Käitumiskoodeksi kinnitamine

KINNITATUD

Ravimiameti peadirektori

aprill 2024

käskkirjaga nr 19

RAVIMIAMETI KÄITUMISKOODEKS

1. Koodeksi eesmärk ja rakendusala

1.1 Ravimiameti käitumiskoodeks sätestab Ravimiameti (edaspidi ka amet) ametnike, töölepingu

alusel töötavate töötajate ja töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel töötavate isikute

(edaspidi koos teenistujad) ning töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel tegutsevate

ekspertide (edaspidi eksperdid) käitumise normid, et vältida võimalikke huvide konflikte ning

teenistujate või Ravimiameti maine kahjustamist ja tagada võrdne kohtlemine.

1.2 Käitumiskoodeks annab ameti teenistujatele ja ekspertidele täiendavaid juhiseid lisaks avalikku

teenistust reguleerivatele õigusaktidele ning juhistele, mida teenistujad ja eksperdid peavad

järgima. Nendeks juhisteks on:

1) Rahandusministeeriumi väljatöötatud juhised1,

2) Ametniku eetikakoodeks2,

3) Huvide konflikti vältimine ametnike koolitustegevuses3,

4) Teenistusülesannetega seotud kingituste ja soodustuste hea tava4,

5) HMA Guide to Managing Declarations of Interests5.

1.3 Käitumiskoodeksit ja korruptsiooniriske ning eetika ja huvide konflikti põhimõtteid

tutvustatakse kõikidele teenistujatele ja ekspertidele teenistusse asumisel või enne lepingu

sõlmimist. Ekspertidele tutvustab käitumiskoodeksit ja korruptsiooniriske töö vastuvõtja.

Vähemalt üks kord aastas käsitletakse neid teemasid ka asutusesisesel koolitusel või

üldkoosolekul.

2. Ravimiameti roll ja sõltumatuse tähtsus

2.1 Ameti teenistujad ja eksperdid töötavad avalikes huvides. Ameti töö ravimite hindamisel ja

järelevalves on oluline inimeste ja loomade tervise kaitsel ja edendamisel. Ameti teenistujate ja

ekspertide ausus ja professionaalsus on ameti sõltumatuse ja avaliku maine garantiiks.

2.2 Ameti eesmärkide täitmiseks peab olema tagatud:

 teenistujate ning ekspertide ausus, sõltumatus ja erapooletus;

 teenistujate ja ekspertide lojaalsus avalikele huvidele ja asutusele;

 üldsuse usaldus ameti töö suhtes.

2.3 Nende tingimuste täitmisele kaasa aitamiseks on oluline, et ameti teenistujad ja eksperdid

järgiksid ameti käitumispõhimõtteid nii tööülesannete täitmisel kui ka töövälisel ajal.

1 https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/avalik-teenistus/eetika 2 https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/avalik-teenistus/eetika 3https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/avalik-teenistus/eetika 4 https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/avalik-teenistus/eetika 5 https://www.hma.eu/about-hma/working-groups/hma-working-group-of-quality-managers.html

2 (21)

3. Käitumispõhimõtted

3.1 Ausus

3.1.1 Teenistuja ja ekspert lähtub aususe ja eetilisuse põhimõttest, vältides sõnade ja tegude

vasturääkivusi.

3.1.2 Teenistujal on kohustus sekkuda teise teenistuja ebaausa või ebaeetilise käitumise korral,

sealhulgas ka juhtudel, kui see ei puuduta otseselt teenistujat ennast. Teenistuja peab

sellistest juhtumitest teavitama oma vahetut või kõrgemalseisvat juhti.

3.1.3 Teenistujale teatavaks saanud otsustest, sealhulgas ka otsustest, mis on teenistujale endale

positiivsed, mille tegemise aluseks on või võivad olla ebaõiged või puudulikud andmed,

teavitab teenistuja kohe oma vahetut või kõrgemalseisvat juhti.

3.1.4 Kui ilmneb, et teenistuja enda või kolleegi tegevus võib kahjustada ameti huve või mainet,

peab teenistuja sellest kohe teavitama vahetut või kõrgemalseisvat juhti.

3.2 Õiguspärasus

3.2.1 Teenistuja või ekspert tegutseb vastavalt õigusaktidele.

3.2.2 Volitusi kasutatakse üksnes eesmärgil, milleks need on antud. Ameti teenistuja või ekspert

väldib oma volituste kasutamist eesmärgil, mis ei tulene õigusaktidest või ei lähtu avalikust

huvist. Otsuseid tehes ei välju teenistuja ega ekspert seaduse piiridest.

3.2.3 Juhtudel, mis puudutavad isikute õigusi või huve, tagab teenistuja neile õiguse ja võimaluse

haldusmenetluse käigus oma õigusi ja huve kaitsta, sealhulgas võimaldades enne otsuse

tegemist esitada kirjalikke arvamusi ning vajadusel suulisi selgitusi.

3.3 Diskrimineerimise vältimine

3.3.1 Taotluste menetlemisel ja otsuste tegemisel kohtleb teenistuja või ekspert kõiki

menetlusosalisi võrdselt. Samade küsimuste puhul koheldakse isikuid samaväärselt. Erinev

kohtlemine on lubatud üksnes juhul, kui see on põhjendatud juhtumi objektiivsete

asjaoludega, mis sellisel juhul selgesti dokumenteeritakse.

3.3.2 Kedagi ei diskrimineerita rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse,

poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude

asjaolude tõttu.

3.3.3 Märgates diskrimineerivat käitumist ükskõik kelle suhtes on teenistujal kohustus sekkuda.

Teenistuja peab sellistest juhtumitest teavitama oma vahetut või kõrgemalseisvat juhti.

3.4 Proportsionaalsus

3.4.1 Otsuseid tehes peab teenistuja või ekspert silmas, et võetavad meetmed oleks taotletava

eesmärgiga proportsioonis. Teenistuja või ekspert ei piira isiku õigusi ega esita nõudmisi,

mis ei ole mõistlikus seoses eesmärgiga, mida meetmega taotletakse.

3.4.2 Otsuste tegemisel peavad teenistuja ja ekspert silmas isiku huvide ja avaliku huvi tasakaalu.

3 (21)

3.5 Erapooletus ja sõltumatus

3.5.1 Teenistuja ja ekspert on erapooletu ja sõltumatu. Teenistuja hoidub igasugusest isikuid

kahjustavast omavolilisest tegevusest ega rakenda kellegi suhtes sooduskohtlemist.

3.5.2 Teenistuja ega ekspert ei lase end mõjutada asjasse mitte puutuvatest välisteguritest, sh

poliitilistest mõjudest ega isiklikest huvidest.

3.5.3 Teenistuja või ekspert ei osale toimingute (nt ostude või teenuste tellimine) või otsuste

tegemisel, mis mõjutavad tema isiklikke ja temaga seotud isikute6 huve. Nimetatud

situatsiooni tekkimisest peab teenistuja koheselt teavitama oma vahetut juhti ja ekspert

lepingus määratud ameti esindajat ning ennast toimingu või otsuse tegemisest taandama.

