kirjavahetus on üks näide – sain teistkordselt poolikud vastused ning kolmest küsimusest oli vastus ainult kahele.
Seega lugupeetud Kaja Kadak,
ma päriselt tahan täielikke vastuseid järgmisele kahele küsimusele, mis jäid täieliku vastuseta:
1) Väitsite, et KMS paragrahvi 16 lõike 2 punkti 3 kohta "Ei ole võimalik teha summalist erandit, mille puhul lisandunud väärtus ületab soetusmaksumust rohkem kui 10%."
Millele see väide tugineb? Mis on takistuseks? Kui kehtiv KMS, siis seda on võimalik muuta. Kui takistus on kuskil mujal, siis palun viidet takistusele.
2) Jätsite täielikult vastamata 3nda küsimuse. Sõnastan selle uuesti:
Kui ettevõtte ei sisesta praegu KMD INF-ile ühegi müügiarve andmeid ning sisestab müügi ühe numbrina KMD deklaratsioonile, siis kas peale eelnõu jõustumist saab samamoodi jätkata ja sisestada ühe numbri nagu seni?
See on lihtne küsimus, millele peaks olema Jah või Ei vastus. Teie üleeelmisest kirjast ei saanud ei saanud sellest aru.
Ühest küljest on väide, et kõik jääb samaks nagu praegu ja teisest küljest räägib eelnõud andmete põhisele aruandlusele üleminekule.
Kuidas siis tegelikult on plaanis? Kuidas mõista andmepõhist aruandlust?
Kõik jääb samaks = üks number. Andmepõhine aruandlus, kui see tähendab kõigi müügiarvete kohta info edastamist, tähendab olenevalt ettevõttest sadade või tuhandete numbrite edastamist.
Palun selgelt väljendada, mida eelnõu silmas peab ehk siis lühidalt: Kas üks number või piltlikult võttes tuhanded numbrid?
Parimat
Peeter Pärtel
Koolitaja | Fast Track Education OÜ | Eesti Kinnisvarafirmade Liidu liige
Tel: 56 458 673
Kontakt Kaja Kadak (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval E, 15. aprill 2024 kell 10:06:
Austatud Peeter Pärtel
Tänan Teid tagasiside ja ettepanekute eest.
Vastused on lisatud Teie esitatud küsimuste juurde.
1. Märkus: Palun avaldada teised ettepanekud, mis on laekunud antud eelnõule ning lisada minu eelmine ja praegune kommentaar Eelnõude infosüsteemi eelnõu juurde avaliku kommentaarina koos teiepoolsete vastustega. Hetkel pole seal ühtegi kommentaari avaldatud, kuigi on teada, et Teile on saadetud veel kommentaare ning ettepanekuid. Palun rohkem läbipaistvust.
Eelnõude infosüsteem (edaspidi EIS) on töökeskkond, kus toimub dokumentide asutustevaheline kooskõlastamine, valitsusele ja Riigikogule esitamine ning ka avalik konsultatsioon. EIS-i kaudu on igaühel võimalik jälgida eelnõude menetlemist, leida otsingu abil infosüsteemis olevaid dokumente, osaleda avalikel konsultatsioonidel ning kooskõlastamisel oleva dokumendi kohta kommentaar esitada. Ministeeriumidele saadetud arvamused registreeritakse ministeeriumi avalikus dokumendiregistris (käesoleva eelnõuga seotud ettepanekud on kättesaadavad https://adr.rik.ee/ram/dokument/15150433). Ministeeriumid ei edasta neile saadetud arvamusi EIS-i. Esitatud arvamused kajastatakse eelnõu seletuskirjas. Eelnõu koos seletuskirjaga saadetakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele. Seega on EIS-s võimalik kõigil tutvuda tehtud ettepanekutega ja põhjustega, miks ettepanekut arvestati või ei arvestatud. Eelnõule arvamuse esitajatel on endal võimalus lisaks ministeeriumile arvamuse saatmisele see lisada ka EIS-i „Avalikud kommentaarid“ alla
2. Kas miinimumsumma lisamine KMS paragrahvi 16 lõike 2 punkti 3 on lubatud Euroopa Nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ? Kui see on lubatud, siis palun selle lisamist kaaluda hoolikalt. Pakun välja näidissõnastuse: „Ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ja vähemalt 50 000 eurot ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist”.
Käibemaksudirektiivi artikli 12 lõike 2 kohaselt liikmesriik võib kehtestada kriteeriumid, millist ehitist käsitatakse oluliselt parendatud ehitisena, mille võõrandamist tuleb maksustada. Nende kriteeriumite kehtestamisel tuleb arvesse võtta sätte konteksti ja asjaomase õigusakti eesmärki ning järgida neutraalse maksustamise põhimõtteid. Käibemaksudirektiivi kui ka käibemaksuseaduse eesmärgi kohaselt tuleb maksustada kaupade lisandunud väärtust. Käibemaksuseaduse kohaselt ehitis on parendatud, kui parendusega seotud kulutused ületavad vähemalt 10% ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist. Ei ole võimalik teha summalist erandit, mille puhul lisandunud väärtus ületab soetusmaksumust rohkem kui 10%.
3. Kui minu ettevõtte ei sisesta praegu KMD INF-ile ühegi müügiarve andmeid ning sisestab müügi ühe numbrina KMD deklaratsioonile, siis kas peale eelnõu jõustumist saan ma samamoodi jätkata ja sisestada ühe numbri nagu seni?
