Hankeleping

Digiallkirjad

8/8

Hankeleping

Tallinn19.04.2024 nr 2-2/24/404-1

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn, mida esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hangete osakonna juhataja Ivar Janson (edaspidi nimetatud tellija), ühelt poolt

ja

OÜ Inseneribüroo STEIGER, registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104/5, 11216 Tallinn, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Aadu Niidas (edaspidi nimetatud täitja), teiselt poolt, edaspidi tellija ja täitja üheskoos kui pool või pooled, sõlmisid alljärgneva hankelepingu (edaspidi nimetatud leping):

1. Lepingu sõlmimise alus ja objekt

1.1. Leping sõlmitakse lähtudes dünaamilise hankesüsteemi „Ekspertiisid ja konsultatsioonid“ (viitenumber 249865) ja seotud hanke „Pinna- ja põhjavee seire“ Kategooria 1 – Keskkond (viitenumber 278052) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ning nimetatud riigihanke raames täitja poolt esitatud pakkumusest.

1.2. Tellija sõlmib lepingu täitjaga tuginedes täitja pakkumusele, lepingus fikseeritud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.

1.3. Täitja avaldab ja kinnitab, et:

1.3.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;

1.3.2. ta on lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega tutvunud ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.3.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.3.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada.

1.4. Lepingu ese on „Pinna- ja põhjavee seire“, mis on kirjeldatud riigihanke alusdokumentide tehnilises kirjelduses (edaspidi nimetatud teenus).

2. Lepingu osad

2.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, täitja pakkumus, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused.

2.2. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

3. Poolte õigused ja kohustused:

3.1. Täitja kohustub:

3.1.1. osutama teenuse vastavalt lepingus määratletud tingimustele, kvaliteetselt ja õigeaegselt, valides teenuse osutamiseks oma äranägemisel vajalikud meetodid ning juhindudes seejuures lepinguga saavutatavast eesmärgist;

3.1.2. tagama teenuse osutamiseks lepinguga kokkulepitud tasu eest vajaliku tööjõu, vahendid, materjalid jms mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks;

3.1.3. pakkuma lepingu kestuse perioodil sama teenust, mille ta esitas riigihanke menetluses;

3.1.4. esitama tellija nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte MS Excel formaadis või tellijaga kokkuleppel muus formaadis 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest tellitud teenuste kohta (sh tellimuse tegemise kuupäev, teenuse nimetus, kogused ja summa km-ta, teenuste maksumus kokku km-ta), kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti;

3.1.5. koostama ja allkirjastama osutatud teenuse kohta üleandmise–vastuvõtmise akti, juhul kui pooled ei ole kokku leppinud, et teenuse osutamine loetakse vastuvõetuks arve tasumisega;

3.1.6. teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest;

3.1.7. tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve vms) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui vastavasisuline informatsioon on esitatud enne lepingu sõlmimist, peab täitja kooskõlastama eelnevalt eespool nimetatud isikute vahetumise.

3.2. Tellija kohustub:

3.2.1. vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks;

3.2.2. informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud teenuse osutamisega;

3.2.3. allkirjastama osutatud teenuse kohta üleandmise–vastuvõtmise akti juhul, kui pooled ei ole kokku leppinud, et teenuse osutamine loetakse vastuvõetuks arve tasumisega tellija poolt.

3.3. Tellijal on õigus:

3.3.1. jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist;

3.3.2. konsulteerida vajadusel täitjaga lepingu esemega seotud küsimustes;

3.3.3. teha täitjale ettepanekuid teenuse organiseerimise ja muudatuste osas;

3.3.4. kontrollida täitja poolt esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste vastavust tegelikkusele, seejuures vajadusel küsida alltöövõtjate arvete esitamist;

3.3.5. nõuda teenuse osutamise katkestamist või lõpetamist, kui teenuse osutamisel selgub, et teenus ei vasta lepingutingimustele. Tellija keeldumisel teenuse osutamisest peab täitja osutama tellijale nõuetekohase teenuse. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks.

3.4. Täitjal on õigus:

3.4.1. teha tellijale ettepanekuid teenuse osutamise parema organiseerimise osas;

3.4.2. saada lepinguliste kohustuste täitmise eest kokkulepitud tasu.

