Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/1557-2 |
Registreeritud | 24.04.2024 |
Sünkroonitud | 25.04.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE (RAM, JOK) |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Sotsiaalministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
Vastutaja | Marge Kaskpeit (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Sotsiaalministeerium
Toimetulekutoetuse regulatsiooni
kaasajastamise
väljatöötamiskavatsus
Austatud proua minister
Rahandusministeerium kooskõlastab toimetulekutoetuse regulatsiooni kaasajastamise
väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK). Toome oma kirjas välja valdkonnad, millele meie
arvates oleks eelnõu koostamisel vaja rohkem tähelepanu pöörata ja läbi mõelda.
1. Mööname, et toimetulekutoetuse taotluse igakülgseks ja õigeks lahendamiseks võib
pangakonto väljavõte olla vajalik. Peame siiski vajalikuks rõhutada pangakonto väljavõttes
kajastuvate isikuandmete korrektse ja proportsionaalse töötlemise olulisust. Pangakonto
väljavõttes sisalduvate isikuandmete töötlemine riivab tugevalt inimese eraelu puutumatust.
Ehkki tegemist ei ole eriliiki isikuandmetega isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli
9 tähenduses, on vaieldamatult tegemist tundliku iseloomuga andmetega, mis on kaetud
pangasaladuse kaitsega krediidiasutuse seaduse § 88 alusel. Lisaks juhime tähelepanu
asjaolule, et väljavõtetes võivad lisaks toimetulekutoetuse taotleja ja tema leibkonna liikmete
isikuandmetele sisalduda ka haldusmenetluse seisukohast asjassepuutumatute kolmandate
isikute andmed, kelle eraelu puutumatust pangakonto väljavõtte analüüsiga kohalikus
omavalitsuses paratamatult riivatakse. Eelnevat arvesse võttes palume eelnõu väljatöötamisel
seletuskirjas selgitada, kuidas tagatakse kõnesolevate isikuandmete töötlemisel kohalikus
omavalitsuses toimetulekutaotluse menetlemisel IKÜM-i artiklis 5 sätestatud isikuandmete
töötlemise põhimõtted, ennekõike eesmärgipärasuse (IKÜM art 5 lg 1 punkt b) ja
minimaalsuse (art 6 lg 1 punkt c) põhimõte.
2. VTK punktis 1.3 on muuhulgas selgitatud, et töiseks sissetulekuks ei loeta ettevõtluskonto
kaudu toodete/teenuste pakkumisest saadud sissetulekuid ning punktiga 3.3.1.6 märgitakse, et
ettevõtluskontole kantud tulu, mis teenitud platvormil teenust osutades, peaks lugema ka töise
sissetuleku hulka. Juhime tähelepanu asjaolule, et platvormi vahendusel osutatakse reeglina
teenust võlaõigusliku lepingu alusel. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lõike 23
kohaselt loetakse töiseks sissetulekuks võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest
saadud tasu. Seega ka juba kehtiva seaduse kohaselt peaks ettevõtluskontole kantud tulu
võetama toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse. Samas selguse huvides ja arvestades
seaduse sihtgruppi võib sättesse lisada sarnaselt füüsilisest isikust ettevõtjaga viite ka
ettevõtluskontole kantud tulude arvestamisele.
Teie 31.03.2024 nr 1.2-2/33-1;
SOM/24-0315/-1K
Meie 24.04.2024 nr 1.1-11/1557-2
2
3. VTK punktis 1.1.3 on selgitatud: „Menetluse käigus tehakse kindlaks taotleja või tema
perekonna kasutuses või omandis olev vara, mille üürimine, rentimine või müümine võib
tagada taotlejale või tema perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.“
Teeme ettepaneku, et varalise seisukoha hindamist võiks alustada alates 4. taotlemisest 12 kuu
jooksul, kuid lisaks võiks kaaluda klausli lisamist, et vajadusel võib seda ka pikendada nt 6.
taotlemise korrale, kui tegemist on järjestikuste kuudega, kus inimene aktiivselt otsib tööd,
aga see pole kolme kuuga õnnestunud. Selgelt võiks reguleerida, et kohaliku omavalitsuse
üksus ei saa jätta inimest toetusest ilma, kui kinnisvara üürimine eeldab remonti, milleks
rahalisi vahendeid pole. Ajutise raskuse tõttu ei peaks isik müüma vara, mis tagab tulevikuks
kindlustunde. Siin peaks jääma paindlikkus, et ei tekiks olukorda, kus inimene otsib aktiivselt
tööd, aga kuna töö leidmine võib osutuda nt majanduskriisist tulenevalt keeruliseks, peaks ta
hakkama müüma vara, mille tulemusel ta võib lõpuks veel keerulisemasse olukorda sattuda
(peab hakkama eluaset üürima, mis võib olla kulukam). Lisaks tekkis küsimus, kuidas on
reguleeritud olukord, kui nt kolmandal töötuks olemise kuul pannakse vara müüki, aga müük
ei õnnestu. Kas sellisel juhul jääks isik toetusest ilma alates neljandast taotlemise korrast?
4. Kuna VTK koostamise raames ei ole põhjalikke riigieelarvesse puutuvaid analüüse
koostatud, siis ei ole selged ei regulatsiooni rakendamisega kaasnevad kulud ega ka nende
katteallikad. Ka VTK-s viidatud töötutoetuse kaotamise korral suurenevad vajalikud
kulutused toimetulekutoetusteks.
Palume eelnõu koostamise etapis silmas pidada kulude tekkimise osa, kas on olemas vajalikud
katteallikad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Marge Kaskpeit 58851423 [email protected]
Marit Maidla [email protected]
Elo Piksarv 5982 5069 [email protected]
Kairi Ani 5885 1373 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|