Lugupidamisega
Kaja Kadak
peaspetsialist | Maksu- ja tollipoliitika osakond
58845549 | [email protected]
Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn | www.fin.ee
From: [email protected] <[email protected]> On Behalf Of Peeter Pärtel | FTE
Sent: Saturday, April 6, 2024 1:28 PM
To: Mart Võrklaev <[email protected]>
Cc: Kaja Kadak <[email protected]>; Aet Külasalu <[email protected]>; Sirje Pulk <[email protected]>; Erle Kõomets <[email protected]>
Subject: Täpsustavad Ettepanekud seoses Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga 04.03.2024 1.1-10.1/1073-1
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere,
kuna sain enda 24.03.2024 saadetud ettepanekutele poolikud vastused, siis manusena on lisatud täpsustav ettepanek ja täpsustav küsimus.
Teema on oluline samuti Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule, kellega lisatud ettepanekut arutasin ning nad ootavad, et edastaksin Teilt saadud vastuse ka neile.
Lisaks märkusena, palun avaldada kõik laekunud ettepanekud ja kommentaarid Eelnõude infosüsteemis. Hetkel on seal tühjus.
Parimat
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
Austatud Peeter Pärtel
Vastused on lisatud Teie esitatud küsimuste juurde.
- Kas võin eeldada, et eluruumi üürile käibemaksu lisamise osas on teie seisukoht sama, mis 2017 aastal?
Jah, hetkel on eluruumi üürile käibemaksu lisamise seisukoht sama, mis 2017.aastal Sirje Pulk vastas.
- Küsimus eelnõu teksti kohta.
Oleme täpsustamas eelnõu seletuskirja, et kõikidele osapooltele oleks paremini arusaadav. Käesoleva eelnõuga ei muudeta KMS § 27 lg 12 , mis käsitleb 1000 euroste arve(te) tehinguparteri kohta deklareerimise kohustust, seega selles osas ei muutu midagi.
Lugupidamisega
|
|
|
From: [email protected] <[email protected]> On Behalf Of
Peeter Pärtel | FTE
Sent: Thursday, April 18, 2024 9:30 AM
To: Kaja Kadak <[email protected]>; Mart Võrklaev <[email protected]>
Cc: Aet Külasalu <[email protected]>; Sirje Pulk <[email protected]>
Subject: Re: Täpsustavad Ettepanekud seoses Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga 04.03.2024 1.1-10.1/1073-1
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetud Kaja Kadak (koopia Mart Võrklaev),
Tänan kiirete ja sisuliste vastuste eest. Viimase vastuse kohta on mul siiski täpsustavad küsimus, et saaksin päris ühemõtteliselt aru sellest.
Esimese küsimusega sai asi selgeks – saan Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule öelda, et kahjuks on Ida-Virumaa kinnisvara liiga odav ning seetõttu käibemaksuseadus / käibemaksudirektiiv ei luba seda renoveerida seaduslikult edasimüügi eesmärgil.
Sellega on minu jaoks esimene küsimus lahendatud ja saan selle lisada enda ettekandesse Ida-Virumaa kinnisvarakonverentsil 6ndal juunil.
Kõrvalepõikena, kas võin eeldada, et eluruumi üürile käibemaksu lisamise osas on teie seisukoht sama, mis 2017? Sirje Pulk selgitus 2017 aastast lisatud PDFina.
See seisukoht takistab endiselt üürimajade ehitamist erasektori poolt ehk neid on ehitatud, kuid selle takistuse eemaldamine võimaldaks oluliselt rohkem ehitada üürimaju.
Lisan ka selle enda ettekandesse eelpool nimetatud konverentsil kui takistuse, miks üürimaju nii vähe on ehitatud.
Märkusena: Sirje Pulk poolt toodud näites on välja toodud, et 10 aastane ümberarvestuse periood ei võimaldaks üüridelt piisavalt käibemaksu kokku koguda. Kiire otsing näitab, et mitmetes Euroopa Liidu riikides on selleks ümberarvestuse perioodiks 20 aastat (kuigi 10 paistab tõesti rohkem levinud olevat).
Miks ma selle teema siia uuesti toon on selles, et hea eesmärgiga (vähendada maksupettuseid ja koguda kokku rohkem käibemaksu) on takistatud ka väga vajalik tegevus ehk üüripindade lisandumine, eriti väljaspool Tallinna, kus numbrid ei taha kokku tulla nii lihtsalt kui seni Tallinnas on tulnud. Ja selle takistuse ületamiseks on juba "pandud magama" riigi raha läbi MKMi ja nüüd siis jätkab Kliimaministeerium üürielamute programmiga. Äkki siiski jõuab kätte ka aeg, kus on võimalik kaaluda uuesti selle takistuse eemaldamist?
Kolmas küsimus...
Loen "Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 3" ja näe seal kusagil võimalust esitada andmed summadena nagu praegu deklaratsioonis on, samuti pole seal üle korratud, et kui tehinguid on partneriga alla 1000 euro kuus, siis pole vaja andmeid esitada.
Kas mul jääb midagi märkamata / aru saamata?
Parimat
Peeter Pärtel
Koolitaja | Fast Track Education OÜ | Eesti Kinnisvarafirmade Liidu liige
Tel: 56 458 673
Kontakt Kaja Kadak (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval K, 17. aprill 2024 kell 16:21:
Austatud Peeter Pärtel
Tänan Teid tagasiside ja tähelepanelikkuse eest.
Tõepoolest jäi eelmisest meilist välja minu poolt kolmanda küsimuse vastus ning tänan Teid märkamast. Vastus oli Teile edastamisest täiesti olemas, kui minu poolse tehnilise apsu pärast see Teie meili ei jõudnud.
Lisan 3. küsimuse vastuse uuesti ning lisaks vastuse teie täiendavatele küsimustele.
Vastused on lisatud Teie esitatud küsimuste juurde.
1) Väitsite, et KMS paragrahvi 16 lõike 2 punkti 3 kohta "Ei ole võimalik teha summalist erandit, mille puhul lisandunud väärtus ületab soetusmaksumust rohkem kui 10%." Millele see väide tugineb? Mis on takistuseks? Kui kehtiv KMS, siis seda on võimalik muuta. Kui takistus on kuskil mujal, siis palun viidet takistusele.