4. Lepingu maksumus ja maksetingimused

4.1. Teenuse hind on määratud täitja pakkumuses. Lepingu kogumaksumus on 11 382,36 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.

4.2. Täitja esitab e-arve (xml masintöödeldavas formaadis arve), millele märgitakse:

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Järve 34a, 11314 Tallinn;

registrikood 70009764;

tellija kontaktisiku nimi arvel on Jana Saar;

lepingu nr 2-2/24/404-1;

seotud hanke viitenumber 278052;

riigihangete registri 15-kohaline lepinguosa viitenumber 278052001000001;

teenuse kogus ja nimetus, ühiku hind ja muu vajalik info.

4.3. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingutingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Tellijal on õigus keelduda arve tasumisest, kui talle või tema poolt volitatud teenust vastu võtvale isikule ei ole täitja poolt antud võimalust teenust üle kontrollida.

4.4. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul esitab täitja uue arve viie tööpäeva jooksul. Tellija ei maksa viivist arvelt, mille esitamata jätmise või valesti esitamise eest ei vastuta tellija.

4.5. Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.

4.6. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus koos käibemaksuga on 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitjal maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

5. Omandiõigus. Autoriõigused. Materjalide ja informatsiooni säilitamine

5.1. Lepingu alusel täitja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ning lepingu alusel tellija poolt vastu võetud ja tasutud mistahes resultaadid (edaspidi materjalid) ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused (edaspidi õigused), sh autori kõik varalised õigused, lähevad materjalide vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale ning materjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt üleantavad ei ole) annab täitja tellijale arvates materjalide üleandmisest tagasivõtmatu, kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud litsents).

5.2. Tellijal on pärast materjalide vastuvõtmist muu hulgas õigus omal äranägemisel otsustada materjalide kasutamisega seonduvate asjaolude üle (sh materjalide avaldamise viis, materjalide kasutamise algusaeg ja tingimused), teha muudatusi, täiendusi ja parandusi materjalides, nende pealkirjades või autorinime tähistuses, lisada materjalidele teiste isikute teoseid, vaidlustada materjalides, nende pealkirjades ja autorinime tähistuses tehtavaid moonutusi ning nende kohta antud kahjustavaid hinnanguid, nõuda materjalide kasutamise lõpetamist.

5.3. Täitja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eespool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda.

5.4. Materjalide kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud, st neid võib kasutada mistahes viisil (sh internetikeskkonnas) ja kogu maailmas.

5.5. Täitja poolt lepingu alusel kogutud informatsioon või selle töötlused loetakse tellija omandiks. Lepingu lõppemise korral või tellija nõudmisel on täitja kohustatud viivitamata omal kulul tellijale üle andma kogu tema valduses oleva sellise informatsiooni. Samuti kuulub tellijale andmekandja, mille vahendusel materjalid reprodutseeritakse.

5.6. Kõik lepingu alusel loodud mistahes vormis ja sisuga projektid, plaanid, joonised, spetsifikatsioonid ja muud dokumendid, mis on loodud täitja poolt või sattunud täitja valdusesse või kontrolli alla lepingu alusel lepingu täitmisel, loetakse tellija omandiks. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on täitja lepingu lõppemise korral või tellija nõudmisel kohustatud viivitamata oma kulul tellijale üle andma kõik tema valduses olevad ja eespool viidatud dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised vahendid.

5.7. Kui tellija ei nõua pärast lepingu lõppemist täitjalt lepingus sätestatud dokumentatsiooni üleandmist, on täitja kohustatud säilitama nimetatud dokumentatsiooni oma kulul 3 aastat alates lepingu lõppemisest. Täitja kohustub edastama nimetatud dokumentatsiooni oma kulul tellijale 30 päeva jooksul pärast vastava teate saamist. Pärast säilitamisaja lõppu on täitjal õigus selline dokumentatsioon täielikult või osaliselt hävitada ning täitjal lõppeb õigus dokumente välja nõuda. Igal juhul kohustub täitja ka ilma tellija poolt vastavasisulist nõuet esitamata andma tellijale üle dokumendid ja teabe, mis on vajalikud õiguste kasutamiseks lepingu alusel.

