Vastuskiri

Lisa 1 - Andmete koond

Maksumus

(eur) Protsent (%) Ühik (tk)

Riigihangetega

tegelevate töötavate töötajate arv kokku (2023.a).

3

Riigihangetega

tegelevate töötavate töötajate palgakulu

2023.a kokku (eur).

personalikulust

moodustavad RHR

riigihanked umbes 85% ehk 118 611,55

EUR (kokku personalikulu

koos muude tööülesannetega on 139 543,00

EUR)

RHRs 2023.a läbiviidud riigihangete

arv kokku (tk)

79 (2023a) / 219 (2021-

2023a)

Ühe riigihanke maksumus 2023.a (eur).

1 671,68 EUR

Riigihanked, mida on võimalik lihtsalt üle anda ehk „roheline“

(arv ja % viimase kolme aasta

hankemahust).

14,61%

32

Riigihanked, mida on veidi keerulisem ehk „kollane“ (arv ja %

viimase kolme aasta hankemahust).

38,36% 84

Riigihanked, mida on

liiga riskantne üle anda ehk „punane“ (arv ja % viimase kolme aasta

hankemahust).

47.03% 103

Kui palju väheneks personalikulu (töötajate

arv ja kogukulu) juhul, kui „rohelisega“

märgitud riigihangete korraldamine antakse üle RTKle (RTKle

17 329,15 EUR 14,61% Kuna „roheliste“ hangete arv jääb alla

ühe töötaja töömahu, siis töökohtade arv

jääks samaks. Lisaks on „roheliste“ hangete puhul tegemist kõige

lihtsamate hangetega

makstavat tasu arvesse

võtmata).

menetleja jaoks, mis

võtavad märgatavalt vähem aega kui „kollased“ või

„punased“ hanked ehk nende osakaal töötaja

töömahust on veel väiksem kui protsentuaalne maht.

Kui palju väheneks

personalikulu (töötajate arv ja kogukulu) juhul,

kui hüpoteetiliselt kõikide RHRs läbiviidavate

riigihangete korraldamine antakse

üle RTKle (RTKle makstavat tasu arvesse võtmata).

118 611,55

EUR (reaalselt

97 680,10 EUR kuna kõik meie riigihanke

maksumuse hulka

arvestatud tegevused ei ole üleantavad

RTK toimemudeli

kohaselt)

85% (reaalselt

70% kuna kõik meie

riigihanke maksumuse hulka

arvestatud tegevused ei

ole üleantavad RTK toimemudeli

kohaselt)

Võiks väheneda kahe

võrra. Üks töötaja peaks jääma alles, kes

tegeleb muude ülesannetega. Lisaks vajaksime seda töötajat

ka sellepärast, et RTK toimemudeli ülesanded

erinevad meie asutuse ülesannetest ning mitmed RTK mudelis

toodud ülesanded on antud

sisuspetsialistidele, mis ei ole meie asutuses võimalik ning peaksid

jääma hankespetsialisti teha ehk selle töötaja

koormus kasvaks lisaks asutusse jäävatele ülesannetele ka nende

ülesannete võrra, mis on meil küll ühe

riigihanke maksumuses, kuid mida reaalselt ei ole võimalik RTK-le

üle anda.

Viimasel kolme aasta (2021-2023.a)

väikeostude arv.

̴ 10% Väikeoste viivad läbi üldjuhul osakonnad ise,

kuid vastavalt vajadusele nõustame nii väikeostu ette

valmistamisel, läbiviimisel, kui ka

lepingu sõlmimisel ja täitmisel. Selliseid nõustamisi on

iganädalaselt mitmeid.

Viimasel kolme aasta (2021-2023.a)

riigihanke erandite arv.

< 1% 2

Ülesanded, mis on hankeüksuste laual ja

mida ei ole võimalik RTKle üle anda või mis ei ole RTK standardmudelis kaetud.

Sellised ülesanded moodustavad umbes

5% hankespetsialisti töömahust - Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hanked, IKT hanked (kui SMIT-l ei ole ressurssi),

personali koolitamine ja juhendamine kõikide nende hangete ja väikeostude

osas, mis jäävad asutusse (lisaks nõuaks riigihangete konsolideerimise tulemusena ülesannete jaotuse

muutumine personali koolitamist), hankekorra muutmine (vähemalt

väikeostude, KJV hangete, erandite osas)

Hangete RTKle üleandmise eelised koos võimaliku mõjuga asutuste põhitegevusele.

