vastus taotlusele

Põhja päästekeskus / Erika 3 / 10416 Tallinn / 628 7500 / [email protected] / www.paasteamet.ee /

Registrikood 70000585

Rae Vallavalitsus

[email protected]

04.01.2021 nr 7.2-3.1/11441-2

6-1/10780 Rae küla Jaanisalu kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu

kooskõlastamine

Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 ja Planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel kooskõlastab Päästeameti

Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Garri Mölder

HIRUNDO OÜ poolt koostatud „Rae küla Jaanisalu kinnistu ja lähiala“ detailplaneeringu

tuleohutuseosa.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Garri Mölder

JAANISALU KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Esimene köide – Detailplaneering

ASUKOHT: HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA PlanID 1081

PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Rae Vallavalitsus

TELLIJA: Jaan Dello Jaanivälja tee 1a, Rea küla, Rae vald, 75310

E-mail: [email protected] Tel: +372 51923663 /digitaalselt allkirjastatud/

DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs Ruumilise keskkonna planeerija Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn

E-mail: [email protected] Tel: +372 5203279 /digitaalselt allkirjastatud/

TÖÖ NR.: HDP-01/2020

HUVITATUD ISIKUD: Jaan Dello

Jaanivälja tee 1a, Rea küla, Rae vald, 75310 E-mail: [email protected] Tel: +372 51923663

ja

Aime Dello Jaanivälja tee 1a, Rea küla, Rae vald, 75310

E-mail: [email protected] /digitaalselt allkirjastatud/

2020

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 2

I KÖITE SISU

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 3

2. DETAILPANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK 3

3. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 4-6

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 6-8

5. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD 8

5.1. Asukoht 8-9

5.2. Pinnas 9

5.3. Reljeef ja haljastus 9

5.4. Hoonestus 9

5.5. Teed 9

5.6. Tehnovõrgud 10

5.7. Kehtivad piirangud 10

6. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 10

6.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED 10-12

6.2. VERTIKAALPLANEERING JA SADEMEVESI 13

6.3. INSENERTEHNILINE LAHENDUS 13

6.3.1. Veevarustus 13

6.3.2. Kanalisatsioon 13

6.3.3. Tuletõrjevee varustus ja tuleohutusnõuded 13-14

6.3.4. Elektrivarustus 14

6.3.5. Gaasivarustus 14

6.3.6. Soojavarustus 14

6.4. TEED JA PARKIMINE 15

6.5. LIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE 15-18

6.6. HALJASTUSE JA KESKKONNAKAITSE ABINÕUD 18-19

7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED 20

8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 21

9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED 21-22

10. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD 22-23

11. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 23

II KAASATAVAD JA KOOSTÖÖTEGIJAD

III DETAILPLANEERINGU JOONISED

Joonis_1_Situatsiooni plaan_A4

Joonis_2_Kontaktvööndi plaan_A3

Joonis_3_Tugiplaan

Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudega

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 3

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

1. Detailplaneeringu koostamise alused:

• Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);

• Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”;

• Rae valla üldplaneering (21.05.2013);

• Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering (algatatud 15.11.2016);

• Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide,

projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”;

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esi-

tatavad nõuded“;

• HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/78) ;

• Rae Vallavalitsuse 18.08.2020 korraldus nr 1067 “Rae küla Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailpla-

neeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

2. Arengukavad ja -strateegiad:

• Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aasta-

teks 2017 – 2028;

• Rae valla jäätmehoolduseeskiri ( vastu võetud Rae Vallavolikogu 19.03.2013 määrus nr 99;

3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,

mürauuringud):

• Topo-geodeetilisele alusplaanile M 1:500 (Geodeesiakeskus G.E.POINT töö nr 19-G640

25.11.2019.a.);

4. Eesti standardid:

• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri;

• Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus;

• Eesti Standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“.

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on moodustada kolm elamumaa sihtotstarbelist krunti, üks

transpordimaa sihtotstarbeline kinnistu ja üks üldkasutatav maa sihtotstarbega kinnistu. Lisaks on de-

tailplaneeringu koostamise eesmärk määrata ehitusõigus ning hoonestustingimused, lahendada juurde-

pääsud, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 4

3. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462

kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarveteks on määratud perspektiivne elamumaa.

Hoonestustingimused vastavalt kehtivale üldplaneeringule

Krundi suurus - min 1500m²

Krundi sihtotstarve % (EE, EEr, EEk, Ä, T, Üh)

-Ühepereelamud -Rida-, paaris- ja kahepereelamud läbivate teede ääres ja ristmikel -Korterelamud vaid Peetri ja Assaku aleviku keskuses, kuhu on kavandatud sotsiaal- ja teenindusasutused

Krundi täisehitus %; koormusindeks

- Ühepere-, kahepere- ja paariselamutel 10-15%, olenevalt krundi suurusest

Kõrgus ja korruselisus 6) -Ühepereelamud 2-korrust 8m

Haljastus -Krundi iga 300m² kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamis kõrgus on min 6m -Läbivate teede äärde puudeallee

Abihooned; hoonete arv krundil

-kuni 2 abihoonet ehitusaluse pinnaga kokku kuni 80m², kõrgus kuni 5m1)

Ehitusjoon -Läbiv tee - 20m kaugusel sõiduteest -Piirkonna sisetee 10m2)

Katusekalle, räästa kõrgus 6) -Järgida kontaktvööndi üldist lahendust 4)

Piirded -Puidust lattaed, kinnistute vahel võib olla võrkpiire -Võrkpiire hekiga -kuni 1,5m, lähtuda naaberkinnistute lahendusest1)

Materjalikäsitlus 6) -Järgida kontaktvööndi üldist lahendust 4) 1)Abihoone ja piire peavad arhitektuurselt haakuma elamuga 2)või järgida olemasolevat /planeeritud ehitusjoont 3)Iga 200m järelt tagada juurdepääs jõeni 4)Väljakujunenud kontaktvööndi puudumisel, kui lahendatakse uut kompaktset suurt elamuala (al 50 elamuühikut või 8 ha) või kui soovitakse etteantud tingimusi muuta tuleb terviklahenduse saamiseks korraldada arhitektuurikonkurss detailplaneeringule või hiljem sobivaima hoonestustüübi leidmiseks. 5)Olemasoleval elamualal krundi jagamisel väiksemateks elamumaa kruntideks tuleb arvestada väljakujunenud krundistruktuuriga ja selle jätkumisega 7) Jõe 100m piiranguvööndisse jäävad krundid. 8) Katuse täpsem kalle määrata detailplaneeringu kohustusega alal planeeringuga, lähtudes naaberelamute ja krundipoolse tänavafrondi elamute katuste valdavast põhikaldest

