Maaeluministri ja regionaalministri põllumajanduskeskkonnatoetuste määruste muutmine

MÄÄRUS

23.04.2024 nr …..

Maaeluministri ja regionaalministri

põllumajanduskeskkonnatoetuste määruste muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 38 lõike 3 alusel.

§ 1. Regionaalministri 10. juuli 2023. a määruse nr 41 „Perioodi 2023–2027 kohalikku

sorti taime kasvatamise toetus“ muutmine

Regionaalministri 10. juuli 2023. a määruses nr 41 „Perioodi 2023–2027 kohalikku sorti taime

kasvatamise toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Taotleja esitab § 6 lõikes 3 sätestatud juhul andmed põldude ja pärandniidu alade piiride

ning nende muudatuste kohta hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks.“;

2) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „esitab“ tekstiosaga „lõigetes 2 ja 21

nimetatud põldude ja pärandniidu alade piiride muudatused, mille tulemusena väheneb nende

pindala, ning“;

3) paragrahvi 11 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „lõigetes 2“ tekstiosaga „, 21“.

§ 2. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade

heaolu toetus“ muutmine

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruses nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu

toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 1 punktist 6 ning § 11 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja tekstiosa „, kesiku“;

2) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab enne Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste

otsustamist toetusele eelarveaastaks määratud eelarve, kohaldab Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) lõigetes 1 ja 2 sätestatud ühikumäära sellise arvu ühele

EELNÕU

22.04.2024

2

taotlusele märgitud ja ühte loomarühma kuuluvate loomade kohta, mis vastab kuni

500 loomühikule.“;

3) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „lõigetes 1 ja 2“;

4) paragrahvi 3 lõike 5 punktist 6 jäetakse välja tekstiosa „, kesik“;

5) paragrahvi 4 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, kesikuid“;

6) paragrahvi 12 lõikest 3, § 14 pealkirjast ja sissejuhatavast lauseosast ning § 24 lõike 1

punktist 5 jäetakse läbivalt välja tekstiosa „, kesikute“;

7) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Taotleja esitab § 22 lõikes 3 sätestatud juhul andmed põldude ja pärandniidu alade piiride

ning nende muudatuste kohta hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. augustiks.

(6) Taotleja esitab lõikes 5 nimetatud põldude ja pärandniidu alade piiride muudatused, mille

tulemusena väheneb nende pindala, hiljemalt taotluse esitamise aasta 1. novembriks.“.

§ 3. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade

tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ muutmine

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade tervist

edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ § 9 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises

sõnastuses:

„(21) Taotleja esitab § 6 lõikes 3 sätestatud juhul andmed põldude ja pärandniidu alade piiride

ning nende muudatuste kohta hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks.

(22) Taotleja esitab lõikes 21 nimetatud põldude ja pärandniidu alade piiride muudatused, mille

tulemusena väheneb nende pindala, hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks.“.

§ 4. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud

tõugu looma pidamise toetus“ muutmine

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu

looma pidamise toetus“ § 9 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Taotleja esitab § 6 lõikes 3 sätestatud juhul andmed põldude ja pärandniidu alade piiride

ning nende muudatuste kohta hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. augustiks.

(22) Taotleja esitab lõikes 21 nimetatud põldude ja pärandniidu alade piiride muudatused, mille

tulemusena väheneb nende pindala, hiljemalt taotluse esitamise aasta 1. novembriks.“.

§ 5. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee

kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruses nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse

toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „taotleb keskkonnasõbraliku

majandamise“ sõnadega „taotleb sama“;

3

2) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „taotleb“ sõnadega „strateegiakava

alusel antavat“;

3) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „või“ kirjavahemärgiga „;“;

4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Veekaitselise rohumaa kohta, mis piirneb veeseaduse § 118 lõike 2 punktis 1 nimetatud

veekaitsevööndiga, antakse toetust kuni 30 meetri eest. Veekaitselise rohumaa kohta, mis

piirneb veeseaduse § 118 lõike 2 punktis 2 nimetatud veekaitsevööndiga, antakse toetust kuni

40 meetri eest.“;

5) paragrahvi 5 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 5 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõna „korjealade“ sõnaga „korjeala“;

7) paragrahvi 5 lõike 4 punktis 4 asendatakse kirjavahemärk „;“ sõnaga „või“;

8) paragrahvi 5 lõike 4 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „püsirohumaa“ sõnaga „säilitamise“;

9) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Toetust ei anta strateegiakava alusel antava ökoalade toetuse taotlemisel ökoalana

määratletud põllumaa kohta.“;

10) paragrahvi 5 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „toetuse“ tekstiosaga „või projekti „Climate

Farm Demo““;

12) paragrahvi 11 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „võib“ sõnaga „ülevõetud“;

13) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohustusealuse maa pindala võib vähendada, kui selle määruse kohane kohustus

lõpetatakse osaliselt või täielikult ning sama maa kohta võetakse strateegiakava alusel antava

turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse või põhjavee kaitse alal

asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse kohane kohustus.“;

14) paragrahvi 14 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „ja 19“ tekstiosaga „, 19 ja 20“;

15) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Taotleja esitab § 6 lõikes 3 sätestatud juhul andmed põldude ja pärandniidu alade piiride

ning nende muudatuste kohta hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks.“;

16) paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „esitab“ tekstiosaga „lõigetes 2 ja 21

nimetatud põldude ja pärandniidu alade piiride muudatused, mille tulemusena väheneb nende

pindala, ning“.

§ 6. Regionaalministri 21. detsembri 2023. a määruse nr 110 „Perioodi 2023–2027

põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ muutmine

Regionaalministri 21. detsembri 2023. a määruses nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse

alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ tehakse järgmised muudatused:

4

1) paragrahvi 5 lõike 2 punkte 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „on“ tekstiosaga „vähemalt

90 protsendi ulatuses“;

2) paragrahvi 5 lõike 4 punktis 1 asendatakse kirjavahemärk „;“ sõnaga „või“;

3) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Taotleja esitab § 6 lõikes 3 sätestatud juhul andmed põldude ja pärandniidu alade piiride

ning nende muudatuste kohta hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks.“;

4) paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „esitab“ tekstiosaga „lõigetes 2 ja 21

nimetatud põldude ja pärandniidu alade piiride muudatused, mille tulemusena väheneb nende

pindala, ning“.