Küsisite, kas miinimumsumma lisamine KMS paragrahvi 16 lõike 2 punkti 3 on lubatud Euroopa Nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ (käibemaksudirektiiv). Vastasime, et see ei ole lubatud. Käibemaksuseadus on oma olemuselt lisandunud väärtuse maksu seadus (KMS § 1 lg 2) ning see peab vastama nimetatud direktiivis toodud nõuetele ja põhimõtetele. Käibemaksudirektiivi preambulas on toodud käibemaksu põhimõtted, mille kohaselt tuleb maksustada kaupadele ja teenustele lisatud väärtus hõlmates kõiki turustusetappe. Kusjuures maksustamine peab olema neutraalne ja tagama võrdsed konkurentsitingimused. Preambula lõikes 7 on märgitud, et iga liikmesriigi territooriumil peab ühesugustel kaupadel ja teenustel olema ühesugune maksukoormus. Käibemaksudirektiivi artikli 1 ja 2 kohaselt tuleb maksustada kõiki kaupu ja teenuseid olenemata tehingu arvust kuni jaemüügietapi lõpuni, va neid kaupu ja teenuseid, mida direktiivi kohaselt ei maksustata või kui ettevõtja maksustatava käibe piirmäär jääb alla maksukohustuslaseks registreerimise piirmäära.
Käibemaksuga ei maksustata kasutatud ehitist, kuid tuleb maksustada oluliselt parendatud ehitist. Käibemaksudirektiivi artikli 12 kohaselt võib liikmesriik kehtestada tingimused, millist ehitist käsitada parendatud ehitisena, kuid nende tingimuste kehtestamisel peab riik lähtuma käibemaksudirektiivis ja Euroopa Kohtu otsustes toodud põhimõtetest. Euroopa Kohtu otsuste kohaselt tuleb maksuvabastusi käsitada kitsalt, arvestades seda, et need maksuvabastused on erandid üldpõhimõtetest, mille kohaselt maksustatakse käibemaksuga iga kaubatarne ja teenus ning jälgima neutraalse maksustamise põhimõtteid. Euroopa Kohtu otsuses kohtuasjas C-308/16 on märgitud, et kuigi käibemaksudirektiivi artikli 135 lõike 1 punkti j koos 12 lõige 2 annab liikmesriikidele õiguse määratleda eeskirjad, millena käsitleda parendatud ehitist, kuid selles sättes ette nähtud maksuvabastused peavad olema kooskõlas liidu õiguse autonoomsete mõistetega.
Lisandunud väärtuse maksu põhimõtete kohaselt me ei saa kehtestada korda, mille kohaselt teatud kaupa ei maksustata lähtuvalt sellest, kui suures osas summaliselt on ettevõte kaubale lisanud väärtust. Käibemaksuga maksustamine peab olema ühetaoline. Selline maksustamine, et ehitis ostetakse nt 10 000 euro eest, renoveeritakse 40 000 euroga ja seejärel võõrandatakse maksuvabalt on käibemaksu arvestuse põhimõtetega vastuolus ning seetõttu me ei saa ka sellist korda kehtestada.
2. Kui minu ettevõtte ei sisesta praegu KMD INF-ile ühegi müügiarve andmeid ning sisestab müügi ühe numbrina KMD deklaratsioonile, siis kas peale eelnõu jõustumist saan ma samamoodi jätkata ja sisestada ühe numbri nagu seni?
Kui müügiarve(d) tehingupartneri lõikes on deklareerimisperioodil kokku alla 1000 euro, siis saate ka edaspidi andmekoosseisus sisestada andmeid summerituna. Kui arvete summa ületab kehtivat nõuet, siis tuleb sisestada arve info arve(te) lõikes (KMS § 27 lg 12).
3. Ühest küljest on väide, et kõik jääb samaks nagu praegu ja teisest küljest räägib eelnõud andmete põhisele aruandlusele üleminekule. Kuidas siis tegelikult on plaanis? Kuidas mõista andmepõhist aruandlust? Kõik jääb samaks = üks number. Andmepõhine aruandlus, kui see tähendab kõigi müügiarvete kohta info edastamist, tähendab olenevalt ettevõttest sadade või tuhandete numbrite edastamist. Palun selgelt väljendada, mida eelnõu silmas peab ehk siis lühidalt: Kas üks number või piltlikult võttes tuhanded numbrid?
Eelnõuga kavandatakse asendada senine vormipõhine käibemaksukohustuse deklareerimine andmepõhiseks, mis tähendab käibemaksukohustuse välja arvutamiseks vajalike algandmete edastamise võimaluse loomist otse maksukohustuslase raamatupidamisest ja maksuhalduri poolt maksukohustuse välja arvutamist. Kui seni toimub deklaratsiooni genereerimine raamatupidamistarkvaras, siis muudatuse tulemusena liigub maksukohustuse väljaarvutamine maksuhaldurile. Maksukohustuslasel säilib võimalus esitada andmed manuaalselt või failist laadides e-MTA kliendirakenduses.
Neid arveid, mille osas tehingupartneri kohta jääb arvete kogusumma käibemaksuta hinnas alla 1000 euro, ei pea deklareerima, kuid maksukohustuslasel on võimalik soovi korral edastada kõik asjassepuutuvad arved.
Lugupidamisega
Kaja Kadak
peaspetsialist | Maksu- ja tollipoliitika osakond
58845549 | [email protected]
Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn | www.fin.ee
From: [email protected] <[email protected]> On Behalf Of Peeter Pärtel | FTE
Sent: Monday, April 15, 2024 1:38 PM
To: Kaja Kadak <[email protected]>; Mart Võrklaev <[email protected]>
Cc: Aet Külasalu <[email protected]>; Sirje Pulk <[email protected]>
Subject: Re: Täpsustavad Ettepanekud seoses Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga 04.03.2024 1.1-10.1/1073-1
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Lugupeetud Mart Võrklaev,
soovisite näiteid riigi ebaefektiivsusest kui olite külaline meie videokõnes.