3.5.4 Huvid deklareeritakse ja teenistujad teavitavad ametit oma kõrvaltegevustest (vt lisa 3).

3.6 Õiguspärased ootused ja järjepidevus

3.6.1 Teenistuja või ekspert on oma käitumises ning ameti haldustegevuses järjepidev. Teenistuja

võtab arvesse isikute õiguspäraseid ja ameti varasemast tegevusest tulenevaid ootusi.

Mõjuval põhjusel senisest haldustavast kõrvale kaldumisel teavitatakse sellest mõistliku aja

jooksul isikut, kelle suhtes või kelle algatatud menetlust läbi viiakse.

3.6.2 Teenistuja või ekspert järgib ameti haldustava, kui konkreetse juhtumi puhul ei ole

õiguslikku alust sellest kõrvalekaldumiseks.

3.7 Viisakus

3.7.1 Teenistuja on üldsuse, huvipoolte, järelevalvatavate ja kolleegidega suheldes täpne,

viisakas ning kättesaadav. Nii kirjalikele kui suulistele pöördumistele vastates on teenistuja

abivalmis ning annab esitatud küsimustele ammendavad sisulised vastused.

3.7.2 Keerulistes suhtlemissituatsioonides jääb teenistuja rahulikuks ja viisakaks. Kui teenistujal

jääb mulje, et suhtluspartner ei jäänud tema käitumisega rahule või oli ise ebaviisakas

teenistujaga suhtlemisel, teavitab ta sellest oma vahetut või kõrgemalseisvat juhti.

3.7.3 Kui küsimus ei kuulu teenistuja pädevusse, edastab küsimuse õigele isikule asutuses ning

teavitab pöördujat, kellel ta küsimuse edasi suunas või suunab asjakohase asutuse juurde,

osutades mõistlikku kaasabi kontakti loomisel.

6 Korruptsioonivastase seaduse § 7 alusel seotud isik:

1) ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema alaneja sugulane,

sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa

ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps;

2) juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või

temaga seotud isikule;

3) juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise või käesoleva

lõike punktis 1 või 4 nimetatud isik;

4) isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool

ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja

vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või

arvel.

4 (21)

3.7.4 Kui juhtub isiku õigusi kahjustav eksimus, vabandab teenistuja selle toimumise pärast ning

võtab tarvitusele meetmed olukorra heastamiseks. Sellisest situatsioonist teavitab teenistuja

oma vahetut või kõrgemalseisvat juhti.

3.8 Mõistlik otsustamistähtaeg

3.8.1 Teenistuja tagab, et iga ametile saadetud taotluse või kaebuse suhtes tehakse otsus

mõistliku aja jooksul, viivitamata ning igal juhul hiljemalt õigusaktides ette nähtud tähtaja

jooksul. Sama kehtib kirjadele vastamisel.

3.8.2 Kui ametile saabunud taotlust või pöördumist ei ole selles tõstatatud küsimuse keerukuse

tõttu võimalik lahendada ettenähtud tähtaja jooksul, teatab teenistuja sellest esimesel

võimalusel taotluse või pöördumise esitajale. Sel juhul tehakse lõplik otsus teatavaks

lühima võimaliku aja jooksul.

3.9 Haldusaktide põhjendamise kohustus ja nende teatavaks tegemine

3.9.1 Iga ameti haldusakt, mis võib piirata isiku õigusi või panna kohustusi, peab olema tehtud

piisaval õiguslikul ja faktilisel alusel ning sisaldama põhjendust otsuse tegemise kohta.

3.9.2 Teenistuja või ekspert tagab, et isikute õigusi või kohustusi mõjutavad haldusaktid tehakse

asjassepuutuvale isikule kirjalikult teatavaks kohe pärast haldusakti vastuvõtmist.

3.9.3 Ameti poolt antavates haldusaktides (nt otsused, ettekirjutused ja muud dokumendid) tuleb

osutada haldusakti vaidlustamiseks ettenähtud edasikaebamise võimalustele ja

tähtaegadele.

3.10 Andmekaitse ja ärisaladus

3.10.1 Kodaniku isikuandmeid või ärisaladusi käitlev teenistuja järgib isikuandmete ja ärisaladuse

kaitse kohta sätestatud põhimõtteid. Teenistuja ei töötle isikuandmeid õigusvastasel

eesmärgil ning ei edasta neid andmeid selleks volitamata isikutele.

3.10.2 Kui teenistuja tunneb, et avalik huvi kaalub üles isikuandmete ja ärisaladuse kaitse, edastab

ta selle info oma vahetule või kõrgemalseisvale juhile, kes põhjendatud juhul teavitab

asutuse juhti.

LISAD

Lisa 1. Juhised konfidentsiaalsuse kohta

Lisa 2. Juhised kingituste ja soodustuste kohta

Lisa 3. Juhised huvide konflikti kohta

Lisa 4. Ravimiameti teenistuja huvide deklaratsioon

Lisa 5. Ravimiameti ekspertide huvide deklaratsioon

Lisa 6. Ravimiameti kõrgema korruptsiooniriskiga ametikohad

5 (21)

Lisa 1. Juhised konfidentsiaalsuse kohta

1. Alused

1.1 Ravimiametil on kohustus tagada üldsuse juurdepääs avalikule teabele ning oma

tööprotsesside mõistetavus ja avatus, samas pidades silmas ametile järelevalvetegevuse

käigus teatavaks saavate isikuandmete ja ärisaladuste konfidentsiaalsust.

1.2 Ameti teenistujad ja eksperdid peavad käsitlema juurdepääsupiiranguga teavet diskreetselt

ja konfidentsiaalselt.

2. Konfidentsiaalsuskohustus

2.1 Ameti teenistujatel ja ekspertidel on juurdepääs ärisaladustele või isikuandmetele.

Teenistujad ja eksperdid ei tohi sellist teavet ilma õigusliku aluseta avalikustada.

2.2 Uutele teenistujatele ja ekspertide tutvustatakse vastavaid õigusakte ning ameti sisekorda,

juhendeid ja eeskirju. Konfidentsiaalsuskohustus laieneb kõikidele ameti teenistujatele ja

ekspertidele. Ametnikega sõlmitakse konfidentsiaalsusleping ning töötajate ja ekspertidega

konfidentsiaalsuskokkulepe nendega sõlmitavas lepingus.

2.3 Teenistujatel ja ekspertidel tuleb olla tööalastele küsimustele vastamisel väga hoolikas, et

mitte esitada kolmandatele isikutele teavet, mis ei ole avalik. Alati tuleb välja selgitada

küsimust esitava isiku andmed ja küsimused tuleb võimalusel paluda esitada kirjalikult.

2.4 Vastates kaudsetele ja üldistele küsimustele, mis võivad puudutada asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teavet, tuleb neid käsitleda ametlikus raamistikus. Kui ei ole selge,

kas mingi teave on avalik või mitte, tuleb pöörduda oma vahetu või kõrgemalseisva juhi

poole.

2.5 Konfidentsiaalsust tuleb järgida ka tööasjade arutamisel perekonnas ja tuttavate ringis,

samuti kolleegidega avalikus kohas.