§ 7. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee

kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruses nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse

toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „taotleb keskkonnasõbraliku

majandamise“ sõnadega „taotleb sama“;

2) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „taotleb“ sõnadega „strateegiakava

alusel antavat“;

3) paragrahvi 5 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 5 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõna „korjealade“ sõnaga „korjeala“;

5) paragrahvi 5 lõike 4 punktis 4 asendatakse kirjavahemärk „;“ sõnaga „või“;

6) paragrahvi 5 lõike 4 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „püsirohumaa“ sõnaga „säilitamise“;

7) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Toetust ei anta strateegiakava alusel antava ökoalade toetuse taotlemisel ökoalana

määratletud põllumaa kohta.“;

8) paragrahvi 5 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „toetuse“ tekstiosaga „või projekti „Climate

Farm Demo““;

10) paragrahvi 12 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „võib“ sõnaga „ülevõetud“;

11) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohustusealuse maa pindala võib vähendada, kui selle määruse kohane kohustus

lõpetatakse osaliselt või täielikult ning sama maa kohta võetakse strateegiakava alusel antava

turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse või põhjavee kaitse alal

asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse kohane kohustus.“;

12) paragrahvi 15 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „ja 19“ tekstiosaga „, 19 ja 20“;

5

13) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Taotleja esitab § 6 lõikes 3 sätestatud juhul andmed põldude ja pärandniidu alade piiride

ning nende muudatuste kohta hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks.“;

14) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „esitab“ tekstiosaga „lõigetes 2 ja 21

nimetatud põldude ja pärandniidu alade piiride muudatused, mille tulemusena väheneb nende

pindala, ning“.

§ 8. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 79 „Perioodi 2023–2027

pärandniidu hooldamise toetus“ muutmine

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruses nr 79 „Perioodi 2023–2027 pärandniidu

hooldamise toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Paragrahvi 8 lõikes 3 sätestatud puhkeaasta korral on toetuse ühikumäär 100 eurot ühe

hektari maa kohta kalendriaastas.“;

2) paragrahvi 4 lõiked 3–6 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 5 lõike 6 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) kuni 0,50 hektari suurune puude ja põõsaste grupp, väikeveekogu, vanajõgi ning muu

looduslik taimestikuta ala, mis on selgelt eristatav ja mis on seotud pärandniidu hea seisundi

tagamisega;“;

4) paragrahvi 5 lõike 6 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 5 lõike 7 punktis 1 asendatakse kirjavahemärk „;“ tekstiosaga „, või“;

6) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Puhkeaastal ei anta toetust § 3 lõikes 1 ja lõike 3 punktides 1–4 nimetatud tegevuse

elluviimise eest.“;

7) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „võib“ sõnadega „alates teisest

kohustuseaastast“;

8) paragrahvi 10 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Pärandniitu võib § 9 lõigetes 1, 2, 4 ja 6 sätestatu kohaselt niita, kui niitmine ning niite

kokkukogumine ja äraviimine toimub enne 5. augustit. Pärandniidust peab jääma vähemalt viis

protsenti niitmata.“;

9) määrust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

㤠121. Koolitus

(1) Taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb pärandniidu hooldamisega,

peab olema osalenud esimese kohustuseaasta 15. augustiks Keskkonnaameti korraldatud

pärandniidu hooldamise koolitusel.

(2) Paragrahvi 20 lõikes 2 sätestatud juhul peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline

isik, kes tegeleb pärandniidu hooldamisega, olema osalenud Keskkonnaameti korraldatud

pärandniidu hooldamise koolitusel kohustuse ülevõtmisele järgneva kohustuseaasta

15. augustiks.

6

(3) Paragrahvi 21 lõikes 2 sätestatud juhul ei pea taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline

isik, kes tegeleb pärandniidu hooldamisega, Keskkonnaameti korraldatud pärandniidu

hooldamise koolitusel uuesti osalema.

(4) Lõigetes 1–3 sätestatud nõude täitmisel arvestatakse alates 2023. aastast toimunud

koolitusi.“;

10) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Taotleja esitab nimetatud projekti raames ettenähtud andmed hinnatud pärandniidu kohta

Keskkonnaametile kohustuseaasta 1. oktoobriks.“;

11) paragrahvi 16 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1–4“ tekstiosaga „1, 2 ja 4“;

12) paragrahvi 20 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „võib“ sõnaga „ülevõetud“;

13) paragrahvi 23 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „ja 19“ tekstiosaga „, 19 ja 20“;

14) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Taotleja esitab § 6 lõikes 3 sätestatud juhul andmed põldude ja pärandniidu alade piiride

ning nende muudatuste kohta hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks.“;

15) paragrahvi 23 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „esitab“ tekstiosaga „lõigetes 3 ja 31

nimetatud põldude ja pärandniidu alade piiride muudatused, mille tulemusena väheneb nende

pindala, ning“.

§ 9. Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas-

ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ muutmine

Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruses nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 2 punkte 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „on“ tekstiosaga „vähemalt

90 protsendi ulatuses“;

2) paragrahvi 5 lõike 4 punktis 1 asendatakse kirjavahemärk „;“ sõnaga „või“;

3) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Taotleja esitab § 6 lõikes 3 sätestatud juhul andmed põldude ja pärandniidu alade piiride

ning nende muudatuste kohta hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks.“;

4) paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „esitab“ tekstiosaga „lõigetes 2 ja 21

nimetatud põldude ja pärandniidu alade piiride muudatused, mille tulemusena väheneb nende

pindala, ning“.