See kirjavahetus on üks näide – sain teistkordselt poolikud vastused ning kolmest küsimusest oli vastus ainult kahele.
Seega lugupeetud Kaja Kadak,
ma päriselt tahan täielikke vastuseid järgmisele kahele küsimusele, mis jäid täieliku vastuseta:
1) Väitsite, et KMS paragrahvi 16 lõike 2 punkti 3 kohta "Ei ole võimalik teha summalist erandit, mille puhul lisandunud väärtus ületab soetusmaksumust rohkem kui 10%."
Millele see väide tugineb? Mis on takistuseks? Kui kehtiv KMS, siis seda on võimalik muuta. Kui takistus on kuskil mujal, siis palun viidet takistusele.
2) Jätsite täielikult vastamata 3nda küsimuse. Sõnastan selle uuesti:
Kui ettevõtte ei sisesta praegu KMD INF-ile ühegi müügiarve andmeid ning sisestab müügi ühe numbrina KMD deklaratsioonile, siis kas peale eelnõu jõustumist saab samamoodi jätkata ja sisestada ühe numbri nagu seni?
See on lihtne küsimus, millele peaks olema Jah või Ei vastus. Teie üleeelmisest kirjast ei saanud ei saanud sellest aru.
Ühest küljest on väide, et kõik jääb samaks nagu praegu ja teisest küljest räägib eelnõud andmete põhisele aruandlusele üleminekule.
Kuidas siis tegelikult on plaanis? Kuidas mõista andmepõhist aruandlust?
Kõik jääb samaks = üks number. Andmepõhine aruandlus, kui see tähendab kõigi müügiarvete kohta info edastamist, tähendab olenevalt ettevõttest sadade või tuhandete numbrite edastamist.
Palun selgelt väljendada, mida eelnõu silmas peab ehk siis lühidalt: Kas üks number või piltlikult võttes tuhanded numbrid?
Parimat
Peeter Pärtel
Koolitaja | Fast Track Education OÜ | Eesti Kinnisvarafirmade Liidu liige
Tel: 56 458 673
Kontakt Kaja Kadak (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval E, 15. aprill 2024 kell 10:06:
Austatud Peeter Pärtel
Tänan Teid tagasiside ja ettepanekute eest.
Vastused on lisatud Teie esitatud küsimuste juurde.
1. Märkus: Palun avaldada teised ettepanekud, mis on laekunud antud eelnõule ning lisada minu eelmine ja praegune kommentaar Eelnõude infosüsteemi eelnõu juurde avaliku kommentaarina koos teiepoolsete vastustega. Hetkel pole seal ühtegi kommentaari avaldatud, kuigi on teada, et Teile on saadetud veel kommentaare ning ettepanekuid. Palun rohkem läbipaistvust.
Eelnõude infosüsteem (edaspidi EIS) on töökeskkond, kus toimub dokumentide asutustevaheline kooskõlastamine, valitsusele ja Riigikogule esitamine ning ka avalik konsultatsioon. EIS-i kaudu on igaühel võimalik jälgida eelnõude menetlemist, leida otsingu abil infosüsteemis olevaid dokumente, osaleda avalikel konsultatsioonidel ning kooskõlastamisel oleva dokumendi kohta kommentaar esitada. Ministeeriumidele saadetud arvamused registreeritakse ministeeriumi avalikus dokumendiregistris (käesoleva eelnõuga seotud ettepanekud on kättesaadavad https://adr.rik.ee/ram/dokument/15150433). Ministeeriumid ei edasta neile saadetud arvamusi EIS-i. Esitatud arvamused kajastatakse eelnõu seletuskirjas. Eelnõu koos seletuskirjaga saadetakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele. Seega on EIS-s võimalik kõigil tutvuda tehtud ettepanekutega ja põhjustega, miks ettepanekut arvestati või ei arvestatud. Eelnõule arvamuse esitajatel on endal võimalus lisaks ministeeriumile arvamuse saatmisele see lisada ka EIS-i „Avalikud kommentaarid“ alla
2. Kas miinimumsumma lisamine KMS paragrahvi 16 lõike 2 punkti 3 on lubatud Euroopa Nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ? Kui see on lubatud, siis palun selle lisamist kaaluda hoolikalt. Pakun välja näidissõnastuse: „Ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ja vähemalt 50 000 eurot ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist”.
Käibemaksudirektiivi artikli 12 lõike 2 kohaselt liikmesriik võib kehtestada kriteeriumid, millist ehitist käsitatakse oluliselt parendatud ehitisena, mille võõrandamist tuleb maksustada. Nende kriteeriumite kehtestamisel tuleb arvesse võtta sätte konteksti ja asjaomase õigusakti eesmärki ning järgida neutraalse maksustamise põhimõtteid. Käibemaksudirektiivi kui ka käibemaksuseaduse eesmärgi kohaselt tuleb maksustada kaupade lisandunud väärtust. Käibemaksuseaduse kohaselt ehitis on parendatud, kui parendusega seotud kulutused ületavad vähemalt 10% ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist. Ei ole võimalik teha summalist erandit, mille puhul lisandunud väärtus ületab soetusmaksumust rohkem kui 10%.
3. Kui minu ettevõtte ei sisesta praegu KMD INF-ile ühegi müügiarve andmeid ning sisestab müügi ühe numbrina KMD deklaratsioonile, siis kas peale eelnõu jõustumist saan ma samamoodi jätkata ja sisestada ühe numbri nagu seni?