Rohkem ressurssi saaks suunata väikeostude kvaliteedi tõstmiseks. 2021. aastal olime sunnitud suure töökoormuse

tõttu väikeostude andma sisuosakondade teha. RTK-le RHR hangete üleandmisel

saaksime hangete teenusesse tagasi võtta väikeostude läbiviimise, mis tõstaks nende kvaliteeti. Lisaks on väikeostude

andmine sisuosakondadesse toonud kaasa väikeostude alase nõustamise

kasvu, kuna sisuspetsialistid peavad nendega ise hakkama saama.

Hangete RTKle üleandmise riskid koos võimaliku mõjuga asutuste

põhitegevusele.

Toodud eraldi sisulises arvamuses.

Alternatiivsed ettepanekud riigihangete konsolideerimisvajaduse ja -võimaluste

kohta.

Võimalikud lahendused on valitsemisala üleselt võetud kasutusele, nt ühis- ja

kesksed hanked, kus see on võimalik.

Detsentraliseeritud hankesüsteemi eelised teie asutuse vaates.

 Hankespetsialist tunneb valdkonna spetsiifikat;

 Menetlemine toimub samas asutuses, kus on ostuvajadus –

vahetu kontakt, koostöö, suhtlus, ettepanekud;

 Prioriteetide ümberseadmine

kiirem ja lihtsam;

 Vastutus nii menetluse kui sisu

osas on asutuses ehk kõik töötavad parima tulemuse nimel

ning ei teki vastutuse jaotuse ja süüdlase otsime probleemi.

Ühe riigihanke maksumus (kulumudel koos arvutuskäiguga)

Osakaal ühe hanke läbiviimise maksumusest (% ) Täiendavad selgitused

1) Otsesed kulud, sh:

ühe riigihanke

läbiviimisega seotud

tööjõukulud

86% 1 Hankespetsialist, hankejurist, hankeekspert

on üks isik 85% tööjõukulust läheb RHR

hangete läbiviimiseks mis on 1 501,41 EUR

arvutitöökoha kulu 3% Arvutitöökoha kulust läheb 85% RHR

hangete läbiviimiseks ehk 41,33 EUR

muud

majandamiskulud

1% Koolituste/ seminaride kulust läheb 85% RHR

hangete läbiviimiseks ehk 16,14 EUR

Lähetuste kulud on 0

2) Kaudsed kulud, sh

kontoriruumide

kulud

4% rendi ja kommunaalkuludest kulust läheb

85% RHR hangete läbiviimiseks ehk 96,83

EUR

üldkulud 6% Tervise edendamine kulust läheb 85% RHR

hangete läbiviimiseks ehk 12,91 EUR;

Prillide kompensatsioon (100 EUR/per in/

per aasta) arvestatud 0, kuna vajadus

viimasel viiel aastal on puudunud;

Tervisekontroll 85% RHR hangete

läbiviimiseks ehk 0,96 EUR

Ühisüritused kulust läheb 85% RHR hangete

läbiviimiseks ehk 2,10 EUR

1 kaldkirjas toodu on soovituslik (näidis)

Raua tn 2 / 10124 Tallinn / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585

Krista Aas

Siseministeerium

[email protected]

Teie 04.03.2024 nr 2-1/159-1

Meie 24.04.2024 nr 6.5-1/2397-1

Riigihangete korraldamise teenuse

maksumus ja riigihangete

konsolideerimisvõimalused

Austatud Krista Aas

Päästeamet (PäA) viis 2021-2023. a riigihangete registris läbi 219 riigihanget. Nendest 79 viidi

läbi 2023. aastal. Asutuses viib igapäevaselt riigihankeid läbi 3 teenistujat – 1 ekspert ja 2 jurist-

hankemenetlejat (edaspidi hankespetsialist). Päästeameti hankespetsialistid on õigusa lase

haridusega, mis tähendab, et eraldi juriste hangete läbiviimisesse ei kaasata. Seega lisaks

riigihangete menetluslikele küsimustele tegeleb sama teenistuja ka kõikide õiguslike

küsimustega, mis riigihanget, selle läbiviimist, lepingu koostamist ning selle täitmist, vajaduse l

muutmist ja õiguskaitsevahendite rakendamist puudutab. Päästeamet on juba koondanud ühte

isikusse nii riigihanke menetluse kompetentsi kui ka juriidilise kompetentsi. Lisaks esindab

vajadusel sama hankespetsialist hankijat ka vaidlustus- või kohtumenetluses.