§ 10. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mulla kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruses nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mulla kaitse toetus“ tehakse järgmised muudatused:

7

1) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „taotleb keskkonnasõbraliku

majandamise“ sõnadega „taotleb sama“;

2) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „taotleb“ sõnadega „strateegiakava

alusel antavat“;

3) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „või“ kirjavahemärgiga „;“;

4) paragrahvi 5 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 5 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõna „korjealade“ sõnaga „korjeala“;

6) paragrahvi 5 lõike 4 punktis 4 asendatakse kirjavahemärk „;“ sõnaga „või“;

7) paragrahvi 5 lõike 4 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „püsirohumaa“ sõnaga „säilitamise“;

8) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Toetust ei anta strateegiakava alusel antava ökoalade toetuse taotlemisel ökoalana

määratletud põllumaa kohta.“;

9) paragrahvi 5 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „toetuse“ tekstiosaga „või projekti „Climate

Farm Demo““;

11) paragrahvi 12 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „võib“ sõnaga „ülevõetud“;

12) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohustusealuse maa pindala võib vähendada, kui selle määruse kohane kohustus

lõpetatakse osaliselt või täielikult ning sama maa kohta võetakse strateegiakava alusel antava

turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse või põhjavee kaitse alal

asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse kohane kohustus.“;

13) paragrahvi 14 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 15 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „ja 19“ tekstiosaga „, 19 ja 20“;

15) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Taotleja esitab § 6 lõikes 3 sätestatud juhul andmed põldude ja pärandniidu alade piiride

ning nende muudatuste kohta hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks.“;

16) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „esitab“ tekstiosaga „lõigetes 2 ja 21

nimetatud põldude ja pärandniidu alade piiride muudatused, mille tulemusena väheneb nende

pindala, ning“.

§ 11. Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 103 „Perioodi 2023–2027

väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus“ muutmine

Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruses nr 103 „Perioodi 2023–2027 väärtusliku

püsirohumaa säilitamise toetus“ tehakse järgmised muudatused:

8

1) paragrahvi 5 lõike 2 punkte 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „on“ tekstiosaga „vähemalt

90 protsendi ulatuses“;

2) paragrahvi 5 lõike 4 punktis 1 asendatakse kirjavahemärk „;“ tekstiosaga „, või“;

3) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Taotleja esitab § 6 lõikes 3 sätestatud juhul andmed põldude ja pärandniidu alade piiride

ning nende muudatuste kohta hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks.“;

4) paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „esitab“ tekstiosaga „lõigetes 2 ja 21

nimetatud põldude ja pärandniidu alade piiride muudatused, mille tulemusena väheneb nende

pindala, ning“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

Siseminister regionaalministri ülesannetes

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Seletuskirja

lisa

Märkustega arvestamise/mitte arvestamise tabel

Märkused Märkustega arvestamine/mitte arvestamine

Kliimaministeerium

1. Lisaks eelnõuga tehtavatele muudatustele palume muuta ka

maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruses nr 79 „Perioodi 2023–

2027 pärandniidu hooldamise toetus“ § 3 lõiget 6 järgmiselt:

paragrahvi 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Paragrahvi 8 lõikes 3

sätestatud puhkeaasta korral, mida saab taotleda alates

kohustusperioodi teisest aastast, on toetuse ühikumäär 100 eurot ühe

hektari maa kohta. Pärandniidu kohta, kuhu makstakse toetust

puhkeaasta eest, ei maksta toetust käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja

lõike 3 punkides 1-4 nimetatud tegevuste elluviimise eest.“

Selgitus: Puhkeaasta rakendamisel soovime üle minna ühikumäärale,

et hoida meede lihtsana. Kehtiva määruse kohaselt on antud tingimuse

rakendamine ebaproportsionaalselt keerukaks ning kulukaks. Lisaks

soovime selgemalt reguleerida, et puhkeaastat saab taotleda

kohustusperioodi teisest aastast ning puhkeaasta toetuse taotlemisel ei

saa taotleja taotleda põhitegevust ning lisategevusi, välja arvatud

väärtuste hindamise lisategevust ja § 3 lg 2 reguleeritud tulemuspõhise

viieaastast piloottegevust.

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust on muudetud.

2. Lisaks eelnõuga tehtavatele muudatustele palume muuta ka

maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruses nr 79 „Perioodi 2023–

2027 pärandniidu hooldamise toetus“ § 10 lõiget 4 järgmiselt:

paragrahvi 10 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Karjatatavat

pärandniitu võib §-s 9 lõikes 1, 2, 4 ja 6 sätestatu kohaselt niita, kui

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust on muudetud.

niitmine, niite kokku kogumine ja ära viimine toimub enne 5. augustit.

Karjatatavast pärandniidust peab jääma vähemalt 5% niitmata.“;

Selgitus: Eesmärk on reguleerida, et karjatatavat ala võib niita osaliselt

ning niitmata ala võib olla suurem kui § 9 lõikes 3 reguleeritud, ehk

rohkem kui 30%.

3. Lisaks eelnõuga tehtavatele muudatustele palume muuta ka

maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruses nr 79 „Perioodi 2023–

2027 pärandniidu hooldamise toetus“ § 15 lõiget 1 järgmiselt:

paragrahvi 15 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Väärtuste hindamise

lisategevuse elluviimise korral hindab taotleja pärandniitu LIFE’i

projekti „Loodusrikas Eesti” raames välja töötatud metoodika alusel ja

esitab tulemused hiljemalt 1.oktoobriks.“;

Selgitus: Eesmärk on kehtestada õigusakti tasemel kuupäev, mis ajaks

peavad taotlejad esitama LIFE’i projekti „Loodusrikas Eesti” raames

välja töötatud metoodika alusel ankeedi, kuna ankeedi esitamine on

aluseks toetuse maksmiseks.

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust on muudetud.

4. Lisaks eelnõuga tehtavatele muudatustele palume muuta ka

maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruses nr 79 „Perioodi 2023–

2027 pärandniidu hooldamise toetus“ § 16 lõiget 2 järgmiselt:

paragrahvi 16 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Pärandniidu käsitsi

või hobuniidukiga niitmise lisategevuse elluviimise korral § 9 lõigetes

1, 2, 4 sätestatud nõuet ei kohaldata.“.

Selgitus: Muudatusega soovime ka käsitsi või hobuniidukiga niitmise

korral rakendada 5–30 protsenti niitmata alade jätmist kui ka tingimust,

et kui pärandniitu ohustab seisundi halvenemine, peab terve

pärandniidu ala ära niitma.

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust on muudetud.

SELETUSKIRI

Regionaalministri määruse „Maaeluministri ja regionaalministri

põllumajanduskeskkonnatoetuste määruste muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 38 lõike 3 alusel.

