Ehitusloa eelnõu kooskõlastamine

TALLINN

2024

Töö nr: AP 308-2023

Koostaja: Guru Projekt OÜ

reg nr 11308422 Tatari tn 28-1, Tallinn 10116 tel 644 4414

Tellija: AS Infortar reg. nr 10139414

Harju maakond, Tallinn, Sadama tn 5, 10111 Jana Godenko, [email protected]

Kesk tee 42/1, Aaviku küla, Rae vald, Harju maakond ÄRIHOONE 1

EELPROJEKT

arh. Ivo Rebane

[email protected]

arh. Vivian Oruvee [email protected]

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

I SELETUSKIRI

SELETUSKIRI .............................................................................................................................. 6

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 6

1.1. ÜLDANDMED ................................................................................................................. 6

1.2. PROJEKTEERIJA ............................................................................................................. 6

1.3. TELLIJA ......................................................................................................................... 6

1.4. ALUSDOKUMENDID ....................................................................................................... 6

1.5. ALUSUURINGUD ............................................................................................................ 7

2. OLEMASOLEV OLUKORD............................................................................................. 8

2.1. LINNAEHITUSLIK SITUATSIOON ..................................................................................... 8

2.2. ASUKOHT JA OLEMASOLEV TEEDEVÕRK ........................................................................ 8

2.3. OLEMASOLEV HOONESTUS ............................................................................................ 8

2.4. RELJEEF ......................................................................................................................... 8

2.5. KINNISTUL ESINEVAD KITSENDUSED ............................................................................. 8

2.6. RADOONIUURING........................................................................................................... 9

3. PROJEKTIS KAVANDATU ........................................................................................... 10

3.1. VASTAVUS DETAILPLANEERINGULE ............................................................................ 10

3.2. ARHITEKTUURNE LAHENDUS ....................................................................................... 10

3.2.1. Projekteeritavate konstruktsioonide energiatõhusus ............................................. 11

3.2.2. Hoone piirete üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi .......................... 11

3.2.2.1 Vundamendid .................................................................................................... 11

3.2.2.2 Sokkel ............................................................................................................... 12

3.2.2.3 Põrandad ........................................................................................................... 12

3.2.2.3.1 Radooni tõkestamine ................................................................. 12

3.2.2.4 Vahelaed ........................................................................................................... 12

3.2.2.5 Katuslaed ........................................................................................................... 12

3.2.2.6 Välisseinad ........................................................................................................ 12

3.2.2.7 Siseseinad .......................................................................................................... 13

3.2.2.8 Hoone karkass ................................................................................................... 13

3.2.2.9 Trepid ................................................................................................................ 13

3.2.2.10 Avatäited ........................................................................................................... 13

3.2.3. Hoone sisearhitektuur ............................................................................................ 14

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

2/47

3.2.4. Hoone fassaadidel paiknevad reklaamid ja logod................................................. 14

3.2.5. Välisviimistlus ........................................................................................................ 14

3.2.6. Siseviimistlus.......................................................................................................... 14

3.3. TÄIENDAVAD MEETMED KESKKONNA KAITSEKS.......................................................... 14

3.4. EHITISE HELIISOLATSIOONINÕUDED ............................................................................ 15

3.4.1. Õhumüra isolatsiooniindeks R’w sisepiiretele....................................................... 15

3.4.2. Taandatud löögimüra indeks L’n,w sisepiiretele .................................................... 15

3.4.3. Liiklusmüra normtasemed hoone büroode osades ................................................ 16

3.4.4. Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest .... 16

3.5. VÄLISVALGUSTUS ....................................................................................................... 16

3.5.1. Teede ja platside valgustus .................................................................................... 16

3.5.2. Välisfassaadide valgustus ...................................................................................... 16

3.6. ENERGIATÕHUSUS ....................................................................................................... 16

3.7. RAJATISED ................................................................................................................... 18

3.7.1. Lipumastid ............................................................................................................. 18

3.7.2. Piirded ja väravad ................................................................................................. 18

3.8. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS ................................................................................... 18

3.8.1. Hoonestus .............................................................................................................. 19

3.8.2. Vertikaalplaneering ............................................................................................... 19

3.8.3. Liikluskorraldus ja parkimine................................................................................ 19

3.8.4. Parkimiskohtade arvutus ....................................................................................... 19

3.8.4.1 Parkimiskohtade mõõtmed ja tähistus .............................................................. 20

3.8.5. Katendid ................................................................................................................. 20

3.8.6. Normdokumendid ja juhendmaterjalid .................................................................. 20

3.8.7. Katendite tüübid..................................................................................................... 21

3.8.8. Äärekivid ................................................................................................................ 21

3.8.9. Tööde tehnoloogia ................................................................................................. 21

3.8.10. Kvaliteedi- ja tehnoloogianõuded.......................................................................... 22

3.8.11. Ehitusaegne liikluskorraldus ................................................................................. 23

3.8.12. Keskkonnakaitse .................................................................................................... 23

3.8.13. Projekteeritavad piirded ........................................................................................ 24

3.9. HALJASTUS JA HEAKORD ............................................................................................. 24

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

3/47

3.9.1. Haljastus ................................................................................................................ 24

3.9.1.1 Nõuded istikutele, istutus- ja hooldustöödele ................................................... 25

3.9.2. Heakord ................................................................................................................. 26

3.10. JÄÄTMEKÄITLUS JA JÄÄTMEKAVA ............................................................................... 27

3.10.1. Jäätmekäitlus ......................................................................................................... 27

3.10.2. Ehitustööde jäätmekava ......................................................................................... 27

3.10.2.1 Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine ............................................................. 28

3.10.2.2 Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine ..................................................................... 30

3.10.2.3 Ehitusaegsed jäätmemahud ja pinnasetööde mahtude bilanss .......................... 30

3.10.3. Keskkonnakaitse .................................................................................................... 33

3.10.4. Keskkonna- ja tervisekaitse ................................................................................... 34

3.10.4.1 Õhusaasteloa kohustuse analüüs ....................................................................... 34

3.10.4.2 Paikse heiteallika käitaja registreerimise vajadus ............................................. 34

3.10.4.3 Veeloa kohustuse analüüs ................................................................................. 34

3.10.4.4 Jäätmeloa kohustuse analüüs ............................................................................ 35

3.10.4.5 Jäätmekäitleja registreeringu kohustuse analüüs .............................................. 35

3.10.4.6 Kompleksloa kohustuse analüüs ....................................................................... 35

3.10.4.7 Pinnase võõrandamine väljaspoole kinnistut .................................................... 35

3.10.4.8 Keskkonnamõju hindamine............................................................................... 36

3.10.4.9 Välisõhus leviva müra normtasemed ................................................................ 36

3.10.5. Nõuded ehitamisele ................................................................................................ 36

4. HOONE KONSTRUKTSIOONID .................................................................................. 38

4.1. ALUSDOKUMENDID ..................................................................................................... 38

4.1.1. Normdokumendid ................................................................................................... 38

4.1.2. Koormused ............................................................................................................. 38

4.1.3. Betoonkonstruktsioonid ......................................................................................... 39

4.1.4. Teraskonstruktsioonid ........................................................................................... 39

4.1.5. Komposiitkonstruktsioonid .................................................................................... 40

4.1.6. Kivikonstruktsioonid .............................................................................................. 40

4.1.7. Puitkonstruktsioonid .............................................................................................. 40

4.1.8. Isolatsioon ............................................................................................................. 41

4.1.9. Tuleohutus ............................................................................................................. 41

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

4/47

4.1.10. Välispiirete soojusjuhtivus ..................................................................................... 42

4.2. TEHNILISED PÕHINÕUDED KONSTRUKTSIOONIDELE ..................................................... 42

4.2.1. Projekteeritud kasutusiga ...................................................................................... 42

4.2.2. Tagajärgede töökindlusklass ................................................................................. 42

4.2.3. Teostusklass ja järelvalvetase................................................................................ 42

4.2.4. Keskkonnaklassid ................................................................................................... 42

4.2.5. Koormused ............................................................................................................. 42

4.2.6. Tagavarategurid ja koormuste kombinatsioonid ................................................... 43

4.2.7. Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid ....................................... 43

4.2.8. Üldist ..................................................................................................................... 43

4.2.9. Kandeelemendid .................................................................................................... 43

4.2.10. Maapealsed kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid .......................................... 44

4.2.11. Mittekandvad seinakonstruktsioonid ..................................................................... 45

5. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................................. 45

5.1. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ............................................................................ 45

5.2. ELEKTERVARUSTUS JA NÕRKVOOL .............................................................................. 45

5.3. KÜTE JA VENTILATSIOON............................................................................................. 45

5.4. GAASIVARUSTUS. ........................................................................................................ 45

6. TULEOHUTUS ................................................................................................................. 45

6.1. HOONE A TULEOHUTUS. .............................................................................................. 45

7. KITSENDUSED ................................................................................................................ 45

8. TEHNILISED ANDMED ................................................................................................. 46

8.1. KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD ................................................................................. 46

8.2. PROJEKTEERITAVA HOONE TEHNILISED NÄITAJAD ....................................................... 46

9. TÄIENDAVAD TINGIMUSED ....................................................................................... 46

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

5/47

II JOONISED

Situatsiooniskeem AS-4-01

Asendiplaan AS-4-02

Tehnovõrkude koondplaan AS-4-03

1. korruse plaan AR-5-01

2. korruse plaan AR-5-02

Katuseplaan AR-5-03

1. korruse tuleohutus AR-5-04

2 korruse tuleohutus AR-5-05

Prügikonteinerite aedik AR-5-06

Vaated AR-6-01

Lõiked AR-6-02

3D illustratsioon AR-9-01

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

6/47

SELETUSKIRI

1. SISSEJUHATUS

Käesoleva eelprojekti on koostanud arhitektuuribüroo Guru Projekt OÜ. Projekti tellijaks on AS

Infortar. Eelprojekt on koostatud aadressile Harju maakond, Rae vald, Aaviku küla, Kesk tee 42

kinnistule.

Projekti eesmärgiks on rajada krundile kaks multifunktsionaalset äri- ja tootmishoonet.

Käesoleva eelprojekti koostamisel on lähtekohaks võetud Rae valla üldplaneering ja Takuma

projekt poolt koostatud Tamme tee 2 detailplaneering, töö nr 3305-Ra DP. Eelprojekti koostamise

aluseks on veel Rae valla poolt 13.12. 2023 kooskõlastatud Guru projekti poolt koostatud

eskiisprojekt.

1.1. Üldandmed

1.2. Projekteerija

Guru Projekt OÜ

registrikood 11308422

MTR nr EEP001048

Tatari 28-1, Tallinn 10116

tel 644 4414

[email protected]

vastutav arhitekt Ivo Rebane – volitatud arhitekt 7

1.3. Tellija

AS Infortar

Registrikood 10139414

Sadama tn 5, Tallinn, 10111

Kontaktisik: Jaanus Sula

1.4. Alusdokumendid

• Rae valla üldplaneering

• Takuma projekt poolt koostatud Tamme tee 2 detailplaneering, töö nr 3305-Ra DP.

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

7/47

• Eesti Vabariigi Ehitusseadustik

• Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"

• Majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrus nr 62 „Nõuded ehitusprojekti

ekspertiisile”

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete

loetelu ja arvestamise alused”

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded”

• EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded

• EVS 932:2017 – Ehitusprojekt

• EVS 843:2016 – Linnatänavad

• EVS 812-6:2012+A1+A2 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus.

• EVS 894:2008 ja EVS 894:2008/A1:2010 ja EVS 894:2008/A2:2015 – Loomulik

valgustus elu- ja bürooruumides

• EVS-EN 16798-1:2019 – Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1:

Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja

hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest

ja akustikast.

• CEN/TS 54-14:2018 – Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Osa 14:

Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse

eeskiri

• EVS 842:2003 – Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

• Keskkonnaministri 16.12.1016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”

• Kiili Vallavolikogu 16.09.2021 määrus nr 5 „Kiili valla heakorraeeskiri”

• Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrus nr 5„Kiili valla jäätmehoolduseeskiri”

1.5. Alusuuringud

Aaviku küla, Kesk tee 42 geodeetiliste tööde aruanne:

Teostaja Ankord

Töö nr 3431M

Kuupäev 05.06.2023

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

8/47

2. OLEMASOLEV OLUKORD

2.1. Linnaehituslik situatsioon

Kinnistu asub olemasoleva Jüri Tehnopargi vahetus naabruses, kulgedes paralleelselt Tallinn-Tartu

maanteega. Projekteeritud hoonete naabruses asuvad tootmisotstarbelised maad (Jüri tehnopark), ja

maatulundusmaad, millised kuuluvad eraomanikele.

2.2. Asukoht ja olemasolev teedevõrk

Tootmis- ja ärihoone on projekteeritud kinnistule katastriüksuse tunnusega 65301:003:0891.

Kinnistu Kesk tee 42 asub Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa riigi põhimaantee 2 (edaspidi Tartu

manatee) vahetus läheduses. Tartu manatee jääb kinnistust ligikaudu 22m kaugusele. Pääs

kinnistule on antud kinnistu loodepiiril paiknevalt Kesk teelt (65301:003:0876), mille

lähiümbruses paiknevad lao- tootmis- ja büroohooned.

Lähim ühistranspordi peatus asub Tartu maanteel – Vana-Aaviku peatus.

Hoone A on projekteeritud kinnistu edelaserva Tartu maantee äärde.

2.3. Olemasolev hoonestus

Kinnistul puudub olemasolev hoonestus.