3. Jätkuv konfidentsiaalsuskohustus

3.1 Teenistujatel ja ekspertidel on konfidentsiaalsuskohustus isegi pärast seda, kui nende

töösuhe Ravimiametiga lõpeb. See hõlmab kogu juurdepääsupiiranguga kaitstud teavet.

3.2 Teenistujad peavad pärast teenistusest lahkumist käituma ausalt ja diskreetselt. Ametist

lahkuvad teenistujad võivad vabalt kasutada töötamise ajal omandatud oskusi, kui sellega ei

kaasne konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist ega kahjustata avalikku huvi, ameti või

ravimitega tegelevate ettevõtjate huve.

4. Üldsuse õigus teabele juurdepääsuks

4.1 Üldsusel on õigus juurdepääsuks kõikidele dokumentidele, millele ei ole seaduse alusel

seatud juurdepääsupiiranguid (vt Asjaajamiskord ja Dokumentide loetelu).

4.2 Kui teenistujal on kahtlus, et avalikustatav teave võib põhjustada vääriti mõistmist, juhib ta

sellele vahetu või kõrgemalseisva juhi tähelepanu ning teeb ettepanekuid täpsustava või

lisateabe andmise vajaduse kohta.

6 (21)

Lisa 2. Juhised kingituste ja soodustuste kohta

1. Mõisted

1.1 Soodustuse all peetakse silmas mistahes vormis võimalikku kasusaamist. Soodustus on

igasugune varaline ja mittevaraline tulu, kasu ja kokkuhoid, sealhulgas selline tulu või

kokkuhoid, mida ei ole võimalik rahaliselt hinnata. Soodustus võib väljenduda ka osutatud

teenetes või pakutavates teenustes. Teenistujatel ja ekspertidel tuleb vältida soodustusi, mis

seavad tema erapooletuse kasvõi näiliselt küsitavuse alla.

1.2 Asutusele pakutavad soodustused – välisdelegatsioonide tehtud või ametlikel visiitidel

saadud kingitused (näiteks maal, raamat, kommid vms) - tavapäraselt jäetakse need asutusse

ja võetakse kasutusele.

1.3 Teenistujale pakutavad soodustused

1.3.1 Ametikohustustega seotud soodustused – kingitused ja muud soodustused, mis on:

 mõeldud mõjutamisena (sh ka näilised, kuid üldsuse poolt soodustusena tõlgendatavad

soodustused);

 pakutud teenistujale järelevalve situatsioonis.

1.3.2 Tavapärane viisakusavaldus:

 sümboolse väärtusega meene konverentsil, koolitusel, seminaril ettekande tegemise eest;

 tähtpäevadel (näiteks jõulude puhul vms) tehtavad viisakuskingitused (näiteks foto,

kommikarp, kruus vms) mõnelt teiselt avaliku sektori asutuselt või koostööpartnerilt;

 kliendi toodud lilled või kommid vms.

1.3.3 Ametikohustustega mitte seostatavad soodustused - sünnipäeva vm tähtpäeva kingitused

tööandjalt või kolleegidelt, pere- või sõprade ringis tehtavad kingitused, kõikidele

klientidele kättesaadavad ostu- vm soodustused. Ametikohustusega mitte seostatavaid

soodustusi käitumiskoodeksis edaspidi ei käsitleta.

2. Kingitused ja soodustused

2.1 Esmase otsuse soodustuse vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks teeb teenistuja.

Soodustuse pakkumisel tuleb eristada:

 kas tegemist on üldiselt tehtud soodustusega kõigile või on soodustus mõeldud üksnes

teenistujale või asutusele;

 kas pakutav soodustus on tavapärane viisakusavaldus, ametikohaga mitte seostuv soodustus

või on tegemist ametikohaga seotud võimaliku korruptiivse soodustusega.

2.2 Ameti teenistuja ei tohi vastu võtta mingeid kingitusi ega soodustusi7 ameti järelevalve alaga

seotud isikutelt ega nende organisatsioonidelt. Keeldumine peab olema viisakas ja sisaldama

põhjendust, et vältida kinkimistava tekkimist ning ennetada sarnaseid olukordi.

2.3 Kui ametikohustusega seostatavast soodustusest keeldumine ei olnud võimalik8 või

soodustuse keelatus selgus hiljem ning soodustus on juba vastu võetud, tuleb sellest

viivitamata teatada vahetule juhile ning soodustus oma asutusele üle anda. Kui soodustuse

üleandmine ei ole võimalik, peab teenistuja selle asemel tasuma soodustuse turuväärtuse.

7 Sealhulgas nii otsesed soodustused teenistujale kui kaudsed soodustused teenistujaga seotud isikutele. 8 Nt kui kellelgi õnnestus kingitus jätta teenistuja teadmata või saadeti see postiga töö juurde või koju

7 (21)

Üleantud soodustus või selle väärtus rahas antakse riigi omandisse või saadetakse tagasi, kui

seadus nii sätestab.

2.4 Kui rahvusvaheliste suhete kontekstis ja erinevate kultuuride kokkupuutel ei ole võimalik

kingituse vastuvõtmisest ilma selle pakkujat solvamata keelduda, võib erandina kingituse

vastu võtta, sellisel juhul toimitakse nagu p 2.3.

2.5 Olukorras, kus teenistuja ei ole kindel, kas soodustus on lubatud või mitte, on kindlam sellest

loobuda. Kui olukord võimaldab, siis võib soodustuse vastuvõtmisega seotud kahtluste

korral küsida nõu oma vahetult või kõrgemalseisvalt juhilt.

2.6 Ameti teenistujad ei kanna ega kasuta kunagi ravimitootja, ravimikäitleja või ravimi logoga

tarbeesemeid. Ametile pidevalt kaupu või teenuseid pakkuvate ettevõtete logoga

tarbeesemeid kasutades tuleb hinnata milline mulje sellest võib jääda kolmandatele isikutele

või üldsusele ning pigem vältida selliste tarbeesemete kasutamist.

3. Kutsed üritustele

3.1 Ameti järelevalvealasse kuuluvatelt isikutelt või nende organisatsioonidelt või

lepingupartneritelt ei võeta vastu kutseid osalemiseks või esinemiseks üritustel, kus on

ülekaalus meelelahutus (näiteks sport, kontsert, puhkus, toit vms).

3.2 Tuleb vältida erialastel üritustel osalemise ja esinemise kutsete vastuvõtmist, kui

toimumiskoha hinnakategooria ei ole sobiv (nt luksushotellid või väga kallid restoranid).

3.3 Üritustel osaledes tuleb mõelda muljele, mis võib jääda kolmandatele isikutele või

üldsusele. Kui teenistuja on sattunud olukorda, mida tema meelest võib mitmeti tõlgendada,

tuleb seda oma vahetu või kõrgemalseisva juhiga kohe arutada.