Hankeid viiakse läbi oma asutustele - ostuvajadus on samal asutusel ja tema nimel sõlmitakse

riigihanke tulemusena ka leping. Sisu-, ostu- ja hankeprotsessi juhtimine on ühe kindla

juriidilise isiku käes, kes on huvitatud nii riigihanke kui terviku tulemuslikkusest ja kes kanna b

ka reaalset juriidilist, majanduslikku, moraalset, riigisaladuse-, eelarve- ja võimaliku huvide

konfliktiga seotud ning korruptiivset vastutust. Kogu asutuse eelarve täitmise eest vastutab

asutuse juht. Samas kui osa menetlemisest on antud asutusest välja, siis ei saa astus menetlust

samal määral mõjutada ning seeläbi eelarve täitmist. Kui prioriteete ei ole võimalik ümber seada

või riigihange mingil põhjusel ebaõnnestub, siis võib see kaasa tuua olukorra, kus ei ole meil

asja ja hilisem riigihanke läbiviimine võib tekitada olukorra, kus ei ole enam ka rahalis i

vahendeid selle jaoks, kuna raha eraldatakse kindlaks ajaks.

Riigihange on terviklik protsess, mis algab tehniliste tingimuste koostamisest ning lõpeb

üldjuhul lepingu täitmisega. Riigihanke korraldamisel on oluline nii hankele eelnev protsess –

turu uurimine ja tehnilise tingimuste koostamine – kui ka nende põhjal hankedokumentide

koostamine, menetluse läbiviimine, lepingu sõlmimine, täitmine ja vajadusel

õiguskaitsevahendite rakendamine. Üksnes riigihangete seaduse (edaspidi RHS) järgimisest

2 (7)

tulemusliku hanke läbiviimiseks ei piisa, kuna hankel on sisu ja menetlus omavahel tihedalt

seotud, et seda on tihti võimatu eristada. Riigihanke läbiviimisel on oluline, et selle tulemusena

saab hankija seda, mida vajab ning mille jaoks menetlus läbi viidi. Menetluse kui protsessi

läbiviimine ei ole omaette eesmärk, vaid vahend tulemuseni jõudmiseks. Tehniline kirjeldus on

vaid üks osa hankest. Kõik loodud lepingu tingimused ja pakkumuste vastavuse, hindamise ja

pakkujate kvalifitseerimistingimused peavad vastama hankija vajadustele ning olema

põhjendatud, vajalikud ning tagama võimalikult suure konkurentsi turul. Ebaselged, ebatäpsed

ja mitmeti mõistetavad hankedokumendid võivad tekitada olukorra, kus hankija tingimused on

vastuolulised, ettevõtjad ei saa nendest aru ning seetõttu ei osale riigihankes või esitatud

pakkumusi ei ole võimalik kontrollida või need ei ole võrreldavad. Sellises olukorras on hankija

sunnitud riigihanke kehtetuks tunnistama ning menetluse uuesti läbi viima. See omakorda võib

tekitada olukorra, kus hankijal ei ole võimalik planeeritud ajaks lepingusse jõuda ning PäA-l ei

ole võimalik mõnda oma kohustuslikest ülesannetest täita. Seetõttu peame oluliseks, et

hankespetsialistid tegeleksid tehnilise kirjelduse läbi töötamisega juba riigihanke

ettevalmistamise etapis. Hanke ettevalmistamine eeldab terviklikku planeerimist ja tihedat

koostööd kõigi osapoolte vahel, et saavutada parim võimalik tulemus ning hanke edukus.

Hankespetsialist ei tegele ainult menetlusega või registri toimingutega, vaid laiemalt

ostuvajadusega.

Riigi Tugiteenuste Keskuselt (RTK) eeldatakse hankekompetentsi, mistõttu ei saa neilt oodata

kõikvõimalike hankeobjektide sisu tundmist. Samas on asutuses hankespetsialistid viinud

ennast väga hästi kurssi asutuse spetsiifikaga ning võimalusel on hankespetsialistid teenuse

siseselt valdkondade vahel jagatud. RTK pakkumise ja toimemudeli kohaselt nemad tehnilis i

kirjeldusi ei koosta, kuid ebaselgusetuks jääb, kas ja kui palju on nad valmis tehnilisi kirjeldus i

läbi töötama enne muude riigihanke alusdokumentide ettevalmistamist. Arvestades, et tehnilis te

kirjelduste koostamine ei ole nende koostajate igapäevane põhiülesanne ning seda tehakse

lisaks muudele tööülesannetele, siis ei ole paraku tehnilised kirjeldused täna sellise

kvaliteediga, et hankespetsialist nende läbitöötamisega tegelema ei peaks. Tänane kogemus