Lugupidamisega
Kaja Kadak
peaspetsialist | Maksu- ja tollipoliitika osakond
58845549 | [email protected]
Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn | www.fin.ee
From: [email protected] <[email protected]> On Behalf Of Peeter Pärtel | FTE
Sent: Saturday, April 6, 2024 1:28 PM
To: Mart Võrklaev <[email protected]>
Cc: Kaja Kadak <[email protected]>; Aet Külasalu <[email protected]>; Sirje Pulk <[email protected]>; Erle Kõomets <[email protected]>
Subject: Täpsustavad Ettepanekud seoses Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga 04.03.2024 1.1-10.1/1073-1
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere,
kuna sain enda 24.03.2024 saadetud ettepanekutele poolikud vastused, siis manusena on lisatud täpsustav ettepanek ja täpsustav küsimus.
Teema on oluline samuti Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule, kellega lisatud ettepanekut arutasin ning nad ootavad, et edastaksin Teilt saadud vastuse ka neile.
Lisaks märkusena, palun avaldada kõik laekunud ettepanekud ja kommentaarid Eelnõude infosüsteemis. Hetkel on seal tühjus.
Parimat
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Austatud Peeter Pärtel
Tänan Teid tagasiside ja tähelepanelikkuse eest.
Tõepoolest jäi eelmisest meilist välja minu poolt kolmanda küsimuse vastus ning tänan Teid märkamast. Vastus oli Teile edastamisest täiesti olemas, kui minu poolse tehnilise apsu pärast see Teie meili ei jõudnud.
Lisan 3. küsimuse vastuse uuesti ning lisaks vastuse teie täiendavatele küsimustele.
Vastused on lisatud Teie esitatud küsimuste juurde.
1) Väitsite, et KMS paragrahvi 16 lõike 2 punkti 3 kohta "Ei ole võimalik teha summalist erandit, mille puhul lisandunud väärtus ületab soetusmaksumust rohkem kui 10%." Millele see väide tugineb? Mis on takistuseks? Kui kehtiv KMS, siis seda on võimalik muuta. Kui takistus on kuskil mujal, siis palun viidet takistusele.
Küsisite, kas miinimumsumma lisamine KMS paragrahvi 16 lõike 2 punkti 3 on lubatud Euroopa Nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ (käibemaksudirektiiv). Vastasime, et see ei ole lubatud. Käibemaksuseadus on oma olemuselt lisandunud väärtuse maksu seadus (KMS § 1 lg 2) ning see peab vastama nimetatud direktiivis toodud nõuetele ja põhimõtetele. Käibemaksudirektiivi preambulas on toodud käibemaksu põhimõtted, mille kohaselt tuleb maksustada kaupadele ja teenustele lisatud väärtus hõlmates kõiki turustusetappe. Kusjuures maksustamine peab olema neutraalne ja tagama võrdsed konkurentsitingimused. Preambula lõikes 7 on märgitud, et iga liikmesriigi territooriumil peab ühesugustel kaupadel ja teenustel olema ühesugune maksukoormus. Käibemaksudirektiivi artikli 1 ja 2 kohaselt tuleb maksustada kõiki kaupu ja teenuseid olenemata tehingu arvust kuni jaemüügietapi lõpuni, va neid kaupu ja teenuseid, mida direktiivi kohaselt ei maksustata või kui ettevõtja maksustatava käibe piirmäär jääb alla maksukohustuslaseks registreerimise piirmäära.
Käibemaksuga ei maksustata kasutatud ehitist, kuid tuleb maksustada oluliselt parendatud ehitist. Käibemaksudirektiivi artikli 12 kohaselt võib liikmesriik kehtestada tingimused, millist ehitist käsitada parendatud ehitisena, kuid nende tingimuste kehtestamisel peab riik lähtuma käibemaksudirektiivis ja Euroopa Kohtu otsustes toodud põhimõtetest. Euroopa Kohtu otsuste kohaselt tuleb maksuvabastusi käsitada kitsalt, arvestades seda, et need maksuvabastused on erandid üldpõhimõtetest, mille kohaselt maksustatakse käibemaksuga iga kaubatarne ja teenus ning jälgima neutraalse maksustamise põhimõtteid. Euroopa Kohtu otsuses kohtuasjas C-308/16 on märgitud, et kuigi käibemaksudirektiivi artikli 135 lõike 1 punkti j koos 12 lõige 2 annab liikmesriikidele õiguse määratleda eeskirjad, millena käsitleda parendatud ehitist, kuid selles sättes ette nähtud maksuvabastused peavad olema kooskõlas liidu õiguse autonoomsete mõistetega.
Lisandunud väärtuse maksu põhimõtete kohaselt me ei saa kehtestada korda, mille kohaselt teatud kaupa ei maksustata lähtuvalt sellest, kui suures osas summaliselt on ettevõte kaubale lisanud väärtust. Käibemaksuga maksustamine peab olema ühetaoline. Selline maksustamine, et ehitis ostetakse nt 10 000 euro eest, renoveeritakse 40 000 euroga ja seejärel võõrandatakse maksuvabalt on käibemaksu arvestuse põhimõtetega vastuolus ning seetõttu me ei saa ka sellist korda kehtestada.
2. Kui minu ettevõtte ei sisesta praegu KMD INF-ile ühegi müügiarve andmeid ning sisestab müügi ühe numbrina KMD deklaratsioonile, siis kas peale eelnõu jõustumist saan ma samamoodi jätkata ja sisestada ühe numbri nagu seni?
Kui müügiarve(d) tehingupartneri lõikes on deklareerimisperioodil kokku alla 1000 euro, siis saate ka edaspidi andmekoosseisus sisestada andmeid summerituna. Kui arvete summa ületab kehtivat nõuet, siis tuleb sisestada arve info arve(te) lõikes (KMS § 27 lg 12).
