Politsei- ja Piirivalveamet_vastus

Marina Põldma

[email protected]

Teie 25.03.2024 nr 15.6-8/92-1

Meie 23.04.2024 nr 16-4/240632/2402412

Rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja teabematerjalid

Austatud Marina Põldma

Tänan, et saatsite tutvumiseks rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja teabelehtede kavandid.

Saadame oma tähelepanekud nende kavandite kohta.

Rahvusvahelise kaitse taotlejale mõeldud teabeleht

- Edastatud kavandis on märgitud, et Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) annab taotlejale teabelehe,

selgitab taotleja õigusi ja kohustusi, ning talle antakse ka põhjalik teabematerjal. Tekkis

küsimus, millise teabematerjali olete tutvumiseks edastanud ning kas lisaks edastatud

dokumendile on olemas veel ka põhjalikum infomaterjal.

- Teabelehes võiks täpsustada, mis ülesandeid ja mis tingimustel PPA nõustajad täidavad. Inimest

tuleks ka teavitada, mida nõustaja teeb taotleja poolt talle avaldatud infoga. Teabelehes on

märgitud, et „[n]õustaja on sinu abistaja“. Selline väide loob eksliku mulje, et taotlejal on

võimalik toetuda nõustaja abile, ning tekib ootus, et ta järgib konfidentsiaalsuse nõuet ning

lähtub inimese huvidest. Paraku see praktikas nii ei ole1 ning selles asjas ei või inimesi eksitada.

- Punkti „Esindaja ja õigusabi oma kulul“ tuleks täiendada. Rahvusvahelise kaitse taotlejale peab

teada andma, et tal on võimalik küsida tasuta õigusabi Eesti Inimõiguste Keskuselt. Kuigi

keskuse kontaktandmed leiab teaviku lõpuosast, võivad need jääda märkamata või tekitada

segadust, kuna eespool on märgitud, et rahvusvahelise kaitse menetluses on võimalik õigusabi

saada vaid oma kulul. Tasuta õigusabi saamise võimalustest tuleb taotlejaid selgelt teavitada.

- Teabelehes on märgitud, et riigi õigusabi on rahvusvahelise kaitse taotlejale tasuta. Seaduse

kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus taotleda riigi õigusabi PPA otsuse

vaidlustamiseks. Riigi õigusabi seaduse järgi antakse riigi õigusabi inimesele, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse

eest (RÕS § 6 lg 1). Kohus otsustab, kas riigi õigusabi antakse tasuta.

- Teabelehes tuleks selgelt kirja panna, kui kaua lubab seadus inimesel vahetult seaduse alusel

riigis viibida ning mida ta peab tegema täiendava viibimisõiguse saamiseks. Riiki jäämise õigus

on inimesele üks olulisemaid küsimusi, arvestades rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolusid

ning tagasisaatmise keelu põhimõtet. Teabelehe kavandis ja ka kasutusel olevas teabelehes

esitatud info on selles osas ebapiisav.

1 K. Kaldur jt. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja tagasisaadetavate nõustamisteenuse analüüs. Balti Uuringute Instituut,

2023, lk 46–51.

2

Teabelehe kavandis on märgitud, et „PPA tehtud otsus on lõplik siis, kui selle edasi kaebamise

tähtaeg on möödunud või kui kohtuotsus kaebuse kohta on rahuldamata jäetud, ning see on

jõustunud“. Selle lause sisu on ebaselge. Seaduse kohaselt on lõplik otsus taotluse

tagasilükkamise kohta tehtud PPA otsus, mida ei ole kaebetähtajal halduskohtus vaidlustatud;

ning PPA otsus taotluse tagasilükkamise või rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise kohta,

mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata (välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (VRKS) § 31 lg 1 punktid 1 ja 2).

Selgelt tuleks esitada info, et kui halduskohus jätab inimese kaebuse rahuldamata, peab ta riigis

viibimise õiguse säilitamiseks esitama kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mille põhjal kohus

otsustab, kas tal on õigus riigis viibida.

Tuleks selgitada, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamisest ning kohtu otsusest sõltub, kas

inimesel on õigus kohtumenetluse ajal jätkuvalt elada majutuskeskuses ja saada seaduses

sätestatud teenuseid.

Teabelehes võiks käsitleda ka erijuhtusid, millal otsustab kohus taotleja õiguse üle riigis viibida

kuni lõpliku otsuse tegemiseni.

- Info järjestamisel võiks pidada silmas käsitletud õiguste olulisust. Pika teksti lugemisel võib

inimese tähelepanu hajuda või ta võib õiguste suulise tutvustamise ajal väsida. Seetõttu tuleks

info esitada tähtsuse järjekorras: kõigepealt peaks käsitlema taotleja õiguste kaitsmist

puudutavaid küsimusi ja seejärel taotluse tagasivõtmise või vabatahtliku riigist lahkumise

õigust. Kogu info, mis ei ole seotud rahvusvahelise kaitse taotlemisega, sobiks paigutada

tahapoole, kus käsitletakse ka muid elukorralduslikke küsimusi (nt perekonna taasühendamine,

häirekeskusesse helistamine jm). Seda teavet ei sobi esitada menetluslike küsimuste vahel.