PäA-s näitab, et RTK-le riigihangete üleandmine eeldaks tehniliste kirjelduste läbitöötamist

RTK hankespetsialistide poolt. Hankespetsialist töötab tehnilise kirjelduse esmalt ise läbi, et

kõige pealt aru saada, mis on hankija vajadus ning seejärel teeb tihedalt koostööd sisupoolega

tehnilise kirjelduse korrigeerimiseks, et lõplik tehniline kirjeldus saaks selline, mis tagab

põhjendatud ja läbimõeldud tingimused, riigihanke edukuse ning konkurentsi turul. Alles

seejärel on võimalik asuda koostama ülejäänuid riigihanke alusdokumente, mis tervikuna

tagavad hanke edukuse.

Samuti kaasub hankespetsialist pakkumuste vastavuse kontrollimisse ja hindamisse.

Hankespetsialist on tihedalt seotud riigihanke pakkumuste kontrollimisega oma pädevuse

piires. Oleme sellist praktikat rakendanud, et minimeerida võimalikke riske ja vaidlus i.

Hankespetsialist kontrollib alati pakkumuste kohta saadud tagasisidet ning koostöös

sisupoolega lahendatakse võimalikud ebaselgused. Tihedas koostöös mõeldakse läbi kõik

võimalikud riskid otsuste ja võimalike vaidluste osas. Seda kinnitab ka asjaolu, et PäA-l on

väga vähe riigihangetega seonduvaid vaidlusi. Riigihangete puhul, milles tuleb pakkujatel

esitada näidis, osaleb hankespetsialist nende kontrollimisel ja hindamisel, sest praktika on

näidanud, et niimoodi on võimalik saavutada võimalikult selgelt põhjendatud otsused. Otsuste

koostamisel oleme läbimõelnud kõik võimalikud ohukohad, mis võivad tekitada vaidlus i.

Otsused on sisuliselt ja juriidiliselt väga põhjendatud. Kui hange mingil põhjusel esimesel

3 (7)

korral ebaõnnestub, siis pakkujate teavitamisel otsustest edastame neile ka info võimalike

vigadega, millega järgmine kord arvestada, et riigihanke teistkordsel läbiviimisel selliseid vigu

võimalikult palju minimeerida.

Eeltoodu saab sündida vaid hanke- ja sisuteadmiste tihedas ja vahetus koostöös, mis tähendab

seda, et hanke tulemust silmas pidades on hanke sisu võimatu hankemenetlusest eraldada ja

tulemuslik hange saab olla vaid ühtne tervik.

Lisaks riigihangete läbiviimisele nõustavad ja koolitavad hankespetsialistid sisuspetsialiste nii

üleüldiselt lihthanke piirmäära ületavate riigihangete ja ka väikeostude läbiviimisega seotud

teemadel, kui ka konkreetsete ostudega seotud küsimustes ja tehniliste kirjeldus te

ettevalmistamisel (RHS-st tulevad nõuded ning varasema praktika alusel).

Riigihangete edukaks läbiviimiseks on vajalik turu tundmine ja turuga suhtlemine nii enne

riigihanke ettevalmistamise alustamist kui ka menetluse ajal. Näeme igapäevaselt vaeva, et

huvitatud ettevõtjad tuleksid meie riigihangetele pakkuma. PäA ostuvajadus on tihti väga

spetsiifiline ning turul tegutsevad ettevõtjad ei pruugi igapäevaselt riigihangetel osaleda.

Selleks oleme varasemalt ettevõtjaid teavitanud riigihanke avaldumisest ja kui enne

pakkumuste esitamise tähtaega on riigihanke vastu vähene huvi, siis oleme saatnud

meeldetuletusi ja suhelnud ettevõtjatega otse, kas nad on teadlikud riigihangest ning kas nad on

tulemas pakkuma. Seega on oluline, et sisuspetsialist ja hankespetsialist on pidevas suhtluses

ning vajadusel võimelised ühiselt kiiresti reageerima, et näiteks pikendada pakkumuste

esitamise tähtaega. See tähendab, et info peab liikuma osapoolte vahel kiiresti ja vahetult.