5.8. Kui kolmas isik takistab tellijat tema lepingust tulenevate intellektuaalse omandi õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, teatab tellija sellest täitjale, kes peab viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada lepingust tulenevate õiguste kasutamist ja lõpetada tellija õiguste rikkumine. Kui täitja võtab sellised abinõud tarvitusele, teeb tellija temaga vajalikul määral koostööd.

5.9. Kui tellija vastu esitatakse nõue teenuse osutamise tulemina toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest täitja.

6. Konfidentsiaalsus

6.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

6.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt kohustub täitja mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem tellija kirjaliku nõusolekuta tellija konfidentsiaalset teavet. Täitja kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

6.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on täitja kohustatud talle need peale lepingu lõppemist tagastama.

6.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

6.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, kohustub täitja täitma kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, tuleb need eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekutingimused. Alltöövõtjate poolt julgeolekutingimused täitmise eest vastutab täitja.

6.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

7. Poolte vastutus

7.1. Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenus ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenus loetakse muu hulgas mittevastavaks juhul, kui täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, ei anna seda tähtajaks üle, ei osuta seda nõuetekohaselt või jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

7.2. Kui täitja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on võimalik, on tellijal õigus esitada täitjale nõue rikkumise kõrvaldamiseks (edaspidi ka pretensioon), andes täitjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt teenuse iseloomust, rikkumise asjaoludest jms). Kirjeldatud pretensiooni tegemist kohaldatakse vaid selliste rikkumiste korral, mille puhul tellija seda kohustuse olemusest tulenevalt mõistlikuks peab ja kui tal on heastamise vastu huvi. Kui täitja pretensioonist tulenevat kohustus selleks antud tähtaja jooksul ei täida, peab täitja maksma tellijale leppetrahvi kuni 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, mis oli kohustuste esialgne tähtaeg, kuid mitte rohkem kui 50% lepingu maksumusest.

7.3. Kui täitja ületab teenuse osutamise või üleandmisel lepingus kokku lepitud tähtpäeva, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi, mille suurus on kuni 1% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

7.4. Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on tellijal õigus nõuda ja täitjal kohustus maksta leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

7.5. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

7.6. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud.

7.7. Pooltel on õigus lisaks lepingu(st) ülesütlemisele või taganemisele, nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi vastavalt tekitatud kahju suurusele.

7.8. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.

7.9. Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.

7.10. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täiendavalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

8. Vääramatu jõud

8.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale.

8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

8.5. Kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

8.6. Covid-19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled käesoleva lepingu sõlmimise hetkel vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast käesoleva lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid-19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.

9. Lepingu lõpetamise alused

9.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

9.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul esitab tellija täitjale mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest.

9.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib tellija esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemise avaldust või taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.

9.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist, kui:

9.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

9.4.2. täitja on jätnud tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;

9.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta;

9.4.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid seal hulgas huvide konflikti puudumise kohta;

9.4.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;

9.4.6. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi;

9.4.7. täitjal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuste osutamisega.

9.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel.

9.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades sellest täitjale vähemalt 30 päeva ette.

9.7. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu üles ütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantud võlaõigusseaduses sätestatud korras.

10. Kontaktisikud

10.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine toimub kontaktisikute kaudu.

10.2. Tellija kontaktisik on Helari Buht, +372 5393 8739, [email protected].

10.3. Täitja kontaktisik on Martin Küttim, +372 5693 5875, [email protected].

10.4. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

10.5. Kontaktisiku või tema andmete muutumisest teatab pool ühepoolse avaldusega teisele poolele viivitamata, hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul muudatuse toimumisest arvates. Nimetatud teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

11. Lõppsätted

11.1. Leping jõustub tellija poolsest allkirjastamisest, kui lepingu projekt on enne pakkumuse esitamist tehtud kättesaadavaks täitjale ja viimane on esitanud sellega arvestades pakkumuse riigihangete seaduse mõistes. Muul juhul jõustub leping mõlemapoolsel allkirjastamisel. Leping kehtib kuni 17.10.2024.

