Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Kiili Vallavalitsus

[email protected]

Teie 02.04.2024 nr 8-1/626-6

Meie 23.04.2024 nr 9.3-4/24/3495-2

Paekna tee 2 detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 alusel seisukoha saamiseks Paekna tee 2

detailplaneeringu.

Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Paekna külas, Paekna tee 2

(30401:002:0194) kinnistul ning planeeringuala suurus on 10,63 ha. Detailplaneeringu eesmärk

on Paekna külas Paekna tee 2 jagamine ja osadele moodustatud kruntidele ehitusõiguse

määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja

tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse 2 äri- ning

tootmismaa krunti ja 2 maatulundusmaa krunti. Äri- ning tootmismaa (pos 2) krundile tohib

ehitada seitse kuni kolmekorruselist hoonet kõrgusega kuni 12,0 m kokku kuni 8000 m2. Äri-

ning tootmismaa (pos 3) krundile tohib ehitada neli kuni kolmekorruselist hoonet kõrgusega

kuni 12,0 m kokku kuni 1970 m2. Maatulundusmaa kinnistule (pos 1) ehitusõigust ei anta.

Maatulundusmaa krundile (pos 4) antakse ehitusõigus hajaasustuse põhimõttel: üks kuni

kahekorruseline elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kolm ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni

4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind kuni 500 m2. Käesolev detailplaneering sisaldab

Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepaneku. Detailplaneeringus on arvestatud Kiili valla

üldplaneeringus esitatud nõuetega.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangus on välja toodud:

 „Planeeringuala ja selle ümbrus planeeritakse täiendav kõrghaljastuse puhver, et

vähendada kõrval aladele suurenevast liikluskoormusest ja ehitatud hoonetest

tulenevaid võimalikke häiringuid (müra, valgusreostus, õhusaaste) kooskõlas

detailplaneeringu tingimustega.“

 „Ehitustööde läbiviimisel on mürahäiring tõenäoline, kuivõrd liiklustihedus suureneb

ehitusaegse transpordi võrra. Planeeringu elluviimisega kaasneb eeldatavalt

äritegevusest tingitud liikluskoormuse suurenemine ja müra tase. Ehitusaegne ja

detailplaneeringu elluviimise järgne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse

ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002 a määruse nr

42 „Müra normtasemed eluja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Kui selgub täpsemat

informatsiooni, tuleb vajadusel planeeringus näha ette piisavad leevendusmeetmed

negatiivsete mõjude vähendamiseks. Mõju on eeldatavalt peamisel planeeringualale ja

lähinaabritele.“

 „Valmisehitatud ehitiste kasutamisel võib esineda teatud määral transpordist tulenevat

müra- ja valgusreostust. Arvestades piirkonna paiknemist ja piirkonnas levinud

maakasutust, ei ole tegemist mõjude olulise suurenemisega.“

2(3)

 „Vältida häirivat valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, mille mõju võib ulatuda

planeeringualast väljapoole. Võimaliku valgusreostuse mõju vähendamiseks rajada

täiendav kõrghaljastus;“

 „Põhjavee kaitse seisukohalt on oluline, et puurkaevu sanitaarkaitsealal tegevust ei

toimu; ühisvee-ja kanalisatsiooni väljaehitamine ja liitumine on keskkonna ja põhjavee

kaitse seisukohast eelistatuim.“

 „Ette näha meetmed põhjavee kaitseks;“

Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega, ei esita vastuväiteid KSH

mittealgatamise otsusele, kuid juhib tähelepanu järgnevale:

 KSH eelhinnangus (lk 12) on toodud: „Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardi

andmetele kuulub planeeritav ala kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega riski

piirkonda (100-150 kBq/m³). Antud radooniriski levila kaart on pigem piirkonda

iseloomustav ning radooni sisaldus võib võrdlemisi väikeste vahemaade (s.h

detailplaneeringuga hõlmatud ala) ulatuses varieeruda üsna oluliselt. Kuivõrd

kavandatava tegevusega kaasneb ka hoonete ehitus, on tarvilik kasutusele võtta

radooniohje meetmed.“ Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole

pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleks

detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõtmised.

 KSH eelhinnangus (lk 15) on toodud: „Välja selgitada kavandatava tegevusega

kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning sellest tulenevalt ette näha haljastuse ja

heakorrastuse põhimõtted ning müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja

insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded;“ Jälgida, et

ehitusaegsed ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid ning arvestada

EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

 KSH eelhinnangus (lk 15) on toodud: „Läbi viia mürauuringud nii liiklusmüra, kui ka

tööstusmüra kohta ning arvestada ka helirõhutasemeid ja ehitusmüra tasemeid vastavalt

seadustes toodud normidele;“ Amet juhib tähelepanu, et hindamaks planeeritavalt alalt

esinevate müratasemete vastavust keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisas 1 kehtestatud tasemetele, tuleb ametile esitada liiklusest ja tööstusest

tulenevalt olemasoleva ning perspektiivse olukorra kohta mürauuring. Mürauuringu

koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva

müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning

tuginedes § 3 lg 3 punkt 5 hinnata ka maksimaalseid müratasemeid.

 Arvestada, et ka maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi

ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega

aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike

hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Kristina Jaroševitš

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

55674859

kristina.jaroševitš@terviseamet.ee