Arvestades täna maailmas toimuvat julgeolekuolukorda ja sellega siseturvalisuses kaasnevaid

riske ning pidevaid kriise, siis on oluline, et asutustel säiliks endal paindlikkus ja agiilsus ostude

läbiviimise prioritiseerimisel vajaduste muutumisel. Kui järjekordse kriisi tõttu on varasemalt

planeeritud eelarvet vaja muuta ning sellest tulenevalt muutub ka ostude vajadus, siis peab

asutusel olema võimalik ka ostumenetlusi kiirelt ümber seada. Samuti riik võib ootamatult

eraldada hankijale eelarvelisi vahendeid täiendavate ostude läbiviimiseks, et tugevdada teatud

võimekusi. Kui 2022. aastal algas täiemahuline sõda Ukrainas, siis eraldas Vabariigi Valitsus

PäA-le lisaeelarve summas ligi 50 miljonit eurot. Selle eraldusega kasvas mitmekordselt ka

riigihangete läbiviimise vajadus (2022. a hankeplaanis oli esialgu 35 riigihanget ning sama

aasta lõpuks oli hankeplaanis 88 riigihanget). Nii sellest vaatest, et juba olemasolevad

raamlepingud osteti kiiremini täis, kui algselt planeeritud ning uute menetlustega tuli alustada

planeeritust varem, kui ka sellest vaatest, et tekkisid täiesti uued kiired ostuvajadused. Sellis es

olukorras on tervel asutusel nii sisuspetsialistidel kui hankespetsialistidel vaja ümber planeerida

kogu töökorraldus. Lisaks suurenenud riigihanke menetluste läbiviimise vajadusele, tuli

hankespetsialistidele väga palju riigihanke planeerimise ja ettevalmistamisega seotud küsimusi

nii registris läbiviidavate riigihangete kui ka väikeostude osas. Sellised olukorrad eeldavad, et

kui riigihanked on konsolideeritud asutusest välja, siis riigihangete tugiteenust pakkuv asutus

on valmis kiiresti reageerima ja ümber korraldama senise plaani koos hankeplaaniga. Täna peab

PäA seda riskikohaks, kuna puudub teadmine ja kindlus, milline on RTK valmidus seesugusteks

kiireteks muudatusteks.

2023. aasta veebruaris tekkis PäA-l ootamatu ostuvajadus, mille põhjustas ülikiire vajadus

lähetada meeskond kiireloomulisele missioonile Türki maavärina piirkonda appi. Selleks oli

4 (7)

vaja 24 tunni jooksul1 kiiresti korraldada lend Türki. See eeldas, et ka asutuse hankespetsial is t

pidi kiirelt reageerima ja olema valmis vastava ostumenetluse osas nõustamiseks ja selle läbi

viimiseks. Tulenevalt PäA tegevusvaldkonnast võib selliseid vajadusi ka tulevikus tekkida, mis

tähendab, et hangete teenusepakkuja peab olema valmis aegkriitiliselt reageerima ja tegutsema.

PäA hankeplaan on riigihangete kava, mis ühe kalendriaasta jooksul on pidevas muutumises.

PäA hankekorra kohaselt on kohustus hankeplaani üle vaadata ja uuendada ühe korra kvartalis.

Vähemalt viimase kolme aasta kogemus on näidanud, et iga kvartal hankeplaani üle vaatamine

ja uuendamine on kaasa toonud muudatusi. Siinjuures on oluline, et hangete läbiviimisel oleks

paindlikkust just planeerimise vaatest ning asutusel peab olema võimalik igal ajal prioriteete

seada ja neid muuta. Seda võivad põhjustada nii eelnevalt välja toodud kriisid ja olukord

maailmas või ka asutuse enda igapäevaste vajaduste muutumine.

Oleme viimastel aastatel saanud lisarahastust maailmas toimuva julgeolekuolukorra tõttu.

Seetõttu oleme pidanud kaasama ka teenusepakkujaid väljast poolt asutust. Paraku on senine

kogemus näidanud, et täiesti ilma asutuse hankespetsialistita ei ole võimalik riigihankeid läbi

viia. Kuna tehnilised kirjeldused vajavad ka hankespetsialistide poolt läbi töötamist ning väljas t

poolt asutust teenusepakkujal ei ole selliseid sisuteadmisi või varasemaid kogemusi asutusele

omaste riigihangete läbiviimisel, siis ei oska nad tehnilises kirjelduses märgata riskikohti või

korrigeerimist vajavaid asjaolusid. Asutuse hankespetsialistid tegutsevad igapäevase lt

asutusespetsiifiliste riigihangete läbiviimisega. Meil on praktiline kogemus nii varasemalt sama

riigihanke kui ka sarnaste läbiviimisega ning me oskame märgata ja leida üles riskikohti.