4. Kutsed einele

4.1 Töölõunad

4.1.1 Töölõuna ei ole tavapärane praktika koostöö tegemiseks. Töölõuna on lubatav, kui see on

tööaja kasutamise seisukohalt oluliselt säästvam võrreldes kohtumisega Ravimiameti

ruumides. Kui on alust arvata, et kutse on ajendatud lootusest ameti teenistujat mõjutada,

tehakse ettepanek kohtuda Ravimiametis.

4.1.2 Oluline on kinni pidada järgmistest põhimõtetest:

 sellisest kohtumisest teavitatakse eelnevalt vahetut juhti;

 keelatud on käsitleda konkreetseid menetlusi (näiteks tegevus- ja müügiloataotluste,

väärteoasjade menetlemine, inspektsiooniga seotud teemad);

 teenistuja ei luba enda eest arvet tasuda, see tuleb teenindajale selgeks teha kohe, et

hilisemaid arusaamatusi vältida.

4.2 Eined erialaüritustel

Erialaüritustel osalevad teenistujad võivad osaleda einetel ja ametlikel õhtusöökidel,

tingimustel, et kutse laieneb kõikidele osalejatele ja ei ole vastuolus punktiga 3.2.

8 (21)

4.3 Eined välisinspektsioonides

Välisinspektsioonidel, kui see on aegasäästev ning ei mõjuta ega jäta muljet inspektori

mõjutamisest, võib aktsepteerida inspekteeritava ettevõtte korraldatavat lõunaeinet, kuid see

peab olema lihtne ja praktiline.

Rahvusvaheliste suhete kontekstis ja erinevate kultuuride kokkupuutel, kui keeldumine võib

olla solvav, võib kaaluda, kas inspektsiooni lõpetamise järgselt aktsepteerida kutset

õhtusöögile väljaspool tööaega. Kutse võib vastu võtta tingimusel, et teenistuja maksab oma

arve ise ja see tuleb kutsujale teatada kohe kutse vastuvõtmisel.

5. Ravimiametis toimuvad kohtumised

Külalisi võetakse vastu ainult nõupidamisruumides, olles kohtumise (sh ruumi kasutamise)

eelnevalt kokku leppinud. Kui on põhjust eeldada, et külaline püüab ameti teenistujat

mõjutada, tuleb kohtumisele kaasa võtta vahetu juht või kolleeg.

6. Kutsed tutvustada avalikult oma seisukohti kirjalikult või suuliselt

6.1 Tuleb teha vahet ametiülesannete täitmisel avaldatavatel trükistel ja läbiviidavatel

koolitustel ning eraviisilisel analoogsel tegevusel.

6.2 Kui teenistuja tegutseb ametiülesannetes Ravimiameti esindajana, on vaja

meditsiininõuniku või peadirektori asetäitja eelnevat nõusolekut trükiste ja koolituste sisu

kohta.

6.3 Kui seisukoha sisu ei ole võimalik eelnevalt kooskõlastada (näiteks vastuseid küsimustele

paneelarutelu käigus või intervjuu ajal), tuleb enne avaldamist selgitada, et see kajastab

teenistuja isiklikke seisukohti ning seda ei tohi tõlgendada või viidata kui ameti omale.

6.4 Teenistuja, kes soovib eraviisiliselt avaldada teksti, pidada kõnet, teha intervjuud või läbi

viia koolitust teemal, mis käsitleb Ravimiameti või avaliku sektori tööd, peab eelnevalt

teavitama meditsiininõunikku või peadirektori asetäitjat. Koos arutades kaalutakse, mis

mulje võib sellest jääda kolmandatele isikutele või üldsusele. Lepitakse kokku, kuidas

selgitatakse, et esitatu ei ole Ravimiameti arvamus.

6.5 Teenistujate avalik esinemine ja publitseerimistegevus on üldiselt soositud, kui see ei sega

põhitööd ja ei ole sisult vastuolus avaliku huviga. Esinemiseks ei anta luba, kui võib eeldada,

et korraldaja põhieesmärk kutse esitamisel on teenistuja või ameti mõjutamine.

6.6 Kutse esitaja on kutse vastuvõetavuse puhul määrava tähtsusega. Põhimõtteliselt võetakse

vastu EL organisatsioonide, avaliku sektori asutuste ja mittetulundusorganisatsioonide

kutsed.

6.7 Reeglina ei võeta vastu kutseid üksikute farmaatsiaettevõtete, samuti koolitustegevuse või

konverentsikorraldusega tulu teenivate eraettevõtete (sh lepingupartnerite) korraldatud

üritustele. Kui teenistuja hinnangul on sellisel üritusel osalemine või esinemine

Ravimiameti huvides, on vaja meditsiininõuniku või peadirektori asetäitja kooskõlastust.

Kui amet keeldub kutsest, ei sobi teenistujal osaleda või esineda üritusel ka oma vabast ajast.

9 (21)

7. Tasud ja honorarid

7.1 Esinemiskutsete puhul (kui on antud luba osaleda) on lubatav, et korraldaja/kutsuja ei võta

teenistujalt ürituse osalustasu või tasub mõistlikud reisi- ja majutuskulud.

7.2 Ametiülesannete täitmisel avaldatavate trükiste, peetavate kõnede või koolituste puhul, mis

on otseselt seotud teenistuja tööga, ei ole tasu võtmine lubatud, välja arvatud juhul, kui autor

pälvib oma töö eest erialase tunnustuse, millega kaasneb hüve. Viimasel juhul otsustab

peadirektor täpsemad käitumisjuhised, arvestades käesolevat koodeksid, selle punktis 1.2

sätestatud juhiseid ja muljet avalikkusele, mis hüve vastuvõtmisega kaasneb.

7.3 Teenistuja peab alati küsima eelnevalt luba tööülesannetega otseselt mitte seotud trükiste,

kõnede või koolitustegevuse eest tasu vastuvõtmise kohta. Selliste olukordade puhul

kaalutakse otsuste tegemisel tasu maksmise motiive ja mõju ning arvestatakse muljega, mis

võib jääda kolmandatele isikutele või üldsusele.

7.4 Eraviisilise trükise avaldamise või koolitustegevuse korral, kui selleks on saadud eelnev

luba ja trükis on kirjutatud või koolitus peetud vabal ajal, võib teenistuja vastu võtta tasu.

Selleks peab olema meditsiininõuniku või peadirektori asetäitja luba, mida andes on

hoolikalt kaalutud tasu maksmise motiive ja mõju.

7.5 Asutuse järelevalvealasse kuuluvatelt isikutelt või nende organisatsioonidelt ei võeta kunagi

vastu tasu.

10 (21)

Lisa 3. Juhised huvide konflikti kohta

1. Mõisted

1.1 Huvide konflikt on olukord, kus isiku või temaga seotud isikute majanduslikud või muud

huvid võivad tegelikult või näiliselt mõjutada ametikohustuste täitmist ehk tekib ametiisiku

ametikohustuste ja erahuvide vastuolu, kus erahuvid võivad mõjutada ametikohustuste

täitmist. Võimaliku huvide konfliktina käsitletakse ka olukorda kus teenistuja või eksperdi

enda arvates konflikti ei esine, ent on võimalik, et kolmas isik või üldsus tajub olukorda

konfliktina (ei tohi ka näiliselt tunduda võimaliku mõjutamisena). Huvid võivad olla otsesed

või kaudsed sõltuvalt nende tegelikust või potentsiaalsest mõjust inimese käitumisele

konkreetsel ajahetkel.

