Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 23.04.2024, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Ametiasutuse nimi: abiprokurör Kristel Pihlakas

Kriminaalasja number: 23231553996

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxx (ik xxxxxxxxxxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 09.03.2022, 10.07.2023

Põhja Ringkonnaprokuratuuris on menetluses kriminaalasi nr 23231553996, milles Xxxxx

Xxxxxt kahtlustatakse selles, et tema 10.07.2023 hotellitoas number 202 Xxxx Xxxx hotellis,

Xxxx linnas, Xxxxxx tiris juustest oma elukaaslast Xxxxx Xxxxxi, lõi kannatanut mitu korda

lahtise käega vastu nägu ning tõukas kannatanut korduvalt, mille tagajärjel kannatanu kukkus

põrandale. Selle tegevusega tekitas Xxxxx Xxxxx kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi.

Samuti kahtlustatakse Xxxxx Xxxxxt selles, et tema 09.03.2022 täpselt tuvastamata kellaajal

aadressil Xxxx Xxxxxx võttis mõlema käega oma elukaaslase Xxxxx Xxxxxi peast kinni ja

surus kannatanu pea vastu lauda, siis tõmbas juustest tirides kannatanu püsti ja lükkas vastu

seina, mille tagajärjel lõi kannatanu pea ära. Seejärel Xxxxx Xxxxx võttis kätega kannatanu

kaelast kinni ning hakkas kägistama. Oma tegevusega tekitas Xxxxx Xxxxx kannatanule Xxxxx

Xxxxxile füüsilist valu ja kehavigastusi.

Seega pani Xxxxx Xxxxx toime teise isiku tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise

väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja

raskusastet, on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada

kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda,

et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja

selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud

heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale

kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa

ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,

võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg

7). KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus

või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3).

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis

tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest

lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo

toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude

toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks

oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise

viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on

sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt

vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see

oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on

mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest

ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kahtlustatav ja kannatanu tänaseks

leppinud, peres kasvab kolm last ning Xxxxx Xxxxx ja Xxxxx Xxxxx soovivad kooselu jätkata.

Kannatanu on võtnud 25.03.2024 tagasi kriminaalmenetluses esitatud lähenemiskeelu

kohaldamise taotluse Xxxxx Xxxxx suhtes. Kannatanu on 23.04.2024 prokuratuuris toimunud

kohtumisel selgitanud, et nad elavad kahtlustatavaga jätkuvalt koos, nad on leppinud ja lähevad

koos psühholoogi nõustamisele. Xxxxx Xxxxx on 23.04.2024 prokurörile kinnitanud, et ta

soovib kindlasti kannatanuga kooselu jätkata, uusi konflikte ei tule ja ta soovib minna

nõustamisele psühholoogi juurde.

Eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine Xxxxx Xxxxx

suhtes käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras.

Käesoleval juhul puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning Xxxxx

Xxxxx suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik

kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke

volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi.

Xxxxx Xxxxxle on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab

prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231553996 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Xxxxx Xxxxx peab osalema koos kannatanu

Xxxxx Xxxxxiga pereterapeudi nõustamisel terapeudi poolt määratud arvul

kordadel. Nõustamisel osalemist kinnitava tõendi peab Xxxxx Xxxxx esitama

prokuratuurile e-post [email protected].

Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 23.10.2024. Kohustuse täitmata jätmisel uuendab

prokurör kriminaalmenetluse.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tühistada tõkend elukohast lahkumise keeld.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 4 DVD plaati

helisalvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde.

5. Riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete kustutamine:

23.11.2023 edastatud andmed jätta kustutamata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 edastada käesoleva määruse koopia kannatanule Xxxxx

Xxxxxile ja kahtlustatavale Xxxxx Xxxxxle

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tallinn, Lubja 4. Kui füüsilisest isikust

kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde,

mida ta valdab.

9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile

põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne

päeva jooksul.

Kristel Pihlakas

Olen kohustustega nõus. Määruse olen kätte saanud.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------