Määrusega muudetakse järgmisi maaeluministri ja regionaalministri määrusi:

1) regionaalministri 10. juuli 2023. a määrust nr 41 „Perioodi 2023–2027 kohalikku sorti taime

kasvatamise toetus“ (edaspidi määrus nr 41);

2) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrust nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu

toetus“ (edaspidi määrus nr 84);

3) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrust nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade tervist

edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ (edaspidi määrus nr 77);

4) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrust nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu

looma pidamise toetus“ (edaspidi määrus nr 82);

5) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrust nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse

toetus“ (edaspidi määrus nr 88);

6) regionaalministri 21. detsembri 2023. a määrust nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse

alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ (edaspidi määrus nr 110);

7) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrust nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse

toetus“ (edaspidi määrus nr 87);

8) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrust nr 79 „Perioodi 2023–2027 pärandniidu

hooldamise toetus“ (edaspidi määrus nr 79);

9) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrust nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud

mulla kaitse toetus“ (edaspidi määrus nr 86);

10) regionaalministri 18. detsembri 2023. a määrust nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ (edaspidi määrus nr 102);

11) regionaalministri 18. detsembri 2023. a määrust nr 103 „Perioodi 2023–2027 väärtusliku

püsirohumaa säilitamise toetus“ (edaspidi määrus nr 103).

Kõiki nimetatud määrusi muudetakse täpsustamise eesmärgil: määrustesse lisatakse punktid,

mille kohaselt on põllu piiride suurendamine lubatud kuni 15. augustini, põllu piiride

vähendamine on lubatud kuni 1. novembrini ja pindalatoetuste uute põldude lisamine

tingimuslikkuse maakasutuse näitamiseks on lubatud kuni 15. augustini.

Lisaks muudetakse määrusi nr 79 ja nr 86–88 õigusselguse ja nõuete täpsustamise eesmärgil.

Antud määrustesse lisatakse punkt, mille kohaselt peab taotleja toetuse taotlemiseks esitama

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) igal kohustuseaastal

ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse,

mis sisaldab andmeid selle kohta, kas taotleja kavatseb tegeleda tegevustega, mis välistavad

ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku.

Määrustesse nr 86–88 viiakse sisse muudatus, mille kohaselt ei anta nende määruste kohaseid

toetusi ökoalade toetuse taotlemisel ökoalana määratletud põllumaa kohta. Kehtiva redaktsiooni

kohaselt ei anta turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetust, põhjavee kaitse toetust ega pinnavee

kaitse toetust maa kohta, mille kohta antakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti

strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) alusel ökoalade toetust. See ei ole

vee- ja mullakaitse alaseid eesmärke silmas pidades mõistlik, kuna seetõttu ei ole

KAVAND

22.04.2024

põllumajandustootjad määruste nr 86–88 kohastel vee- ja mullakaitseliselt tundlikel aladel

piisavalt motiveeritud täiendavaid vee- või mullakaitselisi nõudeid täitma.

Samuti viiakse määrustesse nr 86–88 sisse muudatus, mille kohaselt on turvas- ja erodeeritud

mulla kaitse toetust, põhjavee kaitse toetust ning pinnavee kaitse toetust võimalik anda ka

keskkonnatundlike püsirohumaade kohta. Kuna määrustes nr 86–88 on toetuse saamiseks

kehtestatud täiendavad rohumaal tegevuse elluviimise nõuded, mille täitmisega kaasnev lisakulu

või saamata jäänud tulu osaliselt või täielikult toetusega hüvitatakse, on nende toetuste andmise

eesmärke silmas pidades õigustatud keskkonnatundlike alade kohta ka nimetatud toetuste

andmine.

Määrusesse nr 88 viiakse strateegiakava muudatuse kohaselt sisse muudatus, mille kohaselt

antakse pinnavee kaitse toetust 10 m veekaitsevööndi puhul 40 m täiendava veekaitselise

rohumaa eest ja 20 m veekaitsevööndi puhul 30 m täiendava veekaitselise rohumaa eest.

Samasisuline säte kehtis rakendussätte kaudu reguleerituna juba ka 2023. aastal.

Määruses nr 79 muudetakse pärandniidu hooldamise koolitusel osalemise nõue toetuse

põhitegevuse nõudeks, täpsustatakse pärandniidu toetusõigusliku maa hulka arvatavate puude ja

põõsaste gruppide, väikeveekogude, vanajõgede ja muu loodusliku taimestikuta ala määratlust,

kehtestatakse väärtuste hindamise lisategevuse puhul hindamistulemuste esitamise kuupäev,

reguleeritakse puhkeaasta võtmist ja karjatamiseelse ning käsitsi niitmise lisategevuse tingimusi.

Määrusest nr 84 jäetakse läbivalt välja mõiste „kesik“, et ühtlustada mõisteid õigusaktides.

Samuti muudetakse toetuse vähendamise korda, kui taotluste rahastamise summa ületab enne

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse

vähendamiste otsustamist toetusele eelarveaastaks määratud eelarve. Sellisel juhul kohaldatakse

määruses toodud ühikumäära 500 esimese loomühiku kohta kõigi määruses loetletud

loomarühmade osas.

Määrusi nr 102, 103 ja 110 muudetakse muuhulgas täpsustamise eesmärgil. Määrusemuudatus

muudab toetuse saamise paindlikumaks, kuna toetuse saab määrata ka juhul, kui tegemist on 90%

ulatuses eksperdi inventeeritud pärandniidu või kõrge loodusväärtusega püsirohumaaga.

Põllumajanduskeskkonnatoetuste abil panustatakse tegevuspõhise riigieelarve programmi

„Põllumajandus, toit ja maaelu programm 2023–2026“ tegevuse 7.1.1 „Põllumajanduskeskkonna

hea seisundi tagamine“ tegevussuunda „Täiendav keskkonnahoid“, mille eesmärk on tagada

keskkonnasõbralike tavade laiem kasutus põllumajanduses. Samuti panustatakse toetuste abil

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ põllumajanduskeskkonna

tegevussuuna järgmistesse eesmärkidesse: väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne

mõju keskkonnale on vähene, säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus

ning tagatud on ökosüsteemi teenuste toimimine.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna peaspetsialist Kadri Kask (625 6141,

[email protected]), põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna nõunikud Eike Lepmets (625

6564, [email protected]), Mae Alviste (625 6121, [email protected]) ja Reelika Päädam

(625 6267, [email protected]) ning toiduohutuse osakonna nõunik Ülle Pau (625 6256,