2.4. Reljeef

Kinnistu on lõuna-põhja suunalise kaldega, omades krundisiseselt kõrgusmärkide erinevusi

ligikaudu 2.3m. Kinnistusisesed mõõdetud kõrgusmärgid jäävad lõuna-põhja suunal vahemikku

46.51 ... 44.20 m.

Pääs krundile on projekteeritud detailplaneeringu alusel kinnistu loodeservas paiknevalt Kesk teelt

(65301:003:0876)

2.5. Kinnistul esinevad kitsendused

Vastavalt Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusele ulatub kinnistule Tartu maantee

maanteekaitsevõõnd. Kitsenduse mõjuala on tähistatud asendiplaani joonisel AS-4-02.

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

9/47

Pilt 1: Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusest 16.02.2023 seisuga

2.6. Radooniuuring

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardirakenduse järgi kuulub Rae vald kõrge

või väga kõrge radooniriskiga alade loetellu.

Pilt 2: Väljavõte Eesti Geoloogiateenistuse Eesti radooniriski kaardist 16.02.2024 seisuga.

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

10/47

3. PROJEKTIS KAVANDATU

Käesoleva projekti koostamisel on lähtutud kehtivatest seadustest, normidest ja standarditest.

Projekti koostamise on aluseks Rae valla üldplaneering, Takuma projekt poolt koostatud Tamme

tee 2 detailplaneering töö nr 3305-Ra DP, Rae valla poolt kooskõlastatud eskiisprojekt ja tellija

lähteülesanne.

3.1. Vastavus detailplaneeringule

DP EP

Ehitusalune pind 16142 m2 8195 m2

Täisehituse % 75% 38%

Korruselisus 3 2

Hoone kõrgus 11-16 m 10

Hoonete arv krundil 8 2

Sihtotstarve T 80% Ä 20% T 80% Ä 20%

Haljastuse % 10% 10%

Parkimiskohtade arv 323 129

3.2. Arhitektuurne lahendus

Kinnistule on planeeritud ehitada kaks multifunktsionaalset äri- ja tootmishoonet.

Hoone A, aadressiga Kesk tee 42 / 1 on projekteeritud krundi Tartu maantee poolsesse külge,

hoone on riskülikukujulise põhiplaaniga, mille teise korruse maht moodustab rütmiliselt

konsoolseid mahte, mis võimaldavad hoone suhteliselt pikka fronti liigendada.

Hoone projekteerimisel on tähelepanu pööratud keskkonnasäästlikule ehitamisele. Hoone

kompaktsus toetab tugevalt energiatõhususe printsiipe.

Tootmispindadel toimuv tegevus on antud projektis planeeritud mahus ja valdkondades, mis ei

vaja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut. Tootmispindadele on ette nähtud

ruumid näiteks rõivaste mudeldamisele ja õmblemisele, käsitööga tegelevatele väikefirmadele,

väiksemahulistele toiduainete tootmisele (n. pagaritöökojad ja mahetooted), mööbli

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

11/47

restaureerimine väikses mahus, taaskasutusega tegelevad väikeettevõtted, mille tegevus ei välju

normidega ette kirjutatust.

Loomulik valgus on tagatud kõigis seda vajavais ruumides. Katuslakke tootmispindade kohal on

projekteeritud transparentsed katuseluugid, mille peamiseks ülesandeks on küll suitsu

eemaldamine, kuid mis annavad ka võimaluse tootmispindu päevavalgusega varustada.

3.2.1. Projekteeritavate konstruktsioonide energiatõhusus

Projekteeritava hoone välispiirete valikul lähtutakse järgmistest soojusläbivuse väärtustest:

PIIRE SOOJUSLÄBIVUS

SW paneelist välisseinad üldiselt 0,17 W/(m² K)

Põrand vastuvõtus 0,12 W/(m² K)

Põrand tootmises 0,18 W/(m² K)

Katuslagi tootmises 0,12 W/(m² K)

Katuslagi büroos 0,12 W/(m² K)

Aknad 0,9 W/(m² K)

Uksed 1,6 W/(m² K)

Suitsuluugid 1,0 W/(m² K)

3.2.2. Hoone piirete üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi

3.2.2.1 Vundamendid

Vundament rajatakse monteeritavast betoonist madal- ja lintvundamendina. Täpne lahendus

koostatakse konstruktori poolt järgnevas projekteerimise etapis. Kohtvundamendid asuvad kõigi

karkassipostide all. Vundamenditaldmik on valatud betoonist. Vundamendid varustatakse

raudbetoon- ning teraspostide kinnitamiseks ankrupoltidega.

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

12/47

3.2.2.2 Sokkel

Hoone perimeetrisse paigaldatakse kolmekihiline soojustatud soklipaneel. Soklipaneel ulatub

20cm põrandapinnast ülespoole. Välispinna viimistlus betoonist (värvitud mustaks RAL 9011).

Sisepinna viimistlus vastavalt toiduohutuse standardile.

3.2.2.3 Põrandad

Hoonele rajatakse kiudbetoonist ja pinnakõvendiga põrand. Põranda paksus täpsustatakse

konstruktiivsete arvutustega; jaotatud koormus 30 kN/m2, punktkoormus 100 kN.

3.2.2.3.1 Radooni tõkestamine

Terve rajatava hoone põrandad pinnasel tuleb ehitada radooni tõkestavatena. Radooni

tõkestamiseks kasutatakse radoonitõkkekaevusid. Vajadusel kasutada lisaks radoonikaevudele ka

radoonitõkkekile ruumides, kus inimesed pidevalt viibivad (vastuvõtu ala) või mille ventilatsiooni

hulgad on piiratud.

Radoonitõkke paigaldamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata radoonitõkkekile liitekohtadele ja

läbiviikudele. Radooniohutuse varustuse ehitamisel peab täpselt järgima tootjapoolseid juhendeid.

Täpne radoonitõkestamise lahendus koostatakse järgmistes projekteerimisetappides.

3.2.2.4 Vahelaed

Vahelagede kandevelemendiks on monteeritav õõnespaneel h=220/265 mm, millele paigutatakse

ruumide piires sammumüraplaat ja pindmise kihina minimaalselt 60 mm kiudbetoonist

tasandusvalu.

3.2.2.5 Katuslaed

Laoruumide katuslagi on projekteeritud kandeplekist. Kandepleki tehnilised näitajad vastavalt

konstruktori arvutustele.. Katus soojustatakse villa- ja EPS soojustusega. Katuse kattekihiks on

minimaalselt 1,5 mm paksune PVC kate Protan. Katuslae väliskatte valikul tuleb lähtuda cool roof

ehk jaheda katuse põhimõttest. Jaheda katuse välisviimistluskiht on heledat värvi ning seeläbi

peegeldab soojuskiirgust.

Vihmaveeärastus katuselt toimub hoone siseselt. Katusekaevud on varustatud

elektriküttekaablitega.

3.2.2.6 Välisseinad

Hoone välisseinad ehitatakse kergpaneelidest. Paneeli paksus on projekteeritud kuni 230 mm. SW-

paneelide soojustusmaterjaliks on vastavalt hooneosale mineraalvill või PIR.

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

13/47

3.2.2.7 Siseseinad

Hoone kandvad siseseinad on projekteeritud betoonist väikeplokkidest. Mittekandvad kergseinad

on projekteeritud kipsplaatseintena. Märgades ruumides tuleb kasutada hüdroisolatsiooni.

3.2.2.8 Hoone karkass

Hoone kandekarkassi moodustavad raudbetoonist postid. Postidele toetuvad metallist pea- ja

abifermid või raudbetoonist talad. Diagonaalid, jäikussidemed ja avatäidete raamid on

metallprofiilidest. Täpsem karkassi lahendus täpsustub konstruktsiooni osas projekti järgmises

staadiumis.

Kandevseinad on projekteeritud betoonplokkidest müüritisena.

Hoone konstruktsioonis tuleb arvestada päikesepargi rajamisega katusele vastavalt katuseplaanil

näidatud alade maksimaalsele ulatusele (seda ka perspektiivses osas).

3.2.2.9 Trepid

Büroo osades on projekteeritud trepp raudbetoonist. Trepile on ette nähtud metallist piire

roostevabast terasest käsipuuga. Trepid viimistletakse tolmutõkkega.

3.2.2.10 Avatäited

Aknad:

Hoonele paigaldatakse kvaliteetsed alumiinium-raamiga aknad, millel on kolmekordsed

klaaspaketid.

Aknad ja klaasseinad osas on osaliselt avatavad.

Uksed:

Bokside peasissepääsud on klaas-alumiinium uks. Kõik välisuksed varustatakse standard

lukustuslahendustega vastavalt tellija lähteülesandele.

Tootmise ruumides kasutatakse värvitud metalluksi, kontori osa siseuksed on puituksed.

Väravad:

Tõstuksed on mootorajamitega, mis varustatakse lukustuse standardlahendustega vastavalt tellija

lähteülesandele.

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

14/47

3.2.3. Hoone sisearhitektuur

Hoones kasutatavad materjalid peavad olema CE-märgistusega ning omama sertifikaati Euroopa

Liidu siseseks kasutamiseks.

3.2.4. Hoone fassaadidel paiknevad reklaamid ja logod

Ehitusprojektiga on ette nähtud varustada hoone rentnike sümboolikaga. Projektis on ette nähtud

paigaldada hoonele nii helendavatest tähtedest kui taustvalgustusega ettevõtete nimedest

koosnevad logod.

3.2.5. Välisviimistlus

Hoone välisviimistluses kasutatakse vahelduvalt hallikas-beezi ja läikivat musta tooni

alumiiniumkomposiitplaadist kassette. Pikkadel akendeta fassaadidel on komposiitplaat-

kassettidest moodustatud topeltfassaad, mille taustvalgustatud sisselõiked moodustavad

fassaadidele looklevaid helendavaid jooni. Komposiitplaadi värvitoonideks on hallikas-beez

RAL7048 Perlmausgrau ning läikiv must RAL9011. Hoone teise korruse klaasfassaadide

perimeetrit järgib valgest komposiitplaadist eenduv raam. Tartu maantee poolsel fassaadil on teise

korruse mahus projekteeritud terasvõrk kattega raamidele valgustatud reklaampinnad.

Lõplikud viimistlusmaterjalid täpsustuvad hoone põhiprojektis.

Välisviimistluse lahendus on näidatud vaadetel AR-6-01.

3.2.6. Siseviimistlus

Siseviimistluse kohta koostatakse eraldi projekt ja lahendus täpsustatakse põhiprojekti staadiumis.

Hoones kasutatavad materjalid peavad olema CE-märgistusega ning omama sertifikaati Euroopa

Liidu siseseks kasutamiseks.

3.3. Täiendavad meetmed keskkonna kaitseks

Käesolevas projektis on kasutusele võetud erinevad meetmed keskkonna kaitseks.

• Vältimaks soojussaarte tekkimist on hoone fassaad projekteeritud suures mahus

kergpaneelist,ja alumiiniumkomposiitplaadist, mille välisviimistluspind on hele-beez.

Hele pind on võimeline suures osas pindadele akumuleeruvast soojusest peegeldama.

• Hoone katusepind on projekteeritud jaheda katusena. See tähendab, et hoone katus on

heledat tooni ning soojuse salvestamise asemel peegeldab seda.

• Kinnistule on projekteeritud hoone koos selle teede ja platsidega võimalikult kompaktsena

võimaldamaks rajada maksimaalselt suuri haljasalasid. Detailplaneeringus on kehtestatud

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

15/47

kinnistu haljasalade osakaaluks 10%. Käesoleva projekti realiseerumise korral on

haljastuse määraks 10%. Suuremad haljasalad avaldavad positiivset mõju soojussaarte

efekti vähendamisel.

• Tehniliste seadmete jääksoojuse kasutuselevõtt atmosfääri suunamise asemel.

3.4. Ehitise heliisolatsiooninõuded

Projekteeritud ärihoone tuleb ehitada nii, et ruumides oleks tagatud rahuldavad akustilised

tingimused vastavalt ruumide otstarvetele. Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb juhinduda

standardist „EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

Ehitise heliisolatsiooninõuded tuleb tagada ehitatavate tarinditega. Tarindite materjalide valik ja

nende paksused peavad olema piisavad tagamaks heliisolatsiooni. Tarindite täpne lahendus

määratakse põhiprojekti staadiumis.

3.4.1. Õhumüra isolatsiooniindeks R’w sisepiiretele

Hoone ja ruumi tüüp Heliisolatsiooni nõuded Märkused

Tööruumide vahel,

tööruumide ja üldkasutatavate

ruumide vahel

48 dB Minimaalne nõue on R’w ≥ 38

dB

Konfidentsiaalsust vajavate

ruumide vahel soovitatavalt

R’w ≥ 52 dB

Kabineti ja tööruumi ning

üldkasutatavate ruumide

vahel, kui kabineti ja tööruumi

seinas on uks

34 dB Ukse heliisolatsioon peaks

olema R’w ≥30 dB.