Seetõttu on sisuspetsialistid vahel palunud abi ka juba enne tehnilise kirjelduse koostamist

võimalike probleemide ennetamiseks. Sellised olukorrad ilmestavad väga hästi seda, et

praktikas ei saa pidada riigihanget lihtsalt järjekordse menetluse läbiviimiseks.

Siseturvalisuse tagamise vaatest on PäA jaoks oluline, et kaitse- ja julgeolekuvaldkonna

riigihangete läbiviimine on asutuses sees. Valitsemisala üleselt on antud suunitlused, et

võimalusel vältida teatud riikidest ja piirkondadest pärinevate seadmete hankimist, mis võivad

põhjustada erinevaid ohte ja riske siseturvalisusele. Selliste riigihangete läbiviimine on niigi

keerukas ja eeldab tihedat ja pidevat koostööd hanke- ja sisuspetsialistide vahel, et leida

parimad lahendused hanke edukuse, vajaduste katteks ning kogu tegevuse vastavus kehtiva le

õigusele.

RTK toimemudeli kohaselt tagasinõuete ning vaidluste korral kannavad nemad kulud, kui

tagasinõude alus või vaidlustus on põhjustatud nendest. Kuna hanke läbiviimine on terviklik

protsess, siis anda hinnang, kas tagasinõude või vaidlustega seotud kulud on põhjustatud

riigihangete tugiteenust pakkuva asutuse või sisulist teadmist omava asutuse poolt, on väga

keeruline. Hajutatud vastutus aga toob kaasa täiendavate ressursside vajaduse ning tõenäolise lt

ka pikad ja bürokraatlikud süüdlaste otsimised ja puuduva valmisoleku kanda rahalist vastutust

kolmanda isiku tegevuse, lepingu tingimuste ja otsuste eest. PäA-s on riigihanke

ettevalmistamine ja ka läbiviimine tiheda koostöö tulemus, kus koostöös valmistatakse ette

dokumendid, võetakse vastu otsused ning esindatakse asutust nii rakendusüksuste le,

kontrollidele, vaidlustus- ja kohtumenetlustele vastamisel. Kõikidel osapooltel on huvi jõuda

1 Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse § 2 p 4 sätestab, et kiireloomuline missioon on

humanitaarabimissioon, mis eeldab reageerimisvalmidust 24 tunni jooksul alates eksperdi lähetamise otsuse

tegemisest ja mille puhul eksperdi lähetusaeg ei ületa 90 järjestikust kalendripäeva.

5 (7)

parima lõpptulemuseni otsimata ilmtingimata süüdlast, kes rahalist vastutust kannab. Seda

peame asutusena kindlasti riskikohaks, kuna PäA-s käib kogu riigihanke protsessi puudutav

tegevus terviklikus koostöös, et vaidluste ja vaidlustuste riskid hoida võimalikult madalal.

Kindlasti peame riskantseks välisrahastusega riigihangete konsolideerimist. Nii sisulisest

vaatest kui ka vastutuse poolelt. Paratamatult on välisrahastusega riigihangete läbiviimise l

riskid suuremad. Kuigi nii riigi eelarvest kui ka välisvahenditest rahastatavate ostude korral

reguleerib menetlust sama seadus, siis varasemat kogemust arvesse võttes on välisvahend ite

puhul riskid suuremad. Sisuteadmise ja hanke menetlemise korral ühes asutuses tegutsevad

kõik pooled võimaliku parima tulemuse nimel. Kui tekivad võimalikud tagasinõuded, siis

tegutsevad kõik osapooled parima tulemuse nimel ning ei otsita seda, kes rahalisest vaatest

vastutab. Erinevate asutuste puhul tekib paratamatult vaidlus selle üle, kes tagasinõude peab

oma kuludest katma.