1.2 Otsesed huvid - isikliku kasu saamise huvi (näiteks töötamine ravimiettevõttes,

ravimiettevõtlusega seotud finantshuvid, ravimiettevõtte nõustamine vm), mis tõenäoliselt

mõjutab või võib mõjutada isiku käitumist. Otseste huvide omamine on põhimõtteliselt

vastuolus ameti teenistujaks ja eksperdiks olemisega. Ametisse jäämise nimel peab

asjaomane isik võtma konflikti likvideerimiseks kasutusele vajalikud meetmed.

1.3 Kaudsed huvid - muud huvid, mis võivad teatud määral inimese käitumist mõjutada

(näiteks kliinilise uuringu juhtiv uurija või uurija, seotud isiku töötamine ravimiettevõttes

vm). Kaudsed huvid võivad olemas olla, ent need tuleb deklareerida. Kaudseid huve tuleb

hoolikalt hinnata, et amet saaks võtta kasutusele ettevaatusabinõusid otsustamise

erapooletuse tagamiseks.

1.4 Ravimiettevõte on käesoleva dokumendi mõistes ettevõte, mille tegevussuunad on ravimite

või muude ameti järelevalve alas olevate toodete uuringud, arendus, tootmine, turustamine,

sealhulgas ka ettevõtted, millele ravimiettevõte on need tegevused pannud lepinguga, välja

arvatud ülikoolid, ülikoolihaiglad ja teised tervishoiuteenuse osutajad.

1.5 Seotud isik (korruptsioonivastase seaduse § 7 tähenduses) on:

 ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku

vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps (vanemaks loetakse

käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks

sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps);

 juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub

ametiisikule endale või temaga seotud isikule;

 juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on

ametiisik ise või käesoleva lõike punktis 1 või 4 nimetatud isik;

 isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või

tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda

ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või

kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku

huvides või arvel.

1.6 Lepingupartner on töid või teenuseid või tooteid töövõtu- või käsundus- või hankelepingu

alusel pakkuv isik või ettevõte.

2. Üldpõhimõtted

2.1 Ameti teenistujatel ja ekspertidel ei tohi esineda huvisid, mis võiksid mõjutada nende

erapooletust ja usaldusväärsust, seetõttu peavad teenistujad ja eksperdid deklareerima

11 (21)

mistahes huvid huvide deklaratsioonis (lisad 4 ja 5). Lisaks peavad teenistujad teavitama

ametit oma kõrvaltegevustest.

2.2 Eksperdid ja teenistujad, kes osalevad Euroopa Ravimiameti töörühmades ja komisjonides

või muudes Ravimiameti välistes otsustuskogudes, samuti ravimite tootmise järelevalves

osalevad inspektorid, esitavad huvide deklaratsiooni ka Euroopa Ravimiametile või

vastavale otsustuskogule nende juhiste ja vormide kohaselt.

2.3 Huvide konflikti ennetamiseks või vältimiseks rakendatakse tegevus- ja toimingupiiranguid,

enesetaandamise kohustust, sõltumatuid komisjone, vajadusel taustakontrollide tegemist

jms (näiteks keeld inspekteerida ettevõtteid, millega teenistuja on varasemalt olnud seotud

või kus töötab teenistujaga seotud isik; keeld menetleda lubade taotlusi nendele taotlejatele,

kellega töötaja on seotud või kus töötab temaga seotud isik; koosolekutel teatud küsimuste

hääletustel osalemisest hoidumise nõudmine; enesetaandamine ja tegevuspiirangute

seadmine hangete või riigihangete korral juhul, kui hankemenetlus on seotud firmaga,

milles seotud isikul on osalus jms).

2.4 Huvide varjamise või usalduse rikkumise korral hinnatakse riske ja võimalikke kahjusid

ning plaanitakse vajalikud meetmed.

2.5 Kui teenistuja on otsustanud minna tööle ettevõttesse, mille üle Ravimiamet teeb

järelevalvet, siis on ta kohustatud sellest teavitama oma vahetut juhti ja peadirektorit kohe,

kui ta on töölemineku osas ettevõttega kokku leppinud.

2.6 Kui teenistuja on Ravimiametisse tööletuleku eelse kolme aasta jooksul töötanud

ravimiettevõttes või ravimiettevõtte jaoks, ei tohi ta pärast Ravimiametisse tööletulekut ühe

aasta jooksul osaleda selle ettevõtte inspekteerimises (sh otsuste tegemine, ettekirjutised,

väärteomenetlus. Edaspidi ei peaks teenistuja järgneva kahe aasta jooksul osalema

ainuisikuliselt selle ettevõtte inspekteerimises, samuti ei tohi ta sel perioodil olla

inspektsiooni juht.

3. Deklareeritavad huvid

3.1 Peamised huvide kategooriad:

3.1.1 Töötamine ravimiettevõttes:

 täidesaatev või juhtiv roll ravimiettevõttes;

 töötamine ravimiettevõttes;

3.1.2 Ravimiettevõtte nõustamine;

3.1.3 Ravimiettevõtte strateegiline nõustamine;

3.1.4 Kliinilise uuringu juhtiv uurija või uurija;

3.1.5 Finantshuvid ravimiettevõtte kapitali suhtes:

 aktsiate ja osakute, aktsiaoptsioonide, aktsiakapitali, võlakirjade omamine,

partnerlushuvi ravimiettevõtte kapitali, mõne selle tütarettevõtte kapitali või ettevõtte

kapitali suhtes, milles ravimiettevõttel on osalus;

 ravimiettevõtte poolt makstud hüvitised, tasud, honorarid, palgad, toetused või muud

vahendid (sh renditasud, sponsorlus ja stipendiumid);

 intellektuaalse omandi õigused sh patendid, kaubamärgid, oskusteave;

3.1.6 Muud huvid ravimiettevõtluses;

3.1.7 Suhted muu ettevõtlusega;

3.1.8 Seotud isikute huvid ravimi- või muudes ettevõtetes.

3.2 Deklareeritavate huvide selgitav kirjeldus on huvide deklaratsiooni vormil (Lisa 4).

12 (21)

4. Teenistujate huvide deklareerimine

4.1 Teenistuja huvide deklaratsioon (lisa 4) koosneb põhiosast ja selle lisast. Kõik teenistujad

peavad täitma deklaratsiooni põhiosa. Deklaratsiooni lisa peavad täitma kõrgema

korruptsiooniriskiga ametikohtadel töötavad isikud, need on määratletud käesoleva korra

lisas 6.