Minimaalne nõue seina ja

ukse ühisisolatsioonile on R’w

≥25 dB. Ukse heliisolatsioon

peaks olema R’w ≥25 dB

3.4.2. Taandatud löögimüra indeks L’n,w sisepiiretele

Hoone ja ruumi tüüp Heliisolatsiooni nõuded Märkused

Tööruumist tööruumi;

üldkasutatavast ruumist

tööruumi

63 dB -

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

16/47

3.4.3. Liiklusmüra normtasemed hoone büroode osades

Ruum Müra normtase

Nõupidamisruumides,

kabinettides, lugemissaalides,

õppeklassides ja nendega

võrdsustatud ruumides

LpA,eq,T 35 dB

3.4.4. Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest

Ruumi tüüp Välismüratase LpA,eq,T vahemikus

Kuni 55

dB

56-60 61-65 66-70 71-75 76-80 Üle 80

Bürooruumid

ja nendega

võrdsustatud

tööruumid

- 30 30 35 40 45 50

3.5. Välisvalgustus

3.5.1. Teede ja platside valgustus

Kinnistu teed ja platsid on valgustatud. Teede ja platside valgustamisel tuleb tähelepanu pöörata

valgusmastide paiknemisele. Need peavad paiknema nii, et need ei jääks ette manööverdavatele

kaubikutele.

Kinnistu kõigil külgedel ja hoonete vahel paiknevad teed ja platsid valgustatakse mastidega.

3.5.2. Välisfassaadide valgustus

Topeltfassaadi lõigatud kujundid on projekteeritud taustvalgustusega moodustades selliselt hoone

fassaadidele helendavad jooned. Valgustatud on ka hoone A Tartu maantee poolse fassaadi

terasvõrkkonstruktsioonile paigutatud reklaamid.

3.6. Energiatõhusus

Hoone eriosade ja konstruktsioonide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida Ehitusseadustikus

ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 "Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded" esitatud nõudeid energiatõhususele. Hoone energiamärgise koostamisel tuleb

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

17/47

järgida majandus- ja taristuministri 30.04.2015 määruses nr 36 "Nõuded energiamärgise andmisele

ja energiamärgisele" esitatud nõudeid ning Ehitusseadustikust.

Hoone välispiirded ja olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad tagama tarbitava energiahulga

vastavuse asukoha klimaatilistele tingimustele ning hoone kasutamise otstarbele. Hoone välispiire

peab olema piisavalt soojustatud, et tagada energiatõhususe ja ruumi soojusliku mugavuse nõuete

täitmine. Hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv ei tohi ületada energiaarvutustes

kasutatud väärtust.

Hoone energiatõhususe suurendamiseks tuleb rakendada meetmeid, arvestades, et energiatõhusust

ei tohi saavutada viisil, mis halvendaks hoone sisekliimat ja kasutustingimusi. Hoone

energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks tuleb kaaluda erinevaid võimalusi ja eelistada

kuluefektiivseid lahendusi.

Hoone tehnosüsteemid tuleb projekteerida ja ehitada nii, et oleks tagatud selle pikaajaline ja

efektiivne töötamine optimaalses tööpiirkonnas. Hoone välispiirded ning olulise energiatarbega

tehnosüsteemid peavad olema ehitatud selliselt, et nende terviklikul käsitlemisel oleks võimalik

tagada energiatõhususe miinimumnõuete täitmine.

Projekteeritava äri- ja laohoone välispiirete valikul lähtutakse järgmistest soojusläbivuse

väärtustest:

PIIRE SOOJUSLÄBIVUS

SW paneelist välisseinad üldiselt 0,17 W/(m² K)

Põrand büroos 0,05 W/(m² K)

Põrand tootmises 0,18 W/(m² K)

Katuslagi tootmises 0,12 W/(m² K)

Katuslagi büroos 0,12 W/(m² K)

Aknad 0,9 W/(m² K)

Uksed 1,6 W/(m² K)

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

18/47

Suitsuluugid 1,0 W/(m² K)

Energiamärgise väljaandjaks on äriühing Lõuna-Mulgi Arendus OÜ registrikoodiga 14052377.

Vastutavaks spetsialistiks on Pärt Metsar.

3.7. Rajatised

Käesoleva ehitusprojektiga nähakse Kesk tee 42 kinnistule lisaks hoonetele A ja B rajatiste näol

ette veel kolm lipumasti.

3.7.1. Lipumastid

Kinnistule on projekteeritud kolm lipumasti kõrgusega 9 m. Lipumastid paiknevad kinnistu

kesksel rohealal.

3.7.2. Piirded ja väravad

Krundile piirdeid ja väravaid ei projekteerita.

3.8. Asendiplaaniline lahendus

Asendiplaanilise lahenduse aluseks on Takuma projekt poolt koostatud Tamme tee 2

detailplaneering töö nr 3305-Ra DP, Rae valla poolt kooskõlastatud eskiisprojekt ja tellija

lähteülesanne.

Asendiplaanilise lahenduse koostamisel on järgitud hoone spetsiifikast lähtuvat logistikat.

Pääs krundile on projekteeritud detailplaneeringu alusel kinnistu loodeservas paiknevalt Kesk teelt

(65301:003:0876). Normide kohane parkimiskohtade arv on tagatud hoonete esistes parklates.

Hoonete paigutusest lähtuvalt moodustub hoonete A ja B vahele siseõu, kus parkimisalad

vahelduvad roheluse ja puhkealadega.

Asendiplaaniline lahendus on kajastatud asendiplaani joonisel AS-4-02.

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

19/47

3.8.1. Hoonestus

Hoonestus on paigutatud detailplaneeringus ette nähtud hoonestusalale. Hooned paiknevad

kinnistu kirde, kagu ja edelapoolsel alal, moodustades ühise rohelusega rikastatud sisehoovi.

3.8.2. Vertikaalplaneering

Hoonete projekteeritud ±0.00 on määratud 1.korruse põrandapinnast ja vastab hoonel A

absoluutkõrgusele 46.20 m ning hoonel B absoluutkõrgusele 45.60 .

Hoone ümbruse asfaltplatsidelt suunatakse sademevesi vertikaalplaneerimisega restkaevudesse ja

osaliselt haljasaladele. Sademevee sattumine naaberkinnistutele on vertikaalplaneeringuga

välistatud.

3.8.3. Liikluskorraldus ja parkimine

Pääs krundile on projekteeritud detailplaneeringu alusel kinnistu loodeservas paiknevalt Kesk teelt

(65301:003:0876). Kinnistule on projekteeritud 129 autode parkimiskohta.

Elektriautodele on ette nähtud välja ehitada 2 laadimispunkti ning projekteeritud on reserv

kaablikaitsetorud vajadusel uute laadimispunktide lisamiseks. 1/5 parkimiskohtadest (26

parkimiskohta) on laadimispunktiga või laadimispunkti võimaluse lisamisega.

Kauba laadimise võimalus asub hoone A puhul valdavalt kirdepoolsel küljel ja vähemal määral

edelaküljel. Hoone B kaubaga varustamise alad on projekteeritud kirde ja kagupoolsele küljele.

Veokite ligipääs on tagatud hoonete kõigil külgedel.

3.8.4. Parkimiskohtade arvutus

Käesolev eskiis näeb ette lahendada parkimiskorraldus kinnistu siseselt. Parkimisvajadus on

vastavalt Linnatänavate standardile 128 parkimiskohta. Parkimisarvutus on antud hoonete A ja B

kohta ühiselt.

Ehitise otstarve

Norm.

parkimiskohtade

vajadus

mootorsõidukitele

Normatiivne

mootorsõidukite

parkimiskohtade

arv

Projekteeritud

parkimiskohtade

arv

Bürood 1809 / 40 45

Tootmishoone 7500.2 / 90 83

128 129

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

20/47

Jalgrataste parkimisarvutus hoone A vajadusi silmas pidades.

JALGRATASTE PARKIMISKOHTADE ARVUTUS (EVS 843:2016 Linnatänavad)

Ehitise otstarve Normatiivne parkimiskohtade

vajadus Normatiivne parkimiskohtade

arv Proj. parkimiskohtade

arv

BÜROO 91 töötajat / 10 9,1

25** TOOTMINE 107* töötajat / 12 9

KOKKU 18.1

**Jalgrataste parkimiskohtade arv on määratud varuga eeldusel, et iga-aastaselt muutuvad

elektrilised jalgrattad ja -tõukerattad populaarsemaks ning nende kasutus suureneb.

3.8.4.1 Parkimiskohtade mõõtmed ja tähistus

Puudega inimese sõiduki parkimiskoha mõõtmed: laius 3,6 m, pikkus 5 m.

Tavaline sõiduauto parkimiskoha mõõtmed: laius 2,7 m, pikkus 4.5 m.

Parkimiskohad tuleb tähistada vastavalt EVS 614:2001/A2:2016 „Liiklusmärgid ja nende

kasutamine“ standardi järgi. Puudega inimese sõiduki parkimiskoht tuleb tähistada teemärgisega

teekattel ning 1 - 1,2 m kõrgusel paikneva liiklusmärgiga, mis asub parkimiskoha ees.

Puudega inimese parkimiskohad on projekteeritud hoone peasissepääsule võimalikult lähedale.

3.8.5. Katendid

3.8.6. Normdokumendid ja juhendmaterjalid

• Planeerimisseadus ja sellest tulenevad kehtestatud nõuded

• Ehitusseadustik ja sellest tulenevad kehtestatud nõuded

• Elektriohutusseadus ja sellest tulenevad kehtestatud nõuded

• Liiklusseadus ja sellest tulenevad kehtestatud nõuded

• Tee ehitamise kvaliteedinõuded (MTM 03.08.2015 määrus nr 101)

• Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 02.07.2015 määrus nr 82 „Tee ehitusprojektile

esitatavad nõuded“

• Tee projekteerimise normid 05.08.2015

• EVS 843:2016 Linnatänavad

• EVS 613 Liiklusmärgid ja nende kasutamine

• EVS 614 Teemärgised ja nende kasutamine

• Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (MA peadirektori 29.03.2017 käskkiri nr 0088)

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

21/47

• Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (MA peadirektori 22.11.2016 käskkiri nr 0215)

• Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (MA peadirektori 23.12.2015 käskkiri nr 0314)

• EVS 901-1 „Tee- ehitus. Osa1: Asfaltsegude täitematerjalid

• EVS 901-2 „Tee- ehitus. Osa 2: bituumensideained

• EVS 901-3 „Tee- ehitus. Osa 3: Asfaltsegud

• EVS 901-20 „Tee- ehitus. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine

• EVS-EN 13108 Asfaltsegud. Materjalide spetsifikatsioonid

• Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MTM 13.07.2015 määrus nr 90)

• Maanteeameti poolt koostatud Teetööde tehnilised kirjeldused

3.8.7. Katendite tüübid

Kinnistu sissepääsuteed ja manööverdusalad rajatakse 2-kihilse asfaltkattena killustikalusel.

Kinnistu kõnniteed rajatakse betoonkivist katendiga.

3.8.8. Äärekivid

Kasutatavad betoonist äärekivid peavad vastama standardile EVS 1340 (Betoonist äärekivid).

Sõidutee servas on kasutatud äärekivi mõõtudega 15*30*L cm. Kõrgus kattelt 12cm, madaldatud

äärekividel 2 cm. Kasutatavad äärekivid peavad olema valmistatud graniitkillustiku baasil ning

paigaldusviis peab tagama nende püsivuse, selleks tuleb nad rajada kogu pikkuses täis

betoonalusele.

Kaubikute parkimisalal kasutatakse kaubikute haljasalale sattumise vältimiseks parkimise

tõkiseid. Tõkised peavad olema erksat tooni ja kontrastselt eristuvad. Igale parkimiskohale on ette

nähtud 2 tõkist. Tõkised kinnitatakse asfaltkatendile vastavalt tootja juhistele.

3.8.9. Tööde tehnoloogia

Enne ehitustööde alustamist tuleb Töövõtjal teavitada kohalikku omavalitsust ja teisi asjasse

puutuvaid ametkondi. Töövõtjal tuleb vajadusel koostada ajutine liikluskorraldusskeem, see

kooskõlastada ning teetööde piirkond tähistada vastavalt kehtivale korrale (Liikluskorraldus

nõuded teetöödel 13.07.2015 nr 90).

Enne kaevetööde alustamist on vajalik trassivaldajate teavitamine Töövõtja poolt ja vajalike

kaevelubade hankimine.

Kaevetööd (projekteeritud uutel teedel) on ette nähtud teha vastavalt projekteeritud

vertikaalplaneeringule ja katendikonstruktsioonidele. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel peab

Töövõtja koheselt teavitama Tellijat ja Projekteerijat.

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

22/47

Ehitustööde teostamisel olemasolevate säilivate tehnovõrkude piirkonnas tagada nende

puutumatus. Vigastuste tekitamisel olemasolevatele tehnovõrkudele tuleb sellest koheselt teada

anda võrguvaldajale. Vigastused parandab ehitaja omal kulul.

Asfaltkatete ehitamisel tuleb juhinduda Maanteeameti juhisest „Asfaldist katendikihtide ehitamise

juhis“, mis on kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314.

Killustikust aluste ehitamisel juhinduda Maanteeameti juhisest „Killustikust katendikihtide

ehitamise juhend“, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.04.2012. a käskkirjaga nr 0167.

Kiviparketi paigaldamisel tuleb lähtuda inseneri poolt koostatud projektist ja tootja poolsetest

juhistest ning tingimustest.

Ehituse ajal tuleb jälgida juhendi „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ sätteid ja tüüpskeeme.

3.8.10. Kvaliteedi- ja tehnoloogianõuded

Ehitaja peab teehoiutööde tegemisel lähtuma Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.08.2015

määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ ja Maanteeameti poolt koostatud Teetööde

tehnilistest kirjeldustest. Arvestama peab projektis esitatud nõudeid. Juhul, kui ilmnevad tööd, mis

ei kajastu eelpool mainitud määruses, tuleb lähtuda töödele tee omaniku poolt kehtestatud

tehnoloogilistest juhistest ja vastuvõtu eeskirjadest arvestades Eesti Vabariigi standardite või

nende puudumisel teiste riikide standardite nõudeid.