11.2. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

11.3. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

11.4. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, väljaarvatud kui pooled on kokku leppinud teisiti.

11.5. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.

11.6. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

11.7. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus.

11.8. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

11.9. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud e-posti või postiaadressil. Aadressi muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt.

11.10. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kätte saaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kätte saaduks järgmisel tööpäeval.

11.11. Käesolev leping on allkirjastatud digitaalselt mõlema poole poolt ning edastatud allkirjadega mõlemale poolele.

12. Lisad

12.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus

12.2. Lisa 2. Pakkumus

12.3. Lisa 3. Julgeolekutingimused

13. Poolte rekvisiidid:

Tellija:

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Registrikood 70009764

Järve 34a, 11314 Tallinn

e-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Täitja:

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Registrikood 11206437

Männiku tee 104/5, 11216 Tallinn

e-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivar Janson

hangete osakonna juhatajaAadu Niidas

juhatuse liige

4/4

Lisa 1

Hankelepingu „Pinna- ja põhjavee seire“ juurde

Tehniline kirjeldus

Töö Kaitseväe harjutusväljade pinna- ja põhjavee seire

Objekt  Keskpolügoon (Harjumaa, Kuusalu vald)

Kikepera harjutusväli (Pärnu maakond, Saarde vald, Kikepera küla)

Sirgala harjutusväli (Ida–Virumaa, Narva-Jõesuu linn, Mustanina küla)

Nursipalu harjutusväli (Võru maakond, Rõuge ja Võru vald)

Männiku harjutusväli (Harju maakond, Saku vald, Männiku küla)

Klooga harjutusväli (Harju maakond, Lääne-Harju vald, Klooga alevik)

1. Sissejuhatus

Kaitseväe tegevuse tulemusel võib keskkonda sattuda ained, mida õigusaktides käsitletakse ohtlikena. Eeskätt on nendeks lõhkeainetes ja laskemoonas sisalduvad mitmesugused raskmetallid. Selleks et hinnata riigikaitselise tegevuse mõju veekeskkonnale, tuleb periooditi läbi viia pinna- ja põhjaveeseiret. Seiretulemuste alusel saab jälgida, kas sihtmärgiala pinnasest (peamine raskmetallide kuhjumise koht) jõuavad ohtlikud ained veekeskkonda ning ohustavad seeläbi põhjavee kvaliteeti, pinnaveekogusid või vee-elustikku.

2. Eesmärk

Töö eesmärk on võtta pinna- ja põhjavee seirepunktidest veeproovid Kaitseväe keskpolügoonil, Sirgala, Kikepera, Nursipalu, Männiku ja Klooga harjutusväljal ning analüüsida neid, et hinnata riigikaitselise tegevuse mõju harjutusväljade pinna- ja põhjavee seisundile.

3. Töö lahendamise tegevused ja tähtajad

1. 

2. 

3. 

3.1. Võtta veeproovid olemasolevatest seirepuurkaevudest ja pinnavee proovivõtupunktidest vastavalt tabelis nr 1 ette nähtule.

3.1.1. Seirepunktide täpsed asukohaandmed edastab tellija.

3.1.2. Proovid tuleb võtta atesteeritud proovivõtja poolt.

3.1.3. Põhjavee seirepuuraukudes, mis on vähese veeanniga (Keskpolügoon VK-2 ja Sirgala VK-1) lasta puuraugu veetasemel enne proovi võtmist suures osas taastuda, mitte võtta väikese toodanguga pumbates puuraugu põhja pealt.

3.2. Proovivõtjal peab olema veeproovivõtja atesteering (pinna- ja põhjaveest proovivõtmine) ning proovid tuleb võtta vastavalt keskkonnaministri 03.10.2029 määruse nr 49 „proovivõtumeetodid“ tingimustele.

3.3. Analüüsida võetud proove akrediteeritud laboris, et määrata tabelis nr 1 nimetatud näitajad. Labori määramispiirid peavad olema vähemalt 2 korda väiksemad kui keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ sätestatud pinnavee ning keskkonnaministri 04.09.2019 määruses nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ põhjavee piirväärtustest.