4.2 Huvide deklaratsioonide esitamise tähtajad:

 esmane huvide deklareerimine toimub teenistujana teenistusse nimetamise või töötajana

tööle võtmise järel või töövõtu/käsunduslepingu sõlmimisel, siis peab iga isik täitma ja

esitama huvide deklaratsiooni (lisa 4);

 teenistujad peavad huvide deklaratsioone ajakohastatama vähemalt üks kord aastas -

üldjuhul 31. maiks;

 kui iga-aastaste deklaratsioonide esitamise vahepeal toimuvad mis tahes muutused, tuleb

viivitamata esitada uus huvide deklaratsioon;

 kõrgema korruptsiooniriskiga ametikohtadel töötavad isikud peavad lisaks iga-aastasele

deklaratsioonile esitama huvide deklaratsiooni ka ametikohalt lahkumise aastale järgneval

kalendriaastal.

4.3 Deklaratsioonide esitamine ja ajakohastamine toimub elektrooniliselt

dokumendihaldussüsteemi kaudu (välja arvatud töövõtu/käsunduslepingu alusel töötavatel

isikutel), dokumendihaldussüsteemis deklaratsiooni esitamise juhend on kättesaadav

siseveebist.

4.4 Ravimiameti personalispetsialist:

 meenutab kõikidele teenistujatele huvide deklareerimise kohustust ja korraldab iga aasta

maikuus deklaratsioonide ajakohastamise;

 meenutab teenistusest või töölt lahkuvatele ja lahkunud teenistujatele huvide deklareerimise

kohustust ametikohalt lahkumise aastale järgneval kalendriaastal, edastades sealjuures neile

ka huvide deklaratsiooni vormi;

 koostab huvide deklareerimise ja kõrvaltegevuste kokkuvõtte, hoiab seda pidevalt

ajakohasena ja esitab aastapõhise koondvaate, sh esinenud huvide konfliktide kohta,

juhtkonna arengupäevadeks;

 tagab teenistusest ja töölt lahkunud teenistujate deklaratsioonide säilitamise.

4.5 Deklareeritud huvide sobivust teenistuja ametiülesannete ja -kohustustega hindab teenistuja

vahetu juht (peadirektor, peadirektori asetäitja, osakonnajuhataja, büroojuhataja vm

osakonna teenistuja, kellele selline ülesanne on antud). Vajadusel küsitakse teenistujalt

lisainformatsiooni deklareeritud huvide kohta.

4.6 Kui ilmneb, et tegemist on huvide konfliktiga, määrab vahetu juht tegevus- või

toimingupiirangud või muud maandamismeetmed. Osakondades teavitab osakonnasisene

vahetu juht planeeritavatest maandamismeetmetest osakonnajuhatajat. Osakonnajuhataja

täpsustab vajadusel maandamismeetmeid ja korraldab osakonna töö ümber.

4.7 Huvide konflikti ennetamiseks või vältimiseks märgib vahetu juht tegevus- ja

toimingupiirangud dokumendihaldussüsteemis.

13 (21)

4.8 Pärast huvide deklaratsioonide esitamist koostab personalispetsialist

dokumendihaldussüsteemis olevate andmete põhjal ülevaate kõikide ameti teenistujate:

 huvidest, huvide konfliktidest ning nende maandamiseks rakendatud toimingupiirangutest;

 kõrvaltegevustest (vt p. 5), nende puhul rakendatavatest tegevuspiirangutest ning

kõrvaltegevuse lubatavuse või mittelubatavuse otsustest.

Ülevaade esitatakse peadirektorile iga aasta 15. juuniks.

5. Teenistujate kõrvaltegevustest teavitamine

5.1 Kõikidel ameti teenistujatel on kohustus viivitamata teavitada peadirektorit kirjalikult kui ta

tegeleb või kavatseb tegeleda kõrvaltegevustega9.

5.2 Kõrvaltegevusena käsitletakse tegutsemist:

 töölepingu või teenuse osutamise lepingu (näiteks töövõtu- ja käsunduslepingu) alusel,

kusjuures siia kuuluvad kõik ametiga mitte seotud nii suulised kui kirjalikud, tasuta kui

tasulised lepingud ja kokkulepped;

 valitaval või nimetataval ametikohal (näiteks vallavolikogu liige, valimiskomisjoni liige,

nimetatavad ametikohad avalikus teenistuses jms);

 ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus, kusjuures ettevõtlusena käsitletakse

tulu saamise eesmärgil püsivat tegutsemist kaupade müügi või teenuse osutamisega;

 juriidilise isiku (AS, OÜ, KÜ, MTÜ, SA, TÜ, UÜ) juhtimis- või kontrollorgani liikmena

(näiteks KÜ juhatuse esimees, ASi nõukogu liige, SA revisjonikomisjoni liige jms).

5.3 Kõrvaltegevusest teavitamiseks täidab teenistuja kõrvaltegevustest teavitamise vormi

Riigitöötaja Iseteenindusportaalis ning esitab selle kooskõlastamiseks oma vahetule juhile.

Vahetu juht hindab kõrvaltegevuse lubatavust ja edastab selle oma seisukohaga

peadirektorile.

5.4 Peadirektoril on õigus keelata teenistuja kõrvaltegevus, kui sellele kuluva tööjõu maht või

laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või toob kaasa teenistuskohustuste

rikkumise.

5.5 Peadirektor otsustab kõrvaltegevuse lubatavuse üle ja teavitab oma otsusest teenistujat,

osakonnajuhatajat või vahetut juhti ning personalispetsialisti. Tegutsemispiirang

kõrvaltegevusega tegelemiseks vormistatakse peadirektori käskkirjaga, mis registreeritakse

dokumendihaldussüsteemis.

6. Ekspertide huvide deklareerimine

5.1 Ravimite müügilubade komisjoni või veterinaarravimite müügilubade komisjonide liikmed

esitavad vastavalt sotsiaalministri käskkirjale iga aasta 1. maiks Ravimiametile

finantshuvide deklaratsiooni ning neil ei ole kohustust esitada käesoleva korra lisas 5 olevat

ekspertide huvide deklaratsiooni.

Komisjonide liikmete deklaratsioonid registreeritakse dokumendihaldussüsteemis.

5.2 Eksperdid, kes on samaaegselt ka Euroopa Ravimiameti eksperdid ja on esitanud huvide

deklaratsiooni Euroopa Ravimiametile, ei pea Ravimiametile deklaratsiooni esitama.

5.3 Ekspertide esialgne huvide deklareerimine toimub lepingu sõlmimisel, iga ekspert täidab ja

esitab huvide deklaratsiooni (lisa 5).

9 Avaliku teenistuse seadus § 60.

14 (21)

5.4 Eksperdid ei tohi nõustuda tööülesannetega, kui nende hinnangul võib tekkida huvide

konflikt, kuna nad on olnud seotud menetluses käsitletava uuringu või tootega.

5.5 Ekspertidel on kohustus kohe teavitada ametit potentsiaalsest huvide konfliktist, mis võib

ohustada Ravimiameti erapooletust. Isik peaks märkima eelkõige huvide liigi ja laadi,

täpsustades seda, kas need on üldised või seotud konkreetse toote või muu pakkumise,

värbamise jms-ga.