[email protected]). Juriidilise ekspertiisi eelnõule on teinud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze (625 6127,

[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheteistkümnest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktidega 1–3, § 2 punktiga 7, §-ga 3, §-ga 4, § 5 punktidega 15 ja 16, § 6

punktidega 3 ja 4, § 7 punktidega 13 ja 14, § 8 punktidega 14 ja 15, § 10 punktidega 16 ja

17, § 9 punktidega 3 ja 4 ning § 11 punktidega 3 ja 4 täpsustatakse toetuse taotlemisega seotud

muudatuste tegemist. Kuni 15. augustini on lubatud muudatused, mis on seotud põldude ja

pärandniidu alade ning nende piiride esitamisega. Esiteks on lubatud põldude ja pärandniidu alade

lisamine maakasutuse näitamiseks, mis on oluline tingimuslikkuse süsteemi jaoks. Teiseks on

lubatud põldude ja pärandniidu alade pindalade suurendamine. Põldude ja pärandniidu alade

piiride muutmisele on kehtestatud kaks tähtaega: kuni 15. augustini (k.a) tohib pindalasid

suurendada ning kuni 1. novembrini tohib pindalasid vähendada. Pärast taotlusperioodi lõppu

taotlusele lisatud põldudele ja pärandniidu aladele toetuse taotlemise märgete lisamine ja toetuste

taotlemine ei ole lubatud. Kui põllul oli taotlemise märge juba varasemalt olemas, saab toetust ka

suurendatud osa kohta. Taotlemise märgete eemaldamine on lubatud kuni 1. novembrini. Lubatud

muudatuste tegemise võimalus on antud eelkõige seetõttu, et taotleja saaks oma taotluse

vastavusse viia tegeliku olukorraga.

Samuti täiendatakse ja täpsustatakse määrusi sättega, mis on seotud andmete ja muudatuste

esitamisega põldude ja pärandniidu alade piiride kohta. Kuna tingimuslikkuse nõuded

kohalduvad kogu põllumajandusliku majapidamise maale, on korrektse maakasutuse märkimine

vajalik tingimuslikkuse nõuete täitmiseks. Taotleja peab esitama hiljemalt taotluse esitamise aasta

15. augustiks andmed kogu oma maakasutuse kohta. Taotlejal on võimalus muuta taotlust nii

pinnaseiresüsteemis osalevate nõuete osas kui ka mitteseiratavate nõuete osas. Kui pinnaseire

käigus on tuvastatud vastuolu, on võimalik taotlust muuta konkreetse põllu osas kuni 1.

novembrini. Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 artiklile 7 ei ole muutmine

ja tagasivõtmine lubatud mitteseiratavate nõuete osas pärast seda, kui taotlejat on teavitatud

kavatsusest läbi viia kohapealne kontroll või kui ta saab mittevastavusest teada kontrolli

tulemusena.

Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 4–6 jäetakse määrusest nr 84 terminite ühtlustamiseks läbivalt välja

mõiste „kesik“, kuna vastav loomagrupp on kaetud mõistega võõrdepõrsas (siga võõrutamisest

kuni nuuma alguseni, vanuses 30–120 päeva). Analoogiline jaotus on ka põllumajandusministri

3. detsembri 2002. a määruses nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või

ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad

isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku

ettevalmistusele1“.

Mõisteid kasutatakse alljärgnevalt:

1) nooremis – emane paaritusealine siga kuni esmakordse poegimiseni;

2) emis – poeginud emane siga;

3) põrsas – siga sünnist kuni võõrutamiseni;

4) võõrdepõrsas – siga võõrutamisest kuni kümne nädala vanuseni;

5) nuumsiga – siga kümne nädala vanusest kuni tapmise või seemendamiseni.

Eelnõu § 2 punktiga 2 ja 3 muudetakse määruse nr 84 § 3 lõikeid 3 ja 4, kus sätestatakse toetuse

vähendamise kord, kui taotluste rahastamise summa ületab enne Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste

otsustamist toetusele eelarveaastaks määratud eelarve. PRIA kohaldab sellisel juhul määruses

toodud ühikumäära 500 esimese loomühiku kohta kõigi määruses loetletud loomarühmade osas.

Erand emiste lisategevuse osas kaotatakse ja seda loomarühma koheldakse eelarve ületamise

korral võrdselt teiste loomarühmadega. Iga loomarühma ja ka emiste lisategevuse osas

rakendatakse ühikumäära vähendamist loomade osas, kes ületavad taotlemisel piirmäära 500 LÜ,

kui taotluste rahastamise summa ületab toetusele eelarveaastaks määratud eelarve. Muudatus

võimaldab ühikumäära vähendamise vajaduse korral toetada suurema ühikumääraga rohkem

loomi.

Eelnõu § 5 punktides 1 ja 2, § 7 punktides 1 ja 2 ning § 10 punktides 1 ja 2

tehtavate muudatustega ühtlustatakse ühtse keelekasutuse eesmärgil muudetavate sätete

sõnastusi. Sisuliselt sätted ei muutu ning uusi õigusnorme ei teki. Muudatused tagavad parema

arusaamise sellest, et muudetavates sätetes on mõeldud strateegiakava alusel antavat

keskkonnasõbraliku majandamise toetust.

Eelnõu § 5 punktiga 3 muudetakse määruse nr 88 § 5 lõike 2 punkti 1 ja § 10 punktiga 3 määruse

nr 86 § 5 lõike 2 punkti 1 ning jäetakse nimetatud punktidest välja üleliigne sõna „või“. Tekstiosa

„mis vastab vähemalt ühele järgmisele tingimusele“ väljendab juba selgelt seda, et maa peab

vastama vähemalt ühele loetletud tingimusele. Tegemist on keelelise täpsustusega, mis ei too

kaasa muudatust sätte sisu osas.