Tee katendi pikaajalisuse tagab ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud

ehitusmaterjalide kasutamine. Kõik kattekonstruktsioonikihid peavad vastama kehtivatele

normidele ja eeskirjadele. Kõigi teedeehituslike tööde tehnoloogia ja kasutatavad materjalid

peavad vastama Maanteeameti poolt esitatud nõuetele ja materjalid peavad olema tõendatavad.

Asfaltbetoonkattel peab vastama projektile katte projektjoon, katte laius ja tasasus ning põikkalle.

Katte tihedus peab olema piisav ja normidele vastav.

Teekonstruktsiooni rajamisel tuleb kõrvaldada olemasolev pinnakatte muld, liivasegune muld,

vanad võimalikud konstruktsioonid ja muu ebasobiv pinnas. Kui tööde käigus selgub, et tee

kihtkonstruktsioonide alla jääb ebasobiv pinnas, tuleb kõlbmatu pinnas välja kaevata ja asendada

sobiliku pinnasega. Vältima peab olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist.

Soovitatav on tee kihtkonstruktsioonide ehitus läbi viia kuival aastaajal.

Kasvumullaks paksusega 15 cm kasutada turba- ja mineraalmulda, nõrgalt happelise või neutraalse

reaktsiooniga (pH 6.5 – 7.0).

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

23/47

Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata maksimaalse

standardtiheduse ning optimaalse niiskuse juures vastavalt standardi EVS 901-20 nõuetele.

Dreenkihi filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1 m/ööp ja liivast täitepinnase

filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp.

Asfaldist katendikihid rajada vastavalt juhisele "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis", mis on

kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 käskkirjaga nr 0314.

Killustikalused rajada kiilumismeetodil juhindudes majandus- ja taristuministri 03.08.2015

määrusest nr 101 "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded".

3.8.11. Ehitusaegne liikluskorraldus

Vajaduse tekkimisel ajutiste ehitusaegsete ümbersõitude ja liikluskorralduse skeemid ning

joonised ehitusobjektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde

etappidele.

Ajutiste liikluskorraldusvahendite paigaldamisel järgida „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ ja

EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“.

3.8.12. Keskkonnakaitse

Ehituse töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult

piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud

juhistele vastavalt. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud

jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed

kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele.

Pinnasereostuse ilmnemisel ettevalmistus- või ehitustööde tegemise ajal teatada sellest koheselt

Keskkonnaameti jäätmehooldeosakonda. Kaevetöödel kaevandatavad pinnased tuleb vedada

seadusega lubatud kohtadesse.

Käesolevas projektis käsitlemata juhtudel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja Rae valla

jäätmekäitluseeskirjadest.

Katendite lõplik lahendus esitatakse teeprojektiga.

Kinnistu juurdepääsuteele on ette nähtud asfaltkate.

Kinnistusisesed sõiduteed on projekteeritud asfaltkattega, kõnniteede katendiks on betoonkivi.

Sõidu- ja kõnniteed on eraldatud äärekiviga.

Katendid:

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

24/47

Sõidutee katend

Tihe asfaltbetoon AC 16 surf h=5 cm

Poorne asfaltbetoon AC 32 h=7 cm

Killustikalus fr 32/63 + kiilumine h=25 cm

Dreenkiht 1 m/ööp h=20 cm

täitematerjal vastavalt vajadusele kf=0,5 m/ööp

olemasolev aluspinna

Betoonplaatidest katend

Betoonkivi h=6 cm

Paigalduskiht liiv, liiva-tsemendi segu vms h=10 cm

Killustikalus fr 4/63 või 4/32 h=20 cm

täitematerjal vastavalt vajadusele kf=0,5 m/ööp

olemasolev aluspinnas

Haljastus

murukülv

kasvupinnas hmin =15 cm

täitematerjal vastavalt vajadusele

Tööde käigus rikutud maa-ala ja katted tuleb taastada.

3.8.13. Projekteeritavad piirded

Kinnistule piirdeid ja väravaid ei projekteerita.

3.9. Haljastus ja heakord

3.9.1. Haljastus

Kinnistu on valdavalt lage põllumaa, kõrghaljastus jääb krundi kaguserva. Krundile on planeeritud

uushaljastust, seda nii madalama dekoratiivhaljastuse kui ka kõrghaljastuse näol. Projekteeritud

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

25/47

haljastus on ette nähtud hoonete vahelise siseõue rohealale ning parkimisalade tsoneerimise

eesmärgil moodustatud rohesaartele.

3.9.1.1 Nõuded istikutele, istutus- ja hooldustöödele

Uushaljastuse istikuid valides peab lähtuma istikute sobivusest Eesti kliimavöötmes istutamiseks.

Istikud peavad olema kasvanud sarnases kliimas vähemalt 2 aastat enne istutamist. Puitistikul peab

olema võra ja jälgima peab juurestiku suurust.

Üldised kvaliteedinõuded istikutele:

− Tüve ümbermõõt ja tugevus peavad olema vastavuses võra suurusega, et puu saaks

kasvada ilma toestuseta.

− Lehtpuuistiku tüve ümbermõõt peab olema vähemalt 6 cm.

− Lehtpuuistiku kõrgus peab olema vähemalt 200 cm.

− Okaspuu okkad peavad olema liigi- või vormiomase värvusega. Võra peab olema

liigi- või vormiomaselt arenenud või tellija soovi kohaselt kujundatud. Tüvi peab

olema nii sirge, et seda ei oleks vaja pärast istutamist tugede abil koolutada (v.a

erikujulised vormipuud).

− Istikule peab olema puukoolis vähemalt kolm korda tehtud juurehooldust või peab

selle juurestik olema kujundatud sobivaks muul viisil. Juurehooldus on puukoolis

juurte läbilõikamise ja/või ümberistutamisega istikule kompaktse juurestiku

kujundamine.

− Juurekael peab olema mulla- või substraadipinnaga ühel tasapinnal.

− Juured peavad juurekaelalt kasvama ühtlaselt eri suundadesse.

Kasvupinnase valimisel peab veenduma, et see ei sisaldaks aineid, mis on ohtlikud

elusorganismidele, istikutele ning keskkonnale. Istutuse tegija peab kontrollima kasvumulla

sobivust. Kui taime ei saa istutada kohe pärast instiku transporti võib seda säilitada püstiasendis,

võra lahti pakituna, päikese ja tuule eest varjatud kohas kuni kaks nädalat. Istikut tuleb kaitsta

kuivamise eest.

Enne istikute istutamist tehakse kasvupinnasesse istutusauk, mis täidekase osaliselt kasvumullaga.

Ettevalmistatud kasvupinnasesse istutamisel peab istutusaugu sügavus olema võrdne istiku

juurepalli kõrgusega ning läbimõõt vähemalt 20% juurepallist suurem. Enne istutamist tuleb

juurepalli korralikult kasta ning lisaks valada istutusauku vähemalt 50 l vett. Istik tuleb asetada

istutusaugu keskele tihendatud kasvumullale. Juurekael peab jääma pärast hilisemat pinnase

vajumist maapinnaga ühele tasandile või sellest 1-2 cm kõrgemale. Juurepalli traatvõrk tuleb

eemaldada. Looduslikust materjalist kanga võib jätta augu põhja. Jälgida, et juured ei jääks

istutusauku keerdus ega otsad ülespidi. Kasvumuld tuleb kiht-kihilt suruda vastu taime

juurestikku. Istutatud puu peab jääma otse. Istutatud puud tuleb toestada kohe pärast istutamist

vastavalt nõuetele.

Puude hooldamisel tuleb arvestada puuliigi bioloogiliste iseärasuste ja kasvukohaga, et kasvaks

elujõuline, pikaealine, terve ja liigiehtne puu.

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

26/47

Kõige tähtsam on kuival ajal puude kastmine. Puid kastetakse korrapäraselt, kasvuperioodi jooksul

vähemalt üks kord nädalas, kaasa arvatud vihmase ilmaga. Puu kohta peab arvestama (sõltuvalt

puu suurusest) 50...100 liitrit vett. Pealtpoolt kastmise korral tuleb kasta õhtusel või öisel ajal,

pilves ilmaga on lubatud kasta ka päeval. Vesi peab imbuma pinnasesse 10–15 minuti jooksul.

Tuleb kontrollida puude tugesid, kas teibad on korralikult maas. Sidumismaterjal ei tohi kahjustada

puu tüve. Tugiteibad eemaldatakse pärast puu juurdumist, hiljemalt kolm aastat pärast istutamist.

Puu väetamisel lähtutakse puu üldseisundist.

Võra hooldust võib teha eriharidusega spetsialist (arborist, aednik). Eemaldada võib ainult

vigastatud ja murdunud oksi. Võra kujunduslõikusega võib alustada pärast puu juurdumist.

3.9.2. Heakord

Kinnisasja omanik on kohustatud rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja

risustamise vältimiseks, korraldama kinnistul kasvavate põõsaste ja puude kärpimise selliselt, et

oleks tagatud kinnistuga piirneval avalikul teel, tänaval, kõnniteel, jalgratta- ja jalgteel liiklejate

ohutu liiklemine ning liiklust reguleerivate tehniliste vahendite nähtavus, hoidma korras ehitiste

fassaadid ning neile kinnitatud tehnoseadmed, tagama korrastustööde ajal üldkasutataval

territooriumil ohutu liikluse, tagama temale kuuluval maal korrashoiu, paigaldama vajalikult

hulgal jäätmemahuteid ning neid regulaarselt tühjendama. Pealt lahtiseid jäätmemahuteid ei tohi

kasutada.

Ehitaja on kohustatud:

1) vältima objektilt jäätmete, ehitusmaterjalide, pori, tolmu ja muu sellise kandumist sõidu- ja

kõnniteele ning naaberkinnistule;

2) hoidma korras ja puhastama ehituse ajal kaeveala juurdepääsuteed ning kaevealaga piirnevad

teed, kui teede reostumine ja/või risustumine on seotud ehitus- ja/või kaevetöödega;

3) tagama ehitusobjekti maa-alalt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse;

4) hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsuteed hiljemalt kella 20.00-ks.

Nõuete täitmiseks kasutada näiteks asfaltkattele paigaldatavaid lamellprofiile, mida ületades

puhastatakse mehhaaniliselt veoautode rehvid ning välditakse sellega pori sattumine tänavale.

Rehvide puhasti likvideeritakse alles peale killustikupadja paigaldamist krundile.

Ehitustööde tegija on kohustatud tööde alustamisel piirama ehitusobjekti piirdeaiaga ning hoidma

selle korras.

Pärast ehitustööde lõppemist maa-ala heakorrastatakse, heakorrastamisel arvestada Rae

Vallavolikogu 17.11.2020 määruse nr 60 "Rae valla heakorraeeskiri" nõuetega.

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

27/47

3.10. Jäätmekäitlus ja jäätmekava

3.10.1. Jäätmekäitlus

Jäätmemajandusega seotud küsimused tuleb lahendada vastavalt Rae valla jäätmehooldus-

eeskirjale (Rae Vallavolikogu määrus 15.06.2021 nr 73).

Jäätmete nõuetekohast käitlemist erinevatel etappidel korraldab territooriumi haldaja. Kui

jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste

jaotus jäätmekäitluses vastava lepinguga. Territooriumi haldaja, kinnisvarahalduse ja –hoolduse

ettevõte ning juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma töötajaid eeskirja

nõuetest. Juriidilisest isikust jäätmetekitaja ja käitleja peab oma tegevuse lõpetamisel kõik tema

tegevuses tekkinud käitlemata tava- ja ohtlikud jäätmed andma üle selleks vastavat

keskkonnakaitseluba omavale isikule ning rakendama kõiki meetmeid, et välistada tegevuse

lõpetamisest tingitud reostuse teket.

Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused:

1. Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse

vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need

üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule vastavalt eeskirjaga kehtestatud korrale.

2. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel

puudub vastav keskkonnaluba.

Jäätmemajandusega seotud küsimused lahendatakse vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirjale

(Rae Vallavolikogu määrus 15.06.2021 nr 73) ja jäätmeseadusele. Vastavalt nimetatud määrusele

tuleb jäätmed koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: paber ja

kartong; plastid; metallid; klaas; pakendid; ohtlikud jäätmed; biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;

biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed; bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed;

probleemtoodete jäätmed; puit; suurjäätmed; tekstiil.

Sorteeritud jäätmete kogumiseks on ette nähtud jäätmekonteinerid, mis paigaldatakse selleks ette

nähtud alale. Valida tuleb vastavalt tekkivate jäätmete kogustele sobivad mahutid. Krundile

projekteeritud jäätmekonteinerid on ette nähtud ärihoonete teenindamiseks.

3.10.2. Ehitustööde jäätmekava

Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab töövõtja vastavalt

Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ning Tellija poolt esitatud juhistele.

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

28/47

Ehitusjäätmeid tuleb koguda ja käidelda vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

Ehituse ajal tekkivaid ehitusjäätmeid ei tohi panna olmejäätmete mahutitesse. Ehitusjäätmete

liigiti kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus.

Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:

1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks

tekkekohas;

2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat

keskkonnakaitseluba omavale isikule;

3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;

4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete ladustamisel, paigutamisel

mahutitesse, laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;

5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;

6) Vallavalitsusega kooskõlastama jäätmemahutite paigutamise avalikult kasutatavatele maa-

aladele;

7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja ohtlike

jäätmete kogumiseks;

8) teavitama oma töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest.

Jäätmekonteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel. Mahutid, mis

ei ole käsitsi teisaldatavad , tuleb paigutada selliselt, et neid saaks tühjendada prügiveoautosse

vahetult paiknemiskohast. Juurdesõiduteed peavad olema piisava kandevõimega ja tasased.

Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab

territooriumi haldaja.

Krundil tekkivad ehitusjäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti ja

paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ette nähtud mahutisse ning anda üle

keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale. Mahutid peavad olema tähistatud vastavalt

kogutavatele jäätmeliikidele.

Ehituse käigus tekkivaid jäätmeid peab ladustama ehitusjäätmete ladustamisega tegelevas

jäätmekäitlusettevõttes vastavalt kehtivale Rae valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusjäätmeid ei

tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub

sellekohane keskkonnakaitseluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlikud

ehitusjäätmed ja võimalik saastunud pinnas tuleb üle anda vastavat luba omavale ettevõttele.

3.10.2.1 Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

Ehituse ajal tekkivaid ehitusjäätmeid, sh lammutusjäätmeid, ei tohi panna olmejäätmete mahutisse.

Eraldi tuleb sortida:

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

29/47

1) puit;

2) kiletamata paber ja kartong;

3) metall (eraldi must- ja värviline metall);

4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);

5) raudbetoon- ja betoondetailid;

6) tõrva mittesisaldav asfalt;

7) kile.

Pakendijäätmed tuleb tagastada pakendiettevõtjale pakendijäätmete taaskasutusse suunamiseks

või anda üle jäätmekäitlejale.

Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei

anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende

hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Ladustamiskoht ei tohi ohustada olemasolevate

ja säilitatavate puude juurestiku kaitsetsoone. Ehitustööde ajal tuleb organiseerida ladustatud

ehitusjäätmete valve.

Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud

ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid

ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks.

Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb korduvkasutada. Puhas puit tuleb kasutada küttena või

anda puiduhakke valmistamiseks üle. Tõrva sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtliku

ehitusjäätmena. Käesolevas lõikes nimetatud jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba omavale isikule

või jäätmeseaduse § 74 lõike 1 punkti 1 alusel registreeritud isikule, kui isik teostab jäätmete

taaskasutamist vastavalt keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määrusele nr 21 "Teatud liiki ja teatud

koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded".

Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool ametlikke

ladestuspaiku, sh territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt

vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või heakorraplaani alusel. Sortimisel üle jäänud

mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu omanik kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks

kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega.

Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat

kasvupinnast käsitatakse kaevisena (looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis)

ning seda kasutatakse jäätmehoolduseeskirja kohaselt. Juhul, kui pinnast kavatsetakse tekkekohast

ära vedada ning taaskasutada teisel kinnistul, tuleb lähtudes jäätmeseaduse § 74 lg 1 punktidest 1

ja 2 taotleda Keskkonnaametist registreerimistõend. Teate vormile tuleb lisada maaomaniku

kooskõlastus, kelle maale pinnas veetakse.

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

30/47

3.10.2.2 Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad

põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud

ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:

1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud,

isolatsioonimaterjalid jne;

2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud

töödeldud materjalid jne;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva

sisaldav asfalt jne;

4) saastunud pinnas (pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle

õigusaktidega kehtestatud piirnormide).

5) teised jäätmenimistus toodud ohtlikud ehitusjäätmed.

Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi

mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike

ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja

liimid. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad või

valvatavad.

Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende

jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud lekkekindlalt suletavasse mahutisse,

mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud

sellekohane keskkonnakaitseluba.

Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni

jäätmekäitlejale. Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma

järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

3.10.2.3 Ehitusaegsed jäätmemahud ja pinnasetööde mahtude bilanss

Peatükis käsitletavad ehitusaegsed jäätmemahud on antud hinnanguliste kogustena. Täpsed

jäätmekogused täpsustuvad ehitusprotsessi käigus.

Hinnangulised ehitusaegsed jäätmemahud

Kood Jäätme nimi Jäätme kogus (t)

17 01 01 Betoon 1,0

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

31/47

17 01 02 Tellis 0

17 01 03 Plaadid ja keraamikatooted 0,1

17 01 06* Ohtlikke aineid sisaldavad betooni-, tellise-, plaadi- või

keraamikatootesegud või lahusfraktsioonid

0

17 01 07 Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole

nimetatud koodnumbriga 17 01 06*

0,2

17 02 01 Puit 0,2

17 02 02 Klaas 0

17 02 03 Plastid 0,2

17 02 04* Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud puit, klaas ja

plastid

0

17 03 01* Kivisöe- või põlevkivitõrva sisaldavad bituumenitaolised

segud

0

17 03 02 Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodnumbriga

17 03 01*

0,2

17 03 03* Kivisöe- või põelvkivitõrv ja –tõrvasaadused 0

17 04 01 Vask, pronks, valgevask 0

17 04 02 Alumiinium 0

17 04 03 Plii 0

17 04 04 Tsink 0

17 04 05 Raud ja teras 0,4

17 04 06 Tina 0

17 04 07 Metallisegud 0,4

17 04 09* Ohtlike ainetega saastunud metallijäätmed 0

17 04 10* Õli, kivisöe- või põlevkivitõrva või muid ohtlikke aineid

sisaldavad kaablid

0

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

32/47

17 04 11 Kaablid, mida ei ole nimetatud koodnumbriga 17 04 10* 0,2

17 05 03* Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas 0

17 05 04 Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodnumbriga 17 05

03*

17 05 05* Ohtlikke aineid sisaldav süvenduspinnas 0

17 05 06 Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodnumbriga 17 05

05*

0

17 05 07* Ohtlikke aineid sisaldav teetammitäitematerjal 0

17 05 08 Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodnumbriga

17 05 07*

0

17 06 01* Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid 0

17 06 03* Muud ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad

isolatsioonimaterjalid

0

17 06 04 Isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodnumbritega

17 06 01* ja 17 06 03*

0,2

17 06 05* Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 0

17 08 01* Ohtlike ainetega saastatud kipsipõhised ehitusmaterjalid 0

17 08 02 Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud

koodnumbriga 17 08 01*

0,4

17 09 01* Elavhõbedat sisaldav ehitus- ja lammutuspraht 0

17 09 02* PCB-sid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (näiteks PCB-sid

sisaldavad hermeetikud, PCB-sid sisaldavad tehisvaigupõhised

põrandakatted, PCB-sid sisaldav glasuurisolatsioon, PCB-sid

sisaldavad kondensaatorid)

0

17 09 03* Muu ohtlikke aineid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht

(sealhulgas segapraht)

0,1

17 09 04 Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud

koodnumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03*

2,0

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

33/47

Pinnasetööde mahtude bilanss on antud hinnangulise kogusena. Täpne pinnasetööde mahtude

bilanss täpsustub ehitusprotsessi käigus.

Pinnase liik Kogus (m3) Tegevuse kirjeldus

Kasvupinnas 22 200 Kooritakse eraldi ja kasutatakse samal krundil

haljastamiseks. Ülejääv kasvupinnas antakse üle

taaskasutamiseks jäätmekäitlejale.

Kivid ja pinnas 33 250 Kasutatakse omal krundil täiteks. Ülejäävad kivid ja

pinnas antakse üle taaskasutamiseks jäätmekäitlejale.

Saastunud pinnas 0 Eeldatavalt objektil ei teki/leidu

Kui ehitamise käigus tekkivate jäätmete kogus on üle 1 m3 päevas või üle 20 m3 kogu

ehitusperioodi kestel, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada seletuskiri

ning Vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta tulenevalt Rae valla

jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Vastav vorm on leitav Rae valla kodulehelt:

www.rae.ee/blanketid-ja-vormid.

3.10.3. Keskkonnakaitse

Projekteeritud hoone ehitamise ega kasutamisega ei kaasne ümbritsevale loodusele reostamisohtu.

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või

õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus.

Hoone projekteerimisel arvestatakse äritegevusest tuleneda võivate keskkonnamõjudega (nt müra,

õhusaaste, tolm, valgusreostus, öörahu tagamine jms) ning nende vähendamise vajadusega. Hoone

ehitamisega kaasnevate võimalike mõjude leevendamiseks on vastavalt detailplaneeringule

tehnoseadmete paigutamisel lähtutud müra leviku takistamiseks tehnilised seadmed paigutatud

hoone edelapoolsesse osasse.

Planeeritud ärimaa kinnistutele kavandatud tegevusest tulenevad emissioonid peavad jääma

kehtivate seaduste ja normatiivaktidega ette nähtud piiridesse.

Välistatakse saasteainete põhjavette juhtimine või sattumine. Parklast ja sõidukitest tuleva reostuse

ärahoidmiseks kogutakse asfaltkattega pindadelt sademevesi ja puhastatakse õli- ja liivapüüduris.

Meetmeid pinnasevee kaitseks tuleb rakendada ka ehitusaegsel perioodil. Selleks ei tohi immutada

reovett või juhtida saasteaineid või saastunud vett kraavidesse või haljasaladele.

Kavandatavas kaubanduskeskuses kasutata ega ladusta suuremas koguses keskkonnaohtlikke

vedelikke või reostamisohtlikke materjale.

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

34/47

3.10.4. Keskkonna- ja tervisekaitse

Hoone ehitamine ei halvenda olemasolevat keskkonnaseisundit ning käesoleva projektiga ei

kaasne keskkonnaohtlikku mõju, mis põhjustaks tervisekahjustusi või olulist ebamugavust

ümbritsevate hoonete kasutajatele.

3.10.4.1 Õhusaasteloa kohustuse analüüs

Projekteeritava hoone soojusenergiaallikaks on gaasikatlad, mis paiknevad iga boksi seinal 1.

korrusel ja mille võimsus jääb alla 1 MW.

Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja

saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“

on õhusaasteluba nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse

põletamisel on 1 MW või suurem.

Projekteeritav soojusvõimsus jääb alla künnisvõimsuse, millest alates nõutakse õhusaasteluba.

3.10.4.2 Paikse heiteallika käitaja registreerimise vajadus

Keskkonnaministri 19.12.2017 määruse nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused millest alates on

vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja

aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord“ tuleb paikse heiteallika käitaja tegevus

registreerida ette antud tingimustel.

Keskkonnaametis registreeritakse paikse heiteallika käitaja tegevus, kui tema põletusseadme

soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel ületab 0,3 MW, kuid on väiksem kui

1,0 MW.

Vastavalt keskkonnaministri 19.12.2017 määrusele nr 60 tuleb Keskkonnaametis registreerida

paikse heiteallika käitaja tegevus.

3.10.4.3 Veeloa kohustuse analüüs

Veeloa kohustust reguleerib veeseadus. Vastavalt veeseadusele on veeluba kohustuslik, kui

juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt,

turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile.

Käesoleva projektiga on kavandatud Kesk tee 42/1 kinnistule ärihoone, mis kasutusotstarbelt

jaguneb tootmis- ja äriotstarbeliseks. Asfaltkatendiga pindadelt kogutakse sademeveed kokku,

suunatakse puhastamisele ning seejärel juhitakse suublasse.

Kuna territooriumil ei toimu otsest eriluba vajavat tootmistegevust, jäätmeid ei ladustata lahtisel

meetodil ja asfaltkatenditele langev sademevesi puhastatakse, siis puudub risk, et ärihoone

territooriumilt tuleneks saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Sellest tulenevalt ei ole veeluba

kohustuslik.

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

35/47

3.10.4.4 Jäätmeloa kohustuse analüüs

Jäätmeloa kohustust reguleerib jäätmeseadus. Vastavalt jäätmeseadusele peab jäätmeluba taotlema

jäätmete kõrvaldamiseks, -taaskasutamiseks, ohtlike jäätmete kõrvaldamiseks või

taaskasutamiseks majandustegevuse käigus, metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks

majandustegevuse käigus, jäätmehoidla käitamiseks, prügila käitamiseks ja prügila

järelhoolduseks.

Käesoleva projektiga kavandatud hoone on projekteeritud tootmis- ja ärihoonena.

Majandustegevuse käigus ei tegeleta jäätmete kõrvaldamise, -taaskasutamise või prügila

käitamisega. Majandustegevuse käigus tekkivad jäätmed sorteeritakse liigiti ning antakse üle

jäätmekäitlejale.

Jäätmeid ei tohi üle anda isikule ja vastu võtta isik, kellel ei ole vastavat ja kehtivat jäätmekäitleja

registreeringut, keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba.

Jäätmeloa taotlemine ei ole käesoleva projekti raames kohustuslik.

3.10.4.5 Jäätmekäitleja registreeringu kohustuse analüüs

Jäätmekäitleja registreeringut reguleerib jäätmeseadus. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb tegevus

registreerida Keskkonnaametis kui ettevõttel on plaanis oma majandustegevuse käigus vedada

jäätmeid, koguda jäätmeid (jäätmejaamades, sadamates, jäätmepunktides), korraldada

vahendajana jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist, tegutseda jäätmete edasimüüjana, osutada

korraldatud jäätmeveo teenust.

Majandustegevuse käigus tekkivad jäätmed sorteeritakse liigiti ning antakse üle vastavat luba

omavale ettevõttele jäätmete käitlemiseks.

Jäätmekäitleja registreeringu kohustus puudub.

3.10.4.6 Kompleksloa kohustuse analüüs

Kompleksloa kohustuse tingimused on määratud tööstusheidete seaduse alusel kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määrusega nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning

künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“.