3. Ühest küljest on väide, et kõik jääb samaks nagu praegu ja teisest küljest räägib eelnõud andmete põhisele aruandlusele üleminekule. Kuidas siis tegelikult on plaanis? Kuidas mõista andmepõhist aruandlust? Kõik jääb samaks = üks number. Andmepõhine aruandlus, kui see tähendab kõigi müügiarvete kohta info edastamist, tähendab olenevalt ettevõttest sadade või tuhandete numbrite edastamist. Palun selgelt väljendada, mida eelnõu silmas peab ehk siis lühidalt: Kas üks number või piltlikult võttes tuhanded numbrid?
Eelnõuga kavandatakse asendada senine vormipõhine käibemaksukohustuse deklareerimine andmepõhiseks, mis tähendab käibemaksukohustuse välja arvutamiseks vajalike algandmete edastamise võimaluse loomist otse maksukohustuslase raamatupidamisest ja maksuhalduri poolt maksukohustuse välja arvutamist. Kui seni toimub deklaratsiooni genereerimine raamatupidamistarkvaras, siis muudatuse tulemusena liigub maksukohustuse väljaarvutamine maksuhaldurile. Maksukohustuslasel säilib võimalus esitada andmed manuaalselt või failist laadides e-MTA kliendirakenduses.
Neid arveid, mille osas tehingupartneri kohta jääb arvete kogusumma käibemaksuta hinnas alla 1000 euro, ei pea deklareerima, kuid maksukohustuslasel on võimalik soovi korral edastada kõik asjassepuutuvad arved.
Lugupidamisega
Kaja Kadak
peaspetsialist | Maksu- ja tollipoliitika osakond
58845549 | [email protected]
Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn | www.fin.ee
From: [email protected] <[email protected]> On Behalf Of Peeter Pärtel | FTE
Sent: Monday, April 15, 2024 1:38 PM
To: Kaja Kadak <[email protected]>; Mart Võrklaev <[email protected]>
Cc: Aet Külasalu <[email protected]>; Sirje Pulk <[email protected]>
Subject: Re: Täpsustavad Ettepanekud seoses Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga 04.03.2024 1.1-10.1/1073-1
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Lugupeetud Mart Võrklaev,
soovisite näiteid riigi ebaefektiivsusest kui olite külaline meie videokõnes.
See kirjavahetus on üks näide – sain teistkordselt poolikud vastused ning kolmest küsimusest oli vastus ainult kahele.
Seega lugupeetud Kaja Kadak,
ma päriselt tahan täielikke vastuseid järgmisele kahele küsimusele, mis jäid täieliku vastuseta:
1) Väitsite, et KMS paragrahvi 16 lõike 2 punkti 3 kohta "Ei ole võimalik teha summalist erandit, mille puhul lisandunud väärtus ületab soetusmaksumust rohkem kui 10%."
Millele see väide tugineb? Mis on takistuseks? Kui kehtiv KMS, siis seda on võimalik muuta. Kui takistus on kuskil mujal, siis palun viidet takistusele.
2) Jätsite täielikult vastamata 3nda küsimuse. Sõnastan selle uuesti:
Kui ettevõtte ei sisesta praegu KMD INF-ile ühegi müügiarve andmeid ning sisestab müügi ühe numbrina KMD deklaratsioonile, siis kas peale eelnõu jõustumist saab samamoodi jätkata ja sisestada ühe numbri nagu seni?
See on lihtne küsimus, millele peaks olema Jah või Ei vastus. Teie üleeelmisest kirjast ei saanud ei saanud sellest aru.
Ühest küljest on väide, et kõik jääb samaks nagu praegu ja teisest küljest räägib eelnõud andmete põhisele aruandlusele üleminekule.
Kuidas siis tegelikult on plaanis? Kuidas mõista andmepõhist aruandlust?
Kõik jääb samaks = üks number. Andmepõhine aruandlus, kui see tähendab kõigi müügiarvete kohta info edastamist, tähendab olenevalt ettevõttest sadade või tuhandete numbrite edastamist.
Palun selgelt väljendada, mida eelnõu silmas peab ehk siis lühidalt: Kas üks number või piltlikult võttes tuhanded numbrid?
Parimat
Peeter Pärtel
Koolitaja | Fast Track Education OÜ | Eesti Kinnisvarafirmade Liidu liige
Tel: 56 458 673
Kontakt Kaja Kadak (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval E, 15. aprill 2024 kell 10:06:
Austatud Peeter Pärtel
Tänan Teid tagasiside ja ettepanekute eest.
Vastused on lisatud Teie esitatud küsimuste juurde.
1. Märkus: Palun avaldada teised ettepanekud, mis on laekunud antud eelnõule ning lisada minu eelmine ja praegune kommentaar Eelnõude infosüsteemi eelnõu juurde avaliku kommentaarina koos teiepoolsete vastustega. Hetkel pole seal ühtegi kommentaari avaldatud, kuigi on teada, et Teile on saadetud veel kommentaare ning ettepanekuid. Palun rohkem läbipaistvust.
Eelnõude infosüsteem (edaspidi EIS) on töökeskkond, kus toimub dokumentide asutustevaheline kooskõlastamine, valitsusele ja Riigikogule esitamine ning ka avalik konsultatsioon. EIS-i kaudu on igaühel võimalik jälgida eelnõude menetlemist, leida otsingu abil infosüsteemis olevaid dokumente, osaleda avalikel konsultatsioonidel ning kooskõlastamisel oleva dokumendi kohta kommentaar esitada. Ministeeriumidele saadetud arvamused registreeritakse ministeeriumi avalikus dokumendiregistris (käesoleva eelnõuga seotud ettepanekud on kättesaadavad https://adr.rik.ee/ram/dokument/15150433). Ministeeriumid ei edasta neile saadetud arvamusi EIS-i. Esitatud arvamused kajastatakse eelnõu seletuskirjas. Eelnõu koos seletuskirjaga saadetakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele. Seega on EIS-s võimalik kõigil tutvuda tehtud ettepanekutega ja põhjustega, miks ettepanekut arvestati või ei arvestatud. Eelnõule arvamuse esitajatel on endal võimalus lisaks ministeeriumile arvamuse saatmisele see lisada ka EIS-i „Avalikud kommentaarid“ alla
2. Kas miinimumsumma lisamine KMS paragrahvi 16 lõike 2 punkti 3 on lubatud Euroopa Nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ? Kui see on lubatud, siis palun selle lisamist kaaluda hoolikalt. Pakun välja näidissõnastuse: „Ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ja vähemalt 50 000 eurot ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist”.