Joonis 1 VÄLJAVÕTE RAE VALLA ÜLDPLANEERINGUST

Planeeringu ala asukoht

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 5

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 6

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneeringus on arvestatud nii kehtiva üldplaneeringuga, kui ka koostatava Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga 2030+, kus planeeritava ala maakasutuse

juhtotstarbeks on perspektiivne elamumaa. Lisaks on detailplaneeringu koostamisel arvestatud planeeringuala lääne piiril kulgeva kraavi osaga, mis on jäetud ühiskondlikuks maaks seoses koostatava Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga 2030+, mis on määratud sini-rohekoridoriks. Sini-rohekoridorid, see tähendab, et aktiivse maakasutusega vaheldumisi jäetakse lineaarsed koridorid, mis

toimivad ka eelvooluna ning puhveraladena aegadel, kui sademete hulk on suurem. Lahendus pakub

valingvihmadest põhjustatud sademevee üleujutuste vältimise ja vähendamise võimalust. Sellised koridorid

võimaldavad luua ka meeldivaid ühendusteid, kergliiklusteeks sobivaid lineaarsed liikumissuundi asumite sees ja

vahel.

Joonis 2 VÄLJAVÕTE KOOSTATAVAST RAE VALLA PÕHJAPIIRKONNA ÜLDPLANEERINGUST 2030+

Planeeringu ala asukoht

Üldplaneeringus määratud sini-rohekoridor

Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) alusel ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik (rohekoridorid ega tuumalad).

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SE OSED

Planeeritav ala asub Rae külas, Raeküla tee (11334 Raeküla tee T2), Jaanivälja tee ja Roosipõõsa tee

vahelisel alal.

Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek ja perearstid asuvad ca 5km kaugusel planeeringu alast Jüri alevikust. Huviharidusega tegelemiseks ja

vabaaja veetmiseks on mitmeid võimalusi olemas Jüri alevis, kuid tunduvalt rohkem võimalusi pakub

siiski piirkonna tööhõivekeskuseks olev Tallinn, mille keskus asub planeeritavast alast kõigest 4,5km kaugusel. Planeeritaval alal on hea ühendus Tallinnaga tänu sellele, et bussipeatus paikneb vahetult planeeritava ala piiri.

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt ääres (mis paikneb planeeringu alast ca 1,5km) asub ulatuslik äripiirkond peamiselt väiksemate ladude ja „stock-office“ tüüpi hoonestusega, mis sobib

mürarikkamasse keskkonda.

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 7

Rae küla on küllaltki kompaktse hoonestusega, koosnedes kontaktvööndis ühepereelamutest. Kontaktvööndis olevate elamumaa sihtotstarbega katastriüksused jäävad vahemikku 1300-2127m².

Planeeringu ala kontaktvööndis kehtestatud/ algatatud detailplaneeringud on: 1. Kalde pereelamute detailplaneering, kehtestatud 08.10.2002 otsusega nr 378, eesmärgiks

pereelamu krundid;

2. Jaanivälja kinnistu detailplaneering, kehtestatud 12.10.2004 otsusega nr 306, eesmärgiks

ühepereelamu krundid;

3. Niidu kinnistu detailplaneering, kehtestatud 09.06.2008 korraldusega nr 415, eesmärk 3

elamukrunti;

4. Kaasiku kinnistu detailplaneering, kehtestatud 21.12.2004 korraldusega nr 325, eesmärk

pereelamu krundid;

5. Tulbi tee 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 20.03.2007 otsusega nr 249, eesmärk

ühepereelamu krundid;

6. Tulbi tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 26.02.2019 korraldusega nr 311,

eesmärk ühest elamumaast 8 elamukrundi loomine;

7. Kaasiku III kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 18.02.2014 korraldusega nr 207,

eesmärk ühepereelamu krundid;

8. Loopera pereelamute grupi ja keskuse detailplaneeringu I etapp, kehtestatud 24.10.2000

otsusega nr 121, eesmärk pereelamu krundid;

9. Lepasalu kinnistu detailplaneering, kehtestatud 16.01.2007 otsusega nr 213, eesmärk

ühepereelamu krundid;

10. Sutti kinnistu ja lähiala detailplaneering, algatatud 13.11.2007;

11. Vana-Sutikase kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 21.06.2016 korraldusega nr 946,

eesmärk äri- ja tootmismaa;

12. Künnapuu pereelamute grupi detailplaneering, kehtestatud 08.07.2003 otsusega nr 108,

eesmärk ühepereelamu krundid;

13. Raeküla tee äärse elamumaa ning kooli detailplaneering, algatatud 11.03.2019, koostamise

eesmärgiks on Kivinuki tee 36, Maarjanurme ja Suur-Klaokse kinnistute jagamine kahekümne

kolmeks elamumaa kinnistuks, maa sihtotstarbe muutmine, kruntide ehitusõiguse määramine,

juurdepääsude, parkimise, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtteline lahendamine ning kruntide

tehnovarustuse lahendamine. Detailplaneeringu tulemusena moodustatakse kokku kaksküm-

mend kolm elamumaa, üksteist transpordimaa, üks ühiskondlike hoonete maa ja üks maatulun-

dusmaa kinnistut. Ühiskondlike hoonete maa kinnistule on planeeritud 3 paralleeliga põhikool

kuni 650 õpilasega

Tuues välja planeeritava ala naabruses kehtestatud detailplaneeringute arhitektuursed tingimused:

Niidu kinnistu DP Kaasiku kinnistu DP Kaasiku kinnistu DP

Ehitise lubatud kõrgus elamu/abihoone

9m/6m Hooned kõrgusega 11m Hooned kõrgusega 11m

Korruselisus Elamu/abihoone

II / I Hooned II korruselised Hooned II korruselised

Katusekalle 25°-45° 0°-45° 0°-45°

Hoonete arv krundil 1 elamu/1 abihoone 1 elamu/1 abihoone oleneb krundi suurusest 1 elamu/1-2 abihoonet

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 8

Kontaktvööndi hoonestus on eriilmeline, kuid valdavalt viilkatustega ühepereelamud.

