Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Aivo Orav [email protected] Vastuskirja edastamine Palume edastada lisana kaasas olev vastuskiri Euroopa Komisjoni Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi (JUST) peadirektor Ana Gallego´le. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet minister Lisad: Vastuskiri Euroopa Komisjoni kirjale Ares(2024) 128735-9/01/2024

Meie 14.03.2024 nr 7-2/586

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Euroopa Komisjon Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat Ana Gallego Vastuskiri Lugupeetud pr. Ana Gallego, Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) on saatnud Eestile kirja Ares(2024)128735. Komisjon leiab, et

Eesti on küll teatanud tähtaegselt direktiivide (EL) 2022/211 ja (EL) 2022/228 täielikest ülevõtmise

meetmetest, kuid ei ole täitnud kõnealuste direktiivide artikli 2 lõike 1 teist lõiku. Selle kohaselt kui

liikmesriigid võtavad vastu direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid, lisavad nad nende

ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite vastavale direktiivile. Sellise viitamise viisi

näevad ette liikmesriigid. Seetõttu kutsub komisjon üles seda küsimust ülevõtmisel kõrvaldama ja

palub selleks võetud asjakohastest meetmetest teatada riiklike rakendusmeetmete spetsiaalse

turvaliidese (THEMIS) kaudu.

Komisjon viitab sellele, et ülevõtmismeetmetest teatamise kohustus hõlmab kohustust nimetada

piisavalt selgelt ja täpselt riigisisesed meetmed, millega liikmesriik on enda hinnangul võtnud üle

direktiivist tulenevad erinevad kohustused (Euroopa Kohtu 8. juuli 2019. aasta otsus kohtuasjas C-

543/17, komisjon vs. Belgia, EU:C:2019:573, punktid 51 ja 59). Komisjon sedastab ka, et direktiivides

sisalduv vastastikuse seose klausel on klausel, mis kohustab liikmesriike viitama direktiivile kas otse

riigisisestes õigusnormides, millega direktiiv üle võetakse, või nende avaldamisel. Komisjon rõhutab,

et õiguskindluse põhimõte nõuab liidu õigusnormide alusel vastu võetud riigisiseste meetmete

asjakohast avalikustamist, mis võimaldab isikutel, keda need meetmed puudutavad, kindlaks teha

oma õiguste ja kohustuste ulatuse liidu õigusega reguleeritavas konkreetses valdkonnas (Euroopa

Kohtu 27. veebruari 2003. aasta otsus kohtuasjas C-415/01, komisjon vs. Belgia, EU:C:2003:118,

punkt 21).

Vastuseks Euroopa Komisjoni kirjale leiame, et Eesti on direktiivid (EL) 2022/211 ja (EL) 2022/228

tähtaegselt ning täielikult riigisisesesse õigusesse üle võtnud. Eesti on piisavalt selgelt ja täpselt

nimetanud riigisisesed meetmed, millega direktiiviga ettenähtud kohustused on üle võetud. Eesti on

seejuures tähtaegselt selleks ettenähtud turvaliidese (THEMIS) kaudu riigisisestest

ülevõtmismeetmetest koos selgitava vastavustabeliga teavitanud.

Selgitame, et kui Eestis koostatakse seaduseelnõu Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks, siis

nimetatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (RT I, 29.12.2011, 228) kohaselt normitehnilises

märkuses Euroopa Liidu õigusakti andja või andjad, akti liik, number, pealkiri ja avaldamismärge. Eesti

õiguses on normitehniline märkus informatiivse tähendusega, sellel ei ole õiguslikku tähendust. Siiski

võimaldab normitehniline märkus isikutel kindlaks teha, millised liidu õigusaktid on konkreetse

riigisisese õigusaktiga üle võetud.

Direktiivide (EL) 2022/211 ja (EL) 2022/228 ülevõtmismeetmeks on isikuandmete kaitse seadus (RT

I, 04.01.2019). Eesti teavitas komisjoni, et isikuandmete kaitse seadus kui kehtiv õigusakt on juba

kõnealuste direktiivide sätetega kooskõlas. Isikuandmete kaitse seadus reguleerib isikuandmete

kaitse õigust üldseadusena. Eesti selgitas, et direktiivid (EL) 2022/211 ja (EL) 2022/228 eraldi

ülevõtmist ei vaja, sest isikuandmete kaitset käsitlevad liidu õigusnormid on riigisisesesse õigusesse

üle võetud.

/*Teie 15.01.2024

Meie 14.03.2024 nr 7-2/586

Kuivõrd direktiivide (EL) 2022/211 ja (EL) 2022/228 kohaselt näevad direktiivile viitamise viisi ette

liikmesriigid, siis on liikmesriikidele jäetud otsustusõigus, kuidas kõnealuste direktiivide artikli 2 lõike 1

kohustust sisustada. Kõnealustes direktiivides sisalduvates sätetes viidatakse sellele, et isikuandmeid

töödeldakse üksnes kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/680 ja kehtivate isikuandmete kaitset käsitlevate

liidu õigusnormidega. Isikuandmete kaitse seaduses on juba normitehniline märkus direktiivile (EL)

2016/680 olemas ja kehtivad isikuandmete kaitset käsitlevad liidu õigusnormid rakendatud, mistõttu

on vajalik õiguskindlus tagatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalle Laanet

Justiitsminister