Käibemaksudirektiivi artikli 12 lõike 2 kohaselt liikmesriik võib kehtestada kriteeriumid, millist ehitist käsitatakse oluliselt parendatud ehitisena, mille võõrandamist tuleb maksustada. Nende kriteeriumite kehtestamisel tuleb arvesse võtta sätte konteksti ja asjaomase õigusakti eesmärki ning järgida neutraalse maksustamise põhimõtteid. Käibemaksudirektiivi kui ka käibemaksuseaduse eesmärgi kohaselt tuleb maksustada kaupade lisandunud väärtust. Käibemaksuseaduse kohaselt ehitis on parendatud, kui parendusega seotud kulutused ületavad vähemalt 10% ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist. Ei ole võimalik teha summalist erandit, mille puhul lisandunud väärtus ületab soetusmaksumust rohkem kui 10%.
3. Kui minu ettevõtte ei sisesta praegu KMD INF-ile ühegi müügiarve andmeid ning sisestab müügi ühe numbrina KMD deklaratsioonile, siis kas peale eelnõu jõustumist saan ma samamoodi jätkata ja sisestada ühe numbri nagu seni?
Lugupidamisega
Kaja Kadak
peaspetsialist | Maksu- ja tollipoliitika osakond
58845549 | [email protected]
Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn | www.fin.ee
From: [email protected] <[email protected]> On Behalf Of Peeter Pärtel | FTE
Sent: Saturday, April 6, 2024 1:28 PM
To: Mart Võrklaev <[email protected]>
Cc: Kaja Kadak <[email protected]>; Aet Külasalu <[email protected]>; Sirje Pulk <[email protected]>; Erle Kõomets <[email protected]>
Subject: Täpsustavad Ettepanekud seoses Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga 04.03.2024 1.1-10.1/1073-1
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere,
kuna sain enda 24.03.2024 saadetud ettepanekutele poolikud vastused, siis manusena on lisatud täpsustav ettepanek ja täpsustav küsimus.
Teema on oluline samuti Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule, kellega lisatud ettepanekut arutasin ning nad ootavad, et edastaksin Teilt saadud vastuse ka neile.
Lisaks märkusena, palun avaldada kõik laekunud ettepanekud ja kommentaarid Eelnõude infosüsteemis. Hetkel on seal tühjus.
Parimat
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
Peeter Pärtel <[email protected]>
FW: Paar küsimust käibemaksu kohta 1 sõnum
Karin Sillmann <[email protected]> 10. märts 2017 15:02 Saaja: "[email protected]" <[email protected]> Koopia: Joel Järvela <[email protected]>, Toomas Mardi <[email protected]>
Tere Peeter
Sain vastuse RaM-ist. Edastan teilegi tutvumiseks.
Meetme osas on nii, et VV-st saime nõusoleku nn üürielamute meetme koostamiseks.
Kuna meetme aluseks pidime võtma riigieelarve seaduse siis kirjutame kogu meetme struktuuri ümber.
Seega töö alles algas !
Tervitades,
Karin
Saatja: Sirje Pulk <[email protected]> Saadetud: 9. märts 2017 13:42 Adressaat: Karin Sillmann Teema: FW: Paar küsimust käibemaksu kohta
From: Sirje Pulk Sent: Thursday, March 09, 2017 1:41 PM To: '[email protected]' <[email protected]> Cc: Marek Uusküla <[email protected]>; Lemmi Oro <[email protected]> Subject: RE: Paar küsimust käibemaksu kohta
Tere,
Jah, Eesti ei ole soovinud eluruumi teenust maksustada. Sisuliselt on direktiivi kohaselt maksuvaba kinnisasja rendile- ja üürile andmine. Liikmesriigid võivad (ei pea) anda nendele teenustele valikuvõimaluse, ehk ettevõtja võib valida kas käsitab teenust maksuvabana või maksustatava
käibena. Samas liikmesriik võib valikuõiguse kohaldamist piirata.
Miks Eesti üüriteenust ei maksustata:
1) Üüriteenuse saaja on enamasti lõpptarbija, st käibemaksu kumuleerumist teenuse maksuvabastusel ei ole. Renditeenuse saaja on enamasti teine käibemaksukohustuslane ning maksuvabastuse puhul käibemaks kumuleeruks.
2) Üüriteenuse maksustamine mõjub eelarve laekumisele negatiivselt. Teenuse maksustamisel tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, ehk siis nt korteri soetamisel, mis maksab 100 000 eurot + käibemaks 20 000 eurot kokku 120 000 eurot saab käibemaksukohustuslane soetada korteri sisuliselt 100 000 euro eest. Kinnisasja jälgimine , kas seda kasutatakse maksustatava käibe või muuks otstarbeks on 10 aastat. Selle perioodi jooksul ei teenita üüri tulult käibemaksu isegi 20 000 euro ulatuses. Kui nt üüri tulu on kuus keskmiselt 300 eurot kuus (arvestades et teenuse hind on pisut kallim, kuid üürnike vahetuse tõttu on mõned kuud ka korter tühi), siis oleks kogu käive 10 aasta jooksul 36 000 eurot, millelt käibemaks oleks 7 200 eurot. Käibemaks on lisandunud väärtuse maks, ehk teisisõnu väljund peaks olema suurem kui sisend. Seega isegi kui me ei mõtle maksupettustele, ei ole õige antud teenust maksust vabastada.