- Punktis „Tervishoiuteenused“ on märgitud, et „kui elad väljaspool majutuskohta, siis

korraldatakse sulle vältimatu arstiabi ja võimalus kasutada tasulist arstiabi“. Selline info on

vastuolus seadusega. Seaduse kohaselt peab majutuskeskus korraldama tervishoiuteenustele

juurdepääsu ka omal soovil väljaspool majutuskeskust elavatele taotlejatele (VRKS § 32 lg 1

p 3; § 36 lg 2).2

- Teabelehes on öeldud: „Kui sa majutuskeskuses ei ela või oled ilma loata öisel ajal mujal, siis

võib PPA seda arvestada otsuse tegemisel.“ Sellise väite kooskõla seadusega on küsitav. VRKS

§ 23 lõike 2 punkti 2 kohaselt eeldab PPA, et taotlus on tagasi võetud või taotlusest on loobutud,

kui taotleja lahkub majutuskeskusest, ilma et ta oleks mõistliku aja jooksul sellest teavitanud

PPA-d või majutuskeskust. Teavikus tuleks selgelt esitada tingimused, millal PPA võib seaduse

kohaselt lugeda inimese kaebuse kaudselt tagasivõtnuks või taotlusest loobunuks, ja mis on selle

õiguslikud tagajärjed.

- Teabelehe kavandis on mitmes kohas märgitud, et taotlejale toimetatakse menetlusdokumendid

(teated, kutsed, järelevalvemeetmete kohaldamise otsus jm) kätte e-kirja teel. Seadus näeb ette

teistsuguse kättetoimetamise korra (VRKS § 31). Seetõttu vajaks selgitamist, millisele

õiguslikule alusele teabelehe kavandis märgitud info tugineb.

- Ka nn Dublini menetlust käsitlevas osas tuleb inimest teavitada õiguste kaitse võimalustest.

Samuti tuleb tuua välja, kuidas otsustatakse riigis viibimise küsimuse üle ning mida peab

inimene ise tegema riigis viibimise õiguse saamiseks.

- Info tuleks anda ka koolikohustuse ning hariduse saamise õiguse kohta.

- Võiks selgelt välja tuua, et ka kinnipidamiskeskuses tuleb arvesse võtta inimese erivajadusi.

2 Vt õiguskantsleri 12.04.2024 soovitus Sotsiaalkindlustusametile ja AS-ile Hoolekandeteenused (kiri

nr 7-4/231328/2402177.

3

Rahvusvahelise kaitse saajale mõeldud teabeleht

- Punkti „Pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse või soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei poole“ all sobiks teada anda ka

õiguskantsleri poole pöördumise võimalusest.

- Samas punktis on märgitud: „Kui tunned, et Sind pole koheldud sooliselt ega sotsiaalselt

võrdselt […]“. See on ebamäärane ning eksitav väljend, sest volinik ei saa kontrollida, kas

inimest on diskrimineeritud sotsiaalse seisundi tõttu. Võiks anda info, mis õigusvaldkondades

ning mis tunnuste alusel asetleidnud diskrimineerimise juhtudega saab volinik tegeleda.

- Kirjas on, et rahvusvahelise kaitse saanud inimesel on kohustus „läbida Sulle määratud

tervisekontroll ja rahvatervisega seotud põhjustel lasta kontrollida enda tervislikku seisundit“.

Sellest jääb eksitav mulje, nagu oleks kaitse saanud inimene kohustatud läbima mitu

tervisekontrolli ning ebamääraseks jääb ka kontrolli sisu. VRKS § 75 lõige 11 sätestab, et

rahvusvahelise kaitse saaja tervist kontrollitakse nakkushaiguste suhtes siis, kui see on

põhjendatud rahvatervise kaitsega. Teabelehes tuleks järgida seaduse sõnastust ja sisu.

- Teabelehest võib lugeda, et „[k]eeleõpe on alates 18. eluaastast kohustuslik igale töövõimelisele

rahvusvahelise kaitse saajale, kes ei omanda eesti keeles põhi-, kesk- või kõrgharidust, kuni

rahvusvahelise kaitse vanaduspensioniealise saajani“. Paraku on sätte sõnastus kohmakas ja

võib inimesi eksitada. Seaduse kohaselt peab eesti keele õppes osalema rahvusvahelise kaitse

saaja, kes on töövõimeline (18-aastane kuni vanaduspensioniealine) ja ei omanda eesti keeles

põhi-, kesk- või kõrgharidust. Kehtiv vanaduspensioniiga võiks olla esitatud vanusevahemikuna.

Palun märkige mõlemas teabelehes Õiguskantsleri Kantselei kontakttelefoniks 693 8404.

Mõlemad teabelehed on ametlikud dokumendid, millega riik annab inimestele teavet, ning inimene

peab allkirjaga kinnitama, et talle on õigusi ja kohustusi tutvustatud talle arusaadavas keeles ning

talle on antud teabematerjal ka kirjalikult tõlgituna. Nii Eesti kui ka paljude teiste riikide

kultuuriruumis on kohatu, kui riik pöördub ametlikus suhtluses inimese poole familiaarses stiilis.

Kohane on inimese poole pöörduda teie-vormis.

Võiksite teha teabelehed kättesaadavaks ka lihtsas keeles. See võimaldaks sisust paremini aru saada

hariduslike erivajadustega inimestel ning inimestel, kes on saabunud Eestisse riikidest, kus on

oluliselt erinev ühiskondlik korraldus, ja kellel võib seetõttu olla puudulik haridus või keeruline

mõista Eesti riigikorralduse ülesehitust.3

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Agarmaa

õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Kristiina Albi 693 8404

[email protected]

3 Vt ka K. Kaldur jt. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja tagasisaadetavate nõustamisteenuse analüüs. Balti Uuringute

Instituut, 2023, lk 41.