3.3.1. Analüüsitulemused esitada tabelvormingus, kus on toodud vähemalt proovivõtu asukoht, koordinaadid, aeg, proovivõtutähis ja vajalikud näitajad ning võrdlus õigusaktides toodud näitajatega.

3.4. Koostada pinna- ja põhjavee seire aruanne, milles esitada lühike ülevaade seire korralduse kohta ning iga harjutusvälja kohta eraldi seiretulemused ja nende analüüs.

3.4.1. Aruanne hõlmab punktis 3.2.1 koostatud analüüsitulemuste tabeleid ning hinnangut analüüsitulemuste ja nende vastavuse kohta kehtestatud õigusaktidele (keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19, 24.07.2019 määrus nr 28, 04.09.2019 määrus nr 39).

3.4.2. Kokkuvõttes analüüsida ka oluliste ainete trende seirepunktides. Selle jaoks edastab tellija eelmiste perioodide seiretulemused Exceli tabelis. 2024. aasta seiretulemused tuleb muuhulgas esitada ka tellija ette antud tabeli vormil.

3.4.3. Aruande lisadena esitada proovivõtmiste ja veeproovide labori analüüside protokollid.

3.5. Tabel 1. Seiratavad näitajad

 PinnavesiPõhjavesi

Seire-punktidSeiratavad näitajadSeire-punktidSeiratavad näitajad

KeskpolügoonVooluvee-kogud 8

Värvus, heljuvaine, bioloogiline hapnikutarve BHT5, üldlämmastik Nüld, üldfosfor Püld, ammooniumlämmastik NH4-N, vee karedus274 CaCO3, keemiline hapnikutarve (KHTMn),

Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, Sn, Hg. 2Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, Sn, Hg.

Põhjavee veetüüpi kirjeldavad üldkomponendid: Na, Ca, Mg, Cl, SO4, HCO3, NO3 ja kuivjääk.

Proovivõtul: veetemperatuur, pH, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik (O2), O2 küllastusaste, voolukiirus ja -hulk. Proovivõtul: veetase enne pumpamist, puuraugu sügavus, pumba tootlikkus ja veetase pumpamise lõpus enne veeproovi võtmist, veetemperatuur, pH, elektrijuhtivus ja lahustunud hapnik.

Seisuvee-kogud 2Läbipaistvus Secchi kettaga, hapnik, lämmastik Nüld, fosfor Püld, HCO3, Cl, värvus.

Kikepera3Värvus, keemiline hapnikutarve (KHTMn), BHT5, hõljuvaine, üldlämmastik Nüld, üldfosfor Püld, ammooniumlämmastik NH4-N, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, Sn, Hg.  

Proovivõtul: veetemperatuur, pH, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik (O2), O2 küllastusaste, voolukiirus- ja hulk. 

Sirgala2Värvus, Cl, SO4, keemiline hapnikutarve (KHTMn), BHT5, hõljuvaine, üldlämmastik Nüld, üldfosfor Püld, ammooniumlämmastik NH4-N, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, Sn, Hg.1Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, Sn, Hg.

Proovivõtul: veekogu läbipaistvus Secchi kettaga, veetemperatuur, pH, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik (O2), O2 küllastusaste.Proovivõtul: veetase enne pumpamist, puuraugu sügavus, pumba tootlikkus ja veetase pumpamise lõpus enne veeproovi võtmist, veetemperatuur, pH, elektrijuhtivus ja lahustunud hapnik.

Nursipalu2Värvus, keemiline hapnikutarve (KHTMn), BHT5, hõljuvaine, üldlämmastik Nüld, üldfosfor Püld, ammooniumlämmastik NH4-N, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, Hg.3Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, Hg.

Proovivõtul: veetemperatuur, pH, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik (O2), O2 küllastusaste, voolukiirus ja -hulk. Proovivõtul: veetase enne pumpamist, puuraugu sügavus, pumba tootlikkus ja veetase pumpamise lõpus enne veeproovi võtmist, veetemperatuur, pH, elektrijuhtivus ja lahustunud hapnik.

Männiku3Pb

Proovivõtul: veetase enne pumpamist ja pumpamise lõpus enne veeproovi võtmist (enne proovi võtmist tuleb kaev läbi pumbata 4-6x mahus), veetemperatuur, pH, elektrijuhtivus.