Roosipõõsa tee äärsed elamud Jaanivälja põigu elamud

Jaanivälja tee 1a elamu Lepiku tee 11a elamu

5. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD

5.1. ASUKOHT

Planeeritav ala asub Rae külas, külgnedes riigiteega 11334 Raeküla tee km 1,305-1,394. Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,7ha

Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Rae vallas Rae külas alljärgnevat maaüksust:

Maaüksuse

lähiaadress

Katastriüksuse

tunnus

Kinnistu nr Pindala Sihtotstarve

KÜ liigile

Kinnistui

omanik

Jaanisalu 65301:001:5115 4325550 6120m² maatulundusmaa Jaan Dello

Aime Dello

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 9

Maa-ala piirnevad maaüksused on:

MÜ nimetus katastriüksuse tunnus pindala m² sihtotstarve

65301:001:5116 11334 Raeküla tee T4 540 transpordimaa

65301:002:0651 11334 Raeküla tee 2352 transpordimaa

65301:002:0649 Roosipõõsa tee 5392 transpordimaa

65301:001:4835 Jaanivälja tee 1a 8059 maatulundusmaa

65301:002:0642 Jaanivälja tee T2 2412 transpordimaa

5.2. PINNAS

Mullastiku struktuuriks Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on 100% leostunud gleimuld (Go).

Muldade lihtlõimiseks on paeveeriseline liivsavi ja rähkne liivsavi (v1ls/r2ls). Huumushorisondi tüsedus

25-30cm.

Planeeritaval alal on nõrgalt kaitstud põhjavesi. Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes normaalse radooniriski ala, normaalse looduskiirgusega pinnased. Lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega pinnaseid.

5.3. RELJEEF JA HALJASTUS

Jaanisalu maaüksuse reljeef (katastritunnus 65301:001:5115) on kagu-loode suunaga, jäädes

absoluutkõrgustelt 42.56m -40.76m vahele. Jaanisalu katastriüksuse maatulundusmaa kõlvikuline koosseis on 5282m² metsamaa ja 838m² muu maa. Planeeritava alal esineb nii kõrg- kui madalhaljastust. Teedest ja hoonestusalast väljaspool olev väärtuslik kõrghaljastus tuleb maksimaalselt säilitada. Puude likvideerimisel tuleks teostada

asendusistutus, võttes arvesse maaüksuse haljastuslikke kui ökoloogilisi aspekte.

Kõrghaljastuse liigiline koosseis määratakse iga elamumaa krundi kohta enne hoone projekti, kui maa- alal on teostatud hooldusraie, et selgitada välja väärtusliku kõrghaljastuse võimalik säilimine. Raietegevuse teostamisel arvestada raierahu perioodiga.

Kõrghaljastuse koosseis planeeritava teemaa ja hoonestusalade piires on valdavalt lepa, toominga võsa.

5.4. HOONESTUS

Planeeritaval alal hoonestus puudub.

5.5. TEED

Juurdepääs planeeritavale alale on Jaanivälja teelt. Jaanivälja tee ja planeeritav juurdepääsu tee on erateed. Ehituseadusti¹ §92 lg 8 avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee.

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 10

5.6. TEHNOVÕRGUD

Olemasolevad tehnovõrgud paiknevad nii Jaanivälja tee T2 maaüksusel, kui ka 11334 Raeküla tee T4

maaüksusel.

5.7. KEHTIVAD PIIRANGUD

Harju maakonnaplaneering 2030+ rohelise võrgustiku lähtealustele tuginedes planeeringualale rohevõrgustik (rohekoridorid ega tuumalad) ei ulatu.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel puuduvad antud alal looduskaitselised kitsendused.

Pärandkultuuriobjekte pole maa-ameti andmetel detailplaneeringu alale ega sellega piirnevatele katastriüksustele registreeritud.

Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius kuni 30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud

juhul vähendada.

Planeeringuala piirneb 11334 Raeküla teega, mille tee kaitsevöönd on 30m äärmise sõiduraja välimisest servast ning Jaanivälja teega, mille kaitsevöönd on 10m äärmise sõiduraja välimisest servast

Planeeringuala lõuna küljel kulgevad piirkondlikud vee- ja kanalisatsiooni trassid. Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni torustike kaitsevööndi ulatus on 2m torustiku välispinnast või kandekonstruktsioonist

mõlemale poole.

Elektrimaakaabelliini: väline tunnus KKL88426546; kaitsevöönd 1m mõlemal pool liini.

6. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS

6.1 ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Detailplaneeringu eesmärgiks on Jaanisalu katastriüksuse (katastritunnus 65301:001:5115) jagamine

kolmeks elamumaa sihtotstarbega krundiks, üheks ühiskondliku maa krundiks ja üheks transpordimaa krundiks. Detailplaneeringu koostamise ülesanne on:

❖ kruntide ehitusõiguse määramine (krundi kasutamise sihtotstarve, suurim lubatud hoonete arv

krundil, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud kõrgus);

❖ kruntide hoonestusala (see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega

lubatud hooneid) piiritlemine;

❖ juurdepääsuteede, vajalike tehniliste kommunikatsioonide ja haljastuse lahendamine;

❖ servituutide vajaduse määramine.

Planeeritavad krundid

Pos nr

Krundi kasutusotstarve DP liigi järgi

Krundi planeeritud suurus m²

Moodustatakse katastriüksusest m² liites, lahutades (+/-)

Liidetavate/ lahtutavate osade pindala m²

Osade senine sihtotstarve katastriüksuse liikide järgi

1 HP 543 65301:001:5115 -543 Maatulundusmaa

2 LT 768 65301:001:5115 -768 Maatulundusmaa

3 EP 1509 65301:001:5115 -1509 Maatulundusmaa

4 EP 1504 65301:001:5115 -1504 Maatulundusmaa

5 EP 1795 65301:001:5115 -1795 Maatulundusmaa

HP haljasala maa, LT tee ja tänava maa,

EP üksikelamu maa

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 11

P o

s. n

r

K ru

n d

i k o

h a-

aa d

re ss

v õ

i ko

h a-

aa d

re ss

i e tt

e p

an e

k

K ru

n d

i p la

n e

e ri

tu d

s u

u ru

s m

²

Su u

ri m

e h

it is

e al

u n

e p

in d

m ²

(m aa

p e

al n

e /m

aa -a

lu n

e )