5.6 Kui koosolekutel, komisjonides või töörühmades ilmneb eksperdil potentsiaalne huvide

konflikt, tuleb see kohe deklareerida esimehele, koosoleku või töörühma juhatajale, kes

teavitab sellest Ravimiametit, mille järel lepitakse kokku sobivas meetmes. Eelkõige hõlmab

see olukorda, kui eksperdil palutakse hinnata tema enda uurimustöö või tema enda

ekspertaruande andmeid.

5.7 Komisjoni esimehed, koosoleku või töörühma juhatajad peavad iga koosoleku alguses

küsima, kas kellelgi on päevakorras olevate teemadega seoses huvide konflikt.

5.8 Huvide konflikti olemasolu või selle puudumine tuleb kajastada koosolekute protokollides

koos konfliktide üksikasjalike avaldustega. Märgitud huvide liigi ja laadi põhjal võib

koosolekutel käsitleda erinevaid valikuvõimalusi, sealhulgas:

 sobimatus rühma liikmelisusega;

 sobimatus teatud funktsioonide või ülesannetega;

 ajutine koosolekult kõrvaldamine;

 hoidumine konkreetse küsimuse arutelust või hääletamisest.

5.9 Kõik lepingulistes suhetes olevad eksperdid, kes soovivad üle vaadata ja/või muuta oma

kanded huvide deklaratsioonides, peavad ühendust võtma lepingust tuleneva ameti

esindajaga.

5.10 Ekspertide puhul lepingus märgitud ameti esindaja hindab ekspertide deklaratsioone ning

ebakõlade esinemisel arutab seda eksperdiga ja teeb otsuse asjakohase meetme suhtes.

5.11 Üldosakonna dokumendihalduse spetsialist tuletab ekspertidele meelde nende kohustust

deklareerida oma huve ning tagab deklaratsioonide säilitamise dokumendihaldussüsteemis.

Lisa 4. Ravimiameti teenistuja huvide deklaratsioon

RAVIMIAMETI TEENISTUJA HUVIDE DEKLARATSIOON

Ees- ja perekonnanimi:

Ametikoht:

Palun loetlege allpool kõik huvid ravimiettevõtlusega, kui need on olemas.

Selgitused:

 Ravimiettevõte on käesoleva dokumendi mõistes ettevõte, mille tegevussuunad on ravimite või

muude Ravimiameti järelevalve alas olevate toodete uuringud, arendus, tootmine, turustamine;

sealhulgas ka ettevõtted, millele ravimiettevõte on need tegevused pannud lepinguga;

 Allolevates tabelites ei ole vaja konkreetseid ravimeid nimetada, kui tegevus ei olnud seotud

konkreetsete toodetega, vaid oli laiaulatuslikum.

1. Töötamine ravimiettevõttes

Ravimiettevõtete jaoks või nende nimel tehtud tööd, olenemata sellest, kas nende tööde eest on

saadud regulaarset või ühekordset töötasu, samuti tasuline või tasuta praktika

EI JAH

täidesaatev või juhtiv roll ravimiettevõttes mistahes ajaperioodil

Juhatuse liige, tegevjuht, tegevdirektor, teadusdirektor vm juhtiv roll, mille

põhiülesanne on ravimiettevõttele strateegilise ja töökorraldusliku suuna andmine;

tootejuht, projektijuht vm otsene vastutus ravimi arendamisel või väljatöötamisel vms

töötamine ravimiettevõttes viimase kolme aasta jooksul

Osalemine ühe või mitme ravimi arenduses või tootmises või muud tööd, mis

hõlmavad mitmeid ravimeid või erinevaid terapeutilisi valdkondi vms

Ettevõtte nimi Aeg Töö sisu, ametikoht, roll, ravimi/toote

nimetused

2. Ravimiettevõtte nõustamine (sh koolitamine) viimase kolme aasta jooksul

Igasugune nõustav tegevus ravimiettevõtte heaks (sh koolitamine) olenemata lepingulistest

kokkulepetest või mistahes tasudest

EI JAH

Ettevõtte nimi Aeg Nõustamise sisu, roll, ravimi/toote

nimetused

3. Ravimiettevõtte strateegiline nõustamine viimase kolme aasta jooksul

Igasugune nõustav tegevus ravimiettevõtte või ravimiga seotud strateegiliste suundade osas (sh

hääleõigus ravimiettevõtte siseotsuste tegemisel) olenemata lepingulistest kokkulepetest või

mistahes tasudest

EI JAH

Ettevõtte nimi Aeg Nõustamise sisu, roll, ravimi / toote

nimetused

4. Kliinilise uuringu juhtiv uurija või uurija viimase kolme aasta jooksul

Ravimiettevõtte algatatud või rahastatud uuringud

EI JAH

juhtivuurija

uurija

Ettevõtte nimi Aeg Ametikoht või roll, uuringu eesmärk, sisu

lühidalt, ravimi/toote nimetused

5. Finantshuvid ravimiettevõtte kapitali suhtes deklaratsiooni täitmise ajal

Mistahes majanduslik huvi ravimiettevõttes:

 Aktsiate ja osakute, aktsiaoptsioonide, aktsiakapitali, võlakirjade omamine, partnerlushuvi

ravimiettevõtte kapitali, mõne selle tütarettevõtte kapitali või ettevõtte kapitali suhtes, milles

ravimiettevõttel on osalus;

 Ravimiettevõtte makstavad hüvitised, tasud, honorarid, palgad, toetused või muud vahendid

(sh renditasud, sponsorlus ja stipendiumid);

 Intellektuaalse omandi õigused sh patendid, kaubamärgid, oskusteave.

EI JAH

Ettevõtte nimi Finantshuvi kirjeldus

6. Muud huvid ravimiettevõtluses osalemine akadeemilistes uuringutes ja riiklikult rahastatavates teadus- ja arendusprojektides;

eetikakomiteedes osalemine;

muud võimalikud huvid, mida peate vajalikuks deklareerida

EI JAH

Kirjeldus

7. Suhted muu ettevõtlusega viimase kolme aasta jooksul Töötamine ettevõttes, millega Ravimiametil on või on olnud deklareeritaval ajaperioodil lepingulised suhted nt toodete

või teenuste hankimiseks

EI JAH

Ettevõtte nimi Aeg Töö sisu

8. Seotud isikute1 huvid ravimi- või muudes ettevõtetes deklaratsiooni täitmise ajal Seotud isiku suhted ravimiettevõtetega (töö, nõustamine, siseotsustes osalemine jms), finantshuvid ravimiettevõtetes,

suhted Ravimiametile teenuseid või kaupu pakkuvate ettevõtetega jm seonduv

EI JAH

Ettevõtte nimi Seotud isiku(te) huvid jm asjaolud. Osakute korral

osakute liik ja arv.

Kinnitan deklareeritud andmete õigsust mulle teada oleva teabe kohaselt otseste või kaudsete huvide

kohta ravimiettevõtlusega või muu ettevõtlusega. Kui peaks toimuma mis tahes muutusi ning kui ilmneb,

et mul on või tekivad lisahuvid, millest tuleks Ravimiametile teatada, deklareerin ma need viivitamata ja

täidan uue huvide deklaratsiooni.