Klooga1Värvus, Cl, SO4, keemiline hapnikutarve (KHTMn), BHT5, hõljuvaine, üldlämmastik Nüld, üldfosfor Püld, ammooniumlämmastik NH4-N, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, Sn, Hg.

Proovivõtul: veekogu läbipaistvus Secchi kettaga, veetemperatuur, pH, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik (O2), O2 küllastusaste.

3.6. Kuna territooriumi külastuse aeg sõltub väljaõppegraafikust, siis tuleb proovide võtmiseks sobilik aeg kokku leppida töö tellijaga.

3.7. Eeldatav proovivõtu aeg: juuni algus kuni augusti lõpp 2024 (pinnavee proovid tuleb võtta võimalusel pärast mõningast sajuperioodi). Kui ilma tõttu ei ole võimalik sel ajal proove võtta (näiteks veekogu või puurkaev on kuiv), peab proovid võtma hiljem.

3.8. Tellija kooskõlastatud töö lõppversioon peab olema valmis ja tellijale üle antud kõige hiljem 17.10.2024. Täitja peab lõpliku versiooni esitama tellijale kooskõlastamiseks vähemalt kaks nädalat enne lõpptähtaega.

4. Tellijale antavad materjalid

1. 

2. 

3. 

4. 

5. 

4. 

5. 

Lähteülesandele vastavad põhja- ja pinnavee proovivõtu protokollid, veeproovide analüüside tulemused ning analüüsitulemuste kokkuvõte esitada tellijale elektrooniliselt allkirjastatuna (pdf- ja doc-vormingus, tabelandmed xls-vormingus, vajadusel joonised dwg-, pdf- ja shp-vormingus).

6. 

7. 

8. 

9. 

10. 

11. 

6. 

7. 

3/3

Lisa 3

hankelepingu „Pinna- ja põhjavee seire“ juurde

Julgeolekutingimused

Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest:

1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk

1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

2. Mõisted

2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

2.1.1. Kontrollitav isik – Täitja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.

2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.

2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond.

2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.

2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille täitja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.

2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma.

2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.

2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud täitja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel.

2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil täitja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.

2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.

2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

2.1.14. Täitja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik.

2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik.

Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.

3. Täitja õigused ja kohustused

3.1. Täitjal on õigus:

3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;

3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult.

3.2. Täitja kohustub:

3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt;

3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;

3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:

- kellele ei ole sissepääsuõigust antud,

- kellele ei ole taustakontrolli tehtud või

- eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud;

3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid:

- sissepääsutaotluse (vt näidis) ja

- kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku;

3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;

3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:

- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning täitja ja/või alltöövõtja nimetuse;

- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse;

- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;

- andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale;

- täitja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);

- taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.

3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt:

- koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);

3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;

3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee;

3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;

3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.

4. Kaitseväe õigused ja kohustused

4.1. Kaitseväel on õigus:

4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;

4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud tähtaegasid arvestades;

4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;

4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;

4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;

4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;

4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;

4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;

4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.

4.2. Kaitsevägi kohustub:

4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;

4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;

4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.

4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), täitja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.

5. Lõppsätted

5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis.

5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui täitja rikub punktides 3.2.1 – 3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või täitja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.

1/1

TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS

SISSEPÄÄSUTAOTLUS

[Registreerimisnumber]

[………..……] kuupäev

Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].

[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;

1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]

Aadress: [aadress]

Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]

Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]

2. jne

Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne täitja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui täitja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele.

Peatäitja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Sõidukid:

1. Registreerimisnumber Mark/mudel

2. jne

Täitja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale.

[Allkiri]

[Ees- ja perekonna nimi]

[Ametikoht]

Lisad: nõusolekud … lehel.

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

1/1

KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA

KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU

NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

 (ees- ja perekonnanimi)

Isikukood:

Tööandja/Kaitseväele teenuse osutaja:

 (ärinimi ja registrikood)

Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.

Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:

1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);

2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);

3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3);

4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);

5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³);

6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja  -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);

7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).

( päev, kuu, aasta )[ allkirjastatud digitaalselt ] lubatud allkirjastada ka paberkandjal