Infovahetus on laiem probleem. Paratamatult toob mitme asutuse vaheline suhtlemine kaasa

info aeglasema liikumise. Samas on riigihangete menetlustes vaja teatud juhtudel kiiresti

reageerida, kuna seadusest tulenevad tähtajad on lühikesed ning praktika on näidanud, et neid

on vaja kasutada maksimaalselt. RHS-i kohaselt on huvitatud ettevõtja selgitustaotluse le

vastamise tähtaeg 3 tööpäeva. Väga sisuliste ja tehniliste küsimuste korral vajab sisupool

nendele vastamiseks maksimaalset aega. Samas peab hankespetsialistil jääma aeg vastuse

läbitöötamiseks ning vajadusel sisupoolega konsulteerimiseks, sest praktika on näidanud, et

paraku ei ole kõik sisuspetsialistid võimelised andma vastuseid, mille saab muutmata kujul ära

saata. Samuti võivad antud vastused tuua kaasa õiguslikke tagajärgi, kus on vajalik riigihanke

alusdokumentide muutmine vms. Otsus muutmiseks tuleb ära teha väga lühikese aja jooksul.

Seetõttu on äärmiselt oluline, et kui esitatakse selgitustaotlus, siis sellega asutakse tegelema

kohe arvestades võimalike õiguslike asjaoludega.

RTK toimemudelis on selgitustaotluste kohta märgitud, et nendele vastamisel kaasatakse tellijat

vastavalt vajadusele. Kui küsimus puudutab RHS-i siis ei pruugigi RTK hankemenetleja tellija

poole pöörduda. Ebaselgusetuks jääb, millised küsimused on vaid RHS-i puudutavad, mille

puhul tellija poole ei pruugitagi pöörduda. Peame seda riskikohaks, sest näiteks ka pakkumuste

esitamise tähtaja pikendamise arutab alati hankespetsialist läbi sisuspetsialistiga, sest võib olla

olukordi, kus hankijal on juba kiireloomuline vajadus ning enam ei ole võimalik tähtaega

pikendada. PäA-s suhtleb alati hankespetsialist sisuspetsialistiga vastuse ettepanekud läbi ka

siis, kui see otseselt sisu ei puuduta. Seeläbi välditakse võimalikke hilisemaid õiguslikke

vaidlusi, mis omakorda võivad kaasa tuua olukorra, kus hankija ei ole saanud hankida oma

teenuste (sh elupäästvate) osutamiseks vajalikke asju või teenuseid, et tagada PäA

toimepidevus. Juhime tähelepanu, et PäA täidab täna ka elanikkonnakaitses juhtivasutuse rolli,

kus vajadus ja ootus PäA poolt pakutavatele teenustele on oluliselt kasvanud.

Probleemkohaks on ka riigihankega seotud dokumendihaldus. PäA hankekorras (edaspidi

korras) on reguleeritud, kuidas toimub asutuse riigihangete planeerimine ja korraldamine,

samuti otsuste vastuvõtmine. Riigihanke läbiviimiseks tuleb järgida korras sätestatut (näiteks

tuleb korra kohaselt enne hankemenetluse alusdokumentide ettevalmistamist moodustatakse

PäA peadirektori käskkirjaga hankemenetluse läbiviimiseks ajutine komisjon). Asutuses

korraldab riigihankega seotud käskkirjade ja otsuste koostamise, kooskõlastamise ja

allkirjastamise hankespetsialist. Ebaselgusetuks jääb, kas RTK-l on täna valmidus riigihanke

6 (7)

läbiviimiseks ja menetlemiseks vajalike dokumentide koostamiseks ja kinnitamiseks vastavalt

asutuse korrale. Kui RTK-l selline valmidus puudub, siis peab jääma asutusse eraldi teenistuja,

kes vajaliku dokumendihaldusega tegeleb, et kõik otsused saaksid kinnitatud vastavalt korrale.

Tutvudes RTK toimemudeliga on seal mitmeid erisusi seoses tänase töökorraldusega asutuses,

mis nõuab asutuse teenistujate koolitamist ning nendele lisaülesannete ja vastutuse lisamist.

PäA-s korraldab riigihanke tulemusena lepingu sõlmimise tervikuna hankespetsialist tagamaks

kõikide tähtaegade ja kooskõlastuste olemasolu ning vältida võimalust, et sisuspetsialistid on

lepingu projekti muutnud. Lisaks korraldab hankelepingute muudatused hankespetsia list

veendumaks, et muudatus on vajalik ja kooskõlas RHS-ga ning olemas on kõik vajalikud

kooskõlastused. Õiguskaitsevahendite rakendamiseks pöördub samuti sisuspetsia l ist

hankespetsialisti poole ning koostöös otsustakse, kas ja mis ulatuses õiguskaitsevahende id

rakendada.