Käesoleva projektiga kavandatud logistikakeskus tegeleb toiduainete tarnimisega. Vabariigi

Valitsuse määruses nimetatud tegevusi ja künnisvõimsuseid, mille korral on käitise tegevuse jaoks

nõutav kompleksluba, käesoleva projektiga kavandatud hoones ei toimu ning künnisvõimsuseid ei

ületata. Sellest tulenevalt ei ole kompleksloa taotlemine kohustuslik.

3.10.4.7 Pinnase võõrandamine väljaspoole kinnistut

Pinnase võõrandamisel väljaspool Kesk tee 42 kinnistut, tuleb lähtuda maapõueseadusest.

Maapõueseadusest tuleneb nõue, et ehitamise käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle

väljaspool kinnisasja tarbimine, kui võõrandatava või tarbitava kaevise kogus on suurem kui 5000

kuupmeetrit, on lubatud vaid Keskkonnaameti loal.

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

36/47

Nimetatud loa saamiseks esitab kinnisasja omanik või kinnisasja kasutamise õigust omav isik

Keskkonnaametile taotluse, mis vastab maapõueseaduse § 97 esitatud tingimustele.

3.10.4.8 Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamist reguleerib „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus“ ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“.

Ärihoone kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus. Samuti ei toimu

kavandatavas hoones ühtegi tegevust, mis kuulub olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka

vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikele 1. Seaduse

lõikes 2 nimetatud tegevuste loetelus puudub kavandatud hoonel ja selles toimuma hakkavatel

tegevustel oluline keskkonnamõju.

Keskkonnamõju hindamine ei ole käesoleva projekti raames tarvilik.

3.10.4.9 Välisõhus leviva müra normtasemed

Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on määratud müra normtasemed, selle

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid.

Välisõhus leviva müra minimaliseerimiseks on kasutusele võetud erinevad meetmed:

• Tehnoseadmed, mis tekitavad müra, valitakse piisava reserviga, et seadmed ei peaks

töötama 100% võimsusega. Tehnoseadmete madalamad pöörded tekitavad vähem müra

kui seadmed, mis töötavad täisvõimsusel.

• Hoone valdaja peab tagama tehnoseadmete korralise hoolduse ja korrashoiu, mis tagaks

tehnoseadmete müratasemed vastavalt seadme tootja poolt väljastatud tehnilistele

andmetele.

3.10.5. Nõuded ehitamisele

Teede ja platside ehitamisel ning puude istutamisel tuleb projekteeritud puudele tagada tingimused

vastavalt EVS 843:2016 "Linnatänavad" nõuetele. Ehitustööde läbiviimise ajal tuleb jälgida Rae

Vallavolikogu 30.11.2010 määruses nr 41 "Rae valla kaevetööde eeskiri" ja Rae Vallavolikogu

17.11.2020 määruses nr 60 "Rae valla heakorraeeskiri" esitatud nõudeid.

Heakorranõuded ehitajale:

1. tagama heakorratööde tegemise ehitus- ja puhastusalal;

2. vältima objektilt jäätmete, ehitusmaterjalide, pori, tolmu ja muu sellise kandumist sõidu-

ja kõnniteele ning naaberkinnistule;

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

37/47

3. hoidma korras ja puhastama ehituse ajal kaeveala juurdepääsuteed ning kaevealaga

piirnevad teed, kui teede reostumine ja/või risustumine on seotud ehitus- ja/või

kaevetöödega;

4. tagama ehitusobjekti maa-alalt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse;

5. enne ehitamise alustamist kooskõlastama vallavalitsusega meetmed, kuidas tagatakse

ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtus;

6. objektilt jäätmete, ehitusmaterjali, pori, tolmu jms kandumisel sõidu- ja kõnniteele või

naaberkinnistule puhastama selle 1 tunni jooksul alates kandumisest;

7. alates ehitamise alustamise teatise esitamisest piirama ehitusplatsi piiretega. Kui ehitusala

jääb sõidu- ja kõnniteele, tuleb tagada ehitusala märgistus ja liiklejate ohutus.

Täiendavad heakorranõuded tehnovõrkude ja teede rajamisel:

1. trassikoridori pinnase reljeefi muutumine toimub vastavalt projektile või vallavalitsuse

loal;

2. tööde teostamise ajal peab ehitaja tagama juurdepääsu olemasolevatele tehnovõrkudele ja

ehitistele ning kaevetöödega piirnevale alale;

3. ehitustöö lõpetamise järel tuleb ehitusala ning selle alaga piirnevad maa-alad

heakorrastada. Kaeviku täitmine, teekatte ja haljastuse taastamine ning ehitustööga rikutud

ala heakorrastamine on ehitaja kohustus.

Ehitaja kohustus on võtta kasutusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusel ning ehitusjäätmete

paigutamisel mahutitesse, laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel. Tolmu

eraldumise vähendamiseks tuleks vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi. Vältida

tuleks ka väga suure hulga peenfraktsiooniliste materjalide (liiv, muld) pikemaajalist keskkonnale

avatud hoiustamist kinnistul, et ära hoida tolmu lendumist. Vajaduse korral tuleb tolmurohket

tööala tolmu lenduvuse vähendamiseks kasta. Tööala soovituslikuks sõidukiiruseks on kuni 25

km/h, et vähendada sõidukite liiklusest ja koormast tuleneva tolmu õhku paiskumist.

Ehitustegevusest tuleneva pori tekkimisel tuleb vältida pori võimalikku kandumist piirkonna

sõidu- ja kõnniteedele ning naaberkinnistutele. Pori kandumise vältimisele aitab kaasa

vajadusepõhine tööala puhastamine ning korrashoid. Suuremas koguses pori tekkimisel peab

ehitaja tagama, et oma tegevusega ei kahjustataks avalikke teid, naaberkinnistuid ja üldist

heakorda. Pori leviku piiramiseks tuleb kinnistu väljasõidu juurde püstitada ajutine puhastusala.

Puhastusala võib koosneda näiteks lamellprofiilidest, mida ületades puhastatakse mehhaaniliselt

veoautode rehvid. Rehvide puhasti likvideeritakse peale killustikpadja paigaldamist krundile

hoone ehitamise staadiumis.

Ajutise puhastusala tehnoloogiavalikul teeb lõpliku valiku ehitaja vastavalt oma varasematele

kogemustele ja oskustele. Vastavalt Rae valla heakorraeeskirjale tuleb objektilt jäätmete,

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

38/47

ehitusmaterjali, pori, tolmu jms kandumisel sõidu- ja kõnniteele või naaberkinnistule puhastada

selle 1 tunni jooksul alates kandumisest. Kasutusele võetavad meetmed tuleb eelnevalt

kooskõlastada Rae vallaga.

4. HOONE KONSTRUKTSIOONID

Hoone ehituskonstruktsioonide lahendused täpsustatakse põhiprojektis.

4.1. Alusdokumendid

4.1.1. Normdokumendid

• Ehitusseadustik. Riigikogus vastu võetud 11.02.2015

• EVS 932:2017 Hoone ehitusprojekt

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015.a. määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile

4.1.2. Koormused

• EVS-EN 1990:2002/A1:2006+NA:2009 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused

• EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused

– Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused

• EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused

– Tulekahjukoormus

• EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2016 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused

– Lumekoormus

• EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa

1-4: Üldkoormused – Tuulekoormus

• EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5:

Üldkoormused. Temperatuurikoormus

• EVS-EN 1991-1-6:2005 + NA:2006 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-6:

Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused

• EVS-EN 1991-1-7:2006 + NA:2009 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7:

Üldkoormused. Erakorralised koormused

VUNDAMENDID

• EVS-EN 1997-1:2005 + NA:2014 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

39/47

• EVS-EN 1997-2:2007 + NA:2008 Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja

katsetamine

• EVS-EN 1536:2010 Geotehnilise eritõõ teostamine. Puurvaiad

4.1.3. Betoonkonstruktsioonid

• EVS-EN 1992-1-1:2005 + NA:2015 Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:

Üldreeglid ja reeglid hoonetele

• EVS-EN 1992-1-2:2005 + NA Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid.

Tulepüsivus

• EVS 814:2020 Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid

• EVS-EN 1168:2006 Betoonvalmistooted. Õõnespaneelid

• EVS-EN 13225:2013 Betoonvalmistooted. Varraselemendid

• EVS-EN 13369:2020 Betoonvalmistoodete üldeeskirjad

• EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine

• EVS-EN 14843:2007 Betoonvalmistooted. Trepid

• EVS-EN 14992:2007 Betoonvalmistooted. Seinaelemendid

4.1.4. Teraskonstruktsioonid

• EVS-EN 1993-1-1:2005 + NA:2015 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:

Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks

• EVS-EN 1993-1-2:2006 + NA:2007 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2:

Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus

• EVS-EN 1993-1-3:2006 + NA:2008 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-3:

Üldreeglid ja lisareeglid kulmvormitud profiilidele ja profiilplekile

• EVS-EN 1993-1-8:2005 + NA:2006 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8: Liidete

projekteerimine

• EVS-EN 1090-1:2009 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 1:

Kandeelementide vastavushindamine

• EVS-EN 1090-2:2018 Teraskonstruktsioonide ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine.

Osa 2: Tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele

• EVS-EN ISO 3834-3:2006 Keevituse kvaliteedinõuded metallide sulakeevitusel. Osa 3:

Standardsed kvaliteedinõuded

• EVS-EN ISO 5817:2014 Keevitus. Terase, nikli, titaani ja nende sulamite sulakeevitusliited

(välja arvatud kiirguskeevituse meetodid). Kvaliteeditasemed keevitusdefektide järgi

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

40/47

• EVS-EN ISO 6520-1:2008 Keevitus ja külgnevad protsessid. Metallide keevisliidete

geomeetriliste defektide liigitus. Osa 1: Sulakeevitus (ISO 6520-1:2007)

• EVS-EN ISO 1461:2009 Terasele kantavad kuumtsinkpinded. Nõuded ja katsemeetodid

• EVS-EN ISO 12944-1:2017 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje kaitsvate

värvkattesüsteemidega. Osa 1: Üldtutvustus

• EVS-EN ISO 12944-2:2017 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje kaitsvate

värvkattesüsteemidega. Osa 2: Keskkondade klassifikatsioon

• EVS-EN ISO 12944-3:2017 Varvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje kaitsvate

värvkattesüsteemidega. Osa 3: Projekteerimispõhimõtted

• EVS-EN ISO 12944-4:2018 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje kaitsvate

värvkattesüsteemidega. Osa 4: Pinnatuubid ja pinna ettevalmistamine

• EVS-EN ISO 12944-5:2019 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje kaitsvate

värvkattesüsteemidega. Osa 5: Kaitsvad värvkattesüsteemid

• EVS-EN 15048-1:2016 Metallkonstruktsioonide eelpingestamata poltliited. Osa 1: Üldnõuded

4.1.5. Komposiitkonstruktsioonid

• EVS-EN 1994-1-1:2006 + NA:2007 Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks

• EVS-EN 1994-1-2:2005 + NA:2008 Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus

4.1.6. Kivikonstruktsioonid

• EVS-EN 1996-1-1:2005 + NA:2013Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid

sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks

• EVS-EN 1996-1-2:2005 + NA:2008 Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2:

Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus.

• EVS-EN 771-3:2011 Müürikivide spetsifikatsioon. Osa 3: Betoonmüürikivid (tiheda ja

kergtäitematerjaliga)

4.1.7. Puitkonstruktsioonid

• EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2007 + NA:2009 Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:

Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks

• EVS-EN 1995-1-2:2005/AC:2009 Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Osa 1-1:

Üldist. Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus.

• EVS-EN 14080-2013 Puitkonstruktsioonid. Lamell-liimpuit ja plankliimpuit. Nõuded

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

41/47

4.1.8. Isolatsioon

• EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninouded. Kaitse müra eest

• EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes

• EVS-EN ISO 13370:2017 Hoonete soojuslik toimivus. Soojuslevi pinnasesse. Arvutusmeetodid

• EVS-EN ISO 6946:2017 Hoonete piirdetarindid ja komponendid. Soojustakistus ja

soojusläbivus. Arvutusmeetodid

• EVS-EN ISO 10211:2017 Külmasillad hoones. Soojusvood ja pinna temperatuurid. Detailsed

arvutused

• EVS-EN ISO 13793:2004 Hoonete soojuslik toimivus. Vundamentide soojuslik projekteerimine

külmakergete vältimiseks

• EVS-EN ISO 10456:2008 Ehitusmaterjalid ja -tooted. Soojus- ja niiskustehnilised omadused

4.1.9. Tuleohutus

• EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded

• Vabariigi valitsuse määrus nr. 17. (30.03.2017) Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

veevarustusele Tarindite projekteerimisel on kasutatud lisaks järgmisi juhendmaterjale:

• RIL 107-2012 Ehitise vee- ja niiskuskaitse juhend

• Toimivat Katot 2019, Kattoliitto Ry

• BU2 2017 Betoon ja raudbetoon. Spetsifitseerimine, tehnoloogia, kvaliteet, vastavushindamine

• BU3 2006 Betoon ja raudbetoon. Projekti ehituskirjeldus ja joonised.

• BU4 2010 Betoon ja raudbetoon. Betooni pinnad

• BU7 2018 Betoonpõrandad

• BU9 2019 Betoonelementide tolerantsid

• MaaRYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd

• TarindiRYL 2010 Ehitustoode kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande- ja piirdetarindid.