3) Kui selline muudatus teha, et kehtestatakse maksuvabastus eluruumi üürile, siis toob see kaasa käibemaksupettuste tõusu. Selleks et sisendkäibemaksu saaks tagasi hakatakse soetama iseendale maju ja kortereid elamiseks kasutades käibemaksukohustuslaseks registreeritud ettevõtet, st hakatakse iseendale üürima. Käesoelaval ajal on probleeme/maksuvaidlusi, et soetatakse eluruume nö rendile andmiseks (ehk siis kasutamiseks ettevõtluse jaoks) , samas reaalselt neid kasutatakse eluruumidena. Maksuhaldur käib kohepeal vaatamas kuidas ruum välja näeb jne. Kui see ruum ei peagi olema mõeldud äriliseks tegemiseks vaid võib olla ka eluruum, siis eluruumide soetamine käibemaksuvabalt kasvab tunduvalt.
Tervitades,
Sirje Pulk
611 3019
From: Lemmi Oro Sent: Thursday, March 09, 2017 7:23 AM To: Sirje Pulk <[email protected]> Cc: Marek Uusküla <[email protected]> Subject: FW: Paar küsimust käibemaksu kohta
Palun selgitage.
Aitäh Lemmi
From: Karin Sillmann [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, March 08, 2017 8:39 PM To: Lemmi Oro Subject: Paar küsimust käibemaksu kohta
Tere Lemmi!
Üürielamute meetme väljatöötamisel esitasid kinnisvaraarendajad MKM-ile küsimusi käibemaksu kohta, millele me ei osanud vastata.
Kas tohin paluda Teie abi vastamisel?
Käibemaksuseadus (lühend - KMS) §16 (Maksuvaba käive) lõige 2 (Samuti ei maksustata käibemaksuga järgmiste kaupade ja teenuste käivet) punkt 2 sätestab: kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine.
KMS § 16 lõige 3 (Enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellest Maksu- ja Tolliametit kirjalikult teavitanud maksukohustuslane lisab käibemaksu järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavale väärtusele) punkt 1 sätestab: kinnisasja või selle osa, välja arvatud eluruumi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine.
Dokument „KÄIBEMAKSUSEADUS. Rahandusministeeriumi kommentaaridega. Seisuga 1. jaanuar 2015.”
(http://www.fin.ee/public/pressiteated/KMS_kommentaarid_seis_01_01_2015_ules.pdf)
annab selgituse lk 94: KMS §16 Punkti 2 kohaselt on kinnisasja üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine reeglina maksuvaba käive. Lõike 3 punkti 1 alusel võib maksukohustuslane maksuhaldurit enne käibe toimumist kirjalikult teavitades vastava käibe ka maksustada, kuid maksustada ei saa eluruumide üürile, rendile või kasutusvaldusse andmist. Vastav piirang, mis ei anna võimalust teenust maksustada on sätestatud direktiivi artikli 137 alusel vältimaks maksupettuseid eluruumidega seotud käibe osas.
Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006 (tuntud ka kui Käibemaksudirektiiv) artikkel 137 sätestab lõikes 1 (Liikmesriigid võivad anda maksumaksjatele maksustamise suhtes valikuõiguse järgmistel juhtudel) punktis d: kinnisasja rendile- ja üürileandmine.
Sama artikli lõige 2: Liikmesriigid kehtestavad lõikes 1 ettenähtud valikuõiguse kasutamise üksikasjalikud eeskirjad. Liikmesriigid võivad piirata nimetatud valikuõiguse kohaldamisala.
Küsimused:
Kas saame õigesti aru, et Eesti Vabariik on otsustanud eeltulenevast ise piirata käibemaksu lisamise võimalust eluruumi üürile, rendile ja kasutusvaldusse andmisele?
Kas saame õigesti aru, et käibemaksu lisamise piirang eluruumi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisele ei tulene Nõukogu direktiivist 2006/112/EÜ ega ühestki teisest välisest ettekirjutusest või kokkuleppest?
Kas saame õigesti aru, et KMS § 16 lõige 3 punkt 1-st tulenev piirang on kehtestatud eesmärgiga vältida maksupettuseid eluruumidega seotud üüri, rendi või kasutusvaldusse andmise käibe osas?
Kuna KMS § 16 lõige 3 punkt 1-st tulenev piirang on kehtestatud eesmärgiga vältida maksupettuseid eluruumidega seotud üüri, rendi või kasutusvaldusse andmise käibe osas, siis palun tooge näiteid sellistest maksupettustest.
Kui Eesti Vabariik peaks uuesti lubama maksukohustuslasel maksuhaldurit enne käibe toimumist kirjalikult teavitades eluruumidega seotud üüri, rendi või kasutusvaldusse andmise käivet maksustada, siis kuidas te soovitate seda reguleerida, et minimeerida eelmise küsimuse vastusena välja toodud maksupettuse võimalused?
Kas eluruumidega seotud üüri, rendi või kasutusvaldusse andmise käibele on võimalik kohaldada madaldatud käibemaksu maksumäära 9%? Kui 9% madaldatud käibemaksu maksumäära ei ole võimalik kohaldada, siis kui madalat maksumäära oleks võimalik kohaldada kui Eesti Vabariik peaks uuesti lubama maksukohustuslasel maksuhaldurit enne käibe toimumist kirjalikult teavitades eluruumidega seotud üüri, rendi või kasutusvaldusse andmise käivet maksustada?
Lugupidamisega
Karin Sillmann
5021028
Ehitus- ja elamuosakonna juhataja
! Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Täpsustavad Ettepanekud seoses Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga | 17.04.2024 | 1 | 1.1-10.1/1073-8 | Sissetulev kiri | ram | Fast Track Education OÜ |