Eelnõu § 5 punktiga 4 täiendatakse määruse nr 88 § 5 lõikega 21, mille kohaselt veekaitselise

rohumaa puhul, mis piirneb veeseaduse § 118 lõike 2 punktis 1 nimetatud veekaitsevööndiga,

antakse toetust kuni 30 meetri eest, ning veekaitselise rohumaa puhul, mis piirneb veeseaduse §

118 lõike 2 punktis 2 nimetatud veekaitsevööndiga, kuni 40 meetri eest. Tegemist on maaga, mis

aitab pinnavee seisundit parandada. Sätte sisu ja sellega seonduva toetuse aluseks oleva kaardikihi

loomine põhines Tartu Ülikooli poolt läbi viidud ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse

rahastatud projektil „Veekaitsevööndite reostustundlikkuse ja kaldavööndi puhverribade rajamise

vajalikkuse hinnangute kaardikihtide loomine“. Projektis arvutati, kui suur on toitainete sisalduse

kõrge taseme tõttu mitteheas seisundis olevate veekogumite naabrusesse jäävate põllumaade

pindala. Toetuse andmise aluseks oleva kaardikihi koostas Maa-amet ning aluseks võeti

keskkonnaagentuuri 2019. a seisundihinnangud. Veekaitsevööndite genereerimise aluseks on

veeseaduse alusel Eesti Topograafia Andmekogu (ETAK), mis on hetkel täpseim saadaolev

ruumiandmete kogu Eestis. ETAKi veekogude geomeetria ei ühti veekogumite andmekihi

geomeetriatega, st sama veekogu on erineva kujuga. Seetõttu viidi eraldi projekti raames ETAK

ja mitteheas seisundis veekogumite kaardikiht vastavusse ning veekogumitele genereeriti

vajalikud puhvrid.

Samasisuline säte kehtis rakendussätte kaudu reguleerituna juba ka 2023. aastal, kus toetust ei

antud veekaitselise rohumaa selle osa kohta, mis on § 8 lõikes 3 sätestatud 30 meetrist või lõikes

4 sätestatud 40 meetrist laiem. Veeseaduses määratletud veekaitsevööndi kohta ei ole pinnavee

kaitse toetuse kohustust võimalik võtta ning toetust nende veeseaduses sätestatud nõuete

järgimise eest ja veeseaduses määratletud veekaitsevööndi kohta ei anta. Strateegiakava

muudatuse kohaselt antakse toetust 10 m veekaitsevööndi puhul 40 m täiendava veekaitselise

rohumaa eest ja 20 m veekaitsevööndi puhul 30 m täiendava veekaitselise rohumaa eest.

Eelnõu § 5 punktiga 5, § 7 punktiga 3 ja § 10 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruste nr

86–88 § 5 lõike 4 punkt 2 ning eelnõu § 5 punktiga 9, § 7 punktiga 7 ja § 10

punktiga 8 täiendatakse nende määruste § 5 lõikega 4¹. Sätted puudutavad turvas- ja erodeeritud

mulla kaitse toetuse, põhjavee kaitse toetuse või pinnavee kaitse toetuse andmist juhul, kui

taotlejale antakse ühtlasi ka strateegiakava alusel antavat ökoalade toetust.

Kehtiva redaktsiooni kohaselt ei anta turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetust, põhjavee kaitse

toetust ega pinnavee kaitse toetust maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava alusel ökoalade

toetust. Ökoalade toetuse saamiseks määratleb toetuse taotleja oma põllumaal teatud maa

ökoaladeks, kuid toetust makstakse ökoalade jätmise eest taotleja kogu põllumaa kohta.

See tähendab, et osa määruste nr 86–88 kohasest toetusõiguslikust maast, mida ökoalaks

ei määratletud, aga mille kohta sellegipoolest ökoalade toetust makstakse, ei ole praegu määruste

nr 86–88 kohase toetuse õiguslik. Eelnev ei ole aga vee- ja mullakaitse alaseid eesmärke silmas

pidades mõistlik, kuna seetõttu ei ole põllumajandustootjad määruste nr 86–88 kohastel vee- ja

mullakaitseliselt tundlikel aladel piisavalt motiveeritud täiendavaid vee- või mullakaitselisi

nõudeid täitma. Seetõttu viiakse sisse muudatus, mille kohaselt ei anta eelkirjeldatud juhul toetust

üksnes ökoalade toetuse taotlemisel ökoalana määratletud põllumaa kohta.

Eelnõu § 5 punktides 6 ja 8, § 7 punktides 4 ja 6 ning § 10 punktides 5 ja 7

tehtavate muudatustega täpsustatakse toetuste nimesid ning sisulisi muudatusi need kaasa ei too.

Eelnõu § 5 punkiga 7, § 6 punktiga 2, § 7 punktiga 5, § 8 punktiga 5, § 9 punktiga 2, § 10

punktiga 6 ja § 11 punktiga 2 täpsustatakse õigusselguse eesmärgil sätteid, mille kohaselt ei

anta konkreetset toetust juhul, kui antakse vähemalt ühte asjakohases sättes toodud loetelus

nimetatud toetust. Eeltoodust tulenevalt asendatakse asjakohastes sätetes toodud loetelu

eelviimases punktis kirjavahemärk „;“ sõnaga „või“. Sisulist muudatust täpsustus kaasa ei too.

Näiteks ei anta pärandniidu hooldamise toetust maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava

alusel: 1) muud pindalapõhist keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude

majandamiskohustustega seotud toetust, välja arvatud mahepõllumajandusliku loomakasvatuse

toetust või 2) kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavadega seotud toetust, välja arvatud

mahepõllumajanduse ökokava toetust.

Eelnõu § 5 punktiga 10, § 7 punktiga 8 ning § 10 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks määruste

nr 86–88 § 5 lõige 5. Kehtiva redaktsiooni kohaselt ei anta turvas- ja erodeeritud mulla kaitse

toetust, põhjavee kaitse toetust ega pinnavee kaitse toetust maaeluministri 20. detsembri 2022. a

määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala

määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ § 4 lõikes

5 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa kohta. Selle püsirohumaa kohta esitatakse

nõuded tingimuslikkuse nõuete raames ning taotleja peab täitma oma põllumajanduslikus

tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri 21. detsembri 2022. a

määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning

kohustuslikud majandamisnõuded“ §-s 8 sätestatud nõudeid. Kuna määrustes nr 86–88

esitatakse toetuse saamiseks täiendavad rohumaal tegevuse elluviimise nõuded, mille täitmisega

kaasnev lisakulu või saamata jäänud tulu osaliselt või täielikult toetusega hüvitatakse, on nende

toetuste andmise eesmärke silmas pidades õigustatud keskkonnatundlike alade kohta ka

nimetatud toetuste andmine.

