Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 22.04.2024 Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231550820

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi, isikukood: XXX

Kuriteo toimepanemise aeg: 2023.a juuli, 29.02.2024, 01.03.2024

Kahtlustatavale xxx on 21.03.2024 esitatud kahtlustus selles, et tema

- eeluurimisel tuvastamata ajal kui juuli kuus 2023 aastal, õhtul, eeluurimisel tuvastamata kellaajal,

viibides korteris, mis asub aadressil xxx Tallinn, verbaalse konflikti käigus elukaaslase xxx viskas

kruusiga tema suunas nii, et ta sai lööke pea piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu;

- 29.02.2024 vastu 01.03.2024 öösel umbes kella 24:00 paiku, viibides korteris, mis asub aadressil

xxx Tallinn, verbaalse konflikti käigus elukaaslase xxx hakkas teda lööma mitu korda jalgadega

vastu selga, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu;

- 01.03.2024 umbes kella 12:00 paiku, viibides korteris, mis asub aadressil xxx Tallinn, verbaalse

konflikti käigus elukaaslase xxx tuli talle kallale, haaras teda käega suguorganist ja kõvasti

pigistas. Seejärel xxx hakkas xxx lööma mitu korda rusikaga näopiirkonda ja kehapiirkonda,

kriimustas teda näost, kaelast ja kehast, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja vastavalt

isiku läbivaatuse protokollile kehavigastusi: kriimud näo piirkonnas, keha piirkonnas, vasakul ja

paremal käe piirkonnas, kaela piirkonnas ja selja piirkonnas üleval osal, hematoom paremal käel.

Oma selliste tegevusega pani xxx toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava

kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2

ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet,

on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS

§ 202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et

kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS

§ 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). KarS 121 lg

2 p 2 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane

vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3).

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse

lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo

iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud

tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just

selle järele on tungiv vajadus.

Lisaks kohtueelses menetluses antud ütlustele avaldas 12.04.2024 ja 19.04.2024 kannatanu xxx

telefonivestluses, et menetluses olevad juhtumid on tekkinud lahkarvamuste tõttu. Menetlusosaliste

vahel on aset leidnud arusaamatused, mida ei osatud lahendada rahumeelselt. Nüüd on olukord

stabiilne, kannatanu ja kahtlustatav soovivad jätkata kooselu. Xxx ei soovi kohtumenetlust ega

kahtlustatava karistamist. Menetlusosalised on omavahel juhtumeid arutanud ja jõudnud seisukohale,

et lahendavad tekkivad konfliktseid olukordi või lahkarvamusi rahumeelselt.

19.04.2024 vestles prokurör kahtlustatavaga xxx kes esitas prokuratuuris taotluse kriminaalasja

lõpetamiseks ja andis nõusoleku osaleda vägivallast loobumise tugiliini nõustamisel. Samas lisas, et

on väga huvitatud nõustamisest, sest konfliktseid olukordi tekib jätkuvalt ja neid on vaja õppida

lahendama.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlustataval xxx kehtivaid

kriminaalkaristusi. Kahtlustatav on käitunud seaduskuulekalt ja on suhtunud õiguskorda

lugupidavalt. Menetluses on kolm kuriteoepisoodi, kahes episoodis on kahtlustatav oma süüd

tunnistanud. Prokuratuuris 19.04.2024 ja 22.04.2024 toimunud kohtumistel kinnitas kahtlustatav xxx

, et ta on oma tegudest aru saanud. Temal on kahju, et sellised juhtumid on aset leidnud. Kahtlustatav

mainis, et tal ei ole hetkel ametlikku töökohta, seega palus mitte määrata talle rahalist kohustust.

Prokurör leiab, et arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, ei pea kahtlustatava poolt toimepandu

käesoleval juhul ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega.

Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine xxxx suhtes

käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Käesoleval juhul

puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning xxx suhtes ei ole eri- ega

üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri

hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse

KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi.

Kahtlustatavale xxx on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör

KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231550820 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

XXX on kohustatud:

2.1. registreerima ennast hiljemalt 26.04.2024 Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise

tugiliini nõustamisele (P. Pinna 4, Tallinn/ Lubja 4, Tallinn; tel 5331 4308, 6606077; e-post

[email protected]) ja osalema nimetatud nõustamisel

kriminaalmenetluse lõpetamisest alates 6 (kuue) kuu jooksul nõustaja poolt ette nähtud arv

kordi ning järgima nõustaja poolt etteantud tegevusplaani. Nõustaja võib nõustatava edasi

suunata individuaalsele nõustamisele või asjakohasesse sotsiaalprogrammi. Nõustamine

lõpetatakse nõustaja või individuaalse nõustaja või sotsiaalprogrammi läbiviija kinnituse

alusel. Tähtajaks määrata: 22.10.2024.

Xxx kohustub teavitama prokuröri Irina Tsugart kirjalikult e-posti aadressil

[email protected] hiljemalt 26.04.2024 nõustajaga ühenduse võtmisest ning hiljemalt

30.05.2024 esimese nõustamiskorra läbimisest.

2.2. hoiduma vägivallast xxx suhtes – KrMS § 202 lg 2 p 7. Tähtajaks määrata 22.10.2024.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendeid ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 2 DVD-plaati jätta

kriminaalasja materjalide juurde.

5. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: andmeid ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale xxx Ühtlasi

saadetakse käesoleva määruse koopia kannatanule.

8. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda

kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

9. Kannatanul on õigus:

- tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne

päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS § 206 lg 3);

- taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle

teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab;

- esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3).

Mulle on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise aluseid, olen nendest aru saanud, olen nõus

kriminaalmenetluse lõpetamisega ja lõpetamise määruse kätte saanud. Määrus on mulle suuliselt

tõlgitud. Olen nõus minu andmete edastamisega vägivallast loobumise tugiliini nõustajale. Olen

teadlik, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle

pandud kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 6 alusel.

______________________________________________________________________________