H o

o n

e st

u sa

la s

u u

ru s

Su u

ri m

k o

rr u

se lis

u s-

e

la m

u /a

b ih

o o

n e

Su u

ri m

h o

o n

e te

k õ

rg u

s- kõ

rg u

s

m aa

p in

n as

t (m

) El

am u

/a b

ih o

o n

e

H o

o n

e te

a rv

k ru

n d

il

(e la

m u

/a b

ih o

o n

e )

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)

-d e

ta ilp

la n

e e

ri n

gu li

ik id

e ka

u p

a

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)-

K at

as tr

iü ks

u se

li ik

id e

k au

p a

Su le

tu d

b ru

to p

in d

m

aa p

e al

n e

/m aa

-a lu

n e

Tu le

p ü

si vu

s

P ar

ki m

is ko

h ta

d e

a rv

-

n o

rm at

iiv n

e /k

av an

d at

av

K it

se n

d u

se d

ja s

e rv

it u

u d

id

1 Roosipõõsa tee L2 543 - - - - - HP Üm - - - 11334 Raeküla tee 30m kaitsevöönd Vee-ja kanalisatsiooni trasside servituut

2 Jaanisalu tee 768 - - - - - LT L - - - Pl. tehnovõrkude servituudi ala Jaanivälja tee 10m kaitsevöönd

3 Jaanisalu tee 1 1509 225 344 II/I 8m/5m 3 (1/2) EP E 500 TP3 3/3 11334 Raeküla tee 30m kaitsevöönd Jaanivälja tee 10m kaitsevöönd Planeeritava elektri kaabli servituudi ala

4 Jaanisalu tee 3 1504 225 470 II/I 8m/5m 3 (1/2) EP E 500 TP3 3/3 11334 Raeküla tee 30m kaitsevöönd

5 Jaanisalu tee 5 1795 270 614 II/I 8m/5m 3 (1/2) EP E 500 TP3 3/3 11334 Raeküla tee 30m kaitsevöönd Vee-ja kanalisatsiooni trasside servituut

Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa, L-transpordimaa, Üm-ühiskondlik maa

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 12

Tagamaks detailplaneeringu ala täisväärtuslikku ning keskkonnasäästlikku keskkonda on paika pandud järgmised ehituspõhimõtted:

Hoonete projekteerimise reeglid: 1. Järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“) ning arvestada liginullenergiahoone projekteerimisnormidega.

2. Arvestada standardiga EVS 894:2008+A2:2015. Eluruumides peab olema tagatud katkematu insolatsioon vähemalt 2,5 tunni pikkuselt ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini.

3. Projekteerida vastavalt standardile EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

4. Projekteerida vastavalt standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid.

Hoonete rajamisel ja materjalide valikul tuleb arvestada hoone sobimisega ümbritsevasse miljöösse.

Arvestada tuleb ka ümbritsevatel kruntidel asuvate hoonete viimistlusega ühtse ilme saavutamiseks. Planeeringualale rajatavad hooned peavad olema nii põhiplaanis kui ka mahus, naaberkinnistute

hoonetele sarnaste gabariitide, katusekuju ning katusekalletega.

Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga.

Arhitektuursed tingimused kruntidele pos. 3,4,5

Krundil võib paikneda 1 elamu ja 2 abihoonet (abihoonete ehitistealune pindala kokku 80m²)

Hooned projekteerida maksimaalselt elamu II korruselisena / abihoone I korruselisena

Elamu kõrgusega maapinnast kuni 8m

Abihoone kõrgusega maapinnast kuni 5m

Lubatud katusekalle on vahemikus 25º-45º

Kuni 20m² ja kuni 5 m kõrged hooned:

• Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.

• Ilma detailplaneeringuta või ehitusloata võib krundile rajada kuni kaks kuni 20m² suuruse ehitisealuse pinnaga väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms).

• Keelatud on hoonete, sh ka alla 20m² ja alla 5m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse ja väljapoole hoonestusala.

• Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a. abihooned), kaasa arvatud kuni 20m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised.

Kasutatavad ehitusmaterjalid

Eelistada naturaalseid materjale (nt tellis või silikaatkivi, paekivi, krohv, puit jms või nende sobivaid kombinatsioone.). Kivi ja krohvi kasutada hoone fassaadil kombineerituna puitmaterjaliga. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada heledaid või sooje ja looduslähedasi värvitoone. Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tume- pruun, tumepunane). Aiad ja piirded

Piirdeaedu võib rajada vastavalt detailplaneeringus määratule. Teede poolsed piirdeaiad võivad olla

osaliselt läbipaistvad puidust lattaiad või võrkpiire hekiga kõrgusega 1,5m. Kruntide vahelised

piirdeaiad võivad olla võrkpiirded kõrgusega kuni 1,5 m. Piirded ei tohi avaneda tänava poole.

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 13

6.2 VERTIKAALPLANEERING NING SADEMEVESI

Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist. Olemasolevat maapinda võib vajadusel tõsta hoonestusala piires kuni 0,5m. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete ehitusprojektis. Kui hoonete ehitusprojektides nähakse ette maapinna tõstmist, tuleb see projekteerida ja teostada selliselt, et on välistatud liigvee valgumine naaberkinnistutele. Sademevete juhtimine naaberkinnistule ja riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse ei

ole lubatud. Sademevesi lahendatakse pinnasesse immutamisega omal kinnistul. Hoonete katuse

sademeveed juhtida rennide ja torustikega maapinnale, kus see haljasaladel immutatakse. Soovitav on ette näha sademevee kogumine kastmisveeks.

6.3 INSENERTEHNILINE LAHENDUS

Krunti läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt maakasutusele ja hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist.

Detailplaneeringuga on määratud servituudi alad.

Planeeritud tehnovõrkude paigutus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

6.3.1. VEEVARUSTUS

Planeeritav ala asub AS ELVESO vee-ettevõtluspiirkonnas. Veevarustus tagatakse vastavalt AS ELVESO

poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Planeeritava elamugrupi ööpäevane veevajadus 3x0,4

m³/d = 1,2 m³/d.

Planeeringuala veevarustuse liitumispunktiks on planeeritava ala edela nurgas kulgev veetass.

Liitumisühendused elamutesse on planeeritud DN 25 maakraanidega.

Vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamise võimaldamiseks tuleb kinnistu omanikul / õigustatud isikul

sõlmida maa kasutamist võimaldav notariaalne leping.