Kohustun käesolevat deklaratsiooni ajakohastama iga aasta maikuus.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 tähenduses on:

1) ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema alaneja sugulane,

sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa

ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps;

2) juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või temaga

seotud isikule;

3) juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise või käesoleva

lõike punktis 1 või 4 nimetatud isik;

4) isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool

ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja

vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või

arvel.

Lisa 4.1. Lisa Ravimiameti teenistuja huvide deklaratsioonile

Isikud, kes töötavad Ravimiametis, kõrgema korruptsiooniriskiga ametikohtadel, esitavad lisaks

Ravimiameti teenistuja huvide deklaratsioonile järgmised andmed:

1. Varaline nõue teise isiku vastu2 ehk teistele isikutele antud laenud ja muud sarnased nõuded,

mille väärtus ületab neljakordset kuu töötasu alammäära, sealjuures peab deklareerima mitme

isiku nõuded, kui need kogusummas ületavad nimetatud määra:

Võlgniku nimi Nõude väärtus Nõude alus

Nõuete kogusumma

2. Varaline kohustus teise isiku ees3 ehk isiku poolt võetud laenud, liisingud jms, mille väärtus

ületab neljakordset kuu töötasu alammäära, sealjuures peab deklareerima kohustused mitme isiku

ees, kui need kogusummas ületavad nimetatud määra:

Võlausaldaja nimi Kohustuse väärtus Kohustuse alus

Kohustuste kogusumma

3. Eelmisel aastal saadud tuludeklaratsioonis deklareeritud tulu (kogusumma eurodes):

Olen teadlik, et avalikes registrites (nt kinnistusraamat, äriregister jne) olevad andmed on

avalikud ning Ravimiamet võib neid vajadusel kontrollida.

Olen teadlik, et töölt lahkumise korral olen kohustatud KVS § 12 lg 3 kohaselt esitama huvide

deklaratsiooni ka ametikohalt lahkumise aastale järgneval kalendriaastal.

2 Välja tuleb tuua nii suulised kui kirjalikud lepingud. 3 Välja tuleb tuua nii suulised kui kirjalikud lepingud. Sealhulgas hõlmab varaline kohustus ka õigust teise isiku varasid

kasutada tasu eest või tasuta, tähtajaliselt või tähtajatult.

Lisa 5. Ravimiameti ekspertide huvide deklaratsioon

RAVIMIAMETI EKSPERDI HUVIDE DEKLARATSIOON

Ees- ja perekonnanimi:

Ametinimetus, töökoht:

Tööaadress:

E-posti aadress:

Palun tehke rist kõikidesse asjakohastesse ruutudesse ning täpsustage deklareeritud huvi korral

ettevõtte ja ravimi nimi. Vajaduse korral kasutage kuupäevastatud ja allkirjastatud lisalehti.

1. Mul on viimase kolme aasta jooksul ravimiettevõttega seotult finantshuvi (sh stipendiumid

või muud rahalised vahendid):

EI

JAH (palun täida allolev tabel)

Ettevõtte nimi Ravimi nimetus

1.

2.

3.

2. Ma olin viimase kolme aasta jooksul ravimiettevõtte töötaja, konsultant, vastutav uurija,

juhtkomitee liige (mittevajalik maha tõmmata):

EI

JAH (palun täida allolev tabel)

Ettevõtte nimi Ravimi nimetus

1.

2.

3.

3. Ma olin viimase kolme aasta jooksul uurija (mitte vastutav uurija) ravimi arendamisel:

EI

JAH (palun täida allolev tabel)

Ettevõtte nimi Ravimi nimetus

1.

2.

3.

4. Mul on ravimi patent:

EI

JAH (palun täida allolev tabel)

Ettevõtte nimi Ravimi nimetus

1.

2.

3.

Deklareerin käesolevaga, et mulle teadaolevatel andmetel on minu ainsateks otsesteks või

kaudseteks huvideks ravimiettevõtluse suhtes eelpool loetletud huvid ja mul on/ei ole

(mittevajalik maha tõmmata) muid huve või fakte, sh minu perekonna, sugulaste või

lähikondsetega1 seotud asjaolusid, mis minu arvates tuleks teha Ravimiametile ja üldsusele

teatavaks (muude huvide või faktide puhul palun täpsustage).

Kui eespool toodud andmed muutuvad, teavitan Ravimiametit ja täidan uue huvide

deklaratsiooni, kirjeldades täpselt muutusi.

Käesolev deklaratsioon ei vabasta mind kohustusest deklareerida mis tahes võimalikke konflikte

tekitavaid huve tegevuste alguses (nt koosolek, ekspertiis), milles osalen.

Kuupäev ja allkiri:

1 Lähikondne: näiteks sõbrad, tuttavad, vabaabielukaaslane jne. Nimetatud isikute nimesid ei ole vaja avaldada.

Lisa 6. Ravimiameti kõrgema korruptsiooniriskiga ametikohad

Ravimiameti kõrgema korruptsiooniriskiga ametikohad

1. Kõrgema korruptsiooniriskiga ametikohtade määramisel lähtutakse ameti poolt antud volitustest

teostada ameti nimel avalikku võimu, viia läbi väärteo- või haldusmenetlusi, riigihankeid või omada

muid õiguseid ameti varade käsutamisel ja esindamisel.

2. Kõrgema korruptsiooniriskiga ametikohad Ravimiametis on järgmised (korruptsioonivastane

seadus § 13 lg 1 p 9):

- peadirektori asetäitja,

- meditsiininõunik,

- arendusjuht,

- finantsjuht,

- osakonnajuhataja,

- büroojuhataja,

- õigusosakonna õigusnõunik,

- üldosakonna haldusspetsialist,

- bioloogiliste preparaatide osakonna spetsialist,

- labori juhtivspetsialist,

- järelevalveosakonna spetsialist (määratluste alal),

- järelevalveosakonna inspektsioonibüroo inspektor,

- järelevalveosakonna inspektsioonibüroo spetsialist,

- järelevalveosakonna sisse- ja väljaveo järelevalve büroo spetsialist.

KÄSKKIRI

aprill 2024 nr 19

Käitumiskoodeksi kinnitamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 74 lõike 1 ja sotsiaalministri 11. oktoobri 2005. a määruse nr 105

„Ravimiameti põhimäärus“ § 7 punktide 11 ja 13 alusel

1. Kinnitan Ravimiameti käitumiskoodeksi.

2. Tunnistan kehtetuks Ravimiameti peadirektori 12. mai 2021. a käskkirja nr 20

„Käitumiskoodeksi kinnitamine“.

3. Üldosakonna dokumendihalduse spetsialistil teha käskkiri Ravimiameti ametnikele ja

töötajatele teatavaks dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Vaide käskkirjale saab esitada peadirektorile 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks

tegemisest vastavalt haldusmenetluse seaduse § 71 lõikele 1. Kui ametnik või töötaja soovib

käskkirja vaidlustada halduskohtus, võib ta vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 7

lõikele 1 ja § 46 lõikele 1 esitada kaebuse käskkirja peale Tartu Halduskohtule või oma

teenistuskoha järgi Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks

tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Kiisk

Peadirektor

Mairi Kompus

[email protected]