Ehitustöödel, toodete valmistamisel, materjalide valikul ja kasutamisel juhindutakse ehituse

tehnilist külge, materjalide ning toodete kasutamist ja käsitlemist puutuvatest dokumentidest

(sh.tarindisüsteemide, tehaselise valmistusega elementide, materjalide tootja voi turustaja

poolsetest kasutus- ja paigaldusjuhistest ning eeskirjadest ka juhul, kui projekti dokumentides

puuduvad sellekohased viited). Ehitustöödel tuleb juhinduda MaaRYL 2010 ja Tarindi RYL 2010

nõuetest ning tolerantsid peavad vastama 2. klassi nõuetele. Tööd tuleb läbi viia hea ehitustava

kohaselt (ET-1 0207 – 0068) ja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele. Kui Eesti

Vabariigis teatud normid või standardid puuduvad, tuleb kooskõlastatult tellijaga lähtuda Euroopa

Liidu liikmesriikides kehtestatud analoogsetest dokumentidest. Kõik projektis viidatud standardid

on töövõtjatele kohustuslikud. Samuti on töövõtjatele kohustuslikud viidatud standardite

normiviidetes loetletud standardid.

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

42/47

4.1.10. Välispiirete soojusjuhtivus

Projekteeritavate uute välispiirete soojusjuhtivuse nõuded on toodud energiamärgises ja

konstruktsioonitüüpidel. Välispiirete keskmine õhulekkearv ei tohi üldjuhul ületada üht

kuupmeetrit tunnis välispiirde ruutmeetri kohta.

4.2. Tehnilised põhinõuded konstruktsioonidele

4.2.1. Projekteeritud kasutusiga

Ehitise eluiga 50a

4.2.2. Tagajärgede töökindlusklass

Tagajärgede klass CC2

Töökindlusklass RC2

4.2.3. Teostusklass ja järelvalvetase

Projekteerimise järelavalvetase DSL2

Ehitusaegse järelvalve tase IL2

Teraskonstruktsioonide tesotusklass EXC2

Betoonkonstruktsioonide järelvalveklass 2

4.2.4. Keskkonnaklassid

Teraskonstruktsioonid:

Sisetingimustes olevad elemendid – C2M

Välistingimustes olevad või soojustust läbivad elemendid – C3H

Betoononstruktsioonid:

Vundament ja postid – XC2

Õõnesplokkseinte monoliitsed osad ja vahelaed – XC1

4.2.5. Koormused

Omakaalukoormused

Konstruktsioonide kaal vastavalt materjalidele

Päikesepaneelid katusel gk = 0.30 kN/m2

Lumekoormus

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

43/47

Lumekoormus maapinnal sk = 1.50 kN/m2

Katuse lumekoormuse kujutegur μ = 1,0

Lumekoormus katusel qsk = 1.50 kN/m2

Tuulekoormus

Maastikutüüp II

Hoone arvutuskõrgus Ze= 9.0 m

Tuulekiiruse baasväärtus Vb = 21.0 m/s

Tippkiirusrõhk qp(Ze) = 0.63 kN/m2

Kasuskoormused

1korruse põrand pinnasel qk = 45.0 kN/m2, Qk = 40 kN

2korruse põrandad qk = 3.5 kN/m2, Qk = 4.0 kN

Trepid qk = 2.0 kN/m2

Riputuskoormused (muutuv koormus)

Vahelagi ja katuslagi qk = 0.30 kN/m2

4.2.6. Tagavarategurid ja koormuste kombinatsioonid

Tagavarategurite väärtused vastavad standardis EVS-EN 1991-1-1 ja EVS-EN 1997-1 toodud

väärtustele. Koormuskombinatsioonid on koostatud lähtudes EVS-EN 1990 ja EVS-EN 1991-1-1

esitatud reeglitest.

4.2.7. Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid

• Teraskonstruktsioonidel – vastavalt standardile EVS-EN 1090-2 - tolerantsiklass 1.

• Betoonkonstruktsioonidel – vastavalt standarditele EVS-EN 13670-1 ja EVS-EN 13369 - tolerantsiklass 1.

• Puitmaterjali standardid EVS-EN 336, EVS-EN 338, EVS-EN 384, EVS-EN 408, EVS-EN 390;

• Kivikonstruktsioonid – vastavalt TarindiRYL 2010, osa 42, tolerantsiklass 2

4.2.8. Üldist

Hoone suhteline kõrgusmark 0.00 = abs. km. +46.20.

Hoone on osaliselt 2-korruseline, keldrita, peamiselt ristkulikulise põhiplaaniga 92x42m.

Kandeskeleti moodustavad betoonpostid ja terastalad, kuhu toetuvad vahelae raudbetoonist

õõnespaneelid ja katuse kandev profiilplekk.

4.2.9. Kandeelemendid

Vundamendid: monoliitbetoonist kohtvundament, lintvundament

Sokkel: monoliitbetoon

Seinad: betoonplokk-müüritis

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

44/47

Postid: betoonpostid

Laetalad: terastalad

Vahelagi: monteeritavad raudbetoon õõnespaneelid

Katuslagi: kandeplekk

Sisetrepid teraskonstruktsioonis puit- või betoonastmetega.

4.2.10. Maapealsed kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid

Hoone kandvateks elementideks on postid ja seinad, millele toetuvad talad ja õõnespaneelid.

Jäigastavateks elementideks on seinad, vahelaed ning terassidemed.

Vertikaaldiafragmadeks on täisbetoneeritud ja sarrustatud kiviseinad ja postide vahelised

sidemed, horisontaaldiafragmadeks on vahe- ja katuslaed.

POSTID

Kandekonstruktsiooni postid on monteeritavad betoonpostid. Postid on vundamendiga ühendatud

paindejäigalt sealt väljajäetud taridetailide abil. Postide ja talade ühendamiseks kasutatakse

valdavalt liigendsõlmi.

TALAD

Vahelaetalad on terasest I-talad, millele toetuvad konsoolsed vahelaepaneelid.

Katuslagi toetub terastaladele, otsaseinad I-profiiliga taladele.

Teraskonstruktsioonid, mis asuvad väliskeskkonnas voi jäävad osaliselt väliskeskkonda

kuumtsingitakse ja värvitakse. Tulekaitse tehakse varv- voi plaatkattega vastavalt juhendi

„Terasrakenteiden palosuojamaalaus 2017“ ja Sisetoode RYL 2013 nõuetele.

VAHELAED

Hoone vahelaed on monteeritavatest 265mm õõnespaneelidest.

Pärast õõnespaneelide monteerimist vahelagi monolitiseeritakse paneeli otste ja toepindade

betoneerimisega. Vahelagi seotakse seintega ning vahelaevuugid sarrustatakse vastavalt

tööjoonistele.

KATUSLAED

Hoone katuslaeks on kandev profiilplekk, mis toetub terastaladele.

TREPID

Sisetrepid teraskonstruktsioonis, müügisaali trepp puit- või betoonastmetega.

Hoone välistrepp on teraskonstruktsioonis.

VÄLISSEINAD

Hoone välisseinad on kergetest SW plekkpaneelidest.

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

45/47

4.2.11. Mittekandvad seinakonstruktsioonid

Hoone mittekandvad siseseinad lahendatakse teraskarkassil kipsplaatidest SW teraspaneelidest

või kiviplokkidest vastavalt arh. osale.

5. TEHNOVÕRGUD

Tehnovõrkude lahendused on koostatud eraldiseisvate töödena ning täpsustatakse projekti

järgmistes staadiumides. Tehnovõrkude koondplaanil on esitatud kõik välisvõrkude lahendused

ühel joonisel.

Tehnoseadmete valikul ja paigutamisel arvestada, et tehnoseadmete müra ei ületaks kinnistu piiril

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud normtasemeid.

5.1. Veevarustus ja kanalisatsioon

Veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti on koostanud KordamedProjekt OÜ (digikonteiner

AP308_PP_VK).

5.2. Elektervarustus ja nõrkvool

Elektrivarustuse projekti on koostanud OÜ PB-PROJEKT (digikonteiner AP308_EP_EL)

5.3. Küte ja ventilatsioon

Kütte ja ventilatsiooni projekti on koostanud KVVK Projekt OÜ (digikonteiner AP308_EP_KVJ).

5.4. Gaasivarustus.

Gaasivarustuse osa on koostanud DEM Projekt (digikonteiner AP308_EP_GV).

6. TULEOHUTUS

Hoone tuleohutus on koostatud eraldiseisva tööna.

6.1. Hoone A tuleohutus.

Tuleohutuse osa on koostanud OHUTU EHITUS OÜ (digikonteiner AP308_EP_TO)

7. KITSENDUSED

Maanteekaitsevöönd kinnistu edelaosas, tähistatud asendiplaanil AS-4-02.

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

46/47

8. TEHNILISED ANDMED

8.1. Kinnistu tehnilised näitajad

Aadress: Rae vald, Aaviku küla, Kesk tee 42/1

Katastritunnus: 65301:003:0891

Sihtotstarve: ärimaa 20% / tootmismaa 80%

Pindala: 21483.0 m²

Täisehitusprotsent: 38 %

Hoonestustihedus: 0,5

Parkimiskohtade arv: 129

8.2. Projekteeritava hoone tehnilised näitajad

Ehitisealune pind: 4067.3 m²

Maapealsete korruste arv: 2

Suletud brutopind: 4781.6 m2

Suletud netopind: 4493.3 m2

Hoone maht: 18 937.5 m3

Maa-aluste korruste arv: 0

9. TÄIENDAVAD TINGIMUSED

Enne ehitamise alustamist tuleb ehitamise aluseks olevale ehitusprojektile teha ehitusprojekti

ekspertiis (Ehitusseadustiku § 14 lõige 3 ja § 42 lõige 3 p 6, majandus- ja taristuministri

08.06.2015 määrus nr 62 "Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile"), sest tegemist on ehitisega, milles

saab samaaegselt viibida enam kui 50 inimest.

Enne ehituse algust peab olema seatud isiklik kasutusõigus sellele osale trassist, mis jääb võõrale

kinnisasjale.

Seletuskirja koostajad: Ivo Rebane

HARJUMAA, RAE VALD, AAVIKU KÜLA, KESK TEE

42/1

ÄRIHOONE A

EELPROJEKT AP 308-2023

12.04.2024

47/47

Vivian Oruvee

50 .00

4.0 0

4.00

50.00

HO O

NE B

4130 m ² eh alust

91.90

10.00

10. 00

2.0 0

7.55

HOONE A

4065 m ² eh alust

7.0 0

1.80

1.7 0

10 .0

4.5 0

7.0 0

4.5 0

5.0 0

4.5 0

7.0 0

4.5 0

KATENDITE TAASTAMINE

PROJ. SÕIDUTEE KATTE TAASTAMINE

PROJ. KÕNNITEE KATTE TAASTAMINE

PROJ. HALJASTUSE TAASTAMINE

TINGMÄRGID:

HOONE TEHNILISED ANDMED Projekteeritud DP järgi

Ehitisealune pind 8202.1 m2 16142 m2

Maapealsete korruste arv 2 3 Maa-aluste korruste arv - - Hoone h maapinnast (m) 10.0 11-16 Hoone abs kõrgus (m) 56 57 - 62 Suletud brutopind 10083.2 m2 48426 m2

Suletud netopind 9426.1 m2 - Köetav pind 9426.1 m2 - Hoone maht 40043.2 m3 - Tuleohutusklass TP2 TP3 Täisehitusprotsent 38% 75%

KINNISTU TEHNILISED ANDMED Projekteeritud DP järgi

Kinnistu katastritunnus 65301:003:0891 Kinnistu pindala m2 21483.0 21523.0 Sihtotstarve T 80%, Ä 20% T 80%, Ä 20% Hoonete arv krundil 2 8 Parkimiskohtade arv 129 323 Haljastusprotsent 10% 10%