Eelnõu § 5 punktiga 11, § 7 punktiga 9 ning § 10 punktiga 9 täiendatakse määruste nr 86–88

koolituse sätet, kus selle nõude täitmisel loetakse sobilikeks ka projekti „Climate Farm Demo“

esitluspäevad.

Eelnõu § 5 punktiga 12 täiendatakse määruse nr 88 § 11 lõiget 2, eelnõu § 7 punktiga

10 täiendatakse määruse nr 87 § 12 lõiget 2, eelnõu § 8 punktiga 12 täiendatakse määruse nr 79

§ 20 lõiget 2 ning eelnõu § 10 punktiga 11 täiendatakse määruse nr 86 § 12 lõiget 2 selliselt, et

vastavate sätete tekst oleks üheselt mõistetav. Kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust,

loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus. Sellisel juhul võib ülevõetud

kohustusealuse maa pindala suurus muutuda õigusaktides sätestatud ulatuses ka siis, kui üleandja

on kohustusealuse maa pindala suurust enne selle üleandmist muutnud. See tähendab, et

kohustuse suurenemist ja vähenemist arvestatakse ülevõetud kohustusealuse maa pindalast.

Eelnõu § 5 punktiga 13 sõnastatakse ümber määruse nr 88 § 13 lõige 1, eelnõu § 7 punktiga 11

sõnastatakse ümber määruse nr 87 § 14 lõige 1 ning eelnõu § 10 punktiga 12 sõnastatakse ümber

määruse nr 86 § 14 lõige 1. Tekstist eemaldatakse viide strateegiakava kohasele pärandniidu

hooldamise toetuse kohustusele, kuna nende määruste alusel ei anta toetust maa kohta, mis vastab

maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 79 „Perioodi 2023–2027 pärandniidu

hooldamise toetus“ §-s 5 sätestatud toetusõigusliku maa nõuetele. Seetõttu ei saa ka määruste 86–

88 kohase kohustusealuse maa pindala pärandniidu hooldamise toetuse kohustuse võtmise tõttu

väheneda. Tegemist on redaktsioonilise muudatusega, mis esitatakse parema õigusselguse

saamiseks.

Eelnõu § 5 punktiga 14 täiendatakse määruse nr 88 § 14 lõike 1 punkti 1, eelnõu § 7 punktiga

12 täiendatakse määruse nr 87 § 15 lõike 1 punkti 1, eelnõu § 8 punktiga 13 täiendatakse määruse

nr 79 § 23 lõike 1 punkti 1 ning eelnõu § 10 punktiga 14 täiendatakse määruse nr 86 § 15 lõike

1 punkti 1. Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le igal kohustuseaastal ajavahemikul 2.

maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis

sisaldab ka andmeid selle kohta, kas taotleja kavatseb tegeleda tegevustega, mis välistavad

ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku. Sellisel põllumajandusmaal, mida hoitakse

karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, võib tegeleda asjakohaste tegevustega,

mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku, ka igal teisel aastal, ehk neid tegevusi

ei pea tegema igal aastal. Andmed erandi kasutamise kavatsuse kohta on vajalikud nii

kohapealse kontrolli tegemiseks kui ka pinnaseire läbiviimiseks. Sellise maa puhul on tegemist

erandliku olukorraga, kus asjakohase põllumajandusliku tegevusega ei pea tegelema igal aastal,

vaid on võimalik võtta n-ö puhkeaasta.

Eelnõu § 6 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 110 § 5 lõike 2 punkte 1 ja 2, eelnõu § 9 punktiga

1 täiendatakse määruse nr 102 § 5 lõike 2 punkte 1 ja 2 ning eelnõu § 11 punktiga 1 täiendatakse

määruse nr 103 § 5 lõike 2 punkte 1 ja 2 tekstiosaga „vähemalt 90 protsendi ulatuses“. Väärtuslike

püsirohumaade toetust (edaspidi VPR toetus) antakse inventeeritud väljaspool kaitstavaid alasid

asuva pärandniidu või kõrge loodusväärtusega püsirohumaa kohta. Osa inventuure on juba tehtud

ja alad on inventeeritud vastavalt olemasolevatele kaartidele. Samas on põldude piirid vahepeal

muutunud ja ei pruugi enam 100% kattuda ka Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS pärandniitude

kaardikihiga. Määrusemuudatus muudab toetuse saamise paindlikumaks, kuna toetuse saab

määrata ka juhul, kui tegemist on 90% ulatuses eksperdi inventeeritud pärandniidu või kõrge

loodusväärtusega püsirohumaaga. 10% vea piiri jäävad põlluservad on elurikkuse mõttes sama

väärtuslikud kui ülejäänud inventeeritud ala ja ei tohiks toetuse alt välja jääda. Kui tootja võtab

oma inventeeritud väärtuslikule püsirohumaale VPR toetuse ja hooldab ala vähemalt viis aastat

vastavalt toetuse nõuetele, muutuvad need tervikuna poollooduslike koosluste sarnaseks, mis

ongi toetuse üks eesmärk.

Eelnõu § 8 punktidega 1, 6 ja 7 reguleeritakse pärandniidule puhkeaasta võtmist. Puhkeaasta

rakendamisel minnakse üle ühikumäärale, kuna kehtiva määruse kohaselt on puhkeaasta tasu

rakendamine ebaproportsionaalselt keerukaks ning kulukaks. Lisaks on vajadus selgemalt

reguleerida, et puhkeaastat saab võtta alates kohustusperioodi teisest aastast ning puhkeaastal ei

anta toetust § 3 lõikes 1 ja lõike 3 punktides 1–4 nimetatud tegevuse elluviimise eest.

Eelnõu § 8 punktidega 2 ja 9 muudetakse pärandniidu hooldamisel koolitusel osalemise nõuet

ja tunnistatakse kehtetuks määruse nr 79 § 4 lõiked 3–6. Määrust täiendatakse §-ga 121

„Koolitus“. Koolitusel osalemise nõue oli strateegiakava kohaselt toetusõiguslikkuse nõue. Selle

nõude rikkumine ehk koolitusel mitteosalemine tooks seega kaasa toetusest ilma jätmise, mitte

nõude rikkumise eest toetuse vähendamise. Koolitusel osalemise nõue peaks olema mitte

toetusõiguslikkuse nõue vaid põhitegevuse elluviimise nõue. Eeltoodust tulenevalt muudeti ka

strateegiakava. Sisuliselt nõue ei muutu.

Eelnõu § 8 punktidega 3 ja 4 muudetakse määruse nr 79 § 5 lõike 6 punkti 6 ja tunnistatakse

kehtetuks sama lõike punkt 7. Tegemist on täpsustava muudatusega, kus ühte punkti võetakse

kokku senised eraldiseisvad punktid „kuni 0,50 hektari suurused puude ja põõsaste grupid“ ja

„kuni 0,50 hektari suurused väikeveekogud, vanajõed ja teised looduslikud taimestikuta alad“, et

tekst oleks lühem ja selgem. Senise 15% arvestuse nõude asendamine nõudega „mis on selgelt

eristatav ning mis on seotud pärandniidu hea seisundi tagamisega“, on tingitud sellest, et 15%

arvestamise nõue ei ole tehniliselt teostav. Selle nõude rakendamiseks tuleks iga puu, põõsas,

puude- ja põõsaste grupp, väikeveekogud, vanajõed jne digitaliseerida, et oleks võimalik välja

arvutada, mitu protsenti pärandniidu pindalast need moodustavad. Samas on sisuliselt oluline

säilitada just selliseid kuni 0,50 ha suuruseid puude ja põõsaste gruppe, väikeveekogusid,

vanajõgesid ja looduslikke taimestikuta alasid, mis suurendavad liigirikkust, on konkreetsele

pärandniidule iseloomulikud ning seetõttu olulised niidu hea seisundi tagamiseks. Selgelt

eristatav tähendab, et sellised alad asuvad pärandniidu sees ja ei ole osa pärandniidu kõrval

asuvast metsast või veekogust. Need alad peavad moodustama pärandniiduga ühe tervikliku

koosluse. Punktile lisatav täpsustus, et toetusõigusliku maa hulka arvestatav ala peab olema

„selgelt eristatav ning seotud pärandniidu hea seisundi tagamisega“ näitab, milliseid

konkreetseid alasid võib arvata toetusõigusliku maa hulka. Pärandniidul peavad olema ainult need

puude ja põõsaste grupid, mis on elurikkuse ja koosluse hea seisundi jaoks olulised. Sekkumist

saab paremini rakendada, kui on selgelt välja toodud, et kuni 0,50 ha suurused puude ja

põõsaste grupid peavad asuma pärandniidul, need peavad olema ülejäänud pärandiidust selgelt

eristatavad ning seotud pärandiidu hea seisundiga.

Eelnõu § 8 punkt 8 reguleerib pärandniidu karjatamiseelset niitmist. Karjatatavat ala võib niita

osaliselt ning niitmata ala võib olla suurem § 9 lõikes 3 sätestatust.

Eelnõu § 8 punktiga 10 sätestatakse taotlejale kohustus esitada LIFE’i projekti „Loodusrikas

Eesti“ raames ette nähtud andmed hinnatud pärandniidu kohta Keskkonnaametile kohustuseaasta

1. oktoobriks. Nimetatud projekti raames on välja töötatud hindamise metoodika ja ette nähtud,

millised andmed hinnatud pärandniidu kohta tuleb esitada (väärtuste hindamise ankeet). On

vajalik kehtestada õigusakti tasemel kuupäev, mis ajaks peavad taotlejad esitama LIFE’i projekti

„Loodusrikas Eesti“ raames välja töötatud metoodika alusel hinnatud pärandniidu kohta

asjakohased andmed, kuna need on aluseks toetuse maksmisele.

Eelnõu § 8 punkt 11 reguleerib käsitsi niitmise lisategevust. Muudatusega soovitakse ka käsitsi

või hobuniidukiga niitmise korral rakendada 5–30% niitmata alade jätmist ning tingimust, et kui

pärandniitu ohustab seisundi halvenemine, peab terve pärandniidu ala ära niitma.

Eelnõu § 10 punktiga 13 tunnistatakse § 14 lõige 3 kehtetuks, mistõttu juhul, kui

kohustuseperioodi jooksul ilmneb, et kohustusealune maa ei vasta enam (eelkõige kaardikihtide

muutmisest tingituna) § 5 lõike 2 punktis 1 ega 2 sätestatud tingimusele, siis selle maa osas

kohustus ei lõpe.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2115,

millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist

(EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2116, mis käsitleb

ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261); komisjoni delegeeritud

määrusest (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)

2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad

kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP

strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja

keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–

94); komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises

põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja

arvutamise osas (ELT L 183, 08.07.2022, lk 12–22); komisjoni rakendusmäärusest (EL)

2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116

kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta

(ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34).

4. Määruse mõjud

Eelnõu mõjusid on hinnatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea

õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõike 1 alusel. Eelnõu rakendamine ei too kaasa olulist

mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, julgeolekule, regionaalarengule ega riigi ja

kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Eelnõuga tehtavad täpsustused aitavad kaasa

toetusega seotud eesmärkide täitmisele ja loovad õigusselguse taotluste menetlejatele, toetuste

taotlejatele ning Keskkonnaametile.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ja Kliimaministeeriumile. Eelnõu esitatakse informatsiooniks Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ametile ning Keskkonnaametile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

23.04.2024 nr 1.4-3/482

Regionaalministri määruse „Maaeluministri ja regionaalministri

põllumajanduskeskkonnatoetuste määruste muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaalministri määruse

„Maaeluministri ja regionaalministri põllumajanduskeskkonnatoetuste määruste

muutmine“ eelnõu.

Palume kooskõlastada eelnõu viie tööpäeva jooksul seoses 2024. aasta mais algava taotluste

vastuvõtu perioodiga ning eelnõu teist korda kooskõlastamiseks esitamisega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

Siseminister regionaalministri ülesannetes

Lisad:

1. Määrus: EN_KESKKONNATOETUSED_MUUTMINE

2. Seletuskiri: SK_KESKKONNATOETUSED_MUUTMINE

3. Seletuskirja lisa: SK_KESKKONNATOETUSED_MUUTMINE_lisa

Eike Lepmets

625 6564 [email protected]

Kadri Kask

625 6141 [email protected]

2 (2)

Mae Alviste

625 6121 [email protected]

Reelika Päädam

625 6267 [email protected]

Ülle Pau

5684 8244 [email protected] Ketlyn Roze 625 6127 [email protected]