Hange on palju laiem kui vaid menetlus, mistõttu on riigihangete nimetamine puhtalt

tugiteenuseks küsitav. Hajutatud vastutus ja hankemenetluse kaugele viimine hanke sisust ei

loo põhimõttelisi eeldusi hangete kvaliteedi tõstmiseks ega halduskoormuse vähendamiseks.

Arvestada tuleb ka sellega, et isegi kui kõik hanked anda üle RTKle, peab hankekompetents

tõenäoliselt teataval määral säilima ka asutuses endas. Samuti jääksid väikeostud, erandid,

kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hanked, mõned IT-hanked (kui SMIT-l ressurss puudub) ning

nendega seotud nõustamine ja koolitamine ikkagi asutusse. Seega tuleks dubleerimis te

vähendamisel lisaks ostuvajaduste koondamise silmas pidada ka kahe eraldisesva juriidilise

isiku edasist dubleerivat hankekompetentsi ja asjaajamist, mille puhul kaks asutust hakkavad

tegelema ühe hanke tingimuste väljatöötamisega. Mida suurem on kaasamine, seda suurem on

halduskoormus ja seda enam hajub vastutus. Samas ilma kaasamiseta ei ole võimalik tellija le

hankeid korraldada.

Uue töötaja otsimisel on turult väga keeruline leida varasema riigihangete kogemusega inimest.

Seetõttu oleme pidanud võtma tööle inimesi, kellel on õigusalane haridus, kuid riigihange te

läbiviimiseks toimub väljaõpe kohapeal. Kuna uuel töötajal puudub varasema kogemus, siis

tema väljaõppeks oleme andnud lihtsamaid ehk „rohelise“ kategooria riigihanke id.

„Rohelised“ riigihanked on väljaõppeks parim lahendus, sest kohe uuele inimese le

„punaste“ riigihangete läbiviimise andmine on riskantne. Lisaks on „roheliste“ riigihange te

läbiviimine kogenud hankemenetlejatele vaheldus keerulistele riigihangetele ning seega

motiveerivaks ülesandeks. Seetõttu peame märkima, et nii üleüldistele riskidele ja „punaste“ ja

„kollaste“ riigihangete üleandmise riskidele, on oluline ka „roheliste“ riigihangete asutuses

hoidmine.

RTK-le on varasemalt konsolideeritud nii raamatupidamine kui personaliarvestus. Täna on

asutuses säilinud nii raamatupidamise kui ka personaliarvestust toetavad teenistujad. Näiteks

peab asutus ise tegelema arvete menetlemisega ning seejärel saatma andmed RTK-le

väljamaksete tegemiseks. Samamoodi peavad personalispetsialistid täna tegema ära

personaliarvestust puudutava dokumendihalduse ning seejärel saatma andmed sisestamiseks

RTK-le. Lisaks peab täna personaliosakond tegelema andmete seirega, et leida üles vead

andmetes ning esitama taotlused nende parandamiseks. Suurenenud on asutuse administratiivne

halduskoormus andmete üle kontrollimiseks ja parandamiseks. Raamatupidamise ja

7 (7)

personaliarvestuse konsolideerimise tulemusena on pidanud asutuses säilima siiski nende

teenuste toetamisega tegelevad spetsialistid, sest täielikult teenuste üleandmine asutusest välja

ei ole võimalik.

Meie hinnangul on kogu Siseministeeriumi valitsemisala otsinud järjepidevalt võimalusi ühiste

või kesksete hangete läbiviimiseks ja valitsemisala üleselt kasutusele võtnud võimalikud

lahendused nendes kohtades, kus konsolideerimine on olnud võimalik. Lahendusteks on

ühishangete ja kesksete hangete läbiviimine selliste ostuvajaduste puhul, mis on asutustel

ühised või võimalikult sarnased. Kindlasti ka tulevikus, kui tekib sarnaseid ostuvajadusi, siis

tehakse asutuste vahel koostööd.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Lambing

peadirektori asetäitja

peadirektori ülesannetes

Lisa(d):

1. Lisa 1 - Andmete koond tabel

2. Lisa 2 - Ühe riigihanke maksumus

3. Lisa 3 - 2021-2023. a riigihangete kategooriad

Elisabeth Siimer

+372 59061757

[email protected]