6.00

3.501.70

1. 70

ELEKTER

VESI

VESI

GAAS

GAAS

1.2

MAANTEE KAITSEVÖÖND

1a

1a

2a

2a

4a

4a

6a

6a

15a

15a

Aa

Aa

Ea

Ea

3a

3a

5a

5a

7a

7a

8a

8a

9a

9a

10a

10a

11a

11a

12a

12a

13a

13a

14a

14a

Ca

Ca

6280

6500

6500

6500

6500

6500

6500

6500

6500

6500

6500

6500

6500

6280

91900

6280

6500

6500

6500

6500

6500

6500

6500

6500

6500

6500

6500

6500

6280

91900

1b

1b

11b

11b

Ab

Ab

2b

2b

6980

3b

3b

9b

9b

10b

10b

13b

13b

14b

14b

12b

12b

16b

16b

Kb

Kb

Fb

Fb

4b

4b

5b

5b

6b

6b

7b

7b

8b

8b

15b

15b

Hb

Hb

Gb

Gb

Bb

Bb

Cb

Cb

Db

Db

Eb

Eb

Ba

Ba

Da

Da

10390

10390

10390

10390

16.4 m ²

Tehniline, elekter 12b

13.3 m ²

tehniline vesi 13b

7200

7200

7200

7200

7200

7200

7200

7200

7200

2050

5150

7200

7200

6320

Jb

Jb

7150

7250

8360

2140

7360

9200

9150

9140

8930

20.0 m² Vesi/gaas 8a

19.8 m²

Tehniline,elekter 9a

20.5 m²

Päästemeeskond

10a

26.1 m ²

Päästem eeskond

14b

45.90

45.90

45.90

45.40

46.00

45 .9

046 .6

0

46.00

46.30

46.40

46.50

46.60

46.90

46.80

46.70

46.20

46.10

46 .1

0

46 .2

0

46.10

46.60

46.40

46.00

45 .0

0

44 .5

0

44 .6

0

44 .7

0

44 .9

0

44 .9

0

44.70

44.00

44.30

44.50

44.20

44.30

45 .6

0

45 .7

0

46.10

45.00

46.20

45 .8

0

45 .9

0

46.00

46.00

46.50

45 .0

0

44 .90

44 .80

44 .70 44

.60

44 .50

44 .8

0

44 .8

0

abs 46.10

abs 46.10

45 .90

46 .00

45.80

45.50

46.00

45 .80

46 .3

0

46 .20

45 .8

0

45.50

45 .9

0

45 .9

0

45.90

45 .9

0

46.00

46.10

46.30

46.40

46 .50

46 .6

0

45.90

45.90

45 .80

46 .10

46 .10

46 .10

46 .00

46 .10

46.20

46.30

46.40

46.50

46.60

46.00

46.20

46.10

45 .9

0

45 .80

46 .00

46.00

45.00

46.00

lipumast

lipumast

lipumast

4.0 0

42 .701.50

7.55

10.10

14 .80

69. 80

10. 00

1.8 0

100.90

9.05

26.80

46 .1

0

46 .1

0 46

.0 0

46.00

45.80

45.80

45 .90

45.80

45.80

45.80

45.80

45 .90

45 .90

46 .00

VEETORUSTIK

KANALISATSIOONITORUSTIK

TRUUBITORU

SADEMEVEEKANALISATSIOON

MADALPINGE KAABEL KAITSETORUS

SIDETRASS

POST VALGUSTIGA

OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD

SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK

GAASITORUSTIK

TULETÕRJEHÜDRANT

46.20 46.30

46.40

46.50

46.6 0

46.7046.00

46.10

46.20 46.30

46.40

46.50

46.60

45.90

1

1 46.70 46

.7 0

46.30

46.40

46.50

46.00

46.10

46.20

45.90

46 .1

0

46 .0

0

46.30

46.20

46.10

46.00

46 .2

0

46.00

45.90

45 .90

4.5 0

4.6 0

G3

G3

G3

G3

G2

G2

G2

G2

G2

Sisestus hoonesse

Sisestus hoonesse

Väljund hoonest

PE-toru Ø63x5.8

PE-toru Ø63x5.8

PE-toru Ø63x5.8

Gaasi liitumispunkt - maakraan DN50

G2

PROJEKTEERITUD TEHNOVÕRGUD

LP Perspektiivne Elektrilevi OÜ liitumispunkt (Elektrilevi töövõtt)

Projekteeritud elektrikaablid kaitsetorudes (X- elektrikaablite arv , D=XXmm ) Projekteeritud üks elektrikaabel kaitsetorus (D=XXmm )

Projekteeritud sidekanalisatsioon D=100mm, A klass

Projekteeritud üks välisvalgustuse kaabel kaitsetorus (D=XXmm )

ELP Projekteeritud laadija elektriautole 3x32A

Projekteeritud valgustuspost h=6m ühe LED valgustiga

Projekteeritud pollarvalgusti h=1,0m , 3000K

Projekteeritud nõrkvoolukaabli kanalisatisoon (D=mm, A klass )

VV1

VV2

1W1

1W1.1

Projekteeritud DATA/Modbus kaabli kanalisatisoon (D=50-100mm, A klass )

VV1 Projekteeritud valgustuspost h=6m kahe LED valgustiga

Projekteeritud sidekaev KKS2-A

Projekteeritud koordusmaandus R=30 Oom

Projekteeritud maandusjuht (ümarteras RD10)

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1 1W 1.1

1W 1.1 1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.

1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.

1

1W 1.

1

1W 1.

1

1W 1.

1

1W 1.

1

1W 1.

1

1W 1.

1

1W 1.

1

1W 1.

1

1W 1.

1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W1.1

1W 1.

1

1W 1.

1

1W 1.

1

1W 1.

1

1W 1.

1

1W1.1

1W1.1

1W 1.

1

Planeeritav liitumispunkt "LP" (Elektrilevi OÜ)

Planeeritav kaablikapp "KK" peakaitsmega 2x (3x200A)

Ühenduskoht välisside kaablikanalisatsiooniga

Proj. sidekanalisatsioon A klass kaitsetorus D100mm

Hoone peatoitekaabel AXPK4G240

Paigaldada lahtisel meetodil PVC kaitsetorus D160, A klass

Proj. sidekaev KKS2-A

VV1 VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV1

VV2

VV2

VV2

VV2

VV2

VV2 VV2

VV2

VV2

VV2

VV2

VV2

VV2

VV2

VV2

VV2

VV2

ELP

ELP

ELP

ELP

ELP

3W 1

3W 1

3W 1

3W1

3W1

3W1

3W1

2W1

2W1

2W1

2W1

2W1

2W1

2W1

2W1

2W1

2W1

Kaablikanalisatsioon elektriautode laadijatele 2x (3x32A,400Vac) 2x XPK-HF C-PRO 5G10 kaitsetorus D50, A klass 2x U/UTP4x2x0,5 (välis) kaitsetoru D50, A klass Paigaldada lahtisel meetodil

Kaablikanalisatsioon elektriautode laadijatele 3x (3x32A,400Vac) 3x XPK-HF C-PRO 5G10 kaitsetorus D50, A klass 3x U/UTP4x2x0,5 (välis) kaitsetoru D50, A klass Paigaldada lahtisel meetodil

46.58 1) 43.32 De160 2) 43.32 De160

Ø400LIITUMISPUNKT (K) OL-OLEV

46.72 1) 43.60 De315 2) 43.60 De315 Üleminek 315x110 (Reg.toru)

Ø400LIITUMISPUNKT (SK) OL-OLEV

AVK-siiber DN100 Üleminek DN100xDN50

LIITUMISPUNKT (V) OL-OLEV

Kuivhüdrant 15.0 l/sek

TH-1

Tuletõrjeveemahutid maa-alused 3x60m3 (15.0 l/sek 3 tunni jooksul + varu)

I-klassi õli-bensiinipüüdur ENS 20LM

Proovivõtukaev PVK200

Veemõõdukaev Ø1200 Peaveemõõtja DN20

Kaev Ø1000kanalisatsiooni tagasivooluklapiga

Kaev sademevee kanalisatsiooni tagasivooluklapiga

46.70 1) 43.62 De110 2) 43.72 De200

De110<0.025 Reg.toru

46.40 43.80

46.25 43.84

1 2

3

DN800 (D e919)>0.001

toru -ü htlustu

sm ahuti

DN800 (D e919)<0.001

toru -ü htlustu

sm ahuti

DN800 (De919)<0.001

toru -ühtlustusmahuti

DN800 (De919)<0.001

toru -ühtlustusmahuti

DN800 (D e919)>0.001

toru -ü htlustu

sm ahuti

DN800 (D e919)<0.001

toru -ühtlustu sm

ahuti

DN800 (D e919)<0.001

toru -ühtlustu sm

ahuti

DN800 (De919)<0.001

toru -ühtlustusmahuti

DN800 (De919)<0.001

toru -ühtlustusmahuti

DN800 (De919)<0.001

toru -ühtlustusm ahuti

DN800 (De919)<0.001

toru -ühtlustusm ahuti

DN800 (D e919)<0.001

toru -ü htlustu

sm ahuti

45.80 43.90

45.80 44.00

1

2

3

45.95 1) 43.94 DN800 2) 43.94 DN800 3) 44.70 De200 4) 43.94 DN800

45.80 43.86

45.80 43.97

45.95 1) 43.83 DN800 2) 43.83 DN800 3) 44.66 De315

1

2

3

45.90 44.90

46.50 1) 43.42 De160 2) 43.42 De160 3) 43.42 De160

De315<0.003

De200<0.004

K11 De160<0.007

K11 De160>0.007

K11 De160<0.007

K11 De160<0.007

45.90 43.88

46.00 43.64

46.25 43.48

46.00 43.90

4

27 .0 0

De200<0.004

46.25 1) 43.81 De200 2) 43.81 DN800 3) 43.81 DN800 4) 43.81 DN800

DN800 (D e919)>0.001

toru -ü htlustu

sm ahuti

MK-d DN40

K21

K21

K21

K21

K11

K11

K11

V11

V11

V11

V11

PE PN10 DN40 (De50) 1.80 m sügavusel maa-pinnast L=123.0 m

PE PN10 DN40 (De50) 1.80 m sügavusel maa-pinnast L=40.0 m

PE PN10 DN50 (De63) 1.80 m sügavusel maa-pinnast L=7.5 m

SADEVESI:

ÜHTLUSTUSMAHUTI VALIK (PIKAAJALINE PADUVIHM, t=20 min)

KATUSED: A=7600 m2, t=20 min, P=5 aastat, q=156 l/sek xHa, k=1.0 Q=119.0 l/sek

PARKLAD: A=8900 m2, t=20 min, P=5 aastat, q=156.8 l/sek xHa, k=0.8 Q=110.0 l/sek

Kokku: 230 l/sek Ühtlustusmahuti: 270 m3

K11 Projekteeritud olmereovee kanalisatsioon (Kinnistu kanalisatsioonitoru)

K21 Projekteeritud sademevee kanalisatsioon (Kinnistu kanalisatsioonitoru)

V2 Projekteeritud tuletõrjeveetorustik DN200 (Kinnistu tuletõrjeveevärgi toru)

TH-1 (kuiv) Projekteeritud (ümberpaigaldatav) maa-pealne

kuivhüdrant

V11 Projekteeritud olmereovee kanalisatsioon (Kinnistu kanalisatsioonitoru)

Märkused: 1) Täpsem ja detailsem lahendus antakse Põhiprojekti koostamise käigus.

Projekteeritud B kategooria gaasitorustik

Projekteeritud A kategooria gaasitorustik

PROJEKTEERITUD TEHNOVÕRGUD

46.50 46.4046.30

46.20

46.10

46.00

45.90

45.80

45.80

45.80

17.70

45.55

13. 60

6578654.40

55 11

97 .0 5

55 12

69 .0 0

2. 60 17

.65

9.3 5

Rae vallas Harjumaa

alusplaan Geodeetiline

Aaviku küla Kesk tee 42

Töö nr.

Mõõdistaja Joonestaja

Tel: 56 949 060 Tellija:

Reg nr. 11831603

Mõõdistamise aeg

Kõrguste süst. L-Est'97

A.Möldre

[email protected]

Aiandi tee 4-57a Viimsi, Harjumaa

EEG000193, 709 MA

Joonise nr. Mõõtkava M=1:500

Koordinaatide süst.

04.05.2023

01www.ankord.ee

Kontrollija O.Kütt

Kasutatud instrumendid: Leica TS12

Väljastamise aegA.Mölder 05.06.2023

3431M

EH2000

Märkus: Koordinaatide süsteem L-Est'97 Kõrguste süsteem EH2000 Piiriandmed laetud Maa-ametist 04.05.2023

Piirijoonte asukohad on informatiivsed

Geodeedi O.Kütt kutsetunnistus nr 190071

PROJEKT

Guru Projekt OÜ Lai tn 2-14 Tallinn 10133 tel 644 4414 [email protected]

Tellija:

Töö nr:

Projekti nimetus:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

Joonise nr:

Staadium:

Mõõtkava:

Kesk tee 42, Rae vald, Harju maakond

Ärihooned A ja B

Tehnovõrkude koondplaan

4.02.2024

1:500

AP 308-2023

EP

AS-4-03

Arh. Ivo Rebane

Arh. Vivian Oruvee

AS Infotar 10139414 Tallinn, SADAMA TN 5, 10111 Jaanus Sula 5011252, [email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 19.04.2024 EHR-i menetlus 423670

Meie 23.04.2024 nr 7.1-2/24/6783-2

Kesk tee 42 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Rae valla Aaviku küla Kesk

tee 42 kinnistu ehitusloa eelnõu.

Kinnistu (katastritunnus 65301:003:0891) asub riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km

13,91-14,03 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse kahe äri- ja tootmishoone, A-kategooria gaasitorustiku, B-kategooria

gaasitorustiku, tuletõrje veevõtukoha, elektriauto laadimistaristu ning kahe hoone

päikeseelektrijaama ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Kesk tee 42/1, Aaviku küla, Rae vald,

Harju maakond ärihoone 1 eelprojekt“ ja „Kesk tee 42/2, Aaviku küla, Rae vald, Harju maakond

ärihoone 2 eelprojekt“ (peaprojekteerija Guru Projekt OÜ, töö nr AP 308-2023).

Projekteerimise aluseks on „Tamme tee 2 kinnistu detailplaneering“ (kehtestatud 15.08.2006).

Projekteeritav ärihoone 1 (hoone A) paikneb detailplaneeringuga ettenähtud hoonestusalal riigitee

kaitsevööndi piiril. Riigitee kaitsevööndisse on projektiga kavandatud parkla, hoonet teenindavad

tehnovõrgud, tuletõrjeveemahutid ja kuivhüdrant. Riigitee alusele maale ehitisi kavandatud ei ole.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee (tee nr 6530122 Kesk tee) kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Kooskõlastus ei laiene reklaamtahvlile ja/või mistahes liiklusvälisele teabevahendile. Nende

paigaldamiseks tuleb Transpordiametile esitada eraldi kooskõlastustaotlus koos täpse

kujunduse, kauguse ja paiknemissuunaga, et oleks võimalik hinnata liiklusseaduse § 53 nõuetele

vastavust.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. AP308_EP_AA-0-01_tiitelleht-HA.pdf

2. AP308_EP_AA-3-01_v02_seletuskiri-HA.pdf

3. AP308_EP_AS-4-03_v02_koondplaan.pdf

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]