6.3.2. KANALISATSIOON

Planeeringu-ala kavandatav heitvee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on arvutuslikult kuni

1,2m³/d. Reoveekanalisatsiooni eelvooluks on Planeeritava ala edela nurgas paiknev

kanalisatsioonitorustik. Iga kinnistu jaoks on ette nähtud üks liitumiskaev. Kontroll-ja liitumiskaevud

ehitatakse teleskoopsette suudmetega moodulkaevudena.

6.3.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED

Planeeritavate elamute maksimaalne kõrgus on 8m. Hoone maksimaalne korruselisus on 2.

Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu alale planeeritud elamud koos abihoonetega I

kasutusviisiga ehitised.

Hoonete lubatud vähim tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1).

Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 22. Tule leviku takistamine (1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda,

et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus.

(2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui

kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui

rajatis võimaldab tulelevikut.

(3) Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid

enduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks

hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 14

kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete

puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

Hoonete tuleohutuse osa lahendatakse vastavalt:

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“;

• Majandus- ja taristuministri 05.07.2015 määrusele nr. 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu

ja arvestamise alused” (https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008). Alus:

Ehitusseadustik §3 lõige 5;

• Siseministri 30.03.2017 määrusele nr.17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele” (https://www.riigiteataja.ee/akt/104042017014). Alus:

Ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja Tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel.

• Standardisari EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus“.

Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale

konkreetsele hoonele või rajatisele. Vajalik kustutusvesi Q=10 l/s 3 tunni jooksul saadakse

planeeringu alal edela piiril, 11334 Reaküla tee kergliiklustee ääres olevast tuletõrje hüdrandist. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

6.3.4. ELEKTRIVARUSTUS

Kavandatav elektrivarustus tagatakse vastavalt Elektrilevi OÜ väljastatud tehnilistele tingimustele 360905, mis on väljastatud 20.10.2020.

Detailplaneeringuala planeeritavate uute kruntide elektrivarustus 3x(3x25A) on ette nähtud planeeri- tavatest mitme kohalistest liitumiskilpidest ja jaotuskilbist toitega planeeritavatelt 0,4kV maakaabli- telt. Liitumiskilbid ja jaotuskilp on planeeritud tarbijate kruntide piiridele teealasse. Liitumiskilbid ja jaotuskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Planeeritavate kilpide toide on ette nähtud 0,4kV maakaablliiniga olemasolevast jaotuskilbist 48275JK. Elektrilevi OÜ elektripaigaldiste rajamise võimaldamiseks tuleb kinnistu omanikul / õigustatud isikul sõlmida maa kasutamist võimaldav notariaalne leping. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saami- seks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

6.3.5. GAASIVARUSTUS

Liitumine Jaanivälja teel oleva gaasitassiga toimub perspektiivselt vastavalt Adven Eesti AS tehnilistele tingimustele, mis on väljastatud 21.09.2020. Detailplaneeringuga moodustavate kinnistute jaoks on planeeritud A-kategooria gaasitorustik alates olemasolevast gaasitorustikust Jaanivälja tee T2 kinnistul (65301:002:0642) piki Jaanisalu kinnistule detailplaneeringuga moodustatavat transpordimaa kinnistut kuni kõikide moodustatavate elamumaa kinnistute piirideni. Moodustavate kinnistute jaoks on planeeritud kinnistute piirile gaasitorustikule liitumispunktidena maakraanid. Planeeritavale gaasitorustikule on nähtud ette servituudi/ kasutusõi- guse ala 1 m mõlemale poole torustiku keskteljest. Gaasivarustuse tagamiseks tuleb sõlmida liitumisleping Avend Eesti AS-ga.

6.3.6. SOOJAVARUSTUS

Soojavarustus planeeritaval alal lahendatakse individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada, kas elektrikütet, pelletikütet, gaasikütet, õhk-vesisoojuspumpa, päiksepaneele vms. Eesmärgiga kasutada võimalikult keskkonnasõbralikku ning madalate kasutamis- ja hoolduskuludega küttesüsteeme.

Tehnoseadmed (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et müratasemed vastaksid nii planeeritaval elamualal kui ka teistel lähedusse jäävatel elamualadel KeM määruse nr 71 lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele.

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 15

6.4. TEED JA PARKIMINE

Liiklusruumi planeerimisel on lähtutud standardist EVS 843:2016 Linnatänavad. Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius kuni 30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada, seetõttu on Jaanivälja tee kaitsevööndi laius detailplaneeringu raames määratud 10 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast.

Planeeringuala piirneb 11334 Raeküla teega, mille tee kaitsevöönd on 30m äärmise sõiduraja välimisest servast.

Juurdepääs planeeritud elamumaa kruntidele toimub Jaanivälja teelt mööda planeeritavat teemaa krunti. Kvartalisisene tupiktee on planeeritud 4.5m laiusena, mis rahuldab kolme elamumaa krundi segaliiklust. Tupiktee lõpus on ümberpööramis plats mõõtmetega 14x12m. Rajatav juurdepääsutee

on tolmuvaba kattega. Teede katetena krundisiseselt kasutada looduskivi-, betoonkivi,

graniitsõelmeid, kruusa.

Detailplaneeringu joonisele on peale kantud nähtavuskolmnurgad arvestades, et Jaanivälja tee sõidukiirus on 30km/h ja 11334 Raeküla teel 60km/h.

Planeeritava juurdepääsutee ristumisel Jaanivälja teega on peale kantud nähtavuskolmnurk

nähtavuskaugusega kõrvalteele „Peatu ja anna teed“ 5m x60m ning Jaanivälja tee ristumisel 11334 Raeküla teega 5m x120m.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kait-

sevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha

ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Maanteeametilt.

Parkimisnormatiiv vastavalt standardile EVS 843:2016 Linnatänavad Tabeli 9.2 järgi

Parkimiskohtade arvutus

Pos. nr Ehitise otstarve Normatiivsete parkimiskohtade arvutus

Normatiivne parkimiskohtade arv

Detailplaneeringus ettenähtud parkimiskohtade arv

3 Eramu - 3 3

4 Eramu - 3 3

5 Eramu - 3 3

KOKKU 9

6.5. LIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE

Autoliiklusest põhjustatud müra

Autotranspordi näol on tegemist küllaltki suure saasteallikaga, mis avaldab mõju nii inimesele kui loodusele. Vastavalt Eesti keskkonnastrateegiale mõjutab transport keskkonda järgmiselt:

❖ saastab õhku ja emiteerib globaalset kliimamuutust põhjustavaid aineid;

❖ saastab teeäärset pinnast ja vett raskemetallide ning naftasaadustega, aga ka

olmejäätmetega;

❖ liiklusõnnetuste korral ohustab keskkonda naftasaaduste ning teiste, sh. mürgiste ja muude

ohtlike ainetega;

❖ ohustab elustiku mitmekesisust ning mõjutab loomade elutingimusi (rändeteede

tõkestamine).

❖ tekitab tolmu, müra ja vibratsiooni.

Mis on müra? Teaduslikult väljendudes on müra eri sageduse ja intensiivsusega helivõngete kogum. Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 16

ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul), kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel).

Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestab müra normtasemed. Müra normtasemete sätestamisel on lähtutud ajaperioodist, müraallika liigist, müra iseloomust ja hoonestatud või

hoonestamata ala kategooriast.

Müra normtasemed on müraindikaatorite suurimad lubatud arvsuurused, mis sõltuvad müra liigist (liiklusmüra, tööstusmüra) ning maa-ala iseloomust.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarveteks on määratud perspektiivne elamumaa.

Müra normtasemeteks on piirväärtus ja sihtväärtus:

• müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäi- ringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

• müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel (rakendatakse uute müratundlike alade planeerimisel ehk üldplaneeringu järgse juhtotstarbe muutmisel).

Kehtestatud normtaseme suurus sõltub maa-ala kasutusest.

Maa-alad jaotatakse vastavalt üldplaneeringu kohasele maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: I kategooria – virgestusrajatise maa-alad; II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, ro-

healad; III kategooria – keskuse maa-alad;

IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;

V kategooria – tootmise maa-alad;

VI kategooria – liikluse maa-alad.

Suurim lubatud ekvivalentne müratase on kategooriate kaupa esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 1).

Tabel 1. Lubatud ekvivalentsed liiklus- ja tööstusmüra normtasemed (LAeq, dB) sõltuvalt kategooriast

Kategooria Aeg, indikaator Piirväärtus Sihtväärtus

Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra

I kategooria päev, Ld 55 55 50 45

öö, Ln 50 40 40 35

II kategooria päev, Ld 60/651 60 55 50

öö, Ln 55/601 45 50 40

III kategooria IV kategooria

päev, Ld 65/701 65 60 55

öö, Ln 55/601 50 50 45 1 lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel Autoliiklusest tingitud müra, kui ka vibratsioon tuleneb sõiduki rehvi ja tee pinnakatte hõõrdumisest, teekatte korrasolekust, sõiduki tüübist (veoauto, väikeauto) ja selle korrasolekust (halvasti kinnitatud haagised, logisevad varuosad jne). Väikestel kiirustel ja siledal teel, kus konarused puuduvad, sõitev sõiduk ei mõjuta oluliselt müra ja vibratsiooni taset.

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 17

Autoliiklusest tuleneva müra hindamise aluseks on võetud 2015 aastal OÜ Adepte Ekspert poolt

koostatud Rae vallas Vana-Sutikase kinnistu detailplaneeringu koostamise koosseisus olevat

mürahinnangut. 2015 aasta andmetel oli Raeküla tee lõigu 0-0,91km AKÖL 2324 autot ööpäevas,

millest 13% moodustasid autorongid, veoautod ja autobussid.

Müra modelleerimise tulemusena koostati mürakaardid 2015 aasta olukorrale, kus esitati

müratasemed teele lähimate elamute fassaadidel. Kõige lähemad elamud paiknevad teest 33m kaugusel ning tulemused olid I korrusel 54,2dB päeval ja 45,4dB öösel ning II korrusel 57,2dB päeval ja 48dB öösel. Mürahinnangu alusel on näha, et olemasolevate hoonetele mõjuv müra ei ületa piirväärtust. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11334 Raeküla tee km 1,305-1,394. Liikluskiirusest detailplanee-

ringu raames 11334 Raeküla teel on 60km/h, tee on korrektse asfaltkattega. Vastavalt 2019.a. liiklus-

sageduse andmetele on 11334 Raeküla tee liiklussagedus planeeringu ala raames 780 autot ööpäe-

vas, sellest sõiduautod 750a/ööp, veoautod-autobussid 28a/ööp ja 2 autorongi. Antud teelõigu liik-

lussagedus on ligi kolm korda väiksem, seega planeeritud hoonestusala müra ei ületa piirväärtust,

seda kinnitab ka Rae valla mürakaart, kus on näha, et planeeritavatel hoonestusaladel on müra 50dB.

Väljavõte Rae valla mürakaardist:

Soovitav on rakendada hoonete projekteerimisel järgmisi leevendavaid meetmeid: 1. Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabeli 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest"

kohaselt tuleks projekteeritava hoone välispiirded projekteerida minimaalselt selliselt, et

mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 35 dB. R’w (dB) on õhumüra isolatsiooni indeks - arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 18

piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate konstruktsioonide). Ctr on transpordimüra spektri lähendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717, mida kasutatakse ehitiste välispiirete

heliisolatsiooni hindamisel ja üksikelementide valikul. Hoone seinakonstruktsioonid tuleb planeerida tõhusa heliisolatsiooniga.

2. Akende valikul elamu maantee poolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kasutada on soovitav kolmekordseid õhkvahega klaaspakettaknaid, mille heliisolatsioon

R´w + Ctr ≥ 35 dB.

3. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks heliisolatsiooni taset sel määral, et ruumides ületatakse lubatud müratasemed.

Autoliiklusest põhjustatud vibratsioon

Autoliiklusega kaasnevad lisaks helilistele võngetele ka madalasageduslikud võnked, mida nimetatakse vibratsiooniks (10-200 Hz). Vibratsioon levib nii õhus kui maapinnas ning viimase korral sõltub pinnase materjalist. Sõltuvalt pinnasetüübist on vibratsiooni levimine maapinna kaudu erinev. Tihedad pinnased summutavad paremini vibratsiooni. Maapinna tihedamad osad nõrgendavad

vibratsiooni levimist oluliselt kiiremini kui vahetihedad pinnaseosad.

Vibratsioon liiklusest tuleneb sõiduki rehvi ja tee pinnakatte hõõrdumisest, teekatte korrasolekust,

sõiduki tüübist (veoauto, väikeauto) ja selle korrasolekust (halvasti kinnitatud haagised, logisevad varuosad jne). Üldiselt ei põhjusta tavaline transpordist tulenev vibratsioon terviseprobleeme, kuid

võib kahjustada hooneid.

Hoonete vundamentide projekteerimisel näha ette lahendused autoliiklusest tingitud vibratsiooni leviku tõkestamiseks hoone kandekonstruktsioonidesse. Vibratsiooni isoleeriv kiht on võimalik

tekitada korraliku täitematerjalist aluspadja rajamisega või vibratsiooni isoleeriva materjali kihi paigaldamisega hoone vundamendi alla ja külgedele või vundamendi peale, eraldades järgneva

konstruktsioonid isoleeriva kihiga vundamendist. Hoone vundamentide ja kandekonstruktsioonide

täpsemad lahendused antakse hoone projektis. Et vähendada vibratsiooni levikut hoones, tuleks

hoone projekteerimisel kasutada soovitavalt massiivseid konstruktsioone.

Autoliiklusest põhjustatud õhusaaste

Liiklusest tekkiv õhusaastekoormus sõltub sõidukite hulgast, nende tehnilisest seisukorrast,

kasutatavast kütusest, keskmisest kiirusest ning liikluse sujuvusest. Planeeringuala õhusaaste leviku

piiramiseks tuleb 11334 Raeküla tee ning planeeritud elamumaa kruntide hoonestusalade vahelisel alal säilitada olemasolev kõrghaljastus ning soovitav teepoolsele küljele rajada hekke, mis takistavad õhusaaste levimist.

Riigiteede omanik (Maanteeamet) on teavitanud võimalikest maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest (müra, vibratsiooni, õhusaaste) ning tee omanik ei võta endale kohustusi

maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seonduvad (müratõkkeseina …- rajamise) kulud kannab arendaja.

6.6. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD

Planeeritava alal esineb nii kõrg- kui madalhaljastust. Hoonestusalast väljaspool olev kõrghaljastus tuleb maksimaalselt säilitada. Puude likvideerimisel tuleks teostada asendusistutus. Raietegevuse teostamisel arvestada raierahu perioodiga. Elamumaa kruntidel näha ette krundi iga 300m² kohta 1 puu, mille täiskasvamis kõrgus on 6m.

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 19

Keskkonnatingimused ja võimalik keskkonnamõju hindamine.

Rajatavate hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda kehtivatest keskkonnakaitse

seadustest ning normdokumentidest. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma

elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida

tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt.

Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus § 3

Planeeritaval maa-alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikke tegevusi ega tootmist, mis

seaksid piiranguid kavandatavale ehitustegevusele. Käesoleva planeeringuga käsitletavatele

kruntidele ei ole ette nähtud keskkonda saastavaid tegevusi ning olulist negatiivset mõju keskkonna

üldisele kvaliteedile planeeringulahenduse rakendamisega ei avaldata, ei seata ohtu inimeste tervist,

heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringu koostamisel on seatud eesmärgiks täiendav

ehitusõiguse määramiseks 3-le üksikelamule koos abihoonetega nii, et selle käigus välditakse

keskkonnale kahju tekitamist. Planeeringuala piirneb riigiteega, seetõttu on planeeringu koostamisel

arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon,

õhusaaste).

Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne) on kindlasti oodata elamu, tee ja tehnovõrkude ehitamise ajal. Kõik ehitustööd peavad toimuma aga konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja

tervisekaitsenõuetest. Negatiivsete keskkonnamõjude vältimisel on oluline, et ehitusstaadiumis ning

hoone ja rajatiste ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja

headest tavadest kinnipidamine, samuti järgitakse rangelt detailplaneeringus kindlaks määratud tingimusi.

Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi lähedal asuvatel elamualadel ületada KeM

määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella

21.00 –07.00 vahel II kategooria tööstusmüra normtaset. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad

vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele

Jäätmed.

Planeeritavale krundile on ette nähtud paigaldada kinnised konteinerid olmeprügi jaoks. Kui

konteiner asub lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla

jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. Soovitatavalt varjata konteinerit variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele

märkamatuks. Konteineri koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse vastavuses Rae valla jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirjale. Põhieesmärgiks on maksimaalne

jäätmete liigiti kogumine tekkekohas. Krundi valdajal lasub kohustus tagada krundil tekkivate tahkete

jäätmete kogumine prügikonteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu.

Väikeelamus tekkivate bioloogiliste jäätmete komposteerimine on lubatud oma kinnistu piires, kuid selleks ette nähtud kinnistes kompostrites.

Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. hoone ja

haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri soovituslik

asukoht.

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 20

7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse.

Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast,

kuid ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi, puurkaevud, ehitusmaterjalid.

Radoonist tulenev terviserisk Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Seda tõestavad nii epidemioloogilised uuringud inimeste hulgas kui ka katselised uuringud loomadel.

Radoon ja tema tütarproduktid sattuvad organitesse sisse hingatava õhuga. Organismis jätkub nii

gaasilise radooni kui sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne

radioaktiivne lagunemine. On selge, et radoonisisalduse tõustes suureneb ka kopsuvähiriski tase.

Suitsetamine muudab radooniprobleemi oluliselt hullemaks, sest suitsu enda mõjule lisanduvad suitsuosakestele kinnitunud radooni tütarproduktide emiteeritud kiirgus ja radoonist tulenev kiirgus. Sama kehtib ka passiivse suitsetamise korral. Seega on lihtsaim abinõu radoonist tuleneva terviseriski

vähendamiseks suitsetamise piiramine.

Õnneks on radoonisaastest vabanemine teadlaste kinnitusel suhteliselt lihtne.

Kõige paremini aitab radooni vähendamiseks tuulutamine. Radoonist lahtisaamiseks tuleb kogu maja tuulutada iga päev vähemalt tund aega. Majasse kogunenud gaas lahkub sealt tuuletõmbusega

kergesti. Hoone vundamendi alla rajada tuulutustorustik. Välisõhus radoon inimestele ja muudele elusolenditele ohtu ei kujuta.

Vastavalt Eesti standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus pinna- seõhus 50 kBq/m³ ning hoonete elu-, puhke-, ja tööruumides radoonitase alla 300 Bq/m³. Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega

pinnas (50-150kBq/m). Veendumaks hoonetes radooniohutu keskkonna loomises on kohustuslik enne hoone projekteerimist teostada radooniuuring. Arvestada edasisel planeerimisel ja

projekteerimisel standardiga EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Rae vallas Rae külas Raeküla tee äärse elamuala ning kooli detailplaneeringu koosseisus on koostatud

18.04.2019.a Radoonitõrjekeskuse (Tulelaev OÜ) poolt „Rae küla DP, Rae vallas radoonitaseme

määramine ning radooniohtlikkuse hinnang pinnasest“. Antud töös oli vaid ühes mõõtmispunktis

(kokku teostati mõõtmisi 6 mõõtmispunktis) Rn tase 102 kBq/m3.

Normidele vastava radoonitaseme saavutamiseks hoones tuleks projekteerimisel kindlasti arvestada

radooni kaitsega so. kasutada radoonikilet ja vundamendi tuulutust (radoonikaevud). Kõik vunda-

menti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Lisaks nõuetele vastav ventilat-

sioon. Vundamendi soovitame projekteerida selliselt, et radoonitõkkekilest oleks võimalikult vähe

läbiviike (elektrikaableid tagasitäitesse ei ole soovitav projekteerida).

Detailsed lahendused radoonitaseme vähendamiseks anda hoonete projekteerimisel.

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 21

8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Detailplaneeringus on arvestatud kuritegevuse ohjeldamiseks juhendmaterjalina „Kuritegevuse

ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ lähtuvalt EVS 809-1:2002. Kuriteohirmu alla

mõistetakse inimese hirmu sattuda isiklikult teatud tüüpi kuriteo ohvriks - sissemurdmised, vargused

jms. Ebaturvalisust tekitavad kohad võivad olla nõrga järelevalvega ja halva nähtavusega kohad,

hirmutekitavate tunnustega ning halvasti hooldatud paigad (nt tühjad ja rüüstatud hooned,

kõnnumaad), pimedad nurgatagused. Kodanike elukvaliteedi oluliselt määrav igapäevane julgeolek

on seotud erinevate ruumiliste ja sotsiaalsete aspektidega, mida on võimalik juhtida läbi keskkonna

planeerimise ja arhitektuursete lahenduste. Kuritegevuse ennetamine ja kuriteohirmu vähendamine

peaks käima koostöös omavalitsuse ning politseiga ja läbi planeerimise ning arhitektuursete

lahenduste.

Kuritegevuse riskide minimeerimiseks on planeeringu koostamisel arvestatud järgmiste

linnakujunduse strateegiatega:

• hoonete vaheline hea nähtavus ja valgustatus;

• selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed;

• territoriaalsus.

9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, haljastuse ja avalikes huvides

olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine toimub alljärgnevalt:

1. Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega

seonduvad rajatised, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised või tagab nende

väljaehitamise kolmandate isikute poolt.

2. Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised,

avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja –rajatised peavad vastama seaduses esitatud

kvaliteedinõuetele.

3. Kui Arendaja esitab Vallale hoonete püstitamiseks ehitusloa taotluse enne kui

Detailplaneeringujärgseid krunte teenindavad avalikult kasutatavad teed ja teedega

seonduvad rajatised ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja –rajatised (juurdepääsutee,

elektri-, veevarustuse-, reoveekanalisatsioonitorustik jne) on Arendaja poolt valmis ehitatud,

siis tekib Vallal õigus nõuda hüpoteegi seadmist Valla kasuks.

4. Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Rae Vallavalitsus ei väljasta

ehitusluba enne kui Arendaja poolt on valmis ehitatud Detailplaneeringukohased avalikuks

kasutamiseks ette nähtud teed ja teedega seonduvad rajatised, haljastus ning avalikes

huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised.

5. Käesoleva detailplaneeringu lahenduse realiseerimisega ei tekitada naaberkinnistute

omanikele mingisugust kahju ega kahjustata ka avalikku huvi. Samuti ei tekitata

naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi.

6. Võimalike kahjude tekkimisel on hüvitajaks igakordne kinnistu omanik.

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 22

Detailplaneerigu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid):

1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.

2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate

tehnovõrkude, -rajatiste projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine;

3. Ehituslubade väljastamine Rae Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega

seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamiseks;

4. Uute planeeritud avalikes huvides olevate vee-, kanalisatsioonitrasside ja kaabelliinide

ehitamise lõpetamine (võrgu valdajate poolt kuni kruntide liitumispunktideni) ja vastavate

kasutuslubade väljastamine;

5. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.

6. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides

olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, elektrivarustuse jne) ning avalikult

kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste kasutuslubade olemasolu;

7. Valmisehitatud avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine

võrguettevõtjatele.

10. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMSISEGA KAASNEVAD MÕJUD

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase,

õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Aktiivsete elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju sotsiaalses ja majanduslikus

mõttes. Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega

negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitse alused mälestised või nende

kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et elamute ja abihoonete rajamisel oleks otsene

negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud sobilikud arhitektuurilised tingimused

hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele

keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju

väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda

eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme

ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju

sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähi piirkonnas on juba

kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu

kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud

piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse,

kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt.

Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega

kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse,

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 23

olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene

liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete

tasemete esinemist.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

11. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav

ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus,

tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 24

II KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

Koostöötegijad

Jrk nr

Kooskõlastav organisatsioon

Kooskõlastuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse asukoht

Planeerija märkused

1 Adven Eesti AS Aleksander Aan Gaasivõrgu juht

AD-2020-11-20 16.11.2020

Lugeda kooskõlastatuks Adven Eesti AS-i poolt gaasitorustike osas detailplaneeringus

Digitaalallkirjastatud, kaust I

2 Elektrilevi OÜ Maie Erik

nr. 9608577855 18.11.2020

Kooskõlastatud tingimusel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

Digitaalallkirjastatud, kaust I

Kaasatavad

Jrk nr

Isik või asutus kellega on koostööd tehtud

Arvamuse esitamise kuupäev

Arvamuse täielik ärakiri Arvamuse originaali asukoht

Projekteerija märkused

1 Huvitatud isik 1 Jaan Dello

23.11.2020 Kooskõlastatud. Digitaalallkirjastatud, kaust I

-

2 Huvitatud isik 2 Aime Dello

23.11.2020 Kooskõlastatud. Digitaalallkirjastatud, kaust I

-

Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 25

III DETAILPLANEERINGU JOONISED

Joonis_1_Situatsiooni plaan_A4

Joonis_2_Kontaktvööndi plaan_A3

Joonis_3_